Riigihangete Vaidlustuskomisjon Hanke viitenumber 262681
Lõkke 5, 10122 Tallinn
[email protected]
12. juuli 2023
Vastus
vaidlustusele riigihankes 262681 „Kuressaare multifunktsionaalse
jalgpallihalli projekteerimis- ja ehitustööd“
Kolmas isik 1: Osaühing Dreibau
Registrikood: 11369346
Aadress: Viljandi maakond, Põhja-Sakala vald, Suure-Jaani linn, Oja tn 12, 71503
e-mail:
[email protected]
Kolmas isik 2: Osaühing Arens ehitustööd
Registrikood: 11906991
Aadress: Saare maakond, Saaremaa vald, Kuressaare linn, Pärna tn 27, 93814
e-mail:
[email protected]
Kolmanda(te) Vandeadvokaat Britta Oltjer
isiku(te) esindaja: Cuesta Advokaadibüroo OÜ
Aadress: Rävala pst 2, 10145 Tallinn
Telefon: +372 6555 052
e-post:
[email protected]
Vaidlustuse OÜ TLlõiked
esitaja: Registrikood: 11493678
Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, Soo tn 5, 80030
Vaidlustaja Tuulikki Laesson
esindaja: OÜ Laesson ja partnerid
Aadress: Pirita tee 20p, 10127 Tallinn
e-post:
[email protected]
Hankija: Saaremaa Vallavalitsus
Registrikood: 77000306
Aadress: Saare maakond, Saaremaa vald, Kuressaare
linn, Tallinna tn 10, 93819
e-mail:
[email protected]
Cuesta Advokaadibüroo OÜ
[email protected]
Rävala pst 2, VII korrus, 10145 Tallinn www.cuesta.ee +372 655 5052
Asi: OÜ TLlõiked vaidlustus riigihankes „Kuressaare multifunktsionaalse jalgpallihalli
projekteerimis- ja ehitustööd“ (viitenumber 262681)
Taotlused: 1. Jätta OÜ TLlõiked vaidlustus täies ulatuses rahuldamata;
2. Mõista vaidlustajalt kolmandate isikute kasuks välja kolmandate isikute poolt
kasutatud lepingulise esindaja kulud.
1. Faktilised asjaolud
1.1. Saaremaa Vallavalitsus (edaspidi ka hankija) avaldas 20.04.2023 avatud hankemenetluse
läbiviimise teate riigihankes „Kuressaare multifunktsionaalse jalgpallihalli projekteerimis- ja
ehitustööd“ (edaspidi viidatud ka kui riigihange või hange). Pakkumuste esitamise tähtaeg
riigihankes oli 17.05.2023.
1.2. Tähtaegselt esitasid pakkumused muuhulgas ühispakkujad Dreibau OÜ ja Arens Ehitustööd OÜ
(edaspidi koos või eraldi ka kui ühispakkujad või kolmas isik) ja TLlõiked OÜ (edaspidi ka kui
vaidlustaja).
1.3. Hankija 21.06.2023 (edastatud 27.06.2023) hankekomisjoni otsusega lükati vaidlustaja pakkumus
tagasi põhjendusel, et pakkumus ei vastanud riigihanke alusdokumentides (edaspidi RHAD)
esitatud tingimustele – puudus kunstmuru tootja kinnitus, et nad taaskäitlevad nende tarnitud
muru.
1.4. Sama otsusega tunnistati kolmanda isiku pakkumus vastavaks ning hankija 28.06.2023
korraldusega nr 2-3/857 edukaks. Hankija 04.07.2023 hankekomisjoni otsusega (edastatud
05.07.2023) jättis hankija Dreibau OÜ ja Arens Ehitustööd OÜ hankemenetlusest kõrvaldamata ja
kvalifitseeris ühispakkujad.
1.5. Kolmas isik on seisukohal, et vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine riigihankes 262681 on
õiguspärane. Kolmanda isiku pakkumus vastab RHAD-is kehtestatud tingimustele ning puuduvad
mistahes alused kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamiseks või tema pakkumuse
tagasilükkamiseks.
2. Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine oli õiguspärane
2.1. Vaidlustaja väidab vaidlustuses esmalt, et tema pakkumuse koosseisus esitatud dokumendid
vastasid vastavustingimustele ja seetõttu oli pakkumuse tagasilükkamine õigusvastane.
Ühispakkujate hinnangul on vaidlustaja väited ebaõiged ega anna alust vaidlustuse rahuldamiseks.
2.2. Esiteks. Vaidluse all olev vastavustingimus on sõnastatud alljärgnevalt: „Kunstmuru peab olema
taaskasutatav. Pakkuja peab esitama koos pakkumusega ülikooli uurimiskeskuse tasemel
erapooletu testraporti ja kunstmuru tootja kinnituse, et nad taaskäitlevad nende tarnitud muru“.
2
2.3. Vaidlustaja väidab oma vaidlustuses kokkuvõtvalt (vt vaidlustuse punktid 2.1.4 – 2.1.9), et ülal
viidatud tingimus oli koostatud segaselt ja oli nn tavalise mõistliku pakkuja jaoks mitmeti
tõlgendatav. Kolmas isik selle väitega ei nõustu.
2.4. Vaidlustatud tingimuse tekstis on väga selgelt eristatud kahte erinevat isikut: (i) erapooletu
organisatsioon „ülikooli uurimiskeskuse tasemel“ ja (ii) „kunstmuru tootja“.
2.5. Kunstmuru tootja – kasumit taotleva ettevõtjana – ei saa olla ülikooli uurimiskeskusega
samaväärse laborivõimekusega organisatsiooniks. Seetõttu ei ole mõistlikult võttes võimalik ka
väita, et tootja ise saaks ettevõtjana olla samaaegselt ka omaenda toote kohta erapooletu
testraporti koostajaks. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik tõlgendada vaidlusalust
vastavustingimust viisil, nagu seda üritab teha vaidlustaja. Ülikooli tasemel erapooletu labor ei saa
olla kunstmuru tootjaks ja kunstmuru tootja ei saa olla ülikooli tasemel erapooletuks laboriks.
2.6. Eeltoodust nähtuvalt ei ole asjakohane vaidlustaja seisukoht, nagu oleks mõistlik pakkuja pidanud
vastavast tingimusest aru saama kui nõudest esitada üks dokument. Kolmas isik lisab juurde ka
asjaolu, et kuna vastavustingimuse puhul on tegemist liitlausega, mille lauseosasid seob sidesõna
„ja“, siis on selgelt tegemist kumulatiivsete tingimusega, mis peavad mõlemad täidetud olema.
2.7. Kolmas isik juhib tähelepanu asjaolule, et vaidlustaja on jätnud sellise väite esitamise puhul
pakkumuse koostamise käigus hankijalt RHS § 46 lg 1 kohaselt üle täpsustamata vastava
tingimuse ja eiranud seeläbi enda hoolsuskohustust hankija poolt soovitud dokumentide täpse
koosseisu kindlaksmääramisel. Arvestatud sellist hoolsuskohustuse eiramist pakkumuse
koostamise käigus, ei saa pakkuja pakkumuse esitamisel mõistlikult eeldada, et endapoolset
hoolsuskohustuse eiramist saab hiljem heastada pakkumuste vastavuse kontrollimise staadiumis
(hankija poolt esitatud selgitustaotlusele vastamisega ja täiendavate dokumentide esitamisega).
2.8. Teiseks. Vaidlustaja heidab hankijale vaidlustuse punktides 2.1.4 – 2.1.9 ette asjaolu, et hankija ei
täpsustanud riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 46 lg 4 kohaselt vaidlustaja pakkumusega
seotud asjaolusid.
2.9. Kolmas isik on seisukohal, et hankijal puudus võimalus selliseks RHS § 46 lg 4 kohaldamiseks ja
selgituste küsimiseks. Vaidlustaja pakkumuse puhul on tegemist olukorraga, kus pakkumuse
vastavuse eelduseks olev dokument (s.o. kunstmuru tootja kinnituskiri taaskäitluse võimalikkuse
kohta) oli pakkuja poolt esitamata. Selle puuduse kõrvaldamine olnuks võimalik vaid vastava
kinnituse esitamise kaudu. See aga oleks tähendanud, et pakkumuse esitamisel RHAD tingimustele
selgelt mittevastav pakkumus oleks muutunud vastavaks. Pakkumus peab vastama kõigile RHAD-
is esitatud nõuetele igal ajahetkel alates pakkumuse esitamisest.1 Vaidlustaja mittevastav
pakkumus ei saa nõuetele vastavaks muutuda hiljem, uute tõendite esitamise kaudu.
2.10. Kolmanda isiku hinnangul oli kunstmuru tootja kinnituse puudumine ka sisuline puudus, kuna
vastav nõue tulenes RHAD tehnilisest kirjeldusest ja seda oli korratud ka hanke
vastavustingimustes. Hetkel kehtiva õiguspraktika kohaselt ei ole võimalik sellist puudust RHS §
1
Vt TlnHKo nr 3-19-1491, p 36.
3
46 lg 4 kohase selgituste küsimisega kõrvaldada2. Selgituste küsimisega on võimalik vaid
täpsustada asjaolusid juba esitatud dokumentides, kuid mitte nõuda juurde pakkumuse koosseisus
puudunud dokumentide lisamist. Selline tegevus oleks käsitletav esitatud pakkumuse muutmisena
peale pakkumuste esitamise tähtaega, mis ei ole RHS kohaselt lubatav.
2.11. Kolmandaks. Vaidlustaja väited selle kohta, et hankija on vaidlustajat võrreldes kolmanda isikuga
ebavõrdselt kohelnud ja rikkunud seeläbi RHS § 3 p-st 2 tulenevaid põhimõtteid, ei ole õiged.
Vaidlustaja on eksinud hankija tegevuse õigusliku kvalifikatsiooni osas.
2.12. Vaidlustaja ei ole võrreldes kolmanda isikuga õiguslikult samaväärses seisundis. Vaidlustaja eirab
asjaolu, et vaidlustaja pakkumuses puudus sisuline dokument – kunstmuru tootja kinnituskiri.
Sellist kinnituskirja ei ole võimalik tagantjärgi peale pakkumuste esitamise tähtaega selgituste
andmise käigus juurde esitada ja sellist viga ei ole võimalik hankijal ka selgituste küsimise käigus
parandada.
2.13. Selgituste küsimise käigus on võimalik küsida vaid täpsustusi või selgitusi pakkumuse koosseisus
juba esitatud dokumentide kohta. Selline õigus tuleneb hankijale RHS § 46 lg-st 4. Pakkuja kellel on
dokument esitamata ja pakkuja kelle esitatud dokumendi kohta esitab hankija taotluse asjaolusid
selgitada, ei ole õiguslikult RHS § 46 lg 4 alusel selgituste küsimise kontekstis samaväärsed
olukorrad.
2.14. Kuna hankija esitas kolmandale isikule küsimuse pakkumuse koosseisus juba esitatud
dokumentide kohta (st vastavustingimuse täitmiseks vajalik dokument oli pakkumuse koosseisus
juba pakkumuste esitamise päeva seisuga olemas), oli hankija tegevus kolmandalt isikult selgituste
küsimisel ja täpsustava dokumendi saamisel õiguspärane.
3. Kolmanda isiku pakkumus vastas RHAD tingimustele
3.1. Vaidlustaja on asunud vaidlustuse punktis 2.2 jj seisukohale, et kolmanda isiku pakkumus ei
vastanud RHAD-is kehtestatud tingimustele. Vaidlustaja on tuginenud vastava käsitluse esitamisel
hankijalt teabenõudega 05.07.2023 saadud dokumentidele. Vaidlustaja on tõlgendanud nimetatud
dokumente meelevaldselt ja ekslikult ning jõudnud seeläbi ekslikule seisukohale, et kolmanda isiku
pakkumus ei vastanud hankija poolt kehtestatud vastavustingimustele.
3.2. Kolmanda isiku poolt tema pakkumuse esitamise ja ülesehitusega seotud dokumentide
omavahelised selgitused ja seosed (mis omavad käesolevas vaidluses vaidlustaja väidete
ümberlükkamise osas tähtsust) on pakkuja ärisaladuseks. Viidatud asjaolud koosmõjus annavad
kolmandale isikule majandusliku eelise oma konkurentide ees. Seetõttu esitab kolmas isik
vastavad selgitused vaidlustuskomisjonile ja hankijale eraldi dokumendina ning palub neid
vaidlustajale mitte esitada.
2
Õiguspraktika võtab kokku Euroopa kohtu lahendi C-336/12 p 31: „võrdse kohtlemise põhimõttega ja läbipaistvuse kohustusega
on vastuolus see, kui hankemenetluses toimuvad mis tahes läbirääkimised hankija ja mõne pakkuja vahel; see tähendab seda, et
põhimõtteliselt ei tohi pakkumust pärast selle esitamist muuta ei hankija ega pakkuja algatusel. Sellest tuleneb, et hankija ei või nõuda
selgitusi pakkujalt, kelle pakkumust ta peab ebatäpseks või hankedokumentides esitatud tehnilisele kirjeldusele mittevastavaks.“
4
3.3. Küll aga peab kolmas isik vajalikus viidata alljärgnevale vaidlustaja väitele. Vaidlustaja on toonud
oma vaidlustuse p-s 2.2.5. välja kunstmuru tootja Saltex OY kokkuvõtliku seisukoha:
„taaskasutamist kinnitavad tõendid on asjakohased üksnes toodangule, mis on toodetud Soomes,
Alajärvis asuvas Saltex Oy tehases. Täiendavalt on samas pöördumises Saltex Oy märkinud, et
kunstmuru tuleks alati taaskasutada lokaalselt ehk asukohariigis, kuna piiriülene muru transport on
ülimalt kulukas ning keskkonnavaenulik ning samuti ei ole oma eluea ära elanud kunstmuru väljavedu
riigi piirest lubatud ilma vastava keskkonnaloa olemasoluta.“.
3.4. Vaidlustaja vastav väide on vaidluse seisukohast ebaoluline ning sellel puudub mistahes seos ja
sisuline puutumus kolmanda isiku pakkumusega. RHAD ei näe ette ülaltoodud piiranguid
taaskasutamisele ning pakkujal on õigus kooskõlas RHAD-iga otsustada, kuidas taaskasutamine
korraldada. Seetõttu puudub nendel väidetel mistahes sisuline puutumus sellega, kas vaidlustaja
esitatud pakkumus oli vastav (mida ta ei olnud, sest nõutav dokument oli esitamata) või kas
kolmanda isiku pakkumus oli riigihankes vastav (mida ta oli).
4. Puuduvad alused edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks
tunnistamiseks
4.1. Vaidlustaja on vaidlustuse punktis 2.3 jj esitanud taotluse tunnistada kehtetuks Saaremaa
Vallavalitsuse 27.06.2023.a korraldus nr 2-3/857, millega tunnistati ühispakkujate OÜ Arens
Ehitustööd ja Dreibau OÜ pakkumus riigihankes „Kuressaare multifunktsionaalse jalgpallihalli
projekteerimis- ja ehitustööd“ edukaks.
4.2. Vaidlustaja on vastava taotluse esitamisel tuginenud otsuste järgnevuse põhimõttele ning asunud
seisukohale, et tema vaidlustuses esitatud väidete õigsuse ja esitatud nõuete rahuldamise korral
on kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus õigusvastane.
4.3. Vaidlustaja sisulised etteheited nii enda pakkumuse tagasilükkamise kui ka kolmanda isiku
pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta on ebaõiged ja tõendamata. Eeltoodust lähtuvalt ei saa
seega otsuste järgnevuse põhimõttest tulenevalt kehtetuks tunnistada ka hankija otsust kolmanda
isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta.
5. Puuduvad alused kolmanda isiku kõrvaldamiseks või
kvalifitseerimata jätmiseks
5.1. Vaidlustaja on vaidlustuse punktis 2.4 jj tõlgendanud meelevaldselt RHS § 95 sätteid. Kolmas isik
juhib algatuseks tähelepanu asjaolule, et RHS § 95 lg 1 loetelus on kokku 4 punkti ning RHS § 95 lg
1 ei sisalda punkti 10, millele vaidlustaja viitab.
5.2. Eeldades, et vaidlustaja on vaidlustuse punktis 2.4.2. pidanud silmas RHS § 95 lg 4 p-st 9 tulenevat
regulatsiooni, juhib kolmas isik tähelepanu asjaolule, et RHS § 95 lg 4 p 9 käsitleb valeandmete
esitamisest pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise aluste või kvalifitseerimise tingimustele
vastamise puhul. Vaidlustaja poolt välja toodud etteheited on seotud väidetava „valeandmete
esitamisega“ pakkumuse vastavusega seotud info osas. Seega ei saa ka RHS § 95 lg 4 p 9
käesoleval juhul olla vaidlustaja esitatud nõude teoreetilise rahuldamise aluseks.
5
5.3. Tulles vaidlustaja „valeandmete esitamise“ süüdistuse juurde laiemalt, rõhutab kolmas isik
kõigepealt, et ta ei ole pakkumuse koosseisu esitanud hankijale valeandmeid. Vaidlustaja ekslik
hoiak kolmanda isiku pakkumuse koosseisus esitatud info osas on läbivalt kantud asjaolust, et
vaidlustaja omistab kolmanda isiku pakkumuse dokumentidele sisu, mida dokumendid ei kinnita
ning mida kolmas isik ise ei ole soovinud nendele omistada.
5.4. Kuna kolmanda isiku pakkumuse sisu täpsemad seosed on vaidlustuskomisjonile esitatud eraldi
ärisaladust sisaldava dokumendiga, on vaidlustuskomisjonil võimalik veenduda, et kolmas isik ei
ole esitanud pakkumuse koosseisus hankijale infot, mida võiks tõlgendada valeandmete
esitamisena või hankija eksitamisena eksitamisena.
5.5. Arvestades eelnevalt välja toodut ja vaidlustuskomisjonile esitatud selgitusi kolmanda isiku
pakkumuse sisu kohta, ei ole võimalik väita, et kolmas isik oleks riigihankes esitanud valeandmeid
või üritanud hankijat eksitada. Seetõttu puudub sisuline alus kolmanda isiku hankemenetlusest
kõrvaldamiseks sõltumata sellest, millisele RHS sättele vaidlustaja on oma taotluse esitamisel
soovinud tugineda.
6. Menetluslikud küsimused
6.1. Vaidlustuse esitamise tähtaeg. Riigihangete Vaidlustuskomisjon on andnud kolmandale isikule
riigihankes oma seisukohtade esitamiseks tähtaja 12.07.2023. Sellest lähtuvalt on kolmanda isiku
seisukoht esitatud tähtaegselt.
6.2. Vaidlustuse läbivaatamise viis. Kolmas isik leiab, et vaidlustus on võimalik vaadata läbi kirjalikus
menetluses.
6.3. Tõendite esitamine. Kolmas isik esitab oma seisukohad ja selgitused vaidlustaja esitatud
etteheidete kohta kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise suhtes eraldi dokumendina,
sest loeb neid oma ärisaladuseks (Lisa 1).
6.4. Esindusõigus. Kolmanda(te) isiku(te) lepinguline esindaja käesolevas vaidlustusmenetluses on
vandeadvokaat Britta Oltjer, mida tõendab vaidlustusele lisatud volikiri (Lisa 2).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Britta Oltjer
Vandeadvokaat
Lisad: 1. Kolmanda isiku selgitused oma pakkumuse vastavuse kohta (sisaldab
ärisaladust);
2. Esindaja volikirjad.
6