Kirja edastamine

Rahandusministeerium Meie: 17.07.2023 nr 7-5.8/23-01416-2 Kirja edastamine Edastan peaministrile 11.7.2023 saabunud Eesti Üürnike Liidu kirja ja sellele lisatud avaliku pöördumise Õhtulehes. Palun vastuse koopia saata Riigikantseleile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Justiitsministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  From: Eesti Üürnike Liit <[email protected]> Sent: Tuesday, July 11, 2023 3:31 PM To: Kaja Kallas <[email protected]>; Riigikantselei <[email protected]> Subject: Vastus avalikule kirjale ja kohtumine pr Peaministriga Tervist! Palume Eesti Vabariigi Valitsuse esindajal vastata avalikule kirjale, mille adresseerisime ka peaminister Kaja Kallasele – pöördumine ilmus 9. juunil 2023 Õhtulehes (vt manuses). On 11. juuli, seega leiame, et on õige aeg meeldetuletuseks – ootame kirjalikku vastust. Meie teema on teada ja tuntud – Eesti seaduskuulekate kodanike ja nende perede sundimine kodudest lahkuma ilma kompensatsioonita juba 33ndat aastat kestva omandireformi käigus. Soovime selles küsimuses kohtuda pr Peaministriga, et edastada meie tuhandetele võitluskaaslastele ja juba ka sundüürnike nooremale põlvkonnale, kes lastena koos vanematega pidid Eesti Vabariigis jätma oma kodud – milline on Vabariigi Valitsuse seisukoht sundüürnike kompensatsioonita jätmises tänases Euroopa Liidu õigusruumis. Ühtlasi palume informatsiooni, mis on saanud Riigikogule 2016. aastal edastatud üle 5000 sundüürniku allkirjaga pöördumisest – 10. jaanuaril 2017. aastal andis Riigikogu Vabariigi Valitsusele ülesande selle pöördumise LAHENDAMISEKS. Kuidas on Vabariigi Valitsuses vahepealsetel aastatel pöördumisega toimetatud ja mis tulemustele jõutud, kellele, mida ja millal on vastatud Valitsuse poolelt vaadates? Ühtlasi kui oleks võimalik, sooviksime kohtuda pr Peaministriga sellessamas sundüürnike küsimuses, et teada, kuidas teemaga edasi minna. Palume, kas me saaksime koostöös Riigikantseleiga korraldada konstruktiivse kohtumise pr Kaja Kallase ja Eesti Üürnike Liidu esindajate vahel? Lugupidamisega Eesti Üürnike Liidu juhatuse nimel Thea Grepp, Heimar Lenk, Urmi Reinde Kontakt: 53083191 Õhtuleht 9juuni23 ÜürnikeLiit kujundus.pdf Õhtuleht 9juuni23 sundüürnike tekst.docx  REKLAAMTEKST 13. juuni 2023 — Eesti omandireformi ohvrite 32. leinapäev Lugupeetud Vabariigi President Alar Karis, Peaminister Kaja Kallas, Riigikogu aseesimees Jüri Ratas! 13. juunil möödub kolmkümmend kaks aastat päevast, mil Toompeal kiideti heaks omandireformi aluste seadus (ORAS). Balti riikides läbi vii- dud rahvusvahelise uuringu andmeil tõsteti Eestis reformi käigus kodudest välja ligi 75 000 inimest. Meie oma rahandusministeerium toob ohvrite arvuks 22 000 perekonda. Enamik kodu kaotanuist olid sun- nitud muretsema endale uue elamis- pinna krõbeda turuhinna eest. Pal- jud neist laenasid end vaeseks, osa sipleb tänaseni pangavõla valusais köidikuis. Eesti valitsused pole roh- kem kui veerand sajandit neid pere- kondi mitte sendigi eest aidanud, rää- kimata kaotuste kompenseerimisest. Ametlikus asjaajamises pole kom- beks sundüürnikke isegi meenutada. Lugupeetud Alar Karis, Kaja Kallas, Jüri Ratas! Teie olete need, kelle initsiatiivist ja otsustamisest oleneb paljude oman- direformi ohvrite edasine suhtumine oma riiki. Sundüürnike ühenduse juhtidena teame, et kodu kaotanud inimesed ja nende järeltulijad väljen- davad tihti pettumust, sest selle riigi eest me kõik koos Lauluväljakul kord laulsime. Iga seitsmes Balti ketis seisnud eestlane tõsteti reformi käigus oma kodust välja, mõnigi koos mööbliga otse tänavale. Ei aidanud kohale kut- Omandireformi kohta on kirjutatud hulk tõsiseid raamatuid ja põhjalikke analüüse, mis sisaldavad ängistavaid lehekülgi, jutustades sundüürnike kallal sutud politsei, sest tema lähtus amet- toime pandud jõhkrustest. Reformi ülekohus ühe elanikkonna grupi suhtes on üksikasjalikult kirja pandud. Oleneb nüüd Eesti valitsuse sammudest, kas likust tagastamise otsusest ja korteri saab neile raamatuile lähiajal vabanduskirjad juurde panna. Siis väheneksid edaspidi vaidlused taasiseseisvumise aja esimese kolme aastakümne riigi- vabastamise korraldusest. Ametkon- juhtide tegude ja eksimuste üle – sarnased vaidlused, mida peame täna Pätsi või Smuuli nime ümber. Muidu on tudengid ja teadusmehed, kes viiekümne dadel polnud kohustust lageda taeva või saja aasta pärast Eesti 21. sajandi lähiajalugu uurima asuvad, sunnitud omandireformi aastaid väga mustades värvides kirjeldama. See õudne aeg alla jäetud peresid aidata. Kohalikele võiks lõppeda küll. omavalitsustele probleemi lahenda- miseks vahendeid ei antud. Me ei suuda tihtipeale mõista, kui- suaalse kuritarvitamise pärast. Samal tes pikalt kesta, on 32 aastat järjest si. Riigikogu opositsioon peaks neid Lugupeetud Alar Karis, das võis Hitleri võimu ajal süütuid juu- aastal vabandas Austraalia valitsus seadust rikkunud. samme toetama. te peksta, mõnitada, surmalaagrisse Kaja Kallas, Jüri Ratas! selle mandri kunagiste põliselanike, saata? Kuidas sai puhkeda üleöö ve- Sundüürnikud peavad reformi Musta värvi saaks Eesti lähiajaloo aborigeenide lastelaste ees. Sellega Tagastatud majades Nõukogude rine Vene ja Ukraina vaheline sõda? enda suhtes julmaks ja ebaõiglaseks. ühelt häbiväärselt leheküljelt maha paluti andeks suure ülekohtu eest, ajal elanud perekonnad ei vastuta nat- Kuidas sai Stalini ajal Eesti taludest Seda on nimetatud isegi krõbedamalt pühkida. On ammu aeg omandire- mis tekitati põlisperekondi lahutades, sionaliseerimise ülekohtu eest. Need pered autode peale laadida ja Sibe- – pogrommiks ja deporteerimiseks. form, kus Eesti inimestega käituti kodudest välja ajades ja lapsi valgete perekonnad ei ole süüdi. Nemad said risse küüditada? peredesse kasvatada andes. Iirimaa elamispinna ausal teel tollal kehtinud Rahandusministeeriumi poolt tel- genotsiidiga võrreldavalt, tunnistada „Küüditamine“ tähendab sõna- valitsus vabandas 2013. aastal mitu seaduste alusel. Nad olid korterivalda- litud Tallinna Ülikooli teadlaste uuri- lisaks teadlastele ka riigikogu tase- raamatu järgi inimeste sunniviisilist kümnendit kestnud vallasemade or- jad, kes said orderi elamispinna kasu- mistöö „Omandireformi sotsiaalsed mel ühe elanikkonna grupi suhtes ümberasustamist/deporteerimist. Ka jastamise ja väärkohtlemise eest, mil- tamise õigusega piiramatuks ajaks. ja õiguslikud mõjud” (2022, leitav mi- ebaõiglaseks. Saaksime üheskoos omandireformi käigus püsielanike le käigus suur osa emadelt äravõe- nisteeriumi kodulehelt) jõudis tõsise asuda kompensatsiooni mehhanismi Aastakümneid elati, remonditi ja väljaajamist saab küüditamiseks ni- tud lastest suri südametute nunnade järelduseni: reform on ülekohtune ja välja töötama ja võiksime julgemalt säilitati vanu maju kasutamiskõlbli- metada. Paljude eestlaste seas levib hoolde jäetud lastekodudes. sundüürnikele tehti liiga. Avaliku arva- tulevikku vaadata. Siis ei peaks me kena. Omandireformi käigus kujunes mõru nali, et kui Stalin küüditas kahe muse uuring näitas, et üle 70% Eesti enam häbenema vanu pildialbumeid, Osa riigipäid on pidanud vaja- endistest korterivaldajaist omaette tunniga, siis oma elanike välja tõstmi- elanikest leiab, et sundüürnikke kohel- kus vanavanemate või isade-emade likuks mineviku vigu tunnistada ja kogukond, kelle Üürnike Liit ristis seks läks kaks aastat. di omandireformi käigus ebaõiglaselt. nende eest andeks paluda. Ka Alar sundüürnikeks. Valdavalt uusoma- käest riigi poolt ära võetud kodud valu- Karis või Kaja Kallas peaksid leidma nikud oma majja nn kohustuslikke On aeg astuda samme vigade said mälestusi peidavad. Siis saaksid Selliseid hinnanguid omaenda riigi julgust oma isamaa varasemate juhti- üürnikke ei tahtnud ja algas inimeste heastamiseks ja sundüürnike kaotuste sundüürnike lapsed ja lapselapsed kohta on valus kuulata. Kuid neile on de eksimuste eest vabandust paluda. massiline välja tõrjumine. kompenseerimiseks. tunnustada riiki, mis julgeb ajaloole ainet andnud riik ise. Eesti eliit peaks leidma endas julgust ja õiglustun- Või pööraks hoopis kõrgeima rahva Nii sündis uus ülekohus, kuigi Kui Alar Karis peab end kogu rahva ausalt silma vaadata. net, et omandireformi ülekohus kord toetusega erakonna, opositsioonilise ORAS-e § 2 keelab uue ülekohtu te- presidendiks, saaks ta astuda esime- selgeks rääkida. Nii nagu tegi seda EKRE värvikas juht ja hästi poliitikas kitamise. Ükski taasiseseisvunud va- se sammu. Teda toetaks demokraatli- 2008. aastal Kanada juhtkond omal ning ajaloos orienteeruv Martin Hel- litsus selle seaduspügala täitmisega ku valitsuse peaminister, kes alustaks Eesti Üürnike Liit ajal kodudest röövitud indiaanlas- me varem tehtud ränkadele vigadele hakkama pole saanud. Sisuliselt riik, õigusriikliku kompensatsiooni teemal Kontakt: 53083191, test 150 000 lapse piinamise ja sek- tähelepanu? mis laseb ülekohtul sundüürnike suh- sundüürnike esindajatega läbirääkimi- [email protected]  13. juuni 2023. Eesti omandireformi ohvrite 32. leinapäev Lugupeetud Vabariigi President Alar Karis, Peaminister Kaja Kallas, Riigikogu aseesimees Jüri Ratas! 13. juunil möödub kolmkümmend kaks aastat päevast, mil Toompeal kiideti heaks omandireformi aluste seadus (ORAS). Balti riikides läbi viidud rahvusvahelise uuringu andmeil tõsteti Eestis reformi käigus kodudest välja ligi 75 000 inimest. Meie oma rahandusministeerium toob ohvrite arvuks 22 000 perekonda. Enamik kodu kaotanuist olid sunnitud muretsema endale uue elamispinna krõbeda turuhinna eest. Paljud neist laenasid end vaeseks, osa sipleb tänaseni pangavõla valusais köidikuis. Eesti valitsused pole rohkem kui veerand sajandit neid perekondi mitte sendigi eest aidanud, rääkimata kaotuste kompenseerimisest. Ametlikus asjaajamises pole kombeks sundüürnikke isegi meenutada. Lugupeetud Alar Karis, Kaja Kallas, Jüri Ratas! Teie olete need, kelle initsiatiivist ja otsustamisest oleneb paljude omandireformi ohvrite edasine suhtumine oma riiki. Sundüürnike ühenduse juhtidena teame, et kodu kaotanud inimesed ja nende järeltulijad väljendavad tihti pettumust, sest selle riigi eest me kõik koos Lauluväljakul kord laulsime. Iga seitsmes Balti ketis seisnud eestlane tõsteti reformi käigus oma kodust välja, mõnigi koos mööbliga otse tänavale. Ei aidanud kohale kutsutud politsei, sest tema lähtus ametlikust tagastamise otsusest ja korteri vabastamise korraldusest. Ametkondadel polnud kohustust lageda taeva alla jäetud peresid aidata. Kohalikele omavalitsustele probleemi lahendamiseks vahendeid ei antud. Me ei suuda tihtipeale mõista, kuidas võis Hitleri võimu ajal süütuid juute peksta, mõnitada, surmalaagrisse saata? Kuidas sai puhkeda üleöö verine Vene ja Ukraina vaheline sõda? Kuidas sai Stalini ajal Eesti taludest pered autode peale laadida ja Siberisse küüditada? „Küüditamine“ tähendab sõnaraamatu järgi inimeste sunniviisilist ümberasustamist/ deporteerimist. Ka omandireformi käigus püsielanike väljaajamist saab küüditamiseks nimetada. Paljude eestlaste seas levib mõru nali, et kui Stalin küüditas kahe tunniga, siis oma elanike välja tõstmiseks läks kaks aastat. Selliseid hinnanguid omaenda riigi kohta on valus kuulata. Kuid neile on ainet andnud riik ise. Eesti eliit peaks leidma endas julgust ja õiglustunnet, et omandireformi ülekohus kord selgeks rääkida. Nii nagu tegi seda 2008. aastal Kanada juhtkond omal ajal kodudest röövitud indiaanlastest 150 000 lapse piinamise ja seksuaalse kuritarvitamise pärast. Samal aastal vabandas Austraalia valitsus selle mandri kunagiste põliselanike, aborigeenide lastelaste ees. Sellega paluti andeks suure ülekohtu eest, mis tekitati põlisperekondi lahutades, kodudest välja ajades ja lapsi valgete peredesse kasvatada andes. Iirimaa valitsus vabandas 2013. aastal mitu kümnendit kestnud vallasemade orjastamise ja väärkohtlemise eest, mille käigus suur osa emadelt äravõetud lastest suri südametute nunnade hoolde jäetud lastekodudes. Osa riigipäid on pidanud vajalikuks mineviku vigu tunnistada ja nende eest andeks paluda Ka Alar Karis või Kaja Kallas peaksid leidma julgust oma isamaa varasemate juhtide eksimuste eest vabandust paluda. Või pööraks hoopis kõrgeima rahva toetusega erakonna, opositsioonilise EKRE värvikas juht ja hästi poliitikas ning ajaloos orienteeruv Martin Helme varem tehtud ränkadele vigadele tähelepanu? Lugupeetud Alar Karis, Kaja Kallas, Jüri Ratas! Tagastatud majades Nõukogude ajal elanud perekonnad ei vastuta natsionaliseerimise ülekohtu eest. Need perekonnad ei ole süüdi. Nemad said elamispinna ausal teel tollal kehtinud seaduste alusel. Nad olid korterivaldajad, kes said orderi elamispinna kasutamise õigusega piiramatuks ajaks. Aastakümneid elati, remonditi ja säilitati vanu maju kasutamiskõlblikena. Omandireformi käigus kujunes endistest korterivaldajaist omaette kogukond, kelle Üürnike Liit ristis sundüürnikeks. Valdavalt uusomanikud oma majja nn kohustuslikke üürnikke ei tahtnud ja algas inimeste massiline välja tõrjumine. Nii sündis uus ülekohus, kuigi ORAS-e § 2 keelab uue ülekohtu tekitamise. Ükski taasiseseisvunud valitsus selle seaduspügala täitmisega hakkama pole saanud. Sisuliselt riik, mis laseb ülekohtul sundüürnike suhtes pikalt kesta, on 32 aastat järjest seadust rikkunud. Sundüürnikud peavad reformi enda suhtes julmaks ja ebaõiglaseks. Seda on nimetatud isegi krõbedamalt – pogrommiks ja deporteerimiseks. Rahandusministeeriumi poolt tellitud Tallinna Ülikooli teadlaste uurimistöö „Omandireformi sotsiaalsed ja õiguslikud mõjud” (2022, leitav ministeeriumi kodulehelt) jõudis tõsise järelduseni: reform on ülekohtune ja sundüürnikele tehti liiga. Avaliku arvamuse uuring näitas, et üle 70% Eesti elanikest leiab, et sundüürnikke koheldi omandireformi käigus ebaõiglaselt. On aeg astuda samme vigade heastamiseks ja sundüürnike kaotuste kompenseerimiseks. Kui Alar Karis peab end kogu rahva presidendiks, saaks ta astuda esimese sammu. Teda toetaks demokraatliku valitsuse peaminister, kes alustaks õigusriikliku kompensatsiooni teemal sundüürnike esindajatega läbirääkimisi. Riigikogu opositsioon peaks neid samme toetama. Musta värvi saaks Eesti lähiajaloo ühel häbiväärselt leheküljelt maha pühkida. On ammu aeg omandireform, kus Eesti inimestega käituti genotsiidiga võrreldavalt, tunnistada lisaks teadlastele ka riigikogu tasemel ühe elanikkonna grupi suhtes ebaõiglaseks. Saaksime üheskoos asuda kompensatsiooni mehhanismi välja töötama ja võiksime julgemalt tulevikku vaadata. Siis ei peaks me enam häbenema vanu pildialbumeid, kus vanavanemate või isade-emade käest riigi poolt ära võetud kodud valusaid mäelestusi peidavad. Siis saaksid sundüürnike lapsed ja lapselapsed tunnustada riiki, mis julgeb ajaloole ausalt silma vaadata. Eesti Üürnike Liit Kontakt: 53083191, [email protected] Pildil: Omandireformi kohta on kirjutatud hulk tõsiseid raamatuid ja põhjalikke analüüse, mis sisaldavad ängistavaid lehekülgi, jutustades sundüürnike kallal toime pandud jõhkrustest. Reformi ülekohus ühe elanikkonna grupi suhtes on üksikasjalikult kirja pandud. Oleneb nüüd Eesti valitsuse sammudest, kas saab neile raamatuile lähiajal vabanduskirjad juurde panna. Siis väheneksid edaspidi vaidlused taasiseseisvumise aja esimese kolme aastakümne riigijuhtide tegude ja eksimuste üle – sarnased vaidlused, mida peame täna Pätsi või Smuuli nimede ümber. Muidu on tudengid ja teadusmehed, kes viiekümne või saja aasta pärast Eesti 21. sajandi lähiajalugu uurima asuvad, sunnitud omandireformi aastaid väga mustades värvides kirjeldama. See õudne aeg võiks lõppeda küll.