Annely Võsaste Teie 22.03.2022 nr 21.3-1.2/07839
Hariduse Tugiteenuste Keskus
[email protected] Meie 07.06.2022 nr 7-6/220521/2203069
Lihtsustatud õppe rakendamine
Lugupeetud Annely Võsaste
Palusite õiguskantsleri hinnangut, kas Rajaleidja kooliväline nõustamismeeskond on lihtsustatud
õppekava soovitades toiminud õiguspäraselt ja lapse parimate huvidega kooskõlas.
Rajaleidja nõustamismeeskond on seni soovitanud lihtsustatud riiklikku õppekava vaid eriarsti
tuvastatud vaimse alaarengu diagnoosiga lastele ning muudel juhtudel on soovitatud vajaduse
korral õpitulemuste vähendamist. Leian, et selline praktika on õiguspärane ja lapse parimate
huvidega kooskõlas.
Meile teadaolevalt kavatseb Haridus- ja Teadusministeerium lihtsustatud riikliku õppekava
rakendamise võimalusi laiendada.
Põhiseadus ja rahvusvaheline õigus
1. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 37 lõige 1 näeb ette iga inimese subjektiivse õiguse õppida
ning paneb kooliealistele lastele kohustuse õppida seadusega määratud ulatuses. Põhiseaduse
kohaselt peab Riigikogu määrama, mis vanuses lastele on üldhariduskoolis õppimine kohustuslik.
Riigikogu peab määrama ka õppimise mahu. Põhiseadus ei sätesta täpsemaid nõudeid kohustusliku
õppe sisu kohta.
Põhiseaduse tõlgendamisel tuleb silmas pidada ka rahvusvahelisi õigusakte, mis käsitlevad õigust
haridusele ja selle kättesaadavust ning mida Eesti peab järgima. Praegusel juhul tuleb arvesse võtta
järgmisi sätteid:
- majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 13 lõige 1 ja
lõike 2 punkt a (vt ka ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste komitee üldises
kommentaaris nr 11 „Põhihariduse tegevuskavad” punkt 6);
- lapse õiguste konventsiooni artikli 6 lõige 2, artikli 29 lõike 1 punkt a (vt ka Lapse Õiguste
Komitee üldkommentaar nr 1);
- parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta artikli 17 lõige 2;
- puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 24 lõike 1 punkt b, artikli 24 lõike 2 punktid
b kuni e.
2
2. Kokkuvõttes saab nende sätete põhjal öelda, et põhiseadus ja rahvusvaheline õigus jätavad
seadusandjale haridussüsteemi kujundamisel üsna avara otsustusruumi. Sellest olenemata peab
kohustuslikuks tehtud õpe olema kvaliteetne, seejuures tuleb igale lapsele läheneda
individuaalselt ja arendada iga lapse võimeid nii palju, kui see on võimalik.
Õppe korraldamise põhimõtted ja õppe kohandamine
3. Hariduspõhiõiguse realiseerimiseks on Riigikogu kehtestanud põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse (PGS).
Põhihariduse standard kehtestatakse põhikooli riiklikus õppekavas ning lihtsustatud, toimetuleku-
ja hooldusõppel olevate õpilaste jaoks põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas. Põhikooli
riikliku õppekava ning põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava kehtestab Vabariigi Valitsus
(PGS § 15 lg 2). Seega täpsustatakse riiklike õppekavadega PGS-is sätestatud õppe korraldamise
põhimõtteid.
Õppe korraldamisel lähtuvad riik, koolide pidajad ja koolid kaasava hariduse põhimõttest.
Kvaliteetne üldharidus on võrdväärselt kättesaadav kõigile, sõltumata inimese sotsiaalsest ja
majanduslikust taustast, rahvusest, soost, elukohast või hariduslikust erivajadusest (PGS § 6 p 1).
Õpilaste vajadusi ja huve arvestatakse kooli õppekava kujundades ning individuaalseid õppekavu
rakendades (PGS § 6 p 4).
Ka jälgivad õpetajad, kuidas õpilane areneb ja koolis toime tuleb, ning vajaduse korral kohandavad
õpet õpilase individuaalsete vajaduste ja võimete järgi (PGS § 37 lg 1). See tähendab, et igale
õpilasele antakse võimalus õppida oma võimete kohaselt ja igaüks saab vajalikku tuge õpetajatelt,
tugispetsialistidelt, abiõpetajatelt ja teistelt spetsialistidelt (PGS § 46 lg 9).
Põhikooli riiklikus õppekavas (edaspidi RÕK) on täpsustatud, et õpet kavandades ja ellu viies
arvestatakse õpilase taju- ja mõtlemisprotsesside eripära, võimeid, keelelist, kultuurilist ja
perekondlikku tausta, vanust, sugu, terviseseisundit, huvi ja kogemusi. Kasutatakse
diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õpilastel jõukohaselt
pingutades õppida, arvestades sealjuures igaühe eripära (RÕK § 5 lg 4 punktid 1 ja 8).
Õpilase võimete ja annete arendamiseks tuleb põhikoolis selgitada välja õpilase individuaalsed
õpivajadused, valida sobivad õppemeetodid ning korraldada diferentseeritud õpet (RÕK § 16 lg 1).
Õpilase hariduslikust erivajadusest tulenevalt võivad riiklikes õppekavades sätestatud tingimustel
nominaalne õppeaeg ja õppekoormus erineda PGS-is sätestatust (PGS § 15 lg 5). Kui haridusliku
erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas
sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest
vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel
(PGS § 18 lg 2).
4. Haridus- ja Teadusministeeriumist ning Haridus- ja Noorteametist selgitati, et kuna
õpitulemuste vähendamine või õppeainest vabastamine mõjutab suuresti lapse edasisi õpinguid,
kehtib nõue, et kool saab õpitulemusi vähendada või asendada või õpilase kohustusliku õppeaine
õppimisest vabastada ainult Rajaleidja koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel. Niisugune
tingimus on seatud selleks, et vältida üleliia kergekäeliselt tehtud standarditud kohandusi, mis
võivad kitsendada õpilase tulevikuväljavaateid olukorras, kus tema võimed võivad muutuda.
3
Ministeerium ja amet selgitasid, et kõikides õppeainetes õpitulemuste vähendamine on erandlik
soovitus. Üldjuhul ei ole piirialase vaimse võimekusega lapse intellektuaalne võimekus
(kognitiivne võimekus) ühtlase tasemega, vaid võib erineda oskuste kaupa. Õpitulemuste
vähendamisel võetakse aluseks see, kuidas laps saab hakkama õppekava omandamisega. Kui laps
kõikidest tugimeetmetest hoolimata ei saa suuda omandada õppekava minimaalsel tasemel, on vaja
õpitulemusi vähendada.
5. Eelnevast saab järeldada, et PGS-i ja RÕK-i kohaselt tuleb arvesse võtta iga lapse
individuaalseid omadusi. Seadus kohustab lapse arengut pidevalt hindama ja kohandama õpet
sellele vastavalt, vajaduse korral õppe sisu muutes. PGS ei sea piiri, kui suures ulatuses võib
kohandusi teha. Seetõttu ei saa välistada, et õpitulemusi vähendatakse mitmes (põhi)aines ja kuni
lihtsustatud õppekava tasemeni.
Lihtsustatud riikliku õppekava rakendamise otsus
6. Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (edaspidi LÕK) § 1 lõike 1 järgi kehtestab LÕK
põhihariduse standardi intellektipuudega õpilastele. Lihtsustatud õpet rakendatakse kerge
intellektipuudega õpilastele, toimetulekuõpet mõõduka intellektipuudega õpilastele ning
hooldusõpet raske ja sügava intellektipuudega õpilastele (LÕK § 1 lg 2).
7. Intellektipuue ja vaimupuue on sünonüümid (Eesti Keele Instituudi Sõnaveeb, vt ka MTÜ Eesti
Autismiliit, Vaimupuudega Inimeste Tugiliit Vaimukad). Meditsiinivaldkonnas kasutatakse
intellekti peetunud või puuduliku arengu kohta mõistet vaimne alaareng ja vaimses alaarengus
eristatakse neli raskusastet: kerge, mõõdukas, raske ja sügav (vt rahvusvaheline haiguste
klassifikatsioon RHK-10 alampeatükk F70-F73 vaimne alaareng). Vaimset alaarengut on pädev
diagnoosima eriarst (psühhiaater).
8. Vaatamata sõnakasutuse erinevusele tuleb ka LÕK-is kasutatud mõisteid kerge, mõõdukas,
raske või sügav intellektipuue mõista kui eriarsti kindlaks tehtud seisundeid. Pole tõendeid, et neil
LÕK-i mõistetel on iseseisev tähendus. Haridusvaldkonna õigusaktid ei anna mitte ühelegi
haridusvaldkonna organile (mh koolivälisele nõustamismeeskonnale, vt määruse § 6 lg 3) pädevust
ega volitust hinnata õpilase intellektipuuet kergeks, mõõdukaks, raskeks või sügavaks. LÕK
üksnes seob (eelnevalt tuvastatud) intellektipuude astmega kindla õppe rakendamise võimaluse.
Kuigi määruse § 4 lõike 1 punktis 6 ei ole välistatud, et eripedagoog, logopeed või psühholoog
võivad anda puude kohta oma hinnangu, saavad nad anda hinnanguid vaid oma pädevuse piires.
Neil spetsialistidel pole pädevust tuvastada lapse intellektipuuet (vaimset alaarengut).
9. Ka ei viita LÕK-i eelnõu seletuskiri sellele, et LÕK-i mõistetel kerge, mõõdukas, raske või
sügav intellektipuue on iseseisev või teistsugune (laiem) tähendus, kui on meditsiinivaldkonna
mõistetel kerge, mõõdukas, raske või sügav vaimne alaareng. Seletuskirjast ei nähtu, et õppekava
on mõeldud ka neile, kellel on küll raskusi RÕK-i omandamisega, kuid kellel pole intellektipuuet
(vaimset alaarengut) tuvastatud (vt veel PGS-i eelnõu 412 SE juurde koostatud määruse
hariduslike erivajadustega õpilaste klassis ning õpiabirühmas õppe ja kasvatuse korraldamise
alused eelnõu; selle määruse vastuvõtmisel koostatud seletuskiri).
10. Haridus- ja Teadusministeerium kui LÕK-i väljatöötamise eest vastutaja selgitas
õiguskantsleri nõunikule (vt lisa), et kuna LÕK-i rakendatakse intellektipuudega õpilaste suhtes,
saab seda õppekava soovitada üksnes õpilasele, kelle vaimne alaareng on kindlaks tehtud ja seeläbi
leidnud kinnitust püsiva iseloomuga väiksem arengupotentsiaal ning et lihtsustatud õppekava
4
kasutamine on õigustatud.
11. Kokkuvõttes saab kehtivast õigusest järeldada, et Rajaleidja koolivälised
nõustamismeeskonnad toimivad õiguspäraselt, kui soovitavad LÕK-i üksnes neile õpilastele, kelle
vaimse alaarengu on eriarst kindlaks teinud.
LÕK-i rakendamise laiendamise võimalused
12. Õppekava sisu ja selle rakendamise põhjendatuse küsimused on eelkõige pedagoogika-, mitte
õigusvaldkonna küsimused. Teiselt poolt on Riigikogu PGS § 15 lõike 2 alusel volitanud
Vabariigi Valitsust õppekavasid kehtestama ning need tuleb kehtestada kooskõlas PGS-i,
põhiseaduse ja rahvusvahelise õigusega. Järelikult tuleb LÕK-i kasutamist laiendades arvestada,
et iga lapse võimed tuleb võimalikult suurel määral välja arendada ja lähtuda seejuures tema
individuaalsetest vajadustest. Kuna LÕK kitsendab õppimise võimalusi, ei peaks LÕK-i
laialdasemat kasutamist võimaldama kergekäeliselt. LÕK-i tuleks rakendada vaid siis, kui lapse
arenguvõime piirid on võimalikult täpselt kindlaks tehtud.
13. Mõistagi on õppija individuaalsete vajadustega arvestamine ja õppe kohandamine töömahukas
protsess ning peale õpetaja peavad õpilasele abi ja tuge pakkuma teised spetsialistid, sealhulgas
abiõpetajad. PGS-i kohaselt on võimalik korraldada ka LÕK-i ja RÕK-i piirialale jääva õpilase
õpet ilma LÕK-i rakendamata, nii et õpe oleks lapsele jõukohane. Põhikooli pidaja peab
hoolitsema, et põhikoolis oleksid kvalifitseeritud õpetajad, et koolis oleks turvalisuse, tervisekaitse
ja õppekava nõuetele vastav õppekeskkond ning võimalused õpilase arengu toetamiseks
(PGS § 7 lg 1). Kui õpetajal pole koolis võimalik saada vajalikku tuge abiõpetajatelt, puudub
sobilik õppevara, tugispetsialistid vms, ei ole küsimus mitte selles, et LÕK-i rakendamine oleks
lapse parimates huvides, vaid selles, et riik, kooli pidaja ja kool ei taga lapsele ettenähtud tuge ja
vajalikke kohandusi ning seetõttu kannatab lapse õpe.
14. Haridus-ja Teadusministeeriumi sõnul on siiski lapsi, keda on näiteks piirialase vaimse
võimekuse ja mõne psüühilise häire koosmõju tõttu väga keeruline õpetada. Sel juhul on õpetaja
seisukohast lihtsam valida valmis õppekava, kui kohandada seda lapsest lähtuvalt. Ministeerium
on teinud ettepaneku, et õppekavade muutmise eelnõus täiendataks LÕK-i rakendamise aluseid
(vt lisa).
Põhikooli lõputunnistuse hinnete tähendus
15. Õigustatud on küsimus, kui usaldusväärne on selline põhikooli lõputunnistus, millest ei ole
võimalik välja lugeda, et õpilase õpitulemusi on vähendatud. Küsimus on ka selles, kuidas saab
sel juhul järgmise taseme õppeasutus teavet õpilase tegelike teadmiste ja oskuste kohta. Õigusaktid
lubavad nii gümnaasiumil (PGS § 27 lg 5) kui ka kutseõppeasutusel (määruse § 3 lg 1 p 4) selgitada
enne inimese kooli vastuvõtmist välja tema teadmiste ja oskuste tase. Selleks korraldatakse näiteks
gümnaasiumisse astuvatele õpilastele katseid ja vestlusi. Ka kutseõppeasutused korraldavad
sisseastumisel vestlusi ja katseid(teste) eriti sel juhul, kui tegu on populaarsema või keerukama
erialaga või kui on tegu haridusliku erivajadusega õpilasega. Kui peaks selguma, et
õpilaskandidaadi teadmised ja oskused ei vasta soovitud eriala tasemele, tuleb kutseõppeasutusel
noort nõustada sobiva eriala valikul (määruse § 4 lg 1, määruse § 3 lg 1 p 2)
Kutseõppeasutusest selgitati õiguskantsleri nõunikule, et kutseõppeasutus peab oluliseks anda
õppimisvõimalus ja amet ka sellele õpilasele, kellel on olnud põhikoolis õppimisega raskusi.
5
Seetõttu ei tähenda lüngad põhikooli õppekava omandamisel tingimata seda, et õpilast vastu ei
võeta või et ta koolist välja langeb, vaid kool rakendab tugimeetmeid lünkade tasandamiseks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Lisa: Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Haridus- ja Noorteameti kiri õiguskantslerile
Koopia: Haridus- ja Teadusministeerium, Haridus- ja Noorteamet
Aigi Kivioja 6938428
[email protected]
Teie: 6.04.2022 nr 7-
Kärt Muller 6/220521/2201907
Õiguskantsleri Kantselei
Meie: 22.04.2022 nr 9.1-
1.1/22/1684-2
Vastus teabe küsimisele
Austatud proua Muller
Täname võimaluse eest õiguskantslerile tehtud pöördumises tõstatatud teemal selgitusi anda.
Edastame vastused esitatud küsimustele.
1. Millist õpilast on silmas peetud mõiste intellektipuudega õpilane all, kellele rakendub
lihtsustatud riiklik õppekava (edaspidi LÕK, § 1 lg 1)?
Intellektipuudega õpilase all on mõeldud õpilast, kellel on vaimse arengu mahajäämus ehk
vaimupuue. Rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis (RHK) eristatakse kerget,
mõõdukat, rasket ja sügavat vaimset alaarengut. Vaimse alaarengu puhul on
tegemist intellekti peetunud või puuduliku arenguga. Vaimupuue on seisund, mis elu
jooksul on vähemuutuv ja mida pole võimalik ravida. Vaimupuudega inimeste
esindusorganisatsioonid eelistavad mõistet „intellektipuue“.
2. Kas vastab tõele, et LÕKi soovitus antakse kindla diagnoosi olemasolul? Kui nii, siis
millega sellist praktikat põhjendate?
Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (LÕK) näol on tegemist põhihariduse standardiga
intellektipuudega laste jaoks. Eraldi õppekava loomise taust on arenguteoreetiline arusaam,
et on lapsi, kelle arengupotentsiaal ei võimalda tavaõppekava järgida. Tavaõppekavas
sisaldub palju abstraktseid teadmisi ja oskusi, mille omandamine pole piiratud
arengupotentsiaali korral võimalik, ebatavaliselt piiratud arengupotentsiaaliga õpilastel
peab õppekava sisu olema teistsugune. Lihtsustatud õppekava peab võimaldama ka selliste
teadmiste-oskuste õpetamist, mis tavalise arengupotentsiaaliga õpilastel kujunevad ilma
sihipärase õpetamiseta, spontaanselt.
Kuna põhikooli lihtsustatud riiklikku õppekava rakendatakse intellektipuudega õpilastele,
siis saab seda õppekava soovitada üksnes õpilasele, kellel vaimne alaareng on kindlaks
tehtud. Teisisõnu on lihtsustatud õppekava kasutamise eelduseks tingimus, et seda
kohaldatakse kindlale sihtrühmale, kes on arengupotentsiaali mõttes kategoriseeritav ehk
ühetaoline. Mistahes üldistus selliste kategooriate loomisel ei teeni aga vahetult õpilase
huve, sest ka konkreetse diagnoosiga laste arengutase ja -potentsiaal on üldjuhul
normaaljaotusele vastav. Seetõttu on standardiseeritud lihtsustus õppekava näol pigem
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
õppetöö läbiviija tegevuse lihtsustamiseks, kui lähtub konkreetse õpilase vajadusest. Kui
sihtrühma kategooriat luua ning on oht, et selle rühma sees on variatiivsus suur, on mõistlik,
et õppekava kohaldamise aluseks oleksid selged kriteeriumid nagu ka antud juhul on vaimse
alaarengu diagnostilised kriteeriumid.
3. Kas ja milline laps võib olla põhikooli riikliku õppekava (RÕK) ja LÕK piirimail? Mis
kaalutlustest lähtuvalt valitakse selle lapse õppekava ning kas ja kelle initsiatiivil peaks
õppekava ümberhindamine hiljem toimuma?
RÕK ja LÕK piirimail võivad olla lapsed, kel ei ole vaimset alaarengut tuvastatud, kuid
kelle kognitiivne profiil on ebaühtlane ja vaimne võimekus kokkuvõtvalt normi piiril.
Sellesse rühma võivad kuluda ka sellised lapsed, kelle päritolupere aineline ja kultuuriline
vaesus ei võimalda õpioskuste ja baasiliste teadmiste-oskuste nappuse tõttu saavutada
RÕKi miinimumnõuetele vastavaid tulemusi või on need saavutatavad mõnes valdkonnas
ning mõnes valdkonnas mitte. Selle sihtrühma puhul on õpipotentsiaal ajas muutuv ning
soodsate arengutingimuste juures võimalik kas kõikide või paljude valdkondade osas
saavutada RÕKis seatud eesmärgid.
Sellistel lastel võib olla tõsiseid raskusi RÕKiga toimetulemiseks ja seda ka vaatamata
rakendatud tugimeetmetele ja abile. Sel juhul on lähtudes lapse eripärast ja vajadustest vaja
kohandusi õppekavas, õppemahus, õppekorralduses ja – metoodikas, sageli ka õpitulemuste
vähendamist ühes või mitmes aines, mõnikord ka kohustuslikust õppeainest vabastamist või
asendamist. Teisisõnu peab selle sihtrühma puhul olema haridusasutus paindlik ja
reageerima vastavalt õppijas toimuvatele muutustele ning standardiseeritud õppe plaan võib
sisaldada ohtu mitte arvestada muutuvate oludega ning pakkuda õppesisu alla või üle
õpilase võimete. Õppekavaga toimetulekut näeb ja hindab eelkõige kooli meeskond –
õpetaja, tugispetsialistid, haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija (HEVKO).
Õpilasele koostatakse individuaalne õppekava vähendatud õpitulemusega aines, kus on
kirjas ka oodatavad õpiväljundid ja tulemused. Samuti avatakse koolis individuaalse arengu
jälgimise kaart, kuhu pannakse kirja õpetajate hinnangud, tugispetsialistide tegevus, õpiabi
jne. Kool on kohustatud hindama rakendatavate meetmete ja toe mõju vähemalt ühe korra
õppeaastas. Koolivälise nõustamismeeskonna soovitatud toe mõju hinnatakse lisaks ka enne
rakendamise tähtaja lõppemist. Juhul, kui hindamise tulemusena selgub, et individuaalses
õppekavas püstitatud õpitulemuste saavutamine ei ole siiski õnnestunud, korraldab
HEVKO edasised tegevused (kooli tugimeeskond hindab ja analüüsib olukorda, kaasates
lapse ja lapsevanema, vajadusel Rajaleidja).
4. Mille alusel otsustab Rajaleidja nõustamismeeskond, et RÕK järgi õppiva õpilase huvides
on õpitulemuste vähendamine kõigis põhiainetes vastavalt õpilase tasemele? Millal
soovitatakse lapsele lihtsustatud riikliku õppekava (LÕK) järgi õppimist?
Riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemusi (eesmärgid, mida õpilane peab saavutama) saab
kool vähendada või asendada või õpilase kohustusliku õppeaine õppimisest vabastada ainult
Rajaleidja keskuse koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel ning lapsevanema
nõusolekul. Arvestades õpitulemuste vähendamise või õppeainest vabastamise olulist mõju
edasistele õpingutele, on selline nõue seatud vältimaks üleliia kergekäelisi standardiseeritud
kohandusi, mis kitsendaksid õpilase tulevikuväljavaateid olukorras, kus õpilase potentsiaal
on ajas muutuv.
Kõikides õppeainetes vähendamine on erandlik soovitus, üldjuhul ei ole piirialase vaimse
võimekusega lapse intellektuaalne võimekus (kognitiivne võimekus) ühtlane, vaid kõigub
suures piires ea keskmisest kuni oluliselt madalama tasemeni erinevate oskuste lõikes.
Vähendamise aluseks on lapse hakkamasaamine õppekava omandamisel. Kui laps kõikidest
2 (6)
tugimeetmetest hoolimata ei saa õppekava miinimumiga hakkama, on vajalik õpitulemuste
vähendamine. Lihtsustatud õppekava soovitatakse siis, kui lapsel on intellektipuue kindlaks
tehtud, seeläbi leidnud kinnitust ajas püsiva iseloomuga vähesem arengupotentsiaal ning
standardiseeritud lihtsustusele on olemas õigustus.
5. Kas ja kuidas erineb oma sisu poolest õpilase õpe, kui tal on RÕK-i järgi õppides
vähendatud õpitulemusi kõigis põhiainetes tema tegeliku tasemeni ja sama õpilase õpe LÕK
järgi?
Selle küsimusele on keeruline üheselt vastata, kuna vähendamise korral lähtutakse
konkreetse lapse võimetest ning taotletavad õpitulemused seatakse õpilasele koostatud
individuaalses õppekavas, st vähendamise sisu varieerub.
RÕK ja LÕK õppekavad erinevad nii sisult kui ka struktuurilt. Erinevusi on nii õppeainetes
(nt LÕKis ei ole teist võõrkeelt, ühiskonnaõpetust, geograafiat, keemiat ja füüsikat (nende
asemel on loodusõpetus), õppeainete nädala koormuses (nt tööõpetuse maht on LÕKis
oluliselt suurem kui RÕKis) kui ka õppeaines käsitletavates teemades või nende käsitlemise
ajas (nt matemaatikas RÕKi alusel õppides valdab õpilane 3. lassi lõpuks korrutustabelit
(korrutab ja jagab peast ühekohalise arvuga 100 piires), samas kui LÕKi alusel 4. klassi
lõpuks õpilane korrutab ja jagab täiskümneid ühekohalise arvuga 100 piires). Samuti on
erinevad õppe ja kasvatuse rõhuasetused ning taotletavad pädevused, õpetamise metoodika
ja õppematerjalid (LÕKi alusel toimub õpe eelkõige läbi eluks vajalike praktiliste
tegevuste.) Õpitulemuste vähendamisel on võimalik valida praktikas kaks suunda – kas
vähendada läbitavate teemade hulka või läbida siiski suurem osa teemasid, kuid tehes seda
vähendatud mahus. Nii võib vähendamisel osutuda asjakohaseks nt mitte loobuda teisest
võõrkeelest täielikult, küll aga jääda selle mahu juures oluliselt tagasihoidlikumaks. Samuti
võib lapse võimekusest tulenevalt olla kohane plaanida füüsika algteadmiste või ka mõne
jõukohase teema põhjalikku käsitlust, samas loobudes neist valdkondadest, mis ei ole ka
välise abiga omandatavad. LÕKi puhul on vähendamine standardiseeritud ja a priori
loobutakse tervetest teemaplokkidest või ainetest.
6. Kas ja kuidas (mis tuge pakkudes) on teie hinnangul koolil võimalik korraldada RÕK järgi
õppiva õpilase, kelle õpitulemusi on vähendatud kõigis põhiainetes, õpet nii, et see õpe oleks
talle jõukohane ja lapsel ei tekiks probleeme, millele avalduses on viidatud
(käitumisraskused, koolikohustuse mittetäitmine, koolikiusamine jne)?
Olenemata õppekavaga seatud raamistikust, saab õpetaja last õpetada tema lähima arengu
tsoonis. Lähima arengu tsoon on ala, kus õppimine toimub ainult siis, kui õppijat aitab ja
juhendab õpetaja või kaaslane, kes on oma arengult temast ees. Asju, mis on lähima arengu
tsoonis, ei suuda laps veel iseseisvalt teha, küll aga suudab ta neid teha kõrvalise abiga.
Õpetaja ülesanne on jälgida iga õpilase toimetulekut koolis ning kohandada õpet õpilase
individuaalsete vajaduste ja võimete järgi. Õpetamise individualiseerimine (sh õppekava
kohandamine) põhinebki konkreetse õpilase lähima arenguvalla täpsel tundmisel ja sellest
lähtuval õpikeskkonna loomisel. Võimetekohane õpe ja vajalik tugi õpilasele tagatakse
õpetajate, tugispetsialistide ja abiõpetajate koostöös.
Õpilane, kelle taotletavaid õpitulemusi on vähendatud, õpib individuaalse õppekava alusel,
mis on õpetajate, lapsevanema ja tugimeeskonna koostöös paika pandud plaan, kuidas
õpilast toetada nii, et õpe oleks lapsele jõukohane, eduelamust pakkuv ja probleeme, millele
Tartu linna Hariduse Tugiteenuste Keskuse kirjas viidatakse, ei tekiks. Arvestades, et
õppetöö kohandamiseks ja õpilase toetamiseks on mitmeid paindlikke võimalusi, ei saa
öelda, et piirialase või ebaselge vaimse võimekusega laste õpetamine nii, et ka nemad
3 (6)
saaksid kogeda edu ja õnnestumist, oleks kuidagi takistatud. Juhul kui õpetamisel ei ole
arvestatud õpilase lähima arengutsooniga, tema arengupotentsiaaliga, võivad eelnimetatud
probleemid tekkida, kuid siin ei ole võtmeks standardiseeritud õppekava vaid konkreetse
kooli või õpetaja tegevus õppetöö individualiseerimisel. See kehtib kõikide õppekavade
puhul.
Kahtlemata on õpetajale vaja kõrvale abiõpetajat, kuna vähendatud õpitulemustega õpilane
vajab tunnis individuaalset juhendamist, kuna tema võime iseseisvalt õppida ja uut materjali
omandada on piiratud. Oluline on leida klassis tegevusi, ülesandeid, rühmatöid, kus laps
saaks kasutada oma tugevusi ja olla teistega võrdne partner. Vähendatud õpitulemustega
õpilase toetamiseks on üldjuhul vaja olulises mahus individuaalseid või väiksemas rühmas
tunde ja pidevat tugispetsialistide teenust.
Juhtudel, kus õpilasele on koostatud individuaalne õppekava ja tal ilmnevad saadetud kirjas
viidatud probleemid, on nii koolidele kui ka vanematele toeks olnud Rajaleidja keskus, kel
on pädevus nõustada, kuidas ühes või teises olukorras toime tulla. Avaram võimalus
kasutada standardiseeritud ehk teatud üldistusveaga õppekava ning seeläbi mitte arvestada
õpilase individuaalsusega võib vähendada mingis mahus töökoormust, sest väheneb nende
õpilaste hulk, kelle osas peab koostama individuaalse õppekava. Samas on sellises arutelus
eetilises plaanis argumentide kategooriaviga - õpilase õigus saada isiklikule
arengupotentsiaalile vastavat õpet ning võimalik kokkuhoid tööajas pole sama kategooria
argumendid.
7. Kui palju on viimase viie aasta jooksul olnud juhtumeid, kus lapsele, kes õppis LÕK-i järgi,
soovitati hiljem RÕK-i järgi õppimist?
Praktikas on olnud mõned üksikud juhtumid, kus korduvuuring ei kinnitanud vaimse arengu
mahajäämust ning õpilane on viidud tagasi RÕKile.
8. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 2017. aastal algatatud eelnõu kohaselt oli plaanis LÕK-
ist loobuda ja näha RÕK-is ette eraldi sätted intellektipuudega õpilastele. Eelnõu
menetlemise käigus sellest muudatusest siiski loobuti Riigikogu liikmete
muudatusettepaneku tõttu. Miks peeti vajalikuks LÕK-ist loobuda ja kas ministeeriumil on
kavas see muudatus tulevikus siiski algatada?
2017. aastaks oli erinevate uuringute tulemusena selgunud, et lihtsustatud, toimetuleku- ja
hooldusõppe korraldamise regulatsioon ei lähtu kõikidel juhtudel samadest väärtusalustest,
mida järgib riiklik õppekava. Teisalt oli selge, et põhihariduse omandamisel peavad kõik
õpilased olema võrdselt koheldud ja saama õpet vastavalt nende võimetele. Lisaks on järjest
kasvanud LÕKil õppijate arv tavakoolides, kes peavad oma õppekava koostamisel
arvestama mitme õppekavaga, seejuures orienteeruma regulatsiooni erinevustest
tulenevates nüanssides õppe kavandamisel ja korraldamisel. Selle tulemusena kujunes
seisukoht, et lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppe eesmärgid ja korraldus on
asjakohane reguleerida ühes riiklikus õppekavas ning õppe sisu ja taotletavad õpitulemused
riikliku õppekava osana. LÕKi lisa 1 lihtsustatud õpe, lisa 2 toimetulekuõpe ning lisa 3
hooldusõpe oli kavas viia RÕKi lisadeks sarnaselt tänaste RÕKi ainevaldkonna kavadega.
RÕK ja LÕK määruste ühendamine eeldab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmist
ning selleks ka vajalikku poliitilist toetust. Täna on käimas mõlema õppekava ainekavade
ning õpitulemuste ajakohastamise protsess. Samal ajal töötatakse õppekavade arendamise
uue kontseptsiooniga ning õppekavade üldosade ühendamise otstarbekuse üle saab
otsustada uute õppekavade väljatöötamisel.
4 (6)
9. Kui RÕK järgi õppivale õpilasele soovitatakse õpitulemuste vähendamist kõigis põhiainetes
vastavalt õpilase tasemele, siis lõputunnistusel ega hinnetelehel see vähendamine ei kajastu
(hinnetelehel on näha üksnes see, kui õpilane on mõnest õppeainest vabastatud, määruse §
11 lg 4 p 8). Kuidas saab järgmise kooliastme õppeasutus teada, milline on õpilase tegelik
teadmiste ja oskuste tase ja kas põhikooli lõputunnistus on sel juhul usaldusväärne?
Lähtudes arusaamast, et õpetamise individualiseerimine põhineb konkreetse õpilase lähima
arenguvalla tundmaõppimisel ja sellest lähtuval õpikeskkonna loomisel, peab õppimine
alati lahti minema õpilase tegeliku taseme välja selgitamisest. Õppimine toimub õppija
lähima arengu tsoonis, mille kohta lõputunnistusele lisatav hinneteleht saab anda väga
piiratud infot. Selleks, et õpilaste üleminekuid paremini toetada, on tunnistuse muutmise
asemel hetkel valitud praktilisem lahendus – nii üldhariduskoolidel kui ka
kutseõppeasutustel on võimalus näha eelmise õppeasutuse ja koolivälise
nõustamismeeskonna poolt hariduse infosüsteemi kantud andmeid koolivälise
nõustamismeeskonna soovituse ning tuge saavale õpilasele rakendatud tugiteenuste ja -
meetmete (sh nt individuaalse õppekava ja õpitulemuste vähendamiste/ asendamiste) kohta.
Suundudes järgmisele haridustasemele, on koolil kohustus selgitada vastuvõtuprotsessis
välja õpilase võimekus vastavale tasemele õppima asumiseks. Kutseõppesse suundudes on
koolil kohustus haridusliku erivajadusega õpilast sobiva erialavaliku tegemisel nõustada.
Haridus- ja teadusministri määruse nr 35 „Haridusliku erivajadusega õpilase
kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord“ § 4 lg 1 sätestab, et kool peab nõustama
õpilaskandidaati või tema seaduslikku esindajat õpilaskandidaadi potentsiaalile vastava
eriala ja õppekava taseme valikul, hinnates tema valmisolekut saavutada õppekavas seatud
õpiväljundid ja siirduda peale õpinguid tööturule või edasisse õppesse. Ka gümnaasiumisse
vastuvõtmisel võib kool põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 27 lg 3 kohaselt hinnata isiku
teadmisi ja oskusi, kuid vastuvõtutingimused peavad põhinema objektiivsetel ja eelnevalt
avalikustatud kriteeriumidel. Seega on gümnaasiumit pakkuval haridusasutusel võimalus ja
ülesanne selgitada välja vajaminev info, mille alusel otsustada gümnaasiumisse
vastuvõetavad õpilased.
Täiendavalt esitatud küsimustele soovime rõhutada, et Tartu linna Hariduse Tugiteenuste
Keskuse pöördumises kirjeldatud olukord, kus osale haridusliku erivajadusega lastele ei ole
võimaldatud õppida jõukohase õppekava järgi nende vaimset tervist toetavas keskkonnas,
on selgelt vastuolus kehtiva õigusega.
Kaasava hariduse kontseptsioon tuleneb otseselt põhiõiguslikust eeldusest, et igaühel on
õigus saada kvaliteetset haridust, mis arvestab õpilase individuaalsete vajadustega ning
aitab igal õpilasel oma võimeid ja potentsiaali maksimaalselt välja arendada.
Haridusvaldkond tervikuna on liikumas üha enam õppe individualiseerimise ja õppijast
lähtuva õppe suunas. Olukorras, kus normintellektiga laps RÕKi õpitulemuste
saavutamisega hakkama ei saa, näeb kehtiv seadus ette piisavalt palju erinevaid paindlikke
võimalusi õppe jõukohastamiseks. Seega ei saa väita, et piirialase või ebaselge vaimse
võimekusega laste õpetamine nii, et ka nemad saaksid kogeda edu ja õnnestumist, oleks
kuidagi takistatud.
Mööname, et on lapsi, keda on näiteks piirialase vaimse võimekuse ja mõne psüühilise häire
koosmõju tõttu väga keeruline õpetada ning õpetaja vaatest on lihtsam valida valmis
õppekava kui kohandada seda lapsest lähtuvalt. Pidades ühtviisi oluliseks nii õpilase kui ka
õpetaja heaolu, oleme teinud ettepaneku väljatöötamisel olevasse õppekavade muutmise
eelnõusse täiendada LÕKi rakendamise aluseid. Ettepaneku kohaselt võib lihtsustatud
5 (6)
riikliku õppekava rakendada nõustamismeeskonna soovitusel ja vanema nõusolekul
pervasiivse- ja/või spetsiifilise segatüüpi arenguhäirega õpilasele, keda haridusasutus on
toetanud tõhustatud ja eritoe tingimustel ja korras järjepidevalt vähemalt ühel õppeaastal
ning sellest hoolimata on õpilasel ületamatud raskused õppetöös.
Õppekavade muutmise eelnõu on plaanis Vanariigi Valitsusele esitada käesoleva aasta
juunis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Rakaselg Jaak Raie
kaasava hariduse valdkonna juht peadirektor
Haridus- ja Teadusministeerium Haridus- ja Noorteamet
Piret Liba
735 0136
[email protected]
6 (6)