Heli Kaer Teie nr
Juhataja
SA Hooldekodu Saaremaa Valss Meie 27.06.2022 nr 7-8/212135/2203456
[email protected]
Kontrollkäik Hooldekodusse Saaremaa Valss
Austatud proua Heli Kaer
Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 11. novembril 2021. aastal ette teatamata SA Hooldekodu
Saaremaa Valss (edaspidi: hooldekodu) tegevust.
Hooldekodu siseruumid jätavad hubase mulje. Hügieeniruumid on puhtad ja nüüdisaegsed. Majas
on olemas vajalikud abivahendid (käetoed, tõstuk, rulaatorid, pesemisraamid jms). Elanikud
saavad isiklikke asju hoida lukustatud kapikestes. Hooldekodus on avar söögiruum, kus on
võimalik korraldada ka kontserte ja ühistegevust. Inimeste terviseseisundit jälgivad õed. Hoone on
ligipääsetav ka liikumisraskustega inimestele.
Probleemiks on töötajate nappus. Hooldekodus peaks olema rohkem töötajaid, et elanike eest saaks
hoolitseda nagu vaja. Inimeste majutamisel tuleb arvestada tervisekaitsenõudeid. Hooldekodu
elanike hooldusplaanid tuleb üle vaadata vähemalt kord poolaastas.
Rahul ei saa olla sellega, et sügava liitpuudega hoolealustega töötavad tegevusjuhendajad, kes ei
ole läbinud kohustuslikku täiendkoolitust. Ka ei tohiks väljaõppeta abihooldajaid jätta tööle
üksinda, ilma hooldaja juhendava toeta. Kõigi voodite juures peaksid olema töötajate väljakutse
seadmed. Järgida tuleb ravimite manustamise ja käitlemise nõudeid.
Hooldekodus Saaremaa Valss on võimalik üldhooldusteenust pakkuda 100 inimesele
(kontrollkäigu ajal viibis üldhooldusteenusel 81 inimest). Ööpäevaringset erihooldusteenust saab
25 inimest (hooldekodus on 16 kohta ööpäevaringset erihooldusteenust vajavatele inimestele ja 9
kohta ööpäevaringset erihooldusteenust vajavatele sügava liitpuudega inimestele). Elanikud on
majutatud neljal korrusel asuvatesse magamistubadesse. Hooldekodus töötab kolm õde, neist kaks
osakoormusega (õde on kohal tööpäeviti, kokku 80 tundi nädalas).
Õiguskantsleri nõunikud tegid koos tervishoiueksperdiga ringkäigu hooldekodu ruumides,
tutvusid asutuse dokumentidega ning vestlesid töötajate ja elanikega.
2
1. Olmetingimused ja teenuse kvaliteet
Hooldekodu ruumid on tänapäevased ja varustatud vajalike abivahenditega. Pesuruumid on
avarad, mis võimaldab lamajate pesemiseks kasutada raame. Hoone on ligipääsetav
liikumisraskustega inimestele: olemas on kohandatud kaldteed, invatualetid ja koridorides
käsipuud. Liikumise teeb mugavamaks ka see, et magamistubade ja pesuruumide ustel ei ole
lävepakke. Siiski jäi silma õuealale viiva välisukse lävepakk, mille ületamine võib ratastooliga
liikujalt nõuda pingutust. Välisuks on nupuga automaatselt avatav. Hoones on kaks lifti. Suurem
neist mahutab ka raami/voodit ja sellega saab liikuda kuni kolmanda korruseni.
Magamistoad on ühe- kuni neljakohalised. Üldjuhul tuleb hooldekodu elanikke majutades
eelistada ühe- või kahekohalisi magamistube. Erihooldusteenuse osakonnas on lubatud
magamistuppa majutada kuni kaks erihoolekandeteenust saavat samast soost inimest. Neljandal
korrusel asus läbikäidav magamistuba (tuba nr 407), milles elasid kaks meest ja kaks naist.
Erihoolekandeteenust saavate inimeste majutamine neljakohalisse magamistuppa ei ole kooskõlas
tervisekaitsenõuetega. Ühes toas võivad üldjuhul elada samast soost inimesed. Toas oli küll
võimalik meeste ja naiste ala eraldada voldikuksega, kuid selline lahendus, kus inimene peab oma
tuppa pääsemiseks liikuma läbi teise magamistoa, ei ole sobiv.1
Õiguskantsler palub inimeste majutamisel arvestada, et hooldekodu on seal elavate inimeste kodu.
Läbikäidav magamistuba ei pruugi tagada selle elanikele piisavat eraldatust. Privaatsuse tagamise
vajalikkust on rõhutatud ka erihoolekandeteenuste kvaliteedijuhises.
Hea näitena võib esile tuua tubadesse paigaldatud vahekardinate kasutamist, mis võimaldavad
inimestele rohkem privaatsust (eeskätt potitooli kasutamisel ja hügieenitoimingute tegemisel, ka
mähkmete vahetamisel). Vahekardinaid ei kasutata siiski kõigis tubades ja seetõttu palub
õiguskantsler ka neis ruumides jälgida, et inimestel oleks võimalik hügieenitoiminguid teha
privaatselt (nt vajadusel kasutada sirmi).
Dokumentidest ilmnes, et hoolealuseid, kes ei ole võimelised end ise pesema, pestakse üldjuhul
kord nädalas. Samas selgus, et mitmel juhul oli inimesi pestud kümne päeva ja isegi pikema aja
tagant (erihoolekande osakonnas). See ei ole piisav. Lisaks igapäevastele hügieenitoimingutele
tuleb hooldekodu elanikke üle keha pesta vähemalt kord nädalas. See aitab ära hoida naha- ja
nahaaluskudede infektsioonide teket. Sama sagedasti tuleb tervisekaitsenõuete kohaselt vahetada
ka voodipesu.
On hea, et hooldekodu esimesele, teisele ja kolmandale korrusele on abi kutsumiseks paigaldatud
töötajate väljakutse süsteem. Silma jäi, et kõigi voodite juures kutsungisüsteemi ei olnud ja mõned
seadmed ei olnud töökorras (nöör oli katki või eemaldatud). Tõhus abi kutsumise süsteem aitab
tagada, et inimeste abivajadust märgatakse õigeaegselt. Elanike turvalisuse huvides oleks hea, kui
kutsungisüsteem oleks töökorras ning kui kutsungiseadmed oleksid kõigis osakondades ning iga
voodi juures.
Esimesel korrusel ei ole sageli ühtegi hooldustöötajat. Seal elavaid hoolealuseid käib kontrollimas
kolmanda korruse hooldaja. Seetõttu on abivajadusest teavitamiseks töötajate appikutsesüsteem
sellel korrusel iseäranis oluline. Kutsungisüsteemi kasutamisel süttib tuli ja kõlab kutsungiheli
esimese korruse koridori seinal asuval puldil. Teistel korrustel kõlab kutsungiheli vaikselt. Kui
1
Hooldekodu juhataja selgitas 11.04.2022 e-kirjas, et toas nr 402 elanud kaks inimest majutati teise magamistuppa.
3
samal korrusel ühtegi töötajat ei ole, siis ei pruugi hooldajad kutsungit märgata ja õigeaegselt
reageerida. Hooldajad ei pruugi alati ka abivajaja hõikumist kuulda, eriti õhtuti ja öösiti, kui
töötajaid on majas vähem. Elanike turvalisuse huvides oleks hea, kui esimese korruse elanike
kutsungid oleksid tõhusamalt jälgitavad.
Üldhooldusteenust saavatele inimestele on koostatud hooldusplaanid ja ööpäevaringset
erihooldusteenust saavatele hoolealustele tegevusplaanid. On kiiduväärne, et plaanide koostamisse
on kaasatud kõik hoolealusele olulised inimesed: lähedased, meditsiinipersonal,
tegevusjuhendajad, hooldajad jt. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 21 lõike 5 järgi peab
hooldusplaanid üle vaatama ja inimeste seisundit hindama vähemalt üks kord poolaastas. Mitme
inimese hooldusplaanid olid nõuetekohaselt üle vaatamata, kuigi plaanide uuendamise tähtaeg oli
juba möödunud.
Õiguskantsler palub hooldusplaanide ülevaatamisele rohkem tähelepanu pöörata. Peale selle palub
õiguskantsler jälgida, et hooldus- ja tegevusplaanid oleksid hooldajatele ja tegevusjuhendajatele
kättesaadavad. Kõik töötajad ei osanud kontrollkäigu ajal öelda, kas nad on plaanidega tutvunud
ja kust neid leida võiks.
Hooldekodu on koostanud huvitegevuste nädalakava, mille alusel planeeritakse tegevusi.
Erihooldusteenuse osakonna elanikega tegelevad selle osakonna tegevusjuhendajad.
Üldhooldusteenust saavad inimesed on kahe tegevusjuhendaja hoole all, nende ülesanne on
pakkuda elanikele mõtestatud ajaveetmise võimalusi, treenida hoolealuste kognitiivseid oskusi ja
aidata neid jalutama, inimestega võimelda ja korraldada suuremaid üritusi. Iga nädal toimub
lauluring, juturing ja võimlemine. Organiseeritakse ka pallimängu, joonistamist, mängitakse
lauamänge ning loetakse üheskoos ajalehte ette. Käiakse ka ühiselt õues, ent seda on hooldekodu
elanike sõnul vähemaks jäänud, sest pole enam nii palju töötajaid, kes inimesi õueminekul aitaksid.
Hooldekodus on ka väike raamatukogu.
Huvitegevuste korraldus jättis hea mulje. Ka huvitegevuses osalevad inimesed kiitsid hooldekodu
pakutavaid võimalusi. Siiski jäi silma, et paljud hooldekodu elanikud ei ole ühistegevusest
huvitatud. Nende kaasamiseks tuleks rohkem vaeva näha. Meestele huvi pakkuvat tegevust ning
aktiivset ja tööoskusi kujundavat tegevust on vähe. Mõned erihoolekandeteenust saavad inimesed
kasutasid kaitstud töötamise võimalusi.
Lamavate inimestega hooldekodus regulaarselt ei võimelda. Lamajatele on regulaarne võimlemine
väga oluline: see aitab säilitada liigeste liikuvust, lihaste tugevust ja ennetada tüsistusi, mida
põhjustab pikaajaline lamamine. Liikumisvaegusest põhjustatud probleemide ennetamiseks tuleb
rohkem aktiveerida ka piiratud liikumisvõimega inimesi.
Erihoolekande osakonnas elavatele inimestele on keerulisem tegevust leida. Osakonnas on palju
individuaalset lähenemist vajavaid hoolealuseid, kes ei ole alati võimelised osalema
grupitegevuses. Samuti ei ole ühistegevuste ruum väga suur. Hea oleks, kui huvi- ja teraapilisi
tegevusi saaks pakkuda ka individuaalselt või väiksemas grupis.
Kontrollkäigul jäi kahtlus, et mõnd inimest on seotud rihmaga ratastooli külge, et takistada tema
uitama minekut. Kui tekib vajadus mõnda inimest istumisel toestada, võib selleks kasutada
spetsiaalseid abivahendeid (st vastavaid selleks mõeldud keha kinnitusrihmu või kinnistusveste).
Üldhooldekodus elava inimese mehaaniline ohjeldamine liikumise ja liigutuste ulatuse piiramiseks
ei ole lubatud ka siis, kui selleks kasutatakse laia tugivööd. Kui on oht, et inimene võib
4
segadusseisundi tõttu uitama minna, siis tuleb talle tagada tema abivajadusele vastav abi ja
järelevalve.
Kontrollkäigul kogutud teabest selgus, et vähemalt ühele elanikule on kehtestatud
suhtlemispiirangud. See tähendab, et kõiki külalisi tema juurde ei lubata ja kõiki telefonikõnesid
ei ühendata. Samuti on hooldekodu võtnud inimese nõusolekuta hoiule tema kasutuses olnud
mobiiltelefoni.
Kui asi võetakse hoiule selle omaniku tahte vastaselt, on tegemist Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s
32 sätestatud omandiõiguse piiramisega. SHS ei anna üldhooldusteenuse osutajale õigust võtta
inimesele kuuluvat asja hoiule tema tahte vastaselt. SHS-i seletuskirjast selgub, et Riigikogu ei ole
teadlikult soovinud sellist õigust teenuseosutajale anda2. Niisiis ei tohi hooldekodu elaniku
nõusolekuta tema telefoni hoiule võtta.3 Hooldekodu võib sisekorraeeskirjas kehtestada külastuste
ja helistamise reeglid.4 Samas ei ole üldhooldusteenuse osutajal õigust piirata inimeste ringi,
kellega hooldekodu elanik soovib suhelda, sest sellega riivatakse inimese õigust eraelu
puutumatusele (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 26). Üksnes hooldekodu elanikul endal on õigus
keelduda külalisega kohtumisest või telefonikõne vastuvõtmisest.
Hooldekodus on olemas mitmesugused abivahendid, et inimeste pidev tõstmine ei seaks ohtu
töötajate tervist. Kontrollkäigul ilmnes, et hooldekodus on olemas ka tõstuk, kuid väiksemates
tubades ei ole piisavalt ruumi sellega tegutseda. Töötajaid on koolitatud tõstukit kasutama, kuid
kõigi hoolealuste puhul seda teha ei saa. Puudust tunti väiksemast tõstukist, mida saaks
igapäevaselt kasutada ka väiksemates tubades, et aidata inimest voodist püsti tõsta.
2. Töötajate arv ja kvalifikatsioon
Selleks et tagada nõuetekohane teenus (SHS § 100 lg-d 1 ja 2, § 20 lg 1 ja 2), peab
erihooldusteenust ja üldhooldusteenust osutavas hooldekodus olema piisavalt töötajaid.
Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse sügava liitpuudega psüühikahäirega inimestele5,
peab teenuseosutaja tagama, et 15 teenust saava inimesega tegeleks vähemalt üks
tegevusjuhendaja (SHS § 104 lg 2). Teistele ööpäevaringsel erihooldusteenusel olevatele
inimestele tuleb tagada ühe tegevusjuhendaja kohalolek 30 hooldekodu elaniku kohta
(SHS § 104 lg 1). Seadus näeb ette, et olenevalt inimeste vajadustest peab olema väljaspool ööaega
tööl veel vähemalt üks tegevusjuhendaja. Seadus sätestab siiski vaid miinimumnõude,
teenuseosutaja peab töötajate arvu planeerides lähtuma inimeste tegelikest järelevalve- ja
juhendamisvajadustest.
Päevasel ajal on hooldekodu neljandal korrusel asuvas erihoolduse osakonnas töötajaid rohkem,
kui miinimumnõuded ette näevad. Tavapäraselt on tööl kolm või neli tegevusjuhendajat.
Hooldekodu töökorraldust, suurt hooldus- ja tähelepanuvajadust ja pidevat intensiivset
järelevalvet vajavate hoolealuste eripära silmas pidades jäi siiski kahtlus, kas olemasolevast
personalist alati piisab.
2
Vt sotsiaalhoolekande seaduse seletuskiri 98 SE, lk 13–14.
3
Vt ka õiguskantsleri 02.11.2017 kontrollkäik Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS-i Kose Kodusse (lk 8).
4
Vt ka õiguskantsleri 04.11.2021 järelkontrollkäik OÜ Häcke Kohtla-Järve Hooldekodusse (lk 3).
5
Alates 08.05.2022 on teenuse nimetuseks ööpäevaringne erihoolekandeteenus äärmusliku abi- ja toetusvajadusega
inimesele.
5
Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa
Komitee on seisukohal6, et kui töötajaid on vähe, satuvad nad liiga suure pinge alla, mis võib
ohustada nende tervist ning mõjutada ka hoolealuste heaolu. Erihoolekande osakonna hoolealused
vajavad palju tähelepanu ja individuaalset lähenemist ning seetõttu on töötajate töökoormus suur.
Iseäranis neil päevadel, kui tööl on vaid kolm tegevusjuhendajat. Selleks et pakkuda kõigile
erihoolekande osakonna inimestele nende vajadustele sobivat teenust ning kaasata võimalikult
palju hooldekodu elanikke tegevustesse, mis aitavad parandada ja säilitada nende iseseisvat
toimetulekut, on vaja rohkem tegevusjuhendajaid. Tegevusjuhendajatel napib aega, et elanikega
individuaalselt tegelda (juhendada tööoskuste harjutamisel, enese hooldamise, eluks vajalike
igapäevaoskuste säilitamisel ja õppimisel) ning samal ajal tagada kõigi hoolealuste turvalisus ja
heaolu. Näiteks kui mõne inimesega plaanitakse õue minna, peab töötajaid jaguma nii õue minejate
kui ka osakonda jäävate hoolealuste juurde. Erihoolekande osakonnas elavaid inimesi ei saa jätta
omapäi, sest see on ebaturvaline.
Õhtusel ja öisel ajal (olenevalt graafikust alates kella 18-st või 19-st) jääb erihoolekande osakonda
tavaliselt vaid üks tegevusjuhendaja. See tähendab, et 25 hooldekodu elanikku (sh 9 sügava
liitpuudega inimest) valvab vaid üks tegevusjuhendaja, seega ei ole täidetud SHS § 104 lõikes 2
ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisele sätestatud miinimumnõuet. Ka õhtusel ja öisel ajaks
peaks osakonnas olema vähemalt kaks tegevusjuhendajat.
Hooldekodu kolmandal ja teisel korrusel asuvates üldhooldusteenuse osakondades töötab päevasel
ajal kolm hooldajat. Tööl on ka abihooldaja/puhastusteenindaja, kes abistab muu hulgas inimesi
söömisel ja voodipesu vahetamisel. Õhtuti ja öösiti (tavapäraselt 19.00–07.00) on nii teisel kui ka
kolmandal korrusel tööl üks hooldaja. Tööpäeviti tegeleb üldhooldusteenust saavate inimestega ka
kaks tegevusjuhendajat. Seadus ei kehtesta, kui palju peab üldhooldusteenust osutavates
hooldekodudes olema töötajaid, kuid hooldekodud peavad arvestama sellega, et hooldajad
jõuaksid ära teha kõik hooldusplaanis määratud hooldustoimingud ning anda hooldekodu elanikele
muud vajalikku abi.
Piisava töötajate hulga määramisel tuleb silmas pidada, kui palju on hooldekodus kohti, milline on
elanike abivajadus ning hoone, territooriumi ja asutuse eripära. Töötajaid peab olema piisavalt, et
ükski hooldekodu elanik ei jääks abita ning et hooldustoiminguid ning juhendavaid tegevusi
jõutaks teha vastavalt hooldekodu elanike abivajadusele. Kontrollkäigul ilmnes, et
personalipuudus annab tunda siis, kui on vaja kedagi osakonnast (ka õue) välja saata. Samuti siis,
kui hoolealuseid pestakse, ning õhtusel ja öisel ajal, kui hooldaja on osakonnas tööl üksinda.
Hooldajatel ei ole piisavalt aega, et lamavate hoolealustega võimelda ja liikumisel rohkem abi
vajavaid inimesi õue jalutama aidata.
Suur osa üldhooldusteenuse osakonna elanikke vajab abi pesemisel ja muudes
hügieenitoimingutes. Paljud neist kasutavad mähkmeid. Töötajad vajaksid abijõudu, et lamajate
hooldusega hõlpsamini toime tulla. Näiteks kahekesi on hoolealust tõsta lihtsam kui üksinda.
Seetõttu võiks ka teise ja kolmanda korruse osakondades olla õhtuti ja öösiti tööl rohkem
hooldustöötajaid.
Esimesel korrusel ei ole pidevalt ühtegi hooldajat, selle korruse elanike eest hoolitseb kolmanda
korruse töötaja. Kontrollkäigu ajal elas esimesel korrusel viis inimest. Kuigi esimesele korrusele
on personali sõnul majutatud paremini hakkama saavad inimesed, on siiski tegemist abivajajatega.
Üldhooldusteenus on mõeldud inimestele, kes ei suuda kodustes tingimustes iseseisvalt toime tulla
6
Vt CPT Bulgaaria 2020. a visiidi raport, p 31, Serbia 2015. a visiidi raport, p 201, Serbia ja Montenegro 2004. a
visiidi raport, p 186.
6
(SHS § 20 lg 1). Eraldi paiknevas üksuses (nt teisel korrusel) viibival töötajal on keeruline
vastutada järelevalveta elanike turvalisuse eest. Ka seda tuleks töötajate arvu planeerides
arvestada.
Hooldekodu elanike huve ja psüühikahäiretega inimeste eripärast hooldus- ja abivajadust silmas
pidades on hooldekodude töötajatele kehtestatud spetsiifilised koolitusnõuded. Töötajad
selgitasid, et hariduse omandamist peetakse oluliseks ning paljud töötajad on ka vajalikku koolitust
saanud. Majandustegevuse registri andmetel ei vasta siiski kõigi hooldekodu erihoolduse osakonna
tegevusjuhendajate kutsekvalifikatsioon SHS §-s 86 ja selle alusel sätestatud nõuetele, sest sügava
liitpuudega inimesega tööks nõutava täiendkoolituse on läbinud vaid viis hooldekodu
tegevusjuhendajat (kontrollkäigu ajal kehtinud SHS § 86 lg 6, alates 01.05.2022 sotsiaalkaitse
ministri määruse § 2 lg 4). Seetõttu on õhtusel ja öisel ajal jäetud sügava liitpuudega inimeste eest
hoolitsema ka need tegevusjuhendajad, kes pole nõutavat täiendkoolitust läbinud (nt 01.11.2021,
03.11.2021, 06.11.2021, 07.11.2021, 09.11.2021 vahetused).
Hooldekodu hooldajad vastavad SHS § 22 lõikes 4 sätestatud ettevalmistusnõuetele. Hooldekodu
elanike ja töötajate huvides on, et kõigil töötajatel oleks väljaõpe, sest see aitab olulisel määral
kaasa kvaliteetse hoolekandeteenuse osutamisele. Mitmel juhul oli ettevalmistusnõueteta
abihooldustöötajale pandud tööülesannete täitmisel suurem vastutus, kui seadus lubab.
Abihooldustöötajat peab juhendama hooldustöötaja (SHS § 22 lg 3). Töögraafikute põhjal võis
aga järeldada, et mõnikord on abihooldustöötaja õhtusel ja öisel ajal oma korrusel üksinda (nt
23.10.2021, 18.11.2021 vahetused). Nõnda ei tohiks see olla, sest abihooldustöötaja tööülesannete
täitmist peaks alati vahetult juhendama hooldustöötaja. Sellisena on näinud abihooldustöötaja
ülesandeid ka Riigikogu7. Abihooldustöötaja ei ole täitnud hooldustöötaja ettevalmistusnõudeid.
Sestap mõjutab selline töökorraldus ka hooldusteenuse kvaliteeti.
Hooldekodu kõigi hooldustöötajate andmeid ei ole majandustegevuse registrisse kantud (puudusid
kümmekonna hooldustöötaja andmed). Teenuseosutaja peab tagama, et registris kajastuksid õiged
andmed (majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lg 5) ning et need andmed
esitataks registripidajale esimesel võimalusel ja õigeaegselt.
Õiguskantsler palub hoolitseda selle eest, et hooldekodus oleks kogu aeg tööl piisavalt hooldajaid
ja tegevusjuhendajaid, et kõigi elanike vajadustele vastavad toimingud saaksid tehtud ja abi oleks
tagatud õigel ajal. Õiguskantsler tunnustab hooldustöötajate ja tegevusjuhendajate väljaõppe
toetamist ning soovitab koolitusi võimaldada ka edaspidi.
3. Ravimite käitlemine ja manustamine
Hooldekodus jagavad raviskeemi järgi retseptiravimeid ravimidosaatoritesse õed. Kasutatakse ka
apteegi personaalse pakendamise teenust. Nii saadetakse hoolealustele ravimid raviskeemi järgi
dooside kaupa ja eelpakendatult. Elanikke aitavad ravimite võtmisel tegevusjuhendajad ja
hooldajad. Mõnikord peavad nad otsustama ka rahutule elanikule vajadusel võtmiseks määratud
retseptiravimi manustamise üle. Näiteks oli nii II, III kui ka IV korruse ravimikappides vajadusel
võtmiseks näidustatud ravimeid (Valocordin Diazepam, Haloperidol, Kventiax). Mõnele neist
ravimitest oli märgitud juhis „ägestumise korral“.
Vajaduspõhiselt antavate ravimite manustamine dokumenteeritakse nii osakonna infovahetuse
päevikutes kui ka inimeste terviselehtedel, kuid mitte iga kord. Seetõttu ei ole alati selge, kes
7
Vt sotsiaalhoolekande seaduse seletuskiri 98 SE, lk 25–26, ja sama eelnõu esialgne seletuskiri, lk 23.
7
otsustas, et ravimi andmine on põhjendatud. Vajadusel võtmiseks olid nimeliselt valmis pandud
ka ravimid, mida nende inimeste raviskeemis ei olnud (Valocordin Diazepam, Haloperidol,
Kventiax, Tramadol). Ka on dokumenteeritud Valocordin Diazepami andmist hoolealustele,
kellele arst seda välja kirjutanud ei ole.
Põhiseaduse §-dest 16 ja 28 tulenev õigus elu ja tervise kaitsele tähendab ka seda, et
retseptiravimite manustamise kohta peab tegema otsuse vajaliku väljaõppega spetsialist. Ravimid
– eriti retseptiravimid – võivad oskamatul kasutamisel (sh nende koos- ja kõrvalmõjude tõttu)
ohustada inimese elu ja tervist. Seetõttu peab retseptiravimi andmise üle otsustama selleks vajaliku
koolituse saanud tervishoiutöötaja (nt õde), kes vastutab ka selle eest, et ravimi võtmine oleks
põhjendatud. Hooldekodus võib retseptiravimit anda vaid siis, kui arst on selle välja kirjutanud.
Kui inimene ei pea mõnd ravimit võtma pidevalt, vaid arst on selle ette näinud üksnes vajaduse
korral (nt haiguse ägenemisel), tuleb silmas pidada kaht asjaolu. Esiteks peab olema võimalik
kontrollida, kas ravimi manustamine oli põhjendatud. Tervishoiuteenuse osutaja (nt õde) peab
seisma selle eest, et ka arst saaks vajaduse korral antava ravimi manustamist tagantjärele
kontrollida (nt mis asjaoludel pidi ravimit andma). Korrektne dokumenteerimine aitab välistada
ohtu, et inimesele antakse ravimeid ilma meditsiinilise näidustuseta hoopis mõnel muul
(lubamatul, nt ohjeldamise) eesmärgil. Teiseks, retseptiravimi manustamise üle tohib otsustada
vaid tervishoiutöötaja (nt õde), mitte hooldaja või tegevusjuhendaja. Hooldaja ja tegevusjuhendaja
võib jagada ravimeid, mis kuuluvad arsti määratud raviskeemi ning mille jagamisel ei tule iga kord
hinnata ravimi andmise vajadust.
Õiguskantsler palub tagada, et nii-öelda vajaduse korral antavate retseptiravimite üle peetaks
arvestust sellisel viisil, et oleks selge, millise raviskeemi järgi inimesele ravimit anti ning kes ja
mis põhjusel otsustas seda teha. Retseptiravimi manustamise vajaduse üle peab otsustama selleks
vajaliku koolituse saanud tervishoiutöötaja ning see tuleb dokumenteerida nõnda, et oleks
võimalik tagantjärele kontrollida arsti pädevuseta tervishoiutöötaja tegevust.
Õdede tööruumi ravimikapis oli ravim (Valocordin Diazepam), millel ei olnud inimese nime. Õe
sõnul oli see määratud hooldekodust lahkunud hoolealusele. II ja III korruse ravimikappides leidus
ka selliseid ravimeid, mille pakendil oli inimese nimi maha kriipsutatud ja uus asemele kirjutatud
(Haloperidol, Valocordin Diazepam). Ka oli ühel ravimipakendil juhis, et seda võib anda ka teisele
hoolealusele. III korruse ravimikapis oli topsik kirjaga „kasutamata ravimid“, milles olid erinevad
tabletid, mille päritolu ja otstarbe kohta ei osanud hooldajad selgitusi anda. Mõned neist võisid
olla ravimid, mis olid jäänud hoolealustele andmata.
Ohutuse tagamiseks on soovitatav igale ravimipakendile teha märge selle kohta, kelle ravimiga on
tegemist. Iga retseptiravimi puhul peab saama kindlaks teha, kellele see on määratud. Ravimite
käitlemisel tuleb hoolekandekeskusel lähtuda muu hulgas sotsiaalministri 17.02.2005 määruses nr
20 „Ravimialase arvestuse eeskirjad tervishoiuteenuse või veterinaarteenuse osutamisel ning
hoolekandeasutuses“ sätestatud nõuetest. Arsti välja kirjutatud ravimit võib anda vaid sellele
inimesele, kellele arst on selle määranud. Nimeliselt markeerimata pakenditega ravimid võivad
tekitada ravimite kuritarvitamise ohtu.
Tarbetud ravimid (nt mõne lahkunud hooldekodu elaniku ravimid või raviskeemi muutmise tõttu
üle jäänud ravimid) tuleb nõuetekohaselt hävitada. Ravimijääkide kogumine ei ole põhjendatud,
sest nii võib samuti tekkida ravimite kuritarvitamise oht.
8
Õiguskantsler palub tagada, et nii-öelda vajaduse korral antavate retseptiravimite üle peetaks
arvestust. Nii on selge, millise raviskeemi järgi inimesele ravimit anti ning kes ja mis põhjusel
otsustas seda teha. Retseptiravimi manustamise vajaduse üle peab otsustama selleks vajaliku
koolituse saanud tervishoiutöötaja ning see tuleb dokumenteerida nõnda, et oleks võimalik arsti
pädevuseta tervishoiutöötaja tegevust tagantjärele kontrollida. Ravimeid peab käitlema
nõuetekohaselt.
4. Koroonaviiruse leviku tõkestamine
Hooldekodul on olnud hea koostöö kohaliku haigla infektsiooninõustajaga, kellega on läbi
arutatud koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks vajalikud ettevaatusabinõud ning
töötajatele on tegutsemisjuhised teada. Hooldekodul on ka nakkuspuhanguga toimetulekust
saadud tegutsemiskogemus. Paljud töötajad ja enamik elanikke on vaktsineeritud.
Töötajad teavad, kuidas nakkusohu korral luua hoones erinevaid tsoone. Isikukaitsevahendite
tagavara on olemas ning töötajaid on õpetatud neid vahendeid kasutama. Ennetava meetmena
testiti töötajaid koroonaviiruse suhtes iga nädal.
Külastusvõimalusi oli hooldekodus piiratud. Külastuse pidi ette registreerima ja külastusajaks oli
määratud kuni 30 minutit (kuni kaks külastajat üheaegselt). Kasutama pidi isikukaitsevahendeid
ning lähedasega kohtuda võis nii õuealal kui ka hooldekodu fuajees. Erandjuhtudel arutati
juhatajaga läbi, millised on kohtumise võimalused (nt lamava hoolealusega kohtumiseks). Nõuti
ka tervisedeklaratsiooni täitmist. On hea, et lähedased saavad külastamise korda puudutava info
leida hõlpsasti hooldekodu veebilehelt.
Hoolealustele võib saata pakke. Inimesed saavad lähedastele helistada osakonna telefoniga, aga
mitmel hoolealusel on ka isiklik telefon. Vajaduse korral aitavad hooldajad inimeste
mobiiltelefone laadima panna. Osakondade kontakttelefonid leiab veebilehelt.
Hooldekodus pakuti ka Skype’i kaudu veebikõne pidamise võimalust, kuid huvi selle vastu oli
väike. Hooldekodul on tahvelarvuti ja kui inimene soovib, aitavad hooldekodu töötajad tal
lähedastega ühendust pidada ka veebikõne vahendusel.
Kuigi lähedaste külastused hoolekandeasutusse võivad mõningal määral suurendada
koroonaviiruse leviku riski (näiteks on olnud probleeme lähedastega, kes on eiranud
maskikandmise kohustust), peavad hooldekodu elanikud lähedastega suhtlemise võimalust
äärmiselt oluliseks. Iseäranis tähtis on see olukorras, kus külastamisvõimalused on pikka aega
olnud piiratud ning pole ka teada, millal olukord märgatavalt paraneda võiks. Sellises olukorras
lasub hoolekandeasutusel varasemast suurem vastutus luua inimestele lähedastega suhtlemise
võimalusi. Mida pikemalt piiratakse lähedastega kohtumisi, seda rohkem tuleb pakkuda
alternatiivseid suhtlusvõimalusi (vt ka Viljandi Haigla Hoolekandekeskusesse tehtud
kontrollkäigu kokkuvõte, p 8). On hea, et hooldekodus Saaremaa Valss on seda arvestatud ning
ettevaatusabinõusid järgides võimaldatud inimestel lähedastega kohtuda.
5. Tervishoiueksperdi hinnang
Kontrollkäigule kaasatud tervishoiueksperdi arvamuse koopia on lisatud käesolevale kirjale.
Tervishoiueksperdi arvamuses toodud tähelepanekute ja soovituste osas palun kujundada
9
hooldekodul oma seisukoht ning edastada see õiguskantslerile koos vastustega kirjas toodud
tähelepanekute kohta.
Teie seisukohta ootan võimalusel hiljemalt 01.08.2022.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Lisa: Tervishoiueksperdi arvamus 5 lehel
Koopia: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Ravimiamet, Saaremaa Vallavalitsus
Eva Lillemaa 693 8439
[email protected]