Maagaasiseaduse, elektrituruseaduse ning elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Kristen Michal Teie 06.07.2023 nr 1-4/23/2972, Kliimaministeerium KEM/23-0942/-1K [email protected] Meie 25.07.2023 nr 1.1-11/4863-3 Maagaasiseaduse, elektrituruseaduse ning elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Austatud härra kliimaminister Kooskõlastame maagaasiseaduse, elektrituruseaduse ning elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel. 1. Eelnõu sõnastusest ja seletuskirjast tulenevalt laiendatakse varumakse tasumise kohustust LNG ujuvterminali vastuvõtmiseks vajaliku taristu haldamise kulude katmiseks. Samas on ujuvterminal vaid üks LNG tarnimise võimalustest ning tulevikuperspektiivis on arutletud ka maapealse püsiva LNG terminali ehitamist. Seega soovitame varumakse regulatsioonis ujuvterminali kõrval kaaluda ka püsiva maapealse terminali hõlmamise vajadust. 2. Eelnõu § 1 punktidega 6–10 korraldatakse ümber senine maagaasilt varumakse tasumise kord, millega sätestatakse maagaasilt varumakse tasumise kohustus võrguettevõtja asemel edaspidi tarbijal. Muudatused tekitavad küsimuse, et kui varumakse tasumiseks kohustatud isikuks sätestatakse võrguettevõtja asemel edaspidi maagaasi lõpptarbija, siis miks jääb varumakset koguma ning seda varu haldajale edasi maksma/vahendama jätkuvalt võrguettevõtja (ehk kõrvaline kolmas isik)? Ka puudub seletuskirjas sisuline põhjendus senise korra muutmiseks, st millised probleemid on muutmisvajaduse tinginud. Seletuskirjas viidatakse üldsõnaliselt vajadusele täpsustada varumakse maksmiseks kohustatud isiku mõistet ning muuta MGS sõnastus üheselt mõistetavaks ilma selgitamata, milles seisneb kehtiva regulatsiooni (varumakset tasub võrguettevõtja) ebaselgus. Leiame, et kavandatav regulatsioon võib tarbija jaoks kaasa tuua hinnatõusu makseid vahendava ettevõtja kulude näol, seda enam, et tarbijal puudub võimalus makset tasuda otse varu haldajale (st tegemist on tarbijale sundkuludega). Samuti ei reguleeri kavandatav varumakse kogumise uus kord varumakse maksmiseks kohustatud isiku (gaasitarbija) ja selle kogumiseks õigustatud isiku (varu haldaja) vahelisi suhteid, vaid selle asemel on varumakse haldamise keskseks isikuks kolmas (asjasse puutumatu) isik - võrguettevõtja. Kuna uus varumakse kogumise regulatsioon näib osaliselt põhinevat kehtival korral (varumakset kogub ja edastab võrguettevõtja), tekivad maksmiseks kohustatud isiku muutmisest mitmed erinevad õiguslikud probleemid. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Näiteks puudub regulatsioon juhuks, kui tarbija jätab võrguettevõtjale varumakse tasumata, sest eelnõu käsitleb vaid võrguettevõtja võlgnevust varu haldaja ees (tekib ebaselgus, kas ja kes saab tarbijalt nõuda võlgnetava varumakse tasumist, kohaldatav sissenõudmise menetlus). Samuti puudub võrguettevõtjal selgesõnaline kohustus ekslikult ettenähtust suuremas ulatuses kogutud varumakse tarbijatele tagastamiseks ja/või arvestamiseks ettemaksuna tulevikus tekkivalt varumakse kohustuselt. Kuna tarbija on võrguettevõtjaga võrreldes ilmselgelt nõrgemas positsioonis, võib see avada pahausksele võrguettevõtjale erinevaid võimalusi kuritarvitusteks. Seega soovitame kavandatava varumakse kogumise korraldus tervikuna üle vaadata. Seejuures soovitame kaaluda maagaasilt kogutava varumakse ja vedelkütuse varumakse puhul analoogseid põhimõtteid. Ühtne praktika oleks otstarbekas ja lihtne nii varu haldajale kui varumakse tasujatele. 3. Maksuhaldur võib maksusaladuseks liigituvat teavet avaldada üksnes maksukorralduse seaduses (edaspidi MKS) ette nähtud alustel. Kuna võrguettevõtjate aktsiisideklaratsioonidel esitatud teave on maksusaladuseks (MKS § 26 lg 1), ent MKS-s puudub alus eelnõu § 1 punktis 15 kirjeldatud teabe avaldamiseks varu haldajale, on eelnõus sätestatud varumakse tasumise õigsuse kontrollimise funktsiooni täitmiseks vajalik täiendada MKS-s maksusaladuse avaldamise regulatsiooni (vrdl analoogne olemasolev regulatsioon vedelkütuse varumakse osas MKS § 29 p 29). 4. Palume korrigeerida eelnõu § 1 punktis 15 esitatud § 269 lõike 1 sõnastust, sest sellega hõlmatakse andmete edastamise kohustuses üksnes tarbimisse lubatava maagaasi kogused, kuid oleme varasemalt viidanud maagaasi õiguslikult tarbimisse lubamise võimatusele ning sellest omakorda tulenevalt ei ole võimalik anda infot selle kohta, mida ei eksisteeri. Lisaks ei kontrolli maksuhaldur igakuiselt võrguettevõtjate tegevust (sh jaotusvõrgust tegelikult edastatud maagaasi koguseid), vaid vastavad andmed esitavad võrguettevõtjad aktsiisideklaratsioonil. Seejuures tuleb arvestada praktikas aktsiisideklaratsioonide parandamisega (hilisem maagaasi koguste suurendamine või vähendamine). Seega tuleb sõnastusest välistada tarbimisse lubamine ning andmete esitamise kohustus viia aktsiisideklaratsioonil esitatud andmete edastamise põhiseks. 5. Eelnõu §-dega 2 ja 3 muudetakse elektrituruseaduse universaalteenust puudutavaid sätteid. Kuna universaalteenus ei ole osutunud pikaajaliselt mõistlikuks ei tootjaile ega tarbijaile (sh ei ole Konkurentsiamet seni tootmishinda kooskõlastanud – kehtestatud on ajutine hind), tuleks kaaluda universaalteenuse lõpptähtaja toomist kahe aasta võrra varasemaks (30. aprillilt 2026. a 30. aprillile 2024. a). See võimaldaks universaalteenuse (mitte-)toimivust veel ühe kütteperioodi jooksul jälgida. 6. Leiame, et nii tootja, müüja kui eriti tarbija jaoks on mõistlikum lahendus universaalteenuse regulatsioon ümber kujundada (või asendada) selliselt, et seataks üksnes mõistlik ülempiir tarbija poolt makstavale börsihinnale. Seejuures tuleks määratleda ka hinna ülempiiri rakendusmehhanism ning asutus, kes on pädev seda hinna ülempiiri kehtestama. 7. Juhime tähelepanu asjaolule, et kui elektrimüüjaid kohustatakse alla tootmishinna jäävate börsihindade tõttu lõpetama universaalteenuse lepinguid, kuid universaalteenuse regulatsioon jääb kehtima ja tarbijatel on õigus sellele teenusele igal ajahetkel tagasi minna, siis on teatud tootja (st Enefit Power) kohustatud olema igal ajahetkel valmis universaalteenuse osutamiseks 2 vajalikku elektrienergiat müüma. Kui tootja on universaalteenuse lepingute valdavast lõpetamisest tulenevalt teinud riske maandavaid ja hinda ette fikseerivaid tehinguid ning turuolukorra järsk muutus (börsihindade oluline tõus) toob hiljem kaasa universaalteenuse mahu järsu kasvu, tekib tootjal täiendav kulu riske maandavate ja hinda ette fikseerivate tehingute tühistamisest. See lisakulu tuleks arvestada elektrituruseaduse § 766 lõike 2 punktis 1 nimetatud vajalike tegevuskulude koosseisus universaalteenuse tootmishinna hulka. 8. Palume vaadata veelkord läbi eelnõu § 2 punkt 3, sest hetkel pakutud sõnastuse korral elektrituruseaduse § 766 lõike 1 esimene lause mitte ei kitsene vaid laieneb. Kui kehtiva sõnastuse kohaselt peab teatud tootja (st Enefit Power) müüma elektrienergiat elektrimüüjale tootmishinnaga vaid universaalteenuse või üldteenuse osutamiseks, siis pakutud sõnastuses kaob seos universaalteenuse või üldteenuse osutamisega ning tootmishinnaga müügi kohustus laieneb. Ilmselt peaks praegune piirav viide müügile (vaid) universaalteenuse osutamiseks viidatud sättesse siiski sisse jääma. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Kalle Viks 5885 1378 [email protected] Velda Buldas 611 3622 [email protected] Virge Aasa 58851493 [email protected] 3