Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 92-23/259599 Otsuse kuupäev 21.07.2023 Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik Vaidlustus AS-i PricewaterhouseCoopers vaidlustus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse riigihankes „ESG ja kestlikkuse meistriklass 2023“ (viitenumber 259599) AS-i PricewaterhouseCoopers pakkumuse tagasi- lükkamise ja Sustinere OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsustele Menetlusosalised Vaidlustaja, AS PricewaterhouseCoopers, esindaja vandeadvokaat Erki Fels Hankija, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, esindaja Priit Jõks Kolmas isik, Sustinere OÜ, esindaja Marko Siller Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p-i 5 ja RHS § 198 lg 1 alusel 1. Rahuldada AS-i PricewaterhouseCoopers vaidlustus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse riigihankes „ESG ja kestlikkuse meistriklass 2023“ (viitenumber 259599) ja tunnistada kehtetuks hankija otsused, millega lükati tagasi AS-i PricewaterhouseCoopers pakkumus ja tunnistati edukaks Sustinere OÜ pakkumus. 2. Mõista Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt AS-i PricewaterhouseCoopers kasuks välja tasutud riigilõiv summas 640 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 2200 eurot käibemaksuta. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg 10 päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 15.03.2023. a avaldas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi ka Hankija) avatud hankemenetlusega riigihanke „ESG ja kestlikkuse meistriklass 2023“ (viitenumber 259599) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid, sh Vastavustingimused ja Hankedokumendid (edaspidi RHAD). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 21.04.2023. a, esitasid pakkumused kuus pakkujat, teiste hulgas Sustinere OÜ ja AS PricewaterhouseCoopers. 2. 13.06.2023. a otsusega lükkas Hankija muuhulgas tagasi AS-i PricewaterhouseCoopers pakkumuse ja tunnistas edukaks Sustinere OÜ pakkumuse. 3. 22.06.2023. a laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) AS-i PricewaterhouseCoopers (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsustele tunnistada AS-i PricewaterhouseCoopers pakkumus mittevastavaks (lükata tagasi) ja tunnistada Sustinere OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus edukaks. 4. Kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 195 lg-ga 2 ja § 196 lg-dega 1 ja 3 teatas vaidlustuskomisjon 30.06.2023 kirjaga nr 12.2-10/92 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 05.07.2023. a ja selleks tähtpäevaks esitatud menetlusdokumentidele vastamiseks aega kuni 10.07.2023. a. Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja menetluskulude dokumendid Vaidlustaja. Vaidlustuskomisjoni määratud teiseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Hankija. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, AS-i PricewaterhouseCoopers, vaidlustuses ja 05.07.2023. a esitatud täiendavates seisukohtades põhjendatakse taotlusi alljärgnevalt. 5.1. RHAD p-de 10.5 ja 10.7 järgi pidi pakkuja hankelepingu täitmisse kaasama meeskonna, mis mh sisaldab ühte välisriigi koolitajat ja kahte välisriigi mentorit. Vaidlustaja kaasas teiste hulgas M.O., kes täidab üheaegselt välisriigi koolitaja ja ühte välisriigi mentori rolli. Isikute vastavust nõuetele tuli tõendada CV vormide kaudu (RHAD p 10.1). Välisriigi koolitaja jaoks oli RHAD lisa 3 vorm „CV – välisriigi koolitaja“ ja välisriigi mentorite jaoks oli RHAD lisa 3 vorm „CV – välisriigi mentor“. Vaidlustaja esitas pakkumuses ekslikult kaks korda sama CV – dokumendi „välisriigi koolitaja M.O.“. Tegelikult tahtis Vaidlustaja esitada nii dokumendi „välisriigi koolitaja M.O.“ kui ka dokumendi „välisriigi mentor M.O.“. 5.2. Hankija lükkas Vaidlustaja pakkumuse tagasi, kuna M.O. välisriigi koolitaja CV-st ei ole võimalik välja lugeda, et isik vastab välisriigi mentori nõuetele. Hankija väitis, et tal ei olnud võimalik küsida selgitusi, kuna uue info esitamisel oleks tegemist pakkumuse lubamatu muutmisega. 5.3. Puudus Vaidlustaja pakkumuses oli tingitud inimlikust eksimusest. Kuna sama isik täidab kahte erinevat rolli ja mõlemad rollid algavad sama sõnaga „välisriigi“, esitas Vaidlustaja kogemata kaks korda sama CV. Nõuetekohane CV, mis tõendab M.O. vastavust välisriigi mentorile seatud nõuetele, oli Vaidlustajal pakkumuste esitamise tähtpäeval olemas. Välisriigi mentori CV .zip-faili töötlusprogrammides (nt WinZip) on võimalik veenduda, et dokument on valminud 20.04.2023, st enne pakkumuste esitamise tähtpäeva 21.04.2023. 5.4. Hankija väide, et ta ei saanud küsida selgitust, kuna tagantjärele pakkumuse täiendamine on õigusvastane, ei vasta tõele. Euroopa Kohus (EKo C-336/12, p-d 36, 37 ja 39; EKo C-387/17, p-d 39 ja 40) on selgitanud, et aktsepteerida saab selliste andmete või dokumentide täpsustamist või täiendamist, mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui pakkumuste esitamise tähtaeg. 5.5. Hankija Vaidlustajalt selgitust ei küsinud, kuigi tal pidi tekkima kahtlus, kas Vaidlustaja on teinud inimliku vea. RHAD p-de 10.3-10.7 kohaselt pidi pakkuja esitama 12 erinevat CV-d. Vaidlustaja kasutas õigust esitada sama isikut mitmesse rolli, kuid esitas kahe sarnase nimega dokumendi „välisriigi koolitaja M.O.“ ja „välisriigi mentor M.O.“ asemel üksnes dokumendi „Välisriigi koolitaja M.O.“. Riigikohus on leidnud, et proportsionaalsuse põhimõttega vastuolus on jätta pakkuja menetlusest kõrvale, kui mahukate dokumentide esitamisel on tehtud ilmselge inimlik viga. 5.6. Vaidlustajalt selgituste küsimine ei tähenda, et Hankija kohtleks pakkujaid ebavõrdselt. Võrdselt saab ja tuleb kohelda isikuid, kes on sarnases olukorras. Samas olukorras ei ole pakkuja, kelle pakkumuses esinevad selgitamist vajavad asjaolud ning pakkuja, kelle pakkumuses neid ei esine. 5.7. 05.07.2023. a esitas Vaidlustaja täiendavad seisukohad. 2 (8) 5.7.1. Kolmanda isiku väitel ei ole Vaidlustajal võimalik tõendada, et ta pole dokumendi loomise ja viimase muutmise kuupäeva tagantjärele muutnud. Kui Kolmas isik väidab, et Vaidlustaja on manipuleerinud dokumendi loomise ja viimase muutmise kuupäevaga, lasub tõendamiskoormus temal. Vaidlustaja ei saa tõendada, et ta pole dokumendiga manipuleerinud, kuna ta pole seda teinud. 5.7.2. Kolmas isik tõstatab kahtluse, et dokumendi loomise ja viimase muutmise aeg on sekundi pealt sama. Põhjus on selles, et CV koostati Google Docs rakenduses. Alles siis, kui CV oli lõplikult valmis, laeti see alla .docx formaadis. Pärast CV allalaadimist dokumenti enam ei muudetud. Ka Google Docs rakenduses on näha, et CV-d on viimati muudetud 20.04.2023. a, enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Vaidlustuskomisjonile on esitatud terviklikud Google Docs kuvatõmmised, et veenduda dokumendi samasuses. 5.7.3. Hankija eksib väites, et selgituste küsimine on tema õigus, mitte kohustus. See, et RHS § 46 lg 4 annab hankijale õiguse küsida selgitusi, ei tähenda, et hankija saab jätta kaalutlusõiguse teostamata. Kus haldusorganile on seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel - praegusel juhul, kas küsida selgitust või mitte - peab ta kaalutlusõigust teostama (HMS § 4 lg 1). Kui haldusorgan ei teosta kaalutlusõigust, on tegemist olulise kaalutlusveaga. 5.7.4. Pakkujale tuleb anda puuduste kõrvaldamise võimalus, kui nõutud dokumendid või andmed on esitamata, ebaselged või ebapiisavad või kui on ilmne, et pakkuja on teinud dokumentide vormistamisel inimliku vea. Selleks, et mitte anda pakkujale võimalust kõrvaldatava puuduse korral dokumentide täiendamiseks, peab hankijal olema kaalukas põhjus. Ükskõik milliste andmete või dokumentide esitamata jätmine ei tähenda, et pakkumus tuleb tagasi lükata. Puuduste kõrvaldamise võimalust ei pea andma siis, kui juba esitatud dokumendid kinnitavad, et pakutav toode ei vasta nõutud tingimustele. Sellist olukorda ei esine. 5.7.5. Hankija väitel esineb Vaidlustaja pakkumuses sisuline puudus. Ilma Vaidlustajalt selgitust küsimata ei saanud Hankija selles veenduda. 5.7.6. Täiendavalt esitatud dokumendi puhul peab kontrollima, kas see on koostatud enne pakkumuste esitamise tähtpäeva (Tallinna Ringkonnakohtu lahend 3-21-722, p 16). Kui pakkumuse vastavust tõendav dokument tekib (koostatakse) alles pärast pakkumuste esitamist, ei võeta seda arvesse. Kui dokument oli pakkumuste esitamise tähtpäeval olemas ja see tõendab vastavust, ei ole puudus sisuline ja pakkuja ei ole saanud eelist. 6. Hankija, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, vaidleb vaidlustusele vastu (Hankija vastus esitati 29.06.2023 ja 07.07.2023 kirjadega) ning palub jätta selle rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. 6.1. Vaidlustaja pakkumuses on tegemist sisulise puudusega, mille tõttu Hankijal oli kohustus pakkumus tagasi lükata. 6.2. Vaidlustaja viidatud kohtu- ja vaidlustuskomisjoni lahendid ei ole kohaldatavad sellises tähenduses nagu Vaidlustaja soovib muljet jätta. 6.3. Sisulist puudust ei saa läbi selgituste kõrvaldada. Pakkumuses olid esitamata andmed, mille pinnalt otsustatakse pakkumuse vastavuse üle RHAD p-ile 10.7.1. Isiku sobivus ei nähtunud ka pakkumuse teistest dokumentidest. Sellises olukorras ei saa pakkumust selgituse küsimisega täpsustada, vaid tuleks esitada uus dokument, mis muudab pakkumust. 6.4. Välismentori töökogemuse nõue Riigihankes on sisuline nõue. Vaidlustaja möönab, et pakkumuses puudus välisriigi mentori tingimustele vastavust tõendav CV. Esitatud CV-st ei nähtunud nõutud kogemus. Seega oli pakkumus sisulise puudusega. Inimlikku eksimust võiks asuda kõrvaldama pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimisel, mitte vastavuse kontrolli raames. RHS § 46 lg 4 puhul on tegemist hankija õiguse mitte kohustusega ja kindlasti ei saa lasuda hankijal kohustust küsida selgitusi, kui tegemist on pakkumuse sisulise puudusega. 3 (8) 6.5. RHS-i kommenteeritud väljaandes on leitud, et üldjuhul on hankijal alati õigus jätta selgitused ebaselge või mittetäieliku pakkumuse kohta küsimata ning pakkumus mittevastavana tagasi lükata, kuna ebaselgus on tingitud ettevõtjal lasuva hoolsuskohustuse rikkumisest pakkumuse koostamisel. Seega pakkujal lasub kõrgendatud hoolsuskohustus ja ta peab kontrollima, et kõik vajalikud dokumendid saaksid õigeaegselt ja nõuetekohaselt esitatud. 6.6. Vaidlustaja väidab Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-24-13 p-i 17 pinnalt, et proportsionaalsuse põhimõttega on vastuolus jätta pakkuja menetlusest kõrvale, kui mahukate dokumentide esitamisel on tehtud ilmselge inimlik viga. Vaidlustaja jätab taas tähelepanuta, et kõnealuses vaidluses puudutati inimliku vea tõttu pakkuja kvalifitseerimata jätmist mitte pakkumuse vastavust. Hankija ei pea osaliselt eeltäidetud CV vormidel 12 erineva CV esitamist üleliigselt keerukaks ülesandeks. Samas otsuses rõhutab Riigikohus, et pakkuja peab tegema kõik selleks, et ükski nõutud dokument pakkumuse komplekteerimisel ei ununeks, et formularide täitmisel ei jääks ükski lahter täitmata, et andmed ei oleks vastuolulised jne. 6.7. Hankijal on üldine kohustus järgida RHS § 3 p-s 2 sätetatud võrdse kohtlemise põhimõtet. RHS § 46 lg-ga 3 koosmõjus RHS § 3 p-ga 2 oleks vastuolus lubada esitada ühel pakkujal pärast pakkumuste esitamise tähtaega uut teavet, ilma milleta ei ole pakkumuste esitamine võimalik või millega muutuks nende sisu. Ühtlasi võib jääda teistele pakkujatele mulje, et ühe pakkuja pakkumuse üle peetakse lubamatult läbirääkimisi. 6.8. 07.07.2023. a esitas Hankija täiendavad seisukohad. 6.8.1. Ebaõige on Vaidlustaja väide, et Hankija on jätnud kaalutlusõiguse täielikult teostamata. Hankija teostas kaalutlusõigust piirini, milleni see on lubatud ja kooskõlas RHS-iga. Hankija põhjendas enda otsust selgituste mitteküsimise kohta järgnevalt: Hankijal ei ole võimalik küsida ka täpsustavaid küsimusi, et veenduda M O vastavuses, kuna uue info esitamisel oleks tegemist pakkumuse muutmisega. Pakkumuse muutmine ja täiendamine pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva on keelatud. Seega on Hankija on kaalunud, kas küsida pakkujalt selgitusi. 6.8.2. Seadusest tulenevalt ei saa lubada RHS § 46 lg 3 alusel esitada ühel pakkujal pärast pakkumuste esitamise tähtaega uut teavet, ilma milleta ei ole pakkumuse esitamine võimalik või millega muutuks pakkumuse sisu. Täiendavalt keelab RHS § 114 lg 2 teine lause sisuliste kõrvalekalletega pakkumuse vastavaks tunnistamise. Hankija arvates on vastuolu seadusega piisavalt kaalukas põhjus. 6.8.3. Vaidlustaja jätab tähelepanuta, et M.O. kogemuse tõendamiseks oli esitatud CV, millest ei nähtunud tema vastavus nõutud kriteeriumile. Samuti ei olnud vastavust võimalik välja lugeda ülejäänud pakkumuse dokumentidest. Selgituste küsimisega ei saa muuta mittevastavat pakkumust vastavaks. 6.8.4. Võrdse kohtlemise tagamiseks on kõigile pakkujatele antud võrdsed võimalused – üks konkreetne tähtaeg hanketingimustele vastava pakkumuse esitamiseks. Hankijal ei saa lubada ühel pakkujal pärast pakkumuste esitamise tähtaega esitada uusi dokumente, mis muudaks pakkumusega esitatud dokumentide koosseisu ja sellega pakkumust ennast. 6.8.5. Läbipaistvusprintsiibiga oleks vastuolus asuda koos üht pakkumust vastavaks muutma. Vastavalt RHS §-ile 110 peab pakkumus vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele, vastava pakkumise esitamist ei saa panna hankija kohustuseks. Hankija peab silmas olukorda, kus ei ole mõeldav panna hankijale kohustuseks küsida selgitusi, kui hankija on eelnevalt hinnanud, et sellega kaasneks pakkumuse muutmine. Sisuliselt antud olukorras peaks pakkuja koostöös Hankijaga sisustama RHAD Lisa 1 p-i 10.7.1 vastavustingimuse, kas lubades esitada uus pakkumuse koosseisu mittekuuluv dokument või läbi selgitustaotluses esitatud küsimuste vastamise. Hankija on seisukohal, et tegemist oleks ebaseaduslike läbirääkimistega ja läbipaistvusprintsiibi rikkumisega. 6.8.6. Vaidlustaja on nii vaidlustuses kui oma täiendavates seisukohtades püüdnud tõendada dokumendi loomist enne pakkumuste esitamise kuupäeva. Kui Hankija lubaks pakkumuse koosseisu mittekuulunud dokumendi esitamist, siis tuleks Hankijal hinnata ka Vaidlustaja väiteid dokumendi loomise kohta. Dokumendi loomise üle on võimalik otsustada aga ainult 4 (8) omades infotehnoloogiaalaseid eriteadmisi. Dokumendi loomise ajahetk ei ole üheselt selge. Hankijal ei ole võimalik igas hankemenetluses otsustada dokumendi loomise kuupäeva üle. 7. Kolmas isik, Sustinere OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu (Kolmanda isiku vastus esitati 29.06.2023 kirjaga) ning palub jätta selle rahuldamata järgmistel põhjustel. 7.1. Hanketingimustes oli selgelt välja toodud vajadus esitada erinevad CV-d, mistõttu oleks Vaidlustaja pidanud seda dokumentide üleslaadimisel ka kontrollima. Esitamist vajavate andmete maht ja dokumentide hulk (sh 12 CV-d) ei olnud nii suur, et põhjendada vigu üleslaadimisel inimliku eksimusega. 7.2. CV dokumendi loomise ja viimase muutmise kuupäeva on võimalik tagantjärele väga lihtsasti muuta. Kolmas isik ei väida, et Vaidlustaja seda tegi, aga ei saa tõendada ka vastupidist. Kõnealuse dokumendi loomise ja viimatise muutmise aeg on sama. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 8. Hankija otsuse lisas 1 (edaspidi Lisa 1), milles on esitatud AS-i PricewaterhouseCoopers pakkumuse tagasilükkamise põhjendused, põhjendatakse Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamist järgmiselt: Vastavalt RHAD Lisa 1 punktile 10.7 peab pakkuja meeskonda kuuluma vähemalt kaks välisriigi mentorit, kes mõlemad omavad RHAD Lisa 1 punkti 10.7.1 kohaselt viimase 36 kuu jooksul riigihanke algamisest tagasiulatuvalt vähemalt kolmes ettevõttes läbi viidud ESG hetkeolukorra kaardistuse (vt punkt 2.4.6) ja mentorluse läbiviimise kogemust välisriigis (hankija asukoha mõistes) mentori rollis. Pakkumuses on esitatud välisriigi mentori kohale registri vastavustingimuste lehel kaks CV-d - välisriigi koolitaja M[---] O[---] ja välisriigi mentori [---] CV. M[---] O[---] välisriigi koolitaja CV-st ei ole võimalik välja lugeda, et isik vastaks RHAD Lisa 1 punktis 10.7.1 välja toodud välisriigi mentori tingimustele. Hankijal ei ole võimalik küsida ka täpsustavaid küsimusi, et veenduda M[---] O[---] vastavuses, kuna uue info esitamisel oleks tegemist pakkumuse muutmisega. Pakkumuse muutmine ja täiendamine pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva on keelatud. Tulenevalt eeltoodust, lükkab hankija esitatud pakkumuse tagasi riigihangete seaduse § 114 lõike 2 esimese lause alusel, kuna pakkumus ei vasta RHAD lisa 1 punktide 10.7 ja 10.7.1 tingimusele. Tulenevalt menetlusökonoomika põhimõttest ei teosta hankija edasist kontrolli teiste hankes nõutud tingimuste üle. 9. RHAD p-i 10.5 kohaselt pidi pakkuja meeskonda kuuluma vähemalt 1 välisriigi koolitaja, kes vastab RHAD p-des 10.5.1-10.5.4 esitatud nõuetele. Andmed välisriigi koolitaja nõuetele vastavuse kohta tuli esitada RHAD lisa 3 vormil CV - „välisriigi koolitaja“. Vaidlustaja märkis oma pakkumuses esitatud dokumendi Vastavustingimused osas „Andmed välisriigi koolitaja kohta vastavalt RHAD lisa 1 p 10.5“, ettevõtjalt oodatavate vastuste jaotises: 6.1 Välisriigi koolitaja M.O.pdf RHAD p-i 10.7 kohaselt pidi pakkuja meeskonda kuuluma vähemalt 2 välisriigi mentorit, kes vastavad RHAD p-s 10.7.1 esitatud nõuetele. Andmed mentori nõuetele vastavuse kohta tuli esitada RHAD lisa 3 vormil CV - „välisriigi mentor“. Vaidlustaja märkis oma pakkumuses esitatud dokumendi Vastavustingimused osas „Andmed välisriigi mentorite kohta vastavalt RHAD lisa 1 p 10.7“, ettevõtjalt oodatavate vastuste jaotises: 8.1 Välisriigi koolitaja M.O.pdf 8.2 Välisriigi mentor M.V.pdf Puudub vaidlus, et Vaidlustaja pakkumuses ei ole esitatud M.O. kohta RHAD lisa 3 vormi „CV – välisriigi mentor“. Vaidlustaja on esitanud M.O. kohta kaks RHAD lisa 3 vormi „CV – välisriigi koolitaja“. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et Riigihankes võis pakkuda sama isikut täitma meeskonnas mitut rolli. 10. See, et AS PricewaterhouseCoopers on pakkunud M.O. lisaks välisriigi koolitaja rollile ka välisriigi mentori rolli nähtub: 1) eelviidatud märkusest Vastavustingimuste osas „Andmed välisriigi mentorite kohta vastavalt RHAD lisa 1 p 10.7“. Kuigi sisestatud CV-st nähtuvalt on M.O.-d seal nimetatud välisriigi koolitajaks, võib sellest teha järelduse, et Vaidlustaja on pakkunud M.O.-d ka 5 (8) välisriigi mentori rolli; 2) dokumendi Pakkumus ESG ja kestlikkuse meistriklass 2023, osast 7 Meeskonna tööjaotus – M.O. roll välisriigi koolitaja ja välisriigi mentor. Lisast 1 nähtub, et Hankija on pakkumuste vastavuse kontrollimisel aru saanud sellest, et Vaidlustaja on esitanud välisriigi mentori rolli kaks isikut, kellest üks on M.O. 11. Vaidlust ei ole selles, et M.O. kohta „CV-s – välisriigi koolitaja“ esitatud andmete ega mingite teiste pakkumuses esitatud andmete alusel ei ole võimalik tuvastada pakutud isiku vastavust välisriigi mentorile RHAD p-s 10.7.1 esitatud nõuetele. Järelikult taandub vaidlus sellele, kas Hankija, kes pidi AS-i PricewaterhouseCoopers pakkumusest mõistma, et M.O. on lisaks välisriigi koolitaja rolli pakutud ka välisriigi mentori rolli, pidi nõudma Vaidlustajalt RHS § 46 lg 4 alusel selgitusi pakkumuse kohta. Vaidlustuskomisjon möönab, et käesoleva vaidluse kontekstis tähendaks nn selgituste küsimine Vaidlustaja pakkumuse kohta tegelikult AS-i PricewaterhouseCoopers pakkumuses puuduva dokumendi – M.O. CV - „välisriigi mentor“ esitamise võimaldamist. Seega käib vaidlus tegelikult pakkumuse vastavaks tunnistamiseks vajaliku, kuid pakkumuses esitamata jäetud dokumendi tagantjärele esitamise lubamise või mittelubamise üle. 12. Vaidlustuskomisjon möönab, et pakkujatelt pakkumuse kohta RHS § 46 lg 4 alusel selgituste küsimise ning hankemenetluses pakkumuses esitamata jäänud dokumentide esitamiseks võimaluse andmise lubatavuse kohta on olemas mahukas, kuid kahjuks vastuoluline kohtupraktika, millele Vaidlustaja ja Hankija oma menetlusdokumentides on viidanud. 13. Tallinna Halduskohus on oma 21.05.2021. a ja Tallinna Ringkonnakohus oma 09.07.2021. a otsustes haldusasjas 3-21-722 võtnud seisukoha pakkumuses esitamata jäänud dokumentide tagantjärele esitamisega seonduvalt. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et käesoleval juhul on asjakohane lähtuda eelnimetatud asjas kohtute poolt antud selgitustest. 21.05.2021 otsuse p-s 10 on Tallinna Halduskohus leidnud järgmist: [---]. Osade RHAD-is nõutud dokumentide pakkumuses esitamata jätmist saab pidada formaalseks puuduseks, mida on võimalik pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva selgituste ja täiendavate dokumentide küsimise kaudu kõrvaldada. Nende dokumentide tagantjärele esitamine ei too kaasa pakkumuse muutmist – kaebajate pakutav toode, hind, kvaliteet, kogus, tarneaeg, lepingu täitmise tingimused jms jääb muutmata. Seega ei anta kaebajatele tagantjärele dokumentide esitamisega võimalust oma pakkumust muuta ja saavutada seeläbi teiste pakkujatega võrreldes ebaõiglane konkurentsieelis. Kaebajate poolt täiendavalt esitatavate dokumentide kaudu saab vastustaja võimaluse kontrollida kaebajate pakutava toote vastavust standardile, mitte ei muutu toode ise kvaliteetsemaks. Seega ei muutu pakkumuse sisu ega esitata uut pakkumust, vaid täiendatakse või selgitatakse pakkumusega seotud andmeid. Võimaluse andmine puuduva dokumendi või puuduvate andmete esitamiseks on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõtte, ärakuulamisõiguse ja halduse üldise selgitamiskohustusega, samuti avalike vahendite säästliku kasutamise ja konkurentsi tõhusa ärakasutamise põhimõtetega (vt Riigikohtu 13.06.2014 otsus asjas nr 3-3-1-24-13, p 15). Viidatud otsuse p-s 11 on Tallinna Halduskohus märkinud, et puuduste kõrvaldamise võimalus tuleb anda siis, kui nõutud dokumendid või andmed on esitamata, ebaselged või ebapiisavad või kui on ilmne, et pakkuja on teinud dokumentide vormistamisel inimliku vea (Riigikohtu 13.06.2014 otsus asjas nr 3-3-1-24-13, p 22). Puuduste kõrvaldamise võimalust ei pea andma, kui juba esitatud dokumendid kinnitavad, et pakutav toode ei vasta nõutud tingimustele. Vaidlustuskomisjon järeldab neist kohtuotsustest mh seda, et hankija peab kaaluma võimaluse andmist pakkumuses esitamata dokumentide tagantjärgi esitamiseks, kuid tagantjärgi esitatavad dokumendid ei tohi muuta pakkumust ega anda mingisugust eelist teiste pakkujatega võrreldes. 14. Vaidlustuskomisjon möönab, et RHS-ist ei tulene hankijale otsest kohustust puuduse tuvastamisel pakkumuses pakkujale selgitustaotlust esitada ja lubada puudust parandada, kuid selline kohustus võib tulla õiguse üldpõhimõtetest, eelkõige hea halduse ja proportsionaalsuse põhimõttest. Kui pakkumus on ebaselge või mitmeti mõistetav ja kui ilmneb, et puudus on lihtsalt kõrvaldatav või juhul, kui tegemist on ilmse tehnilise veaga, on hankijal tulenevalt eeltoodud põhimõtetest kohustus pakkujalt selgitusi küsida. Seega teatud juhtudel võib selgituse küsimata jätmine hankija poolt olla kaalutlusviga ja selgelt ebaproportsionaalne. 6 (8) 15. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja on pakkumuse komplekteerimisel ja esitamisel teinud inimliku vea – Vaidlustaja lisas M.O. kohta pakkumusse kaks vormi „CV – välisriigi koolitaja“ ning jättis lisamata vormi „CV – välisriigi mentor“. Olukorras, kus pakkumusest nähtub, et M.O. on pakutud lisaks välisriigi koolitajale ka välisriigi mentoriks (vt käesoleva otsuse p 10), ei näe vaidlustuskomisjon ühtki mõistlikku põhjust, miks AS PricewaterhouseCoopers oleks pidanud jätma pakkumusse lisamata vormi „CV – välisriigi mentor“, mis tõendaks M.O. vastavust mentorile RHAD p-s 10.7.1 esitatud nõuetele. Vaidlustuskomisjon leiab, et eelnimetatud viga oleks sisuline ja seda ei saaks parandada, kui vorm „CV – välisriigi mentor“ M.O. kohta oleks koostatud pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva või sisaldaks andmeid, millest nähtuks, et pakkumus muutuks vastavaks alles pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva. Sellist olukorda vaidlustuskomisjoni hinnangul ei esine. Vaidlustusmenetluses tõendina esitatud M.O. „CV – välisriigi mentor“ andmetest nähtub, et eelnimetatud dokumenti on valminud 20.04.2023, st enne pakkumuste esitamise tähtpäeva 21.04.2023. a ja M.O. vastavus ei tekkinud ühegi näitaja osas pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva. Hankija ega Kolmas isik ei ole sõnaselgelt väitnud ega tõendanud, et M.O. kohta vaidlustusmenetluses esitatud „CV-d – välisriigi mentor“ polnud enne pakkumuste esitamise tähtpäeva olemas. 16. Lisas 1 on Hankija leidnud, et tal ei olnud võimalik küsida Vaidlustajalt täpsustavaid küsimusi, et veenduda M.O. vastavuses, kuna uue info esitamisel oleks tegemist pakkumuse muutmisega. Pakkumuse muutmine ja täiendamine pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva on keelatud Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kohtupraktikat arvestades võib käesoleval juhul olla tegemist olulise kaalutlusveaga, mis võis mõjutada otsuse tegemist. Kui Hankija oleks andnud Vaidlustajale võimaluse esitada täiendavaid selgitusi, siis oleks Vaidlustaja saanud selgitada Hankijale M.O. „CV – välisriigi mentor“ esitamata jätmisega seonduvaid asjaolusid, sh seda, kas dokument oli olemas enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, ning Hankija oleks otsuses saanud võtta seisukoha selles, kas seda dokumenti ning selles esitatud andmeid saaks pakkumuse vastavuse kontrollimisel arvesse võtta või mitte. 17. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustaja väitega, et võrdselt saab ja tuleb kohelda isikuid, kes on sarnases olukorras, kuid samas olukorras ei ole pakkuja, kelle pakkumuses esinevad selgitamist vajavad asjaolud ning pakkuja, kelle pakkumuses neid ei esine. Seega, kui teiste pakkujate pakkumustes selgitamist vajavaid asjaolusid ei esine, ei saa iseenesest takistada selgituste küsimist pakkujalt viitega pakkujate võrdsele kohtlemisele. 18. Lähtudes eeltoodud asjaoludest on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Vaidlustaja pakkumuses on tegemist RHS § 114 lg 2 teise lause mõttes mittesisulise puudusega, mille esinemise korral Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks. Vaidlustuskomisjon leiab, et puudus Vaidlustaja pakkumuses ei ole selline, mis vääramatult peab kaasa tooma pakkumuse tagasilükkamise ilma, et Hankija Vaidlustajalt selgitusi küsiks. Eelpooltoodu alusel on Hankija otsus lükata Vaidlustaja pakkumus tagasi vastuolus RHS § 114 lg-ga 2 ja tuleb tunnistada kehtetuks. 19. Kuna Hankija otsus Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta tunnistatakse kehtetuks, siis tulenevalt hankemenetluse etapiviisilisuse põhimõttest ei saa olla RHS-iga kooskõlas ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus. Seega tunnistab vaidlustuskomisjon kehtetuks ka Hankija otsuse Sustinere OÜ pakkumuse edukaks tunnistamiseks. Vaidlustusmenetluse kulud 20. Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse täieliku rahuldamisega, kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1. 20.1. RHS § 198 lg 1 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv 640 eurot. 20.2. Vaidlustaja esitas tähtaegselt taotluse oma lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks kogusummas 3520 eurot (käibemaksuta), kokku 16 tunni õigusabi osutamise eest (tunnihinnaga 220 eurot). 7 (8) Vaidlustuskomisjon leiab, et asja keerukust ja materjalide mahukust silmas pidades on Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud põhjendamatult suured. Vaidlustusasi ei ole harilikust mahukam ega keerukam, pigem vastupidi. Vaidlustuskomisjoni hinnangul on vajalikud ja põhjendatud Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud 10 töötunni ulatuses, seega 2200 eurot (käibemaksuta), mis tuleb Hankijalt välja mõista. 20.3. Hankija ja Kolmanda isiku kulud jäävad nende enda kanda. Taivo Kivistik (allkirjastatud digitaalselt) 8 (8)