COM(2023) 257 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE Tollireform: tolliliidu viimine järgmisele tasemele

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: 7.2.1/23-0241 - COM(2023) 257 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE Tollireform: tolliliidu viimine järgmisele tasemele Eelnõude kohta seisukoha esitamine Vabariigi Valitsuse istungile vastavalt Riigikantselei 13.07.2023 resolutsioonile. Osapooled: Rahandusministeerium Tähtaeg: 25.09.2023 00:00 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d9e4ea77-f832-4d4d-8892-5b2fa5bd5d5d Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d9e4ea77-f832-4d4d-8892-5b2fa5bd5d5d?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main EUROPEAN COMMISSION Brussels, 17.5.2023 COM(2023) 257 final COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL AND THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE Customs reform: Taking the Customs Union to the next level EN EN 1. INTRODUCTION It is time to take the Customs Union to the next level, equipping it with a stronger framework that will allow us to better protect our citizens and our Single Market. I will propose a bold package for an integrated European approach to reinforce customs risk management and support effective controls by the Member States. Ursula von der Leyen, President of the European Commission, July 20191. The Customs Union is a true success story of European integration and prosperity: the European Union benefits strongly from being connected with the rest of the world through international trade, while goods can move freely within the EU Single Market, the world's largest integrated single market area2. In 2021, the value of EU trade with other countries amounted to EUR 4.3 trillion, accounting for 14% of world trade, while up to 56 million jobs in the EU are dependent on intra-EU trade3. Customs are the guardian of the EU’s external border for goods and for the security of our supply chains. Customs supervises all goods entering or leaving the Customs Union, 24 hours a day and 365 days a year, processing 691.5 million import declarations, 17.5 million transit movements, and 486.3 million export declarations in 20214. Customs identify risks, based on trade and security intelligence and carry out controls to ensure that EU rules are enforced. In 2021, customs collected more than EUR 50 billion per year in taxes and around EUR 25 billion in customs duties. 75% of the duties collected goes to financing the EU budget, representing 8% of the revenue of the EU’s budget. At a time when financing needs for public investment have increased, it is of strategic importance to equip customs in the EU with the tools to protect the EU’s and Member States’ financial interests. At the same time, customs tariffs and other trade measures protect the EU against unfair trade practices. Increasingly, the role of customs in protecting the EU goes beyond tariffs, by enforcing, together with other authorities, standards e.g., on health, environment, security, and safety, especially through prohibitions and restrictions5, for example trafficking in illegal drugs and firearms. The early 2020s have been marked by tectonic shifts in the geo-political landscape leading to disruptions in global supply chains, re-emphasising the need for the EU to identify and reduce its strategic dependencies. This should be done through a mix of measures, as laid out in the EU Green Deal Industrial Plan6. For EU businesses to prosper in this new era and to keep and develop production capacities within the Single Market, notably in critical industries, a level playing field with non-EU producers is key. International competition can only work to the mutual benefit of trading partners when rules are applied and enforced. Addressing unfair competition and production methods that undermine the EU’s health, safety and security standards or exploit the environment or forced labour, benefits the EU and its trading partners. A well-functioning Customs Union is thus fundamental to the EU’s competitiveness, sustainability and resilience. A reformed and strengthened Customs Union will preserve the integrity of the Single Market, helping to maintain EU competitiveness in the twin green and 1 Political Guidelines for the Next European Commission 2019-2024, page 16. 2 Measured in purchasing power parity, IMF World Economic Outlook. 3 International trade in goods - Statistics Explained (europa.eu). 4 EU Customs Union – unique in the world (europa.eu). 5 European Commission, Directorate-General for Taxation and Customs Union, Integrated EU prohibitions and restrictions list: indicative calendar and list as of 1.1.2022 legal notice, Publications Office of the European Union, 2022. 6 Communication from the Commission to the European Parliament, the Council and the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions A Green Deal Industrial Plan for the Net-Zero Age, COM (2023) 62 final. 1 digital transitions. This means that effective monitoring and control of supply chains for goods at the EU’s external border is, more than ever, of strategic importance for the EU. 2. CUSTOMS IN TRANSITION AND UNDER PRESSURE European Customs do not yet currently function ‘as one’. This leaves the Customs Union at the mercy of its weakest link. Incremental changes introduced over the years were necessary […]. Nonetheless, in a fast-changing world, these are insufficient to address the scale of the challenges faced by Customs. The Customs Union is not ‘fit for purpose’ Wise Persons Group on the future of customs7 Throughout recent crises, and despite the limitations of the current framework, customs have successfully and swiftly delivered. Customs have played an essential role in the EU’s coordinated and forceful response to the unprovoked Russian invasion of Ukraine: from enforcing export bans - including on dual use and military goods - and import controls, to supporting humanitarian aid via duty reliefs and green lanes. This came only a year after the decisive role of customs during the COVID-19 pandemic in monitoring the transit of life-saving vaccines and medical equipment, while adapting to disrupted and shifting global supply chains. At the same time, the end of the transition period following the withdrawal of the United Kingdom from the EU effectively changed the boundaries of the Customs Union in 2021; a tremendous challenge which customs have successfully managed. However, these crises also highlighted the indisputable need for a structural modernisation to make EU Customs a strategic capability of the European Union. Under the current Union Customs Code Regulation (UCC)8 and its resulting governance framework, customs legislation and common tariffs are an exclusive EU competence, while Member States are responsible for implementation, most importantly by means of performing risk management and controls on the ground. According to the European Court of Auditors (ECA), this setup leads to substantial and largely undesirable discrepancies in the application of customs legislation across Member States, weakening the Customs Union, hampering the EU’s financial interest and allowing non-compliant operators [to] target EU points of entry with lower levels of controls9. These same weaknesses and gaps are also exploited by non-compliant trade and by organised criminal operations, undermining the security of the EU and the integrity of the Single Market. Independent studies consistently show the high non-compliance rates of imported products in different manufacturing sectors, such as chemicals 10 and toys11. Non- compliant products entering the EU hamper the competitiveness of compliant businesses and pose serious risks to the health and lives of EU consumers, with product-related injuries and premature death causing unmeasurable pain for those affected. A recent report found that 95% of products sold via online marketplaces are non-compliant with chemicals laws in different ways12. In this regard, societal costs are estimated at EUR 76.6 billion per year13. 7 Putting more Union in the European Customs: Ten proposals to make the EU Customs Union fit for a Geopolitical Europe, Report by the Wise Persons Group on the Reform of the EU Customs Union, Brussels March 2022. 8 Regulation (EU) No 952/2013 of the European Parliament and of the Council laying down the Union Customs Code (OJ L 269, 10.10.2013, p. 1–101). 9 ECA Special Report 04/2021: Customs controls: insufficient harmonisation hampers EU financial interests. 10 Based on the latest REACH and CLP enforcement report, up to 28% of imports are not compliant with REACH and the Classification, Labelling and Packaging (CLP) Regulation. According to a recent CEFIC (European Chemical Industry Council) report, in 2020 80% of non-compliant articles containing banned or restricted chemicals comes from outside the EU/EEA. 11 In 2016-2021, dangerous toys found on the EU market represented more than a quarter of total RAPEX / Safety Gate alerts, with a significant proportion of unsafe toys originating from non-EU countries (85% from China alone). 12 EEB report on Online Platforms: Role and Responsibility in Ecodesign policy. 13 Impact assessment accompanying the document ‘Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council on general product safety’ (SWD (2021) 168 final). 2 Customs are increasingly burdened with an ever-growing range of tasks. In the last years the EU has agreed a significant number of very ambitious legislation setting environmental, safety, health, social and digital standards that shape the way businesses operate within and beyond the Single Market. Recent examples include the updated General Product Safety Regulation 14, the Regulation to minimise EU-driven deforestation15, the Regulation to prohibit products made with forced labour16, the EU Carbon Border Adjustment Mechanism17 and the European Accessibility Act18. To date, goods need to comply with over 370 pieces of EU legislation that customs have a duty to enforce. The steady increase of tasks related to the enforcement of EU legislation on prohibitions and restrictions, has resulted in significant pressure on customs. Moreover, without a central supply chain supervision, the EU does not have full visibility and control over which goods enter and leave the Single Market. This weakens not only the credibility of the EU’s sectoral policies, but also limits the EU’s power as a geopolitical actor. This challenge is intensified by a drastic increase in trade volumes, largely driven by the extraordinary growth of e-commerce which generates an exponential number of small packages of low-value goods. The 2017 VAT e-commerce reform, which aimed to respond to the sharp growth of e-commerce, introduced several simplifications for the collection of tax on e-commerce transactions and removed the VAT exemption on imported goods19. While the reform did not remove the EUR 150 customs duty exemption, it introduced the obligation to lodge an electronic customs declaration, leading to 1 billion additional customs declarations in 2022, coming on top of the standard customs declaration, which have already almost doubled from 376.8 million items in 2019 to 691.5 million items in 2021. Moreover, maintaining the customs duty exemption for goods up-to EUR 150 has left the door open for the systematic abuse of that threshold through undervaluing and splitting of consignments. About 65% of the e-commerce consignments are undervalued20 with a view to avoiding customs duties, while studies suggest that 66% of products purchased online do not meet EU safety requirements 21. Finally, the difference between the VAT and customs treatment of e-commerce goods renders the system complex for the parties involved. Today, customs do not have today the means to properly enforce the rules of international trade on cross-border e-commerce. A tailor-made customs regime for e-commerce is needed. The 2013 Customs Reform establishing the UCC, in force since May 2016, moved EU Customs to a paperless, integrated and fully electronic environment. The IT deployment of the reform is ongoing and will be completed by the end of 2025. It focuses on digitising existing processes without changing underlying principles. However, as already indicated in the 14 Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council on general product safety, amending Regulation (EU) No 1025/2012 of the European Parliament and of the Council, and repealing Council Directive 87/357/EEC and Directive 2001/95/EC of the European Parliament and of the Council (COM(2021)346). 15 Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council on the making available on the Union market as well as export from the Union of certain commodities and products associated with deforestation and forest degradation and repealing Regulation (EU) No 995/2010 (COM (2021) 706). 16 Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council on prohibiting products made with forced labour on the Union Market (COM(2022)453). 17 Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council establishing a carbon border adjustment mechanism, COM/2021/564 final. 18 Directive (EU) 2019/882 of the European parliament and of the Council of 17 April 2019 on the accessibility requirements for products and services (OJ L 151, 7.6.2019, p. 70). 19 Council Directive (EU) 2017/2455 of 5 December 2017 amending Directive 2006/112/EC and Directive 2009/132/EC as regards certain value added tax obligations for supplies of services and distance sales of goods (OJ L 348, 29.12.2017, p. 7). 20 Copenhagen Economics (2016), E-commerce imports into Europe: VAT and Customs treatment. 21 https://www.beuc.eu/publications/beuc-x-2021-004_is_it_safe_to_shop_on_online_marketplaces.pdf 3 Communication ‘Taking the Customs Union to the Next Level: A Plan for Action’22, which was broadly supported by the Council in its Conclusions of December 2020, the ongoing completion of the UCC roll-out is needed but insufficient for addressing emerging challenges. Equally, the European Parliament stressed the importance of fully digitising Customs IT systems by 2025 but called for further reform to improve the UCC and adapt it, in particular to address ‘the challenges and risks arising from e-commerce’23. The current approach of connecting national IT systems at EU level is reaching its limit. Not only is it expensive to develop and maintain 27+1 IT systems, and for trade to connect to different national systems, but the speed of adaptation to change is slow and customs data remains fragmented. 3. THE NEXT LEVEL – CORE PRINCIPLES AND KEY FEATURES OF THE REFORM To bring a step change to the Customs Union that will stand the test of time in the coming decades, the Commission has now tabled the most ambitious and comprehensive reform of the Customs Union since its birth in 1968, founded on three core principles: 1. An efficient Customs Union with simplified and modernised customs procedures, so that legitimate businesses can benefit from trading opportunities with certainty that their competitors also play by the wide range of rules enforced under the customs umbrella, no matter where the goods enter the EU. 2. A geopolitical Customs Union, capable of better defending the financial interest of the EU and its Member States as well as EU’s security, safety, health, economic or environmental interests and values, to coordinate trade restrictions and shape international customs cooperation, by pooling competence and expertise at central level in the EU Customs Authority. 3. An agile and future-proof Customs Union, adapting flexibly to changes in supply chains, be it the twin green and digital transitions in the ongoing decade, or future developments in supply chain management. This will be supported by the new EU Customs Data Hub which is designed to evolve with new requirements in customs operations over time, unlike traditional IT systems that are built for specific processes and purposes only. Box 1: The Customs reform in a nutshell This reform seeks to establish a more cost-efficient and effective cooperation framework governing the Customs Union, based on a new partnership among EU customs authorities and between customs and business, with two overarching objectives: (i) Reduce compliance costs for administrations and businesses through simplified and modernised procedures (chapter 4) (ii) Enable EU Customs to better protect the financial and non-financial interest of the EU and its Member States as well as the Single Market, based on common, EU-wide risk management and more harmonised controls (chapter 5) These two objectives are inherently linked: The more control capabilities are strengthened; the more procedures can be simplified. The more procedures are simplified, the more resources can be freed up to tackle illicit trade. To deliver on this ambition, the reform proposes to set up two key enablers: the EU Customs Authority and the EU Customs Data Hub. 22 Communication from the Commission to the European Parliament, the Council and the European Economic and Social Committee, Taking the Customs Union to the Next Level: A Plan for Action (COM (2020) 581 final). 23 European Parliament resolution of 18 January 2023 on the 30th anniversary of the single market: celebrating achievements and looking towards future developments (2022/3015(RSP). 4 The key function of the EU Customs Authority (see also Box 5) will be to pool expertise and competences that are currently scattered across the EU, to steer, coordinate, and support national customs authorities in the EU. This will enable strengthened supply chain supervision, with customs authorities at EU and national level ‘acting as one’ when it comes to controlling the EU’s external border for goods. The new EU Customs Data Hub (see also Box 3) will be the face and the engine of the Customs Union and a prerequisite for strengthening supervision and simplifying procedures. It will over time integrate and replace the existing Customs IT infrastructure and at the same time enhance interoperability with related policy fields (see also chapter 6). Thereby, the EU and its Member States will save billions in IT development and maintenance costs annually compared to the status quo24. Traders will see an annual reduction of compliance costs of around EUR 2.7 billion per year due to the simplified procedures. Moreover, the reform will secure several billions of additional public revenue in the EU, by reducing tax and customs fraud and tackling undervaluation. The tailor-made e-commerce regime will also bring additional revenue, estimated at EUR 1 billion per year. 4. SIMPLER CUSTOMS PROCEDURES – A NEW PARTNERSHIP BETWEEN CUSTOMS AND BUSINESS The reform covers three layers of simplifications: A first set of measures will reduce formalities for all traders, yet without reducing customs’ control capabilities. A second set of simplifications will be applicable only to a selected group of ‘Trust and Check traders’, building on and improving the existing concept of Authorised Economic Operators (AEO)25. Lastly, the reform will put in place a tailor-made customs regime for e-commerce, to reduce the compliance costs linked to processing e-commerce and establish full transparency for consumers. Transparency is the overall guiding principle of this reform: the more transparent traders are with customs about their supply chains, the less interference is needed on the ground. This represents a fundamental shift in the relationship between customs and business that will reduce administrative formalities and unnecessary red tape while boosting risk management capabilities. Box 2: Major simplifications for businesses and authorities Key simplifications of this reform include:  Single EU interface. Customs data will only need to be submitted to the EU Customs Data Hub, as opposed to multiple interfaces from the 111 separate systems in place across the EU today. Because information is gleaned from stable supply chain data, supporting documents only need to be submitted once for multiple consignments. The obligation to submit standardised declarations will be removed and replaced by the obligation for the relevant actors to make available the relevant information on time. In such a way, compliant goods could flow without any customs intervention26.  Customs One-Stop-Shop. Trust and Check Traders will have one single customs administration as a partner while operating across the EU. Instead of having to deal with up to 27 national customs administrations with different practices, traders will exchange with one customs administration in the place of their establishment, facilitated by 24 The benefits and cost savings are even more pronounced compared to a counter-factual scenario of an un-coordinated national roll-out of data hubs, further fragmenting the Customs Union. 25 AEO status is a certified standard authorisation issued by customs administrations. It certifies that an economic operator has met certain standards in relation to, e.g., safety and security, compliance with customs rules, and financial solvency. 26 This excludes goods which are subject to restrictions. 5  the EU Customs Data Hub. This approach may be extended to all traders after a thorough review in 2035.  Simpler and more transparent e-commerce import processes. Platforms will be considered the importers of the goods they sell and must report those sales to customs. This will ensure full transparency for EU citizens, who no longer risk facing unexpected compliance fees from the postal or express operators.  A simplified 4-bucket method to calculate duties for low-value goods. The reform will introduce a new system for low-value consignments that substantially simplifies the classification and valuation of low-value goods, without creating loopholes for fraud. This will enable the removal of the customs duty exemption for goods worth up to EUR 150, which is currently a source of customs and VAT fraud. Customs processes reflect the complex reality of international trade, involving a multitude of actors such as suppliers, traders, transporters and service providers. Today, information is collected in multiple declarations for each consignment of goods no matter its size, and at different stages: before entry or exit, at arrival, for temporary storage and for placing the good under a customs procedure. Declarants need to be familiar with up to 27 different national IT environments. They may also need to provide supporting documents related to the origin or manufacture of goods depending on their nature, such as when their production may be at risk of breaching EU prohibition and restriction legislation (e.g., the geo-localisation of the forest to fight against deforestation or information on manufacturers convicted for forced labour). The formalities and various processes have an administrative overhead and come at a cost to trade. At the same time, customs can only enforce the rules when they know in advance which goods are departing or arriving and can decide whether and where interventions and checks are necessary. In an ideal world, procedures for compliant trade flows would therefore be simple, accessible and fully automated. Customs would then be able to focus their resources to better target risks and carry out controls in the least disruptive way. For this to happen, customs’ attention must shift from a focus on the process compliance of individual consignments, towards a focus on the problems and risks of overall supply chains, based on the information available to them. This customs reform will therefore strengthen customs’ capability to supervise supply chains and intervene, wherever necessary (see also chapter 5). Interoperability with other relevant databases, enabling links such as those between the EU Customs Single Window Certificates Exchange and the Digital Product Passport27 registry, will be instrumental in facilitating customs and enforcement checks by providing standardised information in electronic form. Box 3: The EU Customs Data Hub - embracing the industrial data revolution The EU Customs Data Hub will be the face and the engine of the Customs Union. It will collect, process, connect and store all relevant data, thereby redefining the way in which information is provided, used for customs supervision and shared with partner authorities. It will also run EU-level risk analysis. The EU Customs Data Hub is a key enabler and pre- requisite for:  The simplified procedures and reduced compliance costs for businesses and authorities alike. Information can be provided to customs by connecting directly to the EU Customs Data Hub, instead of multiple national systems. It allows for multiple-filing and stable information can be provided once and reused for subsequent imports or exports.  A common, EU-wide risk analysis underpinning control recommendations, based on centralised data, more efficiently and effectively protecting the EU’s external border for 27 As introduced in the proposal for a Regulation establishing a framework for setting ecodesign requirements for sustainable products and repealing Directive 2009/125/EC (COM(2022) 142 final). 6  goods (chapter 5). The information provided to the EU Customs Data Hub will be used for EU and national risk analysis. Beyond the EU Customs Authority, national authorities as well as the Commission, OLAF, European Public Prosecutor’s office (EPPO), and under certain conditions Europol and Frontex will have access to the EU Customs Data Hub, substantially strengthening their analytical capabilities. This enables an EU-wide overview of risks and means that risks can be tackled across the EU, regardless of where goods enter, thereby supporting EU and national risk management. 4.1 Simplifications for all traders In the current system, customs formalities are usually taken care of by a declarant, who is not necessarily the importer or the exporter. In the new system, each single consignment will be linked to one single operator, who will be liable for compliance with duty payments and product rules. Importers and exporters will be responsible for paying the applicable duties and taxes and ensuring compliance with the various procedural and legislative requirements. In this innovative new partnership, businesses will be able to provide the information they usually need to provide to customs on their imports and exports directly via one IT interface – the EU Customs Data Hub. Different actors involved in moving the goods, such as transporters or warehouse operators, will also enter their relevant data elements via the new tool. Emphasis will be placed on the collection of first-hand data from trade and commercial systems, web platforms and other sources with a complementary reduction in reliance on third-party data and in customs processes in general. Stable information on supply chains that is not expected to change in the short term can be provided once and reused for subsequent imports or exports. Over time, this will develop into a full overview of businesses’ supply chain and activities. This partnership will not create any new loopholes that criminal activities could exploit: customs will have all the real-time information they need on which goods are coming and when (see also chapter 5). Customs risk analysis will be strengthened by collecting better data on the supply chain and introducing EU-level risk analysis to fight cross-border fraud and that, under certain conditions, may feed into the threat assessment analyses developed by other Union agencies, including Europol and Frontex, within their respective competencies. Customs will have a bird’s-eye view of ongoing trade and supply chains. Together with partner authorities they could intervene on any given consignment according to its risk analysis before loading, at entry, during transport or at destination. 4.2 Simplifications for ‘Trust and Check traders’ A small group of selected ‘Trust and Check traders’ will benefit from even greater simplifications that would reduce to a minimum paperwork and formalities28. Transparent trade flows will be able to move via ‘green lanes’ without formal customs interaction and free of administrative burden, while customs will request a control only if necessary. The concept of ‘Trust and Check traders’ builds on the current AEO status while upgrading and strengthening it. Like AEOs, ‘Trust and Check traders’ will have to comply with a number of criteria aimed at ensuring that they are trustworthy operators such as a clean legal record, a high level of control of their operations and supply chain, and financial solvency. In addition, they will need to operate an electronic system, which makes available real-time data on the movement of their consignments and their compliance with all relevant requirements through the EU Customs Data Hub. As EU Customs will have a full supply chain overview for these ‘Trust and Check traders’, they could be authorised by customs to self-monitor the compliance of their goods under certain 28 By contrast, the obligation to provide certain minimum pre-loading and pre-arrival information must remain. 7 conditions, release the goods on behalf of the customs authorities and pay duties periodically, without submitting transaction-based customs declarations per consignment. Customs will be able to perform risk analysis and check information on a continuous basis and request a control whenever they deem it necessary. The quality, coherence, and accuracy of the received information will allow monitoring the operator’s trustworthiness. If needed, customs could revoke or suspend the trust and check authorisation if the ‘Trust and Check traders’ do not meet anymore the criteria to be authorised or in case of misconduct. 4.3 A tailor-made customs regime for e-commerce Building on the successful VAT modernisation29, this reform sets up a tailor-made customs regime for e-commerce30. Back in 2017, EU Member States agreed to remove the VAT exemption for imported goods valued up to EUR 22 as from 2021, with a view to adapting VAT rules to the realities of distance sales of goods triggered by the extraordinary growth of e- commerce. Before this reform, e-commerce was a big blind spot. Low-value goods were not declared to customs, resulting in a complete lack of supply chain supervision. Since July 2021, all imported goods are subject to VAT and covered by a digital customs declaration. This includes goods valued up to EUR 150 for which no customs duties are currently due. New procedures will be put in place to further simplify the current regime and align it with VAT rules for e-commerce. As customs do not have the means to properly enforce the rules of international trade on cross-border e-commerce, digital platforms will be made ‘deemed importers’ (instead of consumers) and considered responsible for all customs formalities and payments. They will charge the customs duties at the moment of sale and pay them to the respective Member States as they already do for VAT31. Moreover, a simplified method for calculating the applicable import duties for low-value goods sold through distance sales to consumers will be introduced in the reviewed Common Customs Tariff. Together with the use of the EU Customs Data Hub, this simplified method is expected to offset a potential increase in administrative costs of the e-commerce regime. It will be based on 4-tier bucketing system with respective ad valorem duty rates32 of 5% (e.g., for toys, houseware articles), 8% (e.g. for silk products, glassware), 12% (e.g. for cutlery, electrical machinery) and 17% (e.g. for footwear). This will simplify rules, similarly to what is already practised by international partners such as Canada33, while closing a loophole, which currently leads to foregone revenue of at least EUR 1 billion for EU budgets. As customs will receive relevant information from the platform on all sales, the new rules will also allow customs to better enforce compliance with product requirements. If customs encounter a problem related to a parcel, they could further investigate whether it concerns an isolated case or a systemic problem. In addition, customs could contribute to enforcing the new rules on responsibility embedded in the Digital Services Act34. 29 Footnote 9. See also VAT EU legislation (europa.eu). 30 The new rules will take into due account multilateral negotiations in the WTO or digital partnerships concluded with Japan, Korea and Singapore. 31 Platforms will also be responsible for ensuring that distance sellers are registered with producer responsibility organisations those goods that are subject to extended producer responsibility, in order to ensure a level playing field with other sellers. 32 ‘Duty levied as a percentage of value of the services or goods being imported, rather than on their weight or the number of units’. 33 See https://www.wto.org/english/tratop_e/msmes_e/canada_sept21_e.pdf. 34 Regulation (EU) 2022/2065 of the European Parliament and of the Council of 19 October 2022 on a Single Market For Digital Services and amending Directive 2000/31/EC (Digital Services Act) (Text with EEA relevance) (OJ L 277, 27.10.2022, p. 1–102). 8 Finally, the new rules will clarify responsibilities in the import process, thereby increasing transparency in e-commerce. This will shield EU citizens from unpleasant surprises, like unexpected costs and burdensome customs formalities. Consumers will have transparency on the full cost of their online purchase and pay for it in one go, as they already do for VAT. Moreover, they will have more confidence that the products they buy will not harm them or the environment, giving business an incentive to produce sustainably. 5. SUPPLY CHAIN SUPERVISION AS A GEO-STRATEGIC CAPABILITY – A NEW APPROACH TO MANAGING RISK AT THE EU’S BORDER FOR GOODS. Box 4: Key capabilities of the new EU risk management framework The reform will introduce a new governance framework for EU risk management, involving Member States, the Commission, the new EU Customs Authority (see also Box 5) as well as market surveillance and other relevant authorities. Importantly, the new partnership with businesses underpins this new governance framework. The reform will establish four capabilities that are crucial to deliver risk management to protect the EU’s common border for goods: 1. A central risk analysis capability at the core of the new EU Customs Authority, exploiting the new wealth of data in the EU Customs Data Hub; 2. A mechanism to ensure a more harmonised implementation of risk management and controls across the EU’s common border for goods; 3. A cooperation framework of various authorities managing the Single Market and the Customs Union. 4. A process for forming a common view on risk prioritisation To balance needs and resources, customs controls are largely based on automated and targeted risk management. Currently, Member States employ national systems with national data to do this, without EU-wide supply chain supervision. At the moment, neither Member States nor the Commission have a complete EU-wide overview of the consignments, operators or supply chains for risk management and control purposes. The ECA has identified structural challenges and shortcomings in the management of financial risks that hamper the EU’s financial interests. Risk management in the EU lacks important features, such as: an EU-wide analysis, based on data from all EU imports; appropriate data- mining techniques; and appropriate methods to address financial risks for imports resulting from e-commerce and Uniform application of customs controls by Member States is necessary to prevent fraudulent importers from targeting border entry points with a lower level of controls. Customs are even less equipped to manage non-financial risks: the current risk management framework does not adequately capture the increasing number and complexity of EU laws that require customs to check product compliance of imports. Synergies with related policies remain untapped. There is no common approach to prioritising non-financial risks. Instead, risks are currently prioritised in an unstructured and haphazard way, leading to 27 different national approaches to controlling the EU’s border for goods and opening the door for rerouting, circumvention and fraud. Put simply, the EU Customs Union lacks an effective EU risk management framework to protect the EU border for goods. Five guiding principles form the conceptual basis for a holistic EU risk management framework, striving for common standards while acknowledging specific national/regional/sectoral characteristics: 9  1. Customised risk management, balancing central principles and national/regional/sectoral specificities and managing non-financial and financial risks; 2. Dynamic risk management, adapting to a constantly changing risk landscape and detection tools; 3. Inclusive risk management, building on cooperation with other authorities and ‘Trust and Check traders’; 4. Data-driven risk management, exploiting efficiently and comprehensively all available data; 5. Effective risk management, ensuring a more harmonised application of customs controls across the single external border. There are no customs borders between Member States and the controls by one customs officer serve all Member States. A decision on the control intensity related to certain risks - for instance the enforcement of sanctions against Russia - has an impact on the entire EU. EU risk management needs therefore to be based on a common EU-27 prioritisation of risks. For financial risks, the Commission already establishes certain priority control areas and common risk criteria, to be implemented by Member States. With the increasing number of non-financial risks to be managed by customs, this reform introduces a similar process for those non-financial risks. This risk prioritisation will guide the EU Customs Authority (see also Box 5) in executing operational risk management at EU level and Member States’ customs authorities for their control decisions. As this is also a political matter, it could in the future be subject of exchanges on weighing of risk and prioritisation at a political level in the Council. Given the different types of non-financial risks (safety, security, environmental, etc.), the most efficient enforcement strategy depends on the nature of the sectoral legislation. Across all non- financial risks, closer strategic and operational cooperation between customs and non- customs authorities (e.g., market surveillance authorities, law enforcement authorities. border management authorities and tax authorities) is much needed. Such coordination should start with more inclusive and holistic policy making, by taking account of the roles and possible synergies of the respective authorities upstream. This should pave the way for a more strategic approach to enforcing product standards in the Single Market. Such a strategic approach needs to be complemented operationally with data sharing and joint risk analysis35. The EU Customs Data Hub, building on the EU Single Window Environment for Customs (EU CSW) and the new Import Control System (ICS 2), will enable the joint use of data, going beyond the automated cross-checking of authorisations or exchange of documents, with the goal of developing common risk management strategies. The introduction of the Digital Product Passport will complement this by enabling digital identification of products, on an individual, batch or model basis, and ensuring access to data regarding its provenance, presence of hazardous substances or critical raw materials and other information relating to its composition and sustainability. Furthermore, information from other competent authorities on restricted chemical substances, or on non-compliant supply chains detected in any Member State, can directly feed into the common risk analysis, improving the intelligence for the control decisions of all Member States36. 35 To facilitate this cross-domain collaboration the EU Customs Data Hub will be built in close alignment with the European Interoperability Framework (COM(2017) 134 final) and the related cooperation framework as proposed by the Commission with the Interoperable Europe Act (COM (2022) 720 final). 36 For example, direct access to the database of the European Chemicals Agency (ECHA) would allow for controlling the existence of a valid registration number for each substance manufactured or imported by one legal entity for a quantity of 1 tonne or more. Without such registration, placing on the market is not allowed. Similarly, access to the ECHA database would allow customs services to check authorisation decisions when the Commission has granted an exemption for substances prohibited under the REACH legislation. Currently, customs authorities often face problems in checking this information as authorisation decisions are addressed to the user and not to the importer of the substance. 10 Box 5: Tasks of the EU Customs Authority First, the EU Customs Authority will pool customs expertise at central level to carry out EU risk management, exploiting for risk analysis purposes the wealth of constantly updated data in the EU Customs Data Hub. Based on this analysis, the EU Customs Authority will issue control recommendations to national customs authorities, which those will have to apply or justify not applying. Common risk management, translating into a more harmonised application of customs controls, will help create a true common external border for goods. This will be key in tackling ‘border shopping’, a prevalent practice undermining the integrity of the Single Market whereby traders target the weakest link of the EU’s external border to allow illicit products to enter the Single Market. EU and national risk management will inform and reinforce each other. National customs authorities will continue performing national risk analysis and management tailored to the risks profile of a given Member State, based on starkly improved intelligence provided by the EU Customs Data Hub and the collaborative networks it will support. Second, the EU Customs Authority will coordinate operational crisis management. Under the applicable EU legislation, the EU Customs Authority will develop protocols and procedures for different crisis scenarios and ensure their application. The EU Customs Authority will also be the central customs interlocutor for non-customs authorities (e.g., market surveillance, law enforcement authorities, including EUROPOL) tasked with preserving the integrity of the Single Market 37. While the EU Customs Data Hub will provide the IT and underpinning data, ensuring integration of innovate data sources such as the Digital Product Passport, the EU Customs Authority will ensure operational cooperation and coordination with relevant entities including EU Agencies such as Europol and Frontex. There are strong synergies between these two tasks, as the new EU risk management capability in the EU Customs Authority will also enable much more rapid, effective, and comprehensive targeting of crisis-related risks and a stronger multi-agency cooperation than is currently possible. Third, the Commission may task the EU Customs Authority with developing and maintaining the EU Customs Data Hub and overseeing the migration and integration of existing customs IT systems over time. Moreover, if deemed appropriate, the Commission may delegate the execution of future Customs programs financed via the EU budget. 6. TIMELINE OF THE REFORM The reform will be rolled out in steps over the coming 10 to 15 years. This will ensure consolidation of the 2016 reform before the benefits of the new model gradually materialise without disrupting customs operations. While some key provisions of the new UCC Regulation will apply shortly after adoption, there will be a transition period during which some of the current practices would continue. The EU Customs Data Hub will be developed and rolled out over time, building on some and integrating other existing customs IT systems and the Digital Product Passport, including those to be implemented under the ongoing UCC IT reform. The EU Customs Data Hub will be first put in place in a core form to help in dealing with the most pressing issue, e-commerce. The tailor-made customs regime for e-commerce will apply from 2028 onwards, when the EU Customs Data Hub will go into a first, limited operational phase. In a second step, customs IT systems that are already centralised38 will start to be migrated to the EU Customs Data Hub, after which the migration of the remaining, national IT systems could take place. Traders may 37 It will also strengthen cooperation with authorities investigating criminal offenses and/or supporting criminal investigations as well as with Frontex mandated to detect, prevent and combat cross-border crime at the EU external borders. 38 These include: CRMS2, ICS 2, EU CSW-CERTEX, CCI. 11 start using the EU Customs Data Hub as of 1 January 2032 and will be obliged to do so from 1 January 2038 onwards. The EU Customs Authority shall assume its tasks on 1 January 2028 and will be immediately operational as regards its responsibilities in risk and crisis management. It will gradually expand its scope in sync with the roll-out of the EU Customs Data Hub, while it may in the future be tasked with responsibilities going beyond to what is stipulated in this reform proposal. Until 2028, Commission Services will continue their risk management activities that are consistent with and help pave the way for the implementation of the present reform. The roll-out of key infrastructure, such as ICS2 and the Customs Risk Management System (CRMS2), and strengthened data analytics capabilities within the Commission, will not only help better manage the EU Customs Union in the short term, but will also make sure that the EU Customs Authority is equipped to perform its tasks right from the start. 7. GOING BEYOND THE REFORM – MODERNISING CUSTOMS GLOBALLY The 2021 Commission Communication ‘Trade Policy Review - An Open, Sustainable and Assertive Trade Policy’39 made the twin green and digital transitions a key pillar of EU trade policy. By the same token, customs modernisation must not stop at the borders of the EU Customs Union. The challenges posed by the climate emergency and e-commerce are global by default and require a thorough review of customs cooperation globally. Multilateralism and rules-based trade remains a core component of the EU’s global trade strategy. This is why reforming the World Trade Organization remains a key priority for the EU. Moreover, in 2021, the EU developed an ambitious vision to modernise the World Customs Organization (WCO)40. Embracing the industrial data revolution and promoting sustainable value chains, this has fed into the WCO Strategic Plan for 2022-2025, thereby shaping the global discussions on customs reform. Going forward, more needs to be done: the global customs community needs to engage in a structural reflection on reforming the WCO to make customs a strategic capability in the twin transition worldwide, taking inspiration from the EU customs reform. To make world customs fit for the digital age, in 2022 the EU and its international partners endorsed a new ‘WCO Data Strategy’, targeting the creation of a ‘global data ecosystem’. 39 Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee, and the Committee of the Regions, Trade Policy Review - An Open, Sustainable and Assertive Trade Policy, COM/2021/66 final. 40 The World Customs Organization (WCO) is an intergovernmental organisation working on customs-related matters such as commodity classification, valuation, rules of origin, supply chain security, and trade facilitation. 12 This requires structured and comprehensive exchange of customs information at global level, while paying particular attention to the protection of commercial confidentiality and personal data. The EU Customs Data Hub will be a role-model in the global roll-out of the WCO Data Strategy. Inspiring international partners to set up similar, interoperable data management systems will substantially strengthen customs’ abilities to efficiently monitor and control global supply chains. In addition, the EU should take a leading role in developing a global green customs policy. There are several areas in which global customs can support environmental objectives. Besides greening customs administrations themselves41, modernising the classification of goods in line with the objectives of the twin transitions should be part of the ongoing strategic review of the harmonised system convention42 43. Options for greening the harmonised systems (HS) classification range from issuing lists of environmental goods, to changing the structure of the HS, or even alterations to the classification itself, on the basis of new environmental criteria. Such a revision could also help reinforce resilience and address potential supply challenges in sectors that are essential for the green energy transition. A standardised classification of environmental products would provide an important basis for countries to carefully calibrate tariffs and regulatory measures on these products and would prove an effective tool to strengthen the sustainability of EU trade policy in the WTO, in free trade agreements, and in new forms of engagement, including in net-zero partnerships. Beyond multilateral cooperation, the EU also cooperates with non-EU countries based on bilateral trade agreements. The EU’s large network of such agreements have been facilitating trade and also contain commitments on customs cooperation which work to our mutual benefit by facilitating legitimate trade and identifying fraud, smuggling or criminal activities together. However, many of these agreements are outdated when it comes to providing customs with the tools and information to monitor and control international supply chains. Today, information is exchanged with partner countries upon request. The EU Customs reform will facilitate, in particular via the EU Customs Data Hub, a more systemic exchange of customs information and even of risk signals. The future approach to international customs cooperation will also need to reflect the changing geopolitical landscape and the need to secure critical supply chains and control the circumvention of crucial EU policies, such as sanctions. 8. CONCLUSION More than half a century after its foundation, the Customs Union remains a key pillar of EU integration. It is the foundation of the Single Market and its regulatory framework geared towards the twin green and digital transitions. The recent dramatic shifts in geo-politics and the world economy have changed global trade and exacerbate the need to modernise the Customs Union and its regulatory and governance framework. This reform is the most ambitious and comprehensive attempt to make the Customs Union fit for the decades to come. To empower EU customs to best serve the EU, its citizens and businesses. To create a true Union of EU customs, acting as one. EU industry needs a level playing field, and citizens and consumers want safe products, environmental and social standards. The Commission therefore calls on Member States and the European Parliament to swiftly agree on the proposals presented today so that citizens, 41 For example, by developing the EU’s EMAS-like standards also globally, under the umbrella of the WCO. 42 Report of the WCO Exploratory Study on a Possible Strategic Review of the HS is expected in 2024. 43 The Harmonised System is the multipurpose international product nomenclature developed by the WCO. It is used by most countries worldwide as the basis for their customs classification. 13 businesses, and administrations can fully reap the benefits of operating in a Customs Union with an efficiently managed common border for goods. 14 EUROOPA KOMISJON Brüssel, 17.5.2023 COM(2023) 257 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE Tollireform: tolliliidu viimine järgmisele tasemele ET ET 1. SISSEJUHATUS On aeg viia tolliliit järgmisele arengutasemele ning tugevdada selle raamistikku, et paremini kaitsta liidu kodanikke ja ühtset turgu. Teen ettepaneku võtta vastu julgete poliitikameetmete pakett, millega kujundatakse välja ühtne Euroopa lähenemisviis tolliasutuste riskijuhtimise tugevdamiseks ja liikmesriikide tehtava tõhusa kontrolli toetamiseks. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen1. Tolliliit on Euroopa lõimumise ja heaolu tõeline edulugu. Euroopa Liit saab suurt kasu sellest, et on rahvusvahelise kaubanduse kaudu ülejäänud maailmaga ühendatud. Samuti võivad kaubad vabalt liikuda ELi ühtsel turul, mis on suurim integreeritud ühtse turu ala maailmas2. 2021. aastal ulatus ELi ja teiste riikide vahelise kaubanduse väärtus 4,3 triljoni euroni, mis moodustab 14 % maailmakaubandusest, ning kuni 56 miljonit töökohta ELis sõltub ELi- sisesest kaubandusest3. Toll valvab ELi välispiiri kaupade ja meie tarneahelate turvalisuse tagamiseks. Tolliasutused teevad järelevalvet kõigi tolliliitu sisenevate või sealt väljuvate kaupade üle 24 tundi ööpäevas ja 365 päeva aastas. 2021. aastal menetleti 691,5 miljonit impordideklaratsiooni, 17,5 miljonit transiitvedu ja 486,3 miljonit ekspordideklaratsiooni4. Toll teeb kaubandus- ja julgeolekuteabe põhjal kindlaks riskid ning teeb kontrolle, et tagada ELi eeskirjade täitmine. 2021. aastal kogus toll rohkem kui 50 miljardit eurot makse ja ligikaudu 25 miljardit eurot tollimakse. 75 % kogutud tollimaksudest läheb ELi eelarve rahastamiseks, mis moodustab 8 % ELi eelarve tuludest. Ajal, mil vajadus avaliku sektori investeeringute järele on suurenenud, on strateegiliselt oluline anda ELi tolliasutustele vahendid ELi ja liikmesriikide finantshuvide kaitsmiseks. Ühtlasi kaitsevad tollitariifid ja muud kaubandusmeetmed ELi ebaausate kaubandustavade eest. Tolli roll ELi kaitsmisel ulatub üha kaugemale tariifidest, sest koos teiste asutustega tagatakse näiteks tervishoiu-, keskkonna-, julgeoleku- ja ohutusnõuete järgimine, eelkõige keeldude ja piirangute kaudu,5 näiteks ebaseadusliku narko- ja tulirelvakaubanduse puhul. 2020. aastate algust on iseloomustanud geopoliitilisel maastikul toimunud tektoonilised muutused, mis on põhjustanud häireid üleilmsetes tarneahelates, rõhutades taas, et EL peab kindlaks tegema oma strateegilised sõltuvused ja neid vähendama. Seda tuleks teha erinevate meetmete abil, nagu on sätestatud ELi rohelise kokkuleppe tööstuskavas6. Selleks et ELi ettevõtjad saaksid uuel ajastul edu saavutada ning säilitada ja arendada tootmisvõimsust ühtsel turul, eelkõige kriitilise tähtsusega tööstusharudes, on väga oluline tagada võrdsed tingimused kolmandate riikide tootjatega. Rahvusvaheline konkurents kaubanduspartnerite vastastikuse kasu nimel saab toimida vaid siis, kui eeskirju kohaldatakse ja nende täitmine tagatakse. Võitlus ebaausa konkurentsi ja selliste tootmismeetodite vastu, mis kahjustavad ELi tervise-, ohutus- ja julgeolekustandardeid või kasutavad ära keskkonda või sunniviisilist tööjõudu, on kasulik nii ELile kui ka tema kaubanduspartneritele. Hästi toimiv tolliliit on seega ELi konkurentsivõime, kestlikkuse ja vastupanuvõime seisukohast äärmiselt oluline. Reformitud ja tugevdatud tolliliit tagab ühtse turu terviklikkuse, aidates säilitada ELi konkurentsivõime rohe- ja digipöörde toimumisel. Kaupade tarneahelate 1 Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjonile (2019–2024), juuli 2019, lk 16. 2 Hinnatuna ostujõu pariteedis, IMFi maailmamajanduse väljavaade. 3 Rahvusvaheline kaubavahetus – Statistics Explained (europa.eu). 4 ELi tolliliit – ainulaadne maailmas (europa.eu). 5 Euroopa Komisjon, maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat, ELi keeldude ja piirangute integreeritud loetelu: esialgne ajakava ja loetelu seisuga 1.1.2022, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2022. 6 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Rohelise kokkuleppe tööstuskava kliimaneutraalsuse ajastuks“ (COM(2023) 62 final). 1 tõhus järelevalve ja kontroll ELi välispiiril on seetõttu rohkem kui kunagi varem ELi jaoks strateegilise tähtsusega. 2. TOLL ÜLEMINEKUPERIOODIL JA SURVE ALL Euroopa toll ei toimi praegu veel ühtsena. Seega on tolliliit üksnes nii tõhus kui selle nõrgim lüli. Aastate jooksul tehtud järkjärgulised muudatused olid vajalikud [...]. Sellest hoolimata ei ole need kiiresti muutuvas maailmas piisavad, et lahendada tolli ees seisvaid probleeme. Tolliliit ei täida oma eesmärki. Tolli tulevikku käsitlev eksperdirühm7 Vaatamata praeguse raamistiku piirangutele on toll tegutsenud hiljutiste kriiside ajal edukalt ja kiiresti. Tollil on olnud oluline roll ELi koordineeritud ja jõulises reageerimises Venemaa provotseerimata sissetungile Ukrainasse: alates ekspordikeeldude (sealhulgas kahesuguse kasutusega kaupade ja sõjaliste kaupade suhtes) ja impordikontrolli jõustamisest kuni humanitaarabi toetamiseni tollimaksuvabastuste ja roheliste koridoride kaudu. See toimus vaid aasta pärast seda, kui tollil oli COVID-19 pandeemia ajal otsustav roll elupäästvate vaktsiinide ja meditsiiniseadmete transiidi jälgimisel, kohanedes samas häiritud ja muutuvate üleilmsete tarneahelatega. Samal ajal muutis Ühendkuningriigi EList väljaastumisele järgnenud üleminekuperioodi lõpp 2021. aastal tolliliidu piire, mis oli tohutu väljakutse, kuid toll sai sellega edukalt hakkama. Siiski tõid need kriisid esile ka vaieldamatu vajaduse struktuurilise moderniseerimise järele, et muuta ELi toll Euroopa Liidu strateegiliseks võimekuseks. Kehtiva liidu tolliseadustiku8 ja sellest tuleneva juhtimisraamistiku kohaselt kuuluvad tollialased õigusaktid ja ühtsed tariifid ELi ainupädevusse, samas kui liikmesriigid vastutavad rakendamise eest, eelkõige riskijuhtimise ja kohapealse kontrolli kaudu. Euroopa Kontrollikoja sõnul toob selline süsteem kaasa märkimisväärseid ja suures osas soovimatuid lahknevusi tollialaste õigusaktide kohaldamisel liikmesriikides, mis nõrgendab tolliliitu, kahjustab ELi finantshuve ja võimaldab nõudeid mittetäitvatel ettevõtjatel suunata oma impordi läbi ELi piiripunktide, kus tehakse vähem tollikontrolli9. Samu puudusi ja lünki kasutavad ära ka nõuetele mittevastav kaubandus ja organiseeritud kuritegelikud operatsioonid, mis õõnestavad ELi julgeolekut ja ühtse turu terviklikkust. Sõltumatud uuringud näitavad järjepidevalt, et imporditud toodete nõuetele mittevastavus on suur eri tootmissektorites, nagu kemikaalid10 ja mänguasjad11. ELi sisenevad nõuetele mittevastavad tooted takistavad nõuetele vastavate ettevõtete konkurentsivõimet ning kujutavad endast tõsist ohtu ELi tarbijate tervisele ja elule ning toodetega seotud vigastused ja enneaegsed surmad põhjustavad kahjukannatajatele mõõtmatut valu. Hiljutises aruandes leiti, et 95 % internetipõhiste kauplemiskohtade kaudu müüdavatest toodetest ei vasta kemikaale käsitlevatele õigusaktidele erineval viisil12. Sellega seoses on ühiskondlikud kulud hinnanguliselt 76,6 miljardit eurot aastas13. 7 „Putting more Union in the European Customs: Ten proposals to make the EU Customs Union fit for a Geopolitical Europe“ (Rohkem liitu Euroopa tollis – kümme ettepanekut, mille abil ELi tolliliit geopoliitilise Euroopa jaoks sobivaks muuta), eksperdirühma aruanne ELi tolliliidu reformi kohta, Brüssel, märts 2022. 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1–101). 9 Kontrollikoja eriaruanne nr 04/2021: „Tollikontroll: ebapiisav ühtlustamine kahjustab ELi finantshuve“. 10 REACH- ja CLP-määruse täitmise tagamise aruande kohaselt ei vasta kuni 28 % impordist REACH- ja CLP- (klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise) määrusele. Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu (CEFIC) hiljutise aruande kohaselt pärines 2020. aastal 80 % keelatud või piiratud kasutusega kemikaale sisaldavatest nõuetele mittevastavatest toodetest väljastpoolt ELi/EMPd. 11 Aastatel 2016–2021 tingisid ELi turul leitud ohtlikud mänguasjad rohkem kui veerandi kõigist RAPEXi / Safety Gate’i hoiatustest, kusjuures märkimisväärne osa ohtlikest mänguasjadest on pärit kolmandatest riikidest (85 % Hiinast). 12 Euroopa Keskkonnabüroo aruanne veebiplatvormide kohta: roll ja vastutus ökodisainipoliitikas. 13 Mõjuhinnang, mis on lisatud dokumendile „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse üldist tooteohutust“ (SWD (2021) 168 final). 2 Tollile langeb üha rohkem ülesandeid. Viimastel aastatel on EL kokku leppinud märkimisväärses arvus väga ambitsioonikates õigusaktides, millega kehtestatakse keskkonna-, ohutus-, tervise-, sotsiaal- ja digistandardid, mis kujundavad ettevõtjate tegevust ühtsel turul ja väljaspool seda. Hiljutised näited on üldise tooteohutuse määrus,14 määrus ELi põhjustatud raadamise ohjeldamiseks,15 sunniviisilise töö abil valmistatud toodete keelustamise määrus,16 ELi piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism17 ning Euroopa ligipääsetavuse akt18. Praeguseks peavad kaubad vastama rohkem kui 370 ELi õigusaktile, mille täitmise tagamise kohustus on tollil. Keelde ja piiranguid käsitlevate ELi õigusaktide täitmise tagamisega seotud ülesannete pidev suurenemine on põhjustanud tollile märkimisväärset survet. Lisaks ei ole ELil ilma tarneahela keskse järelevalveta täielikku ülevaadet ja kontrolli selle üle, millised kaubad sisenevad ühtsele turule ja millised sealt väljuvad. See mitte ainult ei nõrgenda ELi valdkondliku poliitika usaldusväärsust, vaid piirab ka ELi positsiooni geopoliitilise osalejana. Seda probleemi süvendab kaubandusmahtude järsk suurenemine, mis on suuresti tingitud e-kaubanduse erakordsest kasvust, mis tekitab ekspotentsiaalselt palju väikese väärtusega kaupade väikepakke. 2017. aasta e-kaubanduse käibemaksureformiga, mille eesmärk oli reageerida e-kaubanduse järsule kasvule, tehti mitu lihtsustust maksu kogumiseks e-kaubanduse tehingutelt ja kaotati imporditud kaupade käibemaksuvabastus19. Kuigi reformiga ei kaotatud tollimaksuvabastust alla 150 euro väärtusega kaupadelt, kehtestati sellega kohustus esitada elektrooniline tollideklaratsioon, mis tõi 2022. aastal kaasa miljard täiendavat tollideklaratsiooni, mis lisandusid standardsetele tollideklaratsioonidele, mille arv on juba peaaegu kahekordistunud 376,8 miljonilt ühikult 2019. aastal 691,5 miljonile ühikule 2021. aastal. Lisaks on kuni 150 euro väärtusega kaupade tollimaksuvabastuse säilitamine jätnud ruumi selle künnise süstemaatiliseks kuritarvitamiseks kaubasaadetiste väärtuse tegelikust väiksemana näitamise ja osadeks jagamise kaudu. Tollimaksude vältimiseks on ligikaudu 65 % e-kaubanduse saadetise väärtust näidatud tegelikust väiksemana20 ning ühtlasi näitavad uuringud, et 66 % internetist ostetud toodetest ei vasta ELi ohutusnõuetele21. E-kaubanduse kaupade käibemaksu- ja tolliprotseduuride erinevus muudab süsteemi asjaosaliste jaoks keeruliseks. Praegu ei ole tollil vahendeid rahvusvahelise kaubanduse eeskirjade nõuetekohase täitmise tagamiseks piiriülese e-kaubanduse puhul. E-kaubanduse jaoks on vaja kohandatud tollikorda. 2013. aasta tollireformiga, mis jõustus 2016. aasta mais, viidi ELi toll üle paberivabale, integreeritud ja täielikult elektroonilisele keskkonnale. Reformi IT-komponent on käimas ja see viiakse lõpule 2025. aasta lõpuks. Selles keskendutakse olemasolevate protsesside digiteerimisele ilma aluspõhimõtteid muutmata. Kuid nagu juba märgitud teatises 14 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse üldist tooteohutust ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1025/2012 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/357/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ (COM(2021)346). 15 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud kaupade ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010 (COM(2021) 706). 16 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega keelatakse sunniviisilise töö tulemusena valminud tooted liidu turul (COM(2022) 453). 17 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism (COM(2021) 564 final). 18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70). 19 Nõukogu 5. detsembri 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/2455, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ ja direktiivi 2009/132/EÜ seoses teatavate käibemaksukohustustega teenuste osutamise ja kaupade kaugmüügi puhul (ELT L 348, 29.12.2017, lk 7). 20 Konsultatsioonifirma Copenhagen Economics (2016), Euroopasse importimine e-kaubanduse teel: käibemaks ja tollikäitlus. 21 https://www.beuc.eu/publications/beuc-x-2021-004_is_it_safe_to_shop_on_online_marketplaces.pdf 3 „Tegevuskava, et viia tolliliit järgmisele tasemele“,22 mida nõukogu oma 2020. aasta detsembri järeldustes laialdaselt toetas, on vaja viia lõpule liidu tolliseadustiku rakendamine, mis ei ole aga tekkivate probleemide lahendamiseks piisav. Samuti rõhutas Euroopa Parlament tolli IT- süsteemide 2025. aastaks täieliku digiteerimise tähtsust, kuid nõudis täiendavaid reforme, et parandada liidu tolliseadustikku ja kohandada seda eelkõige e-kaubandusest tulenevate probleemide ja ohtude kõrvaldamiseks23. Praegune lähenemisviis riiklike IT-süsteemide ühendamiseks ELi tasandil on jõudnud oma piirini. Lisaks sellele, et 27+1 IT-süsteemi arendamine ja hooldamine ning kaubanduse ühendamine erinevate riiklike süsteemidega on kulukas, on muutustega kohanemise kiirus aeglane ja tolliandmed endiselt killustatud. 3. JÄRGMINE TASAND – REFORMI ALUSPÕHIMÕTTED JA PÕHIJOONED Tolliliidu muutmiseks nii, et see peaks vastu järgmistel aastakümnetel, on komisjon nüüd esitanud ettepaneku tolliliidu kõige ambitsioonikama ja ulatuslikuma reformi kohta alates selle sünnist 1968. aastal, mis põhineb kolmel aluspõhimõttel. 1. Tõhus tolliliit koos lihtsustatud ja ajakohastatud tolliprotseduuridega, nii et seaduskuulekad ettevõtjad saaksid kasu kaubandusvõimalustest, olles kindlad, et nende konkurendid järgivad samuti mitmesuguseid tollieeskirju, olenemata sellest, kus kaubad ELi sisenevad. 2. Geopoliitiline tolliliit, mis suudab paremini kaitsta ELi ja selle liikmesriikide finantshuve ning ELi julgeoleku-, ohutus-, tervise-, majandus- või keskkonnaalaseid huve ja väärtusi, koordineerida kaubanduspiiranguid ja kujundada rahvusvahelist tollikoostööd, koondades keskse tasandi pädevuse ja eksperditeadmised ELi Tolliametisse. 3. Paindlik ja tulevikukindel tolliliit, mis kohandub paindlikult muutustega tarneahelates, olgu siis tegemist rohe- ja digipöördega praegusel kümnendil või tarneahela juhtimise tulevaste arengutega. Seda toetab uus ELi tolliandmekeskus, mis on kavandatud selleks, et areneda aja jooksul koos uute tollitoimingute nõuetega, erinevalt traditsioonilistest IT-süsteemidest, mis on loodud ainult konkreetsete protsesside ja eesmärkide jaoks. Tekstikast 1. Tollireformist lühidalt Reformi eesmärk on luua kulutõhusam ja tulemuslikum tolliliidu koostööraamistik, mis põhineb ELi tolliasutuste ning tolli ja ettevõtjate vahelisel uuel partnerlusel ning millel on kaks üldeesmärki: (i) vähendada lihtsustatud ja ajakohastatud protseduuride abil nõuete täitmisega seotud kulusid tolliasutuste ja ettevõtjate jaoks (4. peatükk); (ii) võimaldada ELi tollil paremini kaitsta ELi ja selle liikmesriikide ning ühtse turu finants- ja mittefinantshuve, tuginedes ühisele, kogu ELi hõlmavale riskijuhtimisele ja ühtlustatumatele kontrollidele (5. peatükk). Need kaks eesmärki on omavahel lahutamatult seotud. Mida rohkem kontrollisuutlikkust tugevdatakse, seda rohkem saab protseduure lihtsustada. Mida rohkem protseduure lihtsustatakse, seda rohkem on võimalik eraldada vahendeid ebaseadusliku kaubanduse vastu 22 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Tegevuskava, et viia tolliliit järgmisele tasemele“ (COM(2020) 581 final). 23 Euroopa Parlamendi 18. jaanuari 2023. aasta resolutsioon ühtse turu 30. aastapäeva kohta: saavutatu tähistamine ja edasise arengu väljavaade (2022/3015(RSP). 4 võitlemiseks. Selle eesmärgi saavutamiseks tehakse reformiga ettepanek luua kaks olulist asutust: ELi Tolliamet ja ELi tolliandmekeskus. ELi Tolliameti (vt ka tekstikast 5) peamine ülesanne on koondada praegu üle ELi hajutatud eksperditeadmised ja pädevused, et juhtida, koordineerida ja toetada ELi liikmesriikide tolliasutusi. See võimaldab tugevdada tarneahela järelevalvet, kusjuures ELi ja liikmesriikide tasandi tolliasutused tegutsevad ELi välispiiril kaupade kontrollimisel ühtsena. Uuest ELi tolliandmekeskusest (vt ka tekstikast 3) saab tolliliidu esindus- ja juhtüksus ning keskuse loomine on järelevalve tugevdamise ja menetluste lihtsustamise eeltingimus. Aja jooksul integreeritakse ja asendatakse sellega olemasolev tolli IT-taristu ning suurendatakse samal ajal koostalitlusvõimet seotud poliitikavaldkondadega (vt ka 6. peatükk). Seega säästavad EL ja selle liikmesriigid praeguse olukorraga võrreldes aastas miljardeid IT arendus- ja hoolduskulusid24. Kauplejate jaoks vähenevad nõuete täitmisega seotud kulud tänu lihtsustatud protseduuridele ligikaudu 2,7 miljardi euro võrra aastas. Lisaks tagatakse reformiga ELis mitu miljardit lisatulu, sest vähendatakse maksu- ja tollipettusi ning võideldakse väärtuse tegelikust väiksemana näitamise vastu. Kohandatud e-kaubanduse kord toob samuti kaasa lisatulu, mis on hinnanguliselt üks miljard eurot aastas. 4. LIHTSAMAD TOLLIPROTSEDUURID – UUS TOLLI JA ETTEVÕTJATE PARTNERLUS Reform hõlmab kolme lihtsustamistasandit. Esimesed meetmed vähendavad kõigi kauplejate jaoks tolliformaalsusi, vähendamata tollikontrolli suutlikkust. Teist lihtsustuste kogumit kohaldatakse ainult valitud „Trust and Check“ (usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsevate) kauplejate suhtes, tuginedes olemasolevale volitatud ettevõtjate25 kontseptsioonile ja seda täiustades. Reformiga kehtestatakse e-kaubanduse jaoks kohandatud tollikord, et vähendada e-kaubanduse nõuete täitmisega seotud kulusid ja tagada tarbijate jaoks täielik läbipaistvus. Tollireformi üldine juhtpõhimõte on läbipaistvus: mida läbipaistvamad on kauplejad oma tarneahelate osas, seda vähem on vaja tolli sekkumist kohapeal. See kujutab endast tolli ja ettevõtjate vahelistes suhetes olulist muutust, mis vähendab haldusformaalsusi ja tarbetut bürokraatiat, suurendades samal ajal riskijuhtimissuutlikkust. Tekstikast 2. Olulised lihtsustused ettevõtjate ja tolliasutuste jaoks Reformiga tehtavad peamised lihtsustused on järgmised.  ELi ühtne liides. Tolliandmed tuleb esitada ainult ELi tolliandmekeskusele, selmet esitada neid erinevatele liidestele, mis tulenevad praegu kogu ELis kasutusel olevast 111 eraldi süsteemist. Kuna teave pärineb stabiilsetest tarneahela andmetest, tuleb mitme saadetise puhul esitada tõendavad dokumendid ainult üks kord. Standarddeklaratsioonide esitamise kohustus kaotatakse ja asendatakse asjaomaste osaliste kohustusega teha asjaomane teave õigel ajal kättesaadavaks. Sellisel viisil võib nõuetele vastav kaup liikuda ilma tolli sekkumiseta26.  Tolli ühtne kontaktpunkt. „Trust and Check“ (usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsevatel) kauplejatel on kogu ELis tegutsemise ajal partneriks üksainus tolliasutus. Selle asemel, et ajada asju kuni 27 riigi tolliasutustega, kellel on erinevad tavad, vahetavad kauplejad oma asukohas teavet ühe tolliasutusega, mida võimaldab ELi 24 Kasutegurid ja kulude kokkuhoid on veelgi märgatavamad võrreldes vastupidise stsenaariumiga, mille kohaselt andmekeskused võetakse koordineerimata kasutusele riikide tasandil, mis killustaks tolliliitu veelgi. 25 Volitatud ettevõtja staatus on tolliasutuste väljastatud standardluba. See tõendab, et ettevõtja on täitnud teatavaid standardeid, näiteks seoses ohutuse ja turvalisuse, tollieeskirjade järgimise ja maksevõimega. 26 See ei hõlma kaupu, mille suhtes kohaldatakse piiranguid. 5  tolliandmekeskus. Seda lähenemisviisi võib pärast põhjalikku läbivaatamist 2035. aastal laiendada kõigile kauplejatele.  Lihtsamad ja läbipaistvamad e-kaubanduse impordiprotsessid. Platvorme käsitatakse müüdavate kaupade importijatena ja nad peavad sellest müügist tollile teatama. See tagab täieliku läbipaistvuse ELi kodanike jaoks, kes ei seisa enam silmitsi posti- või kullerfirmade ootamatute tasudega nõuete täitmise eest.  Lihtsustatud neljaastmeline meetod väikese väärtusega kaupade tollimaksude arvutamiseks. Reformiga võetakse kasutusele uus süsteem väikese väärtusega saadetiste jaoks, mis lihtsustab oluliselt väikese väärtusega kaupade klassifitseerimist ja hindamist, tekitamata seejuures võimalusi pettusteks. See võimaldab kaotada tollimaksuvabastuse kuni 150 euro väärtusega kaupade puhul, mis on praegu tolli- ja käibemaksupettuste allikas. Tolliprotsessid kajastavad rahvusvahelise kaubanduse keerulist reaalsust, hõlmates paljusid osalejaid, nagu tarnijad, kauplejad, vedajad ja teenuseosutajad. Tänapäeval kogutakse teavet mitme deklaratsiooniga iga kaubasaadetise kohta selle suurusest olenemata ning erinevates etappides: enne sisenemist või väljumist, saabumisel, ajutisel ladustamisel ja kauba tolliprotseduurile suunamisel. Deklarant peab olema tuttav kuni 27 erineva riikliku IT- keskkonnaga. Samuti võidakse temalt nõuda tõendavaid dokumente, mis on seotud kaupade päritolu või tootmisega, olenevalt nende laadist, näiteks kui nende tootmisel võib tekkida oht, et rikutakse ELi keeldude ja piirangutega seotud õigusakte (nt metsa geolokaliseerimine, et võidelda raadamise vastu, või teave tootjate kohta, kes on süüdi mõistetud sunniviisilise töö kasutamise eest). Formaalsused ja mitmesugused protsessid on seotud halduskuludega ja lähevad kaubandusele kalliks maksma. Samas saab toll eeskirjade täitmise tagada vaid siis, kui ta teab eelnevalt, milline kaup väljub või saabub, ning saab otsustada, kas ja kus on vaja sekkumist ja kontrolli. Ideaalses maailmas oleksid nõuetele vastavate kaubavoogude tolliprotseduurid seega lihtsad, kättesaadavad ja täielikult automatiseeritud. Sellisel juhul saaks toll suunata oma ressursid paremini riskidele ja teha kontrolle kõige vähem häirival viisil. Selleks peab tolli tähelepanu kese nihkuma üksikute saadetiste nõuetele vastavuse protsessilt kogu tarneahela probleemidele ja riskidele, tuginedes talle kättesaadavale teabele. Tollireform tugevdab seega tolli suutlikkust jälgida tarneahelaid ja sekkuda, kui see on vajalik (vt ka 5. peatükk). Koostalitlusvõime muude asjakohaste andmebaasidega, mis võimaldavad luua ühendusi näiteks ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna sertifikaate käsitleva teabe vahetamise süsteemi ja digitaalse tootepassi27 registri vahel, aitab lihtsustada tollikontrolle ja nõuete täitmise tagamist, pakkudes standardteavet elektroonilisel kujul. Tekstikast 3. ELi tolliandmekeskus – tööstusandmete revolutsiooni omaksvõtmine ELi tolliandmekeskusest saab tolliliidu esindus- ja juhtüksus. Andmekeskus kogub, töötleb, ühendab ja säilitab kõiki asjakohaseid andmeid, määratledes seeläbi uuesti teabe esitamise, tollijärelevalve eesmärgil kasutamise ja partnerasutustega jagamise viisi. Samuti viib see läbi ELi tasandi riskianalüüsi. ELi tolliandmekeskus on oluline vahend ja eeltingimus järgmise puhul.  Lihtsustatud protseduurid ja nõuete täitmisega seotud kulude vähenemine nii ettevõtjate kui ka ametiasutuste jaoks. Tollile teabe edastamisel saab võtta otse ühendust ELi tolliandmekeskusega, mitte mitme riikliku süsteemiga. See võimaldab dokumentide mitmekordset esitamist ning stabiilse teabe saab esitada üks kord ja taaskasutada seda järgneva impordi või ekspordi puhul. 27 Nagu on sätestatud ettepanekus võtta vastu määrus, millega kehtestatakse kestlike toodete ökodisaininõuete sätestamise raamistik ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/125/EÜ (COM(2022) 142 final). 6  Tsentraliseeritud andmetel põhinev ühine, kogu ELi hõlmav riskianalüüs, mis toetab kontrollisoovitusi ning kaitseb tõhusamalt ja tulemuslikumalt ELi välispiiri kaupade osas (5. peatükk). ELi tolliandmekeskusele esitatud teavet kasutatakse ELi ja liikmesriikide riskianalüüsides. Lisaks ELi Tolliametile on juurdepääs ELi tolliandmekeskusele ka riiklikel asutustel, komisjonil, OLAFil, Euroopa Prokuratuuril ning teatavatel tingimustel Europolil ja Frontexil, mis suurendab oluliselt nende analüüsisuutlikkust. See võimaldab saada kogu ELi hõlmava ülevaate riskidest ja tähendab, et riskidega saab tegeleda kogu ELis, olenemata sellest, kus kaubad sisenevad, toetades seeläbi ELi ja liikmesriikide riskijuhtimist. 4.1 Lihtsustamine kõigi kauplejate jaoks Praeguses süsteemis vastutab tolliformaalsuste eest tavaliselt deklarant, kes ei pea tingimata olema importija ega eksportija. Uues süsteemis seotakse iga saadetis ühe ettevõtjaga, kes vastutab tollimaksu- ja toote-eeskirjade täitmise eest. Importijad ja eksportijad vastutavad kohaldatavate tolli- ja muude maksude tasumise eest ning tagavad erinevate protseduuriliste ja õiguslike nõuete täitmise. Selle innovaatilise uue partnerluse raames saavad ettevõtjad esitada teavet, mida nad tavaliselt peavad tollile oma impordi ja ekspordi kohta esitama, otse ühe IT-liidese – ELi tolliandmekeskuse – kaudu. Kaupade liikumisega seotud eri osalejad, näiteks vedajad või laoettevõtjad, sisestavad samuti oma asjakohased andmeelemendid uue vahendi abil. Rõhku pannakse esmaste andmete kogumisele kaubandus- ja ärisüsteemidest, veebiplatvormidest ja muudest allikatest, vähendades täiendavalt tuginemist kolmandate isikute andmetele ja tolliprotsessidele üldiselt. Tarneahelaid puudutava stabiilse teabe, mis lähiajal eeldatavasti ei muutu, võib esitada üks kord ja taaskasutada seda järgneva impordi või ekspordi puhul. Aja jooksul kujuneb sellest täielik ülevaade ettevõtjate tarneahelatest ja tegevusest. Selle partnerlusega ei tekitata uusi lünki, mida kuritegevus saaks ära kasutada: tollil on reaalajas kogu vajalik teave selle kohta, millised kaubad saabuvad ja millal (vt ka 5. peatükk). Tolli riskianalüüsi tugevdamiseks kogutakse paremaid andmeid tarneahela kohta ja võetakse kasutusele ELi tasandi riskianalüüs, et võidelda piiriüleste pettuste vastu, ning seda võib teatavatel tingimustel kasutada ohu hindamise analüüsides, mille koostavad teised liidu ametid, sealhulgas Europol ja Frontex, oma pädevuse piires. Tollil on ülevaade käimasolevast kaubandusest ja tarneahelatest. Koos partnerasutustega võib ta vastavalt iga saadetise riskianalüüsile sekkuda enne laadimist, sisenemisel, veo ajal või sihtkohas. 4.2 Lihtsustused „Trust and Check“ (usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsevatele) kauplejatele Väike rühm valitud „Trust and Check“ (usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsevaid) kauplejaid saab kasu veelgi suurematest lihtsustustest, mis vähendavad paberitööd ja tolliformaalsusi miinimumini28. Läbipaistvad kaubavood saavad liikuda nn roheliste koridoride kaudu ilma formaalse tollialase suhtluseta ja halduskoormuseta ning toll nõuab kontrolli ainult vajaduse korral. „Trust and Check“ kauplejate põhimõte tugineb praegusele volitatud ettevõtja staatusele, seda ajakohastades ja tugevdades. Nagu volitatud ettevõtjad, peavad ka „Trust and Check“ kauplejad vastama mitmele kriteeriumile, mille eesmärk on tagada, et nad on usaldusväärsed ettevõtjad, näiteks neil on puhas juriidiline taust, kõrgetasemeline kontroll oma tegevuse ja tarneahela üle ning maksevõime. Lisaks peavad nad kasutama elektroonilist süsteemi, mis teeb ELi tolliandmekeskuse kaudu kättesaadavaks reaalajas andmed nende saadetiste liikumise ja kõigi asjaomaste nõuete täitmise kohta. 28 Seevastu peab jääma kehtima kohustus esitada teatavat minimaalset laadimis- ja saabumiseelset teavet. 7 Kuna ELi tollil on täielik tarneahela ülevaade „Trust and Check“ kauplejate kohta, võib toll anda neile loa teha teatavatel tingimustel enesekontrolli oma kauba nõuetele vastavuse üle, vabastada kaup tolliasutuste nimel ja maksta korrapäraselt tollimakse, esitamata iga saadetise kohta tehingupõhiseid tollideklaratsioone. Toll saab pidevalt teha riskianalüüsi ja kontrollida teavet ning taotleda tollikontrolli, kui ta seda vajalikuks peab. Saadud teabe kvaliteet, sidusus ja täpsus võimaldavad jälgida ettevõtja usaldusväärsust. Vajaduse korral võib toll „Trust and Check“ loa tühistada või peatada, kui „Trust and Check“ kaupleja ei vasta enam loa saamise kriteeriumidele või kui tegemist on väärkäitumisega. 4.3 Kohandatud tollikord e-kaubanduse jaoks Tuginedes käibemaksukorra edukale ajakohastamisele,29 kehtestatakse selle reformiga e- kaubanduse jaoks kohandatud tollikord30. 2017. aastal leppisid ELi liikmesriigid kokku, et alates 2021. aastast kaotatakse kuni 22 euro väärtusega imporditud kaupade käibemaksuvabastus, et kohandada käibemaksueeskirju kaupade kaugmüügi tegeliku olukorraga, mis oli tingitud e-kaubanduse erakorralisest kasvust. Enne reformi oli e-kaubandus suur pimeala. Väikese väärtusega kaupu ei deklareeritud tollile, mistõttu puudus täielikult tarneahela järelevalve. Alates 2021. aasta juulist kuuluvad kõik imporditud kaubad käibemaksuga maksustamisele ja nende kohta tuleb esitada digitaalne tollideklaratsioon. See hõlmab kaupu, mille väärtus on kuni 150 eurot ja millelt praegu tollimaksu tasuda ei tule. Kehtestatakse uued protseduurid, et veelgi lihtsustada praegust korda ja viia see kooskõlla e-kaubanduse käibemaksueeskirjadega. Kuna tollil ei ole vahendeid rahvusvahelise kaubanduse eeskirjade täitmise nõuetekohaseks tagamiseks piiriülese e- kaubanduse valdkonnas, muudetakse digiplatvormid importijateks (tarbijate asemel) ning neid peetakse vastutavaks kõigi tolliformaalsuste ja -maksete eest. Nad nõuavad tollimaksud müügi hetkel sisse ja maksavad need vastavatele liikmesriikidele, nagu nad juba teevad käibemaksu puhul31. Lisaks võetakse läbivaadatud ühises tollitariifistikus kasutusele lihtsustatud meetod tarbijatele kaugmüügi teel müüdavate väikese väärtusega kaupade suhtes kohaldatavate imporditollimaksude arvutamiseks. Koos ELi tolliandmekeskuse kasutamisega peaks see lihtsustatud meetod kompenseerima e-kaubanduse korra halduskulude võimaliku suurenemise. Meetod põhineb neljaastmelisel süsteemil, mille vastavad väärtuselised tollimaksumäärad32 on 5 % (nt mänguasjad, majapidamistarbed), 8 % (nt siiditooted, klaasnõud), 12 % (nt söögiriistad, elektrimasinad) ja 17 % (nt jalatsid). See lihtsustab eeskirju sarnaselt sellega, mida rahvusvahelised partnerid, näiteks Kanada,33 juba praktiseerivad, kõrvaldades samas lünga, mille tõttu jääb ELi eelarvesse saamata vähemalt üks miljard eurot tulu. Kuna toll saab platvormidelt asjakohast teavet kogu müügi kohta, võimaldavad uued eeskirjad tollil paremini tagada tootenõuete täitmise. Kui tollil tekib seoses pakiga probleem, saab ta täiendavalt uurida, kas tegemist on üksikjuhtumi või süsteemse probleemiga. 29 Joonealune märkus 9. Vt ka käibemaksu käsitlevad ELi õigusaktid (europa.eu). 30 Uute eeskirjade puhul võetakse nõuetekohaselt arvesse mitmepoolseid läbirääkimisi WTOs või digipartnerlusi, mis on sõlmitud Jaapani, Korea ja Singapuriga. 31 Platvormid vastutavad ka selle tagamise eest, et kaugmüüjad registreerivad tootjavastutusorganisatsioonides kaubad, mille suhtes kohaldatakse laiendatud tootjavastutust, et tagada teiste müüjatega võrdsed tingimused. 32 „Maks, mida kohaldatakse protsendina imporditavate teenuste või kaupade väärtusest, mitte nende kaalust või ühikute arvust“. 33 Vt https://www.wto.org/english/tratop_e/msmes_e/canada_sept21_e.pdf. 8 Lisaks võiks toll aidata tagada digiteenuste määruses34 sisalduvate uute vastutuseeskirjade täitmise. Uutes eeskirjades täpsustatakse ka vastutust impordiprotsessis, suurendades seeläbi e- kaubanduse läbipaistvust. See kaitseb ELi kodanikke ebameeldivate üllatuste eest, nagu ootamatud kulud ja koormavad tolliformaalsused. Tarbijad saavad läbipaistvalt teada oma internetiostu kogumaksumuse ja maksavad selle eest korraga, nagu nad juba teevad käibemaksu puhul. Lisaks on tarbijatel suurem kindlus, et ostetavad tooted ei kahjusta neid ega keskkonda, mis motiveerib ettevõtjaid säästvalt tootma. 5. TARNEAHELA JÄRELEVALVE GEOSTRATEEGILISE SUUTLIKKUSENA – UUS LÄHENEMISVIIS RISKIDE JUHTIMISEKS ELI PIIRIL KAUPADE PUHUL. Tekstikast 4. ELi uue riskijuhtimisraamistiku põhivõimekused Reformiga kehtestatakse ELi uus juhtimisraamistik, mis hõlmab liikmesriike, komisjoni, uut ELi Tolliametit (vt ka tekstikast 5), turujärelevalvet ja muid asjaomaseid asutusi. Oluline on, et uus partnerlus ettevõtjatega toetab uut juhtimisraamistikku. Reformiga luuakse neli võimekust, mis on olulised riskijuhtimiseks, et kaitsta ELi ühist piiri kaupade puhul. 1. Uue ELi Tolliameti keskne riskianalüüsivõimekus, kasutades ära ELi tolliandmekeskuse uut andmehulka. 2. Mehhanism, millega tagatakse riskijuhtimise ja kontrolli ühtlasem rakendamine kogu ELi ühisel piiril kaupade puhul. 3. Ühtset turgu ja tolliliitu haldavate eri asutuste koostööraamistik. 4. Ühise seisukoha kujundamise protsess riskide prioriseerimiseks. Vajaduste ja ressursside tasakaalustamiseks põhineb tollikontroll suures osas automatiseeritud ja sihipärasel riskijuhtimisel. Praegu kasutavad liikmesriigid selleks riiklikke süsteeme koos riiklike andmetega, ilma kogu ELi hõlmava tarneahela järelevalveta. Hetkel ei ole liikmesriikidel ega komisjonil riskijuhtimise ja kontrolli jaoks täielikku kogu ELi hõlmavat ülevaadet saadetistest, ettevõtjatest või tarneahelatest. Kontrollikoda on tuvastanud struktuurseid probleeme ja puudusi finantsriskide juhtimises, mis kahjustavad ELi finantshuve. Riskijuhtimisel ELis puuduvad olulised omadused, nagu: kogu ELi impordi andmetel põhinev kogu ELi hõlmav analüüs, asjakohased andmekaevetehnikad ning asjakohased meetodid, mille abil käsitleda importi mõjutavaid finantsriske, mis tulenevad e-kaubandusest. Tollikontrolli ühetaoline kohaldamine liikmesriikides on vajalik selleks, et takistada petturitest importijatel kasutada nõrgema kontrolliga piiripunkte. Tollil on veelgi vähem vahendeid mittefinantsriskide juhtimiseks: praegune riskijuhtimisraamistik ei kajasta piisavalt selliste ELi õigusaktide kasvavat arvu ja keerukust, mille kohaselt toll peab kontrollima imporditud toodete nõuetele vastavust. Sünergia seotud poliitikavaldkondadega jääb kasutamata. Puudub ühine lähenemisviis mittefinantsriskide prioriseerimiseks. Selle asemel prioriseeritakse riskid praegu ebastruktuurselt ja juhuslikult, mis toob kaasa 27 erinevat riiklikku lähenemisviisi kaupade kontrollile ELi piiril ning avab ukse ümbersuunamisele, kõrvalehoidmisele ja pettustele. 34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 277, 27.10.2022, lk 1–102). 9 Lihtsamalt öeldes puudub ELi tolliliidus tõhus ELi riskijuhtimisraamistik, et kaitsta ELi piiri kaupade puhul. ELi tervikliku riskijuhtimise raamistiku kontseptuaalseks aluseks on viis juhtpõhimõtet, millega püütakse kehtestada ühised standardid, võttes samal ajal arvesse konkreetseid riiklikke/piirkondlikke/valdkondlikke iseärasusi: 1. kohandatud riskijuhtimine, kesksete põhimõtete ja riiklike/piirkondlike/valdkondlike eripärade tasakaalustamine ning mittefinants- ja finantsriskide juhtimine; 2. dünaamiline riskijuhtimine, kohanemine pidevalt muutuva riskimaastiku ja avastamisvahenditega; 3. kaasav riskijuhtimine, mis põhineb koostööl teiste asutustega ning „Trust and Check“ kauplejatega; 4. andmepõhine riskijuhtimine, kasutades tõhusalt ja põhjalikult kõiki kättesaadavaid andmeid; 5. tulemuslik riskijuhtimine, mis tagab tollikontrolli ühtlasema kohaldamise kogu välispiiril. Liikmesriikide vahel ei ole tollipiire ja ühe tolliametniku tehtav kontroll kehtib kõikides liikmesriikides. Otsus kontrolli intensiivsuse kohta teatavate riskide puhul – näiteks Venemaa- vastaste sanktsioonide täitmise tagamine – mõjutab kogu ELi. Seetõttu peab ELi riskijuhtimine põhinema EL 27 ühisel riskide prioriseerimisel. Finantsriskide puhul on komisjon juba kehtestanud teatavad prioriteetsed kontrollivaldkonnad ja ühised riskikriteeriumid, mida liikmesriigid peavad rakendama. Kuna tolli poolt hallatavate mittefinantsriskide arv suureneb, kehtestatakse käesoleva reformiga sarnane protsess kõnealuste mittefinantsriskide jaoks. Selline riskide prioriseerimine suunab ELi Tolliametit (vt ka tekstikast 5) operatsioonilise riskijuhtimise teostamisel ELi tasandil ja liikmesriikide tolliasutusi nende kontrolliotsuste tegemisel. Kuna tegemist on ka poliitilise küsimusega, võidakse tulevikus nõukogus vahetada poliitilisel tasandil arvamusi riskide kaalumise ja prioriteetide seadmise kohta. Arvestades erinevaid mittefinantsriske (ohutus, turvalisus, keskkond jne), sõltub kõige tõhusam täitmise tagamise strateegia valdkondlike õigusaktide laadist. Kõikide mittefinantsriskide puhul on vaja tihedamat strateegilist ja operatiivkoostööd tolliasutuste ja muude asutuste (nt turujärelevalveasutused, õiguskaitseasutused, piirihaldusasutused ja maksuhaldurid) vahel. Koordineerimine peaks algama kaasavamast ja terviklikumast poliitikakujundamisest, võttes arvesse asjaomaste asutuste rolle ja võimalikku koostoimet. See peaks sillutama teed strateegilisemale lähenemisviisile tootestandardite täitmise tagamiseks ühtsel turul. Sellist strateegilist lähenemisviisi tuleb operatiivselt täiendada andmete jagamise ja ühise riskianalüüsiga35. ELi tolliandmekeskus, mis tugineb ELi tollivaldkonna ühtsele teeninduskeskkonnale (EU CSW) ja uuele impordikontrollisüsteemile (ICS 2), võimaldab andmete ühist kasutamist, minnes kaugemale lubade automaatsest ristkontrollist või dokumentide vahetamisest, eesmärgiga töötada välja ühised riskijuhtimisstrateegiad. Seda täiendab digitaalse tootepassi kasutuselevõtt, mis võimaldab toodete digitaalset identifitseerimist üksikult, partii- või mudelipõhiselt ning tagab juurdepääsu andmetele toote päritolu, ohtlike ainete või kriitilise tähtsusega toorainete sisalduse kohta ning muule teabele toote koostise ja kestlikkuse kohta. Lisaks saab teistelt pädevatelt asutustelt saadud teavet piiratud kasutusega keemiliste ainete või mis tahes liikmesriigis avastatud nõuetele 35 Selle valdkondadevahelise koostöö hõlbustamiseks luuakse ELi tolliandmekeskus tihedas kooskõlas Euroopa koostalitlusvõime raamistikuga (COM(2017) 134 final) ja sellega seotud koostööraamistikuga, mille kohta tegi komisjon ettepaneku koostalitleva Euroopa määrusega (COM(2022) 720 final). 10 mittevastavate tarneahelate kohta kasutada otse ühises riskianalüüsis, mis parandab kõikide liikmesriikide kontrolliotsuste tegemiseks vajalikke andmeid36. Tekstikast 5. ELi Tolliameti ülesanded Esiteks koondab ELi Tolliamet tollialased eksperditeadmised kesksel tasandil, et teostada ELi riskijuhtimist, kasutades riskianalüüsi eesmärgil ELi tolliandmekeskuses pidevalt ajakohastatavaid andmeid. Selle analüüsi põhjal annab ELi Tolliamet riiklikele tolliasutustele kontrollisoovitusi, mida viimased peavad kohaldama või mille kohaldamata jätmist põhjendama. Ühine riskijuhtimine, mis väljendub tollikontrollide ühtlustatumas kohaldamises, aitab luua kaupade jaoks tõeliselt ühise välispiiri. See on väga oluline, et võidelda nn piiripunktide valimise vastu, mis on levinud tava, mis kahjustab ühtse turu terviklikkust ja mille puhul kauplejad võtavad sihikule ELi välispiiri nõrgima lüli, et võimaldada ebaseaduslikel toodetel siseneda ühtsele turule. ELi ja liikmesriikide riskijuhtimine teavitab ja tugevdab teineteist. Riiklikud tolliasutused jätkavad riiklikku riskianalüüsi ja -juhtimist vastavalt konkreetse liikmesriigi riskiprofiilile, tuginedes ELi tolliandmekeskuse ja selle poolt toetatavate koostöövõrgustike pakutavatele oluliselt parematele andmetele. Teiseks koordineerib ELi Tolliamet operatiivset kriisiohjet. Kohaldatavate ELi õigusaktide kohaselt töötab ELi Tolliamet välja eri kriisistsenaariumide protokollid ja protseduurid ning tagab nende kohaldamise. ELi Tolliamet on keskne tollipartner ka muudele asutustele (nt turujärelevalveasutused, õiguskaitseasutused, sealhulgas EUROPOL), kelle ülesanne on säilitada ühtse turu terviklikkus37. Kui ELi tolliandmekeskus pakub IT-teenuseid ja alusandmeid, tagades uuenduslike andmeallikate, näiteks digitaalse tootepassi integreerimise, siis ELi Tolliamet tagab operatiivkoostöö ja koordineerimise asjaomaste üksustega, sealhulgas selliste ELi ametitega nagu Europol ja Frontex. Nende kahe ülesande vahel on tugev sünergia, sest ELi Tolliameti pakutav uus ELi riskijuhtimissuutlikkus võimaldab samuti praegusest palju kiiremat, tõhusamat ja ulatuslikumat kriisiga seotud riskidele keskendumist ning tugevamat asutustevahelist koostööd. Kolmandaks võib komisjon teha ELi Tolliametile ülesandeks arendada ja hooldada ELi tolliandmekeskust ning jälgida aja jooksul olemasolevate tolli IT-süsteemide migratsiooni ja integreerimist. Lisaks võib komisjon vajaduse korral delegeerida ELi eelarvest rahastatavate tulevaste tolliprogrammide elluviimise. 6. REFORMI AJAKAVA Reform viiakse astmeliselt ellu järgmise 10–15 aasta jooksul. See tagab 2016. aasta reformi konsolideerimise, enne kui uuest mudelist saadav kasu järk-järgult realiseerub, ilma et see häiriks tollitoiminguid. Kuigi mõnda uue liidu tolliseadustiku põhisätet hakatakse kohaldama varsti pärast vastuvõtmist, on ette nähtud üleminekuperiood, mille jooksul mõned praegused tavad jätkuvad. 36 Näiteks otsene juurdepääs Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) andmebaasile võimaldaks kontrollida kehtiva registreerimisnumbri olemasolu iga aine puhul, mida üks juriidiline isik toodab või impordib vähemalt ühe tonni. Ilma sellise registreerimiseta ei ole turulelaskmine lubatud. Samuti võimaldaks juurdepääs ECHA andmebaasile tolliasutustel kontrollida autoriseerimisotsuseid, kui komisjon on teinud erandi ainetele, mis on REACH-määruse alusel keelatud. Praegu on tolliasutustel sageli probleeme selle teabe kontrollimisega, sest autoriseerimisotsused on adresseeritud kasutajale, mitte aine importijale. 37 Samuti tugevdab see koostööd kuritegusid uurivate ja/või kriminaaluurimisi toetavate asutustega ning Frontexiga, kellele on antud volitused piiriülese kuritegevuse avastamiseks, ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks ELi välispiiridel. 11 ELi tolliandmekeskus töötatakse välja ja võetakse kasutusele aja jooksul, tuginedes mõnele olemasolevale tolli IT-süsteemile ning integreerides digitaalse tootepassi ja mõned muud süsteemid, sealhulgas need, mida rakendatakse liidu tolliseadustiku käimasoleva IT-reformi raames. ELi tolliandmekeskus luuakse kõigepealt põhikujul, et aidata lahendada kõige pakilisemaid ehk e-kaubanduse probleeme. E-kaubanduse jaoks kohandatud tollikorda hakatakse kohaldama alates 2028. aastast, kui ELi tolliandmekeskus jõuab esimesse piiratud tegevusetappi. Teise sammuna hakatakse juba tsentraliseeritud tolliinfosüsteeme38 migreerima ELi tolliandmekeskusesse, pärast mida saab toimuda muude riiklike IT-süsteemide migratsioon. Kauplejad võivad hakata kasutama ELi tolliandmekeskust alates 1. jaanuarist 2032 ja on kohustatud seda tegema alates 1. jaanuarist 2038. ELi Tolliamet asub oma ülesandeid täitma 1. jaanuaril 2028 ning hakkab kohe täitma oma kohustusi riskijuhtimise ja kriisiohje valdkonnas. ELi Tolliameti tegevus laieneb järk-järgult kooskõlas ELi tolliandmekeskuse kasutuselevõtuga ning tulevikus võidakse talle anda ülesandeid, mis lähevad käesolevas reformiettepanekus sätestatust kaugemale. Kuni 2028. aastani jätkavad komisjoni talitused riskijuhtimistegevust, mis on kooskõlas käesoleva reformiga ja aitab seda ette valmistada. Sellise olulise taristu nagu ICS2 ja tolliasutuste riskijuhtimissüsteemi (CRMS2) kasutuselevõtt ning komisjoni tugevdatud andmeanalüüsivõimekus mitte ainult ei aita lühiajalises perspektiivis paremini hallata ELi tolliliitu, vaid tagab ka selle, et ELi Tolliamet on valmis oma ülesandeid kohe algusest peale täitma. 7. REFORMIST KAUGEMALE – TOLLI AJAKOHASTAMINE KOGU MAAILMAS Komisjoni 2021. aasta teatisega „Kaubanduspoliitika läbivaatamine – avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“39 muudeti rohe- ja digipööre ELi kaubanduspoliitika oluliseks sambaks. Samamoodi ei tohi tolli ajakohastamine lõppeda ELi tolliliidu piiridel. Kliimakriisist ja e- kaubandusest tulenevad probleemid on olemuslikult üleilmsed ning nõuavad tollikoostöö põhjalikku läbivaatamist kogu maailmas. Mitmepoolsus ja reeglitel põhinev kaubandus on jätkuvalt ELi üleilmse kaubandusstrateegia põhikomponent. Seepärast jääb Maailma Kaubandusorganisatsiooni reformimine ELi peamiseks prioriteediks. Lisaks töötas EL 2021. aastal välja ambitsioonika visiooni Maailma Tolliorganisatsiooni (WCO)40 ajakohastamiseks. Tööstusandmete 38 Need on CRMS2, ICS 2, EU CSW-CERTEX, CCI. 39 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kaubanduspoliitika läbivaatamine – avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“ (COM(2021) 66 final). 40 Maailma Tolliorganisatsioon (WCO) on valitsustevaheline organisatsioon, mis tegeleb tolliküsimustega, nagu kaupade klassifitseerimine, väärtuse määramine, päritolureeglid, tarneahela turvalisus ja kaubanduse lihtsustamine. 12 revolutsiooni omaksvõtmine ja kestlike väärtusahelate edendamine on leidnud kajastamist Maailma Kaubandusorganisatsiooni strateegilises kavas aastateks 2022–2025, kujundades seeläbi üleilmseid arutelusid tollireformi üle. Edaspidi on vaja rohkem ära teha: maailma tollikogukond peab osalema struktuurses arutelus WCO reformimise üle, et muuta toll üleilmses kaksiküleminekus strateegiliseks võimekuseks, võttes eeskuju ELi tollireformist. Selleks et muuta maailma toll digiajastule vastavaks, kiitsid EL ja tema rahvusvahelised partnerid 2022. aastal heaks uue WCO andmestrateegia, mille eesmärk on luua globaalne andmeökosüsteem. See nõuab struktureeritud ja ulatuslikku tolliteabe vahetamist üleilmsel tasandil, pöörates erilist tähelepanu ärisaladuste ja isikuandmete kaitsele. ELi tolliandmekeskus on WCO andmestrateegia üleilmses kasutuselevõtus eeskujuks. Rahvusvaheliste partnerite innustamine sarnaste koostalitlusvõimeliste andmehaldussüsteemide loomiseks tugevdab oluliselt tolli suutlikkust tõhusalt jälgida ja kontrollida üleilmseid tarneahelaid. Lisaks peaks EL võtma juhtrolli globaalse keskkonnahoidliku tollipoliitika väljatöötamisel. On mitmeid valdkondi, kus maailma tolliasutused saavad toetada keskkonnaeesmärke. Lisaks tolliasutuste endi keskkonnahoidlikumaks muutmisele41 peaks kaupade klassifikatsiooni ajakohastamine kooskõlas kaksikülemineku eesmärkidega olema osa käimasolevast harmoneeritud süsteemi konventsiooni strateegilisest läbivaatamisest42 43. Võimalused harmoneeritud süsteemi (HS) klassifikatsiooni keskkonnahoidlikumaks muutmiseks ulatuvad keskkonnakaupade loetelude koostamisest kuni HSi struktuuri muutmiseni või isegi klassifikatsiooni enda muutmiseni uute keskkonnakriteeriumide alusel. Selline läbivaatamine võiks aidata tugevdada ka vastupanuvõimet ja lahendada võimalikke tarneprobleeme sektorites, mis on taastuvenergiale üleminekuks hädavajalikud. Keskkonnatoodete standardklassifikatsioon annaks riikidele olulise aluse nende toodete suhtes kohaldatavate tariifide ja reguleerivate meetmete hoolikaks kalibreerimiseks ning oleks tõhus vahend ELi kaubanduspoliitika kestlikkuse tugevdamiseks WTOs, vabakaubanduslepingutes ja uutes koostöövormides, sealhulgas nullnetotööstuse partnerlustes. Lisaks mitmepoolsele koostööle teeb EL kahepoolsete kaubanduslepingute alusel koostööd ka kolmandate riikidega. ELi suur selliste lepingute võrgustik on lihtsustanud kaubandust ja sisaldab ka tollikoostööga seotud kohustusi, mis annavad vastastikust kasu, hõlbustades seaduslikku kaubandust ning tuvastades ühiselt pettusi, salakaubavedu või kuritegevust. Paljud neist lepingutest on siiski aegunud, kui pidada silmas tollile rahvusvaheliste tarneahelate jälgimiseks ja kontrollimiseks vajalikke vahendeid ja teavet. Täna vahetatakse partnerriikidega teavet taotluse korral. ELi tollireform hõlbustab (eelkõige ELi tolliandmekeskuse kaudu) süsteemsemat tolliteabe ja isegi riskisignaalide vahetamist. Tulevane lähenemisviis rahvusvahelisele tollikoostööle peab kajastama ka muutuvat geopoliitilist maastikku ja vajadust tagada kriitilise tähtsusega tarneahelad ning kontrollida olulistest ELi meetmetest, näiteks sanktsioonidest kõrvalehoidmist. 8. KOKKUVÕTE Rohkem kui pool sajandit pärast loomist on tolliliit endiselt ELi lõimumise peamine tugisammas. See on ühtse turu ja selle õigusraamistiku alus, mis on suunatud rohe- ja digipöördele. Hiljutised järsud muutused geopoliitikas ja maailmamajanduses on muutnud 41 Näiteks töötades WCO egiidi all välja ELi EMASi sarnased standardid ka mujal maailmas. 42 WCO ettevalmistava uuringu aruanne HSi võimaliku strateegilise läbivaatamise kohta peaks valmima 2024. aastal. 43 Harmoneeritud süsteem on mitmeotstarbeline rahvusvaheline tootenomenklatuur, mille töötas välja WCO. Enamik maailma riikidest kasutab seda oma tolliklassifikatsiooni alusena. 13 maailmakaubandust ning süvendanud vajadust ajakohastada tolliliitu ning selle õigus- ja juhtimisraamistikku. Kavandatav reform on kõige ambitsioonikam ja terviklikum katse muuta tolliliit tulevasteks aastakümneteks sobivaks. Eesmärk on võimestada ELi tolli, et see teeniks kõige paremini ELi, selle kodanike ja ettevõtjate huve, ning luua tõeline ELi tolliliit, mis toimiks ühtsena. ELi ettevõtjad vajavad võrdseid võimalusi ning kodanikud ja tarbijad soovivad ohutuid tooteid ning keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid standardeid. Seepärast kutsub komisjon liikmesriike ja Euroopa Parlamenti üles leppima kiiresti kokku täna esitatud ettepanekutes, et kodanikud, ettevõtjad ja ametiasutused saaksid täiel määral kasu tegutsemisest tolliliidus, millel on tõhusalt hallatav ühine piir kaupade jaoks. 14 ELi tollireformi ettepanekud:  KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE Tollireform: tolliliidu viimine järgmisele tasemele (257)  REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL establishing the Union Customs Code and the European Union Customs Authority, and Nimetus repealing Regulation (EU) No 952/2013 (258) ANDMED  COUNCIL REGULATION amending Regulation (EEC) No 2658/87 as regards the ALGATUSE KOHTA introduction of a simplified tariff treatment for the distance sales of goods and Regulation (EC) No 1186/2009 as regards the elimination of the customs duty relief threshold (259)  COUNCIL DIRECTIVE amending Directive 2006/112/EC as regards VAT rules relating to taxable persons who facilitate distance sales of imported goods and the application of the special scheme for distance sales of goods imported from third territories or third countries and special arrangements for declaration and payment of import VAT (262) COM (2023) 257, 258, 259, Esitamise kuupäev: Eelnõu nr 17.05.2023 Menetluskord EL-is: 258 KHE; 259 ja 262 ÜH 262 final RKKTS § 1521 lg 1 1. X p1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist 1 RKKTS § 152 lg 1 SEISUKOHA 2. X p2 - algatuse/ vastuvõtmisega või teatises toodud meetmete rakendamisega kaasneb oluline majanduslik , sotsiaalne või muu mõju VALITSUSSE TOOMISE ALUS 3. RKKTS § 1521 lg 2 - Euroopa Liidu asjade komisjoni või väliskomisjoni nõue 4. VVS § 201 lg 1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab VV pädevusse kuuluva otsuse vastuvõtmist (määruse vastuvõtmine, muutmine, tühistamine) 5. VVS § 201 lg 2 - seisukoha võtmist algatuse/teatise osas peab oluliseks peaminister või minister (on poliitiliselt oluline või tundlik (Eestis või EL-is)) VALITSUSELE 27.09.23 KOK/05.10.23 EL menetluse Esimene poliitiline arutelu toimub 14.07. ECOFIN nõukogus, detailsemad arutelud jätkuvad Kuupäev ESITAMINE VV ajakava sügisel Eesti Kaubandus-ja SISERIIKLIK Vastutav Kaasatud MKM, SIM. Sisend Sotsiaalpartnerid, Tööstuskoda, Eesti E- MENETLUS min RAM ministeeriumid 08.09.23 huvigrupid kaubanduse Liit jt. Sisend 08.09.23 EELNÕU ÜLEVAADE KOKKUVÕTE EELÕU SISUST JA 17. mail 2023 esitas Euroopa Komisjon ettepanekud ELi tolliliidu reformimiseks. Ettepanekutega loodab EESMÄRKIDEST komisjon lihtsustada tolliprotsesse ettevõtjate, eelkõige kõige usaldusväärsemate kauplejate jaoks. Impordijärelvalves kasutatavad traditsioonilised deklaratsioonid asendatakse arukamate andmepõhiste lahendustega. Reageeritakse e-kaubanduse mahu tohutule suurenemisele, piiril kontrollitavate ELi standardite kiiresti kasvavale arvule ning geopoliitilise tegelikkuse ja kriiside raskuspunkti muutumisele. Halduskoormuse vähendamiseks lihtsustatakse ja ratsionaliseeritakse tolli aruandlusnõudeid kauplejatele. Luuakse ELi tolliamet, mis teostaks järelevalvet ELi tolliandmekeskuse üle. Tegemist oleks uue lahendusega, kus ettevõtjad, kes soovivad kaupu ELi tuua, saaks logida kogu oma tooteid ja tarneahelaid käsitleva teabe ühtsesse veebikeskkonda. Reformi ajakava: 2025 – IT reformi lõpuleviimine sh ICS2 versioon 3 (impordi kontrollisüsteem) ja keskne tollivormistus (volitatud ettevõtjatele) 2028 - EL Tolliameti käivitamine ja EL tolliandmekeskuse käivitamine e-kaubanduse jaoks 2032 – kõik kauplejad võivad hakata kasutama EL tolliandmekeskust 2038- EL tolliandmekeskus muutub kohustuslikuks kõigile kauplejatele VÕIMALIKUD SOTS-MAJ. Analüüsida seisukohtade koostamisel MÕJUD VÕIMALIKUD ÕIGUSLIKUD Võimalik, et vaja on muuta tolliseadust. MUUDATUSED MÕJU EELARVELE Potentsiaalselt positiivne mõju nii riigieelarvele kui majandusele. KOMMENTAARID SEISUKOHAD 1/2 Muudetud: 13.07.2023 EESTI SEISUKOHT ELPOL 2023-25: ELi tolliliidu reformimisel peavad tollitoimingud muutuma usaldusväärse ettevõtja jaoks lihtsamaks ning lähtuma reaalaja andmevahetuse põhimõtetest, mis omakorda tooks kaasa halduskoormuse vähenemise. Vastavad andmetöötlussüsteemid tuleb järk-järgult tsentraliseerida ELi tolliandmekeskusesse. Liikmesriikide tolliadministratsioonide suutlikkuse suurendamise, ühetaolise tollikontrolli kvaliteedi, tõhusama ühise riskide hindamise (sh sanktsioonide ühtlaseks rakendamiseks) ning IT-halduse tagamiseks tuleb luua ELi Tolliamet. Eesti seisukohad eurorühma 13. juuli 2023. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 14. juuli 2023. a istungil (VV 09.02.23/ELAK 10.03.23): Tollireformi pakett - Toetame algatusi, et lihtsustada usaldusväärsete ettevõtjate tollitoiminguid ja vähendada koos reaalaja andmevahetuse põhimõtete rakendamisega halduskoormust. - Toetame tolli andmetöötlussüsteemide järkjärgulist tsentraliseerimist Euroopa Liidu tolliandmekeskusesse. - Leiame, et Euroopa Liidu Tolliameti loomine toetab liikmesriikide tolliadministratsioonide suutlikkuse suurendamise, ühetaolise tollikontrolli kvaliteedi, tõhusama ühise riskide hindamise ning kõrgtasemel IT-halduse tagamise saavutamist. TEISTE RIIKIDE SEISUKOHAD KOMMENTAARID 2/2 Muudetud: 13.07.2023 Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Rahandusministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/23-01425 Resolutsiooni teema: ELi tollireformi ettepanekud Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgnevate algatuste kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli: - KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE Tollireform: tolliliidu viimine järgmisele tasemele, COM(2023) 257; - REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL establishing the Union Customs Code and the European Union Customs Authority, and repealing Regulation (EU) No 952/2013, COM(2023) 258; - COUNCIL REGULATION amending Regulation (EEC) No 2658/87 as regards the introduction of a simplified tariff treatment for the distance sales of goods and Regulation (EC) No 1186/2009 as regards the elimination of the customs duty relief threshold, COM(2023) 259; - COUNCIL DIRECTIVE amending Directive 2006/112/EC as regards VAT rules relating to taxable persons who facilitate distance sales of imported goods and the application of the special scheme for distance sales of goods imported from third territories or third countries and special arrangements for declaration and payment of import VAT, COM(2023) 262. EISi toimiku nr: 23-0241 Tähtaeg: 25.09.2023 Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Rahandusministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõude kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu). Tähtaeg: 08.09.2023 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 05.10.2023 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (27.09.2023) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 25.09.2023. Kinnitaja: Katrin Juhandi, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 13.07.2023 Resolutsiooni koostaja: Elen Nurme [email protected], 693 5201