Teie 20.06.2023 nr 4/110
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Meie 13.07.2023 nr 1.4-1/3047-3
[email protected]
Vastus pöördumisele
Austatud härra Luman
Dialoog Eesti ettevõtjate ja nende esindusorganisatsioonidega on Rahandusministeeriumile
kahtlemata oluline. Eelarve täitumiseks vajaliku maksutulu kogumine saab edukalt toimuda
ainult siis, kui ettevõtjad, kes on majanduskeskkonna võtmeks, on protsessi kaasatud.
Läbipaistev ja kõikide osapoolte huvisid kaasav menetlus on üks meie eesmärke, milleni
jõudmisel võib ette tulla eksimusi, kuid mille poole me siiski sihikindlalt liigume.
Peale kevadisi valimisi leidis tänane koalitsioon ennast pretsedenditult raskes olukorras, kus
kuhjunud oli mitmesuguste kriiside mõju. Lisaks möödapääsmatutele julgeolekukuludele oli
hädavajalik ümber pöörata trend, kus eelarvelised kohustused kasvasid ilma, et oleks püütud
leida katteallikaid. Kujunes veendumus – mida järgnev protsess ka kinnitas, et kõige
otstarbekam viis viia ellu koalitsioonierakondade maailmavaadet toetavat poliitikat on
alustada reformidega kohe ja jõuliselt. Nii ametkonnad kui nende partnerid töötasid tugeva
ajalise surve all, mistõttu hoolimata püüdlustest võis tagasiside ja kommunikatsioon
kannatada.
Kinnitan veelkord, et Rahandusministeerium näeb Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda
väärtusliku partnerina. Et edasine mõttevahetus ei takerduks liigsesse bürokraatiasse, teen
ettepaneku algatada regulaarne koostöövorm, kohtudes näiteks kaks korda aastas. See annaks
nii ettevõtjatele kui ministeeriumile võimaluse oma seisukohti, edasisi plaane ja ettepanekuid
kõige efektiivsemalt tutvustada. Loodetavasti kujuneb sellest püsiv ja sisukas koostöö, mis
jääb kestma ka üle valitsustsükli.
Mainisite oma kirjas ka Eesti huvide kaitset Euroopa Liidu algatustes. Detailsem tagasiside
Teie õigustatud muredele on toodud eraldi vastuskirjas. Siin peatuksin põgusalt vaid
maksuvaldkonna algatustel. Rahandusministeeriumi peamine eesmärk Euroopa Liiduga
seonduvates maksuteemades on säilitada Eesti tõhus ja lihtne maksusüsteem. Oleme
seisukohal, et seni, kuni on ühtlustamata kõigi liikmesriikide eelarved, ei ole võimalik ega
praktiline harmoniseerida maksusüsteeme üle teatud kriitilise piiri. Maksualgatused on
viimastel aastatel olnud töömahukad ja kiiresti muutuvad. Rahandusministeerium on lähiajaks
planeerimas infoüritust, kus ettevõtjatele antakse ülevaade hiljutistest algatustest ja Eesti
võimalikest seisukohtadest.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Nii poolaastakohtumiste kui EL infokoosoleku täpsema ajastuse osas võtame Teiega peatselt
ühendust.
Lisaks peatun allpool lühidalt Teie mainitud üksikteemadel, mis kuuluvad rahandusministri
haldusalasse.
Maksuerisused: Jagame täiel määral EKTK vaadet maksuerisustele. Erisused peaksid olema
vähesed ja põhjendatud. Vältima peaks olukordi, kui erisused põlistuvad maksusüsteemis nii,
et nende algne eesmärk ei ole enam täidetud. Sagedasti peegeldavad maksuerisused
päevapoliitilisi eesmärke, mis muutuvate poliitiliste tuulte valguses tõstatab küsimuse ka
maksusüsteemi stabiilsusest. Loodame, et ülalmainitud koostööformaat pakub võimalusi
selgitamaks, millised erisused Eesti maksusüsteemis on nii EKTK kui ministeeriumi arvates
oma aja ära elanud ja vastupidi – kas ja milliseid erisusi tänane ettevõtluskeskkond vajaks.
Ettevõtte tulumaksu soodusmäär: Maksulaekumiste lihtanalüüs näitab, et 2018. aastal kehtima
hakanud soodusmäära mõju oli lühiajaline. Võimalik, et põhjalikum analüüs, mis valmib
Rahandusministeeriumi tellimusel veel sellel aastal, annab siinkohal detailsemat või
teistsugust infot. Kui peaks ilmnema, et soodusmäär on jätkuvalt tugevalt õigustatud, nõuab
muudatuste tagasipööramine mitmesuguste eelarveliste otsuste ümbervaatamist. Sellisel juhul
kaalume Rahandusministeeriumis kõiki poolt- ja vastuargumente kompleksselt. Siin peab
silmas pidama ka seda, et kasumi jaotamist mõjutavad kümned teised asjaolud lisaks
maksumäärale. Maksupakett näeb ette ka ex post analüüsi läbiviimist nii tulu- kui
käibemaksumuudatuste kohta, kuid kvaliteetse tulemuse saamiseks peab siinkohal
loomulikult jätma piisavalt suure aja-akna muudatuste jõustumise ja analüüsi vahele. Mis
puutub üleminekusätetesse, on otsesuhtlus EKTK ja ministeeriumi spetsialistide vahel ilmselt
kõige efektiivsem.
Majutusteenuse osutajate käibemaksu tõus: Koalitsiooni algsel hinnangul oli käibemaksu
soodusmäär üks ülalmainitud erisusi, mida maksuteoorias ei pooldata. Intensiivsetes
aruteludes sektoriga jõudsime veendumusele, et tänases majanduskeskkonnas ei oleks järsk
liikumine tavamäärale täitnud eelarvelist eesmärki. Küll aga võinuks see sektori panna
rahvusvahelises konkurentsis liigse surve alla. Julgen arvata, et leitud kompromiss tagab
mõistliku maksutulu ja lubab ka sektoril kasvada ja areneda.
Kohalike omavalitsuste finantsautonoomia: Sel suvel tehti maksupaketi realiseerimisel
esimene väike samm, muutes kohalike omavalitsuste tulumaksulaekumise jaotusvalemit.
Oluliselt suurem töö on veel ees ja ettevõtjate panus on siinkohal vägagi oodatud.
Automaks: Rahandusministeerium tutvustab automaksu väljatöötamiskavatsust avalikkusele
lähipäevil. VTK ettevalmistamise käigus oleme jõudnud suuresti samadele arusaamadele, kui
kirjeldatud EKTK pöördumises. Lühidalt, kuigi fiskaalne eesmärk on automaksu nurgakivi,
peab maks kaasa aitama ka keskkonnaeesmärkide saavutamisele, ning olema jõukohane ka
maapiirkondade elanikele. Kõik need põhimõtted VTK’s ka peegelduvad. ETKT tagasiside
VTK’le on vägagi teretulnud. Samas peame juba ette andma hoiatuse, et individuaalne kirjalik
vastamine kõigile ettepanekutele võib osutuda võimatuks.
Eesti Energiast ettevõtete eraldamine: Teie kirjas mainitud küsimused on olulised ja Eesti
Energiaga seonduvaid otsuseid tehes tuleb riigil neid kahtlemata hinnata ja arvestada.
2
Ametnikkonna hulk: Rahandusministeerium seirab iga-aastaselt avaliku teenistuse ning
avaliku sektori teenistujate ja töötajate arvu ning muutuse põhjuseid. Kuigi tõhusus on oluline
eesmärk, ei saa ametnikkonna suurenemise vajadust ka välistada. Ametnikkonna kärpimine
eraldiseisvalt ei ole nii mõjus, kui on riigi teenuste ja tegevuste ülevaatamine ning
otsustamine, mida saab ära jätta. Selle suuna on valitsus ka algatanud.
Tõhusale jätkuvale koostööle lootma jäädes.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Võrklaev
rahandusminister
Erle Kõomets 58851335
[email protected]
3