Kliimaministeeriumi kui struktuuritoetuse rakendusasutuse tööprotseduuri kinnitamine

KÄSKKIRI Tallinn 07.07.2023 nr 1-2/23/291 Kliimaministeeriumi kui struktuuritoetuse rakendusasutuse tööprotseduuri kinnitamine Võttes aluseks korraldusasutuse poolt 15.11.2022 kinnitatud juhise „Miinimumnõuded rakendusüksusele ja -asutusele tööprotseduuride kirjelduse koostamiseks“ kinnitan Vabariigi Valitsuse 22.juuni 2023 määruse nr 58 „Kliimaministeeriumi põhimäärus” § 12 punkti 1 alusel Keskkonnaministeeriumi kui struktuuritoetuse rakendusasutuse tööprotseduuri (lisa nr 1). Tunnistan alates 01.07.2023 keskkonnaministeeriumi kantsleri 16.01.2023 käskkirja nr 1-2/23/16 kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Keit Kasemets kantsler Saata: Riigi Tugiteenuste Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, Rahandusministeerium  KINNITATUD 07.07.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/291 Lisa 1 Kliimaministeeriumi kui struktuuritoetuse rakendusasutuse tööprotseduur 1. Üldosa 1.1 Kliimaministeerium on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 12 lg 2 ning perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 7 lg 1 alusel Vabariigi Valitsuse korraldusega nimetatud struktuuritoetuse rakendusasutuseks. 1.2 Rakendusasutuse poolt antavate toetuste vahendajateks rakendusüksusena on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ja Riigi Tugiteenuste Keskus. 1.3 Kliimaministeerium rakendab meetmeid ja tegevusi VV poolt 25.02.2014 heaks kiidetud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ prioriteetsete suundade raames ning 4. oktoobril 2022 Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud 2021– 2027 perioodi ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava järgi, kasutades sealjuures järgmisi toetuse andmise viise: a) avatud taotlemine; b) käskkirja alusel elluviidavad tegevused (toetuse andmise tingimused rakendusasutuse tegevuseks); c) investeeringute kava; d) toetuse andmine rahastamisvahendile. TAT kehtestatakse avatud taotlemise ja investeeringute kava puhul ministri määrusega. Toetuse andmisel rakendusasutuse tegevuseks kinnitatakse TAT ministri käskkirjaga. Toetuse andmisel rahastamisvahendile sõlmitakse rahastamisvahendi rakendajaga rahastamisleping. TATi või rahastamislepingu väljatöötaja sisuosakonnast vastutab TATi sisulise, sõnalise ja vormilise korrektsuse eest. 1.4 Erinevate perioodide tegevuste planeerimise etappide ülevaade on esitatud järgnevas tabelis: SFOS-i alustasandid Planeerimis- Prioriteetne Meetme Periood /raamdokument suund Meede tegevus Rakenduskava Prioriteetne Meetme 2014– (SFOS-is RK2014– suund Meede tegevus 2020 2020) Planeerimiskomponendid Rakenduskava 2021– Poliitika EL (SFOS-is RK2021– Meede 2027 eesmärk erieesmärk 2027) Detailsem tegevuskava on toodud struktuuritoetuste perioodide lõikes meetmete nimekirjas. 1.5 Rakendusasutuse ülesannete täitmisel juhindub Kliimaministeerium nii EL kui ka vabariigi asjakohastest õigusaktidest ja nende alusel väljastatud juhistest. 1.6 Tööprotseduuride kirjeldamise eesmärgiks on anda ülevaade Kliimaministeeriumi kui rakendusasutuse struktuurivahendite rakendamisega seotud kohustustest ja  Kliimaministeeriumi struktuuriüksuste ülesannetest rakendusasutuse kohustuste täitmisel. 1.7 Tööprotseduuride kirjelduses sätestatu rakendamise korraldamise, dokumendi asjakohasuse ning selle korraldusasutusele esitamise eest vastutab Kliimaministeeriumi eelarve- ja strateegiaosakond. 1.8 Viited õigusaktidele ja juhenditele 1.8.1 Euroopa Liidu õigusaktid: 1.8.1.1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (edaspidi ühissätete määrus); 1.8.1.2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1300/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1084/2006 (edaspidi ÜF määrus); 1.8.1.3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, 17. detsember 2013, milles käsitletakse erisätteid Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (edaspidi ERF määrus); 1.8.1.4 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsembri 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006 (edaspidi ESF määrus); 1.8.1.5 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 25. oktoobrist 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu eelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ja millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002; 1.8.1.6 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL, Euratom) 2018/1046, 18. juuli 2018, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012; 1.8.1.7 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi; 1.8.1.8 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 1.8.1.9 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond. 1.8.2 Euroopa Komisjoni delegeeritud juhendid ja rakenduslikud aktid: 1.8.2.1 Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes; 1.8.2.2 Komisjoni määrus (EL) nr 360/2012, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes; 1.8.2.3 Komisjoni otsus, 20. detsember 2011 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes (2012/21/EL); 1.8.2.4 Komisjoni määrus Regionaalabi suunised aastateks 2014‒2020 (2013C 209/01); 1.8.2.5 Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187,  26.06.2014, lk 1‒ 78, mida muudetakse komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 ELT L 156, 20.06.2017, lk 1‒18) nn Üldine grupierandi määrus; 1.8.2.6 Komisjoni teatis Keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunised aastateks 2014‒2020 (ELT C 200, 28.06.2014, lk 1) Nõukogu määrus 994/98 (nn võimaldamismäärus) jt riigiabi andmist reguleerivad EL aktid; 1.8.2.7 Euroopa Komisjoni „ei kahjusta oluliselt“ ning kliimakindluse tagamise tehnilised suunised (https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021XC0218(01)#ntc12C_2021058ET.01000101- E0012%20). 1.8.3 Riigisisesed õigusaktid ja juhendmaterjalid: 1.8.3.1 perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seadus; 1.8.3.2 perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus; 1.8.3.3 Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrus nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“; 1.8.3.4 Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrus nr 53 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite kasutamise auditeerimine“; 1.8.3.5 Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrus nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“; 1.8.3.6 Rahandusministri 26.09.2022 määrus nr 42 „Perioodi 2021–2027 tehnilise abina toetuse andmise tingimused“; 1.8.3.7 Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määrus nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse väljamaksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus); 1.8.3.8 Vabariigi Valitsuse 21.08.2014 määrus nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamisel“ (edaspidi taotluse menetlemise määrus); 1.8.3.9 Vabariigi Valitsuse 12.09.2014 määrus nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” (edaspidi teavitamise määrus); 1.8.3.10 Vabariigi Valitsuse 31.07.2014 määrus nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus” (edaspidi registri määrus); 1.8.3.11 Vabariigi Valitsuse 07.08.2014 määrus nr 127 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine“; 1.8.3.12 haldusmenetluse seadus; 1.8.3.13 riigihangete seadus. Käesoleva tööprotseduuriga reguleerimata tegevuste tegemisel arvestatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2021 aasta tööprotseduuris (Struktuurivahendite rakendamise tööprotseduuride kirjeldus Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis perioodiks 2014–2020) toodut. 2. Prioriteetsed suunad ja poliitikaeesmärgid, mille tegevusi Kliimaministeerium kui rakendusasutus korraldab 2.1 STS-is ja ÜSS2021_2027-s on kinnitatud riigisisene ülesannete jaotus ning asutuste vastutus. Lisaks annab kliimaministeerium horisontaalsete teemade (kliimakindlus, DNSH, keskkond) osas teistele rakendusasutustele juhised toetuse andmise tingimuste koostamiseks. 2.2 Kliimaministeerium täidab rakendusasutusena STS § 7 järgi perioodi 2014–2020 vahendite rakendamisel järgmisi korraldusasutuse ülesandeid: 1) töötab välja ja kehtestab toetuse andmise tingimused ning seirab nende täitmist; 2) nõustab rakendusüksust toetuse andmise tingimuste õigusakti rakendamisel;  3) esitab Rahandusministeeriumile ettepanekuid partnerlusleppe ja rakenduskava muutmiseks; 4) täidab muid korraldusasutuse ülesandeid, mis on STS-i ja selle alusel antud õigusaktidega pandud rakendusasutusele; 5) Rakendusasutus esitab Rahandusministeeriumile, korraldusasutusele ja sertifitseerimisasutusele nende ülesannete täitmiseks vajaliku teabe nende nõutud ajaks ja viisil. Põhjendatud juhul ja kui see on teabe saamise eesmärgist tulenevalt võimalik, võib teabe esitamise tähtaega pikendada teavet nõudnud asutuse nõusolekul. 2.3 Kliimaministeerium täidab perioodi 2021–2027 rakendusasutusena nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 71 lõikes 3 nimetatud vahendusasutusena järgmisi korraldusasutuse ülesandeid: 1) koostab rakenduskava elluviimiseks vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõikele 1 toetuse andmise ja kasutamise tingimuste riigisisese määruse, käskkirja või lepingu eelnõu; 2) seirab toetuse andmise tingimuste täitmist; 3) esitab Rahandusministeeriumile rakenduskava seireks vajaliku teabe; 4) nõustab rakendusüksust toetuse andmise tingimuste tõlgendamisel; 5) esitab Rahandusministeeriumile ettepanekuid rakenduskava ja meetmete nimekirja muutmiseks; 6) täidab muid ülesandeid, mis on ÜSS2021_2027 ja selle alusel antud õigusaktidega pandud rakendusasutusele, muuhulgas: - meetmete rakendamiseks vajalike vahendite planeerimine; - KA-le tema ülesannete täitmiseks vajaliku info esitamine KA ettenähtud ajaks ja viisil; - struktuurivahendite kasutamisel riskide hindamine, maandamistegevuste rakendamine ning riskide seire; - struktuurivahendite kasutamise teavitamise korraldamine, sh strateegiliselt oluliste tegevuste teavitustegevuste läbiviimine. 2.4 Rakendusasutusena Kliimaaministeerium koordineerib ja seirab vastavalt oma valitsemisalale toetusega Riigikogu poolt riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist. Lisaks korraldab määruse (EL) 2021/1060 artikli 44 kohaseid hindamisi oma vastutusvaldkonnas. 3. Struktuuritoetuse rakendamisse kaasatud kliimaministeeriumi struktuuriüksused 3.1 RA juht on kliimaminister. Käesoleva tööprotseduuri kinnitab kliimaministeeriumi kantsler. 3.2 Rakendusasutuse ülesannete täitmise lihtsustatud juhtimisskeem on esitatud joonisel 1. Joonis 1. RA juhtimisskeem endise Keskkonnaministeeriumi baasil 3.2.1 Joonisel 1 on sinistes kastides esitatud need üksused, kes panustavad olulisel määral ja otseselt rakendusasutuste ülesannete täitmisse. Valgetes kastides on toodud need üksused, kes on RA funktsioonide täitmisse kaasatud. Eraldi teenistujate arvu ei ole välja toodud, kuna teenistujate vajadus hinnatakse vastavalt tööde sisule ja mahule iga- aastaselt uuesti. 3.2.2 Eelarve- ja strateegiosakond (ESO) on asekantsleri alluvuses ning vastutab struktuuritoetuse meetmete väljatöötamise ja efektiivse rakendamise eest koos valdkondlike osakondadega, selleks täidab ta järgmisi ülesandeid (rolle): - kliimaaministeeriumi struktuuritoetuse rakendamise korraldamise koordinaator ja tegevuspoliitika strateegiline planeerija; - RA nimel struktuuritoetuse rakendamisega seotud tehnilise abi saamise korraldamine; - horisontaalsete teemade üle-eestiline koordinaator (kliimakindlus, „ei kahjusta oluliselt“ põhimõte ja EESTI 2035 sihtidesse panustamine (keskkond)). 3.2.2.1 Horisontaalsete teemade (kliimakindlus, „ei kahjusta oluliselt“ põhimõte EESTI 2035 sihtidesse panustamine (keskkond)) tegevuse tagavad: ESO, kes: - tagab nõustamise keskkonna kui horisontaalse (sh DNSH) põhimõtte rakendamise toetuste planeerimisel ning TATide välja töötamisel; - nõustab rakendusasutusi ja rakendusüksusi TATide koostamisel ning valikukriteeriumide ja -metoodika ning hindamismetoodika määratlemisel, et oleks läbivalt tagatud strateegiasse „Eesti 2035“ panustamine ning kooskõla kestliku arengu edendamise ja „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega; - töötab välja juhendmaterjale; - nõustab ja koolitab eksperte, teisi rakendusasutusi ja -üksusi; - kooskõlastab teiste asutuste toetuse andmise tingimusi ja osaleb kliimaministeeriumi haldusala toetuse andmise tingimuste koostamisel. Kliimaosakond, kes: - analüüsib toetuste kasutamisel taristu kliimakindluse tagamist;  - korraldab kliimakindluse tagamise juhise suuniste integreerimise olemasolevatesse protsessidesse; - nõustab teisi rakendusasutusi ja rakendusüksusi; - töötab välja vajadusel vajaliku juhendmaterjali; - osaleb kliimaministeeriumi haldusala toetuse andmise tingimuste koostamisel; - koolitab keskkonnamõjuhindajaid; - arendab metoodikaid kliimakindluse hindamiseks; - kooskõlastab teiste asutuste toetuse andmise tingimusi Euroopa Komisjoni taristu kliimakindluse tagamise suuniste järgi. 3.2.3 Valdkondlikud osakonnad vastutavad rakenduskavas seatud eesmärkide täitmise osas ning annavad sisendi toetusmeetmetes vajalike tegevuste toetamiseks. 3.2.4 Avalikkuse teavitamist struktuuritoetuse kasutamisel korraldab avalike suhete osakond. 3.3 Igapäevaselt otseselt seotud teenistujate tööaja panustamine rakendusasutuse ülesannete täitmiseks fikseeritakse kliimaministeeriumi kantsleri käskkirjaga. Iga aasta lõpus hinnatakse järgneva aasta personali vajadus rakendusasutuse ülesannete täitmiseks üle ning vajadusel eespool viidatud kantsleri käskkirja ajakohastatakse. 3.4 RA ülesannete elluviimisega otseselt seotud kliimaministeeriumi teenistujatele täiendavalt, tegelevad RA funktsioonide täitmisega kaudselt veel: - eelarve- ja strateegiaosakonna erinevad teenistujad (ST vahendite kajastamine raamatupidamises, RE-s, RES-is jne); - üldosakonna teenistujad (kaudsed kulud nagu näiteks teenistuja töökohaga seotud tegevused jm); - personaliosakonna teenistujad (vajadusel uute ST teenistujate valik ja väljaõpe). 3.5 RA ülesannete täitmisega otseselt seotud teenistujatega seonduvad kulud hüvitatakse üldjuhul TA vahenditest. 3.6 Struktuurivahendite rakendamiseks vajalike oskustega teenistujate olemasolu tagatakse KLIM-i personali värbamise ja valiku põhimõtteid ja korda järgides. Koostöös otsese ülemusega kaardistatakse igal aastal toimuval arenguvestlusel teenistuja enesetäiendusvajadus ning valitakse välja vastavad administratsioonis või koolitusfirmade poolt pakutavad koolitused. Joonis 2. RA juhtimisskeem endise Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi baasil. Strateegilise planeerimise osakonnast ületulevad töökohad liiguvad Kliimaministeeriumi eelarve- ja strateegiaosakonda. Ülejäänud üksused toimivad oma sisuvaldkondade lõikes käesoleva tööprotseduuri alusel. Joonis 3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi üldine struktuur struktuurivahendite rakendamisel enne 01.07.2023. 4. KA ülesannete täitmisega seotud RA tööprotsesside kirjeldus Struktuuritoetuse kasutamise rakendamiseks kaasatakse Kliimaministeeriumis ja tema valitsemisalas olevate asutuste teenistujad vastavalt tööprotsessi käigus tekkivale vajadusele. Vastutaja/ täitja(d) Tulemus (joon alla Tähtaeg/ kestvus (mh Nr peavastutaval) Tegevuse kirjeldus (tööpäev) dokument) 1. EL struktuuritoetuste rakendusasutuse ülesannete jaotuse määramine Teenistujate osa- ajalise hõivatuse protsendi määrade (koos funktsiooni ja ESO peaspetsialist vastutusala koos personali kirjeldusega) KLIM-i kantsleri 1.1 osakonnaga ettevalmistamine Vastavalt vajadusele käskkiri 2. Toetuse andmist käsitlevate õigusaktide koostamine ja kehtestamine 2.1 Avatud taotlemise ja RA-le antava toetuse andmise tingimuste koostamiseks eeltööd TAT-i koostamisele eelneva uuringu või hinnangu või analüüsi (sh riigiabi teema) vajaduse välja TAT-i koostamisele selgitamine. Kas eelneva uuringu või riigiabi analüüsi tellib hinnangu või analüüsi sisse valdkondlik (sh riigiabi teema) osakond või teeb seda vajadus on teada ja Valdkondliku ESO teenistuja, see kajastatud KLIM-i osakonna teenistuja selgitatakse iga TAT-i tööplaanis koos koostöös ESO puhul välja eraldi. eeldatava 2.1.1 teenistujaga Riigiabi analüüsi juhis Jooksev maksumusega  on vajadusel saadav korraldusasutusest. Vajadusel TAT seadmiseks vajaliku hinnangu (sh riigiabi)- TAT-i koostamisele ja/või uuringuhanke eelneva uuringu, lähteülesande hinnangu või koostamine ja ESO analüüsi, sh riigiabi Valdkondliku teenistujaga teema lähteülesanne 2.1.2 osakonna teenistuja kooskõlastamine Jooksev on koostatud Hinnangu või uuringuhanke Eelhinnangu või Valdkondliku läbiviimine uuringu hange on 2.1.3 osakonna teenistuja (koos üldosakonnaga) Vastavalt RHS-le läbiviidud EL ja Eesti ST alaste ülenevate õigusaktide kohaldumise analüüs Tegevuste Õigusosakonna jurist KLIM-i planeerimisel on koos ESO struktuuritoetuste arvestatud asjakohaste 2.1.4 teenistujatega rakendamiseks Jooksev õigusaktidega Struktuuritoetuse rakendusüksus (RÜ) koos rakendusasutusega (sh valdkondlik osakond ja jurist) hindavad ülenevaid EL ja Eesti ST alaste õigusaktide eelnõude osas, kas EL ja Eesti ST alaste nendes on kajastatud ülenevate õigusaktide abi andmine vähese eelnõudesse on tähtsusega abina või arvestades KLIM-i ESO teenistuja, riigiabina. RÜ-ga meetmete tegevusi valdkondliku osakonna vahetab infot ESO riigiabiga seotud 2.1.4.1 teenistuja ja jurist, RÜ teenistuja Jooksev sisend antud 2.2 Avatud taotlemise ja RA-le antava toetuse andmise tingimuste koostamine Perioodil 2021-2027 TAT eelnõu koostamiseks moodustatakse töörühm (koos KLIMi Perioodil 2021-2027 juristiga, ESO TAT eelnõu Valdkondliku teenistujaga ja koostamiseks on osakonna teenistuja valdkondliku osakonna töörühm koostöös ESO teenistuja(te)ga, moodustatud. peaspetsialistiga vajadusel kaasatakse Töörühma (ÕÜF puhul ESO RÜ ja teised kohtumised 2.2.1 nõunik) organisatsioonid) Jooksev protokollitakse. Perioodi 2014-2020 TAT/TORT eelnõu koostamine (koos Valdkondliku KLIM-i juristiga, ESO osakonna teenistuja teenistujaga ja koostöös ESO valdkondliku osakonna TAT/TORT eelnõu, 2.2.2 peaspetsialistiga teenistuja(te)ga) Jooksev sh seletuskiri  TAT määruse eelnõu koostamine, sh lihtsustatud kulude kasutamise tagamine (sh lihtsustatud kulude metoodika välja töötamine) kui on võimalik ning TAT-i muudatuse eelnõu osas ettepanekute menetlemine töörühmas: analüüs, arvestamise/ mittearvestamise põhjendamine ning eelnõu täiendamine. Muuhulgas arvestatakse horisontaalsete teemadega. Tehakse TAT riskihindamise tabel ja EL põhiõiguste harta kontroll-leht. Töörühmas on KLIM-i poolt vähemalt valdkondlik osakond, jurist, ESO peaspetsialist (ÕÜF puhul ESO nõunik). ESO peaspetsialist TAT määruse eelnõu (ÕÜF puhul ESO koos nõunik) esitab TAT-i seletuskirjaga on Valdkondliku mitteametlikule koostatud. osakonna teenistuja koostamisele RM-i, TAT riskihindamise koostöös ESO KA-le ja tabel ja EL peaspetsialisti horisontaalsete põhiõiguste harta (ÕÜF puhul ESO teemade eest kontroll-leht on 2.2.2.1 nõunik) ja juristiga vastutavate asutustele. Jooksev koostatud. Kooskõlastatud TAT määruse eelnõu paneb DHS-i ministrile allkirjastamiseks (jõustamisele) õigusosakonna jurist või valdkondliku 2.2.2.1.1 Õigusosakonna jurist osakonna teenistuja 1 tp TAT määrus TAT käskkirja eelnõu koostamine sh lihtsustatud kulude kasutamise tagamine (sh lihtsustatud kulude metoodika välja töötamine), kui on võimalik ning TAT-i muudatuse eelnõu osas ettepanekute menetlemine töörühmas: analüüs, TAT käskkirja eelnõu arvestamise/ koos seletuskirjaga on mittearvestamise koostatud. TAT Valdkondliku põhjendamine ning riskihindamise tabel osakonna teenistuja eelnõu täiendamine. ja EL põhiõiguste koostöös ESO Muuhulgas harta kontrollleht on 2.2.2.2 teenistuja ja juristiga arvestatakse Jooksev koostatud.  horisontaalsete teemadega. Tehakse TAT riskihindamise tabel ja EL põhiõiguste harta kontroll-leht. Töörühmas on KLIM-i poolt vähemalt valdkondlik osakond, jurist, ESO peaspetsialist (ÕÜF puhul ESO nõunik). ESO peaspetsialist (ÕÜF puhul ESO nõunik) esitab TAT käskkirja eelnõu mitteametlikule koostamisele RM-i, KA-le ja horisontaalsete teemade eest vastutavate asutustele. Kooskõlastatud eelnõu paneb DHS-i jõustamisele ESO teenistuja. Struktuuritoetuse rakendusüksus (RÜ) koos rakendusasutusega (sh valdkondlik osakond ja jurist) hindavad, kas abi antakse vähese tähtsusega abina või riigiabina ning millistel tingimustel on riigiabi võimalik anda. Juhul, kui RÜ ei oma pädevust ega ressurssi selle hindamiseks, TAT eelnõu, sh tellib RA valdkondlik seletuskiri koos osakond hindamise riigiabi hindamisega 2.2.2.3 ESO teenistuja sisse (p 2.1.1) Jooksev on koostatud  Kui TAT käskkiri näeb ette, et selle tegevustega kaasneb riigiabi ja/või VTA andmine kolmandale osapoolele (otsene või kaudne riigiabi), on Riigiabi andjaks KLIM. Sel juhul sisestab riigiabi ja/või VTA-ga seotud info RAR-i KLIM või RÜ. See otsustatakse TAT-i põhiselt. Grupierandiga hõlmatud riigiabi kohta riigiabi andmise loa taotlust esitada pole vaja, selle asemel tuleb koostada grupierandi teatis. Avatud taotlusvooru puhul teeb seda RÜ, TAT käskkirjade puhul KLIM või RÜ. See otsustatakse TAT-i põhiselt. Kui abimeede ei lähe üldise grupierandi määruse alla, siis tuleb esitada Euroopa Komisjonile riigiabi loa taotlus. Riigiabi loa taotlemisega seotud protseduurireeglid on sätestatud konkurentsiseaduse §-s 341 (riigiabi loa taotlus = riigiabi teatis). Avatud taotlusvooru puhul teeb seda RÜ, Vajalik info riigiabi, TAT käskkirjade puhul VTA, grupierandi KLIM või RÜ. See korral on otsustatakse TAT-i nõuetekohaselt 2.2.2.4 KLIM-i teenistuja põhiselt. Jooksev edastatud Kliimakindluse ja DNSH teemade osas horisontaalse Toetuse andmise lähenemise kaudu tingimustes on TAT eelnõus toodud kliimakindlus ja ei sisendi kontrollimine. kahjusta oluliselt Kontrollimine toimub analüüsitud ja TATide eelnõude nii vajadusel nende ESO ja KLO mitteametliku põhimõtete ja peaspetsialistid, kooskõlastuse kui ka nõuetega ESO koordinaator ametliku arvestamiseks 2.2.2.5 (nõunik) kooskõlastuse ajal. Jooksev tegevused lisatud  Õigusakti (määruse) Ametlik TAT määruse eelnõu koos eelnõu/ TAT seletuskirjaga on üle muutmisettepanekute vaadatud ja menetlemine muudatusettepanekud Valdkondliku osakonna töörühmas: analüüs, on analüüsitud. teenistuja arvestamise/ Võimalusel on koostöös ESO mittearvestamise muudatused peaspetsialisti ja põhjendamine ning õigusakti eelnõusse 2.2.3 juristiga eelnõude täiendamine. Jooksev sisse viidud. Õigusakti (käskkirja) Ametlik TAT käskkirja eelnõu koos eelnõu/ TAT seletuskirjaga on üle muutmisettepanekute vaadatud ja menetlemine muudatusettepanekud töörühmas: analüüs, on analüüsitud. Valdkondliku arvestamise/ Võimalusel on osakonna teenistuja mittearvestamise muudatused õigusakti koostöös ESO põhjendamine ning eelnõusse sisse 2.2.4 teenistuja ja juristiga eelnõude täiendamine. Jooksev viidud. Perioodi 2014-2020 Valdkondlik vajalike dokumentide komisjon on (nt rakenduskava- , arvamuse seirearuande-, dokumentide TAT/TORT jne) eelnõude osas. KLIM- eelnõude ile esitanud ning kooskõlastamine KLIM on neid Ühtekuuluvuspoliitika analüüsinud ja fondide rakenduskava seisukoha võtnud ja 2014‒2020 saatnud oma valdkondlikus seisukoha ka tagasi 2.2.5 ESO peaspetsialist komisjonis. Jooksev komisjoni TAT/TORT eelnõu / TAT/TORT muudatuse / kooskõlastamine eelnõude infosüsteemi 10 tp kaudu ja Asutuste 2.2.6 referent korraldusasutusega kooskõlastused TAT-i edastamine Riigi RT-s avaldatud 2.2.7 ESO referent Teatajas avaldamiseks. 1 tp õigusakt TAT-i, selle muudatuste ja TAT määruse korral planeeritavate avatud 5 tp voorude ajakava edastamine KA-le nende kodulehele KA-le on info 2.2.8 ESO teenistuja panekuks. edastatud Meetme nimekirja muutmise ja TAT-ide Meetme nimekirja ja muutmiseks TAT/TORT ettepaneku(te) muutmiseks on 2.2.9 ESO teenistuja koondamine Jooksvalt tegevused algatatud 2.3 Toetusvahendite (sh tehnilise abi vahendid) planeerimine RE-s ja RES-is  Ettepanekud iga aasta KLIM ettepanek RE vastavalt vajadusele ja RES jaoks eel- arvestamise (toetusvahendite osa) protsessi raames on koostatud ja kooskõlastatud KA- ESO peaspetsialist ga. (ÕÜFi puhul ESO Meetme(te)/tegevuste nõunik) Meetmete/tegevuste toetuste kasutamise koos valdkondlike toetusvahendite eelarved on ESO osakondade (aastate lõikes) finantsjuhile või teenistujatega ja RÜ- vajaduse tuvastamine PlanProsse iga- 2.3.1 ga koostöös RÜ-ga aastaselt esitatud Tehnilise abi ESO peaspetsialist kasutamise koos teiste KLIMi koordineerimine ning Toetusvahendite osakondadega ja ESO toetuse saaja kasutamine on peaspetsialisti ja RTK ülesannete täitmine kui koordineeritud ja 2.3.2 raamatupidajaga tehnilise abi saaja Vastavalt vajadusele korraldatud KLIM ettepanek VV meetme nimekirja muutmiseks on RM- ile esitatud. Sisend riigieelarvesse KLIM- i poolt toetusvahendite Rakendusskeemide osas antud ESO RA ESO peaspetsialist eelarvete kasutamise koordineerija annab (ÕUFi puhul ESO kontrollimine. info ESO nõunik) koos Ettepanekute finantsjuhile, kes valdkondlike koondamine ja korraldab vajalikud osakondade kontrollimine RM-ile riigieelarves teenistujatega ja RÜ- VV meetme nimekirja kajastamise 2.3.3 ga muutmiseks Igal aasta vastavalt vajadusele toimingud 2.4 Taotlusvooru eelarve käskkirja koostamine (avatud taotlemise korral) Avatud taotlusvooru eelarve ettepaneku koostamine ja ESO peaspetsialistile (ÕÜF- i korral ESO Valdkondliku nõunikule) vastava 2.4.1 osakonna teenistuja ettepaneku esitamine 15 tp Eelarve eelnõu Käskkirja muutmise eelnõu koostamine, sh eelarve vähendamiseks RÜ või KA finantskorrektsiooni otsuse alusel, DHS-i ministri käskkirja esitamine. RÜ ESO teenistuja ja kaasamise korraldab 2.4.2 õigusosakonna jurist ESO teenistuja 15 tp Ministri käskkiri Käskkirja eelnõu 2.4.3 Õigusosakonna jurist toimetamine 5 tp Ministri käskkiri 3. Toetuse kasutamise jälgimine (seire) ja TAT/TORT rakendamise kontrollimine 3.1 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014‒2020 valdkondliku komisjoni moodustamine  ÜKP valdkondliku komisjoni moodustamine ja ajakohastamine ja ESO teenistuja ja vastava käskkirja 3.1.1 õigusosakonna jurist koostamine KIRKES 45 tp Ministri käskkiri ÜKP valdkondlik komisjon on Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ÜKP valdkondliku 2014‒2020 meetmete komisjoni töö 6, 7 Asekantsler ja ESO juhtimine, sh komisjoni ja 8 rakendamisse 3.1.2 juhataja töökorra kehtestamine Komisjoni töökorra kohaselt kaasatud ÜKP valdkondliku ÜKP valdkondlik ESO teenistuja ja komisjoni komisjon on 3.1.3 õigusosakonna jurist teenindamine Komisjoni töökorra kohaselt teenindatud 3.2 Meetme eesmärkide (tulemuste saavutamise) seire Meetmete eesmärkide saavutamist iseloomus- tavate näitajate seire. Taotlejate sihtgrupi-, kulude abikõlblikkuse tingimuste- ja projektide hindamiskriteeriumide sobivuse hindamine ning ettepanekute ESO peaspetsialist tegemine toetuse (ÕÜF puhul andmise tingimuste Toetuse efektiivne ESO nõunik) muutmiseks ja rakendamine. RÜ koos rahaliste vahendite esitab vähemalt kord valdkondlike kasutamiseks. kvartalis ülevaate osa- Kaasatakse RÜ ja rakendatavate 3.2.1 kondadega vajadusel sihtrühmad. Jooksvalt meetmete seisust Periood 2014-2020: Andmete kogumine ja andmete analüüsimine RM-ile iga-aastase seire aruande ja lõpparuande jaoks. Ülevaadete esitamine RM-i (VV teavitamiseks). Seirejuhendi kohaselt Antud RA ülevaade. seirearuande (või teatud peatükkide) ÜKP Vastatud KA ESO peaspetsialist valdkondlikule infonõudele koos valdkondlike komisjonile ja RÜ-le (mh sisend 3.2.2 osakondadega arvamuse avaldamiseks. RM määratud tähtajaks seirearuandele). Periood 2021-2027: Vastavalt vajadusele. Seireandmed esitatakse EL Finantsnäitajate ning komisjonile 31. jaanuariks ja 31 juuliks. väljund- ja tulemusnäitajate ESO peaspetsialist sihttasemete (ÕÜF puhul ESO saavutamise osa nõunik) aruandes genereerib koos valdkondlike RM struktuurivahendite 3.2.3 osakondadega kesksüsteemist  (SAPBO-st) ning selle alusel täiendavad RA-d esitatavaid andmeid lähtuvalt RM esitatud vormist ja ajakavast. RA (ESO teenistuja) esitab rakenduskava seireandmed soovituste saamiseks ka KEVAD juhtkomisjonile vastavalt juhtkomisjonis kokkulepitud töökorrale. Juhtkomisjoni hinnangu ja soovitused esitab RA RM-le Periood 2014-2020: Ettepanekute esitamine valdkondlikule komisjonile arvamuse ESO teenistuja ja saamiseks (STS § 33 ÜKP valdkondliku 3.2.4 dokumendihaldur lg 4 p 4) Vastavalt vajadusele komisjoni arvamus RM koostatud seirearuande (kokkuvõtte) RA kooskõlastus 3.2.5 ESO peaspetsialist kooskõlastamine RM määratud tähtajaks 4. Meetmete (tulemuslikkuse) hindamiste korraldamine ESO teenistuja Meetmete hindamiste koos kava koostamine ja valdkondlike kooskõlastamine RM- Hindamiste kava 4.1 osakondadega iga RM määratud tähtajaks ESO teenistuja koos Meetme (tulemuste) valdkondlike hindamiste tellimine 4.2 osakondadega kava alusel Vastavalt RHS-le Hindamisaruanne Hindamistulemuste ESO teenistuja tutvustamine ÜKP seirekomisjon koos rakenduskava on valdkondlike seirekomisjoni hindamistulemustest 4.3 osakondadega koosolekul Vastavalt vajadusele informeeritud Hindamissoovituste järeltegevuste otsustusprotsessi korraldamine ja järeltegevuste täitmise seire, sh hindamisaruannete, Hindamiste järelduste ja soovituste järeltegevused. Antud ning teabe sisend meetmete ESO teenistuja järeltegevuste ülesteks ja koos arvestamise kohta rakenduskava valdkondlike esitamine rahandus- hindamisteks ning 4.4 osakondadega ministeeriumile. Vastavalt vajadusele EK hindamisteks 5. RA teavitamistegevus vastavalt KA kommunikatsioonistrateegiale  Teavitustegevused toetuse kasutamise tulemustest. Strateegiliselt oluliste tegevuste teavitamiseks teavitamistegevuste kava koostamine koostöös KA-ga ja kohustuslike teavitusürituste korraldamine. Võrgustikus osalemisel antakse panus SF kommunikatsiooni tegevuskavasse ning aruandlusesse. Osaletakse teavitamisega seotud Vastavalt kommuni- katsiooni Teave KA/RM (SF) süsteemiülestes strateegiale ja Vabariigi koduleheküljel, RA projektides. Üle 10 Valitsuse 12. mai 2022. a pressiteated, RA miljoni määruses nr 54 „Perioodi korraldatud üritused Avalike suhete kogumaksumusega 2021–2027 ühtekuuluvus- ja (strateegiliselt osakond, ESO projektid, kus KLIM on siseturvalisuspoliitika fondide olulised tegevused), peaspetsialist koos toetuse saaja, aitab vahendite andmisest osaleb riigisisese valdkondlike teavitusürituste avalikkuse teavitamine“ teavitusvõrgustiku 5.1 osakondadega korraldamisele kaasa. sätestatud nõuetele. töös. 6. KA-le ettepanekute esitamine partnerlusleppe ja rakenduskava muutmiseks Muutmisettepanekute kogumine, analüüs ja RM/RTK edastamine, kaasates perioodi 2014- 2020 osas ÜKP perioodi 2014‒2020 valdkondlikku RA ettepanekute 6.1 ESO teenistuja komisjoni Vastavalt vajadusele esitamine 7. Nõutud teabe esitamine KA-le ja SA-le KA-le/SA-le tema Asjakohane info on küsimisel nõutava info vahetatud ja vajalikud esitamise korraldamine osapooled on 7.1 ESO teenistuja KA/SA tähtajaks teavitatud 8. Meetme tegevuste SFOS-is avamine, SFOS kontode loomine ja haldus Nimetab ESO teenistujate hulgast SFOS-i administraatori RA kiri KA-le (e-kirja 8.1 ESO juhataja ja teavitab KA-d Vajadusel teel) SFOSi administraator juhendab SFOSi õiguste saamiseks. Teenistuja, kellele õigusi vaja on, täidab registri määruse lisas 2 oleva volikirja, allkirjastab selle ning paneb KIRKE-s menetlusse. Seejärel teeb juhataja ESO juhataja poolt omapoolsed tegevused määratud SFOS-i (allkirjastab volikirja ja RA kiri KA-le (sh 8.2 administraator RA kaaskirja) 5 tp KIRKES-s)  Asutuse aktiivsete kasutajakontode SFOS kasutajatoe poolt nimekirja asjakohasus edastatud igaaastane on iga aasta 31. SFOS kasutajakontode jaanuariks inventuuri teostamine. kontrollitud ja Teenistujate töölt fikseeritud. Vastav lahkumisel või kirjavahetus KAga tööülesannete toimub e-kirja teel muutumisel teavitab ega registeerita. SFOS administraator Vastava nõude ESO juhataja poolt viivitamatult täitmise fikseerimise määratud SFOS-i korraldusasutust/SFOS korraldab vajadusel 8.3 administraator kasutajatuge. Vähemal kord aastas korraldusasutus. Koostab KA juhendi kohase taotluse meetme tegevuse avamiseks koos RA kaaskirjaga ja sisestab Taotlus meetme kaaskirja ning taotluse 5 tp TAT/TORT jõustumisest tegevuse avamiseks 8.4 ESO teenistuja e-kirja teel arvates on KAle esitatud 9. Teiste RA-de TAT-ide kooskõlastamine läbivate teemade (sh mõju keskkonnale (EESTI 2035 sihid) kliimakindluse tagamine ja „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega arvestamine) osas Teiste RA-de TAT/TORT konsultatsioon ja kooskõlastamine horisontaalsete põhimõtete (sh mõju keskkonnale (EESTI 2035 sihid) ja kliimakindluse tagamine ning „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega arvestamine) osas. Annab KLIMi poolset KLIM-i vastuskiri. tagasisidet nii Üle Eesti arvestatakse mitteametliku läbivate teemadega konsultatsiooni kui (sh mõju keskkonnale ametliku (EIS) (EESTI 2035 kooskõlastuse raames. sihid) ja EISi ehk ametliku kliimakindluse kooskõlastuse käigus tagamine ning „ei RA kontaktisik koostab vajadusel kahjusta oluliselt“ (ESO ja KLO ametliku KLIMi 10 tp või vastavalt EISi põhimõttega 9.1 teenistujad) vastuskirja. tähtaegadele arvestamine) 10. ST dokumentide säilitamine Dokumentide säilitamine toimub KLIM asjaajamiskorra Adressaat/kirja alusel. Jooksvalt Kuni struktuuritoetuse Olulised dokumendid 10.1 koostaja hoitakse infot Z-kettal kasutamisel sätestatud tähtajani KIRKE kaustas 11. KeM kui RA riskide hindamine ja juhtimine Kaasajastatud RA ST ST riskide hindamiste riskijuhtimise plaan ja korraldamine ja (vajadusel) hindamine (ESO ja edastatakse valdkonnaosakondade ettepanekud KLIM-i 11.1 ESO peaspetsialist teenistujate osalusel) Igal aastal juhtkonnale  töökorralduse muutmiseks Riskide maandamine ST riskide hindamiste on teostatud ja 11.2 ESO peaspetsialist järgi tegevuste seire Vastavalt vajadusele tegevused seiratud 12. Auditi järeltoimingute protseduur (vt lisa 1) 13. Tööprotseduuri (TPK) muutmine TPK-sse muudatuste sisseviimise kavandi koostamine kaasates nii KLIM-i RA kui ka TPK muudatuste RÜ-d. Saadetakse vajaduse maht on (meili teel) KA-le TPK Igal aastal I poolaasta välja selgitatud ning 13.1 ESO peaspetsialist kooskõlastamiseks jooksul KA-le saadetud KA märkuste korral viib vajalikud parandused sisse ning ESO peaspetsialist esitab kinnitamiseks Kantsleri poolt 13.2 koos ÕO juristiga kantslerile 3 tp märkuste saamisest arvates kinnitatud TPK Peale kinnitamist saadab KA-le KIRKE-s kinnitatud versiooni registreeritud KA-le 13.3 ESO peaspetsialist TPK-st 3 tp käskkirja saamisest arvates saadetud meil 5. RA kui toetuse saaja 5.1 Rakendusasutuse tegevusteks antava toetuse saajateks (tegevuste elluviijateks) võivad olla Kliimaministeerium ja Kliimaministeeriumi valitsemisala asutused (Keskkonnaamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Keskkonnaagentuur jt). 5.2 Meetme raames toetust saava tegevuse elluviija määrab RA juht TAT käskkirjaga. Eelnevalt on tegevuste elluviija kaasatud TAT käskkirja eelnõu koostamisse. 5.3 Kontrolli rakendusasutuse tegevusteks antava toetuse kasutamise üle teostab struktuuritoetuse kasutamise rakendusüksus vastavalt kehtestatud asjakohastele õigusaktidele. Vastav rakendusüksus on tegevuste põhiselt määratud valitsuse poolt kinnitatavas meetme nimekirjas. 5.4 Kui projekti elluviijaks on Kliimaministeerium ise, siis kohustuste lahusus tagatakse selliselt, et toetuse saaja ja rakendusasutuse funktsiooni täidab üldjuhul erinev osakond või osakonnas erinev ametikoht ning asjakohast töökorraldust selgitatakse toetuse andmise tingimustes. 6. Lühendid AA – auditeeriv asutus EIS – Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus EL – Euroopa Liit ESO – eelarve- ja strateegiaosakond DHS – dokumendihaldussüsteem – „Ei kahjusta oluliselt“ (do no significant harm) põhimõte Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse DNSH kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 artikli 17 tähenduses, millega ei tekitata olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile HMS – haldusmenetluse seadus KA – korraldusasutus KAK – kalanduse arengukava (2014–2020) KeM – Keskkonnaministeerium KIK – Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus KLIM – Kliimaministeerium MAK – maaelu arengukava (2014–2020) MKM – Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium MT – maksetaotlus PVT – parim võimalik tehnika RA – rakendusasutus RE – riigi eelarve RES – riigi eelarvestrateegia RHS – riigihangete seadus RM – Rahandusministeerium RTK – Riigi Tugiteenuste Keskus RÜ – Rakendusüksus SA – Sertifitseerimisasutus SFOS – struktuuritoetuse register ST – Struktuuritoetus STS – perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus – toetuse andmise tingimusi sätestav õigusakt (perioodi 2014–2020 TAT määrus ja perioodil 2021–2027 nii käskkiri kui ka määrus) TAT käskkiri – toetuse andmise tingimused rakendusasutuse tegevuseks perioodil 2021– 2027 TAT määrus – toetuse andmise tingimusi sätestav õigusakt avatud taotlemiseks perioodil 2021–2027 – toetuse andmise tingimused rakendusasutuse tegevuseks (perioodi TORT 2014–2020 käskkiri) TPK – tööprotseduuride kirjeldus VV – Vabariigi Valitsus ÕÜF – Õiglase Ülemineku Fond ÜKP – ühtekuuluvuspoliitika ÜPRK – ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020; ühtekuuluvuspoliitikafondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 ÜSS2021_2027 – perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvu – ja seisturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus  Kliimaministeeriumi kui struktuuritoetuse rakendusasutuse tööprotseduuri lisa Suhtlemine välisaudiitoritega ja auditi tulemustega tegelemine Euroopa Komisjoni või Euroopa Kontrollikoja audiitorite poolt läbi viidud ja KLIM-i kui RA üle teostatud juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditi järeltegevused sisestab SFOS-i KA. Mõlemal juhul annab esmase heakskiidu järeltegevustele KA ning lõpliku heakskiidu AA. 1) Auditi järel-toimingute tegevused Auditi järeltegevuste menetlemist reguleerib KA juhend „Juhendmaterjal juhtimis- ja kontrollisüsteemide ning projektiauditite järeltegevuste menetlemiseks“. Nii juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditi kui ka projektiauditi käigus tuvastatud puudused vormistatakse tähelepanekutena, mis klassifitseeritakse olulisteks ja väheolulisteks. Juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditite tulemusena annab audiitor hinnangu auditeeritavale nelja kategooria alusel, kus I kategooria tähistab hästitoimivat JKS-i ja IV kategooria puhul leitakse JKS olulises osas mittetoimivat. Juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditi ajaks määratakse Kliimaministeeriumis kontaktisik, kes tegeleb audiitorite küsimustega ning leiab asutusest kõige õigema isiku küsimustele vastamiseks ning süsteemide tutvustamiseks. Auditite lõpparuannetes kirjeldatud järeltegevusi ning nendega seotud tõendusmaterjale jälgitakse ja säilitatakse struktuurifondide operatiivsüsteemis (SFOS-is) – projektiauditite osas projekti juures, juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditite osas vastavas moodulis (JKS auditid). Juhul, kui auditi toimingute raames on teatavaks saanud audiitori poolt tuvastatud puudused, alustatakse omapoolsete parendustegevuste või täiendavate tegevustega võimalusel juba auditi toimumise ajal, selleks, et pakkuda täiendavat informatsiooni auditi lõpparuande projekti kommenteerides. 2) Auditi lõpparuande kommenteerimise loogika ja tegevused Auditi käigus tehtud tähelepanekute põhjal esitatakse Kliimaministeeriumile auditi lõpparuande projekt kommenteerimiseks, kusjuures Kllimaministeeriumi kommentaarid lisatakse lõpparuandesse. Kliimaministeeriumile tehtud tähelepanekute kommenteerimist korraldab ESO teenistuja. Audiitoril on võimalik antud kommentaaride ja täiendavate selgituste alusel muuta lõpphinnangu kategooriat, jätta mõni tähelepanek lõpparuandest välja, muuta tähelepaneku kategooriat või soovituse sisu. Juhul, kui auditeeritaval on eriarvamus tehtud tähelepanekute kohta, esitab ESO juhataja need meili teel KA-le läbivaatamiseks. Juhul, kui KA ei toeta RA eriarvamust, annab ESO juhataja ESO teenistujale juhise auditi tähelepanekutega JKS-is arvestamise kohta. Järeltegevustega seotud tõendusmaterjalide ja info vahetamine toimub vastavalt poolte kokkuleppel sõlmitud tähtaegadele. Juhul, kui juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditi lõpparuande projektis on antud lõpphinnang kategooria III või IV teavitab ESO juhataja sellest KA-d meili teel 3tp jooksul ja kaasab KA, et auditi tähelepanekutele kommentaaride andmisel koostööd teha. 3) Auditi tähelepanekute ellurakendamine Järel-toimingute elluviimiseks määrab ESO juhataja igale järeltegevust vajavale tähelepanekule RA teenistujate hulgast vastutaja, kes kontrollib, et RAle määratud järeltegevused saaks tähtaegselt täidetud ning jälgib järeltegevuse staatust AA poolse lõpliku heakskiitmiseni SFOS- i vahendusel. Projektiauditite järeltegevuste elluviimist seirab ja kontrollib RÜ. Suuremahuliste ja/või oluliste ja/või mitmeti tõlgendatavate parendustegevuste korral võib paluda KA- l muudetud asjakohaseid dokumente (nt protseduuride muudatusi) eelhinnata. Eelhindamisse võib kaasata ka audiitori. Vajadusel teeb KA-le ettepaneku erimeelsuste ümarlaua kokkukutsumiseks. Mitteabikõlblikke kulusid sisaldavate tähelepanekute puhul, mille osas jäädakse audiitoriga eriarvamusele, esitab ESO meili teel KA-le hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul järeltegevuste mittekinnitamisest asjakohased argumendid. (Kontroll-jäljeks on meili registreering DHSis). KA hindab osapoolte argumente, kutsub vajadusel kokku ümarlaua erimeelsuse lahendamiseks. Riigihangetega seotud vaidluste korral küsib RA (ESO) seisukohta RM riigihangete ja riigiabi osakonnalt. Kavandatud parendustegevused tuleb teostada hiljemalt auditi lõpparuandes märgitud tähtpäevaks, mis tähendab, et mõningatel juhtudel võivad parendustegevused olla de facto ellu viidud enne tähtaega, kuid hiljemalt tähtpäevaks tuleb ESO teenistujal parendused sisse viia ka de jure (protseduuride uuendus ametlikult kinnitatud, kontroll-jälg DHSis). Järeltegevustele määratud tähtaega pikendab KA ning selleks tuleb e-kirja teel esitada tähtaja pikenduse vajaduse põhjendus ja pakkuda uus tähtaeg (mitte pikem kui 30 kp). AA poolt RÜ-s läbi viidud auditite ja KLIM-i kui toetuse saaja üle tehtud auditite järeltegevuste sisestamise kohustus SFOS-i lasub erandina ka RA-l, kui järeltegevused on seotud RA ülesannete täitmisega. Järeltegevuste sisestamise eest vastutab ESO teenistuja. Järeltegevuste elluviimist (pärast SFOS-i sisestamist) jälgib ja kontrollib kord kvartalis ESO teenistuja.  KINNITANUD ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister ning majandus- ja taristuministri käskkirjaga nr STRUKTUURIVAHENDITE RAKENDAMISE TÖÖPROTSEDUURIDE KIRJELDUS MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMIS PERIOODIKS 2014–2020 Kontaktisik: Ruth Karolin [email protected] Telefon: 625 6393 Tallinn 2021 Sisukord 1. Üldosa ......................................................................................................................................... 4 1.1 Lühendite loetelu .................................................................................................................. 4 1.2 MKMi ülesanded struktuurivahendite rakendamisel ............................................................ 5 1.3 MKMi kui RA struktuur struktuurivahendite rakendamisel ................................................. 6 2. MKMi poolt elluviidavad rakendusskeemid ............................................................................... 8 2.1 Avatud taotlemine ................................................................................................................. 9 2.2 Investeeringute kava ........................................................................................................... 10 2.3 Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks .................................................................. 10 2.4 Rahastamisvahendi toetamine ning rakendusviisi ja toetuse saajate valik ......................... 11 3. Taotluste menetlemine .............................................................................................................. 12 3.1 Meetme tegevuse „Olemasolevate ja uute infosüsteemide nutikas arendamine (sh analüüs)“ eeltaotluste menetlemise protseduur ......................................................................................... 12 3.2 Investeeringu ettepanekute menetlemine investeeringu kava koostamiseks ...................... 13 3.2.1. Transpordi valdkonna investeeringute kavad.............................................................. 14 3.2.2. Meetme tegevuste „E-teenuste loomist ja rakendamist toetava teenuste baastaristu arendamine“ ning „Telekommunikatsiooni taristu uuendamine ja uue rajamine“ investeeringu kavad ............................................................................................................... 17 4. Rahastamisvahendi rakendamisega seonduvad lepingulised kohustused ................................. 18 4.1 Riigiabi andmisega kaasnevad ülesanded ........................................................................... 19 4.1.1.Riigiabi abikava koostamine ja kinnitamine EIFiga sõlmitud lepingu puhul .............. 19 4.1.2.Riigiabi analüüs KredExiga sõlmitud lepingu puhul ................................................... 19 4.2 Rahastamisvahendi rakendamise seire ................................................................................ 20 4.3 Eelhindamise uuendamine .................................................................................................. 21 4.4 Täiendavad KredExiga sõlmitud rahastamislepingu rakendamisega seonduvad kohustused................................................................................................................................. 22 4.4.1.Täpsustavate tootetingimuste kooskõlastamine ........................................................... 22 4.4.2.Jooksva hindamise läbiviimine .................................................................................... 22 4.4.3. Kordaja muutmise kooskõlastamine ........................................................................... 23 2  4.5 Täiendavad EIFiga sõlmitud rahastamislepingu rakendamisega seonduvad kohustused ... 23 4.5.1.KredExilt laekunud arve menetlus ............................................................................... 23 4.5.2.Tekkinud lisakulude maksetaotluse menetlus .............................................................. 24 5. Kontrollitoimingud .................................................................................................................... 24 5.1 Riigihangete kontroll .......................................................................................................... 24 5.2 Rahastamisvahendi rakendamise kontroll ........................................................................... 25 5.2.1. Tagasilaekuvate vahendite, intresside ja muu tulu kontroll KredExiga sõlmitud rahastamislepingu raames ..................................................................................................... 25 5.2.2.Halduskulude abikõlblikkuse tagamine KredExiga sõlmitud rahastamislepingu raames ................................................................................................................................... 26 5.2.3.Auditite läbiviimine EIFiga sõlmitud rahastamislepingu raames ................................ 26 6. Aruannete menetlemine toetuse andmisel rakendusasutuse tegevusteks .................................. 27 7. Dokumentide säilitamine .......................................................................................................... 27 8. Finantskorrektsiooni otsuse tegemine ....................................................................................... 27 9. Toetuse vabatahtlik tagastamine ............................................................................................... 29 10. Vaidemenetlus ......................................................................................................................... 30 11. Auditi järeltoimingute tegevused ............................................................................................ 30 11.1 JKS auditi lõpparuande kommenteerimise protseduur ..................................................... 31 11.2 JKS auditi aruande järeltoimingute kavandamise ja elluviimise protseduur .................... 31 11.3 Projektiauditi järeltegevused RA JKS kohta tehtud tähelepaneku osas ............................ 31 11.4 Mitteabikõlblike kuludega seotud eriarvamuste menetlemise protseduur ........................ 32 11.5 Välisauditi aruande eelnõu kommenteerimise protseduur ................................................ 32 11.6 Välisauditi aruande järeltoimingute kavandamise ja elluviimise protseduur ................... 33 12. Juhtimis- ja kontrollisüsteemide ning pettuse riskide hindamine ........................................... 33 13. Valdkondlike hindamiste läbiviimine ..................................................................................... 34 14. SFOS kontode loomine ja haldus ............................................................................................ 34 15. TPK muutmine ........................................................................................................................ 34 3 1. Üldosa Tööprotseduuride kirjelduse (edaspidi TPK) eesmärgiks on anda ülevaade asutuse struktuurivahendite rakendamisega seotud protseduuridest ja kindlus Euroopa Komisjonile (edaspidi EK), et liikmesriigis struktuurivahendite rakendamiseks välja töötatud süsteemid vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 ja selle alamaktide alusel kehtestatud nõuetele ning garanteerivad kulude abikõlblikkuse. TPK on aluseks audititele, mida auditeeriv asutus (edaspidi AA) viib läbi hindamaks süsteemide vastavust eelmainitud nõuetele. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) on nimetatud rakendusasutuseks (edaspidi RA) Vabariigi Valitsuse korraldusega Ühtekuuluvuspoliitika Fondide rakenduskava meetmete nimekiri. MKMile anti RA ülesannete täitmiseks luba rahandusministri 10.09.2014.a. käskkirjaga nr 143 "Loa andmine rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannete täitmiseks". Eelnevalt nimetatud meetmete nimekiri sisaldab kõiki neid meetme tegevusi, mille rakendamise eest MKM vastutab ning mille raames MKM RA kohustusi täidab ning määratleb ka nende meetme tegevuste rakendusüksused (edaspidi RÜ). Lisaks täidab MKM finantskorrektsiooni otsuste tegemise RÜ funktsiooni nende meetmete nimekirjas märgitud meetme tegevuste puhul, kus RÜ ja toetuse saaja (edaspidi TS) on samas asutuses. Meetme tegevuste rakendamine MKMis toimub kooskõlas EL struktuurivahendite määrustega, perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) ja selle alusel antud õigusaktidega. MKMi TPK asjakohasuse, TPK korraldusasutusele (edaspidi KA) esitamise ning TPKs kirjeldatu elluviimise eest vastutab strateegilise planeerimise osakond (edaspidi SPO). TPK kinnitab RA juht. 1.1 Lühendite loetelu Käesolevas dokumendis kasutatakse järgmisi lühendeid: AA – auditeeriv asutus DHS – dokumendihaldussüsteem EAS – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus EIF – Euroopa Investeerimisfond EIS – Eelnõude infosüsteem EK – Euroopa Komisjon EO – eelarveosakond FKO – finantskorrektsiooni otsus HMS – haldusmenetluse seadus IKT – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia JKS – juhtimis- ja kontrollisüsteemid KA – korraldusasutus KAMIN – korraldusasutuse miinimumnõuded taotluste menetlemise, toetuse väljamaksmise ja elluviimise kontrollimisele KIK – Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus KredEx – Sihtasutus KredEx Lg – lõige MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 4 RA – rakendusasutus RHS – Riigihangete seadus RM – Rahandusministeerium RT – Riigi Teataja RTK – Riigi Tugiteenuste Keskus RÜ – rakendusüksus SFOS – struktuurifondide operatiivsüsteem SPO – strateegilise planeerimise osakond STS – perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus TAT – toetuse andmise tingimused TTJA – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet TPK – tööprotseduuride kirjeldus TS – toetuse saaja; toetuse andmisel rahastamisvahendile on toetuse saajaks rahastamisvahendi rakendaja VV – Vabariigi Valitsus ÜSM – ühissätete määrus 1.2 MKMi ülesanded struktuurivahendite rakendamisel MKMi ülesanded RA funktsiooni täites vastavalt STSle on: - töötada välja ja kehtestada TATid, sh sõlmida rahastamisvahendi rakendajaga rahastamisvahendi rakendamise leping (edaspidi rahastamisleping) toetuse andmisel rahastamisvahendile; - seirata TATi ja rahastamislepingu täitmist; - nõustada RÜd TAT õigusakti rakendamisel ja rahastamislepingu raames ülesannete täitmisel; - teostada haldusjärelevalvet rahastamislepingu täitmise üle, sh kinnitada tagasilaekuvate vahendite, intresside ja muu tulu ning halduskulude õigsust; - teha põhjendatud vajadusel meetme tegevuste eelarvete, väljundnäitajate või toetatavate tegevuste muutmise ettepanekuid, sh vajadusel RMile rakenduskava või meetmete nimekirja muutmise ettepanekuid; - viia läbi valdkondlikke hindamisi ja riskide hindamisi; - kutsuda kokku ja viia läbi valdkondlike komisjonide kohtumisi; - osaleda rakenduskava seirekomisjoni koosolekutel; - viia läbi oma valdkondades teavitamise ja avalikustamisega seotud ülesandeid. MKMil on õigus nõuda RÜlt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja anda RÜle juhiseid TAT õigusaktide ja rahastamislepingu rakendamise kohta. MKMi ülesanded RÜ funktsiooni täites vastavalt STSle, meetmete nimekirjale ja TAT õigusaktile on FKO tegemine ja tagasinõuete tegemine aluseta välja makstud toetuse osas juhul, kui RÜ on TS ja/või RÜ ja programmi elluviija asuvad samas asutuses. Lisaks eelpool kirjeldatud ülesannetele makstakse toetusi alatest 01.01.2019 a. välja MKMi kontolt. Samuti kajastuvad tagasilaekumised MKMi kontol. 5 1.3 MKMi kui RA struktuur struktuurivahendite rakendamisel Struktuurivahenditest rahastatavate toetusmeetmete väljatöötamise korraldamise, nende rakendamise korraldamise ja järelevalve korraldamise kohustust MKMi valitsemisalas täidab kantslerile alluv SPO. Teistest osakondadest on struktuurivahenditest rahastatava poliitika kujundamisega seotud järgmised üksused: • energeetika ja maavarade asekantslerile alluv energeetikaosakond ja maavarade osakond; • ehituse asekantslerile alluv ehitus- ja elamuosakond (edaspidi EEO); • majandusarengu asekantslerile alluv majandusarengu osakond (edaspidi MAO); • digiarengu asekantslerile alluv digiriigi arengu osakond (edaspidi DAO) ja sideosakond (edaspidi SO); • ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna asekantslerile alluv ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond; • transpordi asekantslerile alluv transpordi arengu ja investeeringute osakond (edaspidi TAIO), lisaks teede- ja raudteeosakond ning lennundusosakond vastavalt nende pädevusele; • kantslerile alluvad avalike suhete, eelarve- ja õigusosakond; • ministritele alluv siseauditi osakond. MKMis struktuurivahendite rakendamisega seotud üksuste struktuuri illustreerib Joonis 1, kus iga asjakohase üksuse taha on märgitud struktuurivahenditega seotud ülesannete täitmisega tegelevate ametnike arv. Täiskohaga töötab struktuurivahendite teemadega SPOst 7 inimest, MAOst 4, DAOst 7, TAIOst 4 ja EEOst 1 inimene. Muuhulgas täidavad DAOst 3 ja SOst 1 inimene elluviija rolli toetuse andmisel rakendusasutuse tegevusteks. Osakondade ülesanded on määratletud osakondade põhimäärustes ning ametnike ülesanded ametijuhendites. Ametijuhendi olemasolu ja selle tööülesannetele vastavuse eest vastutab osakonnajuhataja. Struktuurivahendite rakendamiseks vajalike oskustega töötajate olemasolu tagatakse MKMi personali värbamise ja valiku põhimõtteid järgides. Koostöös otsese ülemusega kaardistatakse igal aastal toimuval arenguvestlusel töötaja enesetäiendusvajadus ning valitakse välja vastavad administratsioonis või koolitusfirmade poolt pakutavad koolitused. Juhul kui töötaja vajab SV valdkonna spetsiifilist koolitust, teavitab ta ise või tema vahetu juht sellest SPO struktuurivahendite valdkonna juhti, kes korraldab koolitamise maja siseselt või teavitab KAd tekkinud koolitusvajadusest. 6 Joonis 1 MKMi struktuur struktuurivahendite rakendamisel 2. MKMi poolt elluviidavad rakendusskeemid MKMi meetmete rakendamisel kasutatakse järgmisi rakendusskeeme: a) avatud taotlemine; b) investeeringute kava; c) toetuse andmine rakendusasutuse tegevuseks; d) toetuse andmine rahastamisvahendile. TAT kehtestatakse avatud taotlemise ja investeeringute kava puhul ministri määrusega. Toetuse andmisel rakendusasutuse tegevuseks kinnitatakse TAT ministri käskkirjaga. Toetuse andmisel rahastamisvahendile sõlmitakse rahastamisvahendi rakendajaga rahastamisleping. TATi omanik, kelleks on TATi väljatöötaja sisuosakonnast, vastutab TATi sisulise, sõnalise ja vormilise korrektsuse eest. Rakendusskeemide väljatöötamine ja muutmine toimub järgnevalt: 1. sisuosakond valmistab ette visiooni või muudatusettepaneku ning kaasab asjakohased MKMi osakonnad, välispartnerid, ministeeriumid ja Riigikantselei, tagades seejuures, et läbivate teemadega (sh riigiabi võimalustega) on arvestatud; 2. visioon või muudatusettepanek esitatakse valdkondlikule komisjonile teadmiseks; 3. järgmise sammuna koostab sisuosakond TATi ja selle seletuskirja või rahastamislepingu eelnõu ja esitab need SPOle ning seejärel mitteametlikuks kooskõlastuseks ja vajadusel aruteludeks; 4. sisuosakond selgitab koostöös SPOga välja riigiabiliigi olemasolu rakendusskeemis ja taotleb vajadusel EKlt riigiabiloa või esitab EKle teatise, riigiabiliigi määramise tulemused (ka juhul kui tegu ei ole riigiabi andmisega) kajastatakse kokkuvõtvalt TAT seletuskirjas; 5. kooskõlastused ja muudatused: a. mitteametlik kooskõlastus toimub e-maili teel, kuhu kaasatakse RÜ, MKMi seotud osakonnad, sh SPO, KA ning ka seotud RAd. Enne MKMist väljasaatmist (sh RÜle) peab määruse eelnõu olema kooskõlastatud SPOga ja valdkondliku komisjoniga; b. ametlik kooskõlastus MKMis (dokumendihaldussüsteemis, EISi saatmise kooskõlastus) toimub vastavalt MKMi sisekorra eeskirjale; minister allkirjastab kaaskirjaga. c. ministeeriumite kooskõlastusel (EIS) tuleb kaasata RM, KA, valdkondlikku komisjoni kuuluv RA ning läbivate teemade juhtivministeeriumid. Kõikide kommentaaride kohta koostatakse (mitte)arvestamise tabel. TATi tutvustatakse valdkondlikus komisjonis. d. järgneb muudatuste sisseviimine ja uus ametlik kooskõlastus. Pärast EISi kooskõlastust esitatakse TAT allkirjastamiseks vastavalt MKMi sisekorra eeskirjale. 6. enne ministrile allkirjastamiseks saatmist veendub TATi või rahastamislepingu omanik, kelleks on TATi või rahastamislepingu väljatöötaja sisuosakonnast, et muudatused on sisse viidud ja eelnõud on korrektsed; 7. TATid (sh rahastamisleping) jõustuvad järgmiselt: a. avatud taotlemise määrus – TAT koos seletuskirjaga saadetakse Riigi Teatajasse (RT). Akt avaldatakse RTs hiljemalt 7 tööpäeva jooksul avaldamiseks esitamisest. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast RTs avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. b. investeeringute kava alusel antav toetus:  • investeeringute kava kinnitab VV RA ettepanekul või; • investeeringute kava kinnitab RA juht. c. TAT rakendusasutuse tegevusteks – käskkiri koos seletuskirjaga kinnitatakse ministri allkirjaga. d. Rahastamisleping – rahastamislepingu osapoolte poolt allkirjastamise järgselt. 8. Jõustunud TATid koos seletuskirjadega ja allkirjastatud rahastamislepingud edastatakse läbi SPO KAle. KA avaldab TATid ja rahastamislepingud kodulehel vana.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020. 9. SFOSis meetme tegevuse avamiseks esitab SPO KA juhile ametliku taotluse. TATi omanik koostab meetme tegevuse põhiselt näitajate metoodika lehe (näitajad, tasemed, kogumisallikad ja –viisid). 10. Grupierandi puhul teavitab riigiabi andja 20 p jooksul õigusakti jõustumisest EKd. 2.1 Avatud taotlemine Avatud taotlemise alusel toimub projektide rahastamine järgmiste meetme tegevuste elluviimisel: 1. Riigi rahastatavad koostööstruktuurid (näiteks klastritele ja tehnoloogiaarenduskeskustele); 2. Nõudluspoole poliitikad (riik innovaatilistele lahenduste tellijana); 3. Arenguvajaduste välja selgitamine ja ettevõtete arendustegevused; 4. Teadusarendus tegevuse osak; 5. Starditoetus; 6. Turisminõudluse suurendamine; 7. Turismiettevõtete ärimudelite arendamine; 8. Rahvusvaheliselt huvipakkuvate turismiatraktsioonide ja toetava taristu väljaarendamine; 9. Korterelamute rekonstrueerimise toetamine; 10. Kaugküttekatelde renoveerimine ja kütuse vahetus; 11. Amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku renoveerimine; 12. Soojusmajanduse arengukava koostamine; 13. Lokaalsete küttelahenduste ehitamine kaugküttelahenduse asemel; 14. Tänavavalgustuse taristu renoveerimine; 15. Biometaani tootmise ja transpordisektoris tarbimise toetamine; 16. Ühendusvõimaluste parandamine ühistranspordipeatustes; 17. Olemasolevate ja uute infosüsteemide nutikas arendamine (sh analüüs); 18. Turismisektori elavdamise programm; 19. Ettevõtjate tootearenduse toetus, ettevõtja arenguprogramm ja rakendusuuringute programm. Avatud taotlemise alusel toetuse andmiseks kehtestab RA juht TAT määruse vastavalt STS §-le 14. TAT määruse eelnõu kooskõlastatakse STSis sätestatud korras ning jõustunud määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja struktuurivahendite kodulehel vana.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020. 9 2.2 Investeeringute kava Toetuse andmist investeeringute kava alusel kasutatakse juhul, kui rahastatakse strateegilise tähtsusega infrastruktuuriinvesteeringuid, mille aluseks on riigi või kohalike omavalitsuste prioriteedid. Investeeringute kava alusel toimub projektide rahastamine järgmiste meetme tegevuste elluviimisel: 1. Maantee rekonstrueerimine või uuendamine: 2. Uute maanteede ehitamine; 3. Lennujaamadesse tehtud investeeringud; 4. Jäämurde teenuse osutamiseks sadamate renoveerimine; 5. Raudtee rekonstrueerimine või uuendamine; 6. Läbivalgustusseadmete paigaldamine raudteepiirile; 7. Keskkonnasõbralike ja vähese CO2-heitega transpordisüsteemide, sh siseveeteede ja meretranspordi, sadamate ning eri transpordiliikide ühendamine ja parandamine; 8. Telekommunikatsiooni taristu uuendamine ja uue rajamine; 9. E-teenuste loomist ja rakendamist toetava teenuste baastaristu arendamine. Investeeringute kava alusel toetuse andmiseks kehtestab RA juht TAT määruse vastavalt STS § 15 lg-le 2. Vastavalt TAT määrusele koostatud investeeringute kava esitab RA juht kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele või STS § 15 lg-le 8 kinnitab RA juht investeeringute kava. Kui projekti ei arvata investeeringute kavasse, teeb RA juht kavasse arvamata jätmise otsuse, välja arvatud juhul, kui toetuse taotleja on riigiasutus. Kui investeeringute kavasse ei arvata riigiasutuse projekti, teavitab RA sellest riigiasutust, esitades teates kavasse mittearvamise põhjenduse. TAT määrus ja investeeringute kava eelnõu kooskõlastatakse STSis sätestatud korras ning jõustunud õigusaktid avaldatakse Riigi Teatajas ja struktuurivahendite kodulehel vana.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020. 2.3 Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks Toetuse andmist rakendusasutuse tegevusteks kasutatakse eelkõige juhtudel, kus rahastatakse tegevusi, mille eesmärgiks on riigi prioriteetide elluviimine ning mis ei eelda investeeringute tegemist infrastruktuuri. RA tegevuste elluviimise toetuse alusel toimub projektide rahastamine järgmiste meetme tegevuste elluviimisel: 1. Digitaalse kirjaoskuse suurendamine; 2. Nõudluspoole poliitikad (riik innovaatilistele lahenduste tellijana); 3. Start-up ettevõtluse hoogustamine. Soodustame struktuurseid muutusi ettevõtluses, toetades uute innovaatiliste ettevõtete asutamist ja kasvamist kasvuvaldkondades; 4. Nõustamine Maakondlikes arenduskeskustes; 5. Ekspordi arendamise tegevused; 6. Ettevõtlusteadlikkus; 10  7. Turisminõudluse suurendamine; 8. Turismitoodete arenduse juhtimine; 9. Liginullenergiahoone ehitusprojektide koostamise toetamine; 10. Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine; 11. Avalike teenuste koosvõime loomine. Toetuse andmisel rakendusasutuse tegevusteks taotlemist ei toimu ning RA juht kehtestab TAT käskkirja vastavalt STS § 16 lg-le 1. Toetatavate tegevuste elluviija valimisel lähtutakse võimaliku tegevuste elluviija kompetentsidest ja võimekusest ning valikut põhjendatakse TAT käskkirja seletuskirjas. Juhul kui toetatavate tegevuste elluviijaks on RA volitatud juriidiline isik, sõlmib RA vajadusel temaga halduslepingu, kui selles tahetakse reguleerida küsimusi, mida STS § 16 lg 1 alusel antav käskkiri, STS või selle alusel kehtestatud määrused ei reguleeri. TAT käskkirja eelnõu kooskõlastatakse STSis sätestatud korras ning jõustunud käskkiri avaldatakse struktuurivahendite kodulehel vana.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020. 2.4 Rahastamisvahendi toetamine ning rakendusviisi ja toetuse saajate valik Rahastamisvahendile toetuse andmist kasutatakse meetme tegevuste „Laenude, tagatiste ja eksporditehingute kindlustuse väljastamine“ ning „Varajase faasi fondifondi loomine riskikapitali pakkumiseks“ elluviimisel. KA ja/või RA (MAO vajadusel koostöös SPOga) analüüsib valdkonnas, milles kavandatakse anda toetust rahastamisvahendile, võimalikke turutõrkeid või investeerimisvajadusi. Nende tuvastamisel analüüsitakse võimalusi turutõrgete või investeerimisvajaduste lahendamiseks läbi rahastamisvahendi toetamise, töötatakse välja investeerimisstrateegia rahastamisvahendi toetamiseks, sealhulgas finantsinstrumendist pakutavad finantstooted. Analüüsi järelduste põhjal valminud eelhinnangu tulemustest lähtudes otsustab RA rakenduskavast toetuse andmise rahastamisvahendile. Valminud eelhinnangu esitab KA ja/või RA arvamuse avaldamiseks valdkondlikule komisjonile. Rahastamisvahendile toetuse andmisel valib KA ja/või RA (MAO vajadusel koostöös SPOga) rahastamisvahendi rakendamiseks võimaliku viisi vastavalt ÜSM artikli 38 lõike 1 punktidele a) ja b). Kui RA otsustab toetada punktis b) nimetatud rahastamisvahendit, valib KA ja/või RA (MAO vajadusel koostöös SPOga) rahastamisvahendi tüübi vastavalt ÜSM artikli 38 lõikele 3. Sama artikli lõike 1 punktis b) nimetatud rahastamisvahendeid rakendades võib KA ja/või RA toimida vastavalt ÜSM artikli 38 lõikes 4 mainitud viisidele. Kõik ÜSM artikli 38 lõike 4 punktides a), b) ja c) osutatud asutused peavad järgima kohalduvat seadusandlust, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, riigiabi ja riigihangete suhtes kohaldatavaid eeskirju ning rahapesu tõkestamist, terrorismivastast võitlust ja maksupettuse vastast võitlust käsitlevaid standardeid. Punktide a) või b) alapunktide ii või iii kohaselt valitud rahastamisvahend peab vastama Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artiklis 7 sätestatud nõuetele. RA koostöös KA ja rahastamisvahendi rakendajaga töötavad välja rahastamislepingu tingimused, leppides kokku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 lisa IV punktis 1 nimetatud lõigetes. Rahastamislepingu sõlmib RA juht rahastamisvahendi rakendajaga. 11 Rahastamislepingu eelnõu kooskõlastatakse STSis sätestatud korras. Rahastamisvahendite eelhindamine ning jõustunud rahastamisleping avaldatakse struktuurivahendite kodulehel vana.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020 mahus, mis ei kahjusta osapoolte majanduslikke huve. 3. Taotluste menetlemine Taotluste menetlemise minimaalsed nõuded on sätestatud STSis (sh nõuded hindajatele), taotluse menetlemise määruses ning KAMIN juhendis. Taotluste menetlemine erinevate rakendusskeemide puhul: Jrk Rakendusskeem Taotluste menetleja nr Taotluste menetlemine on RÜde ülesanne ning MKM on 1. Avatud taotlemine kaasatud avatud taotlemiste menetlemisse vaid juhul kui nii on ette nähtud TAT õigusaktis. Juhul kui toetuse andmisel rakendusasutuse tegevusteks elluviija toetust lõppsaajatele edasi ei anna, siis taotluse menetlemise etapp ei kohaldu. Toetuse andmine 2. rakendusasutuse Juhul kui elluviija ei ole ministeerium ning elluviija annab tegevusteks toetust edasi lõppsaajatele siis fikseeritakse toetuse andmise tingimused lõppsaajatele TAT käskkirjas või määruses. Investeeringu ettepanekute menetlemine investeeringute 3. Investeeringute kava kava koostamiseks on RA ülesanne (vt Tabel 3 ja Joonis 3). Allfondide valik ja/või lõppsaajate taotluste menetlemine 4. Rahastamisvahend on rahastamisvahendi rakendaja või tema volitatud vahendaja ülesanne. Tabel 1 Taotluste menetlemise rollijaotus 3.1 Meetme tegevuse „Olemasolevate ja uute infosüsteemide nutikas arendamine (sh analüüs)“ eeltaotluste menetlemise protseduur Meetme tegevuse „Olemasolevate ja uute infosüsteemide nutikas arendamine (sh analüüs)“ puhul toimub avatud taotlusvooru taotluste menetlemine RÜs (RTKs). Seejuures on toetuse taotlemine kahe etapiline, mis tähendab, et toetuse saaja esitab RÜle esmalt eeltaotluse ja hiljem (positiivse otsuse korral) täistaotluse. RA ülesandeks on koostada ja kinnitada eeltaotluste valikukord ning taotlusvooru põhitingimused ja eeltaotluste valikukomisjon. RÜ omakorda avab vooru ja korraldab taotluste vastuvõttu vastavalt RA poolt kinnitatud ministri käskkirjadele, mis on eelduseks RÜle voorude väljakuulutamiseks ja taotluste vastuvõtmiseks. 12  Jrk nr Vastutaja Tegevuse kirjeldus Tähtaeg Kaasnev dokument 1. Eeltaotluste valikukorra ja hindamiskomisjoni loomine 1.1 DAO ametnik Koostab valikukorra käskkirja Enne esimese Eelnõu esitamise eelnõu ja esitab selle ministrile taotlusvooru digitaalne jälg DHSis kinnitamiseks. väljakuulutamist 1.2 Ettevõtlus- Kinnitab eeltaotluste - Ministri käskkiri ja valikukorra. infotehnoloogiaminister 1.3 DAO ametnik Koostab valikukomisjoni Enne iga vooru Eelnõu esitamise moodustamise ja taotlusvooru avamist digitaalne jälg DHSis põhitingimuste käskkirja eelnõu ja esitab selle ministrile kinnitamiseks. 1.4 Ettevõtlus- Kinnitab eeltaotluste - Ministri käskkiri ja valikukomisjoni ja taotlusvooru infotehnoloogiaminister põhitingimused. Tabel 2 Eeltaotluste valikukorra ja hindamiskomisjoni loomine meetme tegevuse „Olemasolevate ja uute infosüsteemide nutikas arendamine (sh analüüs)“ puhul Eeltaotluste menetlemise vooskeem meetme tegevuse „Olemasolevate ja uute infosüsteemide nutikas arendamine (sh analüüs)“ avatud taotlemise puhul: Joonis 2 Meetme tegevuse „Olemasolevate ja uute infosüsteemide nutikas arendamine (sh analüüs)“ eeltaotluste menetlemise protseduur avatud taotlemise puhul(kajastab ainult RA ülesandeid) 3.2 Investeeringu ettepanekute menetlemine investeeringu kava koostamiseks Investeeringute kavade koostamisega tegeleb MKMis 3 sisuosakonda: TAIO, DAO ja SO. TAIO tegeleb investeeringute kavadega järgmiste meetme tegevuste puhul: „Maantee rekonstrueerimine või uuendamine“; „Uute maanteede ehitamine“; „Lennujaamadesse tehtud investeeringud“; „Jäämurde teenuse osutamiseks sadamate renoveerimine“; „Raudtee rekonstrueerimine või uuendamine“; „Läbivalgustusseadmete paigaldamine raudteepiirile“; „Keskkonnasõbralike ja vähese CO2-heitega transpordisüsteemide, sh siseveeteede ja meretranspordi, sadamate ning eri transpordiliikide ühendamine ja parandamine“ (antud meetme tegevused edaspidi nimetatud prioriteetse suuna järgi transpordi valdkonnaks). DAO tegeleb meetme tegevuse „E-teenuste 13 loomist ja rakendamist toetava teenuste baastaristu arendamine“ investeeringute kava koostamisega ja SO meetme tegevuse „Telekommunikatsiooni taristu uuendamine ja uue rajamine“ investeeringute kavaga. 3.2.1. Transpordi valdkonna investeeringute kavad Transpordi valdkonna investeeringute kava koostamiseks menetleb RA esmalt investeeringu ettepanekuid. Alles investeeringute kavasse pääsemine annab investeeringu ettepaneku tegijatele õiguse esitada taotlus. Taotluse menetlemine on RÜ ülesanne. Jrk nr Vastutaja Tegevuse kirjeldus Tähtaeg Kaasnev dokument 1. Potentsiaalsete toetuse taotlejate teavitamine investeeringute kava koostamisest 1.1 Sisu-osakonna Koostab nimelise investeeringute kava kutse, milles - Kirja/kutse eelnõu, ametnik teavitatakse potentsiaalset toetuse taotlejat digitaalne jälg investeeringute kava koostamisest ja investeeringu DHSis ettepaneku esitamise tähtajast lisades teavitusele ettepaneku vormi. Kiri/kutse kooskõlastatakse MKM-siseselt vastavalt sisekorraeeskirjale. 1.2 Majandus- ja Allkirjastab kutse digitaalselt. - Digiallkirjastatud taristuminister kiri/kutse 1.3 RM Registreerib väljuva kirja ning saadab selle edasi Koheselt Logi DHSis ühisosakond adressaatidele. 2. Investeeringu ettepanekute registreerimine 2.1 RM Registreerib saabuva kirja/investeeringu ettepaneku Koheselt Logi DHSis ühisosakond ning edastab selle edasi algkirja koostajale tööülesandeks. 3. Investeeringu ettepanekute hindamine 3.1 Sisu-osakonna Koostab meetme määruse alusel hindamiskomisjoni Koheselt pärast Logi DHSis ametnik liikmete nimekirja ja hindamiskorra käskkirja eelnõu. meetme määruse Nimekiri ja eelnõu kooskõlastatakse MKM-siseselt kinnitamist vastavalt sisekorraeeskirjale. 3.2 Majandus- ja Kinnitab hindamiskomisjoni liikmete nimekirja ja Enne hindamise Ministri/kantsleri taristuminister/ hindamiskorra. protseduuri käskkiri Kantsler algust 3.3 Sisu-osakonna Vaatab läbi laekunud investeeringute ettepanekud 10 tp jooksul vajadusel ametnik ning vajadusel täpsustab potentsiaalsete taotlejatega alates salvestatud e-kirjad e-kirja teel ettepanekus esitatud andmete sisu. ettepanekute L-kettal (inv. kava Tähtajaks mittelaekunud ettepanekud võib jätta esitamise kaustas) menetlusse võtmata perioodi 2014-2020 tähtpäevast struktuuritoetuste seaduse § 21 lõike 3 alusel, mh kui näiteks projektide hindamiskomisjon on ettepanekute hindamise koosoleku materjalid kätte saanud või ettepanekute hindamise koosolek on ettepaneku laekumise ajaks juba toimunud. 3.4 Sisu-osakonna Koondab kokku investeeringute ettepanekud ning 3 tp enne Elektroonilise ametnik koostab hindamiskomisjoni koosoleku kutse. Edastab koosoleku koosoleku kutse, kutse koos koosoleku päevakorra ja käsitletava toimumist kirjaliku materjaliga komisjoni liikmetele e-kirja teel. protseduuri e- kirjavahetus L- kettal 14 3.5 Hindamiskomisjon Vaatab läbi ja hindab laekunud investeeringute - Moodustub ettepanekud vastavalt kinnitatud koondtabel hindamiskriteeriumidele. Hindamine on konsensuslik. 3.6 Sisu-osakonna Koostab koosoleku tulemusena protokolli eelnõu ja 5 tp jooksul Protokolli eelnõu ametnik edastab selle DHSis hindamiskomisjonile pärast koosoleku kooskõlastamiseks. toimumist 3.7 Hindamiskomisjoni Allkirjastavad digitaalselt protokolli pärast Kohe pärast Protokoll DHSis esimees ja hindamiskomisjoni liikmete esitatud ettepanekute kooskõlastusringi protokollija ja/või eriarvamuste sisseviimist läbimist 4. Investeeringute kava eelnõu koostamine ja Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks esitamine 4.1 Sisu-osakonna Koostab hindamiskomisjoni protokollilise otsuse - Logi DHSis ametnik alusel VV korralduse eelnõu ja seletuskirja investeeringute kava koostamiseks. Eelnõu kooskõlastatakse MKM-siseselt vastavalt sisekorraeeskirjale. 4.2 Majandus- ja Allkirjastab investeeringute kava eelnõu. - Digiallkirjastatud taristuminister investeeringute kava eelnõu, logi DHSis 4.3 RM Registreerib väljuva eelnõu ning sisestab selle EISi Koheselt Logi DHSis ühisosakond kooskõlastamiseks. Üldises korras kooskõlastatakse VV eelnõud 15 tööpäeva jooksul, erandkorras kiiremini. 4.4 RM Registreerib EISi kaudu eelnõule esitatud Koheselt Logi DHSis ühisosakond kooskõlastuskirjad ning edastab need edasi algdokumendi koostajale tööülesandeks. 4.5 Sisu-osakonna Vaatab üle esitatud märkused ja täiendab vajadusel 14 tp jooksul Logi DHSis ametnik VV korralduse eelnõu ja seletuskirja. Edastab eelnõu uuele MKM-sisesele kooskõlastusringile. 4.6 Majandus- ja Allkirjastab investeeringute kava eelnõu. - Digiallkirjastatud taristuminister investeeringute kava eelnõu, logi DHSis 4.7 RM Registreerib eelnõu ning edastab VVle kinnitamiseks Koheselt Logi DHSis ühisosakond vastava dokumendiedastussüsteemi kaudu. 4.8 Sisu-osakonna Saadab pärast VV poolt investeeringute kava Koheselt pärast Logi Outlookis ametnik kinnitamist taotlejatele e-kirja teel vastava teavituse kava kinnitamist (kava lingi). 5. Investeeringute kavasse arvamata jätmise otsus 5.1 Sisu-osakonna Koostab investeeringute kavasse arvamata jätmise 14 tp jooksul Investeeringute ametnik otsuse eelnõu. alates kava kavasse arvamata Eelnõu kooskõlastatakse MKM-siseselt vastavalt kinnitamisest jätmise otsuse sisekorraeeskirjale. eelnõu, digitaalne jälg DHSis 5.2 Majandus- ja Allkirjastab otsuse. - Digiallkirjastatud taristuminister otsus DHSis 5.3 RM Registreerib otsused ning saadab need edasi Koheselt Logi DHSis ühisosakond adressaatidele. 6. Investeeringute kava muutmine 15  6.1 Sisu-osakonna Kutsub kokku hindamiskomisjoni koosoleku Jooksvalt, Logi Outlookis, ametnik investeeringute kava muutmiseks järgmistel edastades tulemus kajastub juhtudel: materjalid protokollis 1) projekti investeeringute kavast välja hiljemalt 3 tp arvamisel; enne koosoleku 2) projekti rakendamata jätmisel; toimumist 3) projekti katkestamisel; 4) vabade vahendite tekkimisel; 5) uute projektide rahastamise vajadusel; 6) RÜ teavitamisel investeeringute kava muutmise vajadusest1. Koondab kokku kõik muudatused ja edastab asjakohased materjalid hindamiskomisjonile. 6.2 Hindamiskomisjon Vaatab läbi muudatused, vajadusel valib välja uued - Moodustub uus investeeringu ettepanekud investeeringute kava koondtabel lisanimekirjast (selle olemasolul) või järgmised sobivad projektid laekunud ja hinnatud ettepanekute hulgast; või teeb ettepaneku RA juhile teavitada kirjalikult potentsiaalseid toetuse taotlejaid investeeringute kava muutmisest ja täiendava ettepaneku esitamise tähtajast (vt protseduuri punktis 1.1-1.3, 2.1 ja 3.13.6); või kiidab heaks esitatud muudatused vabade vahendite olemasolul. Investeeringute kava muutmise koosolek on konsensuslik. 6.3 Kava muutmise eelnõu esitamine VVle kinnitamiseks jätkub sarnaselt protseduuri punktides 3.6-3.7 ja 4.1-4.8 toodule. Investeeringute kava koostamise vooskeem: Joonis 3 Transpordi valdkonna investeeringute kava koostamine 1 Prioriteetsesuuna „Jätkusuutlik transport“ puhul. RÜ teavitab RAd muutmise vajadusest: kui muutub projekti rakendamise lõpptähtaeg, projekti tulemusindikaatorid või suureneb projekti maksumus üle 20%. Juhul kui summa suurenemine on kuni 20% projekti maksumusest, kinnitab muudatuse majandus- ja taristuminister KKga. Juhul kui kallinemine on rohkem kui 20% projekti maksumusest, kinnitab muudatuse VV. TS esitab koostöös RÜga toetuse taotluse muudatusettepaneku MKMile. 16 3.2.2. Meetme tegevuste „E-teenuste loomist ja rakendamist toetava teenuste baastaristu arendamine“ ning „Telekommunikatsiooni taristu uuendamine ja uue rajamine“ investeeringu kavad Meetme tegevuste „E-teenuste loomist ja rakendamist toetava teenuste baastaristu arendamine“ ning „Telekommunikatsiooni taristu uuendamine ja uue rajamine“ investeeringute kavasse võib taotluse esitada potentsiaalne taotleja, kellele on RA saatnud kutse projektide esitamiseks investeeringute kavasse. Jrk Kaasnev nr Vastutaja Tegevuse kirjeldus Tähtaeg dokument 1. Investeeringute kava valikukorra ja valikukomisjoni töökorra kinnitamine 1.1 DAO/SO ametnik Investeeringute kava valikukorra, Koheselt pärast Logi DHSis valikukomisjoni töökorra ja valikukomisjoni meetme määruse koosseisu ettevalmistamine. kinnitamist Nimekiri ja eelnõu kooskõlastatakse MKMsiseselt vastavalt sisekorraeeskirjale. 1.2 Ettevõtlus- ja Kinnitab valikukorra, valikukomisjoni Enne Ministri käskkiri infotehnoloogiaminister töökorra ja valikukomisjoni koosseisu. investeeringute (RA juht) kava kutse saatmist 2. Potentsiaalsete toetuse taotlejate teavitamine investeeringute kava koostamisest 2.1 DAO/SO ametnik Koostab nimelise investeeringute kava Pärast määruse Kirja/kutse eelnõu, kutse, milles teavitatakse potentsiaalset jõustumisest digitaalne jälg toetuse taotlejat investeeringute kava DHSis koostamisest ja investeeringu ettepaneku esitamise tähtajast lisades teavitusele ettepaneku vormi. Kiri/kutse kooskõlastatakse MKM-siseselt vastavalt sisekorraeeskirjale. 2.2 Kantsler Allkirjastab kutse digitaalselt. Koheselt Digiallkirjastatud kiri/kutse 2.3 RM Registreerib väljuva kirja ning saadab selle Koheselt Logi DHSis ühisosakond edasi adressaatidele. 3. Taotluste hindamine 3.1. Valikukomisjon Korraldab taotluste hindamise vastavalt Koheselt Logi DHS-is valikukomisjoni töökorrale ja taotluste valikukorrale. 3.2. Valikukomisjon Vaatab läbi ja hindab vormilise ja sisulise Koheselt Logi DHS-is vastavuse kontrolli läbinud taotlused vastavalt valikukomisjoni töökorrale ja valikukriteeriumitele. Valikukomisjoni esimees allkirjastab iga hinnatud taotluse kohta koondhinnangulehe. 4. Investeeringute kava eelnõu koostamine ja kinnitamine 4.1. DAO/SO ametnik Koostab valikukomisjoni - Logi DHSis koondhinnangulehe alusel investeeringute kava koostamise eelnõu. Eelnõu kooskõlastatakse MKM-siseselt vastavalt sisekorraeeskirjale. 4.2. Ettevõtlus- ja Allkirjastab investeeringute kava eelnõu - Digiallkirjastatud infotehnoloogiaminister käskkirja, mis on RÜ-le siduv taotluste investeeringute rahuldamise otsuste vormistamiseks. kava, logi DHSis 17  5. Investeeringute kavasse arvamata jätmise otsus 5.1 DAO/SO ametnik Koostab investeeringute kavasse arvamata viivitamatult pärast Investeeringute jätmise otsuse eelnõu. investeeringute kavasse arvamata Eelnõu kooskõlastatakse MKM-siseselt kava kinnitamist jätmise otsuse vastavalt sisekorraeeskirjale. eelnõu, digitaalne jälg DHSis 5.2 Ettevõtlus-ja Allkirjastab otsuse. - Digiallkirjastatud infotehnoloogiaminister otsus DHSis 5.3 RM Registreerib otsused ning saadab need edasi Koheselt Logi DHSis ühisosakond adressaatidele. 6.Investeeringute kava muutmine 6.1 DAO/SO ametnik Kooskõlastusring - Logi DHSis dokumendihaldussüsteemis 6.2 Ettevõtlus-ja Kinnitab investeeringute kava muutmise - Käskkiri infotehnoloogiaminister käskkirja. Tabel 3 Meetme tegevuste „E-teenuste loomist ja rakendamist toetava teenuste baastaristu arendamine“ ning „Telekommunikatsiooni taristu uuendamine ja uue rajamine“ investeeringu ettepanekute menetlemine Investeeringute kava koostamise vooskeem: Joonis 4 Meetme tegevuste „E-teenuste loomist ja rakendamist toetava teenuste baastaristu arendamine“ ning „Telekommunikatsiooni taristu uuendamine ja uue rajamine“ investeeringute kava koostamine (kajastab ainult RA ülesandeid) 4. Rahastamisvahendi rakendamisega seonduvad lepingulised kohustused MKM on perioodiks 2014–2020 sõlminud kokku 2 rahastamislepingut: - EIFiga sõlmitud leping (lepingu osapooled on EIF ja liikmesriik), kus EIF on TS (rahastamisvahendi rakendaja), MKM on RA ülesannetes ja esindab liikmesriiki ning RTK toetuste rakendamise osakond on RÜ ülesannetes. Tulenevalt lepingulistest kohustustest, esindab RAd suhtluses EIFiga KredEx, kellega on sõlmitud 21.02.2017 a. koostööleping 18  nr 24.2-14/17-0748/17-1365 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, sihtasutuse KredEx ja Euroopa Investeerimisfondi vahel 1. märtsil 2016. a sõlmitud rahastamisvahendi rakendamise lepingust tulenevate ülesannete täitmiseks“. - Rahastamisleping laenude-käenduste andmiseks, kus KredEx on TS (rahastamisvahendi rakendaja), MKM on RA ülesannetes ja RTK toetuste rakendamise osakond RÜ ülesannetes. Mõlema sõlmitud rahastamislepingu puhul on RA protseduur riigiabi analüüsimiseks, seirearuannete menetlemiseks ja eelhindamise uuendamiseks samane. 4.1 Riigiabi andmisega kaasnevad ülesanded MKMi kui valdkonnapoliitika kujundaja ülesandeks on analüüsida riigiabi andmist KredExiga sõlmitud rahastamislepingu puhul ning anda hinnang toetusskeemi erinevate tasandite kooskõlale riigiabi reeglitega. Juhul kui toetust on kavandatud anda riigiabina, on MKMi ülesandeks koostada riigiabi abikava EIFiga sõlmitud lepingu puhul. 4.1.1.Riigiabi abikava koostamine ja kinnitamine EIFiga sõlmitud lepingu puhul Kui tegemist on grupierandiga hõlmatud riigiabi andmisega EIFiga sõlmitud rahastamislepingu raames, koostab MAO ekspert koostöös SPO struktuurivahendite õiguse eksperdi või peaspetsialistiga 8 kuu jooksul pärast rahastamislepingu allkirjastamist riigiabi abikava. Riigiabi abikava koostamise protsessi kaasatakse vajadusel ka rahastamisvahendi rakendaja ning RMi riigihangete ja riigiabi osakond. Riigiabi abikava kinnitatakse ministri käskkirjaga, misjärel SPO struktuurivahendite õiguse ekspert või peaspetsialist esitab hiljemalt 10 tööpäeva jooksul grupierandi teatise koos kinnitatud riigiabi abikavaga rahandusministrile. Riigiabi abikava saadab SPO struktuurivahendite õiguse ekspert või peaspetsialist teadmiseks ka RÜle ja KAle. Kontrolljälje tagamiseks säilitatakse kinnitatud riigiabi abikava ja ametlik kirjavahetus DHSis. 4.1.2.Riigiabi analüüs KredExiga sõlmitud lepingu puhul Rahastamisvahendi rakendamiseks viiakse läbi riigiabi analüüs, mille võib läbi viia enne või pärast KredExi poolset vähese tähtsusega abi (VTA) abikava kehtestamist. Juhul kui analüüs viiakse läbi pärast VTA abikava kehtestamist, antakse analüüsi käigus ühtlasi hinnang VTA abikava vastavusele. Juhul kui VTA abikava vastavuse hinnang toob välja VTA abikava muutmisvajaduse, alustatakse sõltuvalt tuvastatud ebakõladest kas rahastamislepingu muutmisega või teavitatakse KredExit VTA abikava muutmisvajadusest. Riigiabi analüüsi läbiviimise tagab MAO ekspert, kes kaasab analüüsi läbiviimisesse ja lõpphinnangu kujundamisse ka SPO struktuurivahendite õiguse peaspetsialisti. Riigiabi analüüsi käigus analüüsitakse riigiabi elemendi olemasolu kolmel rakendustasandil: I tasand – rahastamisvahendi rakendaja 19  II tasand – rahastamisvahendi vahendaja III tasand – lõppkasusaaja Riigiabi olemasolu hindamisel lähtutakse kehtivast riigiabi valdkonna regulatsioonist, analüüsides seejuures TATi eelkõige neljast aspektist: a) kas tegemist on riigi vahenditega; b) kas abisaaja saab majandusliku eelise; c) kas abi on valikulise iseloomuga; d) kas abil on reaalne või potentsiaalne mõju liikmesriikide vahelisele konkurentsile ja kaubandusele. Hindamine viiakse läbi iga rahastamisvahendi toote osas, arvestades siseriiklike ning EK poolt koostatud õigusakte ja juhendmaterjale. SPO struktuurivahendite õiguse peaspetsialist edastab hindamise tulemused infoks ka RÜle ja KAle. Juhul kui hindamise käigus tuvastatakse riigiabi andmine mõnel eelpool nimetatud tasandil, peab rahastamisvahendi rakendamisskeem sisaldama abi andmise õiguslikku alust ning tähtsamaid tingimusi, mh viidet asjakohasele riigiabi reeglistikule. Vajadusel taotleb MAO ekspert riigiabi loa, pöördudes SPO struktuurivahendite õiguse peaspetsialisti poole, kes sisestab MAO eksperdi poolt ettevalmistatud materjalid riigiabi loa taotlemise keskkonda SANI. Riigiabi analüüs ja sellega kaasnevad dokumendid säilitatakse MKMi võrgukettal SPO kaustas vastavas riigiabiga seotud kataloogis. 4.2 Rahastamisvahendi rakendamise seire RA seirab rahastamislepingu täitmist tuginedes rahastamisvahendi rakendaja esitatavatele seirearuannetele vastavalt rahastamislepingus sätestatud tähtaegadel ja korras ning kooskõlas STSi §-ga 31. KredEx esitab rahastamislepingu elluviimise aruandluse (edenemise ja/või tulemuste saavutamise kohta) MKMile ja ka RÜle, misjärel vaatab SPO struktuurivahendite seire peaspetsialist koostöös MAO eksperdiga aruande läbi ning esitab tekkinud kommentaarid hiljemalt 10 tööpäeva jooksul RÜle. RÜ omakorda koondab kommentaarid ja esitab need KredExile. Samuti annab RÜ vajadusel tagasisidet SPO struktuurivahendite seire peaspetsialistile. RÜ sisestab kinnitatud aruandel olevad andmed SFOSi ning ühtlasi annab RÜ koheselt pärast aruande sisestamist sellest SPO struktuurivahendite seire peaspetsialistile teada. Kord aastas esitab SPO struktuurivahendite seire peaspetsialist seirearuande valdkondliku komisjoni sekretariaadile, kes edastab seireinfo vastavalt oma tööprotseduuridele valdkondlikule komisjonile arvamuse avaldamiseks. Pärast valdkondlikult komisjonilt saabunud meetme tulemuste saavutamise hinnangut, esitab SPO struktuurivahendite seire peaspetsialist seirearuande vastavalt KA poolt kinnitatud seirearuandluse ajakavale KA seirespetsialistile ja teadmiseks FI valdkonna eksperdile KAs. EIFiga sõlmitud rahastamislepingu puhul esitab EIF seirearuande KredExile, kes omakorda edastab seirearuande koheselt pärast laekumist investeerimiskomiteele (Investment Board), mille üheks liikmeks on MAO ekspert ja asendusliikmeks SPO struktuurivahendite valdkonna juht. SPO struktuurivahendite valdkonna juht edastab seirearuande e-kirja teel hiljemalt 2 tööpäeva jooksul SPO struktuurivahendite seire peaspetsialistile, kes vaatab seirearuande läbi ja esitab tekkinud 20 kommentaarid hiljemalt 10 tööpäeva jooksul MAO eksperdile. Samuti esitab SPO struktuurivahendite seire peaspetsialist seirearuande kord aastas valdkondliku komisjoni sekretariaadile, kes edastab seireinfo vastavalt oma tööprotseduuridele valdkondlikule komisjonile arvamuse avaldamiseks. Pärast valdkondlikult komisjonilt saabunud meetme tulemuste saavutamise hinnangut, esitab SPO struktuurivahendite seire peaspetsialist seirearuande vastavalt KA poolt kinnitatud seirearuandluse ajakavale RÜle SFOSi sisestamiseks, KA seirespetsialistile ja teadmiseks FI valdkonna eksperdile KAs. Kontrolljälje tagamiseks säilitatakse seirearuandlusega seonduv kirjavahetus ametlike kirjade puhul DHSis ning e-kirjavahetus MKMi võrgukettal SPO kaustas vastavas seire kataloogis. 4.3 Eelhindamise uuendamine Põhjendatud vajadusel, mis ilmneb tuvastatud turutõrgete asjakohasuse hindamisel või jooksva hindamise käigus, algatab KA ja/või RA eelhindamise uuendamise või muutmise. Eelhindamist võib uuendada või muuta kas täies ulatuses või osaliselt. STS § 18 lõike 1 järgi viib läbi või korraldab eelhindamise uuendamise RA. MKMis korraldab eelhindamise uuendamise meetme tegevustega 5.2.1 ja 5.2.2 seotud MAO ekspert, kes alustab eelhindamise uuendamise ettevalmistustega hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast muutmise vajaduse ilmnemist, lähtudes seejuures eelhindamise lõpparuande vastavast peatükist ja rahastamislepingu asjakohastest punktidest. Juhul kui eelhindamise uuendamine viiakse läbi hanke korras, koostab MAO ekspert eelhindamise uuendamise lähteülesande, mille ettevalmistamisse kaasatakse juhtimise ja rakendamisega seotud osapooled (s.h KA). MAO ekspert lähtub hanke korraldamisel MKMi hankekorrast. KredExiga sõlmitud rahastamislepingu puhul võib rahastamisvahendi rakendaja esitada RAle ettepaneku eelhindamise osaliseks uuendamiseks ja seda juhul, kui rahastamisvahendi rakendaja esitatud täpsustavad tingimused eeldavad lepingu lisas sätestatud äriplaani muutmist ulatuses, mida eelhindamine ei kata. MAO ekspert vaatab esitatud ettepaneku läbi 20 tööpäeva jooksul. Vajaduse korral võib MAO ekspert vastamise tähtaega 10 tööpäeva võrra pikendada, teavitades sellest eelnevalt rahastamisvahendi rakendajat e-kirja teel. MAO ekspert rahuldab eelhindamise osalise uuendamise ettepaneku e-kirja teel ning vaid sel juhul, kui on veendunud, et lepingu eesmärk, investeerimisstrateegia ja lahendatavad turutõrked ei muutu. Juhul kui MAO ekspert tuvastab, et muudetud äriplaan ei aita saavutada lepingu eesmärki, ei sobitu kokku lepingus kirjas oleva investeerimisstrateegiaga ja/või lahendatavate turutõrgetega, algatatakse jooksev hindamine vastavalt punktile 4.4.2 või viiakse läbi eelhindamise uuendamine. Uuendatud eelhindamise saadab SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist RÜle ja KAle e-kirja teel teadmiseks 3 tööpäeva jooksul pärast eelhindamise uuendamise dokumendi kinnitamist. Uuendatud eelhindamine avaldatakse struktuurifondide kodulehel vana.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020 ja ka MKMi kodulehel www.mkm.ee. 21 4.4 Täiendavad KredExiga sõlmitud rahastamislepingu rakendamisega seonduvad kohustused KredExiga sõlmitud rahastamislepingu puhul lisanduvad TPK punktides 4.1 – 4.3 kirjeldatud ülesannetele veel täpsustavate tootetingimuste kooskõlastamine, jooksva hindamise läbiviimine ja garantiitoote kordaja muutmise kooskõlastamine. 4.4.1.Täpsustavate tootetingimuste kooskõlastamine Rahastamisvahendi rakendaja kehtestab rahastamisvahendite rakendamisel finantstoodete pakkumiseks täpsustavad tingimused, mis tuginevad eelhindamisele ja mis on suunatud rahastamislepingu eesmärkide täitmisele. Rahastamisvahendi rakendaja saadab täpsustavad tingimused või täpsustavate tingimuste muudatused RAle vähemalt 5 tööpäeva enne tingimuste jõustumist e-kirja teel teadmiseks. MAO ekspert vaatab 5 tööpäeva jooksul täpsustavad tingimused läbi ja küsib vajadusel rahastamisvahendi rakendajalt täiendavaid selgitusi. Juhul kui MAO ekspert tuvastab täpsustavates tingimustes vastuolu finantstoodetega, mis on kirjeldatud eelhindamise kehtivates järeldustes, investeerimisstrateegias või lepingu eesmärkidega, teavitab ta sellest rahastamisvahendi rakendajat e-kirja teel ning palub ühtlasi tuvastatud puudused enne täpsustavate tingimuste rakendamist kõrvaldada. MAO ekspert lisab e-kirja adressaatide hulka ka RÜ kontakti. Kontrolljälje tagamiseks säilitatakse kogu asjakohane e-kirjavahetus MKMi võrgukettal MAO kaustas vastavas täpsustavate tootetingimuste kooskõlastamisega seotud kataloogis. 4.4.2.Jooksva hindamise läbiviimine Vastavalt KredExiga sõlmitud rahastamislepingule teostatakse vähemalt kord kalendriaastas rahastamisvahendi rakendamise jooksev hindamine. Korraline jooksev hindamine viiakse läbi aruandeaastale järgneva aasta 31. märtsiks vastavalt eelhindamise lõpparuandes toodud hindamise ja seire juhistele. Erakorraline jooksev hindamine viiakse läbi vastavalt vajadusele, ent mitte tihemini kui kord kvartalis. Jooksva hindamise viib läbi MAO ekspert kaasates vajadusel SPO struktuurivahendite seire peaspetsialisti. Juhul kui jooksva hindamise läbi viimisesse ei kaasatud SPO struktuurivahendite seire peaspetsialisti, edastab MAO ekspert hindamise tulemused SPO struktuurivahendite seire peaspetsialistile e-kirja teel hiljemalt 2 tööpäeva jooksul pärast jooksva hindamise läbiviimist. MAO ekspert esitab rahastamisvahendi jooksva hindamise tulemused ühtekuuluvuspoliitika prioriteetse suuna 5 „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ valdkondlikule komisjonile arvamuse avaldamiseks hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast jooksva hindamise läbiviimist. Samuti esitab MAO ekspert hindamise tulemused 5 tööpäeva jooksul pärast hindamise läbiviimist RÜle e-kirja teel teadmiseks. Vajadusel algatatakse eelhindamise uuendamine. Eelhindamise uuendamine toimub vastavalt punktile 4.3. Kontrolljälje tagamiseks säilitatakse jooksva hindamisega seonduvad dokumendid, kirjavahetus MKMi võrgukettal MAO kaustas vastavas kataloogis. 22 4.4.3. Kordaja muutmise kooskõlastamine Käenduste kordaja muutmisettepaneku esitab rahastamisvahendi rakendaja RAle koos vastava arvestuskäigu ja selgitusega, mis põhjendab objektiivselt uue kordaja rakendamisvajadust. MAO ekspert vaatab arvestuskäigu ja selgituse 20 tööpäeva jooksul läbi ning kaasab vajadusel seisukoha kujundamisse teisi MAO või SPO spetsialiste või väliseid osapooli. Juhul kui kordaja muudatus on vastuvõetavalt põhjendatud, saadab MAO ekspert rahastamisvahendi rakendajale e-kirja, milles annab nõusoleku kordaja muutmiseks. Juhul kui kordaja muudatus ei ole vastuvõetavalt põhjendatud, informeerib MAO ekspert sellest rahastamisvahendi rakendajat samuti e-kirja teel. MAO ekspert lisab e-kirja adressaatide hulka ka RÜ kontakti ning vajadusel esitab RÜle lisainformatsiooni uue kordaja põhjendatusest ning rakendamisvajadusest. Kontrolljälje tagamiseks säilitatakse kordajate muutmisega seonduv kirjavahetus ja dokumendid MKMi võrgukettal MAO kaustas vastavas kataloogis. 4.5 Täiendavad EIFiga sõlmitud rahastamislepingu rakendamisega seonduvad kohustused KredExi ja MKMi vahelisest koostöölepingust nr 24.2-14/17-0748/17-1365 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, sihtasutuse KredEx ja Euroopa Investeerimisfondi vahel 1. märtsil 2016. a sõlmitud rahastamisvahendi rakendamise lepingust tulenevate ülesannete täitmiseks“ lisandub TPK punktides 4.1–4.3 kirjeldatud ülesannetele täiendava kohustusena KredExilt laekunud arve menetlus. Ülesanded, mida KredEx sõlmitud koostöölepingu raames täidab, on muu hulgas EIFilt laekunud maksetaotluste edastamine, EIFi auditeerimisvajadusest teavitamine ja ka auditi korraldamine, Investeerimiskomitee tehnilise teenindamise korraldamine, ülesannete täitmiseks vajalikes lähetustes käimine, riigiabikava väljatöötamises osalemine, antud riigiabi ja VTA registrisse sisestamine, EstFund lepinguga seotud dokumentide tõlkimine ja notariaalne kinnitamine. Ülesannete täitmise kohta peab KredEx kulupõhist arvestust. Samuti lisandub EIFiga sõlmitud rahastamislepingu puhul punktides 4.1–4.3 kirjeldatud ülesannetele täiendava kohustusena lisakulude maksetaotluse menetlus. 4.5.1.KredExilt laekunud arve menetlus KredEx esitab koostöölepingus sätestatud ülesannete täitmise eest arveid kvartaalselt, saates arve hiljemalt kvartali lõpule järgneva kuu viimasel tööpäeval e-mailile [email protected]. Arve juurde lisab KredEx kõik abikõlblikkuse tõendamiseks vajalikud dokumendid. SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist, kes on [email protected] adressaatide hulgas, kontrollib 10 tööpäeva jooksul üle, kas esitatud kulud on põhjendatud ja abikõlblikkus dokumentaalselt tõendatud. Vajadusel küsib SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist selgitusi ja/või täiendavaid kuludokumente. Kuludokumentide kontrollimise järgselt saadab SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist KredExile e-kirja teel kinnituse kulude abikõlblikkuse kohta või palub arvet korrigeerida kui kõik kulud ei ole abikõlblikud/dokumentaalselt tõendatavad. Kinnituse saanud arve tasutakse arvel kajastatud maksetähtaja jooksul. 23 SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist lisab tasutud arve ühe kulureana MKMi tehnilise abi maksetaotlusesse. SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist esitab maksetaotluse KAle vastavalt rahandusministri 27. septembri 2015. a määruse nr 33 „Perioodi 2014–2020 tehnilise abina toetuse andmise tingimused“ § 10 lg 5 sätestatud tähtaegadele. Kontrolljälje tagamiseks säilitatakse e-kirjavahetus ja arved koos kuludokumentidega MKMi võrgukettal SPO kaustas vastavas tehnilise abi kataloogis. 4.5.2.Tekkinud lisakulude maksetaotluse menetlus EIFiga sõlmitud rahastamislepingu punktis 8 on sätestatud, et EIFil on õigus esitada lisamaksetaotlus, kui rahastamisvahendi rakendamisel tekivad kulud, mis ei ole struktuurivahenditest abikõlblikud (näiteks võivad tekkida kulud seoses negatiivse intressimääraga). Vastav lisamaksetaotlus esitatakse rahastamislepingu lisa E vormil KredExile, kes edastab lisamaksetaotluse hiljemalt 3 tööpäeva jooksul e-mailile [email protected]. MAO ekspert, kes on [email protected] adressaatide hulgas, informeerib koheselt pärast lisamaksetaotluse laekumist sellest SPO struktuurivahendite valdkonna juhti, misjärel pöördub SPO struktuurivahendite valdkonna juht koheselt e-kirja teel EO juhataja poole palvega kontrollida, kas esitatud lisamaksetaotluse tasumiseks vajalikud vahendid on eelarves olemas. EO juhataja annab katteallika olemasolust või puudumisest e-kirja teel teada hiljemalt 4 tööpäeva jooksul. Juhul kui katteallikas lisamaksetaotluse tasumiseks on olemas, viib MAO ekspert dokumendihaldussüsteemi kaudu läbi lisamaksetaotluse menetlemise ja kooskõlastamise. Lisamaksetaotluse kooskõlastajateks on MAO juhataja, SPO struktuurivahendite valdkonna juht, SPO juhataja ja EO juhataja. Pärast kooskõlastusringi läbimist tasutakse lisamaksetaotlus vastavalt MKMi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirjale arvestades seejuures, et makse teostatakse Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt 2 tööpäeva jooksul pärast lisamaksetaotluse nendeni jõudmist. Juhul kui lisamaksetaotluse tasumiseks vajalikud vahendid MKMi eelarves puuduvad, koostab MAO ekspert koostöös SPO struktuurivahendite valdkonna juhiga vastavalt MKMi valitsemisala eelarve koostamise, muutmise ja täitmise jälgimise juhendi punktile 5.4 Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise taotluse. Taotluse koostamisel järgitakse Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ sätestatud nõudeid. Lisamaksetaotlus tasutakse pärast seda kui vastavad vahendid on MKMi eelarvesse kantud. Kontrolljälje tagamiseks säilitatakse e-kirjavahetus MKMi võrgukettal MAO kaustas vastavas EIF lepingu kataloogis ning lisamaksetaotlus koos kooskõlastamise infoga dokumendihaldussüsteemis. 5. Kontrollitoimingud 5.1 Riigihangete kontroll Riigihangete kontrolli teostamist reguleerib KA juhend KAMIN. Riigihangete kontrolle teostavad RÜd. Erandkorras teostas MKM riigihangete I tasandi kontrolle 100% ulatuses kõikidele 2014–2020 perioodi projektidele, mille puhul oli TS Maanteeamet (alates 24 1. jaanuarist 2021 Transpordiamet) ning mille hankedokumentatsioon saadeti kontrolliks 2014. aasta jooksul. II tasandi riigihangete kontrolle eelmainitud projektidele teostas TTJA kohapealse kontrolli käigus. Alates 1. jaanuarist 2015 võttis riigihangete I tasandi kontrollimise kohustuse üle TTJA. Alates 1. aprillist 2021 on TTJA asemel RÜ rollis RTK. Kontrolljälje tagamiseks säilitatakse riigihangete kontrolli käigus esitatud dokumendid ja ametlik kirjavahetus ning täidetud kontroll-lehed DHSis. Riigihangete kontrolli käigus e-kirja teel toimunud infovahetus säilitatakse MKMi võrgukettal TAIO kaustas, konkreetse projektiga seotud kataloogis, kuni 2028. aasta lõpuni. 5.2 Rahastamisvahendi rakendamise kontroll Rahastamisvahendi rakendamise järelevalves lähtutakse kohustustest, mis on määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/2013, STSis ja vastavas rahastamislepingus, mille üle kontrolli teostatakse. Rahastamisvahendi rakendamisel peab SPO KredExiga sõlmitud rahastamislepingu puhul arvestust tagasilaekuvate vahendite, intresside ja muu tulu üle ning viib nende korrektsuse ning seaduslikkuse ning arvestatud halduskulude abikõlblikkuse kinnitamiseks läbi riskipõhiseid kontrolle. KredExiga sõlmitud rahastamislepingu raames planeeritavatest kontrollidest informeerib SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist enne kontrollidega alustamist ka RÜd, et oleks võimalik ühildada kohapealsete kontrollide läbiviimist. EIFiga sõlmitud rahastamislepingu raames teostatakse kontrolle (nn erikontroll) vaid põhjendatud kahtluse korral. Vastavalt kehtivale regulatsioonile teostab RA nimel kontrolle volitatud audiitorfirma, kes selgitatakse välja hankemenetluse tulemusel. 5.2.1. Tagasilaekuvate vahendite, intresside ja muu tulu kontroll KredExiga sõlmitud rahastamislepingu raames SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist tugineb tagasilaekuvate vahendite, intresside ja muu tulu kontrollide sageduse ja fookuse määramisel iga-aastasele riskide hindamise tulemustele. Tagasilaekuvate vahendite, intresside ja muu tulu kontrolli raames kontrollitakse: 1. Arvestuse korrektsust, mille käigus kontrollitakse, kas seirearuandes ja täiendavas aruandes tootegrupi kaupa esitatud andmed vastavad rahastamisvahendi rakendaja raamatupidamisele. 2. Vahendite eesmärgipärast taaskasutamist, mille käigus kontrollitakse, kas vahendid on suunatud prioriteetse suuna 5 eesmärgi „VKEd on orienteeritud kasvule ja ekspordile“ saavutamisele. Eesmärgipärane kasutamine tehakse kindlaks lõppsaaja liigi ja tema toetatava tegevuse põhjal. Eesmärgipärase kasutamise kontroll toimub valimi alusel, mis hõlmab 10% tagasilaekunud vahendite, intresside ja muu tulu arvelt sõlmitud lepingute arvust. Teisel ja edaspidistel kontrollidel moodustatakse valim kontrollide vahelisel ajal lisandunud lepingute arvust. Kui kontrollide käigus tuvastatakse vigu võib SPO järelevalve peaspetsialist edaspidistes kontrollides tulenevalt vigade iseloomust laiendada valimit. 25 Tagasilaekuvate vahendite, intresside ja muu tulu kontrolli läbiviimisel kasutab SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist eraldi vastavaks kontrolliks väljatöötatud kontrolllehte, mis saadetakse pärast kontrolli läbiviimist SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialisti poolt digitaalselt allkirjastatuna e-kirja teel rahastamisvahendi rakendajale ja ka RÜle. Juhul kui kontrolli käigus ilmnesid probleemid, antakse e-kirjas rahastamisvahendi rakendajale puuduste likvideerimise tähtaeg, mis ei ole pikem kui 20 tööpäeva. Pärast etteantud tähtaja möödumist kontrollib SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist, kas puudused on likvideeritud. Kontrolljälje tagamiseks säilitatakse kontrolli käigus rahastamisvahendi rakendaja poolt esitatud dokumendid, e-kirja teel toimunud infovahetus ja kontroll-leht MKMi võrgukettal SPO kaustas vastavas kontrolliga seotud kataloogis. 5.2.2.Halduskulude abikõlblikkuse tagamine KredExiga sõlmitud rahastamislepingu raames SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist tagab Kredexi poolt rahastamislepingu elluviimisel arvestatud halduskulude abikõlblikkuse viies läbi asjakohaseid riskipõhiseid kontrolle. Võimalusel ja vajadusel ühildatakse halduskulude kontroll tagasilaekunud vahendite, intresside ja muu tulu kontrolli läbiviimisega. Info arvestatud halduskulude kujunemise kohta saab SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist täiendavast aruandest, mis esitatakse rahastamisvahendi rakendaja poolt koos poolaasta ja aastaaruannetega. Halduskulude kontrollimisel kasutab SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist halduskulude kontrolliks väljatöötatud kontroll-lehte, mis saadetakse pärast kontrolli teostamist SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialisti poolt digitaalselt allkirjastatuna e-kirja teel teadmiseks ka rahastamisvahendi rakendajale ja RÜle. Juhul kui kontrolli käigus ilmnesid probleemid, antakse e-kirjas rahastamisvahendi rakendajale puuduste likvideerimise tähtaeg, mis ei ole pikem kui 20 tööpäeva. Pärast etteantud tähtaja möödumist kontrollib SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist, kas puudused on likvideeritud. Kontrolljälje tagamiseks säilitatakse kontrolli käigus rahastamisvahendi rakendaja poolt esitatud dokumendid, e-kirja teel toimunud infovahetus, halduskulude kontroll-leht MKMi võrgukettal SPO kaustas halduskulude kontrolliga seotud kataloogis. 5.2.3.Auditite läbiviimine EIFiga sõlmitud rahastamislepingu raames Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 40 teostatakse põhjendatud kahtluse korral auditeid, mille läbi viimise õigus on vaid volitatud audiitorfirmal. Sobiva audiitorfirma leidmine korraldatakse vastavalt KredExiga sõlmitud koostöölepingus sätestatule. Auditeerimise vajadus võib tõstatuda esitatavast aruandlusest või KredExilt ja RÜlt saadud info alusel. Juhul kui KredEx või RÜ leiavad, et läbi on vaja viia kohapealne kontroll, informeerivad nad sellest e-kirja teel MAO eksperti. MAO ekspert, vajadusel koostöös SPO teenistujatega, otsustab auditeerimise vajaduse 10 tööpäeva jooksul teavitades seejärel oma otsusest omakorda KredExit. Kui auditeerimise vajadus saab MAO eksperdi poolt kinnituse, 26 teavitab KredEx EIFi auditi läbiviimisest lähtudes seejuures EIFiga sõlmitud rahastamislepingus sätestatust. Kontrolljälje tagamiseks säilitatakse e-kirja vahetus MKMi võrgukettal SPO kaustas vastavas järelevalvega seotud kataloogis. 6. Aruannete menetlemine toetuse andmisel rakendusasutuse tegevusteks TS esitab projektide elluviimist kajastavad vahe- ja lõpparuanded ning valminud auditiaruanded RÜle ja teadmiseks RAle, kui nii on nõutud käskkirjas toetuse andmisel rakendusasutuse tegevusteks. SPO seire peaspetsialist edastab aruande teadmiseks sisuosakondadele. Kontrolljälje tagamiseks säilitatakse e-kirja teel toimunud infovahetus ja aruanded MKMi võrgukettal SPO vastavas kaustas. Juhul kui ligipääs aruannetele saadi SFOSi kaudu, säilitatakse aruanded vaid SFOSis vastava projekti juures. 7. Dokumentide säilitamine Dokumentide säilitamist reguleerib STS § 35. Dokumentide haldamine ja säilitamine toimub vastavalt MKMi asjaajamiskorrale ning dokumentide loetelule, kus määratletakse muuhulgas dokumentide säilitamise tähtaeg. Kõiki struktuuritoetuse kasutamisega seotud dokumente säilitatakse 2028. aasta lõpuni. Dokumentide säilitamise eest vastutab üldjuhul dokumendi koostaja ning vastavat menetlust läbi viiva üksuse juht. Dokumentide üleandmine uuele töötajale toimub vastavalt asjaajamiskorras kehtestatud reeglitele. Lahkuv teenistuja on kohustatud asjaajamise üle andma teda asendama määratud teenistujale hiljemalt teenistusest vabastamise päevaks. 8. Finantskorrektsiooni otsuse tegemine Finantskorrektsiooni otsuse (FKO) tegemisel lähtutakse STSist, perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimustest ja korrast ning HMSist. Juhul kui välja makstud rikkumiste toetuse osa ei ületa kogumis KA poolt sätestatud piiri, lähtutakse FKO tegemisel KAMINas ja KA poolt antud vastavas juhises sätestatust. RÜd koostavad rikkumiste aruandeid ja sisestavad need ka SFOSi. Kui RÜ on TS, võtab RA endale RÜ funktsiooni FKO tegemisel, et tagada RÜ kohustuste lahusus. MKMis teeb finantskorrektsiooni otsuseid SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist. Eraldi kord aastas teeb SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist tulu teenimise kohta 27 FKOsid nende meetme tegevuste puhul, kus EAS, kes on RÜ ja TS rollis, teenib puhastulu. Eelnimetatud juhul tugineb tehtav FKO iga aastaselt veebruari kuus EASi poolt esitatud eelmisel aastal teenitud tulu andmetele. Kui RÜ või KA on teinud FKO, vähendab RA vastavalt TAT käskkirjaga, investeeringute kavaga või rahastamislepinguga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. Toetust vähendatakse vastavalt finantskorrektsiooni tegemise hetkel kehtinud projekti toetuse ja omafinantseeringu proportsioonile. Eelarve vähendamist koordineerib SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist. FKO tehakse vastavalt STS § 45 lõigetele 1–2 ja §-dele 46–47 ning ühendmääruse §-dele 21–23. Toetus nõutakse tagasi vastavalt STS §-le 48 ning ühendmääruse §-le 24. Viivist makstakse vastavalt STS §-le 49. Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 2 alusel on rikkumise menetlemisega seotud teave asutusesiseseks kasutamiseks, kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni (FKO tegemiseni või rikkumise asjaolude äralangemiseni). Ettepaneku FKO rakendamiseks teeb RÜ juht kirjalikult MKM ministrile. Kõik FKOd puudutavad dokumendid (ettekirjutused, aktid, selgitused, arvutused, ettepanek) säilitatakse SPO L-kettal ning ametlik kirjavahetus DHSis, mis seotakse FKOga. SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist kontrollib enne FKO tegemist: - RÜ poolt esitatud FKO tegemise asjaolusid ja FKO ettepanekut; - vajadust täiendavateks kontrollideks või selgitusteks ning teostab vajadusel kohapealse kontrolli; - protsendi alusel finantskorrektsiooni rakendamisel finantskorrektsiooni arvutuse aluseks olev summa on korrektne; - protsendi alusel finantskorrektsiooni rakendamisel on kohaldatud õiget protsendimäära; - finantskorrektsiooni ja aluseta makstud toetuse mitteabikõlblik summa on arvutatud korrektselt; - finantskorrektsioon ja aluseta makstud toetuse summa on arvutatud õige toetuse ja omafinantseeringu proportsiooni järgi. FKO kooskõlastusringi lisatakse esimese kooskõlastajana SPO juhataja, kes tagab omapoolse tegevuse tulemusena, et FKO on vähemalt kahe isiku poolt kontrollitud. SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist saadab TSle FKO enne allkirjastamist tutvumiseks ja annab aega arvamuse ning vastuväidete esitamiseks kuni 2 nädalat. Juhul kui TS esitab täiendavaid tõendeid ja sellest tulenevalt muutub FKO otsuse sisu, saadab SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist selle teist korda tutvumiseks, andes tagasisideks vähem aega. Lõpliku otsuse kinnitab oma allkirjaga MKM minister, mille SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist saadab elektroonselt digiallkirjastatult TSle 3 tööpäeva jooksul. RÜ sisestab tagasinõude SFOSi 10 tööpäeva jooksul otsuse allkirjastamisest, kannet kontrollib SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist. TS kannab 60 kalendripäeva jooksul tagastuse tagasimaksete tulukontole või tasaarveldab. Juhul kui TS ületab tagasimakse tähtaega, peab TS maksma 0,1% viivist iga tagasimaksega hilinetud kalendripäeva eest. Vastavalt STS § 48 lõigetele 2, 4, 6 maksab TS teatud juhtudel ka intressi. 28 Kui FKO tulemusel ei ole TSl võimalik saavutada projekti eesmärke, siis tühistatakse toetuse taotluse rahuldamise otsus ning nõutakse kogu (aluseta makstud) toetus tagasi. RÜ on kohustatud jälgima tagastuse tähtaegset laekumist ning vahendama vastavat infot RTK ja KA vahel. Samuti märgib RÜ tagastuse SFOSis makstuks. SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist kontrollib omakorda, kasutades SFOSi võimalusi, et FKO alusel nõutav summa on tagastatud. Juhul kui SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist tuvastab SFOSi kaudu kontrollides, et RÜ ei ole etteantud tähtaja jooksul tagastust makstuks märkinud, annab SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist TSile sellest e-kirja teel teada ja pikendab vajadusel tagasimakse tegemise tähtaega kuni 5 tööpäeva. Juhul kui pikendatud tähtaja jooksul tagasimakset ei tehta, teavitab SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist TSi e-kirja teel FKO tasaarveldamisest väljamaksega või sundtäitmisele suunamisest. FKO antakse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Juhul kui TS ei suuda projekti ellu viia ja soovib seetõttu saadud toetuse vabatahtlikult tagastada, tuleb vastavat tagastust käsitleda kui rikkumisega seotud tagasinõuet. SFOSis kajastuva FKO info korrektsuse tagab RÜ, kes võrdleb vastavalt enda töökorras reguleeritule SFOSi sisestatud FKO infot FKO andmetega (st otsuse endaga). 9. Toetuse vabatahtlik tagastamine Vastavalt STS § 45 lg 3 p-le 2 ei tehta FKOd kui üheaegselt on täidetud alljärgnev: - TS avastas ise, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu; - TS teavitas sellest RÜd; - TS on nõus talle hüvitatud mitteabikõlbliku kulu 10 tööpäeva jooksul tagastama; - RÜ on nõus TS poolse vabatahtliku tagastamisega. Juhul kui RÜ on TS, võtab RA endale RÜ funktsiooni, et tagada RÜ kohustuste lahusus. RÜ juht informeerib kirjalikult MKM ministrit hüvitatud mitteabikõlblikust kulust, misjärel SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist kontrollib: 1. toetuse vabatahtlikuks tagastamiseks nõutavate asjaolude esinemist; 2. korrektsiooni mahu asjakohasust (s.t. veendub, et kõik mitteabikõlblikud kulud on sisse arvestatud). Vajadusel küsib SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist TSilt lisainformatsiooni hüvitatud mitteabikõlbliku kulu väljaselgitamiseks. SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist edastab TSile omapoolse seisukoha 10 tööpäeva jooksul pärast vabatahtliku tagastuse taotluse saamist. Seisukoht allkirjastatakse SPO juhataja poolt. Kõik toetuse vabatahtliku tagastamisega seotud dokumendid säilitatakse SPO L-kettal ning ametlik kirjavahetus DHSis vabatahtliku tagastuse taotlusega seotuna. Juhul kui vabatahtliku tagastuse taotlus ei saa nõusolekut või kui TS ei maksa toetust õigeaegselt tagasi, vormistab SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist FKO. 29 10. Vaidemenetlus RA otsuse või toimingu vaidlustamisel tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus. Vaide menetlemine ja lahendamine toimub STSis § 51 ja HMSis sätestatud tingimustel ja korras. Kui vaie esitatakse RA otsuse või toimingu peale, lahendab vaide RA. Kui vaie esitatakse RÜ otsuse või toimingu peale, lahendab vaide RA, välja arvatud juhul, kui RA on TAT õigusaktis määranud vaide lahendajaks RÜ. Kui RÜ otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendab RA, siis üldjuhul esitatakse vaie RÜle, kes edastab esitatud vaide lahendamiseks RAle. Juhul kui vaide lahendab otsuse või toimingu teinud asutus, siis vaideotsuse tegija peab olema erinev töötajast või juhtimistasandist, kes vaidlustatava otsuse tegi. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul vaiet lahendavale asutusele vaide esitamisest arvates. Kui vaiet on vaja täiendavalt uurida, võib vaiet läbivaatav haldusorgan vaide läbivaatamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. Tähtaja pikendamise teade edastatakse vaide esitajale e- posti teel. Juhul kui vaide esitajal ei ole e-posti aadressi (nt vaiet ei ole EAS-le edastatud elektrooniliselt, vaide esitaja e-posti aadressi ei ole võimalik välja selgitada), edastatakse tähtaja pikendamise teade posti teel, äriühingu puhul äriregistrisse kantud aadressil, kui vaide esitaja ei ole kontaktaadressina märkinud teist aadressi. Vaideid menetlevad ja vaideotsuste eelnõusid koostab SPO, välja arvatud KIKi puhul, kus RÜ menetleb ise vaideid. Vaidemenetluse protseduurid on kehtestatud MKM kantsleri 01.07.2014 käskkirjaga nr 14-0041 „Vaidemenetluse korra kinnitamine“. Kontroll-jälje tagamiseks säilitatakse vaidemenetluse käigus esitatud vaie, vaidemenetlusega seotud ametlik kirjavahetus ning vaideotsus DHSis. Samuti lisatakse vaie ja vaideotsus RÜ poolt, kelle haldusaktile või toimingule vaie esitati, SFOSi vaiete moodulisse 10 tööpäeva jooksul alates RÜ poolt vaideotsuse saamisest. RA edastab vaideotsuse viivitamatult RÜle. Vaidemenetluse käigus e-kirja teel toimunud infovahetus säilitatakse MKMi võrgukettal SPO kaustas konkreetse vaide menetlusega seotud kataloogis. Kord aastas koostab SPO struktuurivahendite õiguse ekspert koostöös SPO struktuurivahendite õiguse peaspetsialistiga RA poolt lahendatud vaiete ülevaate, mis esitatakse KAle KAMINas sätestatud vormil. Vaiete ülevaate aruandlusperioodiks on ajavahemik 01.07-30.06 ja ülevaate esitamise tähtajaks 31.08. SPO struktuurivahendite õiguse ekspert saadab vaiete ülevaate KAle e- kirja teel. 11. Auditi järeltoimingute tegevused Auditi järeltegevuste menetlemist reguleerib KA juhend „Juhendmaterjal juhtimis- ja kontrollisüsteemide ning projektiauditite järeltegevuste menetlemiseks“. MKM viib läbi järeltoiminguid RA JKS auditile ja RAd hõlmanud välisauditile (nt EK audit). Projektiauditite järeltegevusi teostab RÜ, välja arvatud auditi raames RA JKSile tehtud tähelepanekute osas. 30 11.1 JKS auditi lõpparuande kommenteerimise protseduur JKS auditi ajaks määrab SPO juhataja vahetult pärast MKMile auditi teate saabumist kontaktisiku (SPO struktuurivahendite valdkonna juht või SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist), kes tegeleb audiitorite küsimustega ning leiab asutusest kõige õigema isiku küsimustele vastamiseks ja süsteemide tutvustamiseks. Lisaks vastutab kontaktisik auditi lõpparuande projektis MKMile tehtud tähelepanekute tähtaegse kommenteerimise eest, konsulteerides SPO juhatajaga ja vajadusel teiste auditiga seotud osapooltega. Juhul kui auditi toimingute raames on teatavaks saanud audiitori poolt tuvastatud puudused, korraldab kontaktisik MKMi poolsete parendustegevustega alustamise võimalusel juba auditi käimasoleku ajal. Parendustegevuste sisu ja läbiviimise tähtaja osas konsulteerib kontaktisik jooksvalt SPO juhatajaga, kes vajadusel otsustab teiste kaasamise protsessi. Juhul kui JKS auditi lõpparuande projektis on antud lõpphinnanguks kategooria III või IV, teavitab kontaktisik e-kirja teel KAd ning kaasab vajadusel KA auditi tähelepanekutele kommentaaride koostamise protsessi. 11.2 JKS auditi aruande järeltoimingute kavandamise ja elluviimise protseduur Vastavalt JKS auditi lõpparuandes toodud märkustele korraldab SPO juhataja poolt määratud kontaktisik parendustegevuste tähtaegse elluviimise. Juhul kui selgub, et lõpparuandes toodud tähtajaks ei ole võimalik kõiki parendustegevusi ellu viia, saadab kontaktisik vähemalt 10 tööpäeva enne lõpparuandes märgitud tähtpäeva saabumist KAle e-kirja, kus toob välja põhjenduse, miks parendustegevuste tähtaegne elluviimine ei ole võimalik ja pakub uue tähtaja, mis üldjuhul ei saa ületada 30 kalendripäeva algsest tähtajast. Kontaktisik laeb parendustegevusi tõendavad dokumendid tähtaegselt SFOSi, arvestades KA juhendmaterjali punktis 4.1.1 esitatud nõudeid tõendusmaterjalile. Lisaks saadab kontaktisik koheselt pärast dokumentide SFOSi sisestamist sellest informeeriva e-kirja KAle. Kontaktisik jälgib SFOSis jooksvalt järeltegevuste staatust kuni järeltegevuste aktsepteerimiseni KA ja AA poolt. Juhul kui KA või AA ei aktsepteeri parendustegevusi, korraldab kontaktisik vastavalt KAlt või AAlt saadud infole täiendavate parendustegevuste tähtaegse elluviimise. Vajadusel kooskõlastab kontaktisik kavandatavad täiendavad parendustegevused eelnevalt KA ja AAga või laseb uuendatud tõendusmaterjalide tööversioonid eelhinnata nii KAl kui ka audiitoril selleks, et vältida teistkordset mittekinnitamist. Parendustegevuste kooskõlastamine toimub üldjuhul e-kirja teel. Kontroll-jälje tagamiseks säilitatakse auditi järeltoimingute tegevuste käigus tekkinud ametlikud kirjad DHSis. Auditi käigus e-kirja teel toimunud infovahetus säilitatakse MKMi võrgukettal SPO kaustas, konkreetse auditiga seotud kataloogis. 11.3 Projektiauditi järeltegevused RA JKS kohta tehtud tähelepaneku osas Juhul kui projektiauditi raames tehakse tähelepanek RA JKS kohta, määrab SPO juhataja kontaktisiku, kes korraldab parendustegevuste tähtaegse elluviimise. Parendustegevuste 31 elluviimise järgselt esitab kontaktisik parendustegevusi tõendavad dokumendid RÜle, kes omakorda sisestab dokumendid SFOSi. Juhul kui AA ei aktsepteeri RA JKS tähelepaneku järeltegevusi, korraldab kontaktisik 60 kalendripäeva jooksul alates SFOSis „mittekinnitamise“ hinnangu saamist, kas täiendavate järeltegevuste elluviimise ja tõendavate dokumentide AAle e-kirja teel esitamise või teavitab KAd, et tegemist on eriarvamusega. Kontroll-jälje tagamiseks säilitatakse auditi järeltoimingute tegevuste käigus tekkinud ametlikud kirjad DHSis. E-kirja teel toimunud infovahetus säilitatakse MKMi võrgukettal SPO kaustas konkreetse auditiga seotud kataloogis. 11.4 Mitteabikõlblike kuludega seotud eriarvamuste menetlemise protseduur Juhul kui MKM jääb mõne auditi tähelepaneku osas, kus on tehtud soovitus FKOks, audiitoriga eriarvamusele, korraldab kontaktisik 60 kalendripäeva jooksul järeltegevuste mittekinnitamisest alates KAle ametliku kirjaga mõlema osapoole argumentide ning oluliste tõendusmaterjalide esitamise. Kui KA otsustab tähelepaneku osas kokkuleppele jõudmiseks kokku kutsuda erimeelsuste ümarlaua, osalevad seal MKMi poolt vähemalt SPO juhataja ja kontaktisik. Juhul kui erimeelsuste ümarlaual jõutakse kokkuleppele täiendavate järeltegevuste osas, korraldab kontaktisik nende tähtaegse elluviimise ja esitab tõendavad dokumendid SFOSi. Juhul kui ümarlaua järgselt ei teostata siiski järeltegevusi, kuulutab KA tähelepaneku lahendamatuks erimeelsuseks. Lahendamatu erimeelsuse korral korraldab kontaktisik vastavalt auditi tähelepanekule ja arvestades KA juhistega FKO vormistamise. Kontroll-jälje tagamiseks säilitatakse eriarvamuse menetlemisega seonduvad ametlikud kirjad DHSis. E-kirja teel toimunud infovahetus säilitatakse MKMi võrgukettal SPO kaustas konkreetse auditiga seotud kataloogis. 11.5 Välisauditi aruande eelnõu kommenteerimise protseduur SPO juhataja määrab pärast MKMile KA poolt välisauditi teate saabumist kontaktisiku, edastades kontaktisiku andmed KAle ettenähtud ajal ja korras. Kontaktisiku ülesanne on välisauditi raames esitatud küsimustele vastamine (sh leiab MKMi siseselt sobivaima isiku, kes vastab tekkinud küsimustele ning tutvustab vajadusel süsteeme) kui ka vastutab välisauditi aruande eelnõus MKMile tehtud tähelepanekute kommenteerimise ja KAle tähtaegselt esitamise eest. Kontaktisik kooskõlastab välisauditi käigus esitatud küsimustele koostatud vastused ja tähelepanekutele koostatud kommentaarid enne KAle esitamist SPO juhatajaga. 32 11.6 Välisauditi aruande järeltoimingute kavandamise ja elluviimise protseduur SPO juhataja poolt määratud kontaktisik korraldab parendustegevuste tähtaegse elluviimise. Tulenevalt asjaolust, et välisaudiitoriga suhtleb vaid KA, edastab kontaktisik KAle kogu vajamineva informatsiooni järeltegevuste elluviimise osas. Kui selgub, et tähtaegselt ei ole võimalik järeltegevusi ellu viia, pöördub kontaktisik KA poole ja informeerib tähtaja pikendamise vajadusest. Juhul kui tähtaega ei ole võimalik pikendada tuleb järeltegevused ellu viia etteantud tähtaja jooksul. Kontroll-jälje tagamiseks säilitakse välisauditi järeltoimingute raames tekkinud ametlikud kirjad DHSis ning kogu e-kirja teel toimunud kirjavahetus MKMi võrgukettal SPO kaustas, vastava auditiga seotud kataloogis. 12. Juhtimis- ja kontrollisüsteemide ning pettuse riskide hindamine Riskide hindamine viiakse läbi vastavalt KA juhendile „Juhis toetuste valdkonna riskide hindamiseks ja juhtimiseks“. Seejuures viiakse JKS ja pettuse riskide hindamine läbi üheaegselt ning seda kord aastas vastavalt KA poolt antud ajakavale. Iga-aastast riskide hindamist korraldab ja koordineerib SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist. Hindamismeeskond moodustatakse selliselt, et esindatud oleksid võimalikult erinevad valdkonnad. Riskide hindamise tulemused esitatakse pärast seda, kui tulemused on KAga kooskõlastatud, RA kantslerile ja vastavatele asekantsleritele (s.t. kelle valdkonna poliitikate elluviimine on struktuurivahenditest rahastatud) teadmiseks. Pettuse riskina topeltfinantseerimise riski hinnatakse vaid üks kord programmperioodi jooksul ja seda TATi koostamisel või koostamise järgselt. Juhul kui TATi muudetakse oluliselt või selgub, et on lisandunud sarnaseid meetmeid teiste asutuste poolt, hinnatakse topeltfinatseerimise riski uuesti. Tulemused esitatakse KAle. Riskide hindamise protsessi lõppemise järel jälgib SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist jooksvalt maandusmeetmete elluviimist vastavalt kokkulepitud ajakavale. Samuti esitab SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist KAle ülevaateid maandusmeetmete rakendamise seisust (vastavalt KA ajakavale). Iga riski toiminguid korraldab konkreetne töötaja, kes vastutab riski aktsepteeritava tasemeni juhtimise eest. Samuti seisab ta hea maandustegevuste fikseerimise eest asutuse tööplaanides, kus on kokku lepitud ka täiendavate maandustegevuste elluviimise tähtaeg. Kontroll-jälje tagamiseks säilitatakse kõik riskide hindamisega seotud materjalid MKMi võrgukettal SPO kaustas, riskide hindamise kataloogis. 33 13. Valdkondlike hindamiste läbiviimine Tulemustele suunatud struktuurivahendite rakendamiseks on perioodil 2014–2020 koostatud strateegiline hindamiskava, mis katab kogu programmperioodi ja võimaldab juba ette näha ja algusest peale koguda andmeid, mida hilisema järgu hindamistes vaja on. Hindamiste kava kinnitab rakenduskava seirekomisjon jälgides ühtlasi kava täitmist. Hindamiste kava vaadatakse seirekomisjoni koosolekul üle kord aastas. MKM osaleb hindamiste kava väljatöötamises läbi RMi poolt kokku kutsutud hindamiste töögrupi. Töögruppi kuulub SPO hindamiste eest vastutav peaspetsialist ja SPO analüüsivaldkonna analüütik, kes vastutab MKMi sisendi eest perioodi 2014–2020 hindamiste kavas (kättesaadav: https://vana.struktuurifondid.ee/et/hindamine ). SV osas näeb perioodil 2014–2020 ÜSM artikkel 56 ette vähemalt korra programmperioodi jooksul kõigi prioriteetsete suundade tõhususe, tulemuslikkuse ja mõju hindamise. Liikmesriigid võivad teha oma täiendavaid vajaduspõhiseid järelhindamisi toetuste mõjude väljaselgitamiseks. Valdkondlike hindamiste planeerimine ja elluviimine toimub MKMis koos riigieelarvest tellitavate uuringutega MKM kantsleri käskkirja nr 15-0064 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi uuringute eelarve koostamise ja tellimise kord“ alusel. 14. SFOS kontode loomine ja haldus SPO seire peaspetsialist täidab SFOS kontode haldamise ülesandeid, tema kaudu korraldatakse SFOSis kasutajakontode avamine, sulgemine, kontoga seotud rollide muutmine ning inventuur. SFOS kasutajakontot vajav isik esitab KAle vormikohase volikirja ja kasutajatunnuse kasutaja allkirjastatud kinnituskirja vastavalt Vabariigi Valitsuse 31.07.2014. a määrusele „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“, teavitades sellest SPO seire peaspetsialisti. SFOS kasutajakonto omanik on kohustatud töösuhte lõpetamisel või peatamisel sellest viivitamatult teavitama SPO seire peaspetsialisti kasutajakonto sulgemiseks või ajutiseks sulgemiseks. SPO peaspetsialist teavitab viivitamatult KAd SFOS kasutajakonto omaniku volituste lõppemisest või peatamisest e-kirja teel. Meetme tegevuste kontode avamise korral eeltäidab tegevuse eest vastutav ametnik konto avamise avalduse, edastab selle SPO seire peaspetsialistile, kes kontrollib selle üle ja võtab allkirja SPO juhatajalt. Seejärel edastatakse otsus ametliku kirjaga KAle. SPO seire peaspetsialist korraldab kord aastas, 31. jaanuariks SFOS kasutajakontode inventuuri ning edastab informatsiooni vastavalt KA poolt etteantud ajakavale ja vormile. Kontroll-jälje tagamiseks säilitatakse SFOSi kontode loomise ja haldusega seotud ametlik kirjavahetus DHSis. 15. TPK muutmine TPK vaadatakse SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialisti poolt (kaasates vastavalt vajadusele struktuurivahendite rakendamisega seotud sisuosakondi) üle vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord aastas. 34 Juhul kui TPKs muudetakse protsesse, kus MKM täidab STS § 8 lõikes 2 toodud RÜ funktsioone või kui muudetakse rahastamisvahendite rakendamisega seotud protsesse, kooskõlastab SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist muudatused enne TPK kinnitamist KAga e-kirja teel. SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist saadab muudatuste kohta: a) selgitused (e-kirjas või memona), kus on kirjeldatud, mida ja mis põhjustel muudetakse. b) TPK versiooni, kus on selgelt välja toodud muudatused (kasutades MS Word funktsiooni „Jälita muutusi“ või muud muudatuste eristamise viisi). SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist täiendab vajadusel vastavalt KA poolt tehtud kommentaaridele TPKd, kooskõlastades muudatused asutusesiseselt ning KAga. Kui TPK muudatused on ministri poolt kinnitatud, esitab SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist kinnitatud versiooni e-kirja teel KAle teadmiseks. Kinnitatud TPK versioon esitatakse KAle teadmiseks ka siis kui tehtud muudatused ei vajanud eelnevat KA poolset kooskõlastust. Kontroll-jälje tagamiseks säilitatakse TPK muutmisega seotud e-kirjad MKMi võrgukettal SPO kaustas, TPKga seotud dokumentide kataloogis. 35