dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vabariigi valitsuse seisukoht maksuseaduste muutmise eelnõudele

Rahandusministeerium · 24. juuli 2023
Viit
1.1-11/5106-1
Registreeritud
24. juuli 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu rahanduskomisjon
Saabumis/saatmisviis
e-post, EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2023
Vastutaja
Kersti Kivistik (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond)

Failid

  • 📎1.1-115106-1 24.07.2023 Väljaminev kiri.asice400 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu rahanduskomisjon Meie 24.07.2023 nr 1.1-11/5106-1 [email protected] Vabariigi valitsuse seisukoht maksuseaduste muutmise eelnõudele Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees Vabariigi Valitsus arutas 13. juulil 2023.a istungil Riigikogu liikmete esitatud maksuseaduste muutmise seaduse eelnõusid SE 230, 233, 234, 235, 236, 237, 238, 239, 240, 241, 242, 245, 247, 248, 249, 250, 252, 253, 254 ja 255. Istungil võeti vastu otsus mitte toetada Riigikogu liikmete algatatud eelnõusid. Järgnevalt anname selgitused Vabariigi Valitsuse seisukoha põhjendamiseks. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Eesmärkide elluviimise ühe osana on otsustatud tõsta tarbimismakse ning ümber korraldada tulu maksustamine. Maksupaketi tulemusena tõuseb riigieelarve tulu ca 200 miljonit eurot aastas. Riigikogu liikmete esitatud maksuseaduste muutmise seaduse eelnõudel on negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega. Samuti märgime, et Riigikogu menetluses oleva Vabariigi Valitsuse maksupaketis on arvestatud kõigi vajalike asjaoludega: eelarve tasakaalu suunas liikumise pikaajalise eesmärgiga; asjaoluga, et sügava eelarvedefitsiidi tõttu on tänane eelarvepoliitika majandust tugevalt stimuleeriv; ning asjaoluga, et eelarvedefitsiidi vähendamisel eelarvepoliitika tugi majandusele mõnevõrra väheneb. Rahandusministeeriumi prognoosi järgi jääb valitsussektori eelarvedefitsiit siiski ka maksupaketi rakendamise järgselt 2024. aastal -3% piirimaile, mistõttu on eelarvepoliitika ka maksupaketi rakendamise järgselt endiselt majandust üsna tugevalt stimuleeriv. Samuti prognoosib Rahandusministeerium endiselt 2024. aastaks majanduskasvu ka olemasolevate (ja valitsuse maksupaketi kohaselt kerges tõusujoones) maksumäärade juures. Vabariigi valitsus otsustas ka mitte toetada tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 230 SE. Eelnõu kohaselt täiendatakse tulumaksuseaduse § 471 lõikega 3, mille kohaselt kehtestatakse Eestis tegutsevatele krediidiasutustele täiendav tulumaksukohustus. Muudatuse tulemusena kehtestatakse Eestis tegutsevatele pankadele ajutiselt kõrgem maksukohustus erakorraliselt kasumilt, mis on tekkinud intressimäärade järsu tõusu tulemusena. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt kehtib residendist krediidiasutustele ja mitteresidendist krediidiasutuste Eesti filiaalidele kohustus tasuda iga kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks tulumaksu avansiline makse. Seega kehtivad Eestis tegutsevatele krediidiasutustele juba karmimad tulumaksuga maksustamise reeglid kui teistele äriühingutele. See põhimõte jääb kehtima ka peale 2025. a. algust, kui tulenevalt tulumaksuseaduse äsja heaks kiidetud muudatustest hakkab krediidiasutusele kehtima 18%-line avansiliste maksete tulumaksumäär, mis kasumi jaotamisel kerkib 22%ni. Kuna avansiline makse arvutatakse eelnenud kvartali kasumilt, hõlmab see ka intressimäära tõusust tekkivat erakorralist tulu. Seetõttu ei saa toetada täiendava tulumaksukohustuse kehtestamist. Lisaks kahjustaks üksikute tegevusalade erakorralise kasumi maksustamine liigselt majanduskeskkonna stabiilsust. Krediidiasutuste kontekstis vähendaks see pangandussektori kapitaliseeritust ja kahandaks sektori võimekust vastu seista võimalikele kriisidele. Samuti vähendaks erakorraline tulumaks laenuturul saadaoleva raha hulka, millel oleks otsene negatiivne mõju majanduskasvule. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Kersti Kivistik 58851390 [email protected] 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel