Perioodi 2023–2027 väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus

3690454 1189245 EELNÕU 0 7 .07.2023 0 0 EELNÕU 0 7 .07.2023 Määrus xx. xx . 20 2 3 nr ….. Perioodi 2023–2027 väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus 361741 554961 0 0 Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 24 lõike 1 ja § 38 lõike 3 alusel . 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse r eguleerimisala Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava ) keskkonna- ja kliimakohustuste ning muude majandamiskohustuste sekkumise „ Väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus“ raames antava v äärtusliku püsirohumaa säilitamise toetuse (edaspidi toetus ) andmise tingimused ning kord. § 2. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse v äärtusliku püsirohumaa säilitamise tegevuste elluviimise eest määruses sätestatud ajavahemiku jooksul toetusõiguslikul väärtuslikul püsirohu maal, mis on kindlaks määratud esimesel kalendriaastal esitatud taotluse alusel (edaspidi kohustus ). (2) V äärtusliku püsirohumaa säilitamise põhitegevust peab ellu viima viie järjestikuse kalendriaasta (edaspidi kohustuseperiood ) jooksul. ( 3 ) Väärtusliku püsirohumaa säilitamise tulemuspõhist lisategevust peab ellu viima kohustuseperioodi ühe kalendriaasta (edaspidi ka kohustuseaasta ) jooksul. ( 4 ) Väärtusliku püsirohumaa säilitamise lisategevuse elluviimise eest antakse toetust üksnes selle maa kohta, mille kohta antakse toetust väärtusliku püsirohumaa säilitamise põhitegevuse elluviimise eest. (5) Esimesel kalendriaastal esitatud taotluse alusel kindlaks määratud toetusõiguslik väärtuslik püsirohumaa, kus viiakse ellu väärtusliku püsirohumaa säilitamise tegevusi (edaspidi kohustusealune maa ), ja selle pindala suurus võib kohustuseperioodi jooksul muutuda üksnes määruses sätestatud ulatuses, kui Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. ( 6 ) Kohustusealune maa loetakse kindlaks määratuks tagasiulatuvalt alates kohustuseperioodi esimese kalendriaasta 1. jaanuarist. ( 7 ) Kohustusealuse maa asukoht võib muutuda põllu piiride muutumise tõttu, kui see ei too kaasa kohust usealuse maa pindala muutumist. (8) Väärtuslik püsirohumaa selle määruse tähenduses on: 1) kõrge loodusväärtusega püsirohumaa, kus on kujunemas looduslik taimestik ja seeläbi tagatud tingimused suurema liigirikkuse kujunemiseks (edaspidi kõrge loodusväärtusega püsirohumaa ) , ja 2 ) pärandniit, mille kohta on andmed ka ntud Eesti looduse infosüsteemi ja m is ei asu looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktis 1, 2, 4, 5 või 6 nimetatud kaitstaval loodusobjektil (edaspidi väljaspool kaitstavaid alasid asuv pärandniit ). § 3. Toetuse ühikumäär (1) Toetuse ühikumäär põhitegevuse elluviimise eest on ühe hektari maa kohta kalendriaastas: 1) 80 eurot eksperdi inventeeritud väljaspool kaitstavaid alasid asuva pärandniidu säilitamise korral; 2) 50 eurot eksperdi inventeeritud kõrge loodusväärtusega püsirohumaa säilitamise korral. (2) Toetuse ühikumäär tulemuspõhise lisategevuse elluviimise eest on kümme eurot ühe hektari maa kohta kalendriaastas . (3) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab enne Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud toetuse vähendamiste otsustamist toetusele eelarveaastaks määratud eelarve, vähendab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 2 punkti 2 alusel toetuse ühikumäära sellises ulatuses, mis on vajalik kõigi nõuetekohaste taotluste rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral. (4) Lõikes 3 sätestatud juhul on PRIA-l õigus vähendada üht või mõlemat lõikes 1 nimetatud ühikumäära. 2. peatükk Toetusõiguslikkuse nõuded § 4 . Nõuded taotlejale (1) Toetust antakse füüsilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale, juriidilisele isikule või juriidilise isiku staatuseta ühendusele, kes viib kohustuseperioodi jooksul ellu väärtusliku püsirohumaa säilitamise tegevusi (edaspidi koos taotleja ). (2) Kui taotleja ei ole vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemise tõttu võimeline jätkama kohustuse täitmisega, siis kohustus lõpeb. § 5 . Nõuded toetusõigusliku maa kohta (1) Toetust antakse v äärtuslik u püsirohumaa kohta, millel tegeletakse maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 ,,Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ §-s 3 nimetatud põllumajandusliku tegevusega ning mis vastab sama määruse § 4 lõigetes 2–5, 7 ja 11 sätestatud nõuetele. (2) Toetust antakse taotleja kasutatava kokku vähemalt 0,30 hektari suuruse väärtusliku püsi rohumaa kohta, mis vastab vähemalt ühele järgmisele tingimusele: 1) see on eksperdi inventeeritud väljaspool kaitstavaid alasid asuv pärandniit; 2) see on eksperdi inventeeritud kõrge loodusväärtusega püsirohumaa . (3) Lõikes 2 nimetatud väärtusliku püsirohumaa pindala määramisel võetakse arvesse põld , mille pindala on vähemalt 0,30 hektarit , ja ühel põllumassiivil kõrvuti paiknevad põllud, mille pindala kokku on vähemalt 0,30 hektarit. (4) Toetust ei anta maa kohta, mille kohta antakse strateegiakava alusel: 1) muud pindalapõhist keskkonna- ja kliimakohustuste ning muude majandamiskohustustega seotud toetust, välja arvatud mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust; 2) kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavadega seotud toetust, välja arvatud mahepõllumajanduse ökokava või keskkonnasõbraliku majandamise toetust. (5) Toetust ei anta maa kohta, mis vastab maaeluministri 22. detsembri 2022. a määruse nr 79 „Perioodi 2023–2027 pärandniidu hooldamise toetus“ §-s 5, maaeluministri 22. aprilli 2015. a määruse nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus“ §-s 5 või maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 88 „Perioodi 2023–2027 pinnavee kaitse toetus“ §-s 5 sätestatud toetusõigusliku maa nõuetele. 3. peatükk Tingimuslikkus ja baasnõuded § 6. Tingimuslikkus (1) Taotleja täidab oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruses nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ sätestatud nõudeid. (2) Taotleja täidab lõikes 1 nimetatud nõudeid kogu kohustuseperioodi jooksul. (3) Taotleja on kohustatud esitama andmed kogu lõikes 1 nimetatud maa kohta. § 7. Baasnõuded Taotleja täidab kohustuseperioodi jooksul järgmisi nõudeid: 1) kannab andmed põllumajandusliku tegevuse kohta veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse; 2 ) täidab maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ §-des 2 ja 8 sätestatud nõudeid. 4. peatükk Väärtusliku püsirohumaa säilitamise tegevuse elluviimise nõuded § 8. Põhitegevuse nõuded (1) Taotleja täidab kohustuseperioodi jooksul selles peatükis sätestatud nõudeid kogu kohustusealusel maal. ( 2 ) V äärtuslik k u püsirohumaad hoitakse rohukamaras. Rohukamara s hoidmine tähendab, et maad ei künta, kultiveerita, koorita, randaalita, freesita ega tehta sellel muid rohukamarat kahjustavaid mullaharimistöid. ( 3 ) Väärtusliku püsir ohumaa uuenda mine ja ülekarjatamine on keelatud. ( 4 ) Väärtuslikul püsir ohumaa l on keelatud v äetise ja reovee sette ning k eemilise taimekaitsevahendi kasutamine . ( 5 ) Väärtuslikul püsir ohumaa l ei ole hekseldamine lubatud enne 1. augustit. § 9. Tulemuspõhise l isategevuse nõu e (1) Taotleja täidab kohustuseaasta jooksul t ulemuspõhise lisategevuse nõu et väärtuslikul püsirohumaal, mille kohta ta taotleb toetust lisategevuse elluviimise eest. (2) Tulemuspõhise lisategevuse elluviimise korral hindab taotleja väärtuslikku püsirohumaad LIFE’i projekti „Loodusrikas Eesti“ raames välja töötatud metoodika alusel. 5 . peatükk Põllumajandusliku majapidamise üleandmine, kohustuse üleandmine ja ülevõtmine ning kohustuse suurendamine ja vähendamine § 1 0 . Põllumajandusliku majapidamise üleandmine Põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral kohaldatakse maaeluministri 20. detsembri 2022. a määruse nr 67 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord“ §-s 6 sätestatut. § 11. Kohustuse üleandmine ja ülevõtmine (1) Kohustuse võib üle anda alates teisest kohustuseaastast. Esimesel kohustuseaastal võib kohustuse üle anda vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemise korral või § 10 kohaselt põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral. (2) Kui kohustuse võtab üle isik, kellel ei ole kohustust, loetakse kohustuseperioodi kestuseks ülevõetud kohustuse kestus. Sellisel juhul võib kohustusealuse maa pindala suurus muutuda § des 12 ja 13 sätestatud ulatuses ka siis, kui üleandja on kohustusealuse maa pindala suurust enne selle üleandmist muutnud. (3) Kui kohustuse võtab üle isik, kelle kohustus on alanud hiljem kui ülevõetud kohustus, siis kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse kohustuse ülevõtja kohustuseperioodi kestus. (4) Kui kohustuse võtab üle isik, kelle kohustus on alanud varem kui ülevõetud kohustus, siis kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse: 1) kohustuse ülevõtja kohustuseperioodi kestus, kui ülevõetud kohustusealuse maa pindala on kuni kaks hektarit või üle kahe hektari, aga moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast kuni 20 protsenti; 2) kohustuse üleandja kohustuseperioodi kestus, kui ülevõetud kohustusealuse maa pindala on üle kahe hektari ja moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi. (5) Kui isik võtab kohustuseaastal üle mitu kohustust ja ülevõetud kohustusealuse maa pindala kokku on kuni kaks hektarit või üle kahe hektari, aga moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast kuni 20 protsenti, siis kohustused liidetakse ning kohustuseperioodi kestuseks loetakse kohustuse ülevõtja kohustuseperioodi kestus. (6) Kui isik võtab kohustuseaastal üle mitu kohustust ning ülevõetud kohustusealuse maa pindala kokku on üle kahe hektari ja moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi, siis kohustused liidetakse ning kohustuseperioodi kestuseks loetakse lühemat aega kestnud kohustuse kestus. (7) Kohustusealuse maa üleandmise korral esitatakse PRIA-le seitsme kalendripäeva jooksul elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu järgmised andmed: 1) üleandja ja ülevõtja nimi ning registri- või isikukood; 2) andmed üleantud kohustusealuse maaga seotud kohustuse kohta; 3) andmed selle kohta, kas ülevõtja võtab üle kohustusealuse maaga seotud kohustuse. (8) Kui kohustusealune maa antakse üle teisele isikule, siis võib teine isik kohustuse üle võtta. Kui teine isik kohustust üle ei võta, siis üleantud maa osas kohustus lõpeb. § 1 2. Kohustuse suurendamine (1) Kui kohustust suurendatakse taotleja kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud, siis kohustuseperioodi kestus ei muutu, kui kohustusealuse maa pindala suureneb kuni kaks hektarit või üle kahe hektari, aga moodustab kohustusealuse maa pindalast kuni 20 protsenti. (2) Kui kohustust suurendatakse taotleja kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud, siis algab uus kohustus, mille kestus on viis järjestikust kalendriaastat, kui kohustusealuse maa pindala suureneb üle kahe hektari ja moodustab kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi. § 13 . Kohustuse vähendamine (1) Kohustusealuse maa pindala võib vähendada, kui selle määruse kohane kohustus lõpetatakse osaliselt või täielikult ja sama maa kohta võetakse strateegiakava alusel antava väärtusliku rohumaa mullakaitse toetuse, väärtusliku rohumaa põhjaveekaitse toetuse, pinnavee kaitse toetuse või pärandniidu hooldamise toetuse kohane kohustus. (2) Kui kohustusealuse maa pindala vähendatakse § 11 lõikes 8 sätestamata põhjusel, võib kohustusealuse maa pindala vähendada kuni kümme protsenti. 6 . peatükk Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine § 14 . Toetuse taotlemine (1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIA-le igal kohustuseaastal ajavahemikul 2. maist kuni 15. juunini elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus , ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ § 10 lõikes 1, § 11 lõike 1 punktides 1–16 ja 19 ja lõigetes 2–4 ning §-s 12 nimetatud andmed; 2) andmed selle kohta, millise väärtusliku püsirohumaa kohta taotleja väärtusliku püsi rohumaa säilitamise tegevuse eest toetust taotleb; 3) andmed selle kohta, et taotleja lõpetab selle määruse kohase kohustuse osaliselt või täielikult ja võtab sama maa kohta uue kohustuse § 13 lõike 1 kohaselt. ( 2 ) Taotleja esitab nende põldude piiride muudatused , mille kohta ta toetust taotleb, hiljemalt kohustuseaasta 15. augustiks. ( 3 ) Taotleja esitab komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34), artikli 7 lõike 1 punktide a ja c kohased taotluse muudatused hiljemalt kohustuseaasta 1. novembriks. ( 4 ) Toetust taotletakse strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste ühisel taotlusel. § 15. Taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse kontrollimine (1) Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele kontrollib PRIA ning selles paragrahvis sätestatud juhul muu asutus. ( 2 ) Paragrahvis 6 sätestatud nõuetele vastavust kontrollivad maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruses nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ sätestatud asutused samas määruses sätestatud ulatuses. § 16 . Toetuse vähendamine ja ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamine (1) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, arvestades samas lõikes sätestatut. (2) Lõikes 1 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, võttes aluseks taotluse alusel kindlaks määratud summa, mida taotlejal oleks õigus saada, millest on maha arvatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse 12. peatükis sätestatud kaitsemeetmete kohaldamisega seotud summa. (3) Ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise korral kohaldatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-des 107–110 sätestatut. § 17 . Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 10. veebruariks. (2) PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu õigusaktides ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel . § 18. Toetuse maksmine Toetus makstakse toetuse saajale hiljemalt kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 30. juuniks. § 19 . Toetuse saaja andmete avalikustamine PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. § 20 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. a. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaal minister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler KAVAND 0 7 .0 7 .2023 3853129 48460 0 0 SELETUSKIRI regionaal ministri määruse „ Perioodi 2023–2027 väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus “ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS ) § 7 lõike 2, § 24 lõike 1 ja § 38 lõike 3 alusel . 1. jaanuaril 2023 alga s uus Euroopa Liidu (edaspidi ka EL ) programmi periood 2023–2027, mille raames saab Eesti osa Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eelarvest. Nendest fondidest toetuste andmist reguleerib perioodil 2023–2027 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186 ). Nimetatud määruse artikli 9 kohaselt tuleb liikmesriikidel EL-i toetuste saamiseks koostada ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava, milleks Eesti puhul on „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava ), mis kiidet i heaks Euroopa Komisjoni otsusega. E elnõu on vajalik strateegiakava keskkonna- ja kliimakohustuste ning muude majandamiskohustuste sekkumise „ Väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus “ (edaspidi ka toetus ) rakendamiseks. T oetuse õiguslik alus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikkel 70. Toetuse eesmär k on säilitada ja ekstensiivselt majandada väärtuslikke püsirohumaid. Toetusega suunatakse taotlejaid hoidma väärtuslikke püsirohumaid rohukamaras ja neid mitte uuendama, et säiliks ja taastuks looduslik taimestik ja liigirikkus . Väärtuslik püsirohumaa selle määruse tähenduses on kõrge loodusväärtusega püsirohumaa, kus on kujunemas looduslik taimestik ja seeläbi tagatud tingimused suurema liigirikkuse kujunemiseks (edaspidi kõrge loodusväärtusega püsirohumaa ), ning pärandniit, mille kohta on andmed kantud Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi EELIS ) ja mis ei asu looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktis 1, 2, 4, 5 või 6 nimetatud kaitstaval loodusobjektil (edaspidi väljaspool kaitstavaid alasid asuv pärandniit ). Toetust antakse eksperdi inventeeritud väljaspool kaitstavaid alasid asuv a pärandniidu ja eksperdi inventeeritud kõrge loodus väärtusega püsirohumaa kohta . Looduslikud niidud, pikaajalised püsirohumaad, pärandniidud ja teised lagedad alad on põllumajandusmaastikus mitmekesisuse allikad ehk tuumalad, mis pakuvad toitumis-, paljunemis-, pesitsus-, elu-, talvitumis- ja varjepaiku väga paljudele liikidele. Nendelt aladelt saavad kasulikud organismid levida edasi teistesse agroökosüsteemidesse ja pakkuda põllumajandusele selliseid vajalikke looduse hüvesid ehk ökosüsteemiteenuseid nagu tolmeldamine ja looduslik kahjuritõrje . Lagedad alad on olulised rohekoridoride osad, mis tagavad maastiku sidususe ja on erinevatele avamaastiku liikidele levikukoridorideks. Oluline on väärtuslike püsirohumaade roll ka kliimamuutuste leevendamisel, kliimamuutustega kohanemisel ja orgaanilise süsiniku sidumisel muldadesse. Väärtuslikud püsirohumaad kannavad ja toetavad samu väärtusi, mis looduslikud niiduökosüsteemid. Paljud sellistest alad est võivad olla vanad rohumaa kooslused ja kõrge ökoloogilise väärtusega, samas suureneb surve nende ülesharimiseks või metsastamiseks. T oetuse rakendamine aita b kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 6 nimetatud erieesmärkide d, e, f ja i saavutamisele. Erieesmärk e seab sihiks edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, vähendades seejuures sõltuvust kemikaalidest. Erieesmärk d seab sihiks aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat. Erieesmärk f seab sihiks aidata kaasa elurikkuse vähenemise peatamisele ja selle ümberpööramisele, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke. T oetus e abil panustatakse tegevuspõhise riigieelarve programmi „Põllumajandus, toit ja maaelu programm 2023–2026“ tegevuse 7.1.1 „Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine“ tegevussuunda „Täiendav keskkonnahoid“, mille eesmärk on tagada keskkonnasõbralike tavade laiem kasutus põllumajanduses. Samuti panustatakse toetuse abil „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ põllumajanduskeskkonna tegevussuuna järgmistesse eesmärkidesse: väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene, säilinud on põllumajandusmaa elurikkus ja maastiku mitmekesisus ning tagatud on ökosüsteemi teenuste toimimine. Toetuse taotlusi võetakse vastu alates 2024. aastast. ELÜPS-i § 11 lõike 1 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister igal aastal määrusega need strateegiakava sekkumiste raames antavad toetused, mida kalendriaastal antakse. Kui toetuse andmist ei ole eelarveaastal määrusega kehtestatud, siis toetuse taotlemise õigust ei teki. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna peaspetsialist Kadri Kask (625 6141, [email protected] ). Juriidilise ekspertiisi eelnõule on teinud Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Ketlyn Roze (625 6127, [email protected] ). Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetaja on Maaeluministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523, [email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu ) koosneb 20 paragrahvist . Eelnõu § 1 sätestab, et määrusega kehtestatakse strateegiakava keskkonna- ja kliimakohustuste ning muude majandamiskohustuste sekkumise „ V äärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus “ raames antava väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus e andmise tingimused ning kord. Toetuse andmise tingimused ning kord hõlma vad sätteid toetatavate tegevuste, toetuse ühikumäära, taotlejale kehtestatud nõuete , toetusõigusliku maa nõuete , tingimuslikkuse nõuete ja baasnõuete, toetuse põhi- ja lisa tegevus e elluviimise nõuete, põllumajandusliku majapidamise üleandmise, kohustuse üleandmise ja ülevõtmise , kohustuse suurendamise ja vähendamise, toetuse taotlemise, kontrollide, toetuse vähendamise, taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise, toetuse maksmise ning toetuse saaja andmete avalikustamise kohta . Eelnõu §-ga 2 sätestatakse toetatavad tegevused. Lõike 1 kohaselt antakse toetust väärtusliku püsirohumaa säilitamise tegevuste elluviimise eest määruses sätestatud ajavahemiku jooksul toetusõiguslikul väärtuslikul püsirohumaal, mis on kindlaks määratud esimesel kalendriaastal esitatud taotluse alusel ( edaspidi kohustus ). Lõi ge 2 reguleeri b , mis ajavahemiku jooksul peab väärtusliku püsirohumaa säilitamise põhitegevust ellu viima . Väärtusliku püsirohumaa säilitamise põhitegevust peab ellu viima viie järjestikuse kalendriaasta (edaspidi kohustuseperiood ) jooksul. Mitme k eskkonnatoetuse saamiseks peab taotleja võtma viieaastase kohustuse. Seeläbi tagatakse kohustusealustel maadel järjepidev toetuse saamise tingimuste täitmine, mis tagab ka toetuse eesmärgi saavutamise. Kui väärtusliku püsirohumaa kohta on võetud viieaastane kohustus, siis ei kahjustata seal kohustuseperioodi jooksul rohukamarat, ei kasutata väetisi ega taimekaitsevahendeid. Ekstensiivne hooldamine tähendab, et maid niidetakse või karjatatakse mõõdukalt. Seega võib eeldada, et viie aasta pärast on need maad endiselt väärtuslikud püsirohumaad ja toetuse eesmärk on täidetud. Kalendriaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril (edaspidi kohustuseaasta ) . Kohustuse võtmise aastal algab kohustuseaasta tagasiulatuvalt 1. jaanuarist. Toetuse taotlejad peavad muu hulgas järgima ka tingimuslikkuse nõudeid, mida tuleb täita ja mi lle täitmist kontrollitakse samuti terve kalendriaasta jooksul . Seega on põhjendatud ka kohustuseperioodi pikkus määrata kalendriaastates. Lõiked 3 ja 4 reguleerivad väärtusliku püsirohumaa säilitamise lisategevuse elluviimise nõudeid. Väärtusliku püsirohumaa säilitamise lisategevus, mille elluviimise eest toetust antakse, on tulemuspõhine lisategevus. Väärtusliku püsirohumaa säilitamise tulemuspõhist lisategevust peab ellu viima kohustuseperioodi ühe kalendriaasta ( ehk kohustuseaasta ) jooksul. Tulemuspõhi ne lisategevus on vabatahtlik lisakohustus , mille käigus toetuse taotleja hindab ise oma maa d . Tulemuspõhise hindamise jaoks vajalik metoodika ja ankeet töötatakse välja LIFE’i projekti „Loodusrikas Eesti“ raames. Väärtusliku püsirohumaa säilitamise tulemuspõhise lisategevuse elluviimise eest antakse toetust üksnes selle maa kohta, mille kohta antakse toetust väärtusliku püsirohumaa säilitamise põhitegevuse elluviimise eest. Lõi getes 5 – 7 sätestatakse, mis on kohustusealune maa, mis ajast alates loetakse see kindlaks määratuks ning mis tingimustel võib kohustusealuse maa asukoht muutuda . Kohustuseperioodi e simesel kalendriaastal esitatud taotluse alusel kindlaks määratud toetusõiguslik väärtuslik püsirohu maa, kus viiakse ellu väärtusliku püsirohumaa säilitamise tegevusi (edaspidi kohustusealune maa ) , ja selle pindala suurus võib kohustuseperioodi jooksul muutuda üksnes määruses sätestatud ulatuses, kui EL-i õigusaktis ei ole sätestatud teisiti . Lubatud on kohustust üle anda ning kohustus e alust maad suurendada ja vähendada (eelnõu §-d 11–13) : s eda selleks , et tagada taotlejatele mõistlik paindlikkus mitmeaastase kohustusega hõlmatud maade liikumisel majapidamiste vahel. Kohustusealune maa loetakse kindlaks määratuks tagasiulatuvalt alates kohustuseperioodi esimese kalendriaasta 1. jaanuarist. Mõistliku paindlikkuse tagamiseks võib kohustusealuse maa asukoht muutuda põllu piiride muutumise tõttu, kui see ei too kaasa kohustusealuse maa pindala muutumist. Siin on mõeldud ainult sama põllu piiride korrigeerimist. Lõike s 8 sätestatakse, mis on väärtuslik püsirohumaa. Nimetatud lõike kohaselt on väärtuslik püsirohumaa selle määruse tähenduses kõrge loodusväärtusega püsirohumaa ja v äljaspool kaitstavaid alasid asuv pärandniit . Eelnõu §-ga 3 sätestatakse toetuse ühikumäär. Lõike 1 kohaselt on toetuse ühikumäär põhitegevuse elluviimise eest ühe hektari maa kohta kalendriaastas järgmine: 1) 80 eurot eksperdi inventeeritud väljaspool kaitstavaid alasid asuva pärandniidu säilitamise korral; 2) 50 eurot eksperdi inventeeritud kõrge loodusväärtusega püsirohumaa säilitamise korral . Lõike 2 kohaselt on t oetuse ühikumäär tulemuspõhise lisategevuse elluviimise eest ühe hektari maa kohta kalendriaastas kümme eurot. Euroopa P arlamendi ja nõukogu määrus e (EL) 2021/2115 artikli 70 lõike 3 kohaselt annavad liikmesriigid toetust üksnes nende kohustuste jaoks, mis erinevad sama määruse artikli 31 kohastest kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavade kohustusest ning mis on rangemad: 1) tingimuslikkuse nõuetest ; 2) asjaomastest väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise ning loomade heaolu miinimumnõuetest ning muudest asjaomastest liikmesriigi ja liidu õigusega ette nähtud kohustuslikest nõuetest ; 3) nõudest hoida põllumajandusmaa karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras ilma tavapärasest erinevaid põllumajandusmeetodeid või -masinaid kasutava ettevalmistava tegevuseta. Toetusega hüvitatakse toetuse saajale toetuse tegevuste elluviimisest tingitud lisakulu ning saamata jäänud tulu osaliselt. T oetuse ühikumäärade väljatöötamisel arvesse võetud lisakulud ja saamata jäänud tulu on esitatud strateegiakava sekkumise „Väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus“ punktides 7 ja 12. Lõi getes 3 ja 4 on toodud sätted juhuks , kui kohustuseaastal esitatud kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab toetatavale tegevusele eelarveaastaks määratud eelarve . Toetuse eripära tõttu ei ole selle toetuse puhul kõigi nõuetekohaste taotluste täies mahus rahuldamiseks eelarve mittejätkumise korral tavapäraste eelistuskriteeriumite rakendamine põhjendatud, mistõttu on üheks alternatiiviks ühikumäära vähendamine. Selle kohaselt saavad toetust kõik nõuetekohas ed taotlejad, ent vähendatud ühikumääraga. Seetõttu vähendab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ) lõike 3 kohaselt sellisel juhul toetuse ühikumäära ulatuses, mis on vajalik kõigi nõuetekohaste taotluste rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral. Lõike 4 kohaselt on PRIA-l õigus vähendada üht või mõlemat lõikes 1 nimetatud ühikumäära. Õiguslik alus toetuse ühikumäära vähendamiseks on sätestatud ELÜPS-i § 28 lõike 2 punktis 2. Eelnõu §-dega 4 ja 5 sätestatakse toetusõiguslikkuse nõuded taotleja ja maa kohta. Toetusõiguslikkuse nõuete eesmärk on tagada toetuse eesmärkide parem täitmine ning välistada toetuse mittesihipärane maksmine ja asjatu administratiivkoormus. ELÜPS-i § 28 lõike 3 punkt i 1 kohaselt jäetakse toetuse taotlus rahuldamata, kui taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse andmise ja kasutamise nõuetele , kui EL-i õigusaktidest ei tulene teisiti. Eelnõu §-ga 4 sätestatakse nõuded taotlejale. Lõike 1 kohaselt antakse toetust füüsilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale, juriidilisele isikule või juriidilise isiku staatuseta ühendusele, kes viib kohustuseperioodi jooksul ellu väärtusliku püsirohumaa säilitamise tegevusi (edaspidi koos taotleja ). Sisuliselt sätestatakse lõikega 1 nende isikute ring, kes võivad toetust taotleda. Lõike 2 kohaselt väärtusliku püsirohumaa säilitamise kohustus lõpeb , kui taotleja ei ole vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemise tõttu võimeline jätkama kohustuse täitmisega. Vääramatu jõud on asjaolu, mida taotleja ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt ei saanud temalt oodata, et ta kohustuse võtmise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Vääramatu jõu ja erandlike asjaoludena käsitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artikli 3 lõike 1 kohaselt eelkõige järgmist : raske loodusõnnetus või rasked ilmastikutingimused, mis kahjustavad tõsiselt põllumajanduslikku majapidamist; põllumajandusliku majapidamise loomakasvatushoonete hävimine õnnetusjuhtumi tagajärjel; toetusesaaja karja osa või kogu karja haigestumine loomataudi või osa või kõiki põllukultuure mõjutav taimehaiguse puhang või taimekahjustaja; kogu põllumajandusliku majapidamise või selle suure osa sundvõõrandamine, kui taotluse esitamise päeval ei olnud võimalik sundvõõrandamist ette näha; toetusesaaja surm; toetusesaaja pikaajaline töövõimetus. Vääramatu jõu ja erandlike asjaolude olemasolu hindamisel võetakse arvesse üksikjuhtudel ilmnenud asjaolusid. Vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemisest tuleb teavitada PRIA t ja esitada asjakohased tõendid selle esinemise kohta. Eelnõu §-ga 5 sätestatakse nõuded toetusõigusliku maa kohta . Lõike 1 kohaselt antakse toetust sellise väärtusliku püsirohumaa kohta, millel tegeletakse maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 ,,Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ §-s 3 nimetatud põllumajandusliku tegevusega ning mis vastab eelnimetatud määruse § 4 lõigetes 2–5, 7 ja 11 sätestatud nõuetele. Põllumajanduslikuks tegevuseks loetakse eespool nimetatud määruse kohaselt põllumajandustoodete tootmist ja põllumajandusmaa hoidmist karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras. Toetusõigusliku põllumajandusmaa määratlemisel lähtutakse maaeluministri 20. detsembri 2022. a määruses nr 67 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord“ sätestatust. Lõikega 2 sätestatakse, millise väärtusliku püsirohu maa kohta toetust antakse. Toetust antakse taotleja kasutatava kokku vähemalt 0,30 hektari suuruse väärtusliku püsirohumaa kohta, mis on eksperd i inventeeritud väljaspool kaitstavaid alasid asuv pärandniit või eksperd i inventeeritud kõrge loodusväärtusega püsirohumaa. P üsirohumaa määratlemisel lähtutakse maaeluministri 20. detsembri 2022. a määruse nr 67 „ Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord“ § -s 4 sätestatust. Projekti ELME ( „Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud keskkonnaseisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid “ ) raames kaardistati PRIA põllumassiivide registri andmetele (andmed püsirohumaa esinemise kohta perioodil 2004–2019) tuginedes vähemalt kümme aastat vanad püsirohumaad, mis ei kattu EELIS - e poollooduslike niidukoosluste kaardikihiga. P rojekti ELME raames valminud kaart uuendatakse Maaelu Teadmuskeskuses 2023. aasta jooksul ning see saab aluseks kõrge loodusväärtusega püsirohumaade inventeerimisele. Inventeerijate leidmiseks korraldatakse riigihange. Inventuuride tulemusena moodustub kaardikiht, kuhu on kantud need püsirohumaad, mis tunnistati ekspertide poolt kõrge loodusväärtusega püsirohumaadeks. EELIS - es se kantud väljaspool kaitstavaid alasid asuvaid pärandniite inventeerib Pärandkoosluste Kaitse Ü hing Sihtasutus e Keskkonnainvesteerin gute Keskus toel. Nende poolt valmiv kaardikiht saab aluseks väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetuse taotlemisel e väljaspool kaitstavaid alasid asuvate pärandniitude kohta . Lõi kega 3 sätestatakse põllu minimaalne suurus. P õllumajandusmaa pindala määramisel võetakse arvesse põld , mille pindala on vähemalt 0,30 hektarit , ja ühel põllumassiivil kõrvuti paiknevad põllud, mille pindala kokku on vähemalt 0,30 hektarit . Lõi ke 4 kohaselt ei anta topeltrahastamise vältimiseks toetust maa kohta, mille kohta taotletakse strateegiakava alusel antavat muud pindalapõhist keskkonna- ja kliimakohustuste ning muude majandamiskohustustega seotud toetust või kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavadega seotud toetust, välja arvatud mahepõllumajanduslik u loomakasvatuse , mahepõllumajanduse ökokava ja keskkonnasõbraliku majandamise toetus t. Toetust antakse seega ka sellise maa kohta, mille kohta antakse mahepõllumajandusliku loomakasvatuse, mahepõllumajanduse ökokava või keskkonnasõbraliku majandamise toetust. Lõike 5 kohaselt ei anta toetust maa kohta, mis vastab maaeluministri 22. detsembri 2022. a määruse nr 79 „Perioodi 2023–2027 pärandniidu hooldamise toetus“ §-s 5 või maaeluministri 22. aprilli 2015. a määruse nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus“ §-s 5 sätestatud toetusõigusliku maa nõuetele. Nimetatud maade puhul on tegemist kaitstavatel aladel asuvate pärandniitudega, mille kohta on võimalik taotleda pärandniidu või poolloodusliku koosluse hooldamise toetust. Samuti ei anta lõike 5 kohaselt toetust maa kohta, mis vastab maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 88 „Perioodi 2023–2027 pinnavee kaitse toetus“ §-s 5 sätestatud toetusõigusliku maa nõuetele. Pinnavee kaitse toetuse eesmär k on vähendada põllumajandusmaal toitainete leostumise oh t u, kuna põllumajandustootmises võivad toitained sõnniku ja mineraalväetiste liigse või väära kasutamise tagajärjel kanduda põhja- ja pinnavette. Pinnavee kaitse eesmärki täidab paremini pinnavee kaitse toetus, mille nõuded on väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetuse nõuete st rangemad. Eelnõu §-ga 6 sätestatakse tingimuslikkus e nõuetega seonduv . Lõike 1 kohaselt peab taotleja täitma kogu põllumajandusliku majapidamise maal ja oma põllumajanduslikus tegevuses maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruses nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded “ sätestatud nõudeid, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli te 12 ja 13 alusel. Tingimuslikkus e nõuded hõlma vad nii maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid kui ka kohustuslikke majandamisnõudeid. Kohustuslikud majandamisnõuded on valik juba kehtivatest erinevatest riigisisestest nõuetest. Tingimuslikkus on seotud kliima- ja keskkonna, sealhulgas ve e , mul la ja ökosüsteemide elurikkus e, rahva- ja taimetervise ning loomade heaolu valdkonnas kehtestatud nõuete järgimisega. Tingimuslikkuse nõuete järgimine on eelduseks strateegiakava pindala- ja looma põhiste toetuste täies mahus saamiseks. Tingimuslikkuse nõuete rakendamisega välistatakse juhud, kus valdkonna järelevalveasutus kohaldab põllumajandustootja le elementaarsete nõuete rikkumise korral asjakohast meedet või karistust , kuid ta saab samal ajal siiski täies mahus põllumajandustoetusi. Eri valdkondade nõudeid on niinimetatud tingimuslikkuse süsteemi (varem nõuetele vastavus) järk-järgult kaasatud alates 2004. aastast. Lõike 2 kohaselt täidab t aotleja tingimuslikkuse nõudeid kogu kohustuseperioodi jooksul ( viie järjestikuse kalendriaasta ehk viie järjestikuse kohustuseaasta jooksul) . Lõike 3 kohaselt peab taotleja esitama andmed kogu põllumajandusliku majapidamise maa kohta, kuna tingimuslikkus tuleb täita ka sellel maal, mille kohta toetust ei taotleta. Andmed esitatakse toetuse taotlemisel. Eelnõu §-ga 7 sätestatakse baasnõu d e d . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 70 lõike 3 kohaselt võib toetust anda vaid nende kohustuste jaoks, mis on rangemad tingimuslikkuse nõuetest , asjaomaste väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise ja loomade heaolu miinimumnõuetest , muudest asjaomastest liikmesriigi ja liidu õigusega ette nähtud kohustustest ning põllumajandusmaa heas seisukorras hoidmise tingimustest ning mis erinevad strateegiakava kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavadest. T oetust ei ole lubatud maksta tingimuslikkuse nõuete ja baasnõuet e täitmise eest . Kui toetuse olemuse tõttu on tingimuslikkuse nõuded toetatava tegevuse elluviimise eelduseks, võivad need ühtlasi olla ka baasnõude d . Toetuse andmisel tuleb baasnõuete järgimist taotleja põllumajanduslikus majapidamises ka kontrollida ning kui mõnda baasnõuet rikutakse, vähendatakse rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust arvestades toetust või jäetakse taotlus rahuldamata. T oetuse esimene baasnõu e on veeseaduse §-s 155 sätestatud põlluraamatu pidamine. Põlluraamatusse tuleb kohustuseaastal kanda andmed põllumajandusliku tegevuse kohta. Teine baasnõue viitab maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ §-dele 2 ja 8 , millega sätestatakse püsirohumaa säilitamise kohustus ning keskkonnatundliku püsirohumaa, sealhulgas Natura 2000 aladel asuvate pärandniitude ja eksperd i inventeeritud väärtuslike püsirohumaade künni ja kasutusotstarbe muutmise keeld. Eelnõu §-ga 8 sätestatakse väärtusliku püsirohumaa põhi tegevuse elluviimise nõuded. Tegemist on nõuetega, mille täitmisega kaasnev lisakulu või saamata jäänud tulu osaliselt või täielikult toetusega hüvitatakse . Lõi kega 1 sätesta takse , et t aotleja peab täitma kohustuseperioodi jooksul väärtusliku püsirohumaa põhitegevuse elluviimise nõudeid kogu kohustusealusel maal. Lõike 2 kohaselt tuleb väärtuslikku püsirohumaad hoida rohukamaras. Rohukamaras hoidmine tähendab, et v äärtuslikku püsirohumaad ei tohi künd a, kultiveeri d a, koori d a, randaali d a, freesi d a ega teh t a sellel muid rohukamarat kahjustavaid mullaharimistöid. Metssigade kahjustatud rohukamarat võib tasandada ja siluda. Toetusega suunatakse taotlejaid hoidma väärtuslikke püsi rohumaid rohukamaras ja neid mitte uuendama, et säiliks ja taastuks looduslik taimestik ja liigirikkus. Lõike 3 kohaselt ei ole v äärtuslikku püsirohumaad lubatud uuendada ja selle ülekarjatamine on keelatud . Ü lekarjatamise tõttu võib rohukamar kahjustuda, kui loomade karjatamisel ei järgita sobivat karjatamiskoormust ehk ei arvestata konkreetse maa karjatamise taluvust või ei arvestata konkreetse aasta rohukasvu ja ilmastikuolusid. Ülekarjatamise vältimiseks on soovitatav karjamaid plaanipäraselt vahetada, jootmiskohti liigutada ja karjatada loomaliike vahelduvalt. Võrreldes kultuurrohumaadega on väärtuslikud püsirohumaad oluliselt liigirikkamad. Võimaluse korra l tuleks kasutada segakarjatamist , kuna erinevad kariloomad eelistavad erinevaid taimi ja nii tagatakse parem karjatamise tulemus . Lõike 4 kohaselt on v äärtuslikul püsirohumaal keelatud väetise ja reoveesette ning keemilise taimekaitsevahendi kasutamine. T o etuse eesmär k on säilitada püsirohumaid, kus on kujunenud või säilinud looduslik taimestik ja seeläbi tagatud tingimused liigirikkuseks . Seetõttu ei ole väärtuslikel püsirohumaade l väetamine ja keemilise taimekaitsevahendi kasutamine lubatud . Keeld aitab tagada väljakujunenud loodusliku taimiku säil i mist. Lõike 5 kohaselt on väärtuslikul püsirohumaal elurikkuse hoidmiseks hekseldamine lubatud alates 1. augustist. Kui väärtuslikku püsirohumaad niidetakse või hekseldatakse, siis võib niite või heksli maha jätta. Eelnõu §-ga 9 sätestatakse väärtusliku püsirohumaa tulemuspõhise lisa tegevuse elluviimise nõu e . Lõigete 1 ja 2 kohaselt peab taotleja täi tma kohustuseaasta jooksul tulemuspõhise lisategevuse nõu et sellel väärtuslikul püsirohumaal, mille kohta ta taotleb toetust lisategevuse elluviimise eest. Lisategevusega katsetatakse tulemuspõhise toetuse metoodikat . Tulemuspõhise lisategevuse elluviimise korral hindab taotleja pärandniitu LIFE’i projekti „Loodusrikas Eesti“ raames välja töötatud metoodika alusel. Eelnõu §-ga 10 sätestatakse põllumajandusliku majapidamise üleandmine. Põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral kohaldatakse maaeluministri 20. detsembri 2022. a määruse nr 67 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord“ §-s 6 sätestatut. Põllumajandusliku majapidamise ülevõtmise korral saab ülevõtja jätkata pooleli olevat üleandja kohustust. Eelnõu §-ga 1 1 sätestatakse väärtusliku püsirohumaa säilitamise kohustuse üleandmine ja ülevõtmine . Toetuse saajal on õigus k ohustust teisele isikule üle anda. K ohustuse üleandmine ja ülevõtmine on lubatud s elleks, et tagada paindlikkus mitmeaastas t e kohustus t ega hõlmatud maade liikumisel majapidamiste vahel. Kohustust on lubatud osaliselt või täielikult teisele isikule üle anda või teiselt isikult üle võtta. Lõike 1 kohaselt võib kohustuse üle anda alates teisest kohustuseaastast. Esimesel kohustuseaastal võib kohustuse üle anda vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemise korral või põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral § 10 kohaselt. Lõi getega 2 – 6 sätest atakse ülevõetud kohustuse kestuse arvestami ne . Kui kohustuse võtab üle isik, kellel ei ole kohustust, loetakse kohustuseperioodi kestuseks ülevõetud kohustuse kestus. Sellisel juhul võib kohustusealuse maa pindala suurus muutuda §-des 12 ja 13 sätestatud ulatuses ka siis, kui üleandja on kohustusealuse maa pindala suurust enne selle üleandmist muutnud. Kui kohustuse võtab üle isik, kelle kohustus on alanud hiljem kui ülevõetud kohustus, siis kohustused liidetakse ning kohustuseperioodi kestuseks loetakse ülevõtja kohustuseperioodi kestus. Kui kohustuse võtab üle isik, kelle kohustus on alanud varem kui ülevõetud kohustus, siis kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse: 1) kohustuse ülevõtja kohustuseperioodi kestus, kui ülevõetud kohustusealuse maa pindala on kuni kaks hektarit või üle kahe hektari, aga moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast kuni 20 protsenti; 2) kohustuse üleandja kohustuseperioodi kestus, kui ülevõetud kohustusealuse maa pindala on üle kahe hektari ja moodustab üle 20 protsendi kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast. Kui isik võtab kohustuseaastal üle mitu kohustust ja ülevõetud kohustusealuse maa pindala kokku on kuni kaks hektarit või üle kahe hektari, aga moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast kuni 20 protsenti, siis kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse kohustuse ülevõtja kohustuseperioodi kestus. Kui mitmelt isikult ülevõetud kohustusealuse maa pindala kokku on üle kahe hektari ja moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi, siis kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse lühemat aega kestnud kohustuse kestus. Lõike 7 kohaselt esitatakse kohustusealuse maa üleandmise korral PRIA-le seitsme kalendripäeva jooksul elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu andmed üleandja , ülevõtja ja kohustusealuse maaga seotud kohustuse üleandmise ning ülevõtmise kohta. Lõi ke 8 kohaselt võib teine isik juhul , kui kohustusealune maa antakse üle teisele isikule, kohustuse üle võtta. Kui teine isik kohustust üle ei võta, siis üleantud maa osas kohustus lõpeb ja sanktsioone ei järgne. Eelnõu §-ga 1 2 sätestatakse kohustuse suurendamise kord. Toetuse saajal on õigus kohustust sama viieaastase kohu s tuse raames väheses mahus suurendada ja vähendada. Kui kohustust soovitakse suurendada suuremas mahus, algab taotlejal uus viie aastane kohustus. Väärtuslikke püsirohumaid inventeeritakse igal aastal ja toetusskeemi lisandub uusi maid. Lõigetega 1 ja 2 reguleeritakse, millisel juhul algab kohustuse suurendamisel uus viieaastane kohustus e periood. Kui kohustust suurendatakse taotleja kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud, siis kohustuseperioodi kestus ei muutu, kui kohustusealuse maa pindala suureneb kuni kaks hektarit või üle kahe hektari, aga moodustab kohustusealuse maa pindalast kuni 20 protsenti. Kui kohustust suurendatakse taotleja kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud, üle kahe hektari ja see moodustab kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi, siis algab taotlejal uus viieaastane kohustus e periood . Eelnõu §-ga 13 sätestatakse kohustuse vähendamise kord. Võetud kohustust võib kohustus e perioodi kestel vähendada kuni kümme protsenti. Kohustus võib vähen e da ka juhul, kui sama maa kohta võetakse rangemate nõuetega viieaasta ne keskkonnak ohustus. Lõigete 1 ja 2 kohaselt võib kohustusealuse maa pindala vähendada , kui selle määruse kohane kohustus lõpetatakse osaliselt või täielikult ja sama maa kohta võetakse strateegiakava alusel antava väärtusliku rohumaa mullakaitse toetuse, väärtusliku rohumaa põhjaveekaitse toetuse , pinnaveekaitse toetuse või pärandniidu hooldamise toetuse kohane kohustus. Kui kohustusealuse maa pindala vähendatakse § 11 lõikes 8 sätestamata põhjusel , võib kohustusealuse maa pindala vähendada kuni kümme protsenti. Eelnõu §-ga 1 4 sätestatakse toetuse taotlemise kord. Lõike 1 kohaselt esitab taotleja PRIA-le kohustuseaastal ajavahemikul 2. maist kuni 15. juunini elektrooniliselt PRIA e-teenuste keskkonna kaudu toetuse taotluse. PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotlemine võimaldab vältida vigu taotluse esitamisel , samuti on sellisel kujul dokumentide täitmine lihtsam, kuna paljud taotluse väljad on juba eeltäidetud ja süsteemis toimuvad automaatsed esitatud andmete kontrollid PRIA eri registrite kaudu . Taotlejal tuleb esitada maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus , ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ § 10 lõikes 1, § 11 lõike 1 punktides 1–1 6 ja 19 ja lõigetes 2–4 ning §-s 12 nimetatud andmed ning andmed selle kohta, millise väärtusliku püsirohumaa kohta taotleja toetust taotleb. Kui taotleja lõpetab selle määruse kohase kohustuse osaliselt või täielikult ja võtab sama maa kohta § 13 lõike 1 kohaselt uue strateegiakava alusel antava väärtusliku rohumaa mullakaitse toetuse, väärtusliku rohumaa põhjaveekaitse toetuse või pärandniidu hooldamise toetuse kohustuse , tuleb tal esitada andmed selle kohta, et ta lõpetab selle määruse kohase kohustuse osaliselt või täielikult ja võtab sama maa kohta uue kohustuse § 13 lõike 1 kohaselt. Lõi gete 2 ja 3 kohaselt esitab taotleja nende põldude piiride muudatused , mille kohta ta toetust taotleb, hiljemalt kohustuseaasta 15. augustiks , ning komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika üht s e haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34), artikli 7 lõike 1 punktide a ja c kohased taotluse muudatused hiljemalt kohustuseaasta 1. novembriks. Lõike 4 kohaselt taotletakse toetust strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste ühisel taotlusel. Nimetatud toetusi saab taotleda ajavahemikul 2. maist kuni 15. juunini PRIA e-teenuse keskkonnas . PRIA e-teenuse keskkonnas näeb taotleja eeltäidetud taotlusvorm i , mis sisaldab eri toetuste taotlemiseks vajalikke andmeid, s eal h ulgas selliseid andmeid, mis on toetuste puhul samasugused, näiteks põllumajandusmaa ja põllul kasvatatavate kultuuride kohta. Kuna teatud hulk selliseid andmeid võetakse arvesse eri toetuste menetlemise korral , võimaldab nende ühekordne märkimine vältida vigu ning see vähendab ühtlasi taotleja halduskoormust. Seetõttu on otstarbekas esitada üks ühine taotlus kõikide eespool nimetatud toetuste kohta. Eelnõu §-ga 1 5 sätestatakse taotleja, taotluse ja toetatavate tegevuste kontrollimine. Lõike 1 kohaselt kontrollib PRIA taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse toetuse saamise nõuetele vastavust. Lõike 2 kohaselt kontrollivad tingimuslikkus e nõuete täitmist maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruses nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ sätestatud asutused samas määruses sätestatud ulatuses. N imetatud nõuete täitmist kontrollivad PRIA, Põllumajandus- ja Toiduamet ning Keskkonnaamet. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete ning kohustuslike majandamisnõuete kontrollide korraldamisel (s eal h ulgas siis , kui need samad nõuded sisalduvad juba riigisiseses õigusaktis) peab arvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 83 sätestatuga. Nimetatud nõuete kontrollimiseks võivad asutused kasutada olemasolevaid kontrolli- ja haldussüsteeme. Kontrolli all mõeldakse nii administratiivset kui ka kohapealset kontrolli. Kohapealse kontrolli tegemiseks võib kasutada kaugseiret või seda toetavaid asjakohaseid tehnoloogiaid. Kohapealsete kontrollide valim koostatakse igal aastal riskianalüüsi põhjal. Tingimuslikkuse puhul peab kontrollivalimi koostamise korra l lähtuma nimetatud EL-i määruses sätestatust. Lisaks võib ette tulla, et tingimuslikkuse nõuete kontrollimisel tuleb kontrollida midagi enamat, kui seda näeb ette muu riigisisene õigusakt. Eelnõu §-ga 1 6 sätestatakse toetuse vähendami ne ja ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud EL-i finantshuvide kaitseks meetmete kohaldami ne . Lõike 1 kohaselt kohaldatakse toetuse vähendamise korral ELÜPS-i § 13 lõikes 3 sätestatut. PRIA võib vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest, arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust , kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et taotleja rikub tegevuse elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- ja loomapõhiste otsetoetuste ning maaelu arengu toetuste puhul tähendab mainitu seda, et taotleja on rikkunud selliseid nõudeid, mis ei ole toetusõiguslikkuse nõuded ja mille rikkumine toob kaasa toetuse vähendamise (n äiteks on rikutud baasnõuet või toetuse tegevuse elluviimise nõuet). Nimetatud toetuste puhul tehakse taotluse rahuldamise ja toetuse maksmise otsus ühe otsusena. Kui enne selle otsuse tegemist tehakse kindlaks, et taotleja rikub tegevuse elluviimise nõudeid, siis vähendatakse toetust. See, mis ulatuses toetust vähendatakse, oleneb konkreetsest rikkumisest . T oetuse vähendamise ulatus otsustatakse kaalutlusõiguse alusel, arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust, korduvust ja tahtlikkust. Kui taotleja on rikkunud aga toetusõiguslikkuse nõuet (n äiteks ei ole taotleja juriidiline isik), jäetakse taotlus rahuldamata. Lõike 2 kohaselt vähendatakse lõikes 1 sätestatud juhul taotlejale antavat toetust, võttes aluseks taotluse alusel kindlaks määratud summa, mida taotlejal oleks õigus saada, millest on maha arvatud ELÜPS-i 12. peatükis sätestatud kaitsemeetmete kohaldamisega seotud summa. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud EL-i finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise korral ELÜPS-i §-des 107–110 sätestatut. Nimetatud paragrahvides sätestatakse järgmine: 1) ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud EL -i finantshuvide kaitsemeetmete kohaldamise üldnormid ; 2) ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga seotud kaitsemeetmed ; 3) kaitsemeetme kohaldamine pettuse korral; 4) tingimuslikkuse ga seotud kaitsemeetmed . Eelnõu §-ga 1 7 sätestatakse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine. Lõike 1 kohaselt teeb PRIA taotluse osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse hiljemalt kohustuseaastale järgneva kalendri aasta 10. veebruariks . Lõike 2 kohaselt teeb PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse EL-i õigusaktides ja ELÜPS-i § 28 lõikes 3 sätestatud alustel. Nimetatud seaduse kohaselt tehakse lisaks EL-i õigusaktides sätestatud alustele maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus ka siis , kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse andmise ja kasutamise nõuetele, kui EL i õigusaktidest ei tulene teisiti; 2) taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli tegemist ; 3) taotlust ei rahuldata ELÜPS-i § 28 lõike 1, 2, 6, 7 või 8 kohaselt; 4 ) taotluses või taotluse menetlemise käigus on teadlikult esitatud valeandmeid. Eelnõu §-ga 1 8 sätestatakse toetuse maksmine. Toetus makstakse toetuse saajale esimesel võimalusel pärast toetuse saamise kohta otsuse tegemist, kuid hiljemalt kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 30. juuniks. Eelnõu §-ga 1 9 sätestatakse toetuse saaja andmete avalikustamine. PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. Eelnõu §-ga 20 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. a astal, kuna selle määruse kohane toetus rakendub alates 2024. aastast . 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas EL-i õigusega. Eelnõu ettevalmistamisel on lähtutud järgmistest määrustest: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261) . 4. Määruse mõjud Eelnõu mõjusid on hinnatud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „ Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri “ § 46 l õike 1 alusel. Eelnõu rakendamine toob kaasa otseseid positiivseid mõjusid majandusele ja elu- ja looduskeskkonnale ning kaudseid positiivseid mõjusid julgeolekule, regionaalarengule ja riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Eelnõu rakendamine ei too kaasa mõjusid sotsiaalvaldkonnale. Toetus on suunatud väärtuslike püsirohumaade säilitajatele . Toetusega hüvitatakse osaliselt toetuse saajale toetuse nõuete elluviimisega kaasnevad saamata jäänud tulu ja kulu . Mõjud majandusele, sealhulgas ettevõt ja te halduskoormusele Mõju majandusele on positiivne. T oetus aitab kasutuses hoida kehvematel muldadel asuvaid ja intensiivseks toidutootmiseks ebasobivaid püsi rohumaid. Väärtuslike püsirohumaade majandamine on võrreldav pärandniitude hooldamisega, kuna tegemist on kõrge bioloogilise väärtusega püsirohumaadega , mille hulka kuuluvad ka väljaspool kaitstavaid alasid asuvad pärandniidud . Üle kahe kolmandiku Eesti hooldatavatest pärandkooslustest on koondunud nelja maakonda: Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakonda . K ahte kolmandikku nendest kooslustest hooldatakse karjatamise teel. Pindalaliselt on kõige rohkem pärandniite lihaveisekasvatajatel, aga pärandniitudel karjatatakse ka lambaid ja hobuseid. Toodanguks on veise- ja lambaliha, vill ning nahad. Niidetavatelt niitudelt kogutud heina kasutatakse peamiselt loomasöödaks. Suurem osa nendel aladel karjatatavatest loomadest on maheloomad, seetõttu jõuab turule rohkem mahedat tervislikku rohumaaveise- ja lambaliha. Poolloodusliku koosluse hooldamise toetust maksti 2022. aastal 828 taotlejale kokku 35 733 hektari kohta . Kuna toetusõiguslike väärtuslike püsirohumaade hektarite arv selgub alles pärast nende rohumaade inventeerimist, ei ole võimalik täpse malt ennustada toetusega hõlmatud taotlejate ja maade hulka. Hankega kavandatakse aastatel 2023–2027 inventeerida 27 000 h ektarit kõrge bioloogilise väärtusega püsirohumaid , väljaspool kaitstavaid alasid asuvaid pärandniite võiks lisanduda umbes samas suurusjärgus. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu- ja looduskeskkonnale on positiivne. Väärtuslikke püsirohumaid iseloomustab loodusliku taimestiku liigirikkus, mis loob tingimused ka teiste elustikurühmade rohkuseks. Nendega on seotud paljud putukad, linnud, loomad, samblad, samblikud ja mullaelustik. Väärtuslikel püsirohumaadel on oluline roll avatud maastikus elurikkuse säilimisel, samuti on nad olulised looduse hüvede ehk ökosüsteemiteenuste pakkujad. Väärtuslikud püsirohumaad on põllumajandusmaastikus mitmekesisuse allikad, tuumalad, mis pakuvad asendamatuid toitumis-, paljunemis-, pesitsus-, elu-, talvitumis- ja varjepaiku väga paljudele organismidele, sealhulgas ka nendele, kes pakuvad otseselt põllumajandusele vajalikke looduse hüvesid , nagu näiteks tolmeldamine ja looduslik biotõrje . Samuti on v äärtuslikud püsirohumaad olulised ja stabiilsed süsinikusidujad ning kliimamuutuste mõju leevendajad . Mõju julgeolekule ja välissuhetele Toetusel on toidujulgeolekule kaudne positiivne mõju. Väärtuslikud püsirohumaad asuvad tihti pigem kehvemate muldadega ääremaadel ja nendes maakondades, kus intensiivset põllumajandustootmist on vähem. Toidujulgeolekule on tootmise hajutatusel positiivne mõju : väikesed kohalikud ettevõtted suudavad tagada piirkonna toiduga varustatuse ka kriiside ajal, kui suuremad tarneahelad võivad olla läbi lõigatud. Samuti ei sõltu vabapidamisel lambad ja veised kuigivõrd elektrikatkestusest ega sisseostetavast söödast, tagades seetõttu piirkonnas toidu varustuskindluse kriisi korral pikemaks ajaks. Mõju regionaalarengule, sealhulgas linna-, maa- ja rannapiirkondadele Väärtuslike püsirohumaade säilitamine ja hooldamine mitmekesistab maaelu ning tagab kogu Eestis toidutootmise praktikate paljususe ja piirkondliku toidu varustuskindluse. Sellistelt aladelt saadav toit on puhas ega sisalda keemiliste taimekaitsevahendite ja väetiste jääke , mis omakorda toetab inimeste tervist ja heaolu. V äärtuslik u püsirohumaa säilitamise toetuseta väheneks hooldatavate püsirohumaade pindala ja kariloomade arv. V äärtuslike püsirohumaade hooldamine on osa maaelu mitmekesistamisest ning toetab maale elama asumist ja seeläbi kogu regionaalarengut. Kaudselt aitab nende alade hooldamine ja sealt saadud toodangu väärindamine kaasa piirkonna mainekujundusele, toidutraditsioonide tutvustamisele ja turismile. Mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Toetuse rakendamine ei too kaasa uute töökohta de loomise vajadust . Uuel programmiperioodil rakendub esimest korda pindalatoetustele pinnaseiresüsteem, mis peab võimaldama regulaarselt ja süstemaatiliselt vaadelda, seirata ning hinnata põllumajanduslikke tegevusi ja praktikaid põllumajandusmaal. Samuti võetakse kasutusse asukohapõhiste fotode mobiilirakendus IVA. Uued seire- ja kontrollisüsteemid võimal davad vähendada kohapealsete kontrollide hulka ning PRIA töökoormust. Täpsem teave uute seire- ja kontrollisüsteemide kohta on leitav PRIA veebilehelt https://www.pria.ee/ . 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Strateegiakava sekkumise „ Väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus “ kogueelarve on strateegiakava kohaselt 8 112 300 eurot. Sellest on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) osalus 80 protsenti ( 6 489 840 eurot) ning Eesti riigieelarve osalus 20 protsenti ( 1 622 460 eurot) . Uue programm i perioodi sekkumiste ettevalmistamiseks tuleb olemasolevad infosüsteemid kohandada vastavaks uue perioodi nõuetele. Määruse rakendamisega on seotud eelkõige IT- arenduskulu ning perioodi alguses ka täiendav tööjõukulu kasv. Vajalikud kulutused sekkumiste väljatöötamiseks kaetakse PRIA-le eraldatud eelarvevahenditest. Määruse rakendamisega ei ole kavandatud lisakulutusi ega - tulusid riigieelarve vahenditest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Strateegiakava ettevalmist amiseks moodustati 18. juunil 2019. a astal juhtkomisjon, kuhu kuulusid valdkondade huvigruppide ning riigiasutuste esindajad. Juhtkomisjoni ülesanne oli kujundada Eesti seisukohad EL-i ühise põllumajanduspoliitika maaelu arengu toetuste andmist reguleerivate õigusaktide kohta ning koordineerida strateegiakava koostamist, teha ettepanekuid ja kujundada seisukoht strateegiakava kohta enne selle esitamist Vabariigi Valitsusele. Lisaks kohtusid aastatel 2019–2020 valdkondlikud töögrupid , et valmistada ette strateegiakava . Juhtkomisjoni ja valdkondlike töögruppide materjalid leiab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium i veebilehelt . Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Kliimaministeeriumile ning saadetakse informatsiooniks PRIA - le , Keskkonnaametile ja strateegiakava juhtkomisjonile. Kliimaministeerium 07.07.2023 nr 1.4-3/587 Rahandusministeerium Regionaalministri määruse „Perioodi 2023–2027 väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaalministri määruse „Perioodi 2023–2027 väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus“ eelnõu. Palume kooskõlastada eelnõu 7. augustiks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister Lisad: 1. Määrus: EN_VPR 2. Seletuskiri: SK_VPR Kadri Kask 625 6141 [email protected] Ketlyn Roze 625 6127 [email protected] Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/23-0948 - Perioodi 2023–2027 väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 07.08.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7ae25eb4-e0eb-403d-9c0c-615cd568b1ed Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7ae25eb4-e0eb-403d-9c0c-615cd568b1ed?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main