Rahandusministeerium · 12. juuli 2023
- Viit
- 12.2-10/23-97/354-9
- Registreeritud
- 12. juuli 2023
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- AS Harju Elekter , AS Eesti Energia
- Saabumis/saatmisviis
- Outlook
- Funktsioon
- 12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
- Sari
- 12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
- Toimik
- 12.2-10/23-97
- Vastutaja
- Mari-Ann Sinimaa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond, Dokumendihaldustalitus)
Sisu (failidest)
OTSUS
Vaidlustusasja number 97-23/266362
Otsuse kuupäev 12.07.2023
Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik
Vaidlustus AS-i Harju Elekter vaidlustus Eesti Energia AS-i riigihankes
„Komplektalajaamade, jaotuspunktide ning seadmete
ostmine“ (viitenumber 266362)
Menetlusosalised Vaidlustaja, AS Harju Elekter, esindaja vandeadvokaat Veiko
Viisileht
Hankija, Eesti Energia AS
RESOLUTSIOON
1. Riigihangete seaduse § 197 lg 1 p 8 ja § 192 lg 3 p 5 alusel jätta AS-i Harju Elekter vaidlustus
läbi vaatamata ja tagastada vaidlustajale.
2. Riigihangete seaduse § 198 lg 51 alusel mõista Eesti Energia AS-ilt AS-i Harju Elekter kasuks
välja tema lepingulise esindaja kulud summas 2940 eurot käibemaksuta.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks
tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1).
JÕUSTUMINE
Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei
esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole
seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 22.06.2023. a avaldas Eesti Energia AS (edaspidi Hankija) riigihangete registris avatud
hankemenetlusega riigihanke „Komplektalajaamade, jaotuspunktide ning seadmete
ostmine“ (viitenumber 266362) hanketeate ja tegi kättesaadavaks teised riigihanke
alusdokumendid.
2. 29.06.2023. a laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) AS-i
Harju Elekter (edaspidi Vaidlustaja) vaidlustus riigihanke alusdokumentidele, milles Vaidlustaja
palus viia raamlepingu projekti p-d 9.9.2 ja 9.10 kooskõlla õigusaktidega ettenähtud nõuetega.
Vaidlustuskomisjon edastas vaidlustuse Hankijale 30.06.2023. a kell 10.41.
3. 30.06.2023. a kell 11.56 muutis Hankija riigihangete registris raamlepingu p-i 9.9.2 sõnastust
ning 05.07.2023. a kell 13.24 muutis Hankija raamlepingu p-i 9.10 sõnastust.
4. 05.07.2023. a esitas Hankija vastuse vaidlustusele, milles teavitas raamlepingu p-de 9.9.2 ja
9.10 muutmisest ning palus jätta vaidlustuse läbi vaatamata või rahuldamata.
5. 11.07.2023. a esitas Vaidlustaja vaidlustuskomisjonile taotluse vaidlustusmenetluse
lõpetamiseks riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 197 lg 1 p-i 3 alusel ning taotluse Hankijalt
menetluskulude väljamõistmiseks RHS § 198 lg 1 alusel.
Vaidlustaja kinnitas muuhulgas, et raamlepingu p-de 9.9.2 ja 9.10 muutmisega on Hankija
vaidlustatud õigusrikkumised kõrvaldanud.
VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED
6. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et olukorras, kus Hankija on muutnud riigihanke
alusdokumente vaidlustatud osas (raamlepingu p-d 9.9.2 ja 9.10), mille tulemusel Vaidlustaja
möönab, et vaidlustatud õigusrikkumine on kõrvaldatud, kuid Hankija ei tunnista vaidlustust
põhjendatuks, ei lõpe vaidlustusmenetlus RHS § 197 lg 1 p-i 3 alusel, nagu taotleb Vaidlustaja,
vaid vaidlustus tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada Vaidlustajale RHS § 192 lg 3 p-i 5 alusel,
kuna Vaidlustaja väidetud õigusrikkumine on kõrvaldatud.
7. RHS § 197 lg 1 p-i 8 kohaselt lõpeb vaidlustusmenetlus vaidlustuskomisjoni otsusega jätta
vaidlustus osaliselt või täielikult läbi vaatamata, kui ilmnevad käesoleva seaduse § 192 lg-s 3
sätestatud alused.
RHS § 192 lg 3 p-i 5 kohaselt jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab
selle oma otsusega vaidlustajale, kui hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke või otsuse
kehtetuks või vaidlustaja väidetud õigusrikkumine on kõrvaldatud.
Tulenevalt asjaolust, et Hankija on muutnud riigihanke alusdokumente (raamlepingu p-de 9.9.2
ja 9.10), millega on Vaidlustaja kinnitusel tema õigusrikkumine kõrvaldatud, jätab
vaidlustuskomisjon RHS § 192 lg 3 p-i 5 alusel vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle
Vaidlustajale.
8. Taotledes 11.07.2023 menetlusdokumendis vaidlustusmenetluse lõpetamist RHS § 197 lg 1
p-i 3 alusel tugineb Vaidlustaja vananenud kohtu- ja vaidlustuskomisjoni praktikale, mille
eesmärgiks oli vaidlustusmenetluste kulude õiglane jaotamine olukorras, kus hankija tunnistab
pärast vaidlustuse esitamist kehtetuks hankemenetluse või vaidlustatud otsused või muudab
riigihanke alusdokumente. Pärast RHS-i uue redaktsiooni jõustumist 01.06.2022, millesse on
lisatud § 198 lg 51, ei ole Vaidlustaja viidatud praktika enam asjakohane.
9. Vaidlustusmenetluse kulud
9.1. Kuna vaidlustus jääb läbi vaatamata, on Vaidlustajal õigus nõuda riigilõivuseaduse § 15 lg 1
p-i 5 alusel vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise taotlus
tuleb esitada vaidlustuskomisjonile vastavalt riigilõivuseaduse §-le 12.
9.2. Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud vaidlustusmenetluses tuleb Hankijalt välja mõista RHS
§ 198 lg 51 alusel, mille kohaselt [k]ui vaidlustusmenetlus lõpeb käesoleva seaduse § 197 lõike 1
punkti 8 alusel põhjusel, et hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse
kehtetuks või vaidlustaja väidetud õigusrikkumise kõrvaldanud, mõistab vaidlustuskomisjon oma
otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja tasutud või tasumisele kuuluva
eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses, välja arvatud juhul,
kui vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks tunnistamine või õigusrikkumise
kõrvaldamine ei olnud tingitud vaidlustuse esitamisest.
9.3. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas Hankija muudatused riigihanke alusdokumentides
(õigusrikkumise kõrvaldamine) oli tingitud vaidlustuse esitamisest või mitte. Vaidlustuskomisjon
leiab, et käsitledes asjaolusid kogumis on riigihanke alusdokumentide muutmine tingitud
vaidlustuse esitamisest ja puudub alus arvata, et Hankija oleks sellise otsuse teinud ka ilma
vaidlustuse esitamiseta. Kokkuvõtlikult leiab vaidlustuskomisjon järgmist:
1) Vaidlustaja esitas vaidlustuse 29.06.2023. a, ehk viimasel päeval, millal pakkumuste
esitamise esialgset tähtpäeva (07.07.2023) arvestades oli vaidlustus tähtaegne. Hankija vastust
28.06.2023. a esitatud ettepanekutele ei saanud Vaidlustaja kauem oodata, sest siis ei oleks
vaidlustuse esitamine olnud võimalik. Vaidlustuskomisjonile ei ole teada, miks Vaidlustaja esitas
Hankijale ettepanekud riigihanke alusdokumentide muutmiseks alles 28.06.2023. a, kuid kuna
RHS ei kohusta pakkujat tegema hankijale enne vaidlustuse esitamist riigihanke alusdokumentide
muutmise ettepanekut, ei ole selle väljaselgitamine ka oluline;
2) teate vaidlustuse edastamisest ja vaidlustuse edastas vaidlustuskomisjon Hankijale
2 (3)
30.06.2023 kell 10.41. Riigihangete registrist nähtub, et Hankija on muudetud raamlepingu
(muudeti p-i 9.9.2 sõnastust) üles laadinud 30.06.2023 kell 11.56. Isegi juhul, kui on vaidlus selle
üle, kas Hankija tegi muudatuse raamlepingu p-s 9.9.2 enne vaidlustuskomisjoni teate
kättesaamist või selle teadvustamist, juhtis Vaidlustaja Hankija tähelepanu raamlepingu p-i 9.9.2
ebaproportsionaalsusele 28.06.2023. a riigihangete registris esitatud pöördumises.
Vaidlust ei saa olla selles, et raamlepingu p-i 9.10 muutmine 05.07.2023. a, on toimunud pärast
vaidlustuse esitamist;
3) Vaidlustaja taotles vaidlustuses raamlepingu p-de 9.9.2 ja 9.10 kooskõlla viimist õigusaktide
nõuetega, kuigi omapoolse lahendusena pakkus Vaidlustaja raamlepingu p-de 9.9.2 ja 9.10
olemasoleval kujul raamlepingust välja jätmist. Vaidlustuskomisjon ei saa asuda seisukohale, et
kuna Hankija on viinud riigihanke alusdokumendid õigusaktide nõuetega kooskõlla teisel viisil,
kui Vaidlustaja on ette pannud, ei ole muutmine tingitud vaidlustuse esitamisest.
9.4. 11.07.2023. a menetlusdokumendis esitas Vaidlustaja taotluse Hankijalt oma lepingulise
esindaja kulude väljamõistmiseks summas 4389 eurot käibemaksuta, mis vastab kokku 20 tunni
ja 54 minuti tööle (esindaja töö tunnihind käibemaksuta on 210 eurot). Vaidlustuskomisjon leiab,
et asja mahtu ja keerukust silmas pidades on Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud
põhjendamatult suured. Vaidlustus ei ole eriti mahukas ning asi ei ole ka sisult eriti keeruline.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vajalikud ja põhjendatud kulud Vaidlustaja õigusabile on
2940 eurot käibemaksuta (14 töötundi) ja nimetatud summa tuleb Hankijalt Vaidlustaja kasuks
välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taivo Kivistik
3 (3)