Järelevalvemenetluse alustamata jätmine

Madis Kareda Teie 14.07.2023 OÜ Yxus Meie 24.07.2023 nr 12.2-2/5008-2 [email protected] Järelevalvemenetluse alustamata jätmine Austatud härra Kareda Osaühingu YXUS, registrikood 10866172, seadusliku esindajana esitasite 14.07.2023 Rahandus- ministeeriumile järelevalveteate, milles palusite alustada juhtumipõhist järelevalvemenetlust seoses Põhja-Sakala Vallavalitsuse, registrikood 77000463, (edaspidi ka: hankija) läbiviidava ehitustööde väikehankega "Kõpu põhikooli spordihoone valgustuse rekonstrueerimine", viitenumber 267255 (edaspidi ka: riigihange). Järelevalveteates väitsite, et tõenäoliselt on hankijal kõnealuses riigihankes "kavas aktsepteerida odavaim, mitte tehnilistele nõetele vastav pakkumus". Nimetatud väide on tervikuna põhistamata ja paljasõnaline ning järelevalveteates ei ole esitatud faktiandmeid, mille põhjal oleks võimalik sedastada hankija tegevuses riigihangete seaduse (RHS) rikkumist. Riigihanke alusdokumentides sätestatud hindamise kriteeriumi kohaselt saab madalaima (rahalise) väärtusega pakkumus maksimaalse arvu punkte. Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole hankijal keelatud alla lihthanke piirmäära jääva eeldatava maksumusega ehitustööde väikehankes arvestada majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel ainult pakkumuse hinda. Seda eriti siis, kui hankija jaoks sõltub pakkumuse majanduslik soodsus ainult pakkumuse hinnast või kulust ja hankelepingu esemega seotud kriteeriumid on riigihanke alusdokumentides ammendavalt kindlaks määratud. Väikehankeid, nagu ka lihthankeid, iseloomustab paindlikkus, minimaalsed menetlus- reeglid ning võimalus pidada läbirääkimisi. Riigihanke üldpõhimõtteid ei ole väikehankes põhjust sisustada sama rangelt kui hankemenetluses üldjuhul kehtivad reeglid (vrd RKHKo 20.11.2019, nr 3-17-2718/30, p 23). Järelevalveteates ei sisaldu ühtegi verifitseeritavat fakti- väidet, mille põhjal saaks või peaks Rahandusministeeriumil tekkima põhjendatud kahtlus edukaks tunnistatud pakkumuse väikehanke tehnilisele kirjeldusele vastavuse osas. Põhjendatud rikkumiskahtluse puudumisel puudub järelevalvemenetluse alustamiseks küllaldane faktiline alus. Rahandusministeeriumi pädevus ja volitused riigihangete üle järelevalve tegemisel ning järelevalve- menetluse läbiviimise korraldus, sh järelevalvemenetluse alustamise lubatavuse tingimused, on sätestatud RHS 9. ptk-s. Rahandusministeeriumi ülesandeks on teha avalikes huvides riiklikku ja haldusjärelevalvet RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle. Kuivõrd RHS- is sätestatud riigihanke menetluse nõuded on suunatud täitmiseks hankijale saab järelevalve- menetluses kontrollida üksnes hankija tegevuse õiguspärasust. Seejuures ei tehta järelevalvemenetlust hankija tegevuse otstarbekuse kontrollimiseks ega hankija otsuste ja toimingute tulemuslikkuse hindamiseks (vt RHS § 180 p 6 ja § 203). Seega on riigihankealase järelevalve kontrollimastaap piiratud hankija riigihanketegevuse õiguspärasuse kontrollimisega. Tõdemusest, et Rahandusministeerium teeb RHS-i alusel järelevalvet üksnes avalikes huvides, tuleneb, et erinevalt vaidlustus- ja kohtumenetlusest ei ole riigihangete järelevalve ülesandeks erahuvide ja subjektiivse õiguste vahetu kaitse (vt Riigihangete seaduse eelnõu, 450 SE I. Seletuskiri, lk 141), mistõttu RHS-i 9. ptk sätted jätavad Rahandusministeeriumile ulatusliku otsustusvabaduse küsimuses, kas järelevalvemenetlust konkreetsel üksikjuhtumil alustada või mitte, samuti diskretsiooniõiguse igakordselt otsustada, millist järelevalvemeedet rakendada. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Järelevalvemenetluse alustamiseks peavad üheaegselt esinema ajend ja alus ning puuduma seaduses toodud järelevalvemenetlust välistavad (imperatiivsed) asjaolud. Järelevalvemenetluse ajendiks on järelevalveteade või RHS-i rikkumisele viitav muu teave. Järelevalvemenetluse alus on RHS-i rikkumise tunnuste sedastamine järelevalvemenetluse ajendis. RHS § 205 lg 1 p 1 sätestab, et Rahandusministeerium võib järelevalvemenetluse alustada põhjendatud kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad RHS-i rikkumisele, ja puuduvad RHS § 206 lg-s 1 nimetatud asjaolud. Seega on juhtumipõhise järelevalvemenetluse alustamise esmane eeldus alati ajendi ja aluse olemasolu – menetluse läbiviimiseks peab olema küllaldane alus, st ajendis (järelevalveteates) toodud väited RHS-i võimaliku rikkumise kohta peavad olema Rahandusministeeriumil põhjendatud rikkumiskahtluse tekkimiseks piisavad. RHS § 206 lg 1 p 3 sätestab, et järelevalvemenetlust ei alustata, kui rikkumisele viitavad andmed ei ole põhjendatud kahtluse tekkimiseks küllaldased või rikkumist (ilmselgelt) ei esine. Arvestades, et järelevalveteates esitatust ei nähtu asjaolusid, millele tuginedes võiks tekkida põhjendatud kahtlus, et edukaks tunnistatud pakkumus ei vasta väikehanke alusdokumentides ette nähtud nõuetele, sh tehnilisele kirjeldusele, puudub Rahandusministeeriumil küllaldane alus järelevalvemenetluse alustamiseks. Mis puudutab järelevalveteate esitaja põhistamata väiteid alapakkumuse kohta, siis nagu oleme Osaühingule YXUS eelnevalt juba selgitanud (vt 21.07.2023 väljaminev kiri nr 12.2-1/4813-2), väikehangetes ei ole RHS §-s 115 ette nähtud pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse kontrollikohustus üldjuhul rakendatav. Kui väikehanke alusdokumendis ei ole vastavat viidet RHS §-le 115 või sellega analoogset sõnastust, puudub hankijal kohustus kontrollida, kas edukaks tunnistatav pakkumus võib olla põhjendamatult madal. Rahandusministeerium jääb eelnimetatud seisukoha juurde ka praegu. Nii nagu väikehankes "Suure-Jaani Gümnaasiumi spordisaali valgustuse rekonstrueerimine", viitenumbriga 265055, ei ole ka käesoleva väikehanke alusdokumentides hankija RHS § 115 siduvusele viidanud. Arvestades, et alla lihthanke piirmäära jääva maksumusega Põhja-Sakala Vallavalitsuse riigihanke "Kõpu põhikooli spordihoone valgustuse rekonstrueerimine", viitenumber 267255, kohta laekunud järelevalveteates sisalduvad väited ei ole põhjendatud rikkumiskahtluse tekkimiseks küllaldased ning juhindudes RHS § 205 lg 1 p-st 1, § 206 lg 1 p-st 3 ja lg-st 3, teatame, et Rahandusministeerium ei alusta järelevalvemenetlust kõnealuse riigihanke menetluse õiguspärasuse kontrollimiseks. Vaatamata järelevalvemenetluse alustamata jätmisele, täname Teid esitatud pöördumise eest. Analüüsime turuosalistelt laekunud teavet ning arvestame sellega riskianalüüside ja plaanilise järelkontrolli tööplaanide koostamisel. Täiendavate küsimuste tekkimisel, palume pöörduda riigihangete ja riigiabi osakonna juristi Mihhail Antonov´i poole ([email protected]; tel 611 3468). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Mesilane riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Mihhail Antonov 5885 1448 [email protected] 2