Riigikogu rahanduskomisjon Meie 10.07.2023 nr 1.1-11/4901-1
[email protected]
Vabariigi Valitsuse seisukoht
maksuseaduste muutmise eelnõule
Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees
Vabariigi Valitsus arutas 15. juuni 2023.a istungil Riigikogu liikmete esitatud maksuseaduste
muutmise seaduse eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109,
111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152,
153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197,
198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220.
Istungil võeti vastu otsus mitte toetada Riigikogu liikmete algatatud eelnõusid. Järgnevalt
anname selgitused Vabariigi Valitsuse seisukoha põhjendamiseks.
Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti
iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Eesmärkide
elluviimise ühe osana on otsustatud tõsta tarbimismakse ning ümber korraldada tulu
maksustamine. Maksupaketi tulemusena tõuseb riigieelarve tulu ca 200 miljonit eurot aastas.
Riigikogu liikmete esitatud maksuseaduste muutmise seaduse eelnõudel on negatiivne mõju
maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Samuti märgime, et Riigikogu menetluses oleva Vabariigi Valitsuse maksupaketis on
arvestatud kõigi vajalike asjaoludega: eelarve tasakaalu suunas liikumise pikaajalise
eesmärgiga; asjaoluga, et sügava eelarvedefitsiidi tõttu on tänane eelarvepoliitika majandust
tugevalt stimuleeriv; ning asjaoluga, et eelarvedefitsiidi vähendamisel eelarvepoliitika tugi
majandusele mõnevõrra väheneb. Rahandusministeeriumi prognoosi järgi jääb valitsussektori
eelarvedefitsiit siiski ka maksupaketi rakendamise järgselt 2024. aastal -3% piirimaile,
mistõttu on eelarvepoliitika ka maksupaketi rakendamise järgselt endiselt majandust üsna
tugevalt stimuleeriv. Samuti prognoosib Rahandusministeerium endiselt 2024. aastaks
majanduskasvu ka olemasolevate (ja valitsuse maksupaketi kohaselt kerges tõusujoones)
maksumäärade juures.
Teatud ettepanekud (SE 33, 34, 81) näevad ette ajakirjandusele kehtiva käibemaksumäära
tõusu kuni 25%ni. Vabariigi Valitsus ei toeta nimetatud eelnõusid. Ajakirjanduse
käibemaksumäära langetamise põhjus 2022. aastal oli pakkuda kirjastajatele tuge olukorras,
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
kus Venemaa agressiooni tingimustes oli ajakirjandusel täita oluline informatsiooni jagaja
roll. Riigile oli oluline, et infosõja tingimustes jõuaks võimalikult paljude Eesti elanikeni info,
mis ei ole mõjutatud vaenuliku riigi propagandast. Tänaseks ei ole olukord muutunud, ja
ajakirjanduse soodusmäär on seega jätkuvalt õigustatud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Võrklaev
rahandusminister
Kersti Kivistik 58851390
[email protected]
2