Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 87-23/232756 Otsuse kuupäev 11.07.2023 Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets Vaidlustus Punktiir OÜ vaidlustus Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi ideekonkursil „Põhja-Eesti muuseumide pärandihoidla arhitektuurivõistlus“ (viitenumber 232756) ideekonkursi kehtetuks tunnistamise otsusele Menetlusosalised Vaidlustaja, Punktiir OÜ, esindajad Janno Saar ja Allan Viirma Hankija, Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, esindaja Alo Pikk Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. RHS1 § 197 lg 1 p-i 4 alusel jätta Punktiir OÜ vaidlustus rahuldamata. 2. RHS § 198 lg 3 alusel jätta Punktiir OÜ tasutud riigilõiv1280 eurot ja lepinguliste esindajate kulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg 10 päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 14.01.2021 sõlmisid Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ja Muinsuskaitseamet käsunduslepingu nr AET-15/2021-77. 08.02.2021 avaldas Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris ideekonkursi „Põhja-Eesti muuseumide pärandihoidla arhitektuurivõistlus“ (viitenumber 232756) (edaspidi Ideekonkurss) teate ja tegi kättesaadavaks muud Ideekonkursi alusdokumendid. Ideekavandeid esitati 22. 2. Oma 20.10.2021 otsusega vaidlustusasjas 168-21/232756 rahuldas Riigihangete 1 riigihangete seadus vaidlustuskomisjon (edaspidi vaidlustuskomisjon) OÜ Sirkel&Mall ja Kontsept Arhitektuuribüroo OÜ vaidlustuse ning tunnistas kehtetuks Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi juhatuse 17.09.2021 otsuse, millega kinnitati Ideekonkursi preemiasaajad. Oma 26.10.2021 otsusega vaidlustusasjas 167-21/232756 rahuldas vaidlustuskomisjon SALTO arhitektuuribüroo OÜ vaidlustuse ja tunnistas kehtetuks Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi juhatuse 17.09.2021 otsuse, millega kinnitati Ideekonkursi preemiasaajad. Mõlemad viidatud vaidlustuskomisjoni otsused vaidlustati kohtus. Tallinna Ringkonnakohtu 17.02.2022 otsusega liidetud haldusasjas 3-21-2489 jäid apellatsioonkaebused rahuldamata ja eelpoolviidatud vaidlustatud vaidlustuskomisjoni otsused jõustusid seaduses ettenähtud ajal. 3. Žürii koosoleku 15.06.2022 protokolli kohaselt otsustati määrata konkursi preemiad järgmiselt:  I preemia (20 000 eurot) –võistlustöö Luup;  II preemia (17 000 eurot) – võistlustöö Luuk;  III koht (14 000 eurot) – võistlustöö Kultuurimajakas“;  eripreemia (7000 eurot) – võistlustöö Strata;  eripreemia (7000 eurot) – võistlustöö Mälumonoliit. Hankija otsusega (Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi juhatuse 12.07.2022 otsus): 1) kinnitati žürii otsus märgusõnaga „Mälupalee“ tähistatud kavandi võistlustingimustele mittevastavuse kohta; 2) kinnitati žürii otsus kavandite paremusjärjestuse kohta alljärgnevalt: Koht Märgusõna Väljamakstava preemia suurus 1.koht (võitja) Luup 20 000 eurot 2. koht Luuk 17 000 eurot 3. koht Kultuurimajakas 14 000 eurot Ergutuspreemia Strata 7 000 eurot Ergutuspreemia Mälumonoliit 7 000 eurot 25.07.2022 esitasid OÜ Sirkel&Mall ja Kontsept Arhitektuuribüroo OÜ vaidlustuskomisjonile vaidlustuse Hankija 12.07.2022 otsuse, millega kinnitati konkursi preemiasaajad (paremusjärjestus), kehtetuks tunnistamiseks. Oma 25.08.2022 otsusega vaidlustusasjas 101-22/232756 rahuldas vaidlustuskomisjon vaidlustuse ning tunnistas kehtetuks Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi juhatuse 12.07.2022 otsuse, millega kinnitati Ideekonkursi preemiasaajad. 4. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi juhatuse 29.09.2022 otsusega tunnistati Ideekonkurss kehtetuks. 14.10.2022 laekus vaidlustuskomisjonile Punktiir OÜ vaidlustus, milles taotleti Ideekonkursi kehtetuks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamist. 03.11.2022 otsusega vaidlustusasjas 136-22/232756 rahuldas vaidlustuskomisjon Punktiir OÜ vaidlustuse ja tunnistas kehtetuks Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi 29.09.2022 otsuse Ideekonkursi kehtetuks tunnistamise kohta. 5. 16.06.2023 laekus vaidlustuskomisjonile Punktiir OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus, 2 (11) milles taotletakse Ideekonkursi kehtetuks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamist (Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi juhatuse 30.05.2023 otsus). 6. Kooskõlas RHS § 195 lg-ga 2 ja § 196 lg-dega 1 ja 3 teatas vaidlustuskomisjon 26.06.2023 kirjaga nr 12.2-10/87 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 29.06.2023 ja selleks tähtpäevaks esitatud menetlusdokumentidele vastamiseks aega kuni 04.07.2023. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja menetluskulude taotluse Vaidlustaja ja teiseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Hankija. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 7. Vaidlustaja Punktiir OÜ põhjendab vaidlustust järgmiselt. 7.1. Vaidlustaja osales Ideekonkursil eesmärgiga teenida lubatud preemia ja saada võimalus lepingu sõlmimiseks. Vaidlustaja on näinud vaeva ja teinud kulutusi osalemiseks ning Ideekonkursi lõpetamise korral on ühemõtteliselt selge, et kogu Vaidlustaja (ja ka teiste osalejate) vaev, pingutus ja tehtud kulu on läinud tühja ilma mistahes Hankija vastusoorituseta või selle lootuseta. 7.2. 06.06.2023 edastatud teade 30.05.2023 otsuse kohta on Vaidlustaja hinnangul mistahes motiveeriva ja põhjendava osata ja sellisena õigusvastane. Teatele on küll lisatud kaks faili, mis puudutavad hanke sisemist korraldamist Hankija juures, kuid need ei ole ega saagi olla Hankija otsused. Teatega edastatud Hankija 30.05.2023 otsusest ei nähtu, kas otsusel üldse on mingi seos nende lisatud failidega. 7.3. RHS § 3 p-i 1 kohaselt tegutseb hankija riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt. Sellest tuleneb omakorda hankijal lasuv keeld tegutseda riigihanke läbiviimisel meelevaldselt. Hankija ei saanud Ideekonkursi kehtetuks tunnistada mistahes põhjusel või üldse ilma põhjuseta/põhjendusteta. Vältimaks asjassepuutuvate huvide (nt pakkumuse teinud ettevõtjate, konkursil osalejate või avalikkuse huvid) liigset riivamist, peab hanke kehtetuks tunnistamiseks esinema mõistlik põhjus ning vastavat otsust peab arusaadavalt ja kontrollitavalt põhjendama. Hankija ei ole enda 30.05.2023 otsusega Ideekonkursi kehtetuks tunnistamise vajadust mitte mingil viisil põhjendanud. Teatega edastatud otsusest ei ole võimalik isegi seda järeldada, et Hankija oleks üldse mingeid asjakohaseid asjaolusid arvestanud või ratsionaalset kaalumist läbi viinud. 7.4. Vaidlustaja esitas täiendavad seisukohad. 7.4.1. Hankija on seisukohal, et Ideekonkursi lõpetamine oli põhjendatud, kuna: - žürii peab võimatuks teha otsust paremusjärjestuse kohta olukorras, kus mittevastavuse tõttu heidetakse kõrvale parimad ideekavandid; - žürii ei ole valinud võitjat ega otsustanud, et võitja jäetakse välja kuulutamata põhjusel, et ühtegi ideekavandit ei ole võimalik hinnata parimaks; - žürii ei pea võimalikuks tööd jätkata ja on ennast taandanud täies koosseisus; 3 (11)  - olukorras, kus žürii on oma töö lõpetanud ning ennast taandanud, puudub Hankijal võimalus Ideekonkursiga jätkata. Vaidlustaja hinnangul ei loo ülaltoodud põhjendused alust lõpetada Ideekonkurss. 7.4.2. Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et Ideekonkursi lõpetamisel põhjendatud vajaduse korral peab esinema mitte igasugune põhjus, vaid mõjuv põhjus, mis sisuliselt ja faktiliselt põhjendab, et Ideekonkursi jätkamine on sisuliselt võimatu või vähemalt diskretsiooni kohaselt ebamõistlik. Hankija põhjendused Ideekonkursi lõpetamiseks on seotud eranditult Ideekonkursi läbiviimiseks moodustatud žüriiga, so Hankija endaga. 7.4.3. Tähtaegselt esitati 22 ideekavandit. Ideekonkursi kvalifitseerimiskomisjon kontrollis osalejate kõrvaldamise aluste puudumist, osalejate kvalifikatsiooni Ideekonkursi teates esitatud tingimustele ning osalemistaotluste vastavust alusdokumentides sätestatud tingimustele. Hankija tegi 25.05.2021 otsuse, vastavalt kvalifitseerimiskomisjoni ettepanekutele, jätta kõrvaldamata ja tunnistada vastavaks 21 Ideekonkursil osalejat ning 21 Ideekonkursi tingimustele vastavat kavandit edastati Hankija moodustatud žüriile hindamiseks. Vaidlustaja on seisukohal, et žürii on Hankija poolt moodustatud organ, mille töövõime, talitluspidevuse ja eesmärgipärase toimimise peab tagama Hankija. Ideekonkursi alusdokumentidest ei nähtu, et Ideekonkursi läbiviimiseks Hankija poolt nimetatud žürii liikmetel oleks pädevus ennast taandada või žüriil tervikuna saaks keelduda oma ülesannete täitmisest ja/või oleks žüriil õigus ise ennast laiali saata. Hankija ei ole esitanud mitte ühtegi dokumenti või otsust selle kohta, et Hankija kui žürii moodustaja on otsustanud žürii tegevuse lõpetada - sellise otsuse tegemiseks puudub ka igasugune alus. Hankija kohustus on tagada, et nii Ideekonkursi läbiviimiseks moodustatud kvalifitseerimiskomisjon kui ka muud organid, sh žürii, täidavad Ideekonkursi läbiviimisel oma ülesandeid. Ideekonkursil osalejad on näinud palju vaeva ja kandnud ideekonkursil osalemisega seoses kulusid. 7.4.4. Ideekonkursi žürii on Ideekonkursi korraldamise korra p-i 4.13. kohaselt 15.06.2022 protokollis esitanud paremusjärjestuse, määranud auhinnasaajad ja preemiate suuruse, so koostanud lõpp-protokolli (vt lisa „Põhja-Eesti Muuseumite Pärandihoidla arhitektuurivõistluse protokoll 15062022“). Eeltoodud žürii otsust ei ole mitte ühegi otsusega tühistatud ega kehtetuks muudetud. Ideekonkursi korraldamise korra p-i 4.13. kohaselt lõpetab sellise lõpp-protokolli tegemine žürii töö. Seega on žürii oma töö teinud, kavandid on hinnatud, paremusjärjestus on koostatud ja žürii roll antud ideekonkursil on lõppenud. Žürii peamine ülesanne ideekonkursi puhul oligi teha esitatud kavanditest paremusjärjestus ja seda on žürii teinud. Paremusjärjestuse saab koostada üksnes hinnates kõiki esitatud töid ja asetades need kõik omavahel paremusjärjestusse. Seega, selline paremusjärjestus eksisteerib. Hankija juhatus on 12.07.2022 otsusega žürii 15.06.2022 otsuse kinnitanud. Juhatuse otsus on vaidlustuskomisjoni 25.08.2022 otsusega kehtetuks tunnistatud. See tähendab aga üksnes seda, et Hankija - mitte žürii - peab tegema uue otsuse. 4 (11) Vaidlustajale teadaolevalt ei ole Hankija teinud otsuseid, millega oleks Ideekonkursile esitatud kavandeid ideekonkursilt kõrvaldatud, rääkimata sellest, et konkursilt oleks kõrvaldatud kõik osalenud kavandid, mis võiks tingida Ideekonkursi läbikukkumise. Kui žürii on paremusjärjestuse koostanud (mis toimus 15.06.2022 žürii protokolliga), on edasine Hankijapoolne tegevus Ideekonkursi läbiviimisel ja lõpetamisel, selleks ei ole žüriid enam vaja. Seega, žürii väidetav enesetaandus (millise võimalikkus üldse on Vaidlustaja hinnangul vähemalt kaheldav) ei saa antud juhul olla põhjendatud vajaduseks Ideekonkursi lõpetamisel. Žürii on talle hanke dokumentidega ettenähtud ülesande Ideekonkursil juba eelmisel aastal täitnud. 7.4.5. Vaidlustatud otsuse tegemisel tugines Hankija žürii 29.03.2023 protokollile (faili pealkiri „Mustand pärandihoidla žürii protokoll.docx“). Vaidlustajale on arusaamatu, millisel alusel žürii üldse 29.03.2023 kogunes ja Ideekonkursiga seonduvaid asjaolusid arutas, kui žürii töö lõppes Ideekonkursi läbiviimise korra kohaselt 15.06.2022 lõpp-protokolli koostamisega, milles esitati paremusjärjestus, määrati auhinnasaajad ja preemiate suurus. Siinkohal märgib Vaidlustaja, et preemiate suurus on määratud hanketeates (osa IV p 3.1)) ning žürii sisuline töö seisneb seega üksnes paremusjärjestuse koostamises. Zürii poolt 29.03.2023 koostatud protokolli p-ist 15 nähtub, et „tulenevalt käesoleva ideekonkursi jooksul tehtud VAKO ning kohtute poolt tehtud otsustest ning otsustest ilmnenud praktikast viis žürii täiendavalt läbi kõigi ülejäänud tööde vastavuse kontrolli ning tuvastas võistlustingimustele mittevastavusi suuremal või vähemal määral ka kõikides ülejäänud võistlustöödes“. Tegemist on paljasõnalise ja sisutu väitega. Kui Ideekonkursile oli kvalifitseeritud 21 tööd, on äärmiselt ebatõenäoline, et ükski töö ei vasta tingimustele – selliseid otsustusi ja hindamist tõendavaid tõendeid ei ole Hankija esitanud. Hankija ei ole Ideekonkursilt kvalifitseeritud töid kõrvaldanud. Vaidlustaja väidet, et Ideekonkursile on esitatud Ideekonkursi tingimustele vastavaid töid, tõendab ka see, et žürii märgib 29.03.2023 protokollis, et „Žürii peab võimatuks teha otsust ideekavandite paremusjärjestuse kohta olukorras, kus ideekonkursi tingimustele mittevastavuste tõttu heidetakse kõrvale parimad ideekavandid.“ Teiste sõnadega, žüriile meeldivad žürii arvates Ideekonkursi tingimustele mittevastavad tööd ja kuna neid valida ei saa, siis žürii ei kavatse oma tööd teha - so teha valik tingimustele vastavate tööde hulgast. Käesoleval juhul ei ole see aga asjakohane, kuna Hankija ei ole Ideekonkursilt esitatud töid mittevastavuse tõttu kõrvaldanud. 7.4.6. Hankija tugineb faktiliselt hanke lõpetamise otsuse tegemisel asjaolule, et žürii ei ole saanud valida parimateks Ideekonkursile esitatud, kuid Ideekonkursi tingimustele mittevastavaid töid ja seetõttu žürii (so Hankija ise) keeldub oma tööd tegemast. Tegemist ei ole asjaoluga, mida võiks pidada põhjendatud vajaduseks Ideekonkursi lõpetamiseks. Veelgi enam, kuna Ideekonkursi korraldamise korra kohaselt žürii pidi tegema paremusjärjestuse ja žürii ongi paremusjärjestuse koostanud (ja oma töö seega lõpetanud), saab Hankija teha ideekonkursi lõpuleviimiseks vajalikud otsused (näiteks preemiad välja maksta) ja selliste otsuste tegemiseks ei ole žüriid vaja. Hanke lõpetamise mõjuvaks põhjuseks ei saa olla Hankija enda tegevus või tegevusetus 5 (11) Ideekonkursi läbiviimisel. 8. Hankija Riigi Kinnisvara Aktsiaselts vaidleb vaidlustusele vastu. 8.1. RHS ei sätesta konkreetseid asjaolusid, millistel juhtudel on hankija õigustatud riigihanke kehtetuks tunnistamise otsust tegema ja Eesti kohtupraktikas tunnustatakse hankija väga laia kaalutlusruumi hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel. Vaidlustuskomisjoni ja kohtute läbiv seisukoht on, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel on õiguspärane iga kaalutlus, mis on kooskõlas riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega (RHS § 3) ning on reaalne (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas 3-18-452, p 13). 8.2. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi juhatus on 30.05.2023 allkirjastanud otsuse (vastuse lisa 1), mille lisaks on Ideekonkursi kehtetuks tunnistamise protokoll. Kehtetuks tunnistamise protokolli juurde on omakorda lisatud žürii koosoleku protokoll. Kõik märgitud dokumendid on allkirjastatud Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi juhatuse poolt. Põhjendus, miks Hankijal ei olnud muud valikut peale Ideekonkursi RHS § 129 lg 8 p-i 6 alusel kehtetuks tunnistamise, sisaldub juhatuse otsuse lisaks olevas Ideekonkursi kehtetuks tunnistamise protokollis. Põhjendusena on märgitud, et „Protokollist nähtub, et žürii peab võimatuks teha otsust ideekavandite paremusjärjestuse kohta olukorras, kus ideekonkursi tingimustele mittevastavuste tõttu heidetakse kõrvale parimad ideekavandid. Žürii peab ebaõiglaseks jätta tunnustamata parima funktsionaalse, esinduslikkuse, efektiivse pinnakasutusega ja arhitektuurselt kõrgetasemelised tööd ning teha valik keskpäraste tööde hulgast. Žürii ei ole valinud võitjat ega ka otsustanud, et võitja jäetakse välja kuulutamata põhjusel, et ühtegi ideekavandit ei ole võimalik hinnata parimaks. Žürii on märkinud, et ei pea võimalikuks oma tööd käesoleva ideekonkursi käigus enam jätkata ning taandas ennast täies koosseisus. Olukorras, kus žürii on oma töö lõpetanud ning ennast taandanud, puudub hankijal võimalus ideekonkursiga jätkata. Hankijal ei ole võimalik ka žüriiliikmeid asendada. Rahandusministeerium on oma vastuses Riigi Kinnisvara AS nõustamispäringule 03.11.2021 muuhulgas selgitanud, et „kuivõrd žüriiliikmete nimed on osaks riigihanke alusdokumendist, siis olukorras, kus kavandid on juba esitatud, neid enam muuta ei saa (v.a varuliikme kasutamine).“ 8.3. Hankija esitas täiendavad seisukohad. 8.3.1. Vaidlustaja on esitanud oma täiendavates seisukohtades kokkuvõtvalt kaks väidet: - Hankija on kohustatud tagama, et nii Ideekonkursi läbiviimiseks moodustatud kvalifitseerimiskomisjon kui ka muud organid, sh žürii, täidavad Ideekonkursi läbiviimisel oma ülesandeid ning - žürii tegevus on lõppenud ning žürii ei pea Ideekonkursi käigus enam otsuseid tegema. Mõlemad esitatud väited on ebaõiged. Žürii ei pidanud võimalikuks oma tööd Ideekonkursi käigus enam jätkata ning taandas ennast täies koosseisus. Ideekonkursi žürii on oma otsustes ja arvamustes sõltumatu ning Hankijal puuduvad võimalused ning õigused žürii tegevust kuidagi mõjutada. Hankija ei saa kuidagi sundida žürii liikmeid kontrollima ideekavandite vastavust ega valima vastavaks tunnistatud tööde hulgast auhinnatavaid töid. 6 (11) 8.3.2. Vastavalt vaidlustuskomisjoni 25.08.2022 tehtud otsusele tunnistati kehtetuks Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi juhatuse 12.07.2022 otsus, millega kinnitati Ideekonkursi preemiasaajad. Mittevastavusi ideekonkursi alusdokumentidega tuvastati kõigil esimese kolme hulka tulnud tööl – Luup, Luuk ning Kultuurimajakas. Ideekonkursi korraldamise korra p-i 4.3. kohaselt žürii analüüsib ja hindab talle esitatud ideekavandite sisulist vastavust võistlusülesandes toodud tingimustele. Ideekavandite sisulise vastavuse kontrollimine on seega žürii ülesanne ning arvestades vaidlustuskomisjoni 25.08.2022 tehtud otsuses sisalduvaid järeldusi mittevastavuste osas esimese kolme hulka tulnud tööl, ei saa kuidagi olla žürii töö lõppenud. Ideekavandite vastavuse sisuline kontroll on vaja uuesti läbi viia ning vastavaks tunnistatud ideekavandeid uuesti hinnata. Seda saab aga teha üksnes žürii. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 9. Tulenevalt 01.06.2022 jõustunud riigihangete seaduse § 219 lg-dest 1 ja 4 ning §-st 2192 viiakse enne seaduse jõustumist alustatud riigihanked lõpuni lähtudes seni kehtinud riigihangete seaduses (edaspidi RHS v.r., st kuni 31.05.2022 kehtinud redaktsioon) sätestatud nõuetest ning neis riigihangetes esitatakse vaidlustused ja vaidlustuskomisjon vaatab need läbi lähtudes RHS v.r. sätestatud nõuetest. Kuna Ideekonkurssi on alustatud 08.02.2021, kuulub vaidlustatud otsuse õiguspärasuse hindamisel kohaldamisele RHS v.r. Vaidlustusmenetlusega seonduvas (menetluskulud) kuulub aga kohaldamisele alates 01.06.2022 jõustunud vastavad riigihangete seaduse (edaspidi RHS) sätted. 10. Vaidlustatud Ideekonkursi kehtetuks tunnistamise otsus on tehtud Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi juhatuse poolt 30.05.2023. Juhatus on otsustanud lähtudes RHS v.r. § 129 lg 8 p- ist 6 tunnistada ideekonkurss kehtetuks hankija enda otsusega põhjendatud vajaduse tõttu omal algatusel. Juhatuse otsusele on lisatud Hankija komisjoni protokoll (komisjoni liikmete poolt allkirjastatud 26.05.2023), millest tuleneb, et:  Ideekonkursi žürii 29.03.2023 protokollist nähtub, et žürii peab võimatuks teha otsust ideekavandite paremusjärjestuse kohta olukorras, kus ideekonkursi tingimustele mittevastavuste tõttu heidetakse kõrvale parimad ideekavandid. Žürii peab ebaõiglaseks jätta tunnustamata parima funktsionaalse, esinduslikkuse, efektiivse pinnakasutusega ja arhitektuurselt kõrgetasemelised tööd ning teha valik keskpäraste tööde hulgast;  žürii ei ole valinud võitjat ega ka otsustanud, et võitja jäetakse välja kuulutamata põhjusel, et ühtegi ideekavandit ei ole võimalik hinnata parimaks;  žürii ei pea võimalikuks oma tööd enam jätkata ning taandas ennast täies koosseisus. Sellest tulenevalt puudub Hankijal võimalus Ideekonkursiga jätkata, sest žürii liikmeid ei saa asendada. Seega Hankija komisjon on lähtunud žürii 29.03.2023 protokollist (žürii liikmete poolt allkirjastatud 11.05. – 22.05.2023), mis on komisjoni protokollile lisatud. Žürii on 29.03.2023 protokollis asunud järgmistele seisukohtadele:  žürii viis täiendavalt läbi kõigi ülejäänud tööde vastavuse kontrolli ning tuvastas võistlustingimustele mittevastavusi suuremal või vähemal määral ka kõikides ülejäänud võistlustöödes; 7 (11)   žürii peab võimatuks teha otsust ideekavandite paremusjärjestuse kohta olukorras, kus Ideekonkursi tingimustele mittevastavuste tõttu heidetakse kõrvale parimad ideekavandid;  žürii peab Ideekonkursil oma ülesandeks lisaks rangetele ideekonkursi tingimuste järgimisele ka laiemat eesmärki. Arhitektuurikonkursil peab toimuma võistlus tööde arhitektuuri, see tähendab kunstilise taseme alusel. Parimaks ideeks tunnistatud lahendused ei tohi jääda žürii hinnangul hindamisest kõrvale. Žürii peab ebaõiglaseks jätta tunnustamata parima funktsionaalse, esinduslikkuse, efektiivse pinnakasutusega ja arhitektuurselt kõrgetasemelised tööd ning teha valik keskpäraste tööde hulgast;  olukorras, kus žürii on taandatud pigem tehnilisi tingimusi kontrollivaks organiks ning ideekavandite arhitektuurilise väärtuse hindamine on jäänud tahaplaanile või muutunud sisuliselt võimatuks, ei pea žürii võimalikuks oma tööd Ideekonkursil enam jätkata ning taandab ennast täies koosseisus;  žürii avaldab lootust, et kuigi see Ideekonkurss luhtus ning seetõttu ümbrikke ei avata, on arhitektidel võimalik tulla uuele konkursile samade, kuid juba täiendatud töödega. Konkurss, hoolimata lähtetingimustele mittevastamisest, oli arhitektuurselt tugev. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Ideekonkurss on tunnistatud kehtetuks eelkõige põhjendustel, et:  kohtumenetluste ja vaidlustusmenetluste tulemusena žürii leidis, et tööd, millede mittevastavused tuvastati, olid parimad;  kuna ainult kunstilist taset ei saa žürii hinnata, siis taandab žürii ennast täies koosseisus;  žüriid ei ole võimalik asendada. Vaidlustaja leiab, et:  žürii liikmetel ei olnud pädevust ennast taandada, Hankija pole žürii tegevust lõpetanud;  žürii on 15.06.2022 protokollis esitanud paremusjärjestuse, määranud auhinnasaajad ja preemiate suuruse, on koostanud lõpp-protokolli, neid otsuseid pole tühistatud ega kehtetuks muudetud. Hankija juhatus on 12.07.2022 otsusega žürii 15.06.2022 otsuse kinnitanud, see otsus on vaidlustuskomisjoni 25.08.2022 otsusega kehtetuks tunnistatud, seega uue otsuse peab tegema Hankija, aga mitte žürii;  žürii on talle ettenähtud ülesande juba eelmisel aastal täitnud;  kuna Ideekonkursi korraldamise korra kohaselt žürii pidi tegema paremusjärjestuse ja žürii ongi paremusjärjestuse koostanud (ja oma töö seega lõpetanud), saab Hankija teha Ideekonkursi lõpule viimiseks vajalikud otsused (näiteks preemiad välja maksta) ja selliste otsuste tegemiseks ei ole žüriid vaja;  Ideekonkursi lõpetamise mõjuvaks põhjuseks ei saa olla Hankija enda tegevus või tegevusetus Ideekonkursi läbiviimisel. 11. RHS v.r. § 129 lg 8 p-i 6 kohaselt ideekonkurss lõpeb [---] 6) ideekonkursi kehtetuks tunnistamisega hankija enda otsusega [---] põhjendatud vajaduse korral omal algatusel. RHS v.r ei sätesta konkreetseid aluseid, millistel juhtudel on hankija õigustatud RHS v.r. § 129 lg 8 p-is 6 sätestatud otsust tegema, sätestades üksnes, et tal peab olema selleks põhjendatud vajadus. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja väitega, et lubamatu on Hankija poolne Ideekonkursi kehtetuks tunnistamine asjaolude alusel, mille tekkimise eest vastutab Hankija ise. Põhjendatud vajaduse olemasolu kindlakstegemisel ei oma tähtsust, kelle tegevus kujunenud olukorra 8 (11) põhjustas. Nimetatud seisukohta, et põhjendatud vajadus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks võib olla nii hankijast sõltumatu kui ka hankijast tulenev, kinnitab ka kohtupraktika (nt halduskohtu otsused 3-09-2600 ja 3-09-1337). Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et „põhjendatud vajadus“ tähendab eelkõige seda, et Hankija ei saa mingitel põhjustel Ideekonkurssi jätkata. Alljärgnevalt hindab vaidlustuskomisjon, kas Hankija esitatud põhjendustel on RHS v.r. § 129 lg 8 p-is 6 sätestatud koosseis Ideekonkursi kehtetuks tunnistamiseks täidetud. 12. Riigihangete registri andmetel ületab Ideekonkursi eeldatav maksumus rahvusvahelist piirmäära. RHS v.r. § 17 lg 1 kohaselt avaliku sektori hankija kohaldab ideekonkursi korraldamisel käesoleva seaduse 3. peatüki 3. jaos sätestatud korda, kui ideekonkursi eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda. RHS v.r. 129 lg 3 kohaselt hankija määrab riigihanke alusdokumentides ideekonkursi korraldamise korra. Lisaks käesolevas jaos sätestatud nõuetele võib hankija ideekonkursi korra määramisel lähtuda ka teistest käesoleva seaduse sätetest. RHS v.r § 129 lg 6 kohaselt ideekavandeid hindab ideekonkursi žürii. Hankija kuulutab ideekonkursi võitjaks žürii hinnangul parima ideekavandi esitanud osaleja. Võitjaid võib olla üks või mitu. RHS v.r. § 130 lg 4 kohaselt ideekonkursi žürii on oma otsustes ja arvamustes sõltumatu ning lähtub üksnes ideekonkursi kutses sätestatud kriteeriumidest. RHS v.r § 130 lg 5 kohaselt ideekavandid on anonüümsed kuni žürii otsuse tegemiseni. RHS v.r § 130 lg 6 kohaselt ideekonkursi žürii koostab oma tegevuse kohta protokolli, kuhu kantakse hinnatud ideekavandite paremusjärjestus, ideekonkursi võitjatele antavad auhinnad, osalejatele makstavad osalemistasud, žürii liikmete märkused ja võimalikud täiendavat selgitamist vajavad asjaolud. Žürii võib hankija kaudu edastada ideekonkursil osalejatele küsimused protokolli kantud selgitamist vajavate asjaolude kohta. Küsimused ja vastused kantakse protokolli. Protokolli allkirjastavad kõik ideekonkursi žürii liikmed. Hankija on käesoleval juhul moodustanud žürii - riigihangete registris avaldatud „Ideekonkursi teate“ osa IV p-is 3.5) on toodud žürii liikmete nimed. Järgmistes Ideekonkursi alusdokumentides on määranud kindlaks korraldamise alused:  „Ideekonkursi korraldamise kord“ (edaspidi Kord);  Kord lisa 1 „Võistlusülesanne“ (edaspidi Võistlusülesanne). 13. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et žürii peab ainult koostama paremusjärjestuse. Kord p-i 4.3. kohaselt Žürii analüüsib ja hindab talle esitatud ideekavandite sisulist vastavust võistlusülesandes toodud tingimustele, arvestades kavandite ideelist, kunstilist ja vormilist kvaliteeti, samuti terviklahenduse selgust, funktsionaalsust ja paindlikkust ning planeeringulist lahendust ja sobivust ümbritsevasse linnaruumi, arvestades hindamisele kaasatud ekspertide arvamusi ja hinnanguid kavandi ekspluatatsioonikulude kohta s.t. ehituslikku ökonoomsust ja kulude suurust hoone elukaare jooksul ning selle ehitushinda. 9 (11) Seega on žürii pädevuses hinnata esitatud ideekavandite sisulist vastavust Võistlusülesandes ja muudes alusdokumentides toodud tingimustele ja teostada ka kunstilis-arhitektuurilist hindamist. Paremusjärjestuse koostamiseks peab žürii kõigepealt kindlaks tegema ideekavandid, mis vastavad alusdokumentides toodud nõuetele/tingimustele. Paremusjärjestus saab kujuneda üksnes nendest ideekavanditest, mis vastavad alusdokumentides toodud nõuetele/tingimustele. Vaidlust ei saa olla selles, et kõik hinnatavad ideekavandid pidid vastama alusdokumentides toodud nõuetele/tingimustele, sh:  üldplaneeringu nõuetele,(sh koostamisel olevale Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringule (vastu võetud Rae Vallavolikogu 20.04.2021 otsusega nr 151);  Võistlusülesandes toodud ruumiprogrammile;  Rae Vallavolikogu 12.08.2008 otsusega nr 424 kehtestatud Kurekivi, Kuremaa, Kuremetsa ja Kurepõllu kinnistute detailplaneeringule (DP0244), arvestades Võistlusülesandes toodud erandeid;  Võistlusülesandes toodud tingimustele/nõuetele (lubatud täisehituse määr on 50%, hoone võib kogu selle ulatuses olla kuni kolme maapealse korrusega ja kõrgusega kuni 16 m). Vaidlustus- ja kohtumenetlustes oli vaidluse all just esitatud ideekavandite vastavus alusdokumentides toodud nõuetele/tingimustele. 14. „Ideekonkursi teate“ osa IV p-i 3.4) järgi on žürii otsus Hankijale kohustuslik. Hankija (Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi juhatus) sai Ideekonkursil otsuseid vastu lähtudes žürii otsustest. Hankija on kinnitanud žürii otsused tunnistada ideekavand mittevastavaks ja kinnitanud žürii otsuse ideekavandite paremusjärjestuse kohta. Vastavalt RHS v.r. § 130 lg-le 6 ja Kord p-ile 4.3. tegi sisulise töö žürii. RHS-i alusel vaidlustatav on aga Hankija otsus, mis lähtub žürii otsusest. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vaidlustades Hankija otsust, vaidlustatakse sisuliselt ka žürii otsust, millest Hankija pidi lähtuma. Kui žürii otsustas 15.06.2022 protokollis määrata Ideekonkursi preemiad ja Hankija otsustas (Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi juhatuse 12.07.2022 otsus) selle žürii otsuse kinnitada, kuid Hankija otsus tunnistati vaidlustuskomisjoni 25.08.2022 otsusega vaidlustusasjas 101-22/232756 kehtetuks, siis pole mingit alust asuda seisukohale, et žürii otsus on siiani kehtiv ja Hankija peaks vastu võtma uue otsuse lähtudes žürii 15.06.2022 otsusest. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vaidlustatud otsus preemiate saajate kinnitamise kohta on mõtteliselt jagamatu tervik. Juba ühele ideekavandile ilma sisulist vastavust nõuetele/tingimustele kontrollimata I preemia andmine tähendab, et kogu vaidlustatud otsus on õigusvastane. Vaidlustuskomisjon asus viidatud 25.08.2022 otsuses seisukohale, et osad ideekavandid ei vasta Ideekonkursi alusdokumentides esitatud nõuetele/tingimustele ja tunnistas tervikuna kehtetuks Hankija vastava otsuse. Žürii otsuse alusel tehtud Hankija otsuse kehtetuks tunnistamisel ei saa jääda kehtima žürii otsus. 15. Vaidlustuskomisjoni 25.08.2022 otsus vaidlustusasjas 101-22/232756 tähendas seda, et ideekavandite vastavust alusdokumentidele oleks pidanud uuesti kontrollima. Seda sai vastavalt RHS v.r.-ile ja Ideekonkursi alusdokumentidele teha ainult žürii, mitte Hankija. Žürii 29.03.2023 protokollist nähtub, et žürii oli eelkõige valmis ideekavandite kunstilis- arhitektuurilist hindamist läbi viima, aga mitte kontrollima ideekavandite vastavust Ideekonkursi alusdokumentides toodud nõuetele/tingimustele. Olukorras, kus žürii liikmed 10 (11) nägid, et kunstilis-arhitektuuriliselt parimad ideekvandid pole teatud nõuetele/tingimustele vastavad, siis on täiesti mõistetav žürii liikmete otsus ennast taandada, mitte jätkata tegevust. 16. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankijal puuduvad võimalused žüriid tööle panna. Samuti pole Hankijal võimalik žürii tegevust lõpetada ega ka žürii uut koosseisu kinnitada, sest žürii liikmed on kindlaks määratud „Ideekonkursi teate“ osa IV p-is 3.5). Vastavalt RHS § 4 p-ile 17 on ideekonkursi teade riigihanke alusdokument. Alates 01.06.2022 on RHS-is § 129 lg 32, mille esimese lause kohaselt hankija võib muuta ideekonkursi kutset või muid riigihanke alusdokumente enne ideekavandite esitamise tähtpäeva. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kuigi kuni 31.05.2022 selline regulatsioon ideekonkursi kohta RHS v.r.-is puudus, siis ka RHS v.r. § 130 ei näe ette alust muuta pärast ideekavandite esitamist ideekonkursi alusdokumente. Ideekavandid esitati lähtudes Ideekonkursi alusdokumentidest, nende muutmine pärast ideekavandite esitamist oleks vastuolus eelkõige RHS § 3 p-is 1 sätestatud riigihanke korraldamise läbipaistvuse, kontrollitavuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega. 17. Tulenevalt eespooltoodust ja sellest, et žürii pidi uuesti kontrollima esitatud ideekavandite vastavust ja tegema uue otsuse, kuid taandas ennast ning sellest, et uut žüriid pole võimalik nimetada, on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Ideekonkursi eesmärk ei ole enam saavutatav. Vaidlustuskomisjon jätab vaidlustuse rahuldamata. 18. Vaidlustusmenetluse kulud Lähtudes sellest, et vaidlustus jäetakse rahuldamata RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel, kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 3. Vaidlustaja tasutud riigilõiv ja esindajate kulud jäävad Vaidlustaja kanda. Hankija pole kulude välja mõistmist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Reimets 11 (11)