Uljana Ponomarjova Teie 31.03.2022 nr
Eesti Inimõiguste Keskus
[email protected] Meie 10.06.2022 nr 7-4/220662/2203166
Ajutise kaitse taotluste vastuvõtmine
Austatud Uljana Ponomarjova
Kirjutasite oma pöördumises, et Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametnikud ei võtnud soovijatelt
vastu ajutise kaitse taotlusi ega väljastanud otsust ajutise kaitse andmisest keeldumise kohta. See
puudutas olukordi, kus ajutist kaitset soovisid inimesed, kes olid Eestisse saabunud või Ukrainast
lahkunud enne 24.02.2022 või kellel oli Euroopa Liidu liikmesriigi viisa.
Leian, et PPA halduspraktika oli vastuolus seadusega, kui PPA keeldus vastu võtmast ajutise kaitse
taotlusi ning väljastamast ajutise kaitse andmisest keeldumise otsust inimestele, kellel PPA
ametnike hinnangul ei olnud õigust saada ajutist kaitset.
PPA on nüüd oma halduspraktikat muutnud.
Oma vastuses Õiguskantsleri Kantseleile leidis PPA, et ajutise kaitse taotluse vastuvõtmisest
keeldumine ei ole kooskõlas haldusmenetluse reeglitega. PPA kinnitusel võetakse ajutise kaitse
taotlused vastu ning taotluse vastuvõtmise kohta antakse inimestele teatis. Taotluste kohta tehakse
otsus. PPA möönis, et Euroopa Liidu liikmesriigi viisaga inimestele ajutise kaitse andmisest
keeldumine oli põhjendamatu.
Asjaolud
Teie avalduse kohaselt ei võtnud PPA ametnikud ajutise kaitse taotlusi menetlusse, kui inimene:
1) saabus Eestisse või Euroopa Liidu territooriumile enne 24.02.2022 (näiteks puhkuse- või
tööreisi eesmärgil);
2) saabus Eestisse või Euroopa Liidu territooriumile pärast 24.02.2022, kuid enne Eestisse või
Euroopa Liitu saabumist viibis puhkuse- või tööreisil väljapool Ukrainat, kuigi tema püsiv
elukoht oli Ukrainas;
3) omas Euroopa Liidu liikmesriigi viisat töötamiseks või õppimiseks ning oli varem viibinud
Euroopa Liidu territooriumil, kuid sõja puhkemise ajal resideerus Ukrainas.
Selgitasite, et PPA ametnikud keeldusid nendel juhtudel ajutise kaitse taotlust vastu võtmast, kuid
ei andnud selle kohta ühtegi kirjalikku tõendit. Samuti ei vormistanud PPA ajutise kaitse andmisest
keeldumise otsust.
2
Haldusmenetluse reeglid
Küsimus on selles, kas PPA tegevus oli kooskõlas haldusmenetluse nõuetega, kui PPA ametnikud
keeldusid vastu võtmast ajutise kaitse taotlusi ning väljastamast otsust, kui ametnike hinnangul
polnud inimesel õigust ajutisele kaitsele.
Kui inimene avaldab soovi, et teda tunnustataks ajutise kaitse saajana, siis on ta sisuliselt esitanud
selle saamiseks taotluse.
Haldusmenetluse reeglite kohaselt ei või PPA jätta talle esitatud taotlust lihtsalt vastu võtmata.
Peale selle tuleb ametil kirjalikult põhjendada, miks esitatud taotlus jäetakse läbi vaatamata või
otsus tegemata. Ka suuliselt esitatud taotluse puhul on tegemist taotlusega, mille peab protokollima
haldusorgan (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 2).
Haldusorgan on kohustatud talle esitatud taotluse vastu võtma, sõltumata selle puudustest, kui
seadusega ei ole sätestatud teisiti (HMS § 15 lg 1). HMS § 14 lõike 6 kohaselt võib haldusorgan
tagastada taotluse läbi vaatamata üksnes siis: 1) kui taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja
seda ei ennistata; 2) teistel seadusega ettenähtud juhtudel. HMS § 14 lõike 7 teise lause kohaselt
peab haldusorgan haldusakti andmise taotluse läbi vaatamata jätmist kirjalikult põhjendama.
Samuti peab haldusorgan andma kirjaliku haldusakti juhul, kui haldusorgan otsustab jätta
taotletava haldusakti andmata (HMS § 43 lg 2).
Haldusorganil on selgitamiskohustus. Seetõttu peab ametnik selgitama inimesele seda, kui on
ilmne, et inimesel puudub õigus ajutisele kaitsele (nt kuupäevaliste piirangute tõttu). See on oluline
nii selleks, et inimesed oleksid teadlikud ajutise kaitse saamise õiguslikest tingimustest, aga ka
selleks, et haldusorganit ei koormataks ilmselgelt põhjendamatute taotlustega (arvestades iseäranis
PPA väga suurt koormust ajutise kaitse taotluste lahendamisel). Oluline on ka see, et Ukrainast
sõja tõttu lahkunud inimestele selgitataks, millisel muul moel on neil võimalik oma õigusi
realiseerida (nt kui inimesel ei ole õigust ajutisele kaitsele, siis võib tal olla võimalik taotleda
rahvusvahelist kaitset üldistel alustel). Sellisel juhul võib inimene ise loobuda ajutise kaitse
taotluse esitamisest, kui ta saab aru, miks tal ei ole võimalik seda saada ning mida tal on võimalik
edasi teha.
Paraku nähtus ka õiguskantslerile esitatud pöördumistest, et PPA ei võtnud vastu ajutise kaitse
taotlusi, kui inimene saabus Eestisse enne 24.02.2022 või lahkus Ukrainast enne 24.02.2022 või
kui PPA hinnangul ei vastanud ta muul põhjusel ajutise kaitse saamise tingimustele. Ametnikud
ei selgitanud neile ka muid õiguslikke võimalusi, mistõttu lahkusid nad PPA teenindusbüroost,
teadmata, mida edasi teha.1 Neile inimestele ei antud ka ajutise kaitse taotluse vastuvõtmisest
keeldumise kohta mingit kirjalikku teatist.
PPA nentis vastuses Õiguskantsleri Kantselei päringule, et PPA hinnangul ei ole ajutise kaitse
taotluse vastuvõtmisest keeldumine kooskõlas haldusmenetluse reeglitega. Vastuse kohaselt
võtavad PPA ametnikud ajutise kaitse taotlused vastu ka juhul, kui nende hinnangul inimene
ajutise kaitse elamisloale ei kvalifitseeru, aga inimene soovib siiski taotlust esitada. Sellistel
juhtudel väljastatakse inimesele ka teatis ajutise kaitse taotluse vastuvõtmise kohta. Niisugusel
juhul saadetakse taotlus lahendamiseks ametnikele, kellel on rohkem kogemusi rahvusvahelise
kaitse menetlustega.
1
Sama probleemi on kirjeldatud ka ajakirjanduses: J. Tiks. Ukrainlased Eesti bürokraatia hammasrataste vahel. Üks
saab ajutist kaitset, teine mitte – otsus sõltub kuupäevast. Eesti Ekspress, 30.03.2022.
3
PPA teatas, et kui inimene ilmselgelt ei kvalifitseeru ajutise kaitse elamisloale, selgitatakse talle
võimalust esitada rahvusvahelise kaitse taotlus. Kui inimene soovib esitada rahvusvahelise kaitse
taotluse, märgitakse tema sooviavaldus üles ning rahvusvahelise kaitse õigusnõustajad võtavad
temaga ühendust, et kokku leppida aeg ja koht taotluse esitamiseks. Samuti pakuvad ametnikud
inimesele võimalust pöörduda migratsiooninõustajate või rahvusvahelise kaitse õigusnõustajate
poole.
Niisiis on PPA praeguseks halduspraktikat muutnud.
Õigus ajutisele kaitsele, kui inimesel on Euroopa Liidu liikmesriigi viisa
Küsisite veel, miks ei loe PPA ajutise kaitse saamiseks õigustatuks neid inimesi, kellel on Euroopa
Liidu liikmesriigi viisa töötamiseks või õppimiseks ning kes viibisid varem Euroopa Liidu
territooriumil, kuid kes sõja puhkemise ajal resideerusid Ukrainas.
PPA vastas Õiguskantsleri Kantselei päringule, et kui inimene elas Ukrainas enne 24.02.2022 ja
lahkus sealt alates 24.02.2022 või hiljem, siis on tal õigus ajutise kaitse elamisloale ka juhul, kui
tal oli mõne Euroopa Liidu liikmesriigi kehtiv viisa.
PPA möönis, et esines juhtumeid, kus PPA ametnikud asusid ekslikult seisukohale, et inimene ei
vasta ajutise kaitse elamisloa tingimustele. PPA teatel on amet neile teada olevate inimestega
ühendust võtnud, et otsused ümber vormistada.
Tänan olulise küsimuse eest. Loodan, et selgitustest on abi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Koopia: Politsei- ja Piirivalveamet
Kristiina Albi 693 8404
[email protected]