„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine““ elluviimiseks

Teie 06.07.2023 nr 8 2/23/3185, Haridus- ja Teadusministeerium HTM/23-0939/-1K [email protected] Meie 25.07.2023 nr 1.1-11/4853-2 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine““ elluviimiseks Austatud proua Kallas Rahandusministeerium kooskõlastab haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine““ eelnõu alljärgnevate märkustega arvestamisel: Üldine - Eelnõus ja seletuskirjas tuleb viidata rakenduskavaga kooskõlas sekkumistele. Eelnõus ja seletuskirjas on viited meetme tegevustele, mis ei ole korrektne. Meetmete 21.4.7.1 ja 21.4.7.3 rakenduskavaga kooskõlas sekkumine on „Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine“. - Seletuskirja punktis 1 „Sissejuhatus ja eesmärk“ tuleb korrigeerida viidet punkti viimases lõigus vastavalt: „Tegevuse elluviimiseks arvestatud kulude maht on esitatud käskkirja punktis „9“ ja eelarve kujunemise alus selgitatud seletuskirjas punktis 10“. - Seletuskirja punkti 2 „Eelnõu sisu“ tuleb korrigeerida, sest käskkirja lisa koosneb 16 punktist, mitte 17 punktist. - Eelnõus ja seletuskirjas kasutatakse läbivalt mõisteid „Euroopa Sotsiaalfond“, „ESF+“ ja „Euroopa Sotsiaalfond+“ (õige täispikk versioon). Hea praktika on, et lühendite kasutamise puhkudel kasutatakse esimesel korral täisnimetust (näiteks eelnõus 1.2) ja lisatakse sulgudesse lühend, mida edaspidi kasutatakse. - Eelnõu punktis 9 on riikliku kaasfinantseeringu (RKFi) järel kahes kohas sulgudes olev lause (vähemalt 30% kogumaksumusest). Sõna „vähemalt“ ei ole kohane kasutada, kuna see jätab mulje, et riikliku kaasfinantseerimise määr on suurem, kuid see ei ole võimalik, sest see on seotud Euroopa Liidu toetuse summaga. Tavaliselt kasutatakse sõna „vähemalt“ kui viidatud on omafinantseeringule, mida võib alati rohkem lisada kui meetmete nimekirjas on kokku lepitud. Antud toetuse andmise tingimustega seotult omafinantseering puudub. Sama ebakorrektsus esineb ka eelnõu seletuskirjas. - Eelnõu punkti 9 tabelis on partnerite eelarveks märgitud 9 451 000 eurot. Jääb selgusetuks, millega on täpsemalt tegemist (kas tegemist on summaga, mis ei ole Eesti Keele Instituudi (EKI) eelarve osa?) Seletuskirjas vastav selgitus puudub, sest punktis Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  9 kirjeldavad summad ei anna kokku summat 9 451 000 eurot. Näiteks, tegevus 2.1 ehk partner Haridus- ja Noorteameti eelarve on 3 450 000 ja sellele liites Tegevus 2.3 ehk partner Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve on 6 147 352 eurot, saab kokku 9 597 352 eurot. Seletuskirjast selgub, et sellele summale lisanduvad veel horisontaalse projektijuhtimise ja ühtse määra järgsed kulu, kuid kokkuvõttes jääb selgusetuks, kas need planeeritavad kulud sisalduvad kõik EKI eelarves ja mitte partnerite omas? Eelpool välja toodust tuleb seletuskirja kirjeldust täiendada ja tegevuste eelarveid korrigeerida. Riigiabi Riigiabi analüüsi punkti 2.4.4 tuleb täpsustada. Selles selgitatakse, et elluviija analüüsib igakordselt, kas teenuse saamiseks viiakse läbi riigihankemenetlus või kasutatakse RHS § 11 lg 1 p 19 erandit. Nimetatud erandit ei saa kasutada, kui lepingust tuleneb kasu üksnes hankijale tema enda tegevuseks ja teenuste eest tasub täies ulatuses sama hankija. Järelikult saab erandit kasutada juhul, kui tegevust finantseeritakse kaasrahastamise abil. Eelnõu p 10 kohaselt loetakse abikõlblikeks kuludeks käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud ehk TA asutuste omafinantseeringut ette ei nähta. Seetõttu tuleb selgitada, kuidas tagatakse erandi kasutamiseks tegevuse kaasrahastamise tingimus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Anu Kikas 58851320 [email protected] 2