dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

AS Hoolekandeteenused_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 10. juuni 2022
Seotud ettevõtted
AS HOOLEKANDETEENUSED (adressaat)
Viit
14-8/220846/2203173
Registreeritud
10. juuni 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
AS Hoolekandeteenused
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
14 Avalduse läbi vaatamata jätmine
Sari
14-8 Menetlusse võtmata avaldus (puudub oluline avalik huvi õigustloova akti põhiseadusele ja seadusele vastavuse kontrolliks)
Toimik
14-8/220846
Vastutaja
Liina Lust-Vedder (Õiguskantsleri Kantselei, Õiguskorra kaitse osakond)

Failid

  • 📎14-82208462203173 10.06.2022 Väljaminev kiri.bdoc331 KB

Sisu (failidest)

Juhatuse esimees Liina Lanno Teie 21.04.2022 nr 2022/TEJ-3/2211-1 AS Hoolekandeteenused [email protected] Meie 10.06.2022 nr 14-8/220846/2203173 Ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavas hoolekandeasutuses viibivate inimeste elukohaandmete rahvastikuregistris muutmisest Austatud juhatuse esimees Liina Lanno Tänan Teid, et pöördusite õiguskantsleri poole ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavas hoolekandeasutuses viibivate inimeste elukohaandmete rahvastikuregistris muutmise küsimuses. Tegemist on olulise küsimusega ja Teie pöördumine on tunnustatav, kuna seisate nende inimeste õiguste eest, kellel endal võib see olla keeruline või koguni võimatu. Paraku on õiguskantsleri võimalused selle küsimusega tegelema asuda piiratud. Selleks, et õiguskantsler saaks selle küsimuse menetlusse võtta, peab olema võimalik väita kas seaduse põhiseadusvastasust (õiguskantsleri seaduse 3. ptk) või käivitada nn ombudsmanimenetlus (4. ptk), mis tähendab aga konkreetse isiku olukorra vaatlemist. Abstraktselt oleks selles olukorras keeruline mõne normi põhiseadusvastasust järeldada. Perearsti kättesaadavus ei ole seaduse tasandil rahvastikuregistrijärgse elukohaga seotud. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 5 lg 2 näeb ette vähemalt vältimatu sotsiaalabi saamise viibimiskoha järgi ja lõige 3 annab viibimiskohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele kaalutlusõiguse pakkuda ka vältimatust sotsiaalabist enamat. See eeldab küll kooskõlastamist ka registrijärgse kohaliku omavalitsuse üksusega, kuid raske on näha põhjust, miks peaks too kooskõlastamisest keelduma (kui isiku teovõime on piiratud ja tema eestkostjaks on kohaliku omavalitsuse üksus, siis tuleb kõne alla ka rahvastikuregistrijärgse elukoha muutmine kohaliku omavalitsuse üksuste kokkuleppel perekonnaseaduse § 176 lg 3 ja § 202 alusel nende omavahelises koostoimes). Teatud asjaoludel võib normis sisalduv kaalutlusõigus olla n-ö nullini taandunud – seetõttu ei saa ka SHS § 5 lg 2 puhul täielikult välistada, et mingis olukorras peab viibimiskohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus ka vältimatust sotsiaalabist enamat pakkuma. Probleem võib aga olla seaduste rakendamisel. Selles valdkonnas on ka keeruline luua seadusega kõigi juhtude suhtes õiglast lahendust tagavat regulatsiooni. Konkreetset isikut puudutavad asjaolud võivad olla väga erinevad. Elukohaandmete muutmine ei ole isiku kasuks näiteks juhul, kui tema viibimine sellises hoolekandeasutuses osutub lühiajaliseks ja ta soovib hiljem saada sotsiaaleluruumi oma päritolujärgses kohalikus omavalitsuses. Inimesele võib olla ka oluline, et säiliks kontakt sotsiaaltöötajaga, kes on juba varasemast tuttav (eriti juhul, kui isiku teovõime on piiratud ja see sotsiaaltöötaja täidab kohaliku omavalitsuse üksusele pandud eestkostja ülesandeid). 2 Sellegipoolest on võimalik, et mõne seadusemuudatusega oleks võimalik inimeste õigusi paremini tagada. Näiteks juhtis õiguskantsler 27.12.2013 kirjaga nr 7-8/130943/1305378 sotsiaalministri tähelepanu vajadusele leida lahendus teenuste kättesaadavuse probleemile, kui laps on asendushooldusel kohalikus omavalitsuses, mis ei ole tema eestkostja ega rahvastikuregistrijärgne elukoht. Nii koolieelse lasteasutuse seadusesse (§ 10 lg 3) kui ka põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse (§ 8) on nüüd sisse viidud regulatsioon, mille tulemusena nendes seadustes ettenähtud teenuste kättesaadavust silmas pidades loetakse asendushooldusel oleva isiku elukohaks hoolduspere elukoht või perekodu või asenduskodu tegevuskoht. Teisalt, nagu juba öeldud, võib antud juhul probleem olla hoopis seaduse rakendamises. Seetõttu palume võimalusel tuua välja mõne isiku olukorra, kus see probleem kõige teravamalt ilmneb. Ajapikku aitate ka ise probleemi lahendamisele kaasa sellega, et rajate suurte asutuste asemel üha enam väiksemaid peremaja tüüpi hooldekodusid, mis asuvad mitmel pool Eestis. Vastuse viibimine on tingitud Õiguskantsleri Kantselei suurest töökoormusest ja tööülesannete järjestamisest lähtuvalt isiku õiguste riive intensiivsusest ja probleemi pakilisusest. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Agarmaa õiguskorra kaitse osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel Liina Lust-Vedder 693 8429 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →