dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Hariduse Tugiteenuste Keskus_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 7. juuni 2022
Viit
7-6/220521/2203069
Registreeritud
7. juuni 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Hariduse Tugiteenuste Keskus , Haridus- ja Teadusministeerium, Haridus- ja Noorteamet
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-6 Isiku kaebuse alusel muu riigist alamalseisva avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke ülesandeid täitva eraisiku, organi või asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-6/220521
Vastutaja
Aigi Kivioja (Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalsete õiguste osakond)

Failid

  • 📎7-62205212203069 07.06.2022 Väljaminev kiri.bdoc418 KB
  • 📎Vastus teabe küsimisele (1).pdf498 KB

Sisu (failidest)

Annely Võsaste Teie 22.03.2022 nr 21.3-1.2/07839 Hariduse Tugiteenuste Keskus [email protected] Meie 07.06.2022 nr 7-6/220521/2203069 Lihtsustatud õppe rakendamine Lugupeetud Annely Võsaste Palusite õiguskantsleri hinnangut, kas Rajaleidja kooliväline nõustamismeeskond on lihtsustatud õppekava soovitades toiminud õiguspäraselt ja lapse parimate huvidega kooskõlas. Rajaleidja nõustamismeeskond on seni soovitanud lihtsustatud riiklikku õppekava vaid eriarsti tuvastatud vaimse alaarengu diagnoosiga lastele ning muudel juhtudel on soovitatud vajaduse korral õpitulemuste vähendamist. Leian, et selline praktika on õiguspärane ja lapse parimate huvidega kooskõlas. Meile teadaolevalt kavatseb Haridus- ja Teadusministeerium lihtsustatud riikliku õppekava rakendamise võimalusi laiendada. Põhiseadus ja rahvusvaheline õigus 1. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 37 lõige 1 näeb ette iga inimese subjektiivse õiguse õppida ning paneb kooliealistele lastele kohustuse õppida seadusega määratud ulatuses. Põhiseaduse kohaselt peab Riigikogu määrama, mis vanuses lastele on üldhariduskoolis õppimine kohustuslik. Riigikogu peab määrama ka õppimise mahu. Põhiseadus ei sätesta täpsemaid nõudeid kohustusliku õppe sisu kohta. Põhiseaduse tõlgendamisel tuleb silmas pidada ka rahvusvahelisi õigusakte, mis käsitlevad õigust haridusele ja selle kättesaadavust ning mida Eesti peab järgima. Praegusel juhul tuleb arvesse võtta järgmisi sätteid: - majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 13 lõige 1 ja lõike 2 punkt a (vt ka ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste komitee üldises kommentaaris nr 11 „Põhihariduse tegevuskavad” punkt 6); - lapse õiguste konventsiooni artikli 6 lõige 2, artikli 29 lõike 1 punkt a (vt ka Lapse Õiguste Komitee üldkommentaar nr 1); - parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta artikli 17 lõige 2; - puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 24 lõike 1 punkt b, artikli 24 lõike 2 punktid b kuni e. 2 2. Kokkuvõttes saab nende sätete põhjal öelda, et põhiseadus ja rahvusvaheline õigus jätavad seadusandjale haridussüsteemi kujundamisel üsna avara otsustusruumi. Sellest olenemata peab kohustuslikuks tehtud õpe olema kvaliteetne, seejuures tuleb igale lapsele läheneda individuaalselt ja arendada iga lapse võimeid nii palju, kui see on võimalik. Õppe korraldamise põhimõtted ja õppe kohandamine 3. Hariduspõhiõiguse realiseerimiseks on Riigikogu kehtestanud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS). Põhihariduse standard kehtestatakse põhikooli riiklikus õppekavas ning lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppel olevate õpilaste jaoks põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas. Põhikooli riikliku õppekava ning põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava kehtestab Vabariigi Valitsus (PGS § 15 lg 2). Seega täpsustatakse riiklike õppekavadega PGS-is sätestatud õppe korraldamise põhimõtteid. Õppe korraldamisel lähtuvad riik, koolide pidajad ja koolid kaasava hariduse põhimõttest. Kvaliteetne üldharidus on võrdväärselt kättesaadav kõigile, sõltumata inimese sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, soost, elukohast või hariduslikust erivajadusest (PGS § 6 p 1). Õpilaste vajadusi ja huve arvestatakse kooli õppekava kujundades ning individuaalseid õppekavu rakendades (PGS § 6 p 4). Ka jälgivad õpetajad, kuidas õpilane areneb ja koolis toime tuleb, ning vajaduse korral kohandavad õpet õpilase individuaalsete vajaduste ja võimete järgi (PGS § 37 lg 1). See tähendab, et igale õpilasele antakse võimalus õppida oma võimete kohaselt ja igaüks saab vajalikku tuge õpetajatelt, tugispetsialistidelt, abiõpetajatelt ja teistelt spetsialistidelt (PGS § 46 lg 9). Põhikooli riiklikus õppekavas (edaspidi RÕK) on täpsustatud, et õpet kavandades ja ellu viies arvestatakse õpilase taju- ja mõtlemisprotsesside eripära, võimeid, keelelist, kultuurilist ja perekondlikku tausta, vanust, sugu, terviseseisundit, huvi ja kogemusi. Kasutatakse diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õpilastel jõukohaselt pingutades õppida, arvestades sealjuures igaühe eripära (RÕK § 5 lg 4 punktid 1 ja 8). Õpilase võimete ja annete arendamiseks tuleb põhikoolis selgitada välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valida sobivad õppemeetodid ning korraldada diferentseeritud õpet (RÕK § 16 lg 1). Õpilase hariduslikust erivajadusest tulenevalt võivad riiklikes õppekavades sätestatud tingimustel nominaalne õppeaeg ja õppekoormus erineda PGS-is sätestatust (PGS § 15 lg 5). Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel (PGS § 18 lg 2). 4. Haridus- ja Teadusministeeriumist ning Haridus- ja Noorteametist selgitati, et kuna õpitulemuste vähendamine või õppeainest vabastamine mõjutab suuresti lapse edasisi õpinguid, kehtib nõue, et kool saab õpitulemusi vähendada või asendada või õpilase kohustusliku õppeaine õppimisest vabastada ainult Rajaleidja koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel. Niisugune tingimus on seatud selleks, et vältida üleliia kergekäeliselt tehtud standarditud kohandusi, mis võivad kitsendada õpilase tulevikuväljavaateid olukorras, kus tema võimed võivad muutuda. 3 Ministeerium ja amet selgitasid, et kõikides õppeainetes õpitulemuste vähendamine on erandlik soovitus. Üldjuhul ei ole piirialase vaimse võimekusega lapse intellektuaalne võimekus (kognitiivne võimekus) ühtlase tasemega, vaid võib erineda oskuste kaupa. Õpitulemuste vähendamisel võetakse aluseks see, kuidas laps saab hakkama õppekava omandamisega. Kui laps kõikidest tugimeetmetest hoolimata ei saa suuda omandada õppekava minimaalsel tasemel, on vaja õpitulemusi vähendada. 5. Eelnevast saab järeldada, et PGS-i ja RÕK-i kohaselt tuleb arvesse võtta iga lapse individuaalseid omadusi. Seadus kohustab lapse arengut pidevalt hindama ja kohandama õpet sellele vastavalt, vajaduse korral õppe sisu muutes. PGS ei sea piiri, kui suures ulatuses võib kohandusi teha. Seetõttu ei saa välistada, et õpitulemusi vähendatakse mitmes (põhi)aines ja kuni lihtsustatud õppekava tasemeni. Lihtsustatud riikliku õppekava rakendamise otsus 6. Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (edaspidi LÕK) § 1 lõike 1 järgi kehtestab LÕK põhihariduse standardi intellektipuudega õpilastele. Lihtsustatud õpet rakendatakse kerge intellektipuudega õpilastele, toimetulekuõpet mõõduka intellektipuudega õpilastele ning hooldusõpet raske ja sügava intellektipuudega õpilastele (LÕK § 1 lg 2). 7. Intellektipuue ja vaimupuue on sünonüümid (Eesti Keele Instituudi Sõnaveeb, vt ka MTÜ Eesti Autismiliit, Vaimupuudega Inimeste Tugiliit Vaimukad). Meditsiinivaldkonnas kasutatakse intellekti peetunud või puuduliku arengu kohta mõistet vaimne alaareng ja vaimses alaarengus eristatakse neli raskusastet: kerge, mõõdukas, raske ja sügav (vt rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon RHK-10 alampeatükk F70-F73 vaimne alaareng). Vaimset alaarengut on pädev diagnoosima eriarst (psühhiaater). 8. Vaatamata sõnakasutuse erinevusele tuleb ka LÕK-is kasutatud mõisteid kerge, mõõdukas, raske või sügav intellektipuue mõista kui eriarsti kindlaks tehtud seisundeid. Pole tõendeid, et neil LÕK-i mõistetel on iseseisev tähendus. Haridusvaldkonna õigusaktid ei anna mitte ühelegi haridusvaldkonna organile (mh koolivälisele nõustamismeeskonnale, vt määruse § 6 lg 3) pädevust ega volitust hinnata õpilase intellektipuuet kergeks, mõõdukaks, raskeks või sügavaks. LÕK üksnes seob (eelnevalt tuvastatud) intellektipuude astmega kindla õppe rakendamise võimaluse. Kuigi määruse § 4 lõike 1 punktis 6 ei ole välistatud, et eripedagoog, logopeed või psühholoog võivad anda puude kohta oma hinnangu, saavad nad anda hinnanguid vaid oma pädevuse piires. Neil spetsialistidel pole pädevust tuvastada lapse intellektipuuet (vaimset alaarengut). 9. Ka ei viita LÕK-i eelnõu seletuskiri sellele, et LÕK-i mõistetel kerge, mõõdukas, raske või sügav intellektipuue on iseseisev või teistsugune (laiem) tähendus, kui on meditsiinivaldkonna mõistetel kerge, mõõdukas, raske või sügav vaimne alaareng. Seletuskirjast ei nähtu, et õppekava on mõeldud ka neile, kellel on küll raskusi RÕK-i omandamisega, kuid kellel pole intellektipuuet (vaimset alaarengut) tuvastatud (vt veel PGS-i eelnõu 412 SE juurde koostatud määruse hariduslike erivajadustega õpilaste klassis ning õpiabirühmas õppe ja kasvatuse korraldamise alused eelnõu; selle määruse vastuvõtmisel koostatud seletuskiri). 10. Haridus- ja Teadusministeerium kui LÕK-i väljatöötamise eest vastutaja selgitas õiguskantsleri nõunikule (vt lisa), et kuna LÕK-i rakendatakse intellektipuudega õpilaste suhtes, saab seda õppekava soovitada üksnes õpilasele, kelle vaimne alaareng on kindlaks tehtud ja seeläbi leidnud kinnitust püsiva iseloomuga väiksem arengupotentsiaal ning et lihtsustatud õppekava 4 kasutamine on õigustatud. 11. Kokkuvõttes saab kehtivast õigusest järeldada, et Rajaleidja koolivälised nõustamismeeskonnad toimivad õiguspäraselt, kui soovitavad LÕK-i üksnes neile õpilastele, kelle vaimse alaarengu on eriarst kindlaks teinud. LÕK-i rakendamise laiendamise võimalused 12. Õppekava sisu ja selle rakendamise põhjendatuse küsimused on eelkõige pedagoogika-, mitte õigusvaldkonna küsimused. Teiselt poolt on Riigikogu PGS § 15 lõike 2 alusel volitanud Vabariigi Valitsust õppekavasid kehtestama ning need tuleb kehtestada kooskõlas PGS-i, põhiseaduse ja rahvusvahelise õigusega. Järelikult tuleb LÕK-i kasutamist laiendades arvestada, et iga lapse võimed tuleb võimalikult suurel määral välja arendada ja lähtuda seejuures tema individuaalsetest vajadustest. Kuna LÕK kitsendab õppimise võimalusi, ei peaks LÕK-i laialdasemat kasutamist võimaldama kergekäeliselt. LÕK-i tuleks rakendada vaid siis, kui lapse arenguvõime piirid on võimalikult täpselt kindlaks tehtud. 13. Mõistagi on õppija individuaalsete vajadustega arvestamine ja õppe kohandamine töömahukas protsess ning peale õpetaja peavad õpilasele abi ja tuge pakkuma teised spetsialistid, sealhulgas abiõpetajad. PGS-i kohaselt on võimalik korraldada ka LÕK-i ja RÕK-i piirialale jääva õpilase õpet ilma LÕK-i rakendamata, nii et õpe oleks lapsele jõukohane. Põhikooli pidaja peab hoolitsema, et põhikoolis oleksid kvalifitseeritud õpetajad, et koolis oleks turvalisuse, tervisekaitse ja õppekava nõuetele vastav õppekeskkond ning võimalused õpilase arengu toetamiseks (PGS § 7 lg 1). Kui õpetajal pole koolis võimalik saada vajalikku tuge abiõpetajatelt, puudub sobilik õppevara, tugispetsialistid vms, ei ole küsimus mitte selles, et LÕK-i rakendamine oleks lapse parimates huvides, vaid selles, et riik, kooli pidaja ja kool ei taga lapsele ettenähtud tuge ja vajalikke kohandusi ning seetõttu kannatab lapse õpe. 14. Haridus-ja Teadusministeeriumi sõnul on siiski lapsi, keda on näiteks piirialase vaimse võimekuse ja mõne psüühilise häire koosmõju tõttu väga keeruline õpetada. Sel juhul on õpetaja seisukohast lihtsam valida valmis õppekava, kui kohandada seda lapsest lähtuvalt. Ministeerium on teinud ettepaneku, et õppekavade muutmise eelnõus täiendataks LÕK-i rakendamise aluseid (vt lisa). Põhikooli lõputunnistuse hinnete tähendus 15. Õigustatud on küsimus, kui usaldusväärne on selline põhikooli lõputunnistus, millest ei ole võimalik välja lugeda, et õpilase õpitulemusi on vähendatud. Küsimus on ka selles, kuidas saab sel juhul järgmise taseme õppeasutus teavet õpilase tegelike teadmiste ja oskuste kohta. Õigusaktid lubavad nii gümnaasiumil (PGS § 27 lg 5) kui ka kutseõppeasutusel (määruse § 3 lg 1 p 4) selgitada enne inimese kooli vastuvõtmist välja tema teadmiste ja oskuste tase. Selleks korraldatakse näiteks gümnaasiumisse astuvatele õpilastele katseid ja vestlusi. Ka kutseõppeasutused korraldavad sisseastumisel vestlusi ja katseid(teste) eriti sel juhul, kui tegu on populaarsema või keerukama erialaga või kui on tegu haridusliku erivajadusega õpilasega. Kui peaks selguma, et õpilaskandidaadi teadmised ja oskused ei vasta soovitud eriala tasemele, tuleb kutseõppeasutusel noort nõustada sobiva eriala valikul (määruse § 4 lg 1, määruse § 3 lg 1 p 2) Kutseõppeasutusest selgitati õiguskantsleri nõunikule, et kutseõppeasutus peab oluliseks anda õppimisvõimalus ja amet ka sellele õpilasele, kellel on olnud põhikoolis õppimisega raskusi. 5 Seetõttu ei tähenda lüngad põhikooli õppekava omandamisel tingimata seda, et õpilast vastu ei võeta või et ta koolist välja langeb, vaid kool rakendab tugimeetmeid lünkade tasandamiseks. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Lisa: Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Haridus- ja Noorteameti kiri õiguskantslerile Koopia: Haridus- ja Teadusministeerium, Haridus- ja Noorteamet Aigi Kivioja 6938428 [email protected] Teie: 6.04.2022 nr 7- Kärt Muller 6/220521/2201907 Õiguskantsleri Kantselei Meie: 22.04.2022 nr 9.1- 1.1/22/1684-2 Vastus teabe küsimisele Austatud proua Muller Täname võimaluse eest õiguskantslerile tehtud pöördumises tõstatatud teemal selgitusi anda. Edastame vastused esitatud küsimustele. 1. Millist õpilast on silmas peetud mõiste intellektipuudega õpilane all, kellele rakendub lihtsustatud riiklik õppekava (edaspidi LÕK, § 1 lg 1)? Intellektipuudega õpilase all on mõeldud õpilast, kellel on vaimse arengu mahajäämus ehk vaimupuue. Rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis (RHK) eristatakse kerget, mõõdukat, rasket ja sügavat vaimset alaarengut. Vaimse alaarengu puhul on tegemist intellekti peetunud või puuduliku arenguga. Vaimupuue on seisund, mis elu jooksul on vähemuutuv ja mida pole võimalik ravida. Vaimupuudega inimeste esindusorganisatsioonid eelistavad mõistet „intellektipuue“. 2. Kas vastab tõele, et LÕKi soovitus antakse kindla diagnoosi olemasolul? Kui nii, siis millega sellist praktikat põhjendate? Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (LÕK) näol on tegemist põhihariduse standardiga intellektipuudega laste jaoks. Eraldi õppekava loomise taust on arenguteoreetiline arusaam, et on lapsi, kelle arengupotentsiaal ei võimalda tavaõppekava järgida. Tavaõppekavas sisaldub palju abstraktseid teadmisi ja oskusi, mille omandamine pole piiratud arengupotentsiaali korral võimalik, ebatavaliselt piiratud arengupotentsiaaliga õpilastel peab õppekava sisu olema teistsugune. Lihtsustatud õppekava peab võimaldama ka selliste teadmiste-oskuste õpetamist, mis tavalise arengupotentsiaaliga õpilastel kujunevad ilma sihipärase õpetamiseta, spontaanselt. Kuna põhikooli lihtsustatud riiklikku õppekava rakendatakse intellektipuudega õpilastele, siis saab seda õppekava soovitada üksnes õpilasele, kellel vaimne alaareng on kindlaks tehtud. Teisisõnu on lihtsustatud õppekava kasutamise eelduseks tingimus, et seda kohaldatakse kindlale sihtrühmale, kes on arengupotentsiaali mõttes kategoriseeritav ehk ühetaoline. Mistahes üldistus selliste kategooriate loomisel ei teeni aga vahetult õpilase huve, sest ka konkreetse diagnoosiga laste arengutase ja -potentsiaal on üldjuhul normaaljaotusele vastav. Seetõttu on standardiseeritud lihtsustus õppekava näol pigem Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 õppetöö läbiviija tegevuse lihtsustamiseks, kui lähtub konkreetse õpilase vajadusest. Kui sihtrühma kategooriat luua ning on oht, et selle rühma sees on variatiivsus suur, on mõistlik, et õppekava kohaldamise aluseks oleksid selged kriteeriumid nagu ka antud juhul on vaimse alaarengu diagnostilised kriteeriumid. 3. Kas ja milline laps võib olla põhikooli riikliku õppekava (RÕK) ja LÕK piirimail? Mis kaalutlustest lähtuvalt valitakse selle lapse õppekava ning kas ja kelle initsiatiivil peaks õppekava ümberhindamine hiljem toimuma? RÕK ja LÕK piirimail võivad olla lapsed, kel ei ole vaimset alaarengut tuvastatud, kuid kelle kognitiivne profiil on ebaühtlane ja vaimne võimekus kokkuvõtvalt normi piiril. Sellesse rühma võivad kuluda ka sellised lapsed, kelle päritolupere aineline ja kultuuriline vaesus ei võimalda õpioskuste ja baasiliste teadmiste-oskuste nappuse tõttu saavutada RÕKi miinimumnõuetele vastavaid tulemusi või on need saavutatavad mõnes valdkonnas ning mõnes valdkonnas mitte. Selle sihtrühma puhul on õpipotentsiaal ajas muutuv ning soodsate arengutingimuste juures võimalik kas kõikide või paljude valdkondade osas saavutada RÕKis seatud eesmärgid. Sellistel lastel võib olla tõsiseid raskusi RÕKiga toimetulemiseks ja seda ka vaatamata rakendatud tugimeetmetele ja abile. Sel juhul on lähtudes lapse eripärast ja vajadustest vaja kohandusi õppekavas, õppemahus, õppekorralduses ja – metoodikas, sageli ka õpitulemuste vähendamist ühes või mitmes aines, mõnikord ka kohustuslikust õppeainest vabastamist või asendamist. Teisisõnu peab selle sihtrühma puhul olema haridusasutus paindlik ja reageerima vastavalt õppijas toimuvatele muutustele ning standardiseeritud õppe plaan võib sisaldada ohtu mitte arvestada muutuvate oludega ning pakkuda õppesisu alla või üle õpilase võimete. Õppekavaga toimetulekut näeb ja hindab eelkõige kooli meeskond – õpetaja, tugispetsialistid, haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija (HEVKO). Õpilasele koostatakse individuaalne õppekava vähendatud õpitulemusega aines, kus on kirjas ka oodatavad õpiväljundid ja tulemused. Samuti avatakse koolis individuaalse arengu jälgimise kaart, kuhu pannakse kirja õpetajate hinnangud, tugispetsialistide tegevus, õpiabi jne. Kool on kohustatud hindama rakendatavate meetmete ja toe mõju vähemalt ühe korra õppeaastas. Koolivälise nõustamismeeskonna soovitatud toe mõju hinnatakse lisaks ka enne rakendamise tähtaja lõppemist. Juhul, kui hindamise tulemusena selgub, et individuaalses õppekavas püstitatud õpitulemuste saavutamine ei ole siiski õnnestunud, korraldab HEVKO edasised tegevused (kooli tugimeeskond hindab ja analüüsib olukorda, kaasates lapse ja lapsevanema, vajadusel Rajaleidja). 4. Mille alusel otsustab Rajaleidja nõustamismeeskond, et RÕK järgi õppiva õpilase huvides on õpitulemuste vähendamine kõigis põhiainetes vastavalt õpilase tasemele? Millal soovitatakse lapsele lihtsustatud riikliku õppekava (LÕK) järgi õppimist? Riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemusi (eesmärgid, mida õpilane peab saavutama) saab kool vähendada või asendada või õpilase kohustusliku õppeaine õppimisest vabastada ainult Rajaleidja keskuse koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel ning lapsevanema nõusolekul. Arvestades õpitulemuste vähendamise või õppeainest vabastamise olulist mõju edasistele õpingutele, on selline nõue seatud vältimaks üleliia kergekäelisi standardiseeritud kohandusi, mis kitsendaksid õpilase tulevikuväljavaateid olukorras, kus õpilase potentsiaal on ajas muutuv. Kõikides õppeainetes vähendamine on erandlik soovitus, üldjuhul ei ole piirialase vaimse võimekusega lapse intellektuaalne võimekus (kognitiivne võimekus) ühtlane, vaid kõigub suures piires ea keskmisest kuni oluliselt madalama tasemeni erinevate oskuste lõikes. Vähendamise aluseks on lapse hakkamasaamine õppekava omandamisel. Kui laps kõikidest 2 (6) tugimeetmetest hoolimata ei saa õppekava miinimumiga hakkama, on vajalik õpitulemuste vähendamine. Lihtsustatud õppekava soovitatakse siis, kui lapsel on intellektipuue kindlaks tehtud, seeläbi leidnud kinnitust ajas püsiva iseloomuga vähesem arengupotentsiaal ning standardiseeritud lihtsustusele on olemas õigustus. 5. Kas ja kuidas erineb oma sisu poolest õpilase õpe, kui tal on RÕK-i järgi õppides vähendatud õpitulemusi kõigis põhiainetes tema tegeliku tasemeni ja sama õpilase õpe LÕK järgi? Selle küsimusele on keeruline üheselt vastata, kuna vähendamise korral lähtutakse konkreetse lapse võimetest ning taotletavad õpitulemused seatakse õpilasele koostatud individuaalses õppekavas, st vähendamise sisu varieerub. RÕK ja LÕK õppekavad erinevad nii sisult kui ka struktuurilt. Erinevusi on nii õppeainetes (nt LÕKis ei ole teist võõrkeelt, ühiskonnaõpetust, geograafiat, keemiat ja füüsikat (nende asemel on loodusõpetus), õppeainete nädala koormuses (nt tööõpetuse maht on LÕKis oluliselt suurem kui RÕKis) kui ka õppeaines käsitletavates teemades või nende käsitlemise ajas (nt matemaatikas RÕKi alusel õppides valdab õpilane 3. lassi lõpuks korrutustabelit (korrutab ja jagab peast ühekohalise arvuga 100 piires), samas kui LÕKi alusel 4. klassi lõpuks õpilane korrutab ja jagab täiskümneid ühekohalise arvuga 100 piires). Samuti on erinevad õppe ja kasvatuse rõhuasetused ning taotletavad pädevused, õpetamise metoodika ja õppematerjalid (LÕKi alusel toimub õpe eelkõige läbi eluks vajalike praktiliste tegevuste.) Õpitulemuste vähendamisel on võimalik valida praktikas kaks suunda – kas vähendada läbitavate teemade hulka või läbida siiski suurem osa teemasid, kuid tehes seda vähendatud mahus. Nii võib vähendamisel osutuda asjakohaseks nt mitte loobuda teisest võõrkeelest täielikult, küll aga jääda selle mahu juures oluliselt tagasihoidlikumaks. Samuti võib lapse võimekusest tulenevalt olla kohane plaanida füüsika algteadmiste või ka mõne jõukohase teema põhjalikku käsitlust, samas loobudes neist valdkondadest, mis ei ole ka välise abiga omandatavad. LÕKi puhul on vähendamine standardiseeritud ja a priori loobutakse tervetest teemaplokkidest või ainetest. 6. Kas ja kuidas (mis tuge pakkudes) on teie hinnangul koolil võimalik korraldada RÕK järgi õppiva õpilase, kelle õpitulemusi on vähendatud kõigis põhiainetes, õpet nii, et see õpe oleks talle jõukohane ja lapsel ei tekiks probleeme, millele avalduses on viidatud (käitumisraskused, koolikohustuse mittetäitmine, koolikiusamine jne)? Olenemata õppekavaga seatud raamistikust, saab õpetaja last õpetada tema lähima arengu tsoonis. Lähima arengu tsoon on ala, kus õppimine toimub ainult siis, kui õppijat aitab ja juhendab õpetaja või kaaslane, kes on oma arengult temast ees. Asju, mis on lähima arengu tsoonis, ei suuda laps veel iseseisvalt teha, küll aga suudab ta neid teha kõrvalise abiga. Õpetaja ülesanne on jälgida iga õpilase toimetulekut koolis ning kohandada õpet õpilase individuaalsete vajaduste ja võimete järgi. Õpetamise individualiseerimine (sh õppekava kohandamine) põhinebki konkreetse õpilase lähima arenguvalla täpsel tundmisel ja sellest lähtuval õpikeskkonna loomisel. Võimetekohane õpe ja vajalik tugi õpilasele tagatakse õpetajate, tugispetsialistide ja abiõpetajate koostöös. Õpilane, kelle taotletavaid õpitulemusi on vähendatud, õpib individuaalse õppekava alusel, mis on õpetajate, lapsevanema ja tugimeeskonna koostöös paika pandud plaan, kuidas õpilast toetada nii, et õpe oleks lapsele jõukohane, eduelamust pakkuv ja probleeme, millele Tartu linna Hariduse Tugiteenuste Keskuse kirjas viidatakse, ei tekiks. Arvestades, et õppetöö kohandamiseks ja õpilase toetamiseks on mitmeid paindlikke võimalusi, ei saa öelda, et piirialase või ebaselge vaimse võimekusega laste õpetamine nii, et ka nemad 3 (6) saaksid kogeda edu ja õnnestumist, oleks kuidagi takistatud. Juhul kui õpetamisel ei ole arvestatud õpilase lähima arengutsooniga, tema arengupotentsiaaliga, võivad eelnimetatud probleemid tekkida, kuid siin ei ole võtmeks standardiseeritud õppekava vaid konkreetse kooli või õpetaja tegevus õppetöö individualiseerimisel. See kehtib kõikide õppekavade puhul. Kahtlemata on õpetajale vaja kõrvale abiõpetajat, kuna vähendatud õpitulemustega õpilane vajab tunnis individuaalset juhendamist, kuna tema võime iseseisvalt õppida ja uut materjali omandada on piiratud. Oluline on leida klassis tegevusi, ülesandeid, rühmatöid, kus laps saaks kasutada oma tugevusi ja olla teistega võrdne partner. Vähendatud õpitulemustega õpilase toetamiseks on üldjuhul vaja olulises mahus individuaalseid või väiksemas rühmas tunde ja pidevat tugispetsialistide teenust. Juhtudel, kus õpilasele on koostatud individuaalne õppekava ja tal ilmnevad saadetud kirjas viidatud probleemid, on nii koolidele kui ka vanematele toeks olnud Rajaleidja keskus, kel on pädevus nõustada, kuidas ühes või teises olukorras toime tulla. Avaram võimalus kasutada standardiseeritud ehk teatud üldistusveaga õppekava ning seeläbi mitte arvestada õpilase individuaalsusega võib vähendada mingis mahus töökoormust, sest väheneb nende õpilaste hulk, kelle osas peab koostama individuaalse õppekava. Samas on sellises arutelus eetilises plaanis argumentide kategooriaviga - õpilase õigus saada isiklikule arengupotentsiaalile vastavat õpet ning võimalik kokkuhoid tööajas pole sama kategooria argumendid. 7. Kui palju on viimase viie aasta jooksul olnud juhtumeid, kus lapsele, kes õppis LÕK-i järgi, soovitati hiljem RÕK-i järgi õppimist? Praktikas on olnud mõned üksikud juhtumid, kus korduvuuring ei kinnitanud vaimse arengu mahajäämust ning õpilane on viidud tagasi RÕKile. 8. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 2017. aastal algatatud eelnõu kohaselt oli plaanis LÕK- ist loobuda ja näha RÕK-is ette eraldi sätted intellektipuudega õpilastele. Eelnõu menetlemise käigus sellest muudatusest siiski loobuti Riigikogu liikmete muudatusettepaneku tõttu. Miks peeti vajalikuks LÕK-ist loobuda ja kas ministeeriumil on kavas see muudatus tulevikus siiski algatada? 2017. aastaks oli erinevate uuringute tulemusena selgunud, et lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppe korraldamise regulatsioon ei lähtu kõikidel juhtudel samadest väärtusalustest, mida järgib riiklik õppekava. Teisalt oli selge, et põhihariduse omandamisel peavad kõik õpilased olema võrdselt koheldud ja saama õpet vastavalt nende võimetele. Lisaks on järjest kasvanud LÕKil õppijate arv tavakoolides, kes peavad oma õppekava koostamisel arvestama mitme õppekavaga, seejuures orienteeruma regulatsiooni erinevustest tulenevates nüanssides õppe kavandamisel ja korraldamisel. Selle tulemusena kujunes seisukoht, et lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppe eesmärgid ja korraldus on asjakohane reguleerida ühes riiklikus õppekavas ning õppe sisu ja taotletavad õpitulemused riikliku õppekava osana. LÕKi lisa 1 lihtsustatud õpe, lisa 2 toimetulekuõpe ning lisa 3 hooldusõpe oli kavas viia RÕKi lisadeks sarnaselt tänaste RÕKi ainevaldkonna kavadega. RÕK ja LÕK määruste ühendamine eeldab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmist ning selleks ka vajalikku poliitilist toetust. Täna on käimas mõlema õppekava ainekavade ning õpitulemuste ajakohastamise protsess. Samal ajal töötatakse õppekavade arendamise uue kontseptsiooniga ning õppekavade üldosade ühendamise otstarbekuse üle saab otsustada uute õppekavade väljatöötamisel. 4 (6) 9. Kui RÕK järgi õppivale õpilasele soovitatakse õpitulemuste vähendamist kõigis põhiainetes vastavalt õpilase tasemele, siis lõputunnistusel ega hinnetelehel see vähendamine ei kajastu (hinnetelehel on näha üksnes see, kui õpilane on mõnest õppeainest vabastatud, määruse § 11 lg 4 p 8). Kuidas saab järgmise kooliastme õppeasutus teada, milline on õpilase tegelik teadmiste ja oskuste tase ja kas põhikooli lõputunnistus on sel juhul usaldusväärne? Lähtudes arusaamast, et õpetamise individualiseerimine põhineb konkreetse õpilase lähima arenguvalla tundmaõppimisel ja sellest lähtuval õpikeskkonna loomisel, peab õppimine alati lahti minema õpilase tegeliku taseme välja selgitamisest. Õppimine toimub õppija lähima arengu tsoonis, mille kohta lõputunnistusele lisatav hinneteleht saab anda väga piiratud infot. Selleks, et õpilaste üleminekuid paremini toetada, on tunnistuse muutmise asemel hetkel valitud praktilisem lahendus – nii üldhariduskoolidel kui ka kutseõppeasutustel on võimalus näha eelmise õppeasutuse ja koolivälise nõustamismeeskonna poolt hariduse infosüsteemi kantud andmeid koolivälise nõustamismeeskonna soovituse ning tuge saavale õpilasele rakendatud tugiteenuste ja - meetmete (sh nt individuaalse õppekava ja õpitulemuste vähendamiste/ asendamiste) kohta. Suundudes järgmisele haridustasemele, on koolil kohustus selgitada vastuvõtuprotsessis välja õpilase võimekus vastavale tasemele õppima asumiseks. Kutseõppesse suundudes on koolil kohustus haridusliku erivajadusega õpilast sobiva erialavaliku tegemisel nõustada. Haridus- ja teadusministri määruse nr 35 „Haridusliku erivajadusega õpilase kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord“ § 4 lg 1 sätestab, et kool peab nõustama õpilaskandidaati või tema seaduslikku esindajat õpilaskandidaadi potentsiaalile vastava eriala ja õppekava taseme valikul, hinnates tema valmisolekut saavutada õppekavas seatud õpiväljundid ja siirduda peale õpinguid tööturule või edasisse õppesse. Ka gümnaasiumisse vastuvõtmisel võib kool põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 27 lg 3 kohaselt hinnata isiku teadmisi ja oskusi, kuid vastuvõtutingimused peavad põhinema objektiivsetel ja eelnevalt avalikustatud kriteeriumidel. Seega on gümnaasiumit pakkuval haridusasutusel võimalus ja ülesanne selgitada välja vajaminev info, mille alusel otsustada gümnaasiumisse vastuvõetavad õpilased. Täiendavalt esitatud küsimustele soovime rõhutada, et Tartu linna Hariduse Tugiteenuste Keskuse pöördumises kirjeldatud olukord, kus osale haridusliku erivajadusega lastele ei ole võimaldatud õppida jõukohase õppekava järgi nende vaimset tervist toetavas keskkonnas, on selgelt vastuolus kehtiva õigusega. Kaasava hariduse kontseptsioon tuleneb otseselt põhiõiguslikust eeldusest, et igaühel on õigus saada kvaliteetset haridust, mis arvestab õpilase individuaalsete vajadustega ning aitab igal õpilasel oma võimeid ja potentsiaali maksimaalselt välja arendada. Haridusvaldkond tervikuna on liikumas üha enam õppe individualiseerimise ja õppijast lähtuva õppe suunas. Olukorras, kus normintellektiga laps RÕKi õpitulemuste saavutamisega hakkama ei saa, näeb kehtiv seadus ette piisavalt palju erinevaid paindlikke võimalusi õppe jõukohastamiseks. Seega ei saa väita, et piirialase või ebaselge vaimse võimekusega laste õpetamine nii, et ka nemad saaksid kogeda edu ja õnnestumist, oleks kuidagi takistatud. Mööname, et on lapsi, keda on näiteks piirialase vaimse võimekuse ja mõne psüühilise häire koosmõju tõttu väga keeruline õpetada ning õpetaja vaatest on lihtsam valida valmis õppekava kui kohandada seda lapsest lähtuvalt. Pidades ühtviisi oluliseks nii õpilase kui ka õpetaja heaolu, oleme teinud ettepaneku väljatöötamisel olevasse õppekavade muutmise eelnõusse täiendada LÕKi rakendamise aluseid. Ettepaneku kohaselt võib lihtsustatud 5 (6) riikliku õppekava rakendada nõustamismeeskonna soovitusel ja vanema nõusolekul pervasiivse- ja/või spetsiifilise segatüüpi arenguhäirega õpilasele, keda haridusasutus on toetanud tõhustatud ja eritoe tingimustel ja korras järjepidevalt vähemalt ühel õppeaastal ning sellest hoolimata on õpilasel ületamatud raskused õppetöös. Õppekavade muutmise eelnõu on plaanis Vanariigi Valitsusele esitada käesoleva aasta juunis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Rakaselg Jaak Raie kaasava hariduse valdkonna juht peadirektor Haridus- ja Teadusministeerium Haridus- ja Noorteamet Piret Liba 735 0136 [email protected] 6 (6)
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel