Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne Riigikontrollile seisuga 30.06.2023

Aruanne stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta Seisuga: 30-juuni-2023 1. Üldinfo 1.1. Maht Summa (EUR) Reservi maht turuväärtuses: 428 554 518 Reservi mahu muutus 3 kuuga hinnatuna turuväärtuses: 1 660 162 Reservi mahu muutus 12 kuuga hinnatuna turuväärtuses: 2 211 095 Reservi mahu muutus aasta algusest hinnatuna turuväärtuses: 4 624 120 1.2. Laekumised, väljamaksed Summa (EUR) Laekumised aasta algusest vastavalt "Riigieelarve seadusele": 0 Väljamaksed aasta algusest: 0 1.3. Väärtuse kasv/kahanemine Portfell Normportfell Erinevus +/- Tulusus 90 päeva (aasta baasil) 1,56% 1,28% 0,29% Tulusus 12 kuud (aasta baasil) 0,52% 0,72% -0,20% Tulusus aasta algusest (aasta baasil) 2,19% 2,09% 0,11% Investeeringute keskmine kestus (aasta baasil) 1,50 1,51 -0,01 1.4. Investeeringute koondandmed Osakaalud % Piirnorm Erinevus +/-Turuväärtus (EUR) Investeeringud sektorite alusel valitsus 69,51% 297 903 029 100% keskpank 0,36% 1 545 625 krediidiasutus 27,90% 119 556 347 35% 4,87% ettevõte 2,23% 9 549 516 Investeeringud reitingu alusel Aaa 7,06% 30 269 992 Aa1 6,09% 26 103 254 Aa3 21,83% 93 560 307 P-1 64,65% 277 075 339 Eesti Pank 0,36% 1 545 625 Suuremad investeeringud krediidiasutuse/emitendi lõikes Belgia 14,86% 20% 5,14% 63 683 245 Prantsusmaa 10,49% 20% 9,51% 44 940 193 Austria 8,08% 20% 11,92% 34 607 554 Credit Agricole London 6,46% 20% 13,54% 27 706 000 CPPIB Capital Inc. 6,02% 20% 13,98% 25 820 307 Investeeringud instrumentide alusel võlakiri 99,64% 427 008 893 hoius 0,00% 0 kontojääk 0,36% 1 545 625 Investeeringud valuuta alusel EUR 100,00% 100% 0,00% 428 554 518 Stabiliseerimisreservi jaotus emitentide lõikes Stabiliseerimisreservi jaotus reitingute lõikes seisuga 30.06.2023 seisuga 30.06.2023 Belgia Prantsusmaa Eesti Pank 15% 11% 0% Austria Aaa 8% P-1 7% 65% Credit Agricole Aa1 London 6% 6% muud CPPIB Capital 54% Inc. Aa3 6% 22% Stabiliseerimisreservi ja normportfelli kumulatiivne tulusus, tulusus aasta baasil on portfellil 1,49% ja normportfellil 1,37% Stabiliseerimisreservi turuväärtus ja tulusus 145 600 9% 8% 140 500 7% 135 6% 400 5% 130 4% 300 3% 125 2% 200 1% 120 0% 100 -1% 115 -2% 0 -3% 110 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 I p.a. 2023 105 100 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 portfell normportfell turuväärtus mln EUR tulusus aasta baasil  Seletuskiri Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruande juurde seisuga 30.06.2023. Sissejuhatus Aruanne esitatakse “Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel. Aruande ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna peaspetsialist Tarmo Ibrus (tel. 611 3302, [email protected]). Aruande eesmärk, sisu ja mõjud Aruande eesmärk on anda ülevaade stabiliseerimisreservi (reservi) varade koosseisust ja väärtusest seisuga 30. juuni 2023. Stabiliseerimisreservi maht ja mahu dünaamika 30. juuni 2023 aasta seisuga on reservi maht hinnatuna turuväärtuses 428,6 miljonit eurot. Reservi maht on kasvanud võrreldes eelmise kvartali lõpu seisuga 1,7 miljoni euro võrra. 2023. aasta jooksul reservi sissemakseid ei ole tehtud. 2022. aastal laekus reservi 0,9 miljonit eurot, millest enamuse moodustas Eesti Panga 2021. aasta kasumieraldis. Reservi haldamine Seadusega on stabiliseerimisreservi haldamise eesmärgiks sätestatud varade säilivuse ja likviidsuse tagamine ja kehtestatud piirangute raames maksimaalse tulu teenimine. Investeerimisstrateegia töötatakse välja kooskõlas valitsuse määruses kehtestatud investeerimispiirangutega. Strateegia baasil koostatakse normportfell, mis väljendab reservi riskineutraalset positsiooni ja millest portfellihalduril on õigus riskilimiidi ulatuses hälbida. Normportfell koosneb eurotsooni valitsuste ja ettevõtete võlakirjadest ning rahaturuinstrumentidest. Reservi paigutused 2023. aasta II kvartali lõpu seisuga on reservi vahendid investeeritud põhiliselt väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse ning keskpanga kontojääki (69,9% paigutuste struktuurist), krediidiasutuste võlakirjadesse (27,9%) ja ettevõtete võlakirjadesse (2,2%). Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Belgia (14,9%), Prantsusmaa (10,5%) ja Austria (8,1%) võlakirjad. Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 99,6% ning kontojääk 0,4%. Reservi vahendite säilivuse tagamiseks moodustavad 72,1% reservi mahust investeeringud kõrgeima krediidireitinguga (lühiajaliste paigutuste puhul Moody’s Prime-1 ja Standard&Poor’s A-1; pikaajaliste paigutuste puhul Moody’s Aaa, Standard & Poor’s AAA) emitentidesse ja keskpanka. Reservi tulusus Euroala võlakirjade tootlused II kvartalis tõusid, kuna Euroopa Keskpank (EKP) jätkas baasintressimäärade tõstmist. Reservi 2023. aasta II kvartali tulusus oli 1,56% ja normportfelli vastava perioodi tulusus oli 1,28%. Reservi tulusus aasta algusest oli 2023. aasta juuni lõpu seisuga 2,19%, normportfelli vastava perioodi tulusus oli 2,09%. 1 Üldised suundumused rahvusvahelistel finantsturgudel Euroopa Keskpank (EKP) tõstis 4. mail ja 15. juunil toimunud nõukogu koosolekul kolme EKP baasintressimäära mõlemal korral 25 baaspunkti võrra. Alates 21. juunist 2023 kehtivad järgmised baasintressimäärad: põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär on 4,00%, laenamise püsivõimaluse intressimäär on 4,25% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäär on 3,50%. EKP nõukogu on kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon naaseb aegsasti oma keskpika aja eesmärgi ehk 2% juurde. Varaostukava portfelli maht väheneb mõõdukas ja prognoositavas tempos, kuna alates 2023. aasta juulist eurosüsteem ei reinvesteeri enam aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid. Eurosüsteemi ekspertide juunikuu makromajandusliku ettevaate kohaselt on koguinflatsioon euroalal 2023. aastal 5,4%, 2024. aastal 3,0% ja 2025. aastal 2,2%. 2023. ja 2024. aasta majanduskasvu prognoose on mõnevõrra allapoole korrigeeritud. Nende prognooside kohaselt peaks majandus kasvama 2023. aastal 0,9%, 2024. aastal 1,5% ja 2025. aastal 1,6%. USA Föderaalreservi (FED) 14. juunil toimunud koosolekul baasintressimäära muutmata jätmine oli ootuspärane, kuid FEDi juhatuse liikmed prognoosisid, et FED võiks 2023. aastal baasintressimäära tõsta veel kuni 50 baaspunkti võrra. FEDi juht J. Powell sõnas, et baasintressimäära kärped ei ole käesoleval aastal kuigi tõenäolised, kuna inflatsioon liigub väga aeglaselt soovitud eesmärgi suunas. 11. juuli 2023. 2  Riigikontroll Meie 18.07.2023 nr 7-4.1/5020-1 [email protected] Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne Riigikontrollile seisuga 30.06.2023 “Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel esitame stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruande seisuga 30.06.2023. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisa(d): 1. stabiliseerimisreservi_aruanne_30.06.2023.pdf 1 lehel. 2. seletuskiri_aruande_juurde_30.06.2023.pdf 2 lehel. Sama: Riigikogu Rahanduskomisjon [email protected] Tarmo Ibrus [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272