Saatja: Vissak, Liina <
[email protected]>
Saadetud: 20.07.2023 23:44
Adressaat: <"info.fin list">
Koopia: Katrin Talihärm <
[email protected]>
Teema: Krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõu kommentaarid Pangaliidust
Manused: PL ettepanekud seoses KIKS eelnõuga.docx
Tere!
Esmalt me täname, et kaasasite Pangaliidu eelnõu kommenteerimiseks.
Edastan Pangaliidu poolt koostatud tagasiside ja kommentaarid Krediidiinkassode ja -ostjate seaduse
eelnõuele.
Katrin Talihärm, Pangaliidu juhatusest, viibib hetkel puhkusel. Seega saadan selle Luminor Bank AS
kaudu pankade nõusolekul hetkel ise, kuna vastamise tähtaeg on 20.07.23.
Edasine suhtlus seniselt läbi Pangaliidu.
Lugupidamisega,
Liina Vissak
Õigusnõunik
Luminor Bank AS
This transmission is intended solely for the person or entity to whom it is addressed. It may contain privileged and
confidential information. If you are not the intended recipient, please be notified that any dissemination, distribution or
copying is strictly prohibited. If you have received this transmission by mistake, please let us know and then delete it from
your system.
Lp Mart Võrklaev Rahandusministeerium 20. 07.2023 Täname võimaluse eest avaldada arvamust krediidiinkassode ja -ostjate seaduse (edaspidi KIKS) eelnõu ja seletuskirja kohta. A lljärgnevalt leiate Eesti Pangaliidu kommentaarid ja ettepanekud . Üldiselt on tervitatav, et inkassoteenuste osutajatele kohaldatakse tulevikus samuti riiklikku järelevalvet, samas leidub eelnõus mitmeid krediidiasutusi puudutavaid teemasid, millele soovime tähelepanu juhtida. KIKS § 3 Krediidihaldustegevus, krediidiinkasso ja krediidiostja - seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on seaduse eesmärk reguleerida inkassofirmade ja nendega seotud isikute (nn võlgade ülesostmise finantseerijate) tegevust. Antud paragrahvi järgi on krediidihaldustegevus krediidilepingu või sellest tuleneva nõudega seotud rahaliste kohustuste sissenõudmine või tasumisele kuuluvate maksete kogumine krediidisaajalt või krediidilepingust tulenevate krediidiasutuse või krediidiandja nõuete või krediidilepingu tingimuste üle krediidisaajaga läbirääkimiste pidamine vastavalt krediidiostja antud juhistele. Kuivõrd krediidilepingute haldamine hõlmab igal juhul ka eelnevaid tegevusi siis s õnastus lubab tõlgendust , et seadus võib laieneda ka erinevalt eelnõu seletuskirjas toodust , igasuguse le viivises oleva krediidi müügile, sealhulgas viivises olevate ärilaenu müügile . Viitame, et k rediidi müügi ja ostuga tegelevad ka muud ühingud peale inkassoteenuste osutajate . Näiteks investeerimisühingud, fondid või krediidiasutustega samasse gruppi kuuluvad ühingud , eesmärgita osutada inkassoteenust. Tegemist on tavapärase äritegevuseg a, millele seadus seaks teatud piirangud. Sealhulgas piirab uus seaduse võlgade ümberkujundamist sama tehingu raames, kus on algselt erinevad võlausaldajad, seades sama lepingu raames krediidi omandajele toimiku nõude ning teavituskohustused. Seega palume kaaluda ärikrediidi eemaldamist kohaldamisalast või täpsustada, et ärilaenude võõrandami sel muul e ühingule kui inkassoteenuse osutajale , seadus ei kohaldu. Krediidi võõrandaja ei ole reeglina teadlik, mis võõrandatud ärikrediidist edasi saab. KIKS § 44 Krediiditoimiku pidamine – krediiditoimiku pidamise kohtustus on eelnõus küll pandud krediidiinkassole (või -ostjale), kuid üldjuhul on laenu väljastamisega seotud krediiditoimiku osad (analüüs, krediid i memo, krediidiotsused) koostatud krediidi väljastanud krediidiasutuse poolt. Viidatud dokumendid sisaldavad reeglina nii isikuandmeid, panga- kui ka ärisaladust , mida krediidiasutused ei saagi nõude loovutamisel krediidiinkassole üle anda . Pankade kogemuse kohaselt praktikas hetkel viidatud krediiditoimiku elemente nõude loovutamisel krediidiinkassole üle ei anta. Leiame, et v ajalik on seaduseelnõu koostajate selgitus ja vajadusel teha täpsustus seadusesse , teeme ettepaneku, et krediiditoimiku pidamise kohustus tekib krediidiinkassol hetkest kui nõue talle loovutatakse ja nö ajaloolisi andmeid (algset krediiditoimikut) loovutamisel üle ei anta ja krediidiinkasso krediiditoimik nimetatud andmeid ka ei pea sisaldama . KIKS § 59 lg 1 p 8 ja KIKS § 59 lg 2 ja KIKS § 59 lg 9 – Kuna pankade praktika kohaselt nõuete loovutamisel inkassodele kõiki krediidi toimiku ja nõude aluseks esitatavaid dokumente üle ei anta , oleks vaja täpsustada, kas lg 2 võimaldab esindaja määramist osaliselt, kus kogu suhtlus võlgnikuga käib läbi krediidiinkasso, kuid nõude aluseks olevate dokumentide saamisel on krediid i inkasso esindaja krediidiasutus ise. Teiseks tuleks täpsustada, mida mõeldakse punktis 8 nõude aluseks olevate dokumentide all, kas üksnes krediidilepingut või ka info tehtud tagasimaksete ja arvutatud intresside ja viiviste kohta, mis iseenesest defineerivad ju nõude suuruse. Kolmandaks v iitame, et kuna seaduse eelnõu kohaldamisalasse kuuluvad ka ärilaenud siis need ei pruugi alluda Eesti õigusele ja Eesti krediidiasutuste praktika on väljastada laene ka teiste õiguste alusel. KAVS § 48 lg 5 p 7 1 – arvestades tänapäevast muutunud infovahetuse liike, siis palume „kirjavahetus“ asendada „teabevahetus“ . KAVS § 49 lg 5 1 – kuivõrd muudatus puudutab sise -eeskirju , tundub loogilisem täiendada KAVS § 44 planeeritud täiendustega . Täiendavalt sooviksid krediidiasutused pikemat tähtaega muudatuse jõustumiseks. KAVS § 57 1 – ettepanek t arbijakrediidist tulenevate võlanõuete krediidiostjatele loovutamisest Finantsinspektsiooni teavitamise kohustus sätestada poolaasta aruannete esitamise teel . KAS § 88 lõiget 5 täiendatakse lõikega 7 1 – Statistikaametil on õigus saada infot, mis sisaldab pangasaladust. Kõikide selliste muudatustega kaasneb üldjuhul krediidiasutustele suur ja kulukas IT-arendus, palume täpsustada, milliseid andmeid on täpsemalt mõeldud ja IT-tehniliste arenduste tarbeks vajame selle sätte jõustumiseks täiendavat aega +12 kuud VÕS § 404 2 – hetkel esitavad krediidiandjad tarbijalepingu muutmise juurde teabelehe , kus on osaliselt leitav eelnõu sättes viidatud info. Tarbija „üle külvamine“ erineva infoga erinevates vormides tekitab tarbijas pigem segadust ja arusaamatust. Samuti tuleks täpsustada, kas vastav kohustus kehtib ka juhul, kui lepingutingimuste muutmine toimub tarbija algatusel või kohtuvälise ümberkujundamise raames. Teeme ettepaneku, et krediidiandja kohustus on esitada tarbijale üldistatud kokkuvõtte muudatustest . Lisaks kaasneb selle muudatuse elluviimisel taas IT-tehnilised probleemid, sest automaatse protsessi jaoks on krediidiandjatel vaja pikemat ettevalmistusaega (seaduse jõustumisest +12 kuud) . Selguse huvides oleks tungivalt soovituslik seaduses täpsustada , et antud säte ei kohaldu olukorras , mil krediidiasutus muudab krediidilepingu üldtingimusi VÕS § 43 toodut tüüptingimuste muutmise erisuse alusel VÕS 4 08, 412, 415 – nimetatud muudatused eelnõus kahjustavad krediidiandjaid , meie hinnangul on eelnõuga ette nähtud muudatused ebaproportsionaalselt krediidiandjate huve kahjustavad. V ähendatud v iivis ei motiveeri võlgnikku kohustust täitma, ja eelnõu §-s 415 lg 1 välja toodud alternatiivi ei tohi ks kohaldada. Teeme ettepaneku säilitada krediidiandja õigus nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist ja senine intressimäär . VÕS § 416. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piirangud VÕS § 416 lg 2 täiendamine sõnadega „enne võla sundtäitmiseks toimingute alustamist“ mõte on ebaselge, sest lg 2 viitab lg-le 1, mis sätestab lepingu ülesütlemise reeglid ja k una üldjuhul enne lepingu ülesütlemist ei saa alustada sundtäitmiseks vajalike toimingutega, ei ole aru saada , mida täiendusega tahetakse öelda/muuta. Hetkel kehtiv lg 2 sõnastus on piisav ja arusaadav ning selle täiendamiseks eelnõus toodud kujul puudub vajadus. Selline muudatus tekitab vaid segadust. Teeme e ttepanek u mitte lisada VÕS § 416 lg 2 lõppu ümberkujundamise /refinantseerimise osa, sest eelnõu ja seletuskirja kohaselt ei ole tegemist kohustusega, vaid võimalusega , mis selgub ka sätte sõnastusest („sealhulgas asjakohasel juhul“) . Seetõttu on see ebavajalik, sest läbirääkimiste korral on pooltel nagunii kõik võimalused kokkuleppe saavutamiseks, s.h võla ümberkujundamiseks või refinantseerimiseks. Sellest tulenevalt on tegemist ebavajaliku täiendusega, mis võib tekitada vaid vaidlusi selle üle, kas ümberkujundamise või refinantseerimise ettepanek oleks tulnud teha või mitte , sest sätte sõnastuses on märgitud „sealhulgas asjakohasel juhul..“ (millal see on asjakohane ja millal mitte, on lahtine) ja see omakorda tekitab põhjendamatuid vaidluseid lepingu ülesütlemise kehtivuse osas. Vajalik oleks vee ka kindlasti täpsustada, millistele kriteeriumitele tuginedes saab pidada „tõenäoliseks“, et tarbija suudab oma kohustusi täita. Vastavad suunised peaksid olema ühetaoliselt kohaldatavad kõikidele krediidiandjatele ning koos seaduse kehtima hakkamisega. Lisaks on seletuskirjas toodud, et tuleb silmas pidada, et ümberkujundamise meetme pakkumine ei tekita krediidiandjale täiendavat kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust. Jääb ebaselgeks, kuidas see suhestub EBA viivisnõuete makseraskuste tõttu rekonstrueeritud nõuete haldamise kohta käivate suuniste punktiga 140, mille kohaselt peaksid krediidiasutused enne makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete rakendamist hindama laenuvõtja tagasimaksevõimet. VÕS 416 1 - Tarbijakrediidilepingu kohtuväline ümberkujundamine Lg 2 p 4 sätestab ühe võla ümberkujundamise abinõuna: võlast osaliselt loobumiseks JA erinevatest tarbijakrediidilepingutest tulenevate võlgade summeerimiseks . Kuna sisult on tegemist 2 erineva abinõuga, mida saab rakendada ka eraldi, siis peaks „ja“ asemel kasuta m a „või“, alternatiivselt võib lg 2 loetellu lisada nimetatud abinõud eraldi punktidena. Lg 3 kohustab võla ümberkujundamise kokkuleppes ära nimetama esialgse krediidisumma jm tasude arvestuse. Viidatud säte on meie hinnangul ebavajalik ja teatud juhtudel muudab kokkuleppe raskesti jälgitavaks ja võib tekitada laenusaajas segadust. Praktikas võime tuua näite, kus kokkuleppes tuleks üles loetleda esialgsete laenusummadega 10 erinevat kohustust. Teeme ettepaneku, et kokkuleppes peab sisalduma info ümberkujundatavate kohustuste kohta üldistatul ja koondatud kujul. Tekib ka küsimus , kas peetakse silmas vaid ümberkujundatavast krediidist tulenevat kohustust või laenusaaja kõiki ( mh krediidandja-väliseid ) finantskohustusi tervikuna . Lugupidamisega Katrin Talihärm Eesti Pangaliit