Eesti seisukohad 13. juuli 2023. a eurorühma kohtumisel ja 14. juuli 2023. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil

Seletuskiri Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad 13. juuli 2023. a eurorühma kohtumisel ja 14. juuli 2023. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil“ eelnõu juurde SISSEJUHATUS Eurorühmas käsitlevad ministrid euroala üldist eelarveseisundit ning võtavad vastu sellesisulise avalduse. Ministritele antakse ülevaade euro rahvusvahelist rolli tugevdavate tegevussuundade arengutest. Eurorühma laiendatud formaadis jätkatakse eelmistel kohtumistel alustatud aruteludega kapitaliturgude liidu edasiste prioriteetsete töösuundade tuvastamiseks. Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon teavitavad, kuidas minnakse edasi digieuro projektiga nüüd, kui komisjon on avaldanud õigusraamistiku ettepanekud. Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil tutvustab 1. juulil Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist alustav Hispaania oma järgneva 6 kuu tööprogrammi. Euroopa Komisjon tutvustab EL mitme-aastase eelarve vaheülevaatuse ja tollireformi ettepanekuid. Veel on nõukogus kavas kinnitada taaste- ja vastupidavusrahastu rakendusotsused riikide taastekavade muutmise kohta ning nõukogu järeldused makromajanduslike tasakaalustamatuste süvaanalüüside kohta. Nõukogu jätkab ka juulis alustatud eelarvereeglite reformi ettepanekute arutelu. Ülevaate on koostanud rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Andres Kuningas ([email protected], 611 3759) ning kooskõlastanud välissuhete nõunik Märten Ross ([email protected], 611 3195). Eestit esindab kohtumisel rahandusminister Mart Võrklaev. 1 1. EURORÜHMA KOHTUMINE 1.1.Euroala üldine eelarveseisund Euroopa eelarvenõukogu on hinnanud euroala majanduslikku olukorda ning euroala üldist eelarve seisundit. Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu süvendas olemasolevat inflatsioonisurvet ja vallandas kaubandustingimuste šoki, mis vähendas euroala reaalsissetulekuid enam kui 2% võrra. Peale mitmeid järjestikkusi šokke, millega euroala majandused on pidanud toime tulema, prognoositakse 2024. aastaks majanduse jõudsat taastumist, mida toetab tugevana püsiv tööjõuturg. Kõrgel tasemel püsiv alusinflatsioon (6% 2023. aastal ja üle 3% 2024. aastal) koos palgasurve ja ettevõtete kõrge kasumimarginaali taotlusega võib tähendada, et rahapoliitika karmistamine jätkub. Eelneva põhjal hindab Euroopa eelarvenõukogu euroala majanduse olevat 2023. ja 2024. aastal oma potentsiaali lähedal. Eelarvenõukogu soovitab, sarnaselt komisjoni Euroopa poolaasta raames antud eelarve soovitustega, lõpetada laiapõhjalised eelarvestiimulid ning 2024. aastal jõuda euroalas piiravama eelarve poliitika juurde. Eelarvenõukogu peab eelarvepoliitika piiramisel sobivaks suurusjärguks struktuurse primaartasakaalu parandamist rohkem kui 0,8% SKPst. See peaks ühtlasi toetama ka Euroopa Keskpanga meetmeid inflatsiooni vähendamiseks. Seisukoht: - Nõustume Euroopa eelarvenõukogu analüüsi põhjal soovitusega euroalal tervikuna järgida 2024. aastal piiravat eelarvepoliitikat. 1.2. Euro rahvusvaheline roll Euroopa Keskpank koostab regulaarselt aruande euro rahvusvahelisest rollist. 2022. aasta aruandes on esiplaanil rahvusvahelist rahasüsteemi mõjutavad Venemaa agressioonisõda Ukrainas ja üldine geopoliitiliste riskide kasvamine, aga ka märkimisväärselt kasvanud inflatsioonisurve ning koos sellega rahapoliitika karmistamine. Euro on oma kohta rahvusvahelises rahandussüsteemis hoidnud, olles endiselt dollari järel teisel kohal ca 20%-ga reservvaradest. Üleilmselt emiteeritud võlainstrumentidest on euros nomineeritud instrumentide osakaal kasvanud 22%-le. Euro kohta globaalses süsteemis toetab Euroopa Liidu majanduslik ja rahanduslik vastupanuvõime praegustele geopoliitilistele väljakutsetele. Euro rahvusvahelist rolli toetab eelkõige sügavam ja terviklikum majandus- ja rahaliit (EMU), sealhulgas kapitaliturgude liidu edendamine, euroala usaldusväärse majanduspoliitika elluviimine. Euroala aktiivne osalemine Venemaa sanktsioneerimises, sh Venemaa pankade väljaarvamine SWIFTist, Venemaa keskpanga varade külmutamine, ei ole endaga kaasa toonud märgatavaid muutusi euro kasutamise kohta jurisdiktsioonide poolt, mis sanktsioonidega ei ole ühinenud. Võtame keskpanga aruande teadmiseks. 1.3.Digieuro edasised sammud Euroopa Komisjon esitas 28. juunil 2023 kaks seadusandlikku ettepanekut, et tagada kodanikele ja ettevõtetele kogu euroalal euro pangatähtede ja müntide kättesaadavus ning võimalus nendega maksta, ning et luua raamistik euro võimalikule uuele digitaalsele vormile, mille Euroopa Keskpank võib võtta tulevikus kasutusele sularaha täiendusena. Ettepanek euro sularaha kui seadusliku maksevahendi kohta kaitseb sularaha rolli, tagab selle laialdase tunnustamise maksevahendina ning kindlustab, et sularaha jääks inimestele ja ettevõtetele kogu euroalal kergesti kättesaadavaks. Teise eelnõuga luuakse võimalikule digieurole õigusraamistik. Digieuro ei asenda vaid täiendab euro pangatähti ja münte. Sarnaselt sularahaga oleks digieuro kättesaadav paralleelselt olemasolevate riiklike ja rahvusvaheliste 2 eramaksevahenditega, nagu maksekaardid või rakendused. See toimiks digitaalse rahakotina. Inimesed ja ettevõtted saaksid maksta digieuroga igal ajal ja igal pool euroalal. Keskpanga digiraha laialdane kättesaadavus ja kasutamine oleksid olulised ka ELi rahalise suveräänsuse seisukohast, eriti kui teised keskpangad kogu maailmas hakkavad digivääringuid arendama. See on oluline ka krüptoraha turu arengu kontekstis. Komisjoni esitatud eelnõusid analüüsime ning esitame seisukohad kinnitamiseks septembris. Otsus, kas ja millal digieuro käibele lasta, jääb lõpuks Euroopa Keskpanga teha. Digieuro projekti uurimisetapp kestab 2023. aasta sügiseni. 2023. a. oktoobris otsustab Euroopa Keskpanga nõukogu, kas jätkata ettevalmistusprojektiga digieuro võimalikuks käibele toomiseks. Sealt edasi võib ettevalmistusteks kuluda veel mõned aastad. 2. MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSTE NÕUKOGU KOHTUMINE 2.1. Hispaania EL Nõukogu eesistumise programm - Tutvustus Hispaania eesistumist mõjutab maailmamajanduse ebastabiilsus. Vaatamata Euroopa majanduse positiivsetele kasvuootustele ollakse valmis tegelema ebakindlusega, mis tulenevad sõjast, kaubanduspingetest, intressimäärade kasvust, finantsturgude võimalikust volatiilsusest, võimalikest toormehindade kiirest kasvust. Eesistumise ajal soovib Hispaania lõpule viia läbirääkimised eelarvereeglite reformi eelnõude üle, EL mitmeaastase eelarve läbivaatamine ja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eelnõude kõnelused. Veel tegeletakse pankade kriisilahendusraamistiku tugevdamise eelnõude, kapitaliturgude liidu algatuste ja digieuro õigusliku raamistiku menetlustega. Samuti jätkatakse maksunduse ja tolli valdkonna eelnõude läbirääkimistega. 2.2.Euroopa Liidu uute omavahendite ettepanekute täiendamine - Poliitiline arutelu Komisjon esitas 20. juunil ettepaneku uueks EL eelarve tuluallikaks ehk omavahendiks, mis põhineb ettevõtete kasumi statistikal (ingl keeles gross operating surplus ehk tegevuse ülejääk või äritegevuse kogukasum), mida avaldab Eurostat. See täiendab 2021. aasta detsembris kolme uue tuluallika kohta esitatud ettepanekuid, mis põhinesid heitkoguse ühikutega kauplemisest (HKS) saadaval tulul, piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi abil saadavatel vahenditel ja hargmaiste ettevõtete jääkkasumi osal, mis jaotatakse ELi liikmesriikidele OECD/G20 maksustamisõiguste ümberjaotamist käsitleva kokkuleppe alusel. Vabariigi Valitsus võttis nende ettepanekute kohta seisukohad 7. aprillil 2022.1 Lisaks täiendab komisjon juba esitatud HKSi tuludel põhineva omavahendi ettepanekut, suurendades liikmesriikide HKSi tuludest EL eelarvesse makstavat osa 25%-lt 30%-le. EL pikaajalise eelarve institutsioonidevahelise kokkuleppe2 kohaselt leppisid komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament kokku töötada uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas ning selle 1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/1f49aae1-31d8-41df-83be- 2c59caec1446/eesti-seisukohad-euroopa-liidu-uute-omavahendite-paketi-kohta--com2021- 569-com2021-570-com2021-566 2 22.12.2020 Institutsioonidevaheline kokkulepe euroopa parlamendi, euroopa liidu nõukogu ja euroopa komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava 3 alusel komisjon ongi uute omavahendite ettepanekud esitanud. Uute omavahendite üle otsustamine on nõukogu ainupädevuses ja eeldab ühehäälsust. Ettevõtete kasumi statistikal põhinev omavahend tähendab, et osa liikmesriikide sissemaksest arvutataks selle alusel, kui suur on nende riigi ettevõtete arvestuslik kasumibaas. Sissemakse suurus oleks 0,5% kasumibaasist, mille Eurostat arvutab rahvamajanduse arvepidamise statistika põhjal. See oleks komisjoni nägemuses ajutine lahendus, kuni jõutakse kokkuleppele tulumaksu raamistikuks üle 750 mln aastase müügituluga ELi kontseridele, mille kohta esitab komisjon ettepaneku septembris (Business in Europe: Framework for Income Taxation (BEFIT)). Ettevõtete kasumite statistikal põhinev omavahend peaks komisjoni hinnangul tooma eelarvesse 16 mld aastas (2018. a hindades ehk ligi 10% EL eelarve tuludest). EL eelarve omavahendeid kogutakse nii palju, kui on vaja kokku lepitud kulude katmiseks. Kuna tollimaksudest, käibemaksubaasil ja ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhinevatest omavahenditest kogutakse vaid u 30% kulude katmiseks vajalikest vahenditest, siis ülejäänud maksavad liikmesriigid RKT-põhiselt ehk sisuliselt vastavalt riigi jõukusele. Kui uuest omavahendist tulevad täiendavad tulud, siis kulude samaks jäädes väheneb RKT-põhine makse. Kui kulud suurenevad, aga uusi omavahendeid pole, siis suurenevad riikide RKT-põhised maksed. Seetõttu on tavapärane võrrelda uute omavahendite puhul koormust võrreldes RKT- põhise omavahendiga, kuna ilma uute omavahenditeta kogutaks see tulu kokku RKT-põhiselt. Eesti ettevõtete kasumi osakaal kogu ELi ettevõtete kasumis on Eurostati statistika kohaselt suurem kui seda on Eesti osakaal EL RKT-s (2021. a – see on viimane teadaolev statistika – oli Eesti osakaal EL ettevõtete kasumites 0,28%, aga RKT-s 0,21%, 2024. aastaks prognoosib komisjon, et Eesti osakaal EL ettevõtete kasumites on 0,3%, osakaal EL RKT-s suureneb 0,24%-ni). Valdava enamiku EL keskmisest väiksema SKPga inimese kohta liikmesriikide puhul on samuti nende osakaal ettevõtete kasumitel põhinevas omavahendis suurem kui RKT- põhises omavahendis. Eesti osakaalust EL RKT-s on suurem ka Eesti osakaal varem pakutud HKSi tuludel põhinevas omavahendis. HKSi omavahend on regressiivne, mis tähendab, et paljud vähem jõukad liikmesriigid, sh Eesti, maksaksid selle alusel EL eelarvesse rohkem, kui siis, kui sama summa kogutaks kokku RKT-põhiselt. Komisjon on varem väitnud, et uued omavahendite ettepanekud tasakaalustavad HKSi põhise omavahendi regressiivsust. Samas ettevõtete kasumite statistikal põhinev omavahend seda ei tee. Seda mõju võimendab veel liikmesriikide HKSi tuludest EL eelarvesse makstava osakaalu suurendamine 30%-ni. Selle tulemusena jääb liikmesriikidele veelgi vähem vahendeid HKSi tuludest roheinvesteeringute tegemiseks. Komisjoni ettepanekute alusel maksaks Eesti EL eelarvesse oluliselt rohkem võrreldes praegu kehtiva RKT-põhise süsteemiga. Eesti makse EL eelarvesse suureneks muudatustega ligi 8% võrra, 2024. aasta näitel 27 miljoni euro võrra kui HKSi tuludest kantaks EL eelarvesse 25% ning 30 miljoni euro võrra, kui HKSi tuludest kantaks EL eelarvesse 30%. Komisjoni ettepanekud ei tingi EL omavahendite piirmäära muutmist (1,4% RKT-st, mis on maksimaalne piir kui palju võib komisjon liikmesriikidelt omavahendeid küsida). Seega Eesti makse ei ületaks maksimaalset võimalikku sissemakset, mille piirmäära Riigikogu 10.mail 2021. aastal EL omavahendite otsuse kinnitamisega heaks kiitis3. Rahandusminister esitab Vabariigi Valitsusele põhjalikumad seisukohad oktoobris. 3 353 Riigikogu otsus "Euroopa Liidu taaskäivitamise kava rahastamise ja Euroopa Liidu Nõukogu otsuse omavahendite süsteemi kohta heakskiitmine" 4 Seisukohad: - Eesti toetab Euroopa Liidu eelarve omavahendite süsteemi, mis oleks võimalikult õiglane, stabiilne ja lihtne. Seetõttu eelistame jätkata praeguse süsteemiga, mis põhineb peamiselt kogurahvatulul põhineval sissemaksel, ning leiame, et muudatused peavad olema hästi põhjendatud. - Eesti peab oluliseks, et EL omavahendite läbirääkimiste tulemused oleksid tervikuna tasakaalus ja ei suurendaks põhjendamatult eelkõige vähem jõukamate liikmesriikide sissemakseid eelarvesse oluliselt rohkem kui teistel. Leiame, et Euroopa Komisjoni esitatud nelja tuluallika ettepanekud kokku – ettevõtete kasumite statistikal, heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemil, süsinikdioksiidi kohandusmehhanismil ning hargmaiste ettevõtete kasumite ümberjaotamisel põhinevad omavahendid – ei ole praegu tasakaalus, sest suurendavad eelkõige vähem jõukamate liikmesriikide sissemakseid. - Eesti ei toeta heitkoguse ühikute kauplemise süsteemi tuludest EL eelarvesse makstava osakaalu suurendamist 25%-lt 30%-ni, mis vähendaks Eesti võimekust teha riigieelarvest roheinvesteeringuid. 2.3.Euroopa Liidu mitmeaastase eelarve vaheülevaatus, sh Ukraina toetuspaketi ettepanekud - Poliitiline arutelu EL pikaajalise eelarve ülevaatus ja muudatusettepanekud Majandus- ja rahandusnõukogu päevakorras on Ukraina rahalise toetuse punkt, mis on otseselt seotud komisjoni ettepanekutega EL pikaajalise eelarve 2021-2027 muutmiseks. Detailsed seisukohad komisjoni EL pikaajalise eelarve 2021-2027 ülevaatuse ja muudatusettepanekute kohta on plaanis esitada Vabariigi Valitsuse istungile septembris. Kuna aga 14. juulil toimuval majandus- ja rahandusküsimuste nõukogul ning ka 10. juulil toimuval üldasjade nõukogul on kas komisjoni EL pikaajalisel eelarve ülevaatuse või sellega seotud ettepanekute tutvustus ja esimene mõttevahetus, siis peame vajalikuks kinnitada Eesti esialgsed üldised seisukohad, mille alusel aruteludes osaleda. EL pikaajalises eelarves 2021-2027 aastateks ja taasterahastus „NextGenerationEU“ koroonaviiruse kriisist väljatuleku ja vastupidavuse toetamiseks lepiti kokku 2020. aastal. Peale kokkuleppe saavutamist on EL seisnud vastamisi mitme enneolematu ja ootamatu probleemiga. Olles vaevu väljunud pandeemiast põhjustatud majanduskriisist, tõi Venemaa jõhker sissetung Ukrainasse kaasa mõõtmatud tagajärjed humanitaar-, majandus- ja eelarvevaldkonnas. See on kaasa toonud ka julgeolekuolukorra muutuse Euroopa Liidus. Suurenenud geopoliitiline ebastabiilsus, kriisid ja looduskatastroofid – lisaks Ukraina vastase sõja mõjudele – mõjutavad oluliselt riike ELi naabruses ning arenevaid riike üle maailma, mis on suurendanud vajadust häda- ja humanitaarabiks. Lisaks rõhutab komisjon, et pärast pandeemiat on taas hoogustunud ränne, mis paneb surve alla liikmesriikide vastuvõtu- ja integratsioonivõimekuse. Uue rände- ja varjupaigaleppega võtavad EL ja liikmesriigid uusi kohustusi, millega kaasnevad lisakulud. Samuti on komisjon välja toonud, et pikaajalise konkurentsivõime tugevdamiseks on tarvis ELil saavutada investeeringute toel strateegilistes tehnoloogiates juhtroll, tagades samal ajal võrdsed võimalused ühtsel turul. Erinevate kriiside valguses on ära kasutatud EL eelarve paindlikkus ning vahendite prioriteetidele ümberjagamise võimalused, mis on tänaseks end ammendanud. Seetõttu esitas komisjon 20. juunil 2023. a ettepanekud tugevdada EL pikaajalist eelarvet, sihistades ettepanekud kõige vajalikematele muudatustele. Komisjoni ettepanekud MFFi muutmiseks: 5  1. Ukraina abistamise jätkamine. Komisjon teeb ettepaneku luua spetsiaalne rahastu Ukraina toetamiseks 2027. aastani, mille maht aastatel 2024–2027 on 50 miljardit eurot. Täpsemalt on ettepanekut kirjeldatud allpool. 2. Rände haldamine, partnerluste tugevdamine ja hädaolukordadele reageerimine Komisjon teeb ettepaneku suurendada valdkonna rahastamist 15 miljardi euro võrra. See sisaldab investeeringuid rände ja piirikontrolli haldamiseks liikmesriikides (2 mld). Suurenenud majanduslikele ja geopoliitilistele pingetele reageerimiseks suurendataks 10,5 mld võrra toetusi ELi naabruspiirkonna riikidele nagu nt Türgi, Süüria, Liibanon, Moldova, Lääne-Balkani riigid, mh rändesurve maandamiseks. Selleks, et EL saaks ka järgnevatel aastatel reageerida (humanitaar)kriisidele ja looduskatastroofidele, suurendataks Solidaarsus- ning Hädaabireservi maht 2,5 mld võrra, kuna EL pikaajalises eelarves selleks ette nähtud vahendid on 2,5 aastaga peaaegu ammendunud. Peame vajalikuks analüüsida võimalusi, kuidas tugevdada rände jaoks mõeldud vahendeid, sh toetamaks Ukraina põgenikke liikmesriikides. EL naabruspiirkonna riikide toetamiseks ette nähtud instrumendis ootamatusteks olukordadeks ette nähtud vahendid on enamikus ära kasutatud Ukraina abistamiseks, vaktsiinide kättesaadavuse toetamiseks globaalselt, Süüria põgenike toetuseks. Oluline on tagada valmisolek naaberriike ka järgnevatel aastatel toetada, samuti võimaldada toetust hädaolukordades ELis ja väljaspool. 3. Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm konkurentsivõime tugevdamiseks ELi tööstuse konkurentsivõime toetamiseks investeeringutega elutähtsa digi- ja süvatehnoloogia, puhta tehnoloogia ja biotehnoloogia arendamisse ja tootmisse ning nende vastavatesse väärtusahelatesse, teeb komisjon ettepaneku luua uus Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm (STEP). See asendab varasemalt komisjoni presidendi poolt välja lubatud Suveräänsusfondi ettepanekut. STEP toetuks olemasolevatele programmidele: InvestEU, Innovatsioonifond, teadus- arendusprogramm Horisont, Euroopa Kaitsefond, taaste- ja vastupidavusrahastu, EL tervise heaks, Digitaalne Euroopa ja ühtekuuluvusfondid. Lisaks teeb komisjon ettepaneku eraldada täiendavalt 10 miljardit eurot, mis jaguneks: 3 miljardit eurot InvestEU jaoks, 0,5 miljardit programmile Horisont, 5 miljardit Innovatsioonifondile (kasutamiseks vaid liikmesriikides, kus SKP inimese kohta on alla ELi keskmise, sh Eestis) ning 1,5 miljardit Euroopa Kaitsefondile kaitsealase teadusarenduse jaoks. Samuti luuakse riikidele võimalus nendeks investeeringuteks 100%-lise kaasfinantseeringuga ümber planeerida ühtekuuluvuspoliitika vahendeid. Et projektid leiaksid eri fondidest toetuse kergemini üles, luuakse projektidele uus ühtne kontaktpunkt ja spetsiaalne veebiportaal, et toetada projektide elluviijaid ja ELi liikmesriike nende STEP-investeeringutes. Eesti peab oluliseks STEPi eesmärke, kuid on vajalik täiendavalt analüüsida selle ettepaneku detaile, eriti erinevate fondidele täiendavalt eraldatud vahendite mahte kogu EL pikaajalise eelarve vajaduste kontekstis. Eelnevale lisaks teeb komisjon ettepaneku luua eraldi instrument (kuni 18,9 miljardit eurot) EL pikaajalise eelarve piirmääradest väljaspool ainult taasterahastu (NextGenerationEU) laenu intresside tasumiseks, kuna intressikulu on võrreldes 2020. aastal planeerituga oluliselt kasvanud. Samuti küsib komisjon juurde 1,9 miljardit eurot halduskuludele, põhjendades seda kasvanud energiakulu, inflatsiooni (indekseeritud palgad) ja uute ülesannetega. Uute ülesannete täitmiseks (Ukraina, küberturve, süsiniku piirimeede jne) soovib komisjon luua 600 ja EL institutsioonid kokku 885 uut ametikohta. Mingil määral võib halduskulude suurenemine olla möödapääsmatu, kuid niivõrd suure halduskulude kasvu asemel peaks pigem suurendama kaitsevaldkonna eelarvet. 6 Eesti ootas, et komisjon oleks seoses muutunud julgeolekuolukorraga Euroopas leidnud lisavahendeid ka teistele kaitsevaldkonna programmidele kui Kaitsefond. Tugevdamist vajaks sõjalise liikuvuse programm, mille vahendid saavad selle aasta lõpuks otsa, mistõttu järgneval neljal aastal uusi projekte sõjalise liikuvuse tugevdamiseks ei saa rahastada. Samuti pidi lisavahendite puuduse tõttu komisjoni juba esitatud ettepanekut kaitsetööstuse ühishangete toetamiseks vähendama 240 euro võrra, et rahastada selle ja Euroopa Kaitsefondi arvelt laskemoona tootmise suurendamist Ukraina toetuseks. Lisaks on ülemkogu mitmel korral kutsunud komisjoni üles esitama Euroopa kaitseinvesteeringute programmi ettepanekut, mis vajab ka eelarvet. Ukraina rahastu Võttes arvesse Venemaa agressioonisõja hävitavat mõju Ukraina rahvale, majandusele ja taristule ning seda, kui mahukas ja keeruline ülesanne on riigis ees ootav taastamis- ja ülesehitustöö, teeb Euroopa Komisjon ettepaneku luua spetsiaalne rahastamisvahend. Ukrainale antaks sellest ajavahemikul 2024–2027 pidevat, prognoositavat ja paindlikku abi, mis oleks selle eesmärgiga vastavuses ja suudaks sõjas kannatavat riiki toetada. Uus Ukraina toetusrahastu aitab Ukrainal säilitada makromajandusliku stabiilsuse, toetab taastamist ja soodustab riigis tehtavaid uuendusi peamiste ELiga liitumisele suunatud reformide rakendamisel. Rahastu toetab rohelist, digitaliseeritud ja kaasavat majandust, mis arvestab järkjärgult ELi norme ja nõudeid. Rahastu on liigendatud kolmeks sambaks. - I sammas: riigile toetuste ja laenude vormis antav finantsabi. See tagab stabiilse ja prognoositava rahastuse, mis aitab kaasa Ukraina rahanduse kestlikkusele, ja loob kindla raamistiku ELi eelarve kaitseks. Toetuse kasutamiseks peab Ukraina valitsus koostama kava riigi taastamiseks, ülesehitamiseks ja moderniseerimiseks ning kirjeldama üksikasjalikult reforme ja investeeringuid, mis tal on kavas osana ELiga liitumise protsessist ette võtta. Rahastu selle komponendi raames eraldatakse vahendeid vastavalt kava rakendamisele, tuginedes seejuures ELiga kokku lepitud tingimustele ja tagasimaksete ajakavale. Erilist rõhku pannakse avaliku halduse reformile, heale valitsemistavale, õigusriigi põhimõttele, korruptsioonivastasele võitlusele ja usaldusväärsele finantsjuhtimisele. - II sammas - spetsiaalne Ukraina investeeringute raamistik – on välja töötatud eesmärgiga soodustada ja kaasata avaliku ja erasektori investeeringuid Ukraina taastamisse ja ülesehitamisse, toetades nii kava rakendamist. See täiendab kõiki olemasolevaid rahastamisvahendeid Ukraina toetuseks, nagu segarahastamine ja tagatised, ning kui olud lubavad, on võimalik selle mahtu suurendada. - III sammas: tehniline abi ja muud toetusmeetmed. See hõlmab ekspertide kaasamist reformide vallas, tuge omavalitsustele, kodanikuühiskonda ja muud liiki kahepoolset abi, mida kandidaatriikidel on tavaliselt võimalik saada ühinemiseelse abi instrumendi raames. Ka see sammas toetab kava eesmärke. Samuti on selle raames võimalik toetada muid algatusi, mille eesmärk on reageerida Venemaa agressioonile Ukraina vastu, muu hulgas rahvusvahelise õiguse järgimise tagamine seoses Venemaa poolt Ukraina territooriumil toime pandud kuritegudega. Lisaks sellele hõlmab kolmas komponent laenukulude intressitoetusi. Rahastu jaoks on ajavahemikul 2024–2027 nii toetuste kui ka laenudena ette nähtud kokku 50 miljardit eurot (toetused orienteeruvalt 17 miljardit ja laenud 33 miljardit). Toetusi antakse uue erivahendi raames, mille ettepanek on osa EL pikaajalise eelarve ülevaatusest. Sarnaselt praegu makromajandusliku finantsabi raames antavale rahastusele tagatakse laenud EL eelarve puhvri kaudu, mis on omavahendite ülemmäära (st selliste vahendite maksimumsumma, mida 7 komisjon saab liikmesriikidelt aasta jooksul küsida) ja EL pikaajalise eelarve kulude ülemmäära vahe. Lisaks sellele annab rahastu võimaluse kasutada teistelt rahastajatelt saadud vahendeid, samuti Venemaa külmutatud ja arestitud varadest saadavat tulu Ukraina taastamiseks ja ülesehitamiseks. Rahastut ja selle rakendamist toetab kindel läbipaistvus-, auditi- ja kontrolliraamistik, mis tagab ELi finantshuvide kaitse. Esiteks tuleb osana kava raames toimuvatest reformidest olulisel määral täiustada Ukraina riiklikke auditi- ja kontrollsüsteeme. Teiseks on komisjonil võimalus mistahes ajal projektitsükli kestel projekte kava rakendamise seisukohast kontrollida. Kolmandaks abistab komisjoni spetsiaalne sõltumatu kontrollinõukogu, mis annab korrapäraselt aru selle kohta, kuidas vahendeid on rahastu eesmärkide saavutamiseks kasutatud, ja esitab Ukrainale soovitusi. EL, selle liikmesriigid ja Euroopa finantsasutused on andnud Ukrainale ja ukrainlastele ulatuslikku toetust, mille kogusumma oli 2023. aasta mai seisuga enam kui 70 miljardit eurot. See summa hõlmab toetust ELi liikmesriikidelt, kes on sõja algusest andnud ajutise kaitse umbkaudu neljale miljonile Ukraina põgenikule. Detailsed seisukohad EL pikaajalise eelarve muudatusettepanekute kohta esitame Vabariigi Valitsuse istungile septembris. Peame vajalikuks enne ettepanekute tutvustust ja esimesi arutelusid nõukogus kinnitada esialgsed seisukohad.: Seisukohad: - Toetame Ukraina rahastu loomist aastateks 2024-2027 mahuga suurusjärgus 50 miljardit eurot, millest antaks Ukrainale toetusi ja laene taastamis- ja ülesehitustööks ning uuenduste elluviimiseks, mis on suunatud peamiste Euroopa Liiduga liitumiseks vajalike reformide rakendamiseks. - Leiame, et muutunud julgeolekuolukorras, mille on tinginud Vene agressioon Ukraina vastu, on vajalik suurendada Euroopa Liidu eelarve rahastust ELi kaitsevõime parandamiseks. 2.4.Tollireformi pakett - Poliitiline arutelu Mais avaldatud ettepanekutega soovitakse EL tolli korralduses ellu viia maailma tipptasemel andmepõhine visioon, mis lihtsustab märkimisväärselt tolliprotsesse ettevõtjate, eelkõige kõige usaldusväärsemate kauplejate jaoks. Digipöörde võimalusi kasutades vähendatakse reformiga tülikaid tolliprotseduure ja asendatakse impordijärelevalves kasutatavad traditsioonilised deklaratsioonid arukama andmepõhise lahendusega. Samal ajal saavad tolliasutused vajalikud vahendid ja ressursid ELi, tema elanikke ja majandust reaalselt ohustava impordi hindamiseks ja peatamiseks. Reform on vajalik, et tulla toime mitmete täna tolli tööd raskendavate ja ohustavate teguritega nagu e-kaubanduse mahu tohutule suurenemisele, piiril kontrollitavate ELi standardite kiiresti kasvavale arvule ning geopoliitilise tegelikkuse ja kriiside raskuspunkti muutumisele. Reformiga lihtsustatakse ja ratsionaliseeritakse tolli aruandlusnõudeid kauplejatele, näiteks vähendatakse impordiprotsesside lõpuleviimiseks vajalikku aega ja pakutakse selleks üht ELi ühtset liidest ning hõlbustatakse andmete taaskasutamist. Kavandatav ELi tolliamet teeks järelevalvet ELi tolliandmekeskuse üle, mis toimib uue süsteemi mootorina. Aja jooksul asendab andmekeskus ELi liikmesriikide praeguse tolli IT-taristu, mis säästaks neile tegevuskuludelt kuni 2 miljardit eurot aastas. Uus amet aitab ka parandada ELi lähenemisviisi riskijuhtimisele ja tollikontrollidele. 8 Seisukohad: - Toetame algatusi tollitoimingute lihtsustamiseks usaldusväärsetele ettevõtjatele koos reaalaja andmevahetuse põhimõtete rakendamisega halduskoormuse vähenemiseks. - Toetame tolli andmetöötlussüsteemide järk-järgulist tsentraliseerimist ELi tolliandmekeskusesse. - Leiame, et EL Tolliameti loomine toetab liikmesriikide tolliadministratsioonide suutlikkuse suurendamise, ühetaolise tollikontrolli kvaliteedi, tõhusama ühise riskide hindamise ning kõrgtasemel IT-halduse tagamise saavutamist. 2.5. Nõukogu rakendusotsused taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamiseks - Kinnitamine Nõukogule on kinnistamiseks esitatud Prantsusmaa, Slovakkia, Malta ja Iirimaa taastekavade muutmise otsused. Komisjonis on üle vaatamas Portugali, Taani ja Hispaania taastekavade muutmise taotlusi. Suve jooksul on muutmise taotlusi esitamas Sloveenia, Tšehhi, Leedu, Austria, Holland, Belgia, Poola, Küpros ja Kreeka. Seisukoht: - Toetame Prantsusmaa, Slovakkia, Malta ja Iirimaa taastekavade muutmise kinnitamist. 2.6. Euroopa poolaasta: nõukogu järeldused makromajanduslike tasakaalustamatuste süvaanalüüside tulemuste kohta - Heakskiitmine Komisjon hindas makromajandusliku tasakaalustamatuse olemasolu 17 liikmesriigis, kes valiti 2023. aasta häiremehhanismi aruandes põhjalikeks analüüsideks. Neist 10 liikmesriigil tuvastati viimase aasta jooksul tasakaalustamatus või ülemäärane tasakaalustamatus. Ülejäänud 7 puhul leiti, et nendega kaasneb uue tasakaalustamatuse oht. Käesoleva aasta järelevalvetsüklis pööras komisjon eraldi tähelepanu ühiste šokkide mõjule liikmesriikide majandusele. Makromajanduslike haavatavuste hindamist iseloomustas ebakindlus kõrge inflatsiooni tõttu. Kui inflatsioonidünaamika lahknemine riikide vahel peaks jätkuma, võib see kahjustada kõrge inflatsiooniga liikmesriikide kulupõhist konkurentsivõimet, mis omakorda suurendab haavatavust. Samal ajal kaasneb kõrge inflatsiooniga oht, et rahastamistingimused muutuvad karmimaks. Inflatsioonil on ka negatiivsed jaotuslikud tagajärjed. Samamoodi suurendab hinnakorrektsioonide väljavaadet eluasemehindade jõuline tõus alates 2020. aastast koos rahastamiskulude järsu suurenemise ja survega kodumajapidamiste tegelikele sissetulekutele, eelkõige liikmesriikides, kus kinnisvaraturud on rohkem ülehinnatud. Valitsemissektori ja erasektori võlaga seotud pikaajaline tasakaalustamatus on nominaalsest majanduskasvust, eelkõige kõrgest inflatsioonist toel langema hakanud. Rahastamistingimuste karmistamine suurendab riski, eelkõige riikides ja sektorites, kus valitsevad muutuvad intressimäärad või kus rahastamisvajadused on suuremad. Vahetuskursi volatiilsus võib pärssida võla teenindamist, kui võlgu hoitakse välisvaluutas. Väljaspool seda vähendab SKP nominaalkasv riikide välispositsioonide väärtust SKP suhtes, samal ajal kui kaubandusbilansside järsk langus tõi kaasa jooksevkonto üldise vähenemise, seda ka netokreeditorriikides. Energiahindade edasine langus võrreldes 2022. aasta keskpaiga kõrgeima tasemega peaks aga 2023. aastal tugevdama jooksevkontot. Endiselt on nii riike märkimisväärne jooksevkonto puudujäägi kui ka ülejäägiga. Pangandussektor elas pandeemiaga hästi toime ja viivislaenude langus on jätkunud, eriti riikides, kus need olid kõige kõrgemad. 9 Riigiti on komisjon tasakaalustamatuste arenguid hinnanud järgnevalt: - Küprosel kuni 2022. aastani esinenud ülemäärane tasakaalustamatus on alla hinnatud tasakaalustamatuseks, kuna erasektori, valitsussektori ja välisvõlaga seotud haavatavused on üldiselt vähenenud. Ungaris esineb nüüd tasakaalustamatust ja on risk, et tasakaalustamatus võib tulevikus muutuda ülemääraseks. - Saksamaal, Hispaanias, Prantsusmaal, Madalmaades, Portugalis, Rumeenias ja Rootsis esineb jätkuvalt tasakaalustamatust. Rumeenias on riskid kaldunud negatiivsele küljele ja tasakaalustamatus võib tulevikus muutuda ülemääraseks, kui poliitikameetmeid ei võeta kiiresti. Teisest küljest on Saksamaal, Hispaanias, Prantsusmaal ja Portugalis haavatavus vähenemas sel määral, et nende suundumuste jätkumine järgmisel aastal annaks alust tasakaalutuse puudumise otsuseks. - Kreekas ja Itaalias esineb jätkuvalt ülemäärast tasakaalustamatust, kuid nende haavatavus näib vähenevat. - Tšehhis, Eestis, Lätis, Leedus, Luksemburgis ja Slovakkias ei esine tasakaalustamatust, kuna haavatavus näib praegu olevat piiratud. Seisukoht: - Toetame nõukogu järelduste vastuvõtmist, sealhulgas peame oluliseks, et süvaanalüüside tulemusi kasutataks ära tasakaalustamatuste vähendamiseks ja kuhjumise ennetamiseks. Muud Ministreid teavitatakse finantsteenuste õigusaktide läbirääkimiste seisust Euroopa Parlamendiga ning üleilmse maksukokkuleppe I samba rakendamise seotud kõneluste edenemist OECD-s. Ministrid annavad majandus- ja rahanduskomiteele ülesande kujundada oktoobrikuiste G20 rahandusministrite ja keskpankade juhtide kohtumiseks ning IMFi kohtumise tarbeks EL seisukohad. 10  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja juuli 2023 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad 13. juuli 2023. a eurorühma kohtumisel ja 14. juuli 2023. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad 13. juuli 2023. a eurorühma kohtumisel ja 14. juuli 2023. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil: Euroala üldine eelarveseisund  Nõustume Euroopa eelarvenõukogu analüüsi põhjal soovitusega euroalal tervikuna järgida 2024. aastal piiravat eelarvepoliitikat. Euroopa Liidu uute omavahendite ettepanekute täiendamine - Eesti toetab Euroopa Liidu eelarve omavahendite süsteemi, mis oleks võimalikult õiglane, stabiilne ja lihtne. Seetõttu eelistame jätkata praeguse süsteemiga, mis põhineb peamiselt kogurahvatulul põhineval sissemaksel, ning leiame, et muudatused peavad olema hästi põhjendatud. - Eesti peab oluliseks, et EL omavahendite läbirääkimiste tulemused oleksid tervikuna tasakaalus ja ei suurendaks põhjendamatult eelkõige vähem jõukamate liikmesriikide sissemakseid eelarvesse oluliselt rohkem kui teistel. Leiame, et Euroopa Komisjoni esitatud nelja tuluallika ettepanekud kokku – ettevõtete kasumite statistikal, heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemil, süsinikdioksiidi kohandusmehhanismil ning hargmaiste ettevõtete kasumite ümberjaotamisel põhinevad omavahendid – ei ole praegu tasakaalus, sest suurendavad eelkõige vähem jõukamate liikmesriikide sissemakseid. - Eesti ei toeta heitkoguse ühikute kauplemise süsteemi tuludest EL eelarvesse makstava osakaalu suurendamist 25%-lt 30%-ni, mis vähendaks Eesti võimekust teha riigieelarvest roheinvesteeringuid. Euroopa Liidu mitmeaastase eelarve vaheülevaatus - Toetame Ukraina rahastu loomist aastateks 2024-2027 mahuga suurusjärgus 50 miljardit eurot, millest antaks Ukrainale toetusi ja laene taastamis- ja ülesehitustööks ning uuenduste elluviimiseks, mis on suunatud peamiste Euroopa Liiduga liitumiseks vajalike reformide rakendamiseks. - Leiame, et muutunud julgeolekuolukorras, mille on tinginud Vene agressioon Ukraina vastu, on vajalik suurendada Euroopa Liidu eelarve rahastust ELi kaitsevõime parandamiseks. Tollireformi pakett - Toetame algatusi tollitoimingute lihtsustamiseks usaldusväärsetele ettevõtjatele koos reaalaja andmevahetuse põhimõtete rakendamisega halduskoormuse vähenemiseks. - Toetame tolli andmetöötlussüsteemide järk-järgulist tsentraliseerimist ELi tolliandmekeskusesse. - Leiame, et EL Tolliameti loomine toetab liikmesriikide tolliadministratsioonide suutlikkuse suurendamise, ühetaolise tollikontrolli kvaliteedi, tõhusama ühise riskide hindamise ning kõrgtasemel IT-halduse tagamise saavutamist. Nõukogu rakendusotsused taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamiseks - Toetame Prantsusmaa, Slovakkia, Malta ja Iirimaa taastekavade muutmise kinnitamist. Nõukogu järeldused makromajanduslike tasakaalustamatuste süvaanalüüside tulemuste kohta - Toetame nõukogu järelduste vastuvõtmist, sealhulgas peame oluliseks, et süvaanalüüside tulemusi kasutataks ära tasakaalustamatuste vähendamiseks ja kuhjumise ennetamiseks. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Riigikantselei Meie 05.07.2023 nr 11-3.1/4805-1 [email protected] Eesti seisukohad 13. juuli 2023. a eurorühma kohtumisel ja 14. juuli 2023. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil Austatud riigisekretär Esitame Vabariigi Valitsuse 6. juuli 2023. a istungi päevakorda ülevaate ja seisukohad 13. juuli 2023. a eurorühma kohtumisel ja 14. juuli 2023. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister rahandusministri ülesannetes Lisa(d): 1. Seletuskiri Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad 13. juuli 2023. a eurorühma kohtumisel ja 14. juuli 2023. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil“ eelnõu juurde, 10 lk 2. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu, 2 lk Andres Kuningas 611 3759 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272