Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Meie 19.07.2023 nr 12.2-1/5030-1
[email protected]
Hankelepingu täitmise
kontrollimine
Austatud hankija
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi: hankija) on korraldanud raamlepingu
sõlmimiseks avatud hankemenetlusena riigihanke „Kuivtoidupakid“ (viitenumber: 219064,
edaspidi: riigihange). Raamlepingu poolteks olevate pakkujate vahel on hankija korraldanud
hankelepingu sõlmimise minikonkurssi „Kuivtoidupakid“ (viitenumber: 231342, edaspidi:
minikonkurss), mille tulemusel sõlmiti 05.10.2021 OÜ-ga Kommivabrik (reg.kood
10793533) hankeleping nr 2-2/21/1035-2 (edaspidi: hankeleping).
Ajakirjanduses avaldati teave, milles juhiti tähelepanu võimalikule riigihangete seaduse
(RHS) nõuete rikkumisele minikonkurssi tulemusel sõlmitud hankelepingu täitmise suhtes.
Väidetavalt pakutakse kaitseväelastele toidupakkidega väiksema kalorisisaldusega
söögikorda kui hanketingimustes oli ette nähtud ning osadest kuivtoidupakkidest puuduvad
nõutud komponendid. Järgnevalt toome välja väidetavad puudused hankelepingu täitmises:
1. Hommikusöögi toidupakkides on puudu nätsud ja vahepalad. See tähendab, et
kuivtoidupakist on kaks komponenti puudu.
2. Osade kuivpakkide etiketilt tuleneb, et toidus on vähem kaloreid (aga ka rasvasid,
süsivesikuid ja valke) kui hanketingimused ette nägid. Hommiku-, lõuna- ja
õhtusöögiratsioonid peaksid sisaldama 1200-1600 kcal, kuid osad neist jäävad alla 1200
kcal.
3. Lõuna- ja õhtusöök ei sisalda magustoitu, kuigi riigihanke tingimused nägid seda ette.
4. Kuivtoidupaki pakend ei vasta riigihankes nõutule.
5. Suures osas toidupakkidest on kohvi asemel hoopis „Greenfield“ tee, mis on Venemaa
ettevõtte poolt ja Venemaal toodetud. „Greenfield“ teed toodab Venemaal Leningradi
oblastis Vsevoložski linnas asuv Vene ettevõtte.
Riigihangete registris avaldatud riigihanke alusdokumendi lisa 1 „Tehniline kirjeldus
V6“ (edaspidi: tehniline kirjeldus) näeb ette nõuded kuivtoidupakkidele. Tehnilisest
kirjeldusest tuleneb üheselt, et ühes kuivtoidupakis peab sisalduma 1200-1600 kcal energiat.
Samuti minikonkursi lisa 1 „Esimese minikonkursi kord“ p-i 2 kohaselt hinnatakse esimesena
kuivtoidupakkide vastavust kohustuslikele minikonkursi nõuetele, mille kohaselt muuhulgas
kõik komponendid toidupakis peavad vastama tehnilises kirjelduses välja toodud normidele.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Pakkuja peab arvestust valmispakendatud pakkide üle ning esitab tellijale aruanded peale
tellimuse täitmist. Aruandes peab kajastuma vastavalt tellimusele: (i) kuivtoidupaki nimetus,
kogus, parim enne kuupäev, terve paki toitaineline väärtus, hind (km-ta ja km-ga); (ii)
kuivtoidupaki spetsifikatsioon – komponentide nimetused, toitaineline väärtus ja hind (km-ta
ja km-ga) (riigihanke tehnilise kirjelduse p 1.1.6.). Järelikult, kui kuivtoidupakkides esinevad
näiteks komponentide või toitaine väärtuse osas puudused, saab hankija sellest teada hiljemalt
siis, kui pakkuja esitab tellimuse aruande.
Riigihanke alusdokumentide lisa 2 „Raamleping (projekt)“ järgi on hankijal õigus keelduda
kauba vastuvõtmisest, kui vastuvõtmisel selgub, et kaup ei vasta lepingutingimustele. Hankija
keeldumisel kauba vastuvõtmisest peab edukas pakkuja tarnima hankijale nõuetekohase
kauba. Nõuetekohase kauba üleandmiseni hankijale loetakse edukas pakkuja kauba
üleandmisega viivitanuks (p 3.11.). Kauba tähtaegselt üle andmata jätmisel korral on hankijal
õigus nõuda leppetrahvi (p 3.12.).
Rahandusministeerium ei alusta ajakirjanduses avaldatud teabe ajendil järelevalvemenetlust,
kuna etteheited puudutavad hankelepingu nõuetekohase täitmise küsimust. RHS § 206 lg 1 p
4 kohaselt Rahandusministeerium järelevalvemenetlust ei alusta, kui riigihanke menetlus on
lõppenud. RHS § 73 lg 3 p 1 kohaselt lõpeb hankemenetlus hankelepingu või raamlepingu
sõlmimisega. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kommivabrik OÜ vahel sõlmiti
16.12.2020 raamleping ja 05.10.2021 hankeleping, järelikult on riigihanke menetlus
lõppenud.
Riigihangete registris avaldatud riigihanke alusdokumendi lisa 2.2 „Lepingu
eritingimused“ p-st 2.5 tuleneb, et hankijal on õigus muuta pikendatava raamlepingu perioodi
tehnilises kirjelduses ja selle lisas fikseeritud tooteid ja neile esitatavaid nõudeid, seoses
toodete turul ja seadusandluses toimuvate muudatustega (nt uued tehnoloogiad, muutuvad
toitumisnõuded, keelustatakse ära toiduaineid või pakendamis(tüüpe) viise). Punkt 2.5.1
täpsustab, et tooteid ja neile esitatavaid nõudeid saab ilma minikonkurssi korraldamata, kui
toimuvad muudatused seadusandluses. Seega on hankija riigihanke alusdokumentides näinud
ette võimaluse muuta hankelepingu tulemusel hangitavaid tooteid ilma uut minikonkurssi
korraldamata, kuid kitsalt piiritledes seda olukorraga, kui muutub toodetega seotud
seadusandlus. Muul juhul hankelepingu õiguspäraseks muutmiseks tuleb lähtuda RHS §-s 123
sätestatust.
Lähtudes riigihangete seaduse (RHS) § 210 sätestatust juhime hankija tähelepanu asjaolule,
et riigihanke tulemusena sõlmitud raamlepingute ja hankelepingute täitmine peab vastama
riigihanke alusdokumentides (sh tehnilises kirjelduses) ja pakkumuses sätestatud tingimustel
ning lepingute nõuetekohase täitmise kontrollimise hoolsuskohustus lasub hankijal.
Igasugune riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustest erinev lepingute täitmise
aktsepteerimine, sõltumata sellest, kas ja kuidas on muudatus vormistatud, võib olla käsitletav
raamlepingu/hankelepingu muutmisena, mis peab vastama RHS §-s 123 sätestatud eeldustele.
Raamlepingu/hankelepingu muutmine saab toimuda ka kaudse ehk konkludentse
tahteavaldusega. Tahteavaldus võib tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 järgi
olla ka kaudne, st väljenduda teos, millest võib järeldada poolte tahet tuua kaasa õiguslik
tagajärg. Selgitame siinjuures, et lepingu muutmisena võib olla käsitletav ka olukord, kus
hankija ei pea ise kinni lepingus sätestatud nõuetest ja aktsepteerib lepingu mittenõuetekohast
või teisiti täitmist. Rahandusministeerium on ka oma senises praktikas järjekindlalt eristanud
hanke- või raamlepingu muutmist, mille eelduseks on hankija tahteavaldus muuta lepingut,
teise lepingupoole poolt lepingu mittenõuetekohasest täitmisest, mida hankija ei ole
2
aktsepteerinud.1 Lepingu mittenõuetekohasele täitmisele tuleb hankijal kohase hoolsusega
reageerida vastavalt lepingus ette nähtule, näiteks rakendades lepingus ette nähtud
õiguskaitsevahendeid. Samuti peame vajalikuks märkida, et hankelepingu või raamlepingu
muutmine riigihangete seaduses sätestatud nõudeid rikkudes on väärteo korras karistatav
(RHS § 213).
Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt ja läbipaistvusnõude täitmiseks tuleb hankijal pidada
kinni enda poolt riigihankes seatud kriteeriumitest.2 Ühtlasi peab saama riigihankest huvitatud
ettevõtja olla võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt kindel selles, et samad riigihankes
esitatud nõuded kehtivad kõikidele konkurentidele.3 Kuivõrd hankija poolt pärast
hankelepingu sõlmimist tehtud otsused võivad otseselt mõjutada pakkumuse tegemist ja
osalejate võrdseid võimalusi, peab hankija võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetest
tulenevalt olema hankemenetluses avaldatud tingimustega seotud kuni hankelepingu täitmise
lõpuni.4 Riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid tuleb hankijal järgida seega mitte üksnes
riigihanke menetluse käigus, vaid ka hankelepingu sõlmimise eel ja järel.5 Järelikult on nii
hankija kui ka edukaks tunnistatud pakkuja riigihankes ja minikonkursil seatud tingimustega
seotud, ning seda hankelepingu täitmise lõpuni, välja arvatud juhul kui lepingu muutmine
toimub kooskõlas RHS-is tooduga.
Kokkuvõtvalt, kuivõrd hankeleping on praeguseks ajaks sõlmitud ning täitmisel, siis ei alusta
Rahandusministeerium RHS § 206 lg 1 p 4 alusel järelevalvemenetlust. Arvestades, et lepingu
nõuetekohase täitmise üle teostab kontrolli eelkõige hankija, siis palume hankijal veenduda,
et hankelepingu nr 2-2/21/1035-2 täitmine toimuks vastavuses lepingus ja selle lisades, aga
ka seadustes sätestatule ning juhime tähelepanu RHS §-s 123 sätestatud lepingu muutmise
reeglitele ning neist kinnipidamise kohustusele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaur Kajak
halduspoliitika asekantsler
Anna Poots 58851313
[email protected]
1 M. Antonov. RHS § 213 komm. 7 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne.
Tallinn: Juura 2019.
2 EK C-27/15, Pippo Pizzo versus CRGT Srl. ECLI:EU:C:2016:404, p 39; EK C-42/13; Cartiera dell’ Adda SpA versus CEM
Ambiente SpA. ECLI: EU:C:2014:2345, p-d 42-43; EK C_336/12, Ministeriet for Forskning Innovation of Videregående
Uddanelser versus Manova A/S. ECLI:EU:C:2013:647, p 40; EK C-496/99, Euroopa Ühenduste Komisjon versus CAS
Succhi di Frutta SpA. ECLI:EU:C:2004:236, p 115.
3 EK C-171/15, Connexxion Taxi Services BV versus Staat der Nederlanden – Minesterie van Volksgezondheit, Welzijn en
Sport jt. ECLI:EU:C:2016:948, p 39.
4 EK C-496/99, Euroopa Ühenduste Komisjon versus CAS Suchhi di Frutta SpA. ECLI:EU:C:2004:236, p-d 64 ja 115;
RKHKo 12.10.2011, nr 3-3-1-31-11, p 16.
5 T. Kuusmann. RHS § 3 komm. 20 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne.
Tallinn: Juura 2019.
3