Justiitsministeerium Meie 20.06.2022 nr 1.2-2/57-9
Eelnõu kooskõlastamine
Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni
töömaailmas esineva vägivalla ja ahistamise kõrvaldamist käsitleva konventsiooni
ratifitseerimise seaduse eelnõu. Palume Teie tagasisidet hiljemalt 05.08.2022.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
tervise- ja tööministri ülesannetes
Lisa:
1. Eelnõu
2. Seletuskiri
3. Seletuskirja lisa 1. Vastavustabel
4. Seletuskirja lisa 2. Kooskõlastustabel
5. Konventsioon nr 190 tekst
Lisaadressaadid:
Eesti Ametiühingute Keskliit
Eesti Töötervishoiuarstide Selts
Eesti Töö- ja Organisatsioonipsühholoogide Liit
Tervise Arengu Instituut
Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO
MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eesti Tööandjate Keskliit
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Tööinspektsioon
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei
Sotsiaalkindlustusamet
Õiguskantsler
Politsei- ja Piirivalveamet
Andmekaitse Inspektsioon
Dana Kadanik 7153 461
[email protected]
EELNÕU
09.06.2022
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni töömaailmas esineva ja
ahistamise kõrvaldamist käsitleva konventsiooni (nr 190)
ratifitseerimise seadus
Ratifitseerida juurdelisatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni töömaailmas esineva vägivalla
ja ahistamise kõrvaldamist käsitlev konventsioon, mis on vastu võetud 2019. aasta 21. juunil
Genfis.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn, „...“ „.............................“ 2022. a
Algatab Vabariigi Valitsus
„…“ „…………………“ 2022. a.
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
1
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni töömaailmas esineva vägivalla ja
ahistamise kõrvaldamist käsitleva konventsiooni (nr 190)
ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni töömaailmas esineva vägivalla ja ahistamise kõrvaldamist
käsitleva konventsiooni (nr 190) ratifitseerimise seaduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) ratifitseeritakse
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (edaspidi ILO) töömaailmas esineva vägivalla ja ahistamise
kõrvaldamist käsitlev konventsioon (edaspidi konventsioon).
ILO võttis konventsiooni vastu 21. juunil 2019. a ja see jõustus 25. juunil 2021. a, kui möödus
12 kuud kuupäevast, mil ILO peadirektori juures registreeriti kahe liikme ratifitseerimiskirjad1.
10. juuni 2022. a seisuga on konventsiooni ratifitseerinud 11 riiki2. Konventsiooniga koos võeti
vastu ka vägivalla ja ahistamise vastu võitlemist käsitlev soovitus nr 206 (edaspidi soovitus).
Konventsiooni eesmärk on vähendada töömaailmas esinevat vägivalda ja ahistamist, tuues seejuures
välja, et igaühel on õigus töömaailmale, mis on vägivalla ja ahistamise vaba, sealhulgas soolise
vägivalla ja ahistamise vaba. Töömaailmas esinev vägivald ja ahistamine ohustab võrdseid
võimalusi, on vastuvõetamatu ja vastuolus inimväärse tööga.
Konventsioon on esimene rahvusvaheline dokument, milles kehtestatakse kogu maailmas
kohaldatavad konkreetsed normid tööga seotud ahistamise ja vägivalla tõkestamiseks ning meetmed,
mille vastuvõtmist riikidelt ja muudelt asjaomastelt osalejatelt oodatakse.
Konventsiooni ratifitseerimisega peavad liikmed võtma vastu kaasava, lõimitud ja soo aspekti
arvestava lähenemisviisi, et ennetada ja kõrvaldada töömaailmas esinevat vägivalda ja ahistamist.
Näiteks tuleb konventsiooni ratifitseerimiseks seadusega keelustada vägivald ja ahistamine,
kehtestada jõustamis- ja järelevalvemehhanismid ning käsitleda vägivalda ja ahistamist olulistes
riigisisestes põhimõtetes.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna
töösuhete ja töökeskkonna nõunikud Dana Kadanik (715 3461,
[email protected]) ja Eneken
Sepa (626 9736,
[email protected]) ning sama osakonna töökeskkonna juht Seili Suder (626 9191,
[email protected]).
1
12. juunil 2020 registreeriti Uruguai ja 25. juunil 2020 registreeriti Fiji ratifitseerimiskirjad. Kättesaadav:
https://www.ilo.org/dyn/normlex/en/f?p=NORMLEXPUB:11300:0::NO:11300:P11300_INSTRUMENT_ID:3999810
:NO.
2
Argentiina, Ecuador, Fiji, Kreeka, Itaalia, Mauritius, Namiibia, Somaalia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Suurbritannia ja
Põhja-Iiri Ühendkuningriik, Uruguai.
1
Eelnõu mõjusid on hinnanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Age
Viira (626 9141,
[email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Merilin Oldekop (teenistusest lahkunud).
Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected], 626 9320).
Töömaailmas esineva vägivalla ja ahistamise kõrvaldamist käsitleva konventsiooni ja selle
soovitused on eesti keelde tõlkinud Dussan tõlkebüroo vandetõlk Maris Järve (Dussan OÜ,
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu väljatöötamiskavatsust ei ole koostatud, kuna hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1
lõike 2 punkti 3 kohaselt ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui tegemist on
välislepingu sõlmimise, muutmise või lõpetamisega.
Konventsioon ratifitseeritakse Eesti Vabariigi põhiseaduse § 121 punkti 5 alusel, mis näeb ette
ratifitseerimise Riigikogu poolt, kui ratifitseerimine on lepingus (antud juhul konventsioonis) ette
nähtud.
Eelnõul ei ole puutumust isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega ega Euroopa Liidu õiguse
rakendamisega.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.
2. Seaduse eesmärk
Konventsiooni ratifitseerimise eesmärk on väljendada Eesti kui Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni
liikme toetust töömaailmas esineva vägivalla ja ahistamise vastasel võitlusel eesmärgiga ennetada
töökohal esinevat vägivalda ja ahistamist. Konventsiooni ratifitseerimisega tagatakse vastavus
rahvusvahelistele standarditele.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb ühest lausest, millega ratifitseeritakse konventsioon.
Kuna konventsiooni detailsemad nõuded tulenevad konventsiooni artiklitest ja soovitusest, on
seletuskirjas selgitamisel piirdutud üldisema informeeriva käsitlusega.
Konventsiooni eesmärk on tunnistada igaühe õigust vägivalla ja ahistamiseta töömaailmale ning
ennetada inimeste füüsilist, psühholoogilist, seksuaalset või majanduslikku kahju, mida võib
töömaailmas esinev vägivald ja ahistamine, sealhulgas sooline vägivald ja ahistamine, põhjustada.
Konventsioon koosneb preambulist, kaheksast peatükist ja 20 artiklist. Soovituse sätted täiendavad
konventsiooni sätteid ning seega tuleb neid vaadata koostoimes.
I peatükk – mõisted
2
Artikkel 1 sätestab konventsioonis kasutatavad mõisted.
Lõige 1 punkt a määratleb mõiste „vägivald ja ahistamine“, mis tähendab vastuvõetamatuid
ühekordseid ja korduvaid käitumisviise ja tavasid või nende esinemise ohtu, mille eesmärk, tulemus
või tõenäoline tulemus on füüsiline, psühholoogiline, seksuaalne või majanduslik kahju, mis hõlmab
soolist vägivalda ja ahistamist.
Eesti õiguses on mõiste kasutusel võrdse kohtlemise seaduses (VõrdKS), soolise võrdõiguslikkuse
seaduses (SoVS), töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (TTOS) ja karistusseadustikus (KarS).
VõrdKS § 3 lõiked 1 ja 3 sätestavad, mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte ja
diskrimineerimine. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et ei esine diskrimineerimist
rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või
seksuaalse sättumuse alusel. Otseseks diskimineerimiseks loetakse ahistamist, mille eesmärk või
tegelik toime on eespool nimetatud tunnuste alusel oleva isiku väärikuse alandamine ja ähvardava,
vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine.
VõrdKS puhul tuleb arvestada ka §-s 2 sätestatud seaduse kohaldamisala ja § 1 lõikes 1 esitatud
tunnuste loetelu. VõrdKS § 2 lõike 1 punktide 1–4 ja lõike 2 punktide 1–4 kohaselt on isikute
diskrimineerimine nende rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi või nahavärvuse, usutunnistuse või
veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu keelatud: 1) töö saamise, füüsilisest
isikust ettevõtjaks saamise ja kutsealale pääsemise tingimuste kehtestamisel, sealhulgas värbamis-
ja valikukriteeriumide kehtestamisel, samuti edutamisel; 2) töö- või teenuste osutamise lepingu
sõlmimisel või ametisse nimetamisel või valimisel, töötingimuste kehtestamisel, korralduste
andmisel, töötasustamisel, töö- või teenuste osutamise lepingu lõpetamisel või ülesütlemisel, ametist
vabastamisel; 3) kutseõppes, karjäärinõustamisel, ümber- või täiendusõppe võimaldamisel,
praktiliste töökogemuste omandamisel; 4) töötajate või tööandjate ühingusse, sealhulgas
kutseühendusse kuulumisel ning nende organisatsioonide poolt soodustuste andmisel. Samuti lisab
VõrdKS § 2 lõige 3, et seadus ei välista võrdse kohtlemise nõudeid töösuhetes VõrdKS § 1 lõikes 1
nimetamata tunnuste alusel, eelkõige perekondlike kohustuste täitmise, sotsiaalse seisundi ja
töötajate huvide esindamise või töötajate ühingusse kuulumise, keeleoskuse või kaitseväeteenistuse
kohustuse tõttu.
SoVS § 3 lõike 1 punktid 5 ja 6 sätestavad mõisted seksuaalne ja sooline ahistamine. Seksuaalne
ahistamine leiab aset, kui esineb mis tahes soovimatu sõnaline, mittesõnaline või füüsiline
seksuaalse olemusega käitumine või tegevus, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse
alandamine, eelkõige luues häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava
õhkkonna. Sooline ahistamine leiab aset, kui esineb sooga seotud soovimatu käitumine või tegevus,
mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine ja häiriva, ähvardava, vaenuliku,
halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine.
SoVS § 5 kohaselt on otsene ja kaudne sooline diskrimineerimine, kaasa arvatud selleks korralduse
andmine, keelatud. SoVS § 6 reguleerib diskrimineerimist tööelus. SoVS lõike 2 punkti 5 kohaselt
loetakse tööandja tegevust diskrimineerivaks ka siis, kui ta ahistab isikut tema soo tõttu või
seksuaalselt, või jätab täitmata SoVS § 11 lõike 1 punktis 4 sätestatud kohustuse3. Tööandja vastutab
hoolitsuskohustuse täitmata jätmise eest juhul, kui ta teadis või oleks pidanud teadma soolise või
3
SoVS § 11 lõike 1 punkt 4 – Tööandja peab naiste ja meeste võrdõiguslikkust edendades hoolitsema, et töötaja on
töökeskkonnas kaitstud soolise ja seksuaalse ahistamise eest.
3
seksuaalse ahistamise aset leidmisest ning ei rakendanud vajalikke meetmeid, et ahistamine
lõpetada.
Määratledes mõistet „sugu“, on Euroopa Kohus asjakohaste Euroopa õiguse allikate tõlgendamisel
kohaldanud laia soo mõistet, võttes lisaks bioloogilistele erinevustele arvesse sotsiaalseid,
psühholoogilisi ja kultuurilisi aspekte, mis mõjutavad isiku kuulumist ühte või teise sugupoolde.
Selle tulemusena on kohus leidnud, et ka transsoolisusest tingitud ebasoodsama kohtlemise puhul
on tegemist soolise diskrimineerimisega. Vastav põhimõte on välja toodud direktiivi 2006/54
põhjendustes ning seda on kohaldanud ka soolise võrdõiguslikkuse volinik.4
TTOS sätestab töötajate ja ametnike (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse
nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja
tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõttes ja riigi tasandil ning vastutuse
töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. TTOS § 91 lõige 1 sätestab, et psühhosotsiaalsed
ohutegurid on õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl,
töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda ja monotoonne töö ning muud
juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või
füüsilist tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi.
KarS 2. osa 9. ja 10. peatükk käsitlevad isikuvastaseid ning poliitiliste ja kodanikuõiguste vastaseid
süütegusid. Koosseisu täitmise korral näeb seadus ette karistuse järgmiste tegude eest: ähvardamine
(§ 120), kehaline väärkohtlemine (§ 121), ohtu asetamine (§ 123), vägistamine (§ 141), tahtevastane
sugulise iseloomuga tegu (§ 1411), võrdõiguslikkuse rikkumine (§ 152), seksuaalne ahistamine (§
1531) ja ahistav jälitamine (§ 1573).
Business Europe liikmeks olevasse Tööandjate Keskliitu kuuluvate ettevõtjate kohta kehtib
BUSINESSEUROPE, UEAPME, CEEP ja ETUC vahel sõlmitud raamkokkulepe5, mis käsitleb
ahistamist ja vägivalda tööl. Raamkokkuleppe kohaselt loetakse ahistamiseks olukorda, kus üht või
mitut töötajat või juhtkonna liiget korduvalt ja sihilikult väärkoheldakse, ähvardatakse ja/või
alandatakse tööga seotud asjaoludel, ja vägivalla esinemiseks loetakse olukorda, kus üht või mitut
töötajat või juhtkonna liiget rünnatakse tööga seotud asjaoludel.
Lõike 1 punkt b määratleb mõiste „sooline vägivald ja ahistamine“, mis tähendab inimeste vastu
nende bioloogilise või sotsiaalse soo tõttu suunatud vägivalda ja ahistamist või teatava bioloogilise
või sotsiaalse soo esindajaid ebaproportsionaalselt mõjutavat vägivalda ja ahistamist, mis hõlmab
seksuaalset ahistamist.
Eesti õiguses on mõiste kasutusel lisaks lõike 1 punktis a nimetatud seadustele ja paragrahvidele ka
SoVS § 3 lõike 1 punktis 3, mis sätestab, et otsene sooline diskimineerimine leiab aset, kui ühte
isikut koheldakse tema soo tõttu halvemini, kui koheldakse või on koheldud teist isikut samalaadses
olukorras. Otsene sooline diskrimineerimine on ka sooline ja seksuaalne ahistamine ning ahistamise
tõrjumisest või ahistamisele alistumisest põhjustatud ebasoodsam kohtlemine.
Lõige 2 sätestab riikide õiguse sätestada oma õigusaktides üks või mitu mõistete käsitlust, ilma et
see piiraks mõisteid „vägivald ja ahistamine“ ja „sooline vägivald ja ahistamine“.
4 Soolise võrdõiguslikkuse seaduse kommenteeritud väljaanne 2010. § 3 punkt 5.1; direktiivi 2006/54 3. põhjendus;
soolise võrdõiguslikkuse voliniku 11.09.2008 arvamus nr 11
5
Euroopa Liidu tasandi sotsiaalpartnerite raamkokkulepped. Kogumik. Raamkokkulepe, mis käsitleb ahistamist ja
vägivalda töökohal. 26. aprill 2007. Lk 68–75. Kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/eesmargid_ja_tegevused/Too/Tookeskkond/el_sotsiaalpartnerite_raamkokkulepete_kogumik.pdf.
4
II peatükk – kohaldamisala
Artikkel 2 sätestab, kellele konventsioon kohaldub.
Lõike 1 kohaselt kaitseb konventsioon: töötajaid ja muid töömaailmas tegutsevaid isikuid,
sealhulgas riigisisese õiguse ja tava kohaselt määratletud töötajaid, samuti mis tahes lepingulise
staatusega töötavaid isikuid, õppivaid isikuid, sealhulgas interne ja praktikante, töötajaid, kelle
töösuhe on lõpetatud, vabatahtlikke, tööotsijaid ja tööle kandideerijaid ning inimesi, kes tegutsevad
tööandja pädevuses või täidavad tööandja ülesandeid.
Eesti õigusega on konventsioonis nimetatud isikutele kaitse tagatud KarS-i, TTOS-i, SoVS-i ja
VõrdKS-iga.
KarS-iga on tagatud kaitse kõigile töömaailmas tegutsevatele isikutele. TTOS-i, SoVS-i ja VõrdKS-
i kohaselt on kaitse tagatud kindlate isikute ringile ning vastavate tunnuste alusel.
TTOS kohaldub töötajate ja ametnike tööle, kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses sätestatud
eristustega, õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal ning juriidilise isiku juhatuse või seda asendava
juhtorgani liikme tööle (TTOS § 1 lõiked 1–3).
SoVS-i kohaldatakse kõigis ühiskonnaelu valdkondades (SoVS § 2 lõige 1), sh kui töökohal esineb
vägivalda või ahistamist soo tõttu. Lisaks sätestab SoVS § 3 lõike 2 punkt 1, et töötaja SoVS-i
tähenduses on töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel töötav isik, ametnik ja muu avaliku
teenistuse seaduse §-s 2 nimetatud isik6. Samuti käsitatakse SoVS-is töötajana tööle või teenistusse
kandideerijat.
VõrdKS puhul tuleb arvestada §-s 2 sätestatud seaduse kohaldamisala ja § 1 lõikes 1 esitatud
tunnuste loetelu, nagu on eespool selgitatud konventsiooni artikli 1 lõike 1 punkti a juures. Samuti
lisab VõrdKS § 2 lõige 3, et seadus ei välista võrdse kohtlemise nõudeid töösuhetes VõrdKS § 1
lõikes 1 nimetamata tunnuste alusel. Lisaks sätestab VõrdKS § 4 punkt 1, et töötaja VõrdKS-i
tähenduses on töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel töötav isik, ametnik ja muu avaliku
teenistuse seaduse §-s 2 nimetatud isik. Töötajana käsitatakse VõrdKS-is ka tööle või teenistusse
soovijat.
Lõike 2 kohaselt kohaldub konventsioon kõigile sekoritele, nii avalikule kui erasektorile, nii
ametlikus kui mitteametlikus majanduses ning nii linna- kui maapiirkonnas.
KarS-is, SoVS-is, VõrdKS-is ega TTOS-is ei ole määratletud sektoreid, kellele ahistamise ja
vägivalla keelud kohalduvad ja kellele mitte. Seega on Eesti õigusega kaetud kõik konventsioonis
nimetatud sektorid ja piirkonnad.
Artikkel 3 sätestab, et konventsiooni kohaldatakse töömaailmas töö käigus, tööga seoses või tööst
tulenevalt esinevale vägivallale ja ahistamisele:
töökohas, sealhulgas avalikes ja privaatsetes ruumides, kui need on töötegemise kohad;
6
Avaliku teenistuse seaduse § 2 lõigete 1 ja 2 kohaselt on nendeks isikuteks: riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse
ametiasutuse ametnikud, avaliku teenistuse seaduses sätestatud juhtudel riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse
ametiasutuse töötajad, politsei, vangla-, pääste-, välis- ja prokuröriteenistuse ametnikud, tegevväelased ja avaliku
teenistuse teiste eriliikide ametnikud.
5
kohtades, kus töötaja saab töötasu, veedab oma puhke- või söögipausi või kasutab
hügieeniruume, pesemis- ja riietusruume;
tööga seotud lähetuste, reisimise, koolituse, ürituste või sotsiaalsete tegevuste käigus;
tööga seotud teabevahetuse kaudu, sealhulgas info- ja sidetehnoloogia teel toimuva
teabevahetuse kaudu;
tööandja majutuskohas;
tööle ja tagasi sõitmise ajal.
Tööandja on TTOS-i kohaselt kohustatud looma ohutu töökeskkonna ning tagama töötervishoiu ja
tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras, olenemata sellest, kus tööülesandeid
täidetakse. KarS, SoVS ja VõrdKS ei ole seotud ainuüksi kohaga, kus ahistamine ja/või vägivald
toimuda võib või keelatud on, vaid kohalduvad ahistamise ja/või vägivalla koosseisu teo tunnuste
esinemise korral, nimetatud seaduste raames, tagades laia kaitse. Seega kehtivad ahistamist ja
vägivalda käsitlevad sätted toimepaneku kohast ja vormist sõltumata ning konventsioonis nimetatu
on kaetud.
III peatükk – aluspõhimõtted
Artikkel 4 sätestab konventsiooni aluspõhimõtted.
Lõike 1 kohaselt peavad konventsiooni ratifitseerivad liikmed austama, soodustama ja mõistma
igaühe õigust töömaailmaale, mis on vägivalla ja ahistamise vaba.
Lõige 2 sätestab kohustuse võtta vastu kaasava, lõimitud ja soo aspekti arvestava lähenemisviisi
töömaailmas esineva vägivalla ja ahistamise ennetamiseks ja kõrvaldamiseks, tuues seejuures välja,
et nimetatud lähenemisviis peaks vajaduse korral arvestama kolmandate isikutega seotud vägivalla
ja ahistamisega. Soovituse kohaselt peaksid liikmed vastava lähenemisviisi vastuvõtmisel ja
rakendamisel käsitlema töömaailmas esinevat vägivalda ja ahistamist tööjõu ja tööhõive, tööohutuse
ja -tervise, võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimist keelava õiguse ning kriminaalõiguse seisukohast.
Arvestades kaasamise head tava ja Sotsiaalministeeriumi praktikat, kaasatakse töösuhte osapoolte
esindusorganisatsioone nende sihtrühmi otseselt puudutavate otsuste kujundamisse.
Alljärgnevalt on esitatud konventsioonis nimetatud kaheksa tegevust, mida selline lähenemisviis
peaks hõlmama, samuti on välja toodud Eestis kohalduv õigus ja tehtud uuringud/analüüsid jm, mis
konventsioonis nimetatud lähenemisviisi tegevusi toetavad.
a) vägivalla ja ahistamise seadusega keelustamine
Põhiseaduse (PS) § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse,
rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti
varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Põhiseaduse kommenteeritud väljaande
kohaselt on diskrimineerimine inimese ebaõige erinev kohtlemine, vahetegemine, väljaarvamine või
eelistamine ning kui tegemist on isikute põhjendamatu eristamisega.7 Samuti on PS § 12 lõike 2
kohaselt keelatud rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja
diskrimineerimise õhutamine.
7
Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahv 12. Kättesaadav: https://pohiseadus.ee/sisu/3483.
6
SoVS 2. peatükk sätestab soolise diskrimineerimise keelu, sh reguleerib diskrimineerimist tööelus.
SoVS §-de 5 ja § 6 kirjeldus on esitatud konventsiooni artikli 1 lõike 1 punkti a juures.
Diskrimineerimiseks loetakse ka isiku pahatahtlikku kohtlemist seetõttu, et isik on toetunud SoVS-
is sätestatud õigustele ja kohustustele või toetanud teist isikut tema SoVS-is sätestatud õiguste
kaitsel.
Tööelus loetakse diskrimineerivaks juhtumeid, kus tööandja valib tööle või ametikohale, võtab tööle
või tööpraktikale, edutab, valib väljaõppele või ülesande täitmiseks või saadab koolitusele ühest
soost isiku, jättes kõrvale kõrgema kvalifikatsiooniga vastassoost isiku (SoVS § 6 lõige 1). Lisaks
loetakse diskrimineerivaks tööandja tegevust, kui ta ahistab isikut tema soo tõttu või seksuaalselt
või ta ei hoolitse selle eest, et töötaja on töökeskkonnas kaitstud soolise ja seksuaalse ahistamise
eest. Tööandja aga vastutab hoolitsuskohustuse täitmata jätmise eest vaid juhul, kui ta teadis või
oleks pidanud teadma soolise või seksuaalse ahistamise aset leidmisest ning ei rakendanud vajalikke
meetmeid, et ahistamist lõpetada (SoVS § 6 lõike 2 punkt 5). Kuivõrd SoVS ei täpsusta, kes võib
olla ahistaja, peab tööandja kaitsma töötajat ka klientide ja kolmandate isikute poolt toime pandud
ahistamisjuhtumite eest.8 SoVS § 8 kohaselt on keelatud ka töö- ja koolituspakkumised, mis on
suunatud üksnes ühest soost isikutele, välja arvatud juhul, kui selleks on SoVS § 5 lõike 2 punktides
4 ja 5 nimetatud põhjused.
SoVS § 5 lõike 2 punktide 1, 4 ja 5 kohaselt ei loeta otseseks või kaudseks sooliseks
diskrimineerimiseks sätteid, mis sisaldavad naiste erilist kaitset seoses raseduse ja sünnitamisega;
tööle saamisel või selleks vajaliku koolituse võimaldamisel erinevat kohtlemist isiku soo tõttu, kui
sugu on teatud kutsetegevuse olemuse või sellega liituvate tingimuste tõttu oluline ja määrav nõue
ning taolise erineva kohtlemise eesmärk on õigustatud ja nõue proportsionaalne eesmärgiga; ajutiste
soolist võrdõiguslikkust edendavate erimeetmete rakendamist, mis annavad eeliseid alaesindatud
soole või vähendavad soolist ebavõrdsust.
VõrdKS-i on põhjalikumalt selgitatud konventsiooni artikli 1 lõike 1 punkti a juures. Seejuures tuleb
arvestada, et diskrimineerimiseks töösuhetes ei loeta VõrdKS § 9 lõike 3 punktide 1 ja 2 kohaselt
eeliste andmist: töötajate esindamise või töötajate ühingusse kuulumise tõttu, kui sellel on
objektiivne ja mõistlik õiguspärane eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on
asjakohased ja vajalikud; raseduse, sünnituse ja alaealiste või töövõimetute täisealiste laste ning
töövõimetute vanemate eest hoolitsemise tõttu. Lisaks ei peeta diskrimineerimiseks vanuse alusel
seadusega sätestatud erinevat kohtlemist, kui sellel on objektiivne ja mõistlik tööhõivepoliitikat,
tööturgu, kutseõpet või sotsiaalkindlustusteenuseid hõlmav õiguspärane eesmärk ning selle
eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud (VõrdKS § 9 lõige 2).
Tööandja on TTOS-i kohaselt kohustatud tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas
tööga seotud olukorras ning ennetustegevusena kavandama ja rakendama meetmeid terviseriskide
vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja
sotsiaalse heaolu edendamiseks (TTOS § 12 lõike 1 esimene lause ja § 121 lõige 1). Lisaks on
käsitatud vägivallaohuga tööd, ahistamist ja muid tegureid TTOS § 91 lõikes 1 psühhosotsiaalsete
ohuteguritena, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist, sealhulgas põhjustada
tööstressi ning sama paragrahvi lõikes 2 on sätestatud tööandja kohustus psühhosotsiaalsest
ohutegurist tuleneva tervisekahjustuse ennetamiseks rakendada abinõusid ja parandada ettevõtte
psühhosotsiaalset töökeskkonda (TTOS § 91 lõige 2).
8
K. Albi, J. Laidvee, Ü-M. Papp, M-L. Sepper. Soolise võrdõiguslikkuse seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn
2010. Kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Ministeerium_kontaktid/Valjaanded/soolise_vordoiguslikkuse_seadus_kommenteeritud_valjaanne_1.pdf.
7
KarS-i kohaldamisala on üldine ning hõlmab muu hulgas tööga seotud olukordi, näiteks kui töötajat
ahistab seksuaalselt kaastöötaja, tööandja, tööandja esindaja, klient või koostööpartner. KarS § 58
loetleb karistust raskendavad asjaolud ning üheks neist on süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes
on süüdlasest teenistuslikus või majanduslikus sõltuvuses. Lisaks käsitlevad KarS 2. osa 9. ja 10.
peatükk isikuvastaseid ning poliitiliste ja kodanikuõiguste vastaseid süütegusid (vt konventsiooni
artikli 1 lõike 1 punkti a selgitusi).
b) ja c) vägivalla ja ahistamise käsitlemise tagamine olulistes põhimõtetes ning laiaulatusliku
strateegia vastuvõtmine, et rakendada meetmeid vägivalla ja ahistamise ennetamiseks ja
nende vastu võitlemiseks
Põhimõte, et kõik on seaduse ees võrdsed ja kehtib diskrimineerimise keeld, tuleneb PS §-st 12.
Vägivalda ja ahistamist käsitletakse Eesti 2035 eelnõus9, vägivallaennetuse kokkuleppes 2021–
202510, heaolu arengukavas 2016–202311 ja vaimse tervise rohelises raamatus12.
Eesti 2035 käsitleb nii ahistamist kui vägivalda, tuues eraldi välja need ka töökeskkonna kontekstis.
Näiteks on üks eesmärk toetada vaimset tervist ning vähendada vaimset ja füüsilist vägivalda,
laiendades selleks tõenduspõhiseid ennetus- ja sotsiaalprogramme, mis aitavad ära hoida või
vähendada ka töökohal esinevat kiusamist või ahistamist ning suurendada osapoolte teadlikkust.
Vägivallaennetuse kokkulepe 2021–2025 käsitleb vägivalda kodus, digimaailmas, tööl ja mujal.
Eraldi käsitletakse ka seksuaalvägivalda ja inimkaubandust. Kokkuleppes esitatud alaeesmärgi
tegevused (laiema avalikkuse seas vägivallaalase teadlikkuse edendamine, tervishoiutöötajate
pädevuse suurendamine vägivalla märkamisel, koolitused ja infomaterjalid seksuaalvägivalla
ennetamiseks) aitavad kaasa ka töökohal esineva vägivalla ennetamisele.
Heaolu arengukava 2016–2023 (edaspidi HEA) soolise võrdõiguslikkuse alaeesmärgi tegevused
aitavad kaasa ka soopõhise vägivalla ja ahistamise ennetamisele ja tõkestamisele. Sooliste
stereotüüpide negatiivse mõju vähendamisele suunatud tegevused võivad ka ahistamise
ennetamisele kaasa aidata. Lisaks aitavad HEA töötajate töövõime säilitamise alaeesmärgi
tegevused kaasa töökohal esineva vägivalla ja ahistamise ennetamisele ja tõkestamisele. Töötajate
tervisele ohutu töökeskkonna loomisele suunatud tegevused, näiteks tõhustades järelevalvet ning
teavitus- ja nõustamistegevust, võivad aidata kaasa ka töökohal esineva ahistamise ja vägivalla
ennetamisele.
Vaimse tervise roheline raamat käsitleb ahistamist ja vägivalda, sh seksuaalvägivalda, kodus, tööl,
koolis ja mujal. Raamatus ette nähtud muutuste saavutamiseks vajalikud tegevused aitavad otseselt
või kaudselt kaasa ka töökohal esineva vägivalla ja ahistamise ennetamisele. Näiteks on raamatus
välja toodud järgmised tegevused: abistada ja toetada tööandjaid ning töötervishoiuteenuse osutajaid
psühhosotsiaalsete ohutegurite (sh vägivald ja ahistamine) tuvastamisel, hindamisel ja edasiste
tegevuste täitmisel erinevate meetmetega; töötada välja vaimse tervise mõõdikud, mis aitavad
9
Vabariigi Valitsus. Strateegia „Eesti 2035“. Kättesaadav: https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-
planeering/strateegia#strateegia.
10
Justiitsministeerium. Vägivallaennetuse kokkulepe 2021–2025. Kättesaadav:
https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/vagivallaennetuse_kokkulepe_2021-2025_0.pdf.
11
Sotsiaalministeerium. Heaolu arengukava 2016-2023. Kättesaadav: https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-
2023.
12
Sotsiaalministeerium. Vaimse tervise roheline raamat. Tallinn 2020. Kättesaadav:
https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related-files/vaimse_tervise_roheline_raamat_0.pdf.
8
eristada sekkumist vajavaid valdkondi vaimses tervises, määrata eesmärke ning jälgida nende
täitmist ja saavutamist.
d) ja f) jõustamis- ja järelevalvemehhanismide kehtestamine või tugevdamine ning
sanktsioonide sätestamine
Vägivallaohuga tööd, ahistamist ja muid tegureid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist
tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi, on TTOS § 91 lõikes 1 käsitletud psühhosotsiaalsete
ohuteguritena. Kuivõrd TTOS-is sätestatud nõuete täitmise üle teeb järelevalvet Tööinspektsioon
(TTOS § 25 lõige 1), teeb Tööinspektsioon järelevalvet ka TTOS § 91 nõuete täitmise üle, sh
töökohal esineva vägivalla ja ahistamise üle. Järelevalve käigus on Tööinspektsioonil õigus
koostada ettekirjutus, millega ta nõuab töökeskkonnas tuvastatud rikkumiste kõrvaldamist. Lisaks
on õigus teha ettekirjutuse täitmise tagamiseks kirjalik sunniraha hoiatus ning vajaduse korral
rakendada sunniraha, mille ülemmäär on korrakaitseseaduse § 23 lõike 4 kohaselt 9600 eurot.
Samuti on Tööinspektsioonil õigus psühhosotsiaalsetest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonnale
kehtestatud nõuete rikkumise eest, kui sellega kaasnes oht töötaja tervisele või elule, karistada
rikkujat rahatrahviga kuni 300 trahviühikut13 (füüsilisele isikule määratud karistus) või rahatrahviga
kuni 32 000 eurot (juriidilisele isikule määratud karistus) (TTOS § 273).
SoVS §-de 12 ja 13 ning VõrdKS §-de 23 ja 24 kohaselt lahendab diskrimineerimisvaidlusi kohus
või töövaidluskomisjon. Olukorras, kus isiku õigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud, võib ta
õigusi rikkunud isikult nõuda seaduses sätestatud alustel ja korras kahju tekitava käitumise
lõpetamist ning kahju hüvitamist. Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestab kohus või
töövaidluskomisjon diskrimineerimise ulatust, kestust ja laadi. Õigus nõuda kahju hüvitamist aegub
ühe aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanud isik kahju tekkimisest teada sai või pidi teada
saama (SoVS § 14 ja VõrdKS § 25).
Lisaks lahendab lepitusmenetluse korras diskrimineerimisvaidlusi õiguskantsler (SoVS § 12 ja
VõrdKS § 23). Õiguskantsleri seaduse (ÕKS) 4. peatükis on kirjeldatud õiguskantsleri poole
pöördumise õigust, lepitusmenetluse läbiviimist, avalduse esitamist jm. Isikul on õigus pöörduda
õiguskantsleri poole lepitusmenetluse läbiviimiseks, kui ta leiab, et füüsiline või eraõiguslik
juriidiline isik on teda diskrimineerinud soo, rassi, rahvuse (etnilise kuuluvuse), nahavärvuse, keele,
päritolu, usutunnistuse või usulise veendumuse, poliitilise või muu veendumuse, varalise või
sotsiaalse seisundi, vanuse, puude, seksuaalse sättumuse või muu seaduses nimetatud
diskrimineerimistunnuse tõttu (ÕKS § 19 lõige 2). Lepitusmenetluse käigus selgitab õiguskantsler
välja olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral kogub tõendeid omal algatusel (ÕKS § 21 lõige
1). Õiguskantsler teeb ettepaneku lahendada vaidlus ja sõlmida kokkulepe lepitusmenetluse pooltele
teatavaks istungi lõpus või teatab istungil tähtaja, mille jooksul ta teeb ettepaneku avaldajale ja
vastustajale teatavaks. Ettepanek väljendab õiguskantsleri põhjendatud seisukohta, mis tal on
diskrimineerimise kohta kujunenud menetluse käigus kogutud tõendite ja tuvastatud asjaolude
alusel. Ettepanekus võib õiguskantsler soovitada vastustajal sooritada asjakohaseid toiminguid ning
võtta meetmeid hüvitise maksmiseks ja avaldaja õiguste taastamiseks. Õiguskantsler võib teha
vastustajale ettepaneku hüvitada erialaasjatundja, tõlgi või tunnistaja mõistlikud kulud, mida on
teinud või peab tegema avaldaja (ÕKS § 3512 lõiked 1 ja 2). Kui avaldaja ja vastustaja nõustuvad
õiguskantsleri ettepanekuga, kinnitab õiguskantsler kokkuleppe ja teeb selle pooltele kirjalikult
teatavaks (ÕKS § 3513 lõige 1). Õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe on lepitusmenetluse pooltele
täitmiseks kohustuslik ning lõplik ega ole kohtus vaidlustatav, välja arvatud juhul, kui õiguskantsler
13
KarS § 47 lõike 1 teise lause kohaselt on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.
9
on oluliselt rikkunud lepitusmenetluse normi, mis mõjutas või võis mõjutada kokkuleppe sisu (ÕKS
§ 3514 lõige 1 ja § 3515 lõige 2).
Lisaks on oluline roll ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikul (edaspidi volinik).
Volinik on VõrdKS-is ja SoVS-is sätestatud nõuete täitmist jälgiv ning muid seadusega talle pandud
ülesandeid täitev sõltumatu ja erapooletu asjatundja, kes tegutseb iseseisvalt (VõrdKS § 15 lõige 1).
Näiteks jälgib volinik VõrdKS-is ja SoVS-is sätestatud nõuete täitmist, nõustab ja abistab isikuid
diskrimineerimist käsitlevate kaebuste esitamisel, annab arvamusi võimaliku diskrimineerimise
asetleidmise kohta isikute avalduste alusel või talle laekunud teabe põhjal omal algatusel ning võtab
tarvitusele meetmeid võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks (VõrdKS § 16
punktid 1–3 ja 9).
KarS-i kohaldatavust on kirjeldatud eespool. Näiteks on järgmiste süütegude korral KarS-is ette
nähtud järgmised karistused füüsilistele ja juriidilistele isikutele:
KarS § 120 kohaselt karistatakse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses
vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse
täideviimist rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega, ning sama teo eest, kui selle on
toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahalise karistusega.
KarS § 121 kohaselt karistatakse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava
kehalise väärkohtlemise eest rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega, ning sama teo
eest, kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat, see on toime
pandud lähi- või sõltuvussuhtes või see on toime pandud korduvalt, karistatakse rahalise
karistuse või kuni viieaastase vangistusega, ning sama teo eest, kui selle on toime pannud
juriidiline isik, karistatakse rahalise karistusega.
KarS § 123 kohaselt karistatakse teise inimese eluohtlikku või tema tervist raskelt kahjustada
võivasse olukorda asetamise ja jätmise eest rahalise karistuse või kuni kolmeaastase
vangistusega ning sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahalise
karistusega.
KarS § 141 kohaselt karistatakse inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumise eest
vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama
või toimunust aru saama, ühe- kuni kuueaastase vangistusega, ning sama teo eest, kui selle on
toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahalise karistusega.
KarS § 1411 kohaselt karistatakse inimese tahte vastaselt temaga sugulise iseloomuga teo
toimepanemise eest vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline
vastupanu osutama või toimunust aru saama, ja kui puudub käesoleva seadustiku §-s 141
sätestatud süüteokoosseis, karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega.
Kars § 152 kohaselt karistatakse inimese õiguste ebaseadusliku piiramise või inimesele
ebaseaduslike eeliste andmise eest tema rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu,
usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste, varalise või sotsiaalse seisundi
alusel rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga ning sama teo eest, kui selle on
toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahalise karistusega.
KarS § 1531 kohaselt karistatakse teise inimese tahte vastase ja tema inimväärikust alandava
eesmärgi või tagajärjega tema suhtes toime pandud kehalise seksuaalse iseloomuga tahtliku
tegevuse eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga ning sama teo eest, kui selle on
toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.
KarS § 1573 kohaselt karistatakse teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise, tema
jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise eest, kui selle
eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine,
rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega, ning sama teo eest, kui selle on toime
pannud juriidiline isik, karistatakse rahalise karistusega.
10
e) ohvri jaoks abinõuetele ja toele juurdepääsu tagamine
Ohvriabi korraldus, teenused ja hüvitise maksmine on sätestatud ohvriabi seaduses (OAS). OAS §
3 lõike 1 kohaselt on ohvriabiteenus avalik teenus, mille eesmärgiks on kuriteo, hooletuse või halva
kohtlemise või füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks langenud isikute
toimetulekuvõime säilitamine või parandamine. Ohvriabiteenuse osutamine seisneb: ohvri
nõustamises; ohvri abistamises suhtlemisel riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega ning
juriidiliste isikutega; vajaliku psühholoogilise abi andmises; vajaliku tõlketeenuse võimaldamises
ohvriabiteenuse raames osutatavate teenuste saamiseks; muude ohvri füüsiliseks ja
psühhosotsiaalseks taastumiseks vajalike teenuste osutamises (OAS § 3 lõike 2 punktid 1, 2 ja 7–9).
Süüteo ohvril, välja arvatud vägivallakuriteo ohvril, on ohvriabiteenuse osutamise raames õigus
saada vajaduse korral kuni ühe kuupalga alammäära ulatuses psühholoogilise abi kulu hüvitamist
(OAS § 61 lõige 1). Vägivallakuriteo korral, mille tagajärg on kannatanu surm, raske tervisekahjustus
või vähemalt neli kuud kestev tervisehäire, sõltub hüvitise suurus: töövõimetusest või töövõime
vähenemisest tulenevast kahjust; ohvri tervise kahjustamisest tingitud kuludest; ohvri surmast
tulenevast kahjust; prillidele, hambaproteesidele, kontaktläätsedele ja muudele keha funktsioone
asendavatele abivahenditele ning riietele tekitatud kahjust; ohvri matusekuludest (OAS § 10 lõige
1). Hüvitise suurus on 80 protsenti varalisest kahjust, välja arvatud ohvri matusekuludest (OAS § 10
lõige 3).
Ohvriabiteenuse osutamise tagab Sotsiaalkindlustusamet, kes teeb ohvriabiteenuse osutamisel
koostööd riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustega ning juriidiliste isikutega, kaasab ja juhendab
ohvriabi vabatahtlikke ning korraldab vabatahtlike koolitust (OAS § 4). Lisaks on olemas naiste
tugikeskus, mille eesmärk on aidata kaasa naistevastase vägivalla ohvriks langenud naise vägivallast
pääsemisele ja iseseisva toimetuleku saavutamisele, pakkudes turvalist keskkonda ja nõustamist
ning vajaduse korral ajutist majutust naisele ja temaga kaasas olevatele lastele (OAS § 65 lõige 1).
Vägivalla ja ahistamise ohvritel on õigus pöörduda riiklikku ohvriabisse, helistades ohvriabi
kriisitelefonile 116 006 (mis on tasuta, avatud ööpäev läbi ja soovi korral saab jääda anonüümseks).
Ohvriabitöötajad pakuvad emotsionaalset tuge, jagavad informatsiooni abi saamise võimaluste
kohta ja juhendavad suhtlemisel teiste vajalike asutustega.14 Ohvriabiteenust osutavad
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna töötajad kõikides Eesti maakondades. Lisaks on
vägivalla ja ahistamise ohvril õigus pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti poole menetluse
alustamiseks.
Diskrimineerimist käsitlevate kaebuste esitamisel nõustab ja abistab isikuid ka volinik VõrdKS § 16
punkti 2 kohaselt. Lisaks on isikutel võimalus pöörduda telefoni või e-posti teel Tööinspektsiooni
nõustamisjuristide poole, kelle tegevuse eesmärk on aidata töösuhete pooltel käituda töösuhetes
teadlikult kooskõlas töösuhteid reguleerivate õigusaktide ja hea usu põhimõtetega, soodustada
töösuhetes õiguskuulekat käitumist ning seeläbi vältida või vähendada töösuhteid reguleerivate
õigusaktide rikkumist ja töövaidlusi. Näiteks saavad nõustamisjuristid anda suuniseid, kelle poole
pöörduda tekkinud olukorra lahendamiseks ja töövaidluste lahendamise kohta.
g) vajaduse korral kättesaadavas vormis tööriistade väljatöötamine, juhendamine, harimine
ja koolitamine ning teadlikkuse suurendamine
14
Eesti.ee. Ohvriabi. Kättesaadav: https://www.eesti.ee/et/oigusabi/kuritegu-ja-karistused/ohvriabi.
11
Eesti on korraldanud mitmeid vägivalda ja ahistamist puudutavaid teavitustegevusi, tellinud
analüüse ja uuringuid ning töötanud välja tööriistu osapoolte teadlikkuse suurendamiseks:
Sotsiaalministeeriumi tellimusel on 2015. aastal koostatud seksuaalse ja soolise ahistamise
ennetamise juhend15, mille eesmärk on anda edasi teavet, mis on sooline ja seksuaalne
ahistamine, selgitades seejuures tööandjatele seadusega sätestatud vastutust ja kohustusi ning
töötajate õigusi ja võimalusi.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku eestvedamisel valmis 2021. aastal
käitumisjuhend16, et kaitsta töötajaid diskrimineerimise, ahistamise ja töökiusamise eest.
Käitumisjuhend kehtib nii töökohal ja töölähetuses kui ka väljaspool tavapärast tööaega ja -
kohta toimuvatel tööandja üritustel.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku veebilehel ahistamine.ee17 kirjeldatakse
ahistamist ja kuidas sellega toime tulla ning veebilehelt volinik.ee18 leiab vastused erinevatele
diskrimineerimist puudutavatele küsimustele, sh neile, mis esinevad tööl.
Soolise võrdõiguslikkuse seaduse kommenteeritud väljaanne19 selgitab SoVS-is sätestatud
mõistete ja sätete tagapõhja ning selles on esitatud näiteid kohtumenetluse praktikast.
2010. aastal on koostatud ülevaade soolise võrdõiguslikkuse seadusest20.
Töövägivalda ja seksuaalset ahistamist puudutavad käitumisjuhised töötajale ja tööandjale on
kättesaadavad Tööelu portaalis21, kus on muu hulgas kirjeldatud töövägivalda, töökiusamist ja
seksuaalset ahistamist ning esitatud käitumisjuhised töötajale töövägivalla või
diskrimineerimise ohvriks sattumise korral ja tööandjale töövägivalla tegelemiseks.
Sotsiaalministeerium on 2019. aastal koostanud töökeskkonna vaimse tervise analüüsi22, mis
kirjeldab vaimset tervist mõjutavaid asjaolusid ning toob välja tööandja ja töötaja tegevused,
mis on vajalikud töötaja vaimse tervise hoidmiseks.
Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liidu, Eesti Linnade Liidu ja Eesti
Maaomavalitsuste Liidu poolt on koostatud juhendmaterjal „Kolmanda osapoole vägivald“23,
mis kirjeldab, mis on kolmanda osapoole vägivald, kuidas seda ennetada ja vältida.
Tööinspektsiooni iseteeninduses TEIS on riskianalüüsi moodul24, mille kaudu on võimalik
tööandjal hinnata töökeskkonnas esinevaid riske (sh ahistamise ja vägivallaga seotud riske) ning
näha ette meetmeid riskide maandamiseks.
15
Eesti Inimõiguste Keskus. Juhend „Seksuaalse ja soolise ahistamise ennetamise töökohal“. Tallinn 2015. Kättesaadav:
https://gender.sm.ee/fileadmin/user_upload/ahistamise_ennetamise_juhised.pdf.
16
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Käitumisjuhend. Kättesaadav:
https://www.toetav.ee/kaitumisjuhised/#step-2.
17
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Ahistamine.ee. Kättesaadav: https://www.ahistamine.ee/et.
18
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Volinik.ee. Kättesaadav: https://volinik.ee/.
19
K. Albi, J. Laidvee, Ü-M. Papp, M-L. Sepper. Soolise võrdõiguslikkuse seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn
2010. Kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Ministeerium_kontaktid/Valjaanded/soolise_vordoiguslikkuse_seadus_kommenteeritud_valjaanne_1.pdf.
20
Sotsiaalministeerium. Naised & mehed. Võrdsed õigused, võrdne vastutus. Ülevaade soolise võrdõiguslikkuse
seadusest. Tallinn 2010. Kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Ministeerium_kontaktid/Valjaanded/naised_mehed_seadus.pdf.
21
Tööelu. Tööalane kiusamine. Kättesaadav: https://www.tooelu.ee/et/66/tooalane-
kiusamine#t%C3%B6%C3%B6v%C3%A4givald.
22
Sotsiaalministeerium. Töökeskkonna vaimse tervise analüüs. 2019. Kättesaadav:
https://admin.tooelu.ee/sites/default/files/2021-
05/T%C3%B6%C3%B6keskkonna%20vaimse%20tervise%20anal%C3%BC%C3%BCs%20%28Sotsiaalministeeriu
mi%20anal%C3%BC%C3%BCs%29.pdf.
23
Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liit, Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liit.
Kolmanda osapoole vägivald. Kättesaadav: http://www.rotal.ee/wp-content/uploads/2019/11/Kolmanda-osapoole-
v%C3%A4givald.pdf.
24
Tööinspektsiooni iseteenindus. Kättesaadav: https://iseteenindus.ti.ee/login?lang=et.
12
Kuigi eeltoodust nähtub, et tehtud on palju, eeldab konventsiooni ratifitseerimine teemaga edasi
tegelemist ja nimetatud valdkonnas osapoolte teadlikkuse suurendamist.
h) vägivalla- ja ahistamisjuhtumite jaoks tõhusate ülevaatus- ja uurimismeetmete tagamine,
sealhulgas tööinspektsiooni või muude pädevate ametiasutuste kaudu
KarS-is sätestatud süütegude puhul on uurimisasutuseks Politsei- ja Piirivalveamet. Seega tuleb
töökohal esineva vägivalla korral pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti poole töökohal esineva
vägivallajuhtumi uurimise alustamiseks.
TTOS-is sätestatud nõuete täitmise üle teeb järelevalvet Tööinspektsioon (TTOS § 25 lõige 1). Kui
töökohal esineb vägivalla ja ahistamise juhtum, on isikul võimalus pöörduda Tööinspektsiooni poole
kaebusega järelevalve alustamiseks. Tööinspektsioon uurib ja selgitab järelevalve käigus välja
järgmised asjaolud:
mis täpselt, kus ja kelle juuresolekul juhtus;
kas töötaja on informeerinud oma probleemist tööandjat ning mil moel ta seda teinud on;
kas tööandja on püüdnud olukorda lahendada ja mil moel ta seda teinud on.
Samuti annab inspektor järelevalve raames töötajale selgitusi Tööinspektsiooni pädevuse,
tööinspektori sekkumise võimaluste ja ulatuse kohta ning selgitab võimalusi kuidas pöörduda
politsei, voliniku, töövaidluskomisjoni või kohtu poole ja lepitusmenetluse alustamiseks
õiguskantsleri poole.25
TTOS § 25 lõike 5 punktide 1, 2 ja 4 kohaselt on Tööinspektsioon kohustatud: uurima vajaduse
korral tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi; teostama järelevalvet tööõnnetuste uurimise ning
tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamise abinõude rakendamise üle; vajaduse korral peatama
töötaja või teiste isikute elule ohtliku töö tegemise.
SoVS §-de 12 ja 13 ning VõrdKS §-de 23 ja 24 kohaselt lahendab diskrimineerimisvaidlusi kohus
või töövaidluskomisjon ning lepitusmenetluse korras lahendab diskrimineerimisvaidlusi
õiguskantsler. Kui isiku õigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud, võib ta õigusi rikkunud isikult
nõuda seaduses sätestatud alustel ja korras kahju tekitava käitumise lõpetamist ning kahju
hüvitamist.
VõrdKS § 15 kohaselt on volinik VõrdKS-i ja SoVS-i nõuete täitmist jälgiv ning muid seadusega
talle pandud ülesandeid täitev sõltumatu ja erapooletu asjatundja, kes tegutseb iseseisvalt.
Õiguskantsleri ja voliniku menetluse ja pädevuse kohta saab täpsemalt lugeda konventsiooni artikli
4 lõike 2 punkti d selgituste juures.
Lõige 3 sätestab, et artikli 4 lõikes 2 nimetatud lähenemisviisi vastuvõtmise ja rakendamisega
tunnistavad liikmed valitsuste ning tööandjate ja töötajate ja nende vastavate organisatsioonide
erinevaid ja üksteist täiendavaid rolle ja ülesandeid, arvestades seejuures nende vastutusalade
erinevuste ja ulatusega.
Artikkel 5 sätestab liikmete kohustuse austada, soodustada ja mõista tööl kehtivaid aluspõhimõtteid
ja -õigusi, täpsemalt ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tõhusat tunnustamist,
lapstööjõu tegelikku kaotamist ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamist,
25
Tööelu. Tööalane kiusamine. Millist abi on võimalik saada töökiusamise ohvril Tööinspektsioonist? Kättesaadav:
https://www.tooelu.ee/et/66/tooalane-kiusamine#t%C3%B6%C3%B6v%C3%A4givald.
13
samuti soodustada inimväärset tööd eesmärgiga ennetada vägivalda ja ahistamist töömaailmas ning
need töömaailmast kõrvaldada.
Soovituse kohaselt peaksid liikmed võtma kasutusele asjakohaseid meetmeid, et edendada
kollektiivläbirääkimiste õiguse tegelikku tunnustamist kõikidel tasanditel ning toetada
kollektiivläbirääkimisi, kogudes ja levitades teavet läbirääkimisprotsessi ja kollektiivlepingute
sisuga seotud suundumuste ja heade tavade kohta.
KarS, töölepingu seadus (TLS), ühinemisvabadust käsitlevad seadused (ametiühingute seadus,
kollektiivlepingu seadus) ning võrdset kohtlemist ja soolist võrdõiguslikkust käsitlevad seadused
panustavad selle artikli täitmisesse.
Kollektiivlepingu seadus (KLS) reguleerib kollektiivlepingute sõlmimise ja täitmise õiguslikke
aluseid. Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja
tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis
reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid (KLS § 2 lõige 1). Kollektiivlepinguga võivad
osapooled kindlaks määrata näiteks palga-, töö- ja puhkeaja tingimused, töötervishoiu ja tööohutuse
tingimused, kutse-, täiendus- ja ümberõppe tingimused ning abi töötutele (KLS § 6 lõige 1).
Sõlmitud kollektiivlepingud registreeritakse kollektiivlepingute andmekogus, mille eesmärk on
säilitada ja teha pooltele kättesaadavaks kehtivad kollektiivlepingud, saada staatilisi andmeid ning
tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu ning tööandjate keskliidu ja töötajate
keskliidu vahel sõlmitud ja poolte kokkuleppel laiendatud kollektiivlepingu palga ja töö- ja puhkeaja
tingimuste avaldamiseks (KLS § 41 lõige 1).
Ametiühingute seaduse § 4 kohaselt on isikutel õigus vabalt asutada ametiühinguid, nendega
ühineda või mitte ühineda ning lisaks on töötajate õiguste ja huvide esindamiseks ametiühingutel
õigus moodustada liite ja keskliite, sh nendega ühineda.
SoVS § 6 lõike 3 kohaselt loetakse diskrimineerimiseks isiku ebasoodsamat kohtlemist tema soo
tõttu seoses tema kuulumisega töötajate või tööandjate organisatsioonidesse või muudesse
organisatsioonidesse, mille liikmed tegutsevad teataval kutsealal, samuti seoses tema osalemisega
nende töös ning seoses nende organisatsioonide poolt antavate soodustustega.
VõrdKS § 2 lõike 1 punkti 4 ja lõike 2 punkti 4 kohaselt on isikute diskrimineerimine nende rahvuse
(etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse, veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse
sättumuse tõttu keelatud töötajate või tööandjate ühingusse, sh kutseühendusse kuulumisel ning
nende organisatsioonide poolt soodustuste andmisel.
Lapstööjõu kaotamisse panustavad järgmised Eesti õigusaktid. KarS § 133 sätestab vabadusvastase
süüteona inimkaubanduse, mis tähendab seejuures inimese asetamist majandusliku kasu saamise
eesmärgil või ilma selleta olukorda, kus ta on sunnitud töötama tavapäratutel tingimustel. Isikut, kes
on sellise teo toime pannud, karistatakse ühe- kuni seitsmeaastase vangistusega, ning juhul, kui tegu
on toime pandud noorema kui 18-aastase isiku suhtes (näiteks tegemist on lapstööjõu olukorraga),
karistatakse isikut kolme- kuni viieteistaastase vangistusega, ning sama teo eest, kui selle on toime
pannud juriidiline isik, karistatakse rahalise karistusega. KarS § 175 sätestab alaealise vastu toime
pandud süüteona inimkaubanduse alaealise suhtes, mis tähendab noorema kui kaheksateistaastase
isiku mõjutamist majandusliku kasu saamise eesmärgil või ilma selleta, et ta alustaks või jätkaks
prostitutsiooniga või kuritegevusega tegelemist, tavapäratutel tingimustel töötamist, kerjamist või
abielluks tahte vastaselt või astuks üles pornograafilises või erootilises etteastes või teoses, kui
puudub KarS §-s 133 sätestatud süüteokoosseis, samuti noorema kui kaheksateistaastase isiku §-s
14
175 nimetatud tegevusele muul viisil kaasaaitamise eest. Isikut, kes on sellise teo toime pannud,
karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega; sama teo eest, kui see on toime pandud isiku
poolt, kes on varem toime pannud §-s 175, 133–1333, 1751 või 178–179 sätestatud kuriteo,
karistatakse kolme- kuni kümneaastase vangistusega. Sama teo eest, kui selle on toime pannud
juriidiline isik, karistatakse rahalise karistusega.
TLS § 7 sätestab alaealisega töölepingu sõlmimise erisused, tuues seejuures välja, mis juhtudel ei
tohi alaealisega töölepingut sõlmida (nt töö ohustab alaealise kõlblust, takistab alaealise sotsiaalset
arengut, ohustab alaealise tervist töö iseloomu või ohutegurite tõttu). Lisaks sätestavad § 43 lõiked
4–5, § 44 lõiked 2 ja 5, § 47 lõige 3 ja § 49 alaealise töö- ja puhkeaja ning alaealise tööle rakendamise
piirangud lähtuvalt alaealise vanusest. TLS § 56 sätestab ka alaealise põhipuhkuse pikkuse, milleks
on 35 kalendripäeva. Eespool nimetatud TLS-i sätete üle teeb riiklikku ja haldusjärelevalvet
Tööinspektsioon TLS § 115 kohaselt. Samuti on Tööinspektsioon TLS-is sätestatud rikkumiste
korral väärtegude kohtuväline menetleja.
TLS 7. peatükis on ette nähtud vastutus järgmiste rikkumiste eest:
TLS § 118 kohaselt karistatakse TLS §-s 7 sätestatud nõudeid rikkudes alaealisega töölepingu
sõlmimise või alaealise tööle lubamise eest tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja
poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut,
ning sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 32
000 eurot.
TLS § 119 kohaselt karistatakse alaealisega ilma seadusliku esindaja nõusolekuta töölepingu
sõlmimise eest ja alaealise ilma tööinspektori nõusolekuta tööle lubamise eest tööandja, tema
juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud,
rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, ning sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline
isik, karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
TLS 121 kohaselt karistatakse alaealise suhtes tööaja piirangut ületades summeeritud tööaja
kohaldamise eest tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava
kohustuse täitmine delegeeritud, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, ning sama teo eest, kui
selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
TLS § 124 kohaselt karistatakse TLS §-s 49 sätestatud alaealise tööle rakendamise piirangu
järgimata jätmise eest tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli
nimetatud piirangu järgimise kohustuse täitmine delegeeritud, rahatrahviga kuni 300
trahviühikut, ning sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse
rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
Artikkel 6 sätestab kohustuse võtta vastu õigusakte ja põhimõtteid, millega tagatakse õigus võrdsele
kohtlemisele ja mittediskrimineerivale kohtlemisele töö saamisel ja kutsealale pääsemisel,
sealhulgas naistöötajatele ja haavatavasse või haavatavas olukorras olevasse elanikkonnarühma
kuuluvatele isikutele.
Nagu varasemalt välja toodud, tuleneb võrdse kohtlemise põhimõte ja diskrimineerimise keeld PS
§-st 12. Lisaks on õigus võrdsele kohtlemisele ja mittediskrimineerivale kohtlemisele töö saamisel
ja kutsealale pääsemisel sätestatud VõrdKS-is ja SoVS-is (põhjalikumalt selgitatud konventsiooni
artikli 1 lõike 1 punkti a juures). Näiteks on SoVS § 5 kohaselt otsene ja kaudne sooline
diskrimineerimine, kaasa arvatud selleks korralduse andmine, keelatud. Tööelus loetakse
diskrimineerivaks juhtumeid, kus tööandja valib tööle või ametikohale, võtab tööle või
tööpraktikale, edutab, valib väljaõppele või ülesande täitmiseks või saadab koolitusele ühest soost
isiku, jättes kõrvale kõrgema kvalifikatsiooniga vastassoost isiku (SoVS § 6 lõige 1). Lisaks loetakse
diskrimineerivaks tööandja tegevust, kui ta ahistab isikut tema soo tõttu või seksuaalselt või ei
15
hoolitse selle eest, et töötaja oleks töökeskkonnas kaitstud soolise ja seksuaalse ahistamise eest
(SoVS § 6 lõike 2 punkt 5).
IV peatükk – kaitse ja ennetamine
Artikkel 7 sätestab liikmesriikide kohustuse võtta vastu õigusakte töömaailmas esineva vägivalla ja
ahistamise, sealhulgas soolise vägivalla ja ahistamise määratlemiseks ja keelustamiseks, piiramata
konventsiooni artiklit 1.
Artikkel 8 sätestab liikmetele kohustuse rakendada asjakohaseid meetmeid, et ennetada vägivalda
ja ahistamist töömaailmas.
Konventsioonis on nimetatud kolm tegevust, mida liikmed peaksid tegema, et ennetada vägivalda
ja ahistamist töömaailmas. Alljärgnevalt on välja toodud konventsioonis nimetatud tegevused ning
neile vastavad Eestis kehtivad õigusaktid ja tehtud tegevused.
a) mõistes avaliku sektori asutuste olulist rolli mitteametlikus majanduses tegutsevate
töötajate puhul
TLS-i kohaselt on tegemist töösuhtega, kui suhe vastab töösuhte tunnustele, näiteks allub töötaja
tööandja juhtimisele ja kontrollile ning töö eest on ette nähtud tasu. Seega, kui vägivalla või
ahistamise ohvriks langeb isik, kellega ei ole kirjalikku lepingut sõlmitud, kuid kes teeb tööd, mille
tegemist võib eeldada töölepingulises suhtes, kohaldub talle töötajale rakenduv kaitse. Samuti on
Tööinspektsiooni inspektoril õigus nõuda töötaja teavitamist TLS §-s 5 sätestatud töötingimustest,
kui mitteametlikus majanduses tegutsev töötaja tegevus vastab töösuhete tunnustele.
b) konsulteerides asjassepuutuvate tööandjate ja töötajate organisatsioonidega ja kasutades
teisi meetodeid, et tuvastada valdkonnad, kutsealad ja töökorraldused, kus töötajad ja teised
isikud enim vägivalla ja ahistamisega kokku puutuvad
Sotsiaalministeeriumi tellimusel on 2014. aastal valminud töökohal esineva soolise ja seksuaalse
ahistamise uuring26, mis annab ülevaate sellest, mis on sooline ja seksuaalne ahistamine, soolise ja
seksuaalse ahistamise teguritest ja tagajärgedest ning tööelus toime pandud soolise ja seksuaalse
ahistamise kohtupraktikast Eestis. Lisaks keskendutakse uuringus soolise ja seksuaalse ahistamise
uurimise tutvustamisele.
Tööinspektsioon tegi koostöös Rakendusuuringute Keskusega CentAR ja Turu-uuringute AS-iga
2009. aastal üle-eestilise tööstressiuuringu27, mis annab ülevaate psühhosotsiaalsete ohutegurite
levikust Eestis. Uuringu tulemustest selgus, et ligi 5% Eesti töötajatest oli saanud töökohal
ebasoovitava seksuaalse tähelepanu osaliseks ning 3,7% töötajatest on ähvardatud füüsilise
vägivallaga.
26
Poliitikauuringute Keskus Praxis. Sooline ja seksuaalne ahistamine töökohal. 2014. Kättesaadav:
https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/sooline_ja_seksuaalne_ahistamine_tookohal_
veebi.pdf.
27
Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR. I. Seppo, J. Järve, E. Kallaste, L. Kraut, M. Voitka. Psühhosostsiaalsete
riskide levik Eestis. 6. jaanuar 2010. Kättesaadav: https://centar.ee/wp-
content/uploads/2021/10/CENTAR_l6pparuanne.pdf.
16
Lisaks on võimalik neid valdkondi/kutsealasid, kus töötajad ja teised isikud enim vägivalla ja
ahistamisega kokku puutuvad, tuvastada töövaidluskomisjoni ja kohtute lahendite alusel.
Konsulteerimisi asjassepuutuvate tööandjate ja töötajate organisatsioonidega sel teemal, et tuvastada
valdkonnad/sektorid, kus esineb enim ahistamise või vägivalla juhtumeid töökohal, ei ole Eestis
teadaolevatel andmetel toimunud. Küll aga toimuvad Sotsiaalministeeriumil sotsiaalpartneritega
kolmepoolsed kohtumised, kus on võimalik nimetatud teemasid tulevikus käsitleda.
Eeltoodust lähtuvalt toob konventsiooni ratifitseerimine kaasa vajaduse täiendavalt konsulteerida
asjassepuutuvate tööandjate ja töötajate organisatsioonidega ning rakendada teisi meetmeid, et
tuvastada valdkonnad/kutsealad, kus isikud enim vägivalla ja ahistamisega kokku puutuvad.
c) võttes meetmeid selliste isikute tõhusaks kaitsmiseks
KarS 2. osa 9. ja 10. peatükk käsitlevad isikuvastaseid ning poliitiliste ja kodanikuõiguste vastaseid
süütegusid ning võimalust nende toimepanijaid karistada. Lisaks on isikutel, kelle suhtes pannakse
toime vägivalda või ahistamist käsitlevad teod, õigus pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti poole
menetluse alustamiseks või pöörduda kohtusse ja nõuda kahju hüvitamist.
Vägivallaohuga tööd, ahistamist ja muid tegureid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist
tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi, on TTOS § 91 lõikes 1 käsitatud psühhosotsiaalsete
ohuteguritena. Tööinspektsiooni pädevuse ja tegevuste kohta saab täpsemalt lugeda konventsiooni
artikli 4 lõike 2 punkti h tegevuse selgituse juurest.
Töövägivalda ja seksuaalset ahistamist puudutavad käitumisjuhised töötajale ja tööandjale on
kättesaadavad Tööelu portaalis28. Lisaks on Tööinspektsiooni iseteeninduses TEIS oleva
riskianalüüsi mooduli29 kaudu võimalik tööandjal hinnata töökeskkonnas esinevaid riske (sh
ahistamise ja vägivallaga seotud riskid) ning näha ette meetmeid riskide maandamiseks.
SoVS §-de 12 ja 13 ning VõrdKS §-de 23 ja 24 kohaselt lahendab diskrimineerimisvaidlusi kohus
või töövaidluskomisjon ning lepitusmenetluse korras lahendab diskrimineerimisvaidlusi ka
õiguskantsler. Olukorras, kus isiku õigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud, võib ta õigusi rikkunud
isikult nõuda seaduses sätestatud alustel ja korras kahju tekitava käitumise lõpetamist ning kahju
hüvitamist. Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestab kohus või töövaidluskomisjon
diskrimineerimise ulatust, kestust ja laadi. Õigus nõuda kahju hüvitamist aegub ühe aasta jooksul
arvates päevast, millal kannatanud isik kahju tekkimisest teada sai või pidi teada saama (VõrdKS §
25).
Lisaks on oluline roll ka volinikul, kes on VõrdKS-is ja SoVS-is sätestatud nõuete täitmist jälgiv
ning muid seadusega talle pandud ülesandeid täitev sõltumatu ja erapooletu asjatundja, kes tegutseb
iseseisvalt (VõrdKS § 15 lõige 1). Õiguskantsleri ja voliniku menetluse ja pädevuse kohta saab
täpsemalt lugeda konventsiooni artikli 4 lõike 2 punkti d selgituste juures.
2021. aastal valmis voliniku eestvedamisel käitumisjuhend, et kaitsta töötajaid diskrimineerimise,
ahistamise ja töökiusamise eest kõigis töösuhetes. Lisaks on kõigile kättesaadavad soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku veebilehed (ahistamine.ee, toetav.ee), kus
kirjeldatakse ahistamist ja seda, kuidas sellega toime tulla, samuti voliniku üleüldine veebileht
28
Tööelu. Tööalane kiusamine. Kättesaadav: https://www.tooelu.ee/et/66/tooalane-
kiusamine#t%C3%B6%C3%B6v%C3%A4givald.
29
Tööinspektsiooni iseteenindus. Kättesaadav: https://iseteenindus.ti.ee/login?lang=et.
17
volinik.ee, kust leiab vastused erinevatele diskrimineerimist puudutavatele küsimustele, sh neile,
mis esinevad tööl.
Vägivalda ja ahistamist ning meetmeid nende ennetamiseks ja kõrvaldamiseks käsitletakse Eesti
2035 eelnõus, vägivallaennetuse kokkuleppes 2021–2025, heaolu arengukavas 2016–2023 ja vaimse
tervise rohelises raamatus. Täpsemalt saab nende kohta lugeda konventsiooni artikli 4 lõike 2
punktide b ja c selgituste juures.
Artikkel 9 kohustab liikmeid vastu võtma õigusakte, millega sätestatakse tööandjate kohustus võtta
vastu asjakohaseid meetmeid eesmärgiga ennetada vägivalda ja ahistamist töömaailmas, sealhulgas
soolist vägivalda ja ahistamist. Soovituse kohaselt peaksid liikmed rakendama asjakohaseid
meetmeid valdkondades, kus on suurem tõenäosus puutuda kokku vägivalla ja ahistamisega, näiteks
öötöö, eraldatuses tehtav töö ning töö tervishoiu, külalistemaja, sotsiaal-, hädaabi-,
majapidamisteenuste, hariduse ja meelelahutuse valdkonnas.
Konventsioonis on nimetatud neli tegevust, mida liikmed peaksid, kui see on mõistlikult võimalik,
tegema, et kohustada tööandjaid rakendama töökohal asjakohaseid meetmeid ennetamaks vägivalda
ja ahistamist töömaailmas. Alljärgnevalt on välja toodud konventsioonis nimetatud tegevused ning
neile vastavad Eestis kehtivad õigusaktid ja elluviidud tegevused.
a) võtta vastu töökohal rakendatavad põhimõtted vägivalla ja ahistamise kohta,
konsulteerides töötajate ja nende esindajatega ning neid põhimõtteid rakendada, ja b)
arvestada tööohutuse ja -tervise juhtimisel vägivalla ja ahistamisega seotud
psühhosotsiaalseid riske
Soovituse kohaselt peaksid sellised põhimõtted sätestama vägivalla ja ahistamise lubamatuse;
täpsustama töötajate ja tööandja õigusi ja kohustusi; hõlmama meetmeid kaebuste esitajate, ohvrite,
tunnistajate ja rikkumistest teatajate kaitsmiseks tagakiusamise või vastumeetmete eest; tagama
kõikide vägivalla- ja ahistamisjuhtumitega seotud sise- ja välisteadete nõuetekohase läbivaatamise
ja vajaduse korral nende alusel tegutsemise; kehtestama programmid vägivalla ja ahistamise
ennetamiseks; sisaldama teavet kaebuste ja uurimistegevuste korra kohta.
Arvestades kaasamise head tava ja Sotsiaalministeeriumi praktikat, kaasatakse töösuhte osapoolte
esindusorganisatsioone otsuste kujundamisesse.
Vägivallaohuga tööd, ahistamist ja muid tegureid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist
tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi, on TTOS § 91 lõikes 1 käsitatud psühhosotsiaalsete
ohuteguritena. TTOS-i kohaselt on tööandja kohustatud hindama töökeskkonnas esinevaid riske, sh
psühhosotsiaalseid ohutegureid, riskide mõju töötaja tervisele ja ohutusele ning võtma tarvitusele
maandamismeetmeid.
Töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse
heaolu edendamiseks peab tööandja kavandama ja rakendama meetmeid ettevõtte töö kõikides
etappides (TTOS § 121 lõige 1). Nii peab tööandja rakendama abinõusid ka psühhosotsiaalsest
ohutegurist tuleneva tervisekahjustuse ennetamiseks, sealhulgas kohandama töökorralduse ja
töökoha töötajale sobivaks, optimeerima töötaja töökoormust, võimaldama töötajale tööpäeva või
töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavaid vaheaegu ning parandama ettevõtte psühhosotsiaalset
töökeskkonda (TTOS § 91 lõige 2).
18
Seejuures on oluline töötaja ja tööandja omavaheline koostöö, et tagada ohutu töökeskkond kõigile
töökeskkonnas viibivatele isikutele. Tööandja peab konsulteerima töötajatega või töötajate
esindajaga küsimustes, mis puudutavad töökeskkonna parandamise abinõude kavandamist,
juhendamise ja väljaõppe ning tervisekontrolli korraldamist, päästetööde ja esmaabi korraldust ning
uue tehnoloogia ja uute töövahendite valikut ja rakendamist ning arvestama võimaluse korral tehtud
ettepanekuid, kaasates töötajad kavandatu elluviimisesse (TTOS § 12 lõige 3).
Ohutu töökeskkonna loomisel on oluline ka selle töötaja roll, kes on kohustatud: osalema ohutu
töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; täitma tööandja,
töökeskkonnaspetsialisti, töökeskkonnavoliniku, töötervishoiuarsti ja Tööinspektsiooni
töötervishoiu- ja tööohutusalaseid juhiseid ning tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud
juhistele selle, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist (TTOS § 14 lõike 1 punktid
1, 5 ja 7).
TLS sätestab töötajate õiguse öelda tööleping erakorraliselt üles, kui tööandja on kohelnud teda
ebaväärikalt või sellega ähvardanud või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel
(TLS § 91 lõike 1 punkt 2). See tähendab ka seda, et kui töötajat on näiteks ahistatud kolmanda isiku
poolt, kuid tööandja ei ole selle vastu midagi teinud, see tähendab, et tööandja on ahistamise heaks
kiitnud, on töötajal õigus tööleping üles öelda. Seega annab TLS selge sõnumi tööandja kohustuse
kohta selliseid olukordi vältida.
Lisaks sätestavad SoVS ja VõrdKS tööandja kohustused soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse
kohtlemise põhimõtte edendajana.
SoVS § 11 lõike 1 punkti 4 kohaselt peab tööandja hoolitsema selle eest, et töötaja30 on
töökeskkonnas kaitstud soolise ja seksuaalse ahistamise eest. Sätte eesmärk on see, et tööandjad
looksid vägivallavaba töökeskkonna ja tingimused, mis aitavad vältida seksuaalset ja soolist
ahistamist. Näiteks luuakse käitumisjuhised organisatsiooni sise-eeskirjadesse ja/või töötatakse
välja ahistamiskaebuste menetluse reeglid, mis tagaksid meetmete olemasolu probleemiga
tegelemiseks ning selle taaskordumise vältimiseks.31
VõrdKS § 12 punktide 1 ja 2 kohaselt peab tööandja võrdse kohtlemise põhimõtte edendamisel:
1) rakendama vajalikke meetmeid, et kaitsta töötajat32 diskrimineerimise eest;
2) teavitama töötajat sobival viisil VõrdKS-is sätestatud õigustest ja kohustustest.
c) tuvastada vägivalla ja ahistamise ohud ja võtta meetmeid nende ennetamiseks ja
ohjamiseks, kaasates töötajaid ja nende esindajaid
Soovituse kohaselt peab riskihinnang arvestama teguritega, mis suurendavad vägivalla ja ahistamise
tõenäosust, ning erilist tähelepanu tuleks pöörata ohtudele ja riskidele, mis: tulenevad
töötingimustest ja tööalastest kokkulepetest, töökorraldusest ja inimressursside juhtimisest; on
seotud kolmandate isikutega (kliendid, teenuseosutajad, patsiendid, elanikud, tellijad); tulenevad
30
SoVS § 3 lõike 2 punkti 1 kohaselt on töötaja töölepingu alusel töötav isik ja avalik teenistuja avaliku teenistuse
seaduse tähenduses ning töötajana käsitatakse ka tööle või teenistusse soovijat.
31
K. Albi, J. Laidvee, Ü-M. Papp, M-L. Sepper. Soolise võrdõiguslikkuse seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn
2010. Kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Ministeerium_kontaktid/Valjaanded/soolise_vordoiguslikkuse_seadus_kommenteeritud_valjaanne_1.pdf.
32
VõrdKS § 4 punkti 1 kohaselt on töötaja töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel töötav isik, ametnik ja muu
avaliku teenistuse seaduse §-s 2 nimetatud isik ning töötajana käsitatakse ka tööle või teenistusse soovijat.
19
diskrimineerimisest, võimusuhte kuritarvitamisest ning vägivalda ja ahistamist toetavatest soo-,
kultuuri- ja sotsiaalsetest normidest.
Tööandja kohustus on tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine igas tööga seotud
olukorras. Selleks peab tööandja korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus tuleb välja
selgitada töökeskkonna ohutegurid, mõõta vajaduse korral nende parameetreid ning hinnata riske
töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi (TTOS § 13 lõike 1 punkt
3 ja § 134 lõige 1). Vägivalla ja ahistamise esinemise riski tuleb käsitada nagu iga teist
töökeskkonnas esineda võivat riski ning rakendada tuleb meetmeid ahistamise ja vägivallaga seotud
riskide maandamiseks. Tööandja on kohustatud teavitama töötajaid ja nende esindajaid
riskianalüüsist (TTOS § 134 lõige 5). Töökeskkonnas esinevaid riske, sh ahistamise ja vägivallaga
seotud riske, on tööandjatel võimalik hinnata Tööinspektsiooni iseteeninduses TEIS oleva
riskianalüüsi mooduli kaudu.
Lisaks tuleb tööandjal teha süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab,
korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt TTOS-is või selle alusel
kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele (TTOS § 13 lõike 1 punkt 1). Tegemist on ettevõtte
tegevuse lahutamatu osaga, millesse tööandja peab kaasama ka töötajaid ning mille aluseks on
töökeskkonna riskianalüüs.
Kui selgub, et töötingimused on muutunud, töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud või
uuendatud, on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele, kui õnnetuse või
ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud, kui töötervishoiuarst on
tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise või kui tööinspektor on
järelevalve käigus tuvastanud, et riskianalüüsis ei ole piisavalt hinnatud töökeskkonnas esinevaid
riske või ei ole ette nähtud abinõusid ohtude maandamiseks, on tööandja kohustatud riskianalüüsi
uuendama (TTOS § 134 lõige 4).
d) anda töötajatele ja teistele asjassepuutuvatele isikutele vajaduse korral kättesaadavas
vormis teavet ja pakkuda neile koolitusi vägivalla ja ahistamisega seotud tuvastatud ohtude ja
riskide kohta ja vastavate ennetus- ja kaitsemeetmete kohta, sealhulgas töötajate ja teiste
asjassepuutuvate isikute õiguste ja kohustuste kohta käesoleva artikli punktis (a) nimetatud
põhimõtete kohaselt
Tööandja on kohustatud teavitama töötajaid ja nende esindajaid riskianalüüsist (TTOS § 134 lõige
5) ning kontrollima töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist, korraldama töötaja juhendamise ja
väljaõppe, töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava
töövahendi kohta (TTOS § 13 punktid 12–14). Samuti on töövägivalda ja seksuaalset ahistamist
puudutavad käitumisjuhised töötajale ja tööandjale kättesaadavad Tööelu portaalis, kus on muu
hulgas kirjeldatud töövägivalda, töökiusamist ja seksuaalset ahistamist, samuti on esitatud
käitumisjuhised töötajale töövägivalla või diskrimineerimise ohvriks sattumise korral ja tööandjale
töövägivalla tegelemiseks.
Lisaks sätestavad SoVS ja VõrdKS tööandja kohustused soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse
kohtlemise põhimõtte edendajana. SoVS § 11 lõike 1 punktide 5 ja 6 kohaselt peab tööandja naiste
ja meeste võrdõiguslikkust edendades teavitama töötajat SoVS-is garanteeritud õigustest ning
andma regulaarselt töötajatele ja/või nende esindajatele asjakohast teavet meeste ja naiste võrdse
kohtlemise kohta organisatsioonis ning võrdõiguslikkuse edendamiseks kasutusele võetud
meetmetest. VõrdKS § 12 punktide 1 ja 2 kohaselt on tööandja kohustatud võrdse kohtlemise
20
põhimõtte eeldamisel rakendama vajalikke meetmeid, et kaitsta töötajat diskrimineerimise eest ning
teavitama töötajat sobival viisil VõrdKS-is sätestatud õigustest ja kohustustest.
BUSINESSEUROPE, UEAPME, CEEP ja ETUC vahel sõlmitud raamkokkulepe kohaselt on
juhtkonna ja töötajate teadlikkuse suurendamise ning neile asjakohase koolituse pakkumise kaudu
võimalik vähendada ahistamise ja vägivalla esinemise tõenäosust töökohal.
V peatükk – jõustamine ja abinõud
Artikkel 10 sätestab, milliste tegevuste jaoks peavad liikmed asjakohased meetmeid rakendama.
Konventsioonis on nimetatud kaheksa tegevust asjakohaste meetmete rakendamiseks. Alljärgnevalt
on välja toodud konventsioonis nimetatud tegevus ning Eesti õigusaktid ja elluviidud tegevused.
a) teostada järelevalvet riigisiseste õigusaktide üle ja jõustada selliseid riigisiseseid õigusakte,
mis käsitlevad vägivalda ja ahistamist töömaailmas
KarS käsitleb isikuvastaseid ning poliitiliste ja kodanikuõiguste vastaseid süütegusid ning sätestab
võimaluse nende toimepanijaid karistada. Lisaks on isikutel, kelle suhtes pannakse toime vägivalda
või ahistamist käsitlevad teod, õigus pöörduda Politsei– ja Piirivalveameti poole või kohtusse ja
nõuda kahju hüvitamist.
Vägivallaohuga tööd, ahistamist ja muid tegureid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist
tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi, on TTOS § 91 lõikes 1 käsitatud psühhosotsiaalsete
ohuteguritena. Kuivõrd TTOS-is sätestatud nõuete täitmise üle teeb järelevalvet Tööinspektsioon
(TTOS § 25 lõige 1), teeb Tööinspektsioon järelevalvet ka TTOS § 91 nõuete täitmise üle, sh
töökohal esinev vägivald ja ahistamine.
SoVS-i, VõrdSK-i ja TLS-i asjakohase sätte puhul on kahjustatud poolel õigus tsiviilõiguse
instrumente kasutades oma tahet ja nõudeid esitada. TLS § 3 kohaselt peab tööandja tagama töötajate
kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama
võrdõiguslikkust vastavalt VõrdKS-ile ja SoVS-ile.
SoVS §-de 12 ja 13 ning VõrdKS §-de 23 ja 24 kohaselt lahendab diskrimineerimisvaidlusi kohus
või töövaidluskomisjon ning lepitusmenetluse korras lahendab diskrimineerimisvaidlusi ka
õiguskantsler. Olukorras, kus isiku õigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud, võib ta õigusi rikkunud
isikult nõuda seaduses sätestatud alustel ja korras kahju tekitava käitumise lõpetamist ning kahju
hüvitamist. Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse diskrimineerimise ulatust, kestust ja
laadi. Samuti on oluline roll volinikul, kes VõrdKS § 15 lõike 1 kohaselt jälgib VõrdKS-is ja SoVS-
is sätestatud nõuete täitmist ning on muid seadusega talle pandud ülesandeid täitev sõltumatu ja
erapooletu asjatundja, kes tegutseb iseseisvalt. Täpsemalt saab voliniku ja õiguskantsleri pädevuse
kohta lugeda konventsiooni artikli 4 lõike 2 juures olevatest selgitustest.
b) tagada lihtne juurdepääs asjakohastele ja toimivatele abinõudele ning tagada ohutud,
õiglased ja tõhusad mehhanismid ja korrad teavitamiseks ja vaidluste lahendamiseks seoses
töömaailmas esinevate vägivalla- ja ahistamisjuhtudega
Soovituse kohaselt võivad abinõud hõlmata näiteks omal soovil lahkumist koos kompensatsiooniga;
tööle ennistamist; asjakohast kahjuhüvitist; korraldusi, millega nõutakse kohe täitmisele kuuluvate
meetmete võtmist, et tagada teatava käitumise peatamine või põhimõtete või tavade muutmine ning
21
riigisisesest õigusest ja tavadest tulenevaid kohtukulusid. Soovituse kohaselt peaks vägivalla ja
ahistamise ohvritel olema muu hulgas juurdepääs hüvitistele töövõimetust põhjustavate
psühhosotsiaalsete, füüsiliste ja muude kahjude või haiguste korral.
Isikul on õigus pöörduda menetluse ja uurimise alustamiseks Politsei- ja Piirivalveameti või kohtu
poole ning nõuda kahju hüvitamist, kui teda on töömaailmas ahistatud või tema suhtes on kasutatud
vägivalda.
Näitena on konventsioonis välja toodud järgmised tegevused:
kaebuste ja uurimistegevuste korrad ning vajaduse korral vaidluste lahendamise
mehhanismid töökoha tasandil
Töökohal toimunud tööõnnetuste uurimist ja registreerimist reguleerib TTOS, mille kohaselt on
tööandja kohustatud uurima kõiki tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi. Uurimise eesmärk on välja
selgitada juhtumi asjaolud ja põhjused ning kindlaks määrata abinõud samalaadse juhtumi
kordumise vältimiseks. Lisaks tööandjale peab uurimises osalema töökeskkonnavolinik33 või tema
puudumise korral töötajate esindaja (TTOS § 24 lõige 1). Samuti uurib vajaduse korral tööõnnetusi
ja kutsehaigestumisi ka Tööinspektsioon (TTOS § 24 lõige 5).
Töötajal on TTOS § 14 lõike 5 punkti 6 kohaselt õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse (nt
tööl esinenud vägivallajuhtumi tõttu, mis kvalifitseerus tööõnnetuseks) eest hüvitist
võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses. Võlaõigusseaduse § 130 lõige 1 sätestab, et isiku tervise
kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu
korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste
suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju,
sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud
kahju. Võlaõigusseaduse § 127 lõike 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku
asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud juhul, kui kahju
hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
SoVS § 7 lõike 2 kohaselt on tööandja kohustatud andma 15 tööpäeva jooksul kirjaliku seletuse oma
tegevuse kohta isikule, kes leiab, et teda on SoVS § 6 lõikes 2 (sh on ahistanud isikut tema soo tõttu
või seksuaalselt või ei ole hoolitsenud, et isik oleks töökeskkonnas kaitstud soolise ja seksuaalse
ahistamise eest) nimetatud alusel diskrimineeritud ning isik on taotlenud tööandjalt selgitust. Sama
põhimõte, mis SoVS-is, kehtib ka VõrdKS-is, mille § 7 kohaselt on diskrimineerimises kahtlustatav
isik kohustatud 15 tööpäeva jooksul kirjaliku taotluse saamisest arvates andma kirjaliku seletuse
oma tegevuse kohta isikule, kes leiab, et teda on rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse,
usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineeritud.
Lisaks valmis voliniku eestvedamisel 2021. aastal käitumisjuhend, et kaitsta töötajaid
diskrimineerimise, ahistamise ja töökiusamise eest. Käitumisjuhendis kirjeldatakse tegevusi, mida
võiks diskrimineerimist, ahistamist või töökiusamist kogenud isik või selle tunnistaja viivitamata
teha, näiteks teavitada asutuse personalijuhti vm isikut, kes on ettevõttes määratud ja kes peab
olukorra lahendama nii, et isik saaks häirimatult oma töö tegemist jätkata.
Eespool nimetatud BUSINESSEUROPE, UEAPME, CEEP ja ETUC vahel sõlmitud
raamkokkulepe käsitleb ka töökohal vägivalla ja ahistamise juhtumite menetlemist, tuues seejuures
välja põhimõtted, millel peaks sobiv menetlus põhinema. Raamkokkuleppe kohaselt peab sobiv
33
Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes.
22
menetlus eelkõige põhinema järgmistel põhimõtetel: kõikide osaliste huvides on menetleda neid
küsimusi diskreetselt, et kaitsta kõigi asjaosaliste väärikust ja privaatsust; isikutele, kes ei ole asjaga
seotud, ei tohi anda mingit teavet juhtumi kohta; kaebusi tuleb uurida ja nendega tegelda asjatu
viivituseta; kõik asjaosalised tuleb erapooletult ära kuulata ning neile tuleb tagada võrdne
kohtlemine; kaebused peavad põhinema üksikasjalikel andmetel; valesüüdistuste suhtes tuleb olla
karm ning nende suhtes tuleks kehtestada distsiplinaarkaristused; asutuseväline abi võib osutuda
kasulikuks.
vaidluste lahendamise mehhanismid väljaspool töökohta ning kohtud
PS § 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.
Töökohal esinevaid vaidlusi lahendavad töövaidluskomisjonid ja kohtud.
Töövaidluskomisjonide töövaidluse lahendamise korda reguleeriva töövaidluste lahendamise
seaduse (TvLS) § 2 lõike 1 kohaselt kohaldub seadus järgmiste töövaidluste lahendamisele:
1) töötaja ja Eestis registreeritud, Eestis filiaali kaudu tegutseva või mitteresidendist tööandjana
registreeritud tööandja vahelisest töösuhtest ning töösuhte ettevalmistamisest tulenev töövaidlus;
2) Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse §-st 7 tulenev Eestisse lähetatud töötaja ja tema
tööandja vaheline töövaidlus;
3) kollektiivlepingu täitmisest tulenev kollektiivne töötüli.
VõrdKS § 23 ja SoVS § 12 kohaselt lahendab lepitusmenetluse korras diskrimineerimisvaidlusi
õiguskantsler. Samuti jälgib VõrdKS-is ja SoVS-is sätestatud nõuete täitmist volinik. Õiguskantsleri
ja voliniku menetluse ja pädevuse kohta saab täpsemalt lugeda konventsiooni artikli 4 lõike 2 punkti
d selgituste juures.
meetmed kaebuse esitajate, ohvrite, tunnistajate ja rikkumistest teatajate kaitsmiseks
tagakiusamise või vastumeetmete eest.
TLS-i üldpõhimõtetest lähtudes ei ole õiguspärane isikuga töösuhet lõpetada või tema töötingimusi
halvendada seetõttu, et isik teatas näiteks töökohal toimunud vägivalla- või ahistamisjuhtumist. TLS
§ 104 lõike 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta töölepingu ülesütlemine tühine ning
ütlesütlemise tühisuse tuvastamiseks peab töötaja kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse
esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest (TLS § 105 lõige 1).
Olukorras, kus kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest
tuleneva aluse puudumise tõttu tühine, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. ning
olukorras, kus töösuhe jätkub, on töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata jäänud
töötasu osas (TLS § 107 lõige 1 ja § 108). Küll aga lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja
või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral
(TLS § 107 lõige 2). Seega ei pea töösuhte osapooled olema töösuhtes sunniviisiliselt, kui on
tekkinud omavahelised lahkarvamused vms.
SoVS § 5 lõike 11 ja VõrdKS § 3 lõike 6 kohaselt loetakse diskrimineerimiseks ka isiku
pahatahtlikku kohtlemist, samuti tema jaoks negatiivsete tagajärgede põhjustamist seetõttu, et isik
on toetunud SoVS-is või VõrdKS-is sätestatud õigustele ja kohustustele või toetanud teist isikut
tema õiguste kaitsel. Sätted kaitsevad isikut näiteks vallandamise või kiusamise eest.
23
Lisaks on Riigikogu menetluses rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu34, mille eesmärk on
reageerida kiiresti ja tulemuslikult seadusega vastuolus olevatele tegudele, et tagada õiguskorra
toimimine ja avalike huvide kaitsmine. Näiteks eelnõu §-ga 16 nähakse ette rikkumisest teavitaja
suhtes survemeetmete rakendamise keeld. Survemeetmeks, mis keelatakse, võib olla näiteks
ahistamine. Seejuures sätestab eelnõu, et esialgse õiguskaitse korras peab saama lõpetada jätkuvad
survemeetmed, näiteks ahistamise.
õiguslikud, sotsiaalsed, meditsiinilised ja halduslikud tugimeetmed kaebuste esitajate ja ohvrite
jaoks
OAS § 3 lõike 1 kohaselt on ohvriabiteenus avalik teenus, mille eesmärk on kuriteo, hooletuse või
halva kohtlemise või füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks langenud isikute
toimetulekuvõime säilitamine või parandamine. Ohvriabiteenuste kohta saab täpsemalt lugeda
konventsiooni artikli 4 lõike 2 punkti e selgituste juures.
c) kaitsta vajaduse korral seotud isikute eraelu puutumatust ja konfidentsiaalsust võimaluste
piires ning kanda hoolt, et eraelu puutumatuse ja konfidentsiaalsuse nõudeid ei
väärkasutataks
Soovitus toob välja, mida peaksid soolise vägivalla ja ahistamise kaebuste ja vaidluste
lahendamiseks mõeldud mehhanismid hõlmama: soolise vägivalla ja ahistamise asjades pädevaid
kohtuid; õigeaegset ja tõhusat menetlust; õigusnõustamist ja -abi kaebuste esitajatele ja ohvritele;
riigis levinud keeltes kättesaadavaid juhendeid ja muid teabevahendeid; menetlustest
tõendamiskoormise üleandmist, kui tegu pole kriminaalmenetlusega.
Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel on põhiõigus ning isikuandmete kaitse seadus
(IKS) reguleerib füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel. Lisaks reguleerib isikuandmete
kaitset Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta35, mis on otsekohalduv. Eespool
nimetatud Eesti ja EL-i õigusaktide nõuete täitmise üle teeb riiklikku ja haldusjärelevalvet
Andmekaitse Inspektsioon (IKS § 56). Andmesubjektil on õigus pöörduda kaebusega Andmekaitse
Inspektsiooni (edaspidi AKI) poole, kui ta leiab, et isikuandmete töötlemisel rikutakse tema õigusi
(IKS § 28 lõige 1). AKI lahendab kaebuse 30 kalendripäeva jooksul ning tegevus on suunatud
sellele, et rikkumine lõpetada. Laimu ja au teostamise asju ning lepingu rikkumisega seotud vaidlusi
lahendab aga kohus, kes seejuures saab mõista välja kahjuhüvitise.36
Samuti on AKI-l IKS 6. peatüki kohaselt õigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2016/679 sätete rikkumise eest isikut väärteo korras karistada, näiteks karistada andmesubjekti
õiguste rikkumise korral füüsilist isikut rahatrahviga kuni 20 000 000 eurot ning juriidilist isikut
rahatrahviga kuni 20 000 000 eurot või kuni neli protsenti tema eelmise majandusaasta
ülemaailmsest aastasest kogukäibest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem.
34
Rikkumisest teavitaja kaitse seadus 504 SE. Kättesaadav:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/be649d11-1eb9-40c2-820b-
14391f119fac/Rikkumisest%20teavitaja%20kaitse%20seadus.
35
Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016R0679.
36
Andmekaitse Inspektsioon. Inspektsiooni pöördumisvormid. Esita sekkumistaotlus. Kättesaadav:
https://www.aki.ee/et/teenused-poordumisvormid/esita-sekkumistaotlus.
24
Tööandja peab isikuandmete töötlemisel järgima isikuandmete kaitse seadust ja andmekaitse
üldmäärust. TLS § 41 lõike 2 kohaselt peab tööandja tagama töötajate isikuandmete töötlemise
vastavalt õigusaktides sätestatule.
Lisaks sätestab KarS põhivabaduste rikkumised ning toob välja, millal on rikkumiste toimepanijaid
võimalik karistada. KarS § 157 kohaselt karistatakse kutse- või ametitegevuses teatavaks saanud
isikuandmete ebaseadusliku avaldamise eest, kui tegu oli toime pandud isiku poolt, kellel oli
seadusest tulenev kohustus andmeid mitte avaldada, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, ning sama
teo eest, kui selle on toime pannu juriidiline isik, karistatakse kuni 32 000 eurot.
KarS § 1571 kohaselt karistatakse eriliiki isikuandmete, samuti enne kohtuistungit või
õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist süüteo toimepanemise või
selle ohvriks langemise andmete ebaseadusliku avaldamise või neile ebaseadusliku juurdepääsu
võimaldamise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, sama teo eest, kui see on toime pandud
omakasu eesmärgil või kui sellega on tekitatud teisele isikule kahju, karistatakse rahalise karistuse
või kuni üheaastase vangistusega.
d) sätestada vajaduse korral sanktsioonid töömaailmas esineva vägivalla ja ahistamise suhtes
Vägivallaohuga tööd, ahistamist ja muid tegureid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist
tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi, on TTOS § 91 lõikes 1 käsitatud psühhosotsiaalsete
ohuteguritena. Tööinspektsioonil on õigus psühhosotsiaalsetest ohuteguritest mõjutatud
töökeskkonnale kehtestatud nõuete rikkumise eest, kui sellega kaasnes oht töötaja tervisele või elule,
karistada rikkujat rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (füüsilisele isikule määratud karistus) või
rahatrahviga kuni 32 000 eurot (juriidilisele isikule määratud karistus) (TTOS § 273).
KarS käsitleb isikuvastaseid ning poliitiliste ja kodanikuõiguste vastaseid süütegusid, samuti
võimalusi nende toimepanijaid karistada. Seda on täpsemalt kirjeldatud konventsiooni artikli 4 lõike
2 punktide d ja f selgituste juures.
e) tagada töömaailmas esineva soolise vägivalla ja ahistamise ohvritele tõhus juurdepääs soo
aspekti arvestavatele, ohututele ja toimivatele mehhanismidele kaebuste ja vaidluste
lahendamiseks, toele, teenustele ja abinõudele
Soovituse kohaselt peaksid tugi, teenused ja abinõud hõlmama näiteks: tuge ohvritele, et aidata neil
uuesti tööturule suunduda; vajaduse korral kättesaadavaid nõustamis- ja teabeteenuseid; ööpäev läbi
töötavaid abiliine ja hädaabiteenuseid; arstiabi, ravi ja psühholoogilist tuge; kriisikeskusi; politsei
eriüksusi või eriväljaõppega politseinikke ohvrite abistamiseks.
PS § 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.
Töökohal esinevaid vaidlusi lahendavad lisaks ka töövaidluskomisjonid. Vägivalla ja ahistamise
ohvril on õigus pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti poole menetluse ja uurimise alustamiseks.
VõrdKS § 23 ja SoVS § 12 kohaselt lahendab lepitusmenetluse korras diskrimineerimisvaidlusi
õiguskantsler. Lisaks on SoVS-i ja VõrdKS-i kohaselt isikul õigus pöörduda voliniku poole abi ja
hinnangu saamiseks. Õiguskantsleri ja voliniku menetluse ja pädevuse kohta saab täpsemalt lugeda
konventsiooni artikli 4 lõike 2 punkti d selgituste juures.
Vägivalla ja ahistamise ohvritel on õigus saada riiklikku ohvriabiteenust. Ohvriabitöötajad pakuvad
emotsionaalset tuge, jagavad informatsiooni abi saamise võimaluste kohta ja juhendavad suhtlemisel
25
teiste vajalike asutustega.37 Ohvriabiteenust reguleerib OAS, mille kohta saab täpsemalt lugeda
konventsiooni artikli 4 lõike 2 punkti e selgituste juures.
f) tunnistada koduvägivalla mõju ja mõistlikult võimalikul määral vähendada selle mõju
töömaailmale
Soovituse kohaselt võiksid meetmed koduvägivalla mõju vähendamiseks hõlmata järgmist: puhkus
koduvägivalla ohvritele; paindlik töökorraldus ja kaitse koduvägivalla ohvritele; vajaduse korral
koduvägivalla ohvritele ajutise kaitse pakkumine töölt vabastamise vastu, välja arvatud juhul, kui
töölt vabastamine pole seotud koduvägivallaga ja selle tagajärgedega; koduvägivallaga arvestamine
töökoha riskihinnangutes; süsteem, mille kaudu suunata inimesi olemasolevate riiklike meetmete
juurde koduvägivalla vähendamiseks; teadlikkuse suurendamine koduvägivalla mõju kohta.
Vägivalda ja ahistamist ning meetmeid nende ennetamiseks ja kõrvaldamiseks käsitletakse Eesti
2035 eelnõus, vägivallaennetuse kokkuleppes 2021–2025, heaolu arengukavas 2016–2023 ja vaimse
tervise rohelises raamatus. Täpsemalt saab nende kohta lugeda konventsiooni artikli 4 lõike 2
punktide b ja c selgituste juures.
Lisaks peab tööandja TTOS-i kohaselt hindama töökeskkonnas esinevaid riske ning rakendama
meetmeid nende riskide maandamiseks. Seejuures ei ole seadusega keelatud, et tööandja arvestab
töökeskkonna riskianalüüsis ka koduvägivallaga ning rakendab meetmeid, kuidas töökohal toetada
koduvägivalla ohvrit (nt paindliku töökorralduse tagamine, palgaga puhkuse andmine, kaugtöö
võimaldamine või mõni muu abiks olev meede).
g) tagada töötajatele õigus lahkuda sellisest tööolukorrast, mis kujutab töötaja mõistlikult
põhjendatud veendumuse kohaselt vahetut ja tõsist ohtu elule, tervisele või ohutusele seoses
vägivalla ja ahistamisega, ilma et sellega kaasneks töötaja jaoks vastumeetmeid või muid
lubamatuid tagajärgi, ning tagada töötajate kohustus teavitada juhtkonda
Töötajal on õigus keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute
tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või
tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule (TTOS § 14 lõike 5 punkt 4).
TLS § 91 lõike 2 punktide 1 ja 3 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda
tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui:
tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha
kaastöötajatel või kolmandatel isikutel;
töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele.
h) tagada tööinspektsiooni ja muude oluliste asutuste võime käsitleda vajaduse korral
töömaailmas esinevat vägivalda ja ahistamist, andes muu hulgas välja korraldusi kohe
täitmisele kuuluvate meetmete võtmiseks ja töö peatamiseks, kui esineb vahetu oht elule,
tervisele või ohutusele, koos õigusega esitada selliste korralduste vastu kaebus õigusasutusele
või haldusorganile, kui see on seaduses sätestatud
Soovituse kohaselt peaksid pädevate asutuste ametnikud, sh inspektorid ja politseinikud, läbima soo
aspekti arvestava koolituse, et tuvastada töömaailmas esinevat vägivalda ja ahistamist (sh soolist).
Lisaks peaksid liikmed soovituse kohaselt pingutama selle nimel, et koguda ja avaldada statistikat
37
Eesti.ee. Ohvriabi. Kättesaadav: https://www.eesti.ee/et/oigusabi/kuritegu-ja-karistused/ohvriabi.
26
töömaailmas esineva vägivalla ja ahistamise kohta vastavalt soole, vägivalla ja ahistamise vormidele
ning majandustegevuse valdkonnale, sealhulgas seoses konventsiooni artiklis 6 nimetatud
rühmadega.
Tööinspektsiooni ja Politsei- ja Piirivalveameti ametnikud on saanud koolitust inimkaubanduse
teemal. Lisaks on saanud Tööinspektsiooni ametnikud saanud koolitust psühhosotsiaalsete
ohutegurite teemal. Tulevikus on koolitus laiemal teemal Tööinspektsioonile ja teistele asjaomastele
asutustele kindlasti vajalik.
TTOS § 25 lõike 5 punkti 4 kohaselt on Tööinspektsioon kohustatud peatama töötaja või teiste
isikute elule ohtliku töö tegemise. Tööinspektsioonil on seejuures õigus esitada avaldus Politsei- ja
Piirivalveametile, kui järelevalve käigus ilmneb, et esineb oht isikute tervisele.
VI peatükk – juhendamine, koolitamine ja teadlikkuse suurendamine
Artikkel 11 sätestab juhendamise, koolitamise ja teadlikkuse suurendamise nõuded, tuues seejuures
välja, mida peavad liikmed tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonidega konsulteerides
püüdma tagada.
Soovituse kohaselt peaksid liikmed vajaduse korral rahastama, arendama, rakendama ja levitama:
programme, mis käsitleksid tegureid, mis suurendavad vägivalla ja ahistamise esinemise
tõenäosust töömaailmas;
juhendeid ja koolitusprogramme, et aidata riigiametnikel täita oma volitusi seoses vägivalla ja
ahistamisega töömaailmas ning aidata avaliku ja erasektori töötajatel ennetada ja käsitleda
vägivalda ja ahistamist töömaailmas;
toimimisjuhendeid ja riskihinnangute näidistööriistu töömaailmas esineva vägivalla ja
ahistamise suhtes;
kampaaniaid, et suurendada avalikkuse teadlikkust vägivalla ja ahistamise lubamatuse kohta
ning seejuures kampaaniaid ohutute, tervislike ja harmooniliste töökohtade edendamiseks, kus
ei esine vägivalda ega ahistamist;
soo aspekti arvestavaid õppekavasid ja juhendmaterjale vägivalla ja ahistamise kohta kõikide
haridusastmete ja kutseõppe jaoks, sh meediatöötajatele suunatud materjale.
Konventsioonis on nimetatud kolm tegevust juhendamise, koolitamise ja teadlikkuse
suurendamiseks. Alljärgnevalt on välja toodud konventsioonis nimetatud tegevus ning Eesti
õigusaktid ja elluviidud tegevused.
a) töömaailmas esinevat vägivalda ja ahistamist käsitletakse olulistes riigisisestes põhimõtetes,
näiteks tööohutust ja -tervist, võrdõiguslikkust ja diskrimineerimiskeeldu ning rännet
puudutavatest põhimõtetes
Vägivalda ja ahistamist ning meetmeid nende ennetamiseks ja kõrvaldamiseks käsitletakse Eesti
2035 eelnõus, vägivallaennetuse kokkuleppes 2021–2025, heaolu arengukavas 2016–2023 ja vaimse
tervise rohelises raamatus. Täpsemalt saab nende kohta lugeda konventsiooni artikli 4 lõike 2
punktide b ja c selgituste juures.
b) tööandjatele ja töötajatele ning nende organisatsioonidele ja olulistele asutustele antakse
vajaduse korral kättesaadavas vormis juhiseid, ressursse, koolitusi või muid tööriistu
töömaailmas esineva vägivalla ja ahistamise, sealhulgas soolise vägivalla ja ahistamise kohta
27
Eesti on korraldanud mitmeid vägivalda ja ahistamist puudutavaid teavitustegevusi, tellinud
analüüse ja uuringuid ning töötanud välja tööriistu osapoolte teadlikkuse suurendamiseks.
Täpsemalt saab selle kohta lugeda konventsiooni artikli 4 lõike 2 punkti g selgituste juures.
Kuigi tehtud on palju, eeldab konventsiooni ratifitseerimine teemaga edasi tegelemist ning osapoolte
teadlikkuse suurendamist erinevate tegevuste raames selles valdkonnas.
c) käivitataks algatusi, sealhulgas kampaaniaid teadlikkuse suurendamiseks
Justiitsministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet on korraldanud kampaaniaid, mis otseselt või
kaudselt käsitlesid ka töömaailmas esinevat ahistamist ja vägivalda. Kampaaniad korraldati
alljärgnevatel teemadel:
2014. aastal toimus kampaania „Ava silmad38“, mis oli suunatud naistevastase vägivalla vastu.
Eesmärk oli suurendada Eesti elanikkonna teadlikkust naistevastase ja lähisuhtevägivalla
olemusest, avaldumisvormidest, tagajärgedest ja abisaamise võimalustest. Kampaania raames
valmisid ka selleteemalised lühivideod39.
2018. aastal korraldas Politsei- ja Piirivalveamet kampaania, mis pööras tähelepanu seksuaalse
ja muu ahistamise vastu, muu hulgas käsitleti ka töökeskkonnas aset leidvat ahistamist.
Kampaania raames valmis kolm ahistava jälitamise ennetamise teemalist lühiklippi, sh
„Ahistamise lugu vol 3: töökaaslane“40.
Kuigi töömaailmas esinevale vägivallale ja ahistamisele on eespool nimetatud kampaaniate raames
ka osaliselt tähelepanu juhitud, eeldab konventsiooni ratifitseerimine kampaaniatega jätkamist, et
suurendada töötajate ja tööandjate teadlikkust.
VII peatükk – rakendamismeetodid
Artikkel 12 sätestab, et konventsiooni sätteid kohaldatakse riigisiseste õigusaktidega, samuti
kollektiivlepingute või muude meetmetega, mis on kooskõlas riigi tavadega, sealhulgas laiendades
või kohandades olemasolevaid tööohutuse ja -tervishoiu meetmeid, et need hõlmaksid ka vägivalda
ja ahistamist ning töötades vajaduse korral välja erimeetmeid.
VIII peatükk – lõppsätted
Artikkel 13 sätestab, et konventsiooni ametlikud ratifitseerimiskirjad edastatakse registreerimiseks
Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile.
Artikkel 14 sätestab konventsiooni siduvuse ja jõustumise.
Lõike 1 kohaselt on konventsioon siduv neile ILO liikmetele, kelle ratifitseerimiskirjad on
registreeritud Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektori juures.
38
Justiitsministeerium. Uudised. Algas naistevastase vägivalla vastu suunatud kampaania teine laine. 03.03.2015.
Kättesaadav: https://www.just.ee/et/uudised/algas-naistevastase-vagivalla-vastu-suunatud-kampaania-teine-laine.
39
Youtube. Justiitsministeerium. Ava silmad! 2015. Kättesaadav: https://www.youtube.com/watch?v=E7ZRHAdl-
RE&list=PL5JI001vz8bMEgf_DgfZH07LH1e0uf5ER.
40
Youtube. Politsei- ja Piirivalveamet. Ahistav jälitamine on kuritegu. Ahistamisvastane kampaania "Ei on ei!"
Ahistamise lugu vol. 3: Töökaaslane. 2018. Kättesaadav: https://www.youtube.com/watch?v=eyQ3BFBE4oc.
28
Lõige 2 sätestab, et konventsoon jõustub 12 kuud pärast kuupäeva, mil peadirektori juures
registreeritakse kahe liikme ratifitseerimiskirjad. Kuivõrd nõue on täidetud, jõustus konventsioon
25. juunil 2021. a.
Lõige 3 sätestab, et pärast konventsiooni rahvusvahelist jõustumist jõustub konventsioon iga liikme
suhtes pärast 12 kuu möödumist tema ratifitseerimiskirja registreerimisest Rahvusvahelise
Tööbüroo peadirektori juures.
Artikkel 15 sätestab konventsiooni denonsseerimise41 õiguse.
Lõike 1 kohaselt võib konventsiooni ratifitseerinud liige selle denonsseerida vastava teate
saatmisega Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile, kui konventsiooni esmakordsest jõustumisest
on möödunud kümme aastat. Selline denonsseerimine jõustub üks aasta pärast selle registreerimise
kuupäeva.
Lõige 2 sätestab, et liige, kes on konventsiooni ratifitseerinud ja ei kasuta kümne aasta pikkuse
perioodi täitumise järel ühe aasta jooksul denonsseerimise õigust, on kohustatud konventsiooni
täitma veel kümme aastat ja võib seejärel artikli 15 lõikes 1 esitatud tingimuste kohaselt
konventsiooni denonsseerida iga uue kümne aasta pikkuse perioodi esimese aasta jooksul.
Artikkel 16 sätestab Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektori kohustused.
Lõike 1 kohaselt on Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektor kohustatud teavitama kõiki ILO liikmeid
kõikidest organisatsiooni liikmete poolt edastatud ratifitseerimiste ja denonsseerimiste
registreerimistest.
Lõike 2 kohaselt on peadirektor kohustatud juhtima organisatsiooni liikmete tähelepanu
konventsiooni jõustumise kuupäevale, kui ta teatab neile teise liikme esitatud ratifitseerimiskirja
registreerimisest.
Artikkel 17 sätestab Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektori kohustuse edastada kõik registreeritud
ratifitseerimise ja denonsseerimise üksikasjad ÜRO peasekretärile registreerimiseks.
Kohustus tuleneb ÜRO põhikirja artiklist 102, mille kohaselt iga leping ja iga rahvusvaheline
kokkulepe, mis sõlmitakse organisatsiooni mis tahes liikme poolt pärast ÜRO põhikirja jõustumist,
tuleb esimesel võimalusel registreerida sekretariaadis ja sekretariaadi poolt avaldada.
Artikkel 18 annab Rahvusvahelise Tööbüroo haldusnõukogule õiguse, kui ta peab seda vajalikuks,
esitada peakonverentsile aruande konventsiooni toimimise kohta ning uurida selle täieliku või
osalise muutmise küsimuse konverentsi päevakorda võtmise soovitatavust.
Artikkel 19 sätestab tegevused, kui võetakse vastu konventsiooni muutev konventsioon.
Lõige 1 sätestab, et kui peakonverents võtab vastu uue, käesolevat konventsiooni muutva
konventsiooni, ja uus konventsioon ei näe ette teisiti, siis:
- toob uue muudetud konventsiooni ratifitseerimine liikme poolt kaasa käesoleva konventsiooni
viivitamata denonsseerimise ajast, kui uus muudetud konventsioon hakkab kehtima;
41
Denonsseerimine – rahvusvahelise lepingu ülesütlemine.
29
- käesolev konventsioon ei ole uue muudetud konventsiooni jõustumise kuupäevast alates enam
liikmetele ratifitseerimiseks avatud.
Lõige 2 sätestab, et konventsioon jääb oma igakordsel kujul ja sisuga kehtima nende liikmete suhtes,
kes on selle ratifitseerinud, kuid ei ole ratifitseerinud muudetud konventsiooni.
Artikkel 20 sätestab, et konventsiooni inglis- ja prantsuskeelne tekst on võrdselt autentsed.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõu ei võta kasutusele uusi termineid, mis riigisisestes õigusaktides ei leiaks juba kasutamist.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas ELi õigusega.
Euroopa Komisjon on esitanud nõukogu otsuse eelnõu42, millega antakse liikmesriikidele luba
ratifitseerida vägivalla ja ahistamise vastu võitlemise konventsioon. Otsuse eelnõu kohaselt on
Euroopa Liidu huvides toetada kooskõlas liidusisese raamistikuga rahvusvahelise vahendi
rakendamist, et võidelda vägivalla ja ahistamise vastu töömaailmas.
Euroopa Liidu toimimise lepingu43 artikli 153 lõike 1 punktide a ja i kohaselt toetab ja täiendab liit
liikmesriikide meetmeid töökeskkonna parandamises, et kaitsta töötajate tervist ja turvalisust ning
meeste ja naiste võrdõiguslikkuses seoses nende võimalustega tööturul ja kohtlemisega tööl. Artikli
157 lõike 3 kohaselt võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu kasutusele meetmeid, et tagada meeste
ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõte, sealhulgas võrdse või võrdväärse töö
eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamine tööhõive ja elukutse küsimustes.
Vastu on võetud ning Eesti riigisisesesse õigusesse üle võetud alljärgnevad direktiivid:
nõukogu direktiiv töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete
kehtestamise kohta (89/391/EMÜ), mis kohustab tööandjat kaitsma kõiki töötajaid töökohal
esinevate riskide eest, sh töökohal esineva vägivalla ja ahistamise eest.44 Direktiivi eesmärk on
kehtestada meetmed, et soodustada töötajate töötervishoiu ja -ohutuse parandamist;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja
võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes.45 Direktiiv
sisaldab sätteid ahistamise, sealhulgas seksuaalse ahistamise keelustamise kohta;
nõukogu direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks
töö saamisel ja kutsealale pääsemisel;46
nõukogu direktiiv 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata
isikute rassilisest või etnilisest päritolust.47
42
Euroopa Komisjon. Brüssel 22.01.2020. COM(2020) 24 final. Ettepanek: nõukogu otsus, millega antakse
liikmesriikidele luba ratifitseerida Euroopa Liidu huvides Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2019. aasta vägivalla ja
ahistamise vastu võitlemise konventsioon (konventsioon nr 190). Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52020PC0024.
43
Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A12012E%2FTXT.
44
Kättesaadav:
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A01989L0391-20081211&qid=1649060873335.
45
Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32006L0054&qid=1649060945817
46
Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32000L0078&qid=1649061007563.
47
Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32000L0043&qid=1649061044338.
30
Euroopa Liidu töötervishoiu ja tööohutuse strateegiline raamistik aastateks 2021–202748 käsitleb
muu hulgas vägivalda, ahistamist ja diskrimineerimist töökohal. Strateegilise raamistiku kohaselt on
komisjoni üks tegevus toetada teadlikkuse suurendamist vaimsest tervisest ja ahistamisest töökohal
ning soolisest kallutatusest.
Komisjoni teatises COM(2017) 12 final „Ohutumad ja tervislikumad töötingimused meile kõigile –
EL-i tööohutuse ja töötervishoiu poliitika ajakohastamine“ tuuakse välja, et vaja on suurendada
tööandjate teadlikkust psühhosotsiaalsetest ohuteguritest, andes neile vastavad juhised ja vahendid,
eesmärgiga kaitsta töötajaid.49
26.04.2007 ETUC, BUSINESSEUROPE, UEAPME ja CEEP vahel sõlmitud raamkokkuleppe
eesmärk on suurendada tööandjate, töötajate ja nende esindajate teadlikkust ahistamisest ja
vägivallast töökohal ning anda tööandjatele, töötajatele ja nende esindajatele tegevuspõhine
raamistik, mille abil nad saavad märgata, ära hoida ja lahendada ahistamise ja vägivallaga seotud
probleeme töökohal.
Lisaks on vastu võetud:
nõukogu otsus (EL) 2017/866 Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla
ennetamise ja tõkestamise konventsiooni Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta seoses
varjupaiga ja mittetagasisaatmisega50;
nõukogu otsus (EL) 2017/865 Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla
ennetamise ja tõkestamise konventsiooni Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta seoses
küsimustega, mis puudutavad õigusalast koostööd kriminaalasjades.51
6. Seaduse mõjud
Vägivalla ja ahistamise kõrvaldamist käsitleva konventsiooni ratifitseerimine avaldub elanikkonnale
eelkõige sotsiaalse mõjuna ning mõjutatud valdkond on eelkõige tööturg, töösuhte olemus ja sisu
ning töötingimused. Arvestades konventsiooni ulatuslikku kohaldumisala (artikkel 2) mõjutab
konventsiooni ratifitseerimine tööealist rahvastikku, sest ühel või teisel eluhetkel puutub
töömaailmaga kokku (töötaja, praktikandi, tööotsija, tööle kandideerija, vabatahtliku või
tööandjana) valdav osa Eesti elanikest.
Kuigi potentsiaalselt on konventsiooni ratifitseerimisest mõjutatud kogu töömaailm, on kokkupuude
vägivalla ja ahistamisega nii töötajate kui tööandjate seas pigem harv ja ühekordne sündmus.
Töövaidluskomisjoni menetluses olnud ebavõrdse kohtlemisega seotud töövaidlusasjade juhtumite
kirjeldus näitab, et perioodil 2015–2020 on igal aastal olnud menetluses üksikuid juhtumeid, kus on
mainitud ahistamist või vägivalda töökohal52. Töövaidluskomisjoni jõudvate juhtumite osakaal on
siiski vaid jäämäe tipp, sest sõltub eelkõige inimeste teadlikkusest ja teavitamisest, ega anna seega
aimu ahistamise ja vägivalla tegelikust levikust ühiskonnas. 2009. aastal tehtud üle-eestilise
tööstressiuuringu tulemustest53 selgus, et ligi 5% Eesti töötajatest oli saanud töökohal ebasoovitava
48
Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52021DC0323.
49
Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52017DC0012.
50
Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32017D0866.
51
Kättesaadav:
https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?toc=OJ:L:2017:131:TOC&uri=uriserv:OJ.L_.2017.131.01.0011.01.ENG.
52 Kättesaadav: https://www.ti.ee/et/statistika/toovaidlused
53
Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR. I. Seppo, J. Järve, E. Kallaste, L. Kraut, M. Voitka. Psühhosostsiaalsete
riskide levik Eestis. 6. jaanuar 2010. Kättesaadav: https://centar.ee/wp-
content/uploads/2021/10/CENTAR_l6pparuanne.pdf.
31
seksuaalse tähelepanud osaliseks ning 3,7% töötajatest on ähvardatud füüsilise vägivallaga. 2015.
aastal poliitikauuringute keskuse Praxis tehtud uuringu kohaselt vastas 5% tööandjatest, et nende
organisatsioonis on tulnud ette seksuaalse ahistamise olukordi ning 1% ütles, et on saanud töötajatelt
ka vastavasisulisi kaebusi54. Vägivallajuhtumite füüsilised ja psühholoogilised tagajärjed (nt
vigastused, ärevushäired, depressioon või kehvad töötulemused) võivad olla äärmiselt tõsised nii
üksikisiku, organisatsiooni kui ka ühiskonna jaoks.
Konventsiooni ratifitseerimine mõjutatud sihtrühma jaoks suuri muudatusi kaasa ei too, kuna
riigisiseselt on kõnealune valdkond juba konventsioonis sätestatuga sarnaselt reguleeritud. Samas
aitab konventsiooni ratifitseerimine siiski kaasa töömaailmas esineva vägivalla ja ahistamise
kõrvaldamisele, sest sõnastab konkreetsed normid ja meetmed, mis aitavad kaasa osapoolte
teadlikkuse suurendamisele vägivalla ja ahistamise küsimustes, ning tehtavale koostööle nii
rahvusvahelisel kui riigisisesel tasandil. Riigiasutustest mõjutab konventsiooni ratifitseerimine
Tööinspektsiooni, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantsleid, õiguskantsleri
institutsiooni, Politsei- ja Piirivalveametit ning Sotsiaalkindlustusametit, kes on seotud menetluslike
ning jõustamis- ja järelevalvemehhanismidega.
Oluline on rõhutada konventsiooni ratifitseerimise olulisust rahvusvahelises mastaabis.
Konventsiooni ratifitseerimisega saadab Eesti tugeva sõnumi rahvusvahelisele üldsusele ja
asjassepuutuvatele organisatsioonidele, et ahistamine ja vägivald ei ole Eestis aktsepteeritav ning et
Eestis ollakse valmis tegema kõik endast olenev selle ennetamiseks ja kaotamiseks.
Konventsiooniga ühinemisel tuleb hakata vägivalla ja ahistamise teemadele ka edaspidi tähelepanu
pöörama ning rahalisi vahendeid suunama. Nii töötajate, tööandjate, asjaomaste riigiasutuste kui ka
elanikkonna tervikuna teadlikkuse suurendamisele töömaailmas esinevast ahistamisest ja vägivallast
on vaja panna suuremat rõhku. Vajalike meetmete rahastamiseks on võimalik kasutada Euroopa
Sotsiaalfondi vahendeid (vahendite kasutamise periood 2023–2027).
Kõiki tulevikus koostatavaid seadusi, arengu- ja tegevuskavasid jne tuleb analüüsida konventsiooni
sätteid silmas pidades.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud
ja tulud
Kuna konventsioonis esitatavad nõuded on Eesti õigusesse juba varem sisse viidud, ei kaasne
seaduse rakendamisega täiendavaid kulusid ega tulusid.
8. Rakendusaktid
Seaduse rakendamiseks ei ole vaja rakendusakte kehtestada.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras.
54 Turk, Pirjo; Anniste, Kristi; Masso, Märt; Karu, Marre; Kriger, Tatjana 2015. Uuring soolise võrdõiguslikkuse
seaduse rakendamisest ja indikaatorite väljatöötamine seaduse mõjude hindamiseks. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus
Praxis. Kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/uuringuaruanne.pdf
32
Konventsioon jõustub Eesti suhtes päeval, mil ratifitseerimiskirja registreerimisest ILO peadirektori
juures on möödas kaksteist kuud.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Eesti
Ametiühingute Keskliidule, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, Eesti Töö- ja
Organisatsioonipsühholoogide Liidule, Terviseametile, Tervise Arengu Instituudile, Teenistujate
Ametiliitude Keskorganisatsioonile, Eesti Personalijuhtimise Ühingule, Eesti Väike- ja Keskmiste
Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule,
Tööinspektsioonile, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile,
Sotsiaalkindlustusametile, õiguskantslerile, Politsei- ja Piirivalveametile ning Andmekaitse
Inspektsioonile.
Esimeses kooskõlastusringis esitasid ettepanekuid ja kommentaare Eesti Töö- ja
Organisatsioonipsühholoogide Liit, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO, soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei ning Eesti Personalijuhtimise Ühing
PARE. Märkusteta kooskõlastasid Siseministeerium, Välisministeerium, Tööinspektsioon, Eesti
Ametiühingute Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.
Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2022. a.
33
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) Töömaailmas esineva vägivalla ja ahistamise kõrvaldamist käsitleva konventsiooni nr 190 ja Eesti
vastavate meetmete vastavustabel
Seletuskirja lisa 1
Konventsioon nr 190 Eestis on vastav meede olemas/puudu Vastav Eesti meede
Rahvusvahelise Hinnang ei ole vajalik.
Tööorganisatsiooni (ILO)
peakonverents,
mille kutsus Genfis kokku
Rahvusvahelise Tööbüroo
haldusnõukogu ja mille
108. (sajanda aastapäeva)
istungjärk toimus 10. juunil
2019. aastal;
meenutades, et
Rahvusvahelise
Tööorganisatsiooni
Philadelphia
deklaratsioonis
kinnitatakse, et igal
inimesel tema rassist,
usutunnistusest ja soost
sõltumata on õigus püüelda
materiaalse heaolu ja
vaimse arengu
edendamisele vabaduse
ning väärikuse,
majandusliku turvalisuse ja
võrdsete võimaluste
oludes, ja
1
kinnitades Rahvusvahelise
Tööorganisatsiooni
aluskonventsioonide
olulisust ja
meenutades teisi olulisi
rahvusvahelisi dokumente
nagu inimõiguste
ülddeklaratsioon,
kodaniku- ja poliitiliste
õiguste rahvusvaheline
pakt, majanduslike,
sotsiaalsete ja kultuuriliste
õiguste rahvusvaheline
pakt, rassilise
diskrimineerimise kõigi
vormide kõrvaldamise
rahvusvaheline
konventsioon,
konventsioon naiste
diskrimineerimise kõigi
vormide likvideerimise
kohta, kõigi võõrtöötajate
ja nende pereliikmete
õiguste kaitse
rahvusvaheline
konventsioon ja puuetega
inimeste õiguste
konventsioon ja
tunnistades igaühe õigust
vägivalla ja ahistamiseta,
sealhulgas soolise vägivalla
2
ja ahistamiseta
töömaailmale ja
tunnistades, et vägivald ja
ahistamine töömaailmas
võib rikkuda inimõigusi,
ning et vägivald ja
ahistamine ohustab
võrdseid võimalusi, on
vastuvõetamatu ja
vastuolus inimväärse
tööga, ja
tunnistades vastastikusel
austusel ja inimväärikusel
põhineva töökultuuri
olulisust vägivalla ja
ahistamise ennetamisel ja
meenutades, et liikmetel on
oluline kohustus
soodustada täisleppimatust
vägivalla ja ahistamise
suhtes, et aidata kaasa
sellise käitumise ja selliste
tavade ennetamisele, ning
et kõik töömaailmas
tegutsevad isikud peavad
vältima vägivalda ja
ahistamist, seda ennetama
ja selle vastu seisma, ja
tunnistades, et vägivald ja
ahistamine töömaailmas
3
mõjutab inimeste
psühholoogilist, füüsilist ja
seksuaaltervist, väärikust
ning perekondlikku ja
sotsiaalset keskkonda, ja
tunnistades, et vägivald ja
ahistamine mõjutab ühtlasi
avalike ja erasektori
teenuste kvaliteeti ja võib
takistada inimeste,
esmajoones naiste
juurdepääsu tööturule ning
nende püsimist ja
edasiliikumist tööturul, ja
nentides, et vägivald ja
ahistamine on vastuolus
jätkusuutlike ettevõtete
soodustamisega ja avaldab
negatiivset mõju
töökorraldusele,
töösuhetele, töötajate
kaasatusele, ettevõtte
mainele ja tootlikkusele, ja
tunnistades, et sooline
vägivald ja ahistamine
mõjutab
ebaproportsionaalselt naisi
ja tüdrukuid, ning
tunnistades, et kaasav,
lõimitud ja soo aspekti
arvestav lähenemine, mis
4
tegeleb aluspõhjuste ja
riskiteguritega, sealhulgas
sooliste stereotüüpidega,
mitmekordse ja
läbipõimunud
diskrimineerimise ja
ebavõrdsete sooliste
võimusuhetega, on
hädavajalik, et lõpetada
vägivald ja ahistamine
töömaailmas, ja
nentides, et koduvägivald
võib mõjutada tööhõivet,
tootlikkust ning tervist ja
ohutust, ning et muude
meetmete hulgas saavad
valitsused, tööandjate ja
töötajate organisatsioonid
ja tööturuasutused aidata
kaasa koduvägivalla
märkamisele, sellele
reageerimisele ja
koduvägivalla mõjude
käsitlemisele, ja
olles otsustanud vastu võtta
istungjärgu viienda
päevakorrapunktina
käsitletud teatavad
ettepanekud vägivalla ja
ahistamise kohta
töömaailmas ja
5
olles otsustanud, et need
ettepanekud vormistatakse
rahvusvahelise
konventsioonina, võtab
kahekümne esimesel juunil
kahe tuhande
üheksateistkümnendal
aastal vastu järgmise
konventsiooni, mida võib
nimetada 2019. aasta
vägivalla ja ahistamise
vastaseks konventsiooniks.
I. Mõisted
Artikkel 1
1. Konventsioonis
kasutatakse järgmisi
mõisteid:
(a) mõiste vägivald ja Eestis on vastav meede olemas. Vägivald ja ahistamine
ahistamine töömaailmas –
erinevad vastuvõetamatud Karistusseadustik (KarS)
ühekordsed ja korduvad 2. osa 9. peatükk käsitleb isikuvastseid süütegusid ning sätestatakse
käitumisviisid ja tavad või karistused näiteks tapmise (§ 113), raske tervisekahjustuse tekitamise (§
nende esinemise oht, mille 118), ähvardamise (§ 120), kehalise väärkohtlemise (§ 121), kus tekib
eesmärk, tulemus või kehavigastus või tuntakse valu, ohtu asetamise (§ 123), vägistamise (§
tõenäoline tulemus on 141), tahtevastase sugulise iseloomuga teo (§ 1411) eest.
füüsiline, psühholoogiline, KarS 2.osa 10. peatükk käsitleb poliitiliste ja kodanikuõiguste vastaseid
seksuaalne või majanduslik süütegusid, mis hõlmavad süütegusid võrdõiguslikkuse vastu. Teiste seas
kahju, mis hõlmab soolist kehtestatakse karisused näiteks võrdõiguslikkuse rikkumise (§ 152),
vägivalda ja ahistamist; seksuaalse ahistamise (§ 1531) ja ahistava jälitamise (§ 1573) eest.
KarS kohaldamisala on üldine ehk see hõlmab ka tööga seotud olukordi.
Näiteks, kui töötajat ahistab seksuaalselt tööandja esindaja, klient või
koostööpartner.
6
KarS § 58 loetleb karistust raskendavad asjaolud. Üks neist on süüteo
toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus või
majanduslikus sõltuvuses. Seega on töömaailm teatud mõttes KarS
kõrgendatud tähelepanu all.
Lisaks leidub KarS-s süüteokoosseise, kus tuuakse karistust raskendava
asjaoluna isiku mõjuvõim kannatanu üle (näiteks § 1432 (suguühe või muu
sugulise iseloomuga tegu mõjuvõimu kasutades)).
Võrdse kohtlemise seadus (VõrdKs)
§ 3. Võrdse kohtlemise põhimõte ja diskrimineerimine
(3) Otsene diskrimineerimine on ka ahistamine, mis on käesoleva
seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuse alusel isikule soovimatu
käitumine, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine
ja ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna
loomine.
VõrdKS puhul tuleb arvestada ka §-s 2 sätestatud seaduse kohaldamisala
ning VõrdKS-s § 1 lõikes 1 märgitud tunnuste loetelu. VõrdKS § 2 lõike
1 punktide 1–4 ja lõike 2 punktide 1–4 kohaselt on isikute
diskrimineerimine nende rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi või
nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või
seksuaalse sättumuse tõttu keelatud: 1) töö saamise, füüsilisest isikust
ettevõtjaks saamise ja kutsealale pääsemise tingimuste kehtestamisel,
sealhulgas värbamis- ja valikukriteeriumide kehtestamisel, samuti
edutamisel; 2) töö- või teenuste osutamise lepingu sõlmimisel või
ametisse nimetamisel või valimisel, töötingimuste kehtestamisel,
korralduste andmisel, töötasustamisel, töö- või teenuste osutamise lepingu
lõpetamisel või ülesütlemisel, ametist vabastamisel; 3) kutseõppes,
karjäärinõustamisel, ümber- või täiendusõppe võimaldamisel, praktiliste
töökogemuste omandamisel; 4) töötajate või tööandjate ühingusse,
sealhulgas kutseühendusse kuulumisel ning nende organisatsioonide
poolt soodustuste andmisel. Samuti lisab VõrdKS § 2 lõige 3, et seadus ei
välista võrdse kohtlemise nõudeid töösuhetes VõrdKS § 1 lõikes 1
nimetamata tunnuste alusel, eelkõige perekondlike kohustuste täitmise,
7
sotsiaalse seisundi ja töötajate huvide esindamise või töötajate ühingusse
kuulumise, keeleoskuse või kaitseväeteenistuse kohustuse tõttu. Samuti
lisab VõrdKS § 2 lõige 3, et seadus ei välista võrdse kohtlemise
nõudeid töösuhetes VõrdKS § 1 lõikes 1 nimetamata tunnuste alusel,
eelkõige perekondlike kohustuste täitmise, sotsiaalse seisundi ja
töötajate huvide esindamise või töötajate ühingusse kuulumise,
keeleoskuse või kaitseväeteenistuse kohustuse tõttu.
Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SoVS)
§ 3 lõige 1 punktid 5 ja 6:
5) seksuaalne ahistamine leiab aset, kui esineb mis tahes soovimatu
sõnaline, mittesõnaline või füüsiline seksuaalse olemusega käitumine või
tegevus, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine,
eelkõige luues häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või
solvava õhkkonna;
6) sooline ahistamine leiab aset, kui esineb sooga seotud soovimatu
käitumine või tegevus, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse
alandamine ja häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või
solvava õhkkonna loomine.
SoVS § 5 kohaselt on otsene ja kaudne sooline diskrimineerimine, kaasa
arvatud selleks korralduse andmine, keelatud. SoVS § 6 reguleerib
diskrimineerimist tööelus, mille lõike 5 kohaselt loetakse tööandja
tegevust diskrimineerivaks ka siis, kui ta:
5) ahistab isikut tema soo tõttu või seksuaalselt või jätab täitmata
käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktis 4 (hoolitsema, et töötaja on
töökeskkonnas kaitstud soolise ja seksuaalse ahistamise eest) sätestatud
kohustuse. Tööandja vastutab hoolitsuskohustuse täitmata jätmise eest
juhul, kui ta teadis või oleks pidanud teadma soolise või seksuaalse
ahistamise aset leidmisest ning ei rakendanud vajalikke meetmeid, et
ahistamist lõpetada.
8
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) sätestab töötajate ja
ametnike (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse
nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu
töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse
korralduse ettevõttes ja riigi tasandil ning vastutuse töötervishoiu ja
tööohutuse nõuete rikkumise eest. TTOS § 91 lõige 1 sätestab, et
psühhosotsiaalsed ohutegurid on õnnetus- või vägivallaohuga töö,
ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele
mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda ja monotoonne töö ning
muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis
võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist, sealhulgas
põhjustada tööstressi.
Tööandjate Keskliitu, kes on Business Europe liige, kuuluvate ettevõtjate
osas kehtib BUSINESSEUROPE, UEAPME, CEEP ja ETUC vahel
sõlmitud raamkokkulepe1, mis käsitleb ahistamist ja vägivalda tööl.
Raamkokkuleppe kohaselt loetakse ahistamiseks olukorda, kus üht või
mitut töötajat või juhtkonna liiget korduvalt ja sihilikult väärkoheldakse,
ähvardatakse ja/või alandatakse tööga seotud asjaoludel ning vägivalla
esinemiseks loetakse olukorda, kus üht või mitut töötajat või juhtkonna
liiget rünnatakse tööga seotud asjaoludel.
(b) mõiste sooline vägivald Eestis on vastav meede olemas. Lisaks eelnevas lahtris toodule sätestab:
ja ahistamine – inimeste
vastu nende bioloogilise SoVS § 3 lõige 1 sätestab:
või sotsiaalse soo tõttu 3) otsene sooline diskrimineerimine leiab aset, kui ühte isikut koheldakse
suunatud vägivald ja tema soo tõttu halvemini, kui koheldakse, on koheldud või koheldaks teist
ahistamine või teatava isikut samalaadses olukorras. Otsene sooline diskrimineerimine on ka
bioloogilise või sotsiaalse isiku ebasoodsam kohtlemine seoses raseduse ja sünnitamisega,
soo esindajaid lapsevanemaks olemise, perekondlike kohustuste täitmise või muude
ebaproportsionaalselt soolise kuuluvusega seotud asjaoludega, samuti sooline ja seksuaalne
mõjutav vägivald ja
1
Euroopa Liidu tasandi sotsiaalpartnerite raamkokkulepped. Kogumik. Raamkokkulepe, mis käsitleb ahistamist ja vägivalda töökohal. 26. aprill 2007. Lk 68-75. Kättesaadav:
https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Too/Tookeskkond/el_sotsiaalpartnerite_raamkokkulepete_kogumik.pdf
9
ahistamine, mis hõlmab ahistamine ning ahistamise tõrjumisest või ahistamisele alistumisest
seksuaalset ahistamist. põhjustatud ebasoodsam kohtlemine.
Määratledes mõistet “sugu”, on Euroopa Kohus vastavate Euroopa õiguse
allikate tõlgendamisel kohaldanud laia “soo” mõistet, võttes lisaks
bioloogilistele erinevustele arvesse sotsiaalseid, psühholoogilisi ja
kultuurilisi aspekte, mis mõjutavad isiku kuulumist ühte või teise
sugupoolde. Selle tulemusena on kohus leidnud, et ka transsoolisusest
tingitud ebasoodsama kohtlemise puhul on tegemist soolise
diskrimineerimisega. Vastav põhimõte on välja toodud direktiivi 2006/54
põhjendustes ning seda on kohaldanud ka soolise võrdõiguslikkuse
volinik.2
2. Riigisisestes Hinnang ei ole vajalik.
õigusaktides toodud
mõisted võivad sätestada
ühe või mitu käsitlust,
piiramata selle artikli lõike
1 punkte (a) ja (b).
II. KOHALDAMISALA
Artikkel 2
1. Konventsioon kaitseb Eestis on vastav meede olemas. KarS-iga on tagatud kaitse kõigile töötajatele ja töömaailmas
töötajaid ja muid tegutsevatele isikutele (sh vabatahtlikele, praktikantidele, isikutele,
töömaailmas tegutsevaid kellega on töösuhe lõpetatud). TTOS-i, SoVS-i ja VõrdKS-i kohaselt on
isikuid, sealhulgas kaitse tagatud aga kindlatele isikute ringile ning vastavate tunnuste alusel.
riigisisese õiguse ja tava
kohaselt määratletud TTOS kohaldub töötajate ja ametnike tööle, kinnipeetava tööle vanglas
töötajaid, samuti mis tahes vangistusseaduses sätestatud eristustega, õpilase ja üliõpilase tööle
lepingulise staatusega õppepraktikal ning juriidilise isiku juhatuse või seda asendavad juhtorgani
töötavaid isikuid, õppivaid liikme tööle (TTOS § 1 lõiked 1 – 3).
isikuid, sealhulgas interne
ja praktikante, töötajaid,
2
Soolise võrdõiguslikkuse seaduse kommenteeritud väljaanne 2010. § 3. punkt 5.1.: Direktiivi 2006/54 3. põhjendus; soolise võrdõiguslikkuse voliniku 11.09.2008. a
arvamus nr 11
10
kelle töösuhe on lõpetatud, SoVS-i kohaldatakse kõigis ühiskonnaelu valdkondades, ehk kui esineb
vabatahtlikke, tööotsijaid ja vägivald või ahistamine soo tõttu. Lisaks on SoVS § 3 lõike 2 punkti 1
tööle kandideerijaid ning sätestatud töötaja mõiste, mille kohaselt töötaja on töölepingu või teenuste
inimesi, kes tegutsevad osutamise lepingu alusel töötav isik, ametnik ja muu avaliku teenistuse
tööandja pädevuses või seaduse §-s 2 nimetatud isik3. Töötajana käsitatakse ka tööle või
täidavad tööandja teenistusse soovijat.
ülesandeid.
VõrdKS puhul tuleb arvestada seaduse §-s 2 sätestatud kohaldamisala
ning VõrdKS-s § 1 lõikes 1 märgitud tunnuste loetelu. VõrdKS § 2 lõike 1
punktide 1–4 ja lõike 2 punktide 1–4 kohaselt on isikute diskrimineerimine
nende rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi või nahavärvuse, usutunnistuse
või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu keelatud:
1) töö saamise, füüsilisest isikust ettevõtjaks saamise ja kutsealale
pääsemise tingimuste kehtestamisel, sealhulgas värbamis- ja
valikukriteeriumide kehtestamisel, samuti edutamisel; 2) töö- või teenuste
osutamise lepingu sõlmimisel või ametisse nimetamisel või valimisel,
töötingimuste kehtestamisel, korralduste andmisel, töötasustamisel, töö-
või teenuste osutamise lepingu lõpetamisel või ülesütlemisel, ametist
vabastamisel; 3) kutseõppes, karjäärinõustamisel, ümber- või
täiendusõppe võimaldamisel, praktiliste töökogemuste omandamisel; 4)
töötajate või tööandjate ühingusse, sealhulgas kutseühendusse kuulumisel
ning nende organisatsioonide poolt soodustuste andmisel.
VõrdKS § 4 punkti 1 kohaselt on töötaja töölepingu või teenuste
osutamise lepingu alusel töötav isik, ametnik ja muu avaliku teenistuse
seaduse §-s 2 nimetatud isik. Töötajana käsitatakse ka tööle või
teenistusse soovijat.
2. Konventsiooni Eestis on vastav meede olemas. Arvestades KarS-i laia kohaldamisala ning seda, et SoVS-i kohaldatakse
kohaldatakse kõigile kõigis ühiskonnaelu valdkondades, VõrdKS kõigis konventsiooni punktis
sektoritele, nii avalikule kui nimetatud sektoris ja piirkonnas ning TTOS-i töötajate ja ametnike tööle
3
Avaliku teenistuse seaduse § 2 lõiked 1 ja 2 kohaselt on nendeks isikuteks – riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ametnikud, avaliku teenistuse seaduses
sätestatud juhtudel riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse töötajad, politsei, vangla-, pääste-, välis- ja prokuröriteenistuse ametnikud, tegevväelased ja avaliku
teenistuse teiste eriliikide ametnikud.
11
erasektorile, nii ametlikus sõltumata töökoha paiknevusest, on vägivalla ja ahistamise keeluga
kui mitteametlikus kaetud kõik konventsioonis nimetatud sektorid ja piirkonnad.
majanduses ning nii linna
kui maa piirkonnas.
Artikkel 3
Konventsiooni Eestis on vastav meede olemas. KarS, SoVS ja VõrdKS ei ole seotud ainuüksi kohaga, kus ahistamine
kohaldatakse töömaailmas ja/või vägivald toimuda võivad või keelatud on, vaid kohalduvad
töö käigus, tööga seoses või ahistamise ja/või vägivalla koosseisu teo tunnuste esinemise korral,
tööst tulenevalt esinevale nimetatud seaduste raames, tagades laia kaitse. Seega kehtivad ahistamist
vägivallale ja ahistamisele: ja vägivalda käsitlevad sätted toimepaneku kohast ja vormist sõltumata
(a) töökohas, sealhulgas ning konventsioonis nimetatu on kaetud.
avalikes ja privaatsetes
ruumides, kui need on TTOS kohaselt on tööandja kohustatud looma ohutu töökeskkonna ning
töötegemise kohad; tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud
(b) kohtades, kus töötaja olukorras, olenemata sellest, kus tööülesandeid täidetakse.
saab töötasu, veedab oma
puhke- või söögipausi või
kasutab hügieeniruume,
pesemis- ja riietusruume;
(c) tööga seotud lähetuste,
reisimise, koolituse,
ürituste või sotsiaalsete
tegevuste käigus;
(d) tööga seotud
teabevahetuse kaudu,
sealhulgas info- ja
sidetehnoloogia teel
toimuva teabevahetuse
kaudu;
(e) tööandja majutuskohas
ja
(f) tööle ja tagasi sõitmise
ajal.
III. ALUSPÕHIMÕTTED
12
Artikkel 4
1. Konventsiooni Hinnang ei ole vajalik.
ratifitseerivad liikmed
austavad, soodustavad ja
mõistavad igaühe õigust
vägivalla ja ahistamiseta
töömaailmale.
2. Liikmed võtavad Hinnang kujuneb alapunktide hinnangu Arvestades kaasamise head tava ja Sotsiaalministeeriumi praktikat,
riigisisese õiguse ja põhjal. kaasatakse töösuhte osapoolte esindusorganisatsioone otsuste
asjaolude kohaselt ning kujundamisesse, mis otseselt nende sihtrühmi puudutavad.
tööandjate ja töötajate
esindusorganisatsioonidega KarS-s sätestatud süütegude puhul ei ole oluline, kas need pani toime,
konsulteerides vastu tööandja esindaja, kaastöötaja või kolmas isik.
kaasava, lõimitud ja soo
aspekti arvestava Töölepingu seaduse (TLS) § 91 lõike 1 punkti 2 kohaselt on töötajal
lähenemisviisi õigus tööleping erakorraliselt üles öelda, kui tööandja on kohelnud
töömaailmas esineva töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha
vägivalla ja ahistamise kaastöötajatel või kolmandatel isikutel. Andes tunnistust, et ka
ennetamiseks ja kolmandate isikute poolt töötaja ahistamine või tema suhtes vägivalla
kõrvaldamiseks. Selline tarvitamine töösuhtes ei ole lubatud.
lähenemisviis peaks
vajaduse korral arvestama TTOS kohaselt on tööandja kohustatud hindama töökeskkonnas
kolmandate isikutega esinevaid riske, sh psühhosotsiaalseid ohutegureid, hindama riske töötaja
seotud vägivalla ja tervise ja ohutusele ning võtma tarvitusele meetmeid nende riskide
ahistamisega ning hõlmab maandamiseks. TTOS § 91 lõike 2 kohaselt peab tööandja
järgmist: psühhosotsiaalsest ohutegurist tuleneva tervisekahjustuse ennetamiseks
rakendama abinõusid, sealhulgas kohandama töökorralduse ja töökoha
töötajale sobivaks, optimeerima töötaja töökoormust, võimaldama
töötajale tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavaid
vaheaegu ning parandama ettevõtte psühhosotsiaalset töökeskkonda.
TTOS § 13 lõike 1 kohaselt on tööandja kohustatud viima läbi
süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab,
korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes
vastavalt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides
13
sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse
lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on
töökeskkonna riskianalüüsi tulemused.
Vägivallaennetuse kokkulepe 2021-20254 käsitleb vägivalda kodus,
digimaailmas, tööl ja mujal. Käsitletakse eraldi ka seksuaalvägivalda ning
inimkaubandust. Kokkuleppes esitatud alaeesmärgi tegevused (laiema
avalikkuse seas vägivallaalase teadlikkuse edendamine,
tervishoiutöötajate pädevuse suurendamine vägivalla märkamisel,
koolitused ja infomaterjalid seksuaalvägivalla ennetamiseks) aitavad
kaasa ka töökohal esineva vägivalla ennetamisel.
Eesti 20355 käsitleb nii ahistamist kui vägivalda, tuues eraldi välja
vägivalla töökeskkonnas.
Heaolu arengukava 2016-20236, mille soolise võrdõiguslikkuse
alaeesmärgi tegevused (HEA rakendamine soolise võrdõiguslikkuse
programmi kaudu) aitab kaasa ka soopõhise vägivalla ja ahistamise
ennetamisele ja tõkestamisele. Tööandjatele ja töötajatele suunatud
teavitustegevustes on alati aluseks ka SoVS, s.t. ahistamise teemad saavad
kaetud. Sooliste stereotüüpide negatiivse mõju vähendamisele suunatud
tegevused võivad ka ahistamise ennetamisele kaasa aidata.
HEA töötajate töövõime säilitamise alaeesmärgi tegevused aitavad kaasa
ka töökohal esineva vägivalla ja ahistamise ennetamisele ja tõkestamisele.
Töötajate tervisele ohutu töökeskkonna loomisele suunatud tegevused,
näiteks tõhustades järelevalvet ning teavitus- ja nõustamistegevust,
võivad aidata kaasa ka töökohal esineva ahistamise ja vägivalla
ennetamisele.
4
Justiitsministeerium. Vägivallaennetuse kokkulepe 2021-2025. Kättesaadav: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/vagivallaennetuse_kokkulepe_2021-2025_0.pdf.
5
Vabariigi Valitsus. Strateegia „Eesti 2035“. Kättesaadav: https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia#strateegia.
6
Sotsiaalministeerium. Heaolu arengukava 2016-2023. Kättesaadav: https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023.
14
Vaimse tervise roheline raamat7 käsitleb ahistamist ja vägivalda, sh
seksuaalvägivalda, kodus, tööl, koolis ja mujal. Raamatus ette nähtud
muutuste saavutamiseks vajalikud tegevused aitavad otseselt või kaudselt
kaasa ka töökohal esineva vägivalla ja ahistamise ennetamisele. Näiteks
on rohelises raamatus välja toodud järgnevad tegevused: abistada ja
toetada tööandjaid ning töötervishoiuteenuse osutajaid psühhosotsiaalsete
ohutegurite (sh vägivalla ja ahistamine) tuvastamisel, hindamisel ja
edasiste tegevuste täitmisel erinevate meetmetega; töötada välja vaimse
tervise mõõdikud, mis aitavad eristada sekkumist vajavaid valdkondi
vaimses tervises, määrata eesmärke ning jälgida nende täitmist ja
saavutamist.
(a) vägivalla ja ahistamise Eestis on vastav meede olemas. Põhiseaduse (PS) § 12 lõike 1 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed.
seadusega keelustamine; Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele,
päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti
varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Sama paragrahvi
lõike 2 kohaselt on keelatud rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise
vihkamine, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine.
Lisaks kohalduvad KarS-i, SoVS-i, VõrdKS-i ja TTOS-i sätted.
SoVS-i 2. peatükk sätestab soolise diskrimineerimise keelu, sh reguleerib
diskrimineerimist tööelus. SoVS § 5 lõike 1 kohaselt on otsene ja kaudne
sooline diskrimineerimine, kaasa arvatud selleks korralduse andmine,
keelatud.
SoVS § 6. Diskrimineerimine tööelus
(1) Diskrimineerivateks loetakse tööelus juhtumeid, kui tööandja valib
tööle või ametikohale, võtab tööle või tööpraktikale, edutab, valib
väljaõppele või ülesande täitmiseks või saadab koolitusele ühest soost
isiku, jättes kõrvale kõrgema kvalifikatsiooniga vastassoost isiku, välja
arvatud juhul, kui tema tegevusel on kaalukad põhjused või see tuleneb
sooga mitteseotud asjaoludest.
7
Sotsiaalministeerium. Vaimse tervise roheline raamat. Tallinn 2020. Kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related-
files/vaimse_tervise_roheline_raamat_0.pdf.
15
(2) Tööandja tegevust loetakse diskrimineerivaks ka siis, kui ta:
5) ahistab isikut tema soo tõttu või seksuaalselt või jätab täitmata
käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktis 4 sätestatud kohustuse. Tööandja
vastutab hoolitsuskohustuse täitmata jätmise eest juhul, kui ta teadis või
oleks pidanud teadma soolise või seksuaalse ahistamise aset leidmisest
ning ei rakendanud vajalikke meetmeid, et ahistamist lõpetada.
SoVS § 8 kohaselt on keelatud töö- ja koolituspakkumised, mis on
suunatud ühest soost isikutele, välja arvatud juhul, kui selleks on SoVS §
5 lõikes 2 punktides 4 ja 5 nimetatud põhjusi.
SoVS § 5 lõike 2 kohaselt ei loe otseseks või kaudseks sooliseks
diskrimineerimiseks:
1) sätteid, mis sisaldavad naiste erilist kaitset seoses raseduse ja
sünnitamisega;
4) tööle saamisel või selleks vajaliku koolituse võimaldamisel erinevat
kohtlemist isiku soo tõttu, kui sugu on teatud kutsetegevuse olemuse või
sellega liituvate tingimuste tõttu oluline ja määrav nõue ning taolise
erineva kohtlemise eesmärk on õigustatud ja nõue proportsionaalne
eesmärgiga;
5) ajutiste soolist võrdõiguslikkust edendavate erimeetmete rakendamist,
mis annavad eeliseid alaesindatud soole või vähendavad soolist
ebavõrdsust.
VõrdKS § 2 lõike 1 punktide 1–4 kohaselt on isikute diskrimineerimine
nende rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi või nahavärvuse, tõttu keelatud:
1) töö saamise, füüsilisest isikust ettevõtjaks saamise ja kutsealale
pääsemise tingimuste kehtestamisel, sealhulgas värbamis- ja
valikukriteeriumide kehtestamisel, samuti edutamisel;
2) töö- või teenuste osutamise lepingu sõlmimisel või ametisse
nimetamisel või valimisel, töötingimuste kehtestamisel, korralduste
andmisel, töötasustamisel, töö- või teenuste osutamise lepingu
lõpetamisel või ülesütlemisel, ametist vabastamisel;
3) kutseõppes, karjäärinõustamisel, ümber- või täiendusõppe
võimaldamisel, praktiliste töökogemuste omandamisel;
16
4) töötajate või tööandjate ühingusse, sealhulgas kutseühendusse
kuulumisel ning nende organisatsioonide poolt soodustuste andmisel.
VõrdKS § 2 lõike 2 punktide 1–4 kohaselt on isikute diskrimineerimine
nende usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse
sättumuse tõttu on keelatud:
1) töö saamise, füüsilisest isikust ettevõtjaks saamise ja kutsealale
pääsemise tingimuste kehtestamisel, sealhulgas värbamis- ja
valikukriteeriumide kehtestamisel, samuti edutamisel;
2) töö- või teenuste osutamise lepingu sõlmimisel või ametisse
nimetamisel või valimisel, töötingimuste kehtestamisel, korralduste
andmisel, töötasustamisel, töö- või teenuste osutamise lepingu
lõpetamisel või ülesütlemisel, ametist vabastamisel;
3) kutseõppes, karjäärinõustamisel, ümber- või täiendusõppe
võimaldamisel, praktiliste töökogemuste omandamisel;
4) töötajate või tööandjate ühingusse, sealhulgas kutseühendusse
kuulumisel ning nende organisatsioonide poolt soodustuste andmisel.
VõrdKS § 9 lõiked 2 ja 3 sätestavad erandid diskrimineerimiskeelus:
(2) Diskrimineerimiseks ei peeta vanuse alusel seadusega sätestatud
erinevat kohtlemist, kui sellel on objektiivne ja mõistlik
tööhõivepoliitikat, tööturgu, kutseõpet või sotsiaalkindlustusteenuseid
hõlmav õiguspärane eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid
on asjakohased ja vajalikud.
(3) Diskrimineerimiseks töösuhetes ei peeta:
1) eeliste andmist töötajate esindamise või töötajate ühingusse kuulumise
tõttu, kui sellel on objektiivne ja mõistlik õiguspärane eesmärk ning selle
eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud;
2) eeliste andmist raseduse, sünnituse ja alaealiste või töövõimetute
täisealiste laste ning töövõimetute vanemate eest hoolitsemise tõttu.
Tööandja on TTOS-i kohaselt kohustatud tagama töötervishoiu ja
tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras ning
ennetustegevusena kavandama ja rakendama meetmeid terviseriskide
vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning
17
töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks (TTOS § 12
lõike 1 esimene lause ja § 121 lõige 1).
TTOS § 91 sätestab psühhosotsiaalsed ohutegurid:
(1) Psühhosotsiaalsed ohutegurid on õnnetus- või vägivallaohuga töö,
ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele
mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda ja monotoonne töö ning
muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis
võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist, sealhulgas
põhjustada tööstressi.
(2) Tööandja peab psühhosotsiaalsest ohutegurist tuleneva
tervisekahjustuse ennetamiseks rakendama abinõusid, sealhulgas
kohandama töökorralduse ja töökoha töötajale sobivaks, optimeerima
töötaja töökoormust, võimaldama töötajale tööpäeva või töövahetuse
jooksul tööaja hulka arvatavaid vaheaegu ning parandama ettevõtte
psühhosotsiaalset töökeskkonda.
KarS-i kohaldamisala on üldine ning hõlmab ka tööga seotud olukordi –
näiteks, kui töötajat ahistab seksuaalselt tööandja esindaja, klient või
koostööpartner. KarS § 58 loetleb karistust raskendavad asjaolud ning
üheks neist on süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest
teenistuslikus või majanduslikus sõltuvuses. Lisaks käsitlevad KarS-i 2.
osa 9. ja 10. peatükid isikuvastaseid ning poliitiliste ja kodanikuõiguste
vastaseid süütegusid.
(b) vägivalla ja ahistamise Eestis on vastav meede olemas. PS § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi
käsitlemise tagamine diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu,
olulistes põhimõtetes; usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja
sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
Vägivalda ja ahistamist ning meetmeid nende ennetamiseks ja
kõrvaldamiseks käsitletakse Eesti 2035 eelnõus, Vägivallaennetuse
kokkuleppes 2021-2025, Heaolu arengukavas 2016-2023, Vaimse
tervise rohelises raamatus.
(c) laiaulatusliku strateegia Eestis on vastav meede olemas. Vägivalda ja ahistamist ning meetmeid nende ennetamiseks ja
vastuvõtmine, et rakendada kõrvaldamiseks käsitletakse Eesti 2035 eelnõus, Vägivallaennetuse
meetmeid vägivalla ja
18
ahistamise ennetamiseks ja kokkuleppes 2021-2025, Heaolu arengukavas 2016-2023, Vaimse
nende vastu võitlemiseks; tervise rohelises raamatus.
(d) jõustamis- ja Eestis on vastav meede olemas. KarS sätestab süüteod ning võimaluse nende toimepanijaid karistada.
järelevalvemehhanismide Lisaks on isikutel, kelle suhtes pannakse toime vägivalda või ahistamist
kehtestamine või käsitlevad teod, õigus pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti poole
tugevdamine; menetluse alustamiseks või kohtusse ja nõuda kahju hüvitamist.
TTOS § 91 lõige 1 kohaselt on psühhosotsiaalsed ohutegurid on õnnetus-
või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine
tööl, töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda ja
monotoonne töö ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga
seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist,
sealhulgas põhjustada tööstressi.
TTOS § 25 lõike 1 kohaselt teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet TTOS-
s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle
teostab Tööinspektsioon. See tähendab, et Tööinspektsioon teostab
järelevalvet ka psühhosotsiaalsete ohutegurite, sh töökohal esineva
vägivalla ja ahistamise, osas.
SoVS § 12 ja § 13 ning VõrKS § 23 ja § 24 kohaselt lahendab
diskrimineerimisvaidlusi kohus või töövaidluskomisjon.
Lepitusmenetluse korras lahendab diskrimineerimisvaidlusi
õiguskantsler. Kui isiku õigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud, võib ta
õigusi rikkunud isikult nõuda seaduses sätestatud alustel ja korras kahju
tekitava käitumise lõpetamist ning kahju hüvitamist.
Õiguskantsleri seaduse (ÕKS) 4. peatükis on kirjeldatud õiguskantsleri
poole pöördumise õigust, lepitusmenetluse läbiviimist, avalduse
esitamist jm. Isikul on õigus pöörduda õiguskantsleri poole
lepitusmenetluse läbiviimiseks, kui ta leiab, et füüsiline või eraõiguslik
juriidiline isik on teda diskrimineerinud soo, rassi, rahvuse (etnilise
kuuluvuse), nahavärvuse, keele, päritolu, usutunnistuse või usulise
veendumuse, poliitilise või muu veendumuse, varalise või sotsiaalse
19
seisundi, vanuse, puude, seksuaalse suundumuse või muu seaduses
nimetatud diskrimineerimistunnuse tõttu (ÕKS § 19 lõige 2).
Lepitusmenetluse käigus selgitab õiguskantsler välja olulise
tähendusega asjaolud ja vajaduse korral kogub tõendeid omal algatusel
(ÕKS § 21 lõige 1). Õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe on
lepitusmenetluse pooltele täitmiseks kohustuslik ning lõplik ega ole
kohtus vaidlustatav, välja arvatud juhul, kui õiguskantsler on oluliselt
rikkunud lepitusmenetluse normis, mis mõjutas või võis mõjutada
kokkuleppe sisu (ÕKS § 3514 lõige 1 ja § 3515 lõige 2).
VõrKS § 15 on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik
VõrKS ja SoVS nõuete täitmist jälgiv ning muid seadusega talle pandud
ülesandeid täitev sõltumatu ja erapooletu asjatundja, kes tegutseb
iseseisvalt. VõrdKS § 16 kohaselt volinik:
1) jälgib käesoleva seaduse ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse nõuete
täitmist;
2) nõustab ja abistab isikuid diskrimineerimist käsitlevate kaebuste
esitamisel;
3) annab arvamusi võimaliku diskrimineerimise asetleidmise kohta
isikute avalduste alusel või talle laekunud teabe põhjal omal algatusel;
4) analüüsib seaduste mõju käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud
tunnuste alusel jagunevate isikute ning meeste ja naiste seisundile
ühiskonnas;
5) teeb ettepanekuid Vabariigi Valitsusele ja valitsusasutustele, samuti
kohaliku omavalitsuse üksustele ning nende asutustele õigusaktide
muutmise ja täiendamise kohta;
6) nõustab ja teavitab Vabariigi Valitsust ja valitsusasutusi ning kohaliku
omavalitsuse üksuste asutusi käesoleva seaduse ja soolise
võrdõiguslikkuse seaduse rakendamist käsitlevates küsimustes;
7) avaldab aruandeid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise
põhimõtte rakendamise kohta;
8) teeb koostööd teiste isikute ja asutustega soolise võrdõiguslikkuse ja
võrdse kohtlemise edendamisel, sealhulgas tegutseb Euroopa Liidu
20
liikmesriikide koostöö kontaktpunktina Euroopa Liidu ja Euroopa
Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikest töötajate ning nende
pereliikmete vaba liikumise õiguse teostamise toetamiseks;
9) võtab tarvitusele meetmeid võrdse kohtlemise ja soolise
võrdõiguslikkuse edendamiseks.
(e) ohvri jaoks abinõuetele Eestis on vastav meede olemas. Ohvriabi seaduse (OAS) § 3 lõike 1 kohaselt on ohvriabiteenus avalik
ja toele juurdepääsu teenus, mille eesmärgiks on kuriteo, hooletuse või halva kohtlemise või
tagamine; füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks langenud isikute
toimetulekuvõime säilitamine või parandamine. Sama paragrahvi lõike 2
punktide 1-2 ja 7-9 kohaselt seisneb ohvriabiteenuse osutamine:
1) ohvri nõustamises;
2) ohvri abistamises suhtlemisel riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega
ning juriidiliste isikutega;
7) vajaliku psühholoogilise abi andmises;
8) vajaliku tõlketeenuse võimaldamises ohvriabiteenuse raames
osutatavate teenuste saamiseks;
9) muude ohvri füüsiliseks ja psühhosotsiaalseks taastumiseks vajalike
teenuste osutamises.
OAS § 4:
(1) Ohvriabiteenuse osutamise tagab Sotsiaalkindlustusamet, lähtudes
piirkondlikkuse põhimõttest.
(2) Ohvriabiteenuse osutamisel teeb Sotsiaalkindlustusamet koostööd
riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustega ning juriidiliste isikutega, kaasab
ja juhendab ohvriabi vabatahtlikke ning korraldab vabatahtlike koolitust.
OAS § 65 lõige 1:
(1) Naiste tugikeskuse (edaspidi tugikeskus) teenus käesoleva seaduse
tähenduses on liitteenus, mille eesmärk on aidata kaasa naistevastase
vägivalla ohvriks langenud naise vägivallast pääsemisele ja iseseisva
toimetuleku saavutamisele, pakkudes turvalist keskkonda ja nõustamist
ning vajaduse korral ajutist majutust naisele ja temaga kaasas olevatele
lastele.
21
Vägivalla ja ahistamise ohvritel on õigus pöörduda riikliku
ohvriabiteenuse poole, helistades ohvriabi kriisitelefonile 116 006 (avatud
ööpäevläbi ning on tasuta ja soovi korral anonüümne). Ohvriabitöötajad
pakuvad emotsionaalset tuge, jagavad informatsiooni abi saamise
võimaluste kohta ja juhendavad suhtlemisel teiste vajalike asutustega. 8
Ohvriabiteenust osutavad sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna
töötajad kõikides Eesti maakondades, asudes politseiga enamasti samas
majas. Ohvriabiteenust reguleerib OAS, mille kohta saab täpsemalt
lugeda artikli 4 lõike 2 juures. Lisaks on vägivalla ja ahistamise ohvril
õigus pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti poole menetluse alustamiseks.
Töökohal toimunud vägivalla ohver saab samuti ohvriabi töötaja poole
pöörduda.
VõrKS § 16 punkt 2 kohaselt nõustab ja abistab soolise võrdõiguslikkuse
ja võrdse kohtlemise volinik isikuid diskrimineerimist käsitlevate
kaebuste esitamisel. Isikutel on veel ka võimalus pöörduda telefoni või
e-posti teel Tööinspektsiooni nõustamisjuristide poole, kelle tegevuse
eesmärk on aidata töösuhete pooltel käituda töösuhetes teadlikult
kooskõlas töösuhteid reguleerivate õigusaktide ja hea usu
põhimõtetega, soodustada töösuhetes õiguskuulekat käitumist ning
seeläbi vältida või vähendada töösuhteid reguleerivate õigusaktide
rikkumist ja töövaidlusi. Näiteks saavad nõustamisjuristid anda
suuniseid, kelle poole pöörduda tekkinud olukorra lahendamiseks ja
töövaidluste lahendamise kohta.
(f) sanktsioonide Eestis on vastav meede olemas. TTOS § 91 lõige 1 kohaselt on psühhosotsiaalsed ohutegurid on õnnetus-
sätestamine; või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine
tööl, töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda ja
monotoonne töö ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga
seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist,
sealhulgas põhjustada tööstressi.
8
Eesti.ee. Ohvriabi. Kättesaadav: https://www.eesti.ee/et/oigusabi/kuritegu-ja-karistused/ohvriabi.
22
TTOS § 25 lõike 1 kohaselt teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet TTOS-
s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle
teostab Tööinspektsioon. See tähendab, et Tööinspektsioon teostab
järelevalvet ka töökohal esineva vägivalla ja ahistamise osas. Järelevalve
käigus on Tööinspektsioonil õigus koostada ettekirjutus, millega nõuab
töökeskkonnas tuvastatud rikkumiste kõrvaldamist. Lisaks on õigus teha
ettekirjutuse täitmise tagamiseks kirjalik sunniraha hoiatus ning vajaduse
korral rakendada sunniraha, mille ülemmäär on korrakaitseseaduse § 23
lõike 4 kohaselt 9600 eurot. Tööinspektsioonil on lisaks õigus
psühhosotsiaalsetest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonnale kehtestatud
nõuete rikkumise eest, kui sellega kaasnes oht töötaja tervisele või elule,
rikkujat karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut9 (füüsilisele isikule
määratud karistus) või rahatrahviga kuni 32 000 eurot (juriidilisele isikule
määratud karistus) (TTOS § 273).
KarS-i 2. osa 9. ja 10. peatükid käsitlevad isikuvastaseid ning poliitiliste
ja kodanikuõiguste vastaseid süütegusid ning võimaluse nende
toimepanijaid karistada. Isikutel, kelle suhtes pannakse toime vägivalda
või ahistamist käsitlevad teod, on õigus pöörduda Politsei- ja
Piirivalveameti poole menetluse alustamiseks või kohtusse ja nõuda
kahju hüvitamist.
Näiteks on järgnevate süütegude korral KarS-s ette nähtud järgnevad
karistused füüsilistele ja juriidilistele isikutele:
– Tapmine (§ 113)
(1) Teise inimese tapmise eest –
karistatakse kuue- kuni viieteistaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.
– Raske tervisekahjustuse tekitamine (§ 118)
(1) Tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud:
1) oht elule;
9
KarS § 47 lõike 1 teise lause kohaselt on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.
23
2) tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb
osaline või puuduv töövõime;
3) raske psüühikahäire;
4) raseduse katkemine;
5) nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus;
6) elundi kaotus või selle tegevuse lakkamine või
7) surm, –
karistatakse nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega.
(2) Käesolevas paragrahvis sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud
juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.
– Ähvardamine (§ 120)
(1) Tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara
rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta
ähvarduse täideviimist, – karistatakse rahalise karistuse või kuni
üheaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse
rahalise karistusega.
– Kehaline väärkohtlemine (§ 121)
1) Teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise
väärkohtlemise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase
vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui:
1) sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat;
2) see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes või
3) see on toime pandud korduvalt, – karistatakse rahalise karistuse või
kuni viieaastase vangistusega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on
toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.
– Ohtu asetamine (§ 123)
(1) Teise inimese eluohtlikku või tema tervist raskelt kahjustada võivasse
olukorda asetamise ja jätmise eest – karistatakse rahalise karistuse või
kuni kolmeaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse
rahalise karistusega.
24
– Vägistamine (§ 141)
1) Inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumise eest vägivallaga
või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu
osutama või toimunust aru saama, – karistatakse ühe- kuni kuueaastase
vangistusega.
(2) Sama teo eest:
1) kui see on toime pandud noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes;
2) kui see on toime pandud grupi poolt;
3) kui sellega on tekitatud kannatanule raske tervisekahjustus;
4) kui sellega on põhjustatud kannatanu surm;
5) kui sellega on kannatanu viidud enesetapuni või selle katseni;
6) kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud
käesolevas jaos sätestatud kuriteo või
7) kui see on toime pandud ära kasutades teo toimepanija poolt
narkootilise või psühhotroopse aine abil kannatanule tekitatud seisundit,
milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama,
– karistatakse kuue- kuni viieteistaastase vangistusega.
(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime
pannud isik, keda on varem karistatud:
1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 sätestatud kuriteo eest;
2) käesoleva seadustiku § 1411 lõike 2 punktis 6 sätestatud kuriteo eest
või
3) vähemalt kahel korral tahtliku esimese astme kuriteo eest, mille
süüteokoosseisu kuuluvaks tagajärjeks on raske tervisekahjustus, –
karistatakse kuue- kuni viieteistaastase või eluaegse vangistusega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 2 või 21 sätestatud teo eest, kui selle on
toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.
–Võrdõiguslikkuse rikkumine (§ 152)
(1) Inimese õiguste ebaseadusliku piiramise või inimesele ebaseaduslike
eeliste andmise eest tema rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu,
usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste, varalise või
sotsiaalse seisundi alusel –
karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.
25
(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud:
1) vähemalt teist korda või
2) kui sellega on tekitatud oluline kahju teise isiku seadusega kaitstud
õigustele või huvidele või avalikele huvidele, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime
pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime
pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.
– Seksuaalne ahistamine (§ 1531)
(1) Teise inimese tahte vastase ja tema inimväärikust alandava eesmärgi
või tagajärjega tema suhtes toime pandud kehalise seksuaalse iseloomuga
tahtliku tegevuse eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut
või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.
– Ahistatav jälitamine (§ 1573)
(1) Teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise, tema
jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise
eest, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine,
alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, kui puudub käesoleva
seadustiku §-s 137 sätestatud süüteokoosseis, – karistatakse rahalise
karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse
rahalise karistusega.
VõrdKS-s ja SoVS-s sanktsioonid puuduvad, kuid isikul on õigus
pöörduda kahju hüvitise nõudega kohtu või töövaidluskomisjoni poole.
SoVS § 12 ja § 13 ning VõrdKS § 23 ja § 24 kohaselt lahendab
diskrimineerimisvaidlusi kohus või töövaidluskomisjon. Olukorras, kus
isiku õigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud, võib ta õigusi rikkunud
26
isikult nõuda seaduses sätestatud alustel ja korras kahju tekitava käitumise
lõpetamist ning kahju hüvitamist. Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel
arvestab kohus või töövaidluskomisjon diskrimineerimise ulatust, kestust
ja laadi. SoVS § 14 ja VõrdKS § 25 kohaselt aegub õigus nõuda kahju
hüvitamist ühe aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanud isik kahju
tekkimisest teada sai või pidi teada saama.
Lisaks SoVS § 12 ja VõrdKS § 23 – lepitusmenetluse korras lahendab
diskrimineerimisvaidlusi õiguskantsler. Õiguskantsleri seaduse (ÕKS) 4.
peatükis on kirjeldatud õiguskantsleri poole pöördumise õigust,
lepitusmenetluse läbiviimist, avalduse esitamist jm. Isikul on õigus
pöörduda õiguskantsleri poole lepitusmenetluse läbiviimiseks, kui ta
leiab, et füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik on teda diskrimineerinud
soo, rassi, rahvuse (etnilise kuuluvuse), nahavärvuse, keele, päritolu,
usutunnistuse või usulise veendumuse, poliitilise või muu veendumuse,
varalise või sotsiaalse seisundi, vanuse, puude, seksuaalse suundumuse
või muu seaduses nimetatud diskrimineerimistunnuse tõttu (ÕKS § 19
lõige 2). Lepitusmenetluse käigus selgitab õiguskantsler välja olulise
tähendusega asjaolud ja vajaduse korral kogub tõendeid omal algatusel
(ÕKS § 21 lõige 1). ÕKS § 3512 lõigete 1 ja 2 kohaselt teeb õiguskantsler
ettepaneku lahendada vaidlus ja sõlmida kokkulepe lepitusmenetluse
pooltele teatavaks istungi lõpus või teatab istungil tähtaja, mille jooksul
ta teeb ettepaneku avaldajale ja vastustajale teatavaks. Ettepanek
väljendab õiguskantsleri põhjendatud seisukohta, mis tal on
diskrimineerimise kohta kujunenud menetluse käigus kogutud tõendite ja
tuvastatud asjaolude alusel. Ettepanekus võib soovitada vastustajal
sooritada asjakohaseid toiminguid ning võtta meetmeid hüvitise
maksmiseks ja avaldaja õiguste taastamiseks. Õiguskantsler võib teha
vastustajale ettepaneku hüvitada erialaasjatundja, tõlgi või tunnistaja
mõistlikud kulud, mida on teinud või peab tegema avaldaja. Kui avaldaja
ja vastustaja nõustuvad õiguskantsleri ettepanekuga, kinnitab
õiguskantsler kokkuleppe ja teeb selle pooltele kirjalikult teatavaks (ÕKS
§ 3513 lõige 1). Õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe on lepitusmenetluse
pooltele täitmiseks kohustuslik ning lõplik ega ole kohtus vaidlustatav,
27
välja arvatud juhul, kui õiguskantsler on oluliselt rikkunud
lepitusmenetluse normis, mis mõjutas või võis mõjutada kokkuleppe sisu
(ÕKS § 3514 lõige 1 ja § 3515 lõige 2).
(g) vajaduse korral Eestis on vastav meede osaliselt olemas. Kompaktsel kujul informatsioon sellistest meetmetest puudub, kuid üht-
kättesaadavas vormis teist on tehtud:
tööriistade väljatöötamine, a) Sotsiaalministeeriumi tellimusel on 2015. aastal koostatud seksuaalse
juhendamine, harimine ja ja soolise ahistamise ennetamise juhend10, mille eesmärk on anda edasi
koolitamine ning teavet, mis on sooline ja seksuaalne ahistamine, selgitades seejuures
teadlikkuse suurendamine tööandjatele seadusega sätestatud vastutust ja kohustusi ning töötajate
ja õigus ja võimalusi.
b) Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku eestvedamisel
valmis 2021. aastal käitumisjuhend11, et kaitsta töötajaid
diskrimineerimine, ahistamise ja töökiusamise eest kõigis töösuhetes.
c) Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku veebilehed
ahistamine.ee12, kus kirjeldatakse ahistamist ja kuidas sellega toimida
ning volinik.ee13, kust leiab vastused erinevatele diskrimineerimist
puudutavatele küsimustele, sh neile, mis esinevad tööl.
d) Töövägivalda ja seksuaalset ahistamist ning käitumisjuhendid
töötajale ja tööandjale on kättesaadavad Tööelu portaalis14, kus on sh
kirjeldatud töövägivalda, töökiusamist ja seksuaalset ahistamist ning
käitumisjuhiseid töötajale töövägivalla või diskrimineerimise ohvriks
sattumisel ja tööandjale töövägivalla tegelemiseks;
e) Sotsiaalministeeriumi 2019. aastal koostatud töökeskkonna vaimse
tervise analüüs15, mis kirjeldab vaimset tervist mõjutavaid asjaolusid
10
Eesti Inimõiguste Keskus. Juhend „Seksuaalse ja soolise ahistamise ennetamise töökohal“. Tallinn 2015. Kättesaadav:
https://gender.sm.ee/fileadmin/user_upload/ahistamise_ennetamise_juhised.pdf.
11
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Käitumisjuhend. Kättesaadav: https://www.toetav.ee/kaitumisjuhised/#step-2.
12
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Ahistamine.ee. Kättesaadav: https://www.toetav.ee/.
13
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Volinik.ee. Kättesaadav: https://volinik.ee/.
14
Tööelu. Tööalane kiusamine. Kättesaadav: https://www.tooelu.ee/et/66/tooalane-kiusamine#t%C3%B6%C3%B6v%C3%A4givald
15
Sotsiaalministeerium. Töökeskkonna vaimse tervise analüüs. 2019. Kättesaadav: https://admin.tooelu.ee/sites/default/files/2021-
05/T%C3%B6%C3%B6keskkonna%20vaimse%20tervise%20anal%C3%BC%C3%BCs%20%28Sotsiaalministeeriumi%20anal%C3%BC%C3%BCs%29.pdf
28
ning toob välja tööandja ja töötaja tegevused, mis on vajalikud töötaja
vaimse tervise hoidmiseks.
f) Riigi- ja Omavalitsuste Töötajate Ametiühingute Liidu, Eesti Linnade
Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu poolt koostatud juhendmaterjal
„Kolmanda osapoole vägivald“16, mis kirjeldab, mis on kolmanda
osapoole vägivald, kuidas seda ennetada ja vältida.
g) Soolise võrdõiguslikkuse seadus. Kommenteeritud väljaanne17, mis
selgitab SoVS-s sätestatud mõistete ja sätete tagapõhja ning on toodud
näiteid kohtumenetluse praktikast;
h) 2010. aastal koostatud ülevaade soolise võrdõiguslikkuse seadusest18.
i) Tööinspektsiooni iseteeninduses „TEIS“ olev riskianalüüsi moodul19,
mille kaudu on võimalik tööandjal hinnata töökeskkonnas esinevaid
riske (sh ahistamise ja vägivallaga seotud riske) ning näha ette
meetmeid riskide maandamiseks.
(h) vägivalla- ja Eestis on vastav meede olemas. TTOS § 25 lõike 5 kohaselt on Tööinspektsioon kohustatud:
ahistamisjuhtumite jaoks 1) uurima vajaduse korral tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi;
tõhusate ülevaatus- ja 2) teostama järelevalvet tööõnnetuste uurimise ning tööõnnetuste ja
uurimismeetmete kutsehaiguste ennetamise abinõude rakendamise üle;
tagamine, sealhulgas 4) peatama töötaja või teiste isikute elule ohtliku töö tegemise ning
tööinspektsiooni või muude keelama eluohtliku töövahendi kasutamise.
pädevate ametiasutuste
kaudu. Kui töökohal esineb vägivalla ja ahistamise juhtum, on isikul samuti
võimalus pöörduda Tööinspektsiooni poole kaebusega järelevalve
alustamiseks. Tööinspektsioon uurib ja selgitab järelevalve käigus välja
järgmised asjaolud:
– mis täpselt, kus ja kelle juuresolekul juhtus;
16
Riigi- ja Omavalitsuste Töötajate Ametiühingute Liit, Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liit. Kolmanda osapoole vägivald. Kättesaadav: http://www.rotal.ee/wp-
content/uploads/2019/11/Kolmanda-osapoole-v%C3%A4givald.pdf.
17
K. Albi, J. Laidvee, Ü-M. Papp, M-L. Sepper. Soolise võrdõiguslikkuse seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2010. Kättesaadav:
https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/Valjaanded/soolise_vordoiguslikkuse_seadus_kommenteeritud_valjaanne_1.pdf
18
Sotsiaalministeerium. Naised & mehed. Võrdsed õigused, võrdne vastutus. Ülevaade soolise võrdõiguslikkuse seadusest. Tallinn 2010. Kättesaadav:
https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/Valjaanded/naised_mehed_seadus.pdf.
19
Tööinspektsiooni Iseteenindus. Kättesaadav: https://iseteenindus.ti.ee/login?lang=et.
29
– kas töötaja on informeerinud oma probleemist tööandjat ning mil moel
ta seda teinud on;
– kas tööandja on püüdnud olukorda lahendada ja mil moel ta seda teinud
on.
Samuti annab tööinspektor järelevalve raames töötajale selgitusi
Tööinspektsiooni pädevuse, tööinspektori sekkumise võimaluste ning
ulatuse osas ning selgitab võimalusi pöördumiseks politsei, voliniku,
töövaidluskomisjoni või kohtu ja lepitusmenetluse alustamiseks
õiguskantsleri poole.
KarS-s sätestatud süütegude osas teostab uurimist ja ülevaatust Politsei-
ja Piirivalveamet. Seega, kui isiku osas pannakse toime vägivalla juhtum,
on isikul õigus pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti poole menetluse
alustamiseks.
SoVS § 12 ja § 13 ning VõrKS § 23 ja § 24 kohaselt lahendab
lepitusmenetluse korras diskrimineerimisvaidlusi õiguskantsler. Kui isiku
õigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud, võib ta õigusi rikkunud isikult
nõuda seaduses sätestatud alustel ja korras kahju tekitava käitumise
lõpetamist ning kahju hüvitamist.
VõrKS § 15 kohaselt on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise
volinik VõrKS ja SoVS nõuete täitmist jälgiv ning muid seadusega talle
pandud ülesandeid täitev sõltumatu ja erapooletu asjatundja, kes tegutseb
iseseisvalt.
Õiguskantsleri ja voliniku menetluse ja pädevuse kohta saab täpsemalt
lugeda artikli 4 lõike 2 punkti d selgituste juures.
3. Selle artikli lõikes 2 Hinnang ei ole vajalik.
nimetatud lähenemisviisi
vastuvõtmise ja
rakendamisega tunnistavad
liikmed valitsuste ning
tööandjate ja töötajate ja
nende vastavate
organisatsioonide erinevaid
30
ja üksteist täiendavaid rolle
ja ülesandeid, arvestades
seejuures nende
vastutusalade erinevuste ja
ulatusega.
Artikkel 5
Liikmed austavad, Eestis on vastav meede olemas. TLS, KarS, ühinemisvabadust käsitlevad seadused (ametiühingute
soodustavad ja mõistavad seadus, kollektiivlepingu seadus jne) ja võrdset kohtlemist ning soolist
tööl kehtivaid võrdõiguslikkust käsitlevad seadused panustavad selle artikli täitmisesse.
aluspõhimõtteid ja -
õiguseid, täpsemalt Kollektiivlepingu seaduse (KLS) reguleerib kollektiivlepingute
ühinemisvabadust ja sõlmimise ja täitmise õiguslikke aluseid. Kollektiivleping on vabatahtlik
kollektiivläbirääkimiste kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või
õiguse tõhusat tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike
tunnustamist, lapstööjõu omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi
tegelikku kaotamist ning töösuhteid (KLS § 2 lõige 1). Kollektiivlepinguga võivad osapooled
tööhõive ja kutsealaga kindlaks määrata näiteks palga-, töö- ja puhkeaja tingimused,
seotud diskrimineerimise töötervishoiu ja tööohutuse tingimused, kutse-, täiendus- ja ümberõppe
kõrvaldamist, ning tingimused ja abi töötutele (KLS § 6 lõige 1). Sõlmitud kollektiivlepingud
soodustavad inimväärset registreeritakse kollektiivlepingute andmekogus, mille eesmärgiks on
tööd eesmärgiga ennetada säilitada ja teha pooltele kättesaadavaks kehtivad kollektiivlepingud,
vägivalda ja ahistamist saada staatilisi andmeid ning tööandjate ühingu või liidu ja töötajate
töömaailmas ja see ühingu või liidu ning tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel
töömaailmast kõrvaldada. sõlmitud ja poolte kokkuleppel laiendatud kollektiivlepingu palga ja töö-
ja puhkeaja tingimuste avaldamiseks (KLS § 41 lõige 1).
Ametiühingute seaduse § 4 kohaselt on isikutel õigus vabalt asutada
ametiühinguid, nendega ühineda või mitte ühined ning lisaks on töötajate
õiguste ja huvide esindamiseks on ametiühingutel õigus moodustada liite
ja keskliite, sh nendega ühineda.
SoVS § 6 lõike 3 kohaselt loetakse diskrimineerimiseks isiku
ebasoodsamat kohtlemist tema soo tõttu seoses tema kuulumisega
töötajate või tööandjate organisatsioonidesse või muudesse
31
organisatsioonidesse, mille liikmed tegutsevad teataval kutsealal, samuti
seoses tema osalemisega nende töös ning seoses nende organisatsioonide
poolt antavate soodustustega.
VõrdKS § 2 lõike 1 punkti 4 ja lõike 2 punkti 4 kohaselt on isikute
diskrimineerimine nende rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse,
usutunnistuse, veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse
tõttu keelatud töötajate või tööandjate ühingusse, sh kutseühendusse
kuulumisel ning nende organisatsioonide poolt soodustuste andmisel.
Lapstööjõu kaotamisse panustavad järgnevad Eesti õigusaktid.
Karistusseadustik sätestab süüteod:
– KarS § 133 Inimkaubandus
(1) Inimese asetamise eest majandusliku kasu saamise eesmärgil või ilma
selleta olukorda, kus ta on sunnitud abielluma, töötama tavapäratutel
tingimustel, tegelema prostitutsiooniga, kerjama, panema toime kuriteo
või täitma muud vastumeelset kohustust, samuti inimese sellises olukorras
hoidmise eest, kui tegu on toime pandud vabaduse võtmise, vägivalla,
pettuse, kahju tekitamisega ähvardamise, teisest isikust sõltuvuse, abitu
seisundi või haavatava seisundi ärakasutamisega, –karistatakse ühe- kuni
seitsmeaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui:
1) see on toime pandud kahe või enama isiku suhtes;
2) see on toime pandud noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes;
3) see on toime pandud abitus seisundis isiku suhtes;
4) see on toime pandud piinaval või julmal viisil;
5) sellega on põhjustatud raske tervisekahjustus;
6) sellega on põhjustatud oht elule;
7) see on toime pandud grupi poolt;
8) see on toime pandud ametiseisundit kasutades;
9) sellega on põhjustatud raske tagajärg;
10) see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud
käesolevas paragrahvis või §-s 1331, 1332, 1333 või 175 sätestatud kuriteo,
–karistatakse kolme- kuni viieteistaastase vangistusega.
32
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on
toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.
(31) Käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo korral, kui see on toime
pandud isiku poolt, keda on varem karistatud käesolevas paragrahvis või
käesoleva seadustiku §-s 1331, 1332, 1333 või 175 sätestatud kuriteo eest,
ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata.
(4) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest
kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva
seadustiku §-s 832 sätestatule.
(5) Haavatav seisund käesoleva paragrahvi tähenduses on olukord, kus
inimesel puudub tegelik või vastuvõetav võimalus mitte täita mõnda
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust.
– KarS § 175 - Inimkaubandus alaealise suhtes
(1) Noorema kui kaheksateistaastase isiku mõjutamise eest majandusliku
kasu saamise eesmärgil või ilma selleta, et ta alustaks või jätkaks
prostitutsiooniga või kuritegevusega tegelemist, tavapäratutel tingimustel
töötamist, kerjamist või abielluks tahte vastaselt või astuks üles
pornograafilises või erootilises etteastes või teoses, kui puudub käesoleva
seadustiku §-s 133 sätestatud süüteokoosseis, samuti noorema kui
kaheksateistaastase isiku käesolevas paragrahvis nimetatud tegevusele
muul viisil kaasaaitamise eest –
karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega.
(11) Sama teo eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem
toime pannud käesolevas paragrahvis või §-s 133–1333, 1751 või 178–179
sätestatud kuriteo, –
karistatakse kolme- kuni kümneaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.
(21) Käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo korral, kui see on toime
pandud isiku poolt, keda on varem karistatud käesolevas paragrahvis või
käesoleva seadustiku §-s 133, 1331, 1332, 1333, 1751, 178, 1781 või 179
sätestatud kuriteo eest, ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi
kohaldamata.
33
(3) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest
kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva
seadustiku §-s 832 sätestatule.
TLS § 7 sätestab alaealisega töölepingu sõlmimise erisused, tuues
seejuures välja, mis juhtudel ei tohi alaealisega töölepingut sõlmida
(näiteks töö ohustab alaealise kõlblust, takistab alaealise sotsiaalset
arengut, ohustab alaealise tervist töö iseloomu või ohutegurite tõttu).
Lisaks sätestavad § 43 lõiked 4 – 5, § 44 lõiked 2 ja 5, § 47 lõige 3 ning §
49 alaealise töö- ja puhkeaja ning tööle rakendamise piirangud lähtuvalt
alaealise vanusest. Lisaks sätestab TLS § 56 alaealise põhipuhkuse
pikkuse, milleks on 35 kalendripäeva. Eelpool nimetatud TLS sätete üle
toestab riikliku ja haldusjärelevalvet Tööinspektsioon TLS § 115
kohaselt. Samuti on Tööinspektsioon TLS sätestatud rikkumiste korral
väärtegude kohtuväline menetleja.
TLS-i 7. peatükis on vastutus ette nähtud järgnevate rikkumiste eest:
TLS § 118 kohaselt karistatakse TLS §-s 7 sätestatud nõudeid
rikkudes alaealisega töölepingu sõlmimise või alaealise tööle
lubamise eest tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt,
kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud rahatrahviga kuni
300 trahviühikut ning sama teo eest, kui selle on toime pannud
juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
TLS § 119 kohaselt karistatakse alaealisega ilma seadusliku esindaja
nõusolekuta töölepingu sõlmimise eest ja alaealise ilma
tööinspektori nõusolekuta tööle lubamise eest tööandja, tema
juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse
täitmine delegeeritud rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ning sama
teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse
rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
TLS 121 kohaselt karistatakse alaealise suhtes tööaja piirangut
ületades summeeritud tööaja kohaldamise eest tööandja, tema
juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse
täitmine delegeeritud, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ning sama
34
teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse
rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
TLS § 124 kohaselt karistatakse TLS §-s 49 sätestatud alaealise tööle
rakendamise piirangu järgimata jätmise eest tööandja, tema juhatuse
liikme või muu esindaja poolt, kellele oli nimetatud piirangu
järgimise kohustuse täitmine delegeeritud, rahatrahviga kuni 300
trahviühikut ning sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline
isik, karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
Artikkel 6
Liikmed võtavad vastu Eestis on vastav meede olemas. PS § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi
õigusakte ja põhimõtteid, et diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu,
tagada õigus võrdsele usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja
kohtlemisele ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
diskrimineerimise
keelamisele töö saamisel ja VõrdKS sätestab:
kutsealale pääsemisel, § 2. Seaduse kohaldamisala
sealhulgas naistöötajatele (1) Isikute diskrimineerimine nende rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi või
ning sellistele töötajatele ja nahavärvuse tõttu on keelatud:
teistele isikutele, kes 1) töö saamise, füüsilisest isikust ettevõtjaks saamise ja kutsealale
kuuluvad ühte või pääsemise tingimuste kehtestamisel, sealhulgas värbamis- ja
enamasse haavatavasse valikukriteeriumide kehtestamisel, samuti edutamisel;
rühma või haavatavas 2) töö- või teenuste osutamise lepingu sõlmimisel või ametisse
olukorras olevasse rühma, nimetamisel või valimisel, töötingimuste kehtestamisel, korralduste
mida töömaailmas esinev andmisel, töötasustamisel, töö- või teenuste osutamise lepingu
vägivald ja ahistamine lõpetamisel või ülesütlemisel, ametist vabastamisel;
ebaproportsionaalselt 3) kutseõppes, karjäärinõustamisel, ümber- või täiendusõppe
mõjutab. võimaldamisel, praktiliste töökogemuste omandamisel;
4) töötajate või tööandjate ühingusse, sealhulgas kutseühendusse
kuulumisel ning nende organisatsioonide poolt soodustuste andmisel;
(2) Isikute diskrimineerimine nende usutunnistuse või veendumuste,
vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu on keelatud:
1) töö saamise, füüsilisest isikust ettevõtjaks saamise ja kutsealale
pääsemise tingimuste kehtestamisel, sealhulgas värbamis- ja
valikukriteeriumide kehtestamisel, samuti edutamisel;
35
2) töö- või teenuste osutamise lepingu sõlmimisel või ametisse
nimetamisel või valimisel, töötingimuste kehtestamisel, korralduste
andmisel, töötasustamisel, töö- või teenuste osutamise lepingu
lõpetamisel või ülesütlemisel, ametist vabastamisel;
3) kutseõppes, karjäärinõustamisel, ümber- või täiendusõppe
võimaldamisel, praktiliste töökogemuste omandamisel;
4) töötajate või tööandjate ühingusse, sealhulgas kutseühendusse
kuulumisel ning nende organisatsioonide poolt soodustuste andmisel.
(3) Käesolev seadus ei välista võrdse kohtlemise nõudeid töösuhetes
käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 nimetamata tunnuste alusel, eelkõige
perekondlike kohustuste täitmise, sotsiaalse seisundi ja töötajate huvide
esindamise või töötajate ühingusse kuulumise, keeleoskuse või
kaitseväeteenistuse kohustuse tõttu.
SoVS sätestab:
§ 5. Sooline diskrimineerimine
(1) Otsene ja kaudne sooline diskrimineerimine, kaasa arvatud selleks
korralduse andmine, on keelatud.
§ 6. Diskrimineerimine tööelus
(1) Diskrimineerivateks loetakse tööelus juhtumeid, kui tööandja valib
tööle või ametikohale, võtab tööle või tööpraktikale, edutab, valib
väljaõppele või ülesande täitmiseks või saadab koolitusele ühest soost
isiku, jättes kõrvale kõrgema kvalifikatsiooniga vastassoost isiku, välja
arvatud juhul, kui tema tegevusel on kaalukad põhjused või see tuleneb
sooga mitteseotud asjaoludest.
(2) Tööandja tegevust loetakse diskrimineerivaks ka siis, kui ta:
5) ahistab isikut tema soo tõttu või seksuaalselt või jätab täitmata
käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktis 4 sätestatud kohustuse.
IV. KAITSE JA
ENNETAMINE
Artikkel 7
Piiramata artiklit 1 ja Hinnang ei ole vajalik.
kooskõlas artikliga 1,
võtavad liikmed vastu
36
õigusakte töömaailmas
esineva vägivalla ja
ahistamise, sealhulgas
soolise vägivalla ja
ahistamise määratlemiseks
ja keelustamiseks.
Artikkel 8
Liikmed rakendavad Hinnang kujuneb alapunktide hinnangu
asjakohaseid meetmeid, et põhjal.
ennetada vägivalda ja
ahistamist töömaailmas,
sealhulgas:
(a) mõistes avaliku sektori Eestis on vastav meede olemas. TLS kohaselt on tegemist töösuhtega, kui suhe vastab töösuhte
asutuste olulist rolli tunnustele. Seega, kui vägivalla või ahistamise ohvriks langeb isik,
mitteametlikus majanduses kellega ei ole kirjalikku lepingut sõlmitud, kuid kes teeb tööd, mille
tegutsevate töötajate puhul; tegemist võib eeldada töölepingulises suhtes, kohaldub talle ka töötajale
rakenduv kaitse. Samuti on Tööinspektsiooni inspektoritel õigus nõuda
töötaja teavitamist TLS § 5 sätestatud töötingimustest, kui mitteametlikus
majanduses tegutseva töötaja tegevus vastab töösuhete tunnustele.
Varimajandusega tegeleb lisaks ka Maksu- ja Tolliamet, mis kuulub
Rahandusministeeriumi valitsemise alasse.
(b) konsulteerides Eestis on vastav meede osaliselt olemas. Sotsiaalministeerium tellimusel on 2014. aastal valminud töökohal
asjassepuutuvate esineva soolise ja seksuaalse ahistamise uuring20, mis annab ülevaate:
tööandjate ja töötajate sellest, mis on sooline ja seksuaalne ahistamine; soolise ja seksuaalse
organisatsioonidega ja ahistamise teguritest ja tagajärgedest; tööelus toime pandud soolise ja
kasutades teisi meetodeid, seksuaalse ahistamise kohtupraktikast Eestis. Lisaks keskendutakse
et tuvastada valdkonnad, uuringus soolise ja seksuaalse ahistamise uurimise tutvustamisele.
kutsealad ja
töökorraldused, kus Tööinspektsioon koostöös Rakendusuuringute keskusega CentAR ning
töötajad ja teised isikud Turu-uuringute AS-iga viis 2009. aastal läbi üle-eestilise
enim vägivalla ja
20
Poliitikauuringute Keskus Praxis. Sooline ja seksuaalne ahistamine töökohal. 2014. Kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/sooline_ja_seksuaalne_ahistamine_tookohal_veebi.pdf.
37
ahistamisega kokku tööstressiuuringu21, mis annab ülevaate psühhosotsiaalsete ohutegurite
puutuvad, ja levikust Eestis.
Valdkondasid/kutsealasid, kus töötajad ja teised isikud enim vägivalla ja
ahistamisega kokku puutuvad, on võimalik tuvastada töövaidluskomisjoni
ja kohtute lahendite alusel.
Konsulteerimisi asjassepuutuvate tööandjate ja töötajate
organisatsioonidega sel teemal ei ole teadaolevatel andmetel toimunud, et
tuvastad valdkonnad/sektorid, kus esineb enim ahistamise või vägivalla
juhtumeid töökohal. Küll aga toimuvad Sotsiaalministeeriumil toimuvad
sotsiaalpartneritega kolmepoolsed kohtumised, kus on võimalikud antud
teemasid puudutada.
(c) võttes meetmeid Eestis on vastav meede olemas. KarS-i 2. osa 9. ja 10. peatükid käsitlevad isikuvastaseid ning poliitiliste
selliste isikute tõhusaks ja kodanikuõiguste vastaseid süütegusid ning võimaluse nende
kaitsmiseks. toimepanijaid karistada. Lisaks on isikutel, kelle suhtes pannakse toime
vägivalda või ahistamist käsitlevad teod, õigus pöörduda Politsei- ja
Piirivalveameti poole menetluse alustamiseks või pöörduda kohtusse ja
nõuda kahju hüvitamist.
TTOS § 91 lõige 1 kohaselt on psühhosotsiaalsed ohutegurid on õnnetus-
või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine
tööl, töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda ja
monotoonne töö ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga
seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist,
sealhulgas põhjustada tööstressi. TTOS § 25 lõike 1 kohaselt teostab
riiklikku ja haldusjärelevalvet TTOS-s ja selle alusel kehtestatud
õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab Tööinspektsioon. See
tähendab, et Tööinspektsioon teostab järelevalvet ka töökohal esineva
vägivalla ja ahistamise osas. Seega, kui töökohal esineb vägivalla ja
ahistamise juhtum, on võimalus pöörduda Tööinspektsiooni poole vihjega
21
Eesti Rakendusuuringute keskus CentAR. I.Seppo, J.Järve, E.Kallaste, L.Kraut, M.Voitka. Psühhosostsiaalsete riskide levik Eestis. 6. jaanuar 2010. Kättesaadav:
https://centar.ee/wp-content/uploads/2021/10/CENTAR_l6pparuanne.pdf.
38
järelevalve teostamiseks. Tööinspektsioon uurib ja selgitab järelevalve
käigus välja järgmised asjaolud:
mis täpselt, kus ja kelle juuresolekul juhtus;
kas töötaja on informeerinud oma probleemist tööandjat ning mil moel
ta seda teinud on;
kas tööandja on püüdnud olukorda lahendada ja mil moel ta seda
teinud on.
Samuti annab inspektor järelevalve raames töötajale selgitusi
Tööinspektsiooni pädevuse, tööinspektori sekkumise võimaluste ning
ulatuse osas ning selgitab võimalusi pöördumiseks politsei, voliniku,
töövaidluskomisjoni või kohtu ja lepitusmenetluse alustamiseks
õiguskantsleri poole.
Töövägivalda ja seksuaalset ahistamist ning käitumisjuhendid töötajale ja
tööandjale on kättesaadavad Tööelu portaalis22. Lisaks on
Tööinspektsiooni iseteeninduses „TEIS“ oleva riskianalüüsi mooduli23
kaudu võimalik tööandjal hinnata töökeskkonnas esinevaid riske (sh
ahistamise ja vägivallaga seotud riske) ning näha ette meetmeid riskide
maandamiseks.
SoVS § 12 ja § 13 ning VõrdKS § 23 ja § 24 kohaselt lahendab
diskrimineerimisvaidlusi kohus või töövaidluskomisjon ning
lepitusmenetluse korras lahendab diskrimineerimisvaidlusi ka
õiguskantsler. Olukorras, kus isiku õigusi on diskrimineerimise tõttu
rikutud, võib ta õigusi rikkunud isikult nõuda seaduses sätestatud alustel
ja korras kahju tekitava käitumise lõpetamist ning kahju hüvitamist.
Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestab kohus või
töövaidluskomisjon diskrimineerimise ulatust, kestust ja laadi. Õigus
nõuda kahju hüvitamist aegub ühe aasta jooksul arvates päevast, millal
kannatanud isik kahju tekkimisest teada sai või pidi teada saama (VõrdKS
§ 25).
22
Tööelu. Tööalane kiusamine. Kättesaadav: https://www.tooelu.ee/et/66/tooalane-kiusamine#t%C3%B6%C3%B6v%C3%A4givald
23
Tööinspektsiooni iseteenindus. Kättesaadav: https://iseteenindus.ti.ee/login?lang=et.
39
Lisaks on oluline roll ka VõrdKS soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse
kohtlemise volinikul, kes on VõrdKS-s ja SoVS-s sätestatud nõuete
täitmist jälgiv ning muid seadusega talle pandud ülesandeid täitev
sõltumatu ja erapooletu asjatundja, kes tegutseb iseseisvalt (VõrdKS § 15
lõige 1). Õiguskantsleri ja voliniku menetluse/pädevuse kohta saab
täpsemalt lugeda artikkel 4 lõike 2 meetmete selgituste juures.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku eestvedamisel
valmis 2021. aastal käitumisjuhend, et kaitsta töötajaid
diskrimineerimine, ahistamise ja töökiusamise eest kõigis töösuhetes.
Lisaks on kõigile kättesaadavad soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse
kohtlemise voliniku veebilehed, kus kirjeldatakse ahistamist ja kuidas
sellega toimida ning voliniku üleüldine veebileht, kust leiab vastused
erinevatele diskrimineerimist puudutavatele küsimustele, sh neile, mis
esinevad tööl.
Vägivalda ja ahistamist ning meetmeid nende ennetamiseks ja
kõrvaldamiseks käsitletakse ka Eesti 2035 eelnõus, Vägivallaennetuse
kokkuleppes 2021-2025, Heaolu arengukavas 2016-2023, Vaimse
tervise rohelises raamatus.
Artikkel 9
Liikmed võtavad vastu Hinnang kujuneb alapunktide hinnangu
õigusakte, millega põhjal.
kohustatakse tööandjaid
võtma ohjeastmele
vastavaid asjakohaseid
meetmeid eesmärgiga
ennetada vägivalda ja
ahistamist töömaailmas,
sealhulgas soolist
vägivalda ja ahistamist,
ning kui see on mõistlikult
võimalik:
40
(a) võtta vastu töökohal Eestis on vastav meede olemas. Arvestades kaasamise head tava ja Sotsiaalministeeriumi praktikat,
rakendatavad põhimõtted kaasatakse töösuhte osapoolte esindusorganisatsioone otsuste
vägivalla ja ahistamise kujundamisesse, mis otseselt nende sihtrühmi puudutavad.
kohta, konsulteerides
töötajate ja nende TTOS § 91 lõige 1 kohaselt on psühhosotsiaalsed ohutegurid on õnnetus-
esindajatega ning neid või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine
põhimõtteid rakendada; tööl, töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda ja
monotoonne töö ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga
seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist,
sealhulgas põhjustada tööstressi.
TTOS-i kohaselt tööandja kohustatud hindama töökeskkonnas esinevaid
riske, sh psühhosotsiaalseid ohutegureid, riskide mõju töötaja tervise ja
ohutusele ning võtma tarvitusele maandamismeetmeid. TTOS § 91 lõike
2 kohaselt peab tööandja psühhosotsiaalsest ohutegurist tuleneva
tervisekahjustuse ennetamiseks rakendama abinõusid, sealhulgas
kohandama töökorralduse ja töökoha töötajale sobivaks, optimeerima
töötaja töökoormust, võimaldama töötajale tööpäeva või töövahetuse
jooksul tööaja hulka arvatavaid vaheaegu ning parandama ettevõtte
psühhosotsiaalset töökeskkonda.
TTOS § 12 lõige 3: Tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu
töökeskkonna nimel tegema koostööd. Tööandja konsulteerib töötajate
või töötajate esindajaga küsimustes, mis puudutavad töökeskkonna
parandamise abinõude kavandamist, juhendamise ja väljaõppe ning
tervisekontrolli korraldamist, päästetööde ja esmaabi korraldust ning uue
tehnoloogia ja uute töövahendite valikut ja rakendamist. Tööandja
arvestab võimaluse korral tehtud ettepanekuid ja kaasab töötajad
kavandatu elluviimisesse.
TTOS 121 reguleerib tööandja ennetustegevust:
(1) Tööandja ennetustegevus on meetmete kavandamine ja rakendamine
terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides
etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks.
41
(2) Tööandja rakendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetmeid
järgmiste üldiste ennetuspõhimõtete alusel:
1) riskide tekkimise vältimine;
2) vältimatute riskide hindamine;
3) riskide kõrvaldamine nende tekkekohas või kui see ei ole võimalik,
nende vähendamine vastuvõetava tasemeni;
4) ohtliku teguri asendamine ohutu või vähem ohtlikuga;
5) töö, töökoha ja töökorralduse kohandamine töötajale võimalikult
sobivaks;
6) töövahendite ja -meetodite kohandamine tehnika arengule;
7) ühiskaitsemeetmete ja -vahendite eelistamine isikukaitsevahendite
kasutamisele;
8) ühtse ja üldise ennetuspoliitika väljatöötamine, mis hõlmab
tehnoloogiat, töökorraldust, töötingimusi, sotsiaalsuhteid ja
töökeskkonnaga seotud tegurite mõju.
Oluline on ohutu töökeskkonna loomisel ka töötaja roll, kes on
kohustatud: osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu
ja tööohutuse nõudeid; täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti,
töökeskkonnavoliniku, töötervishoiuarsti ja Tööinspektsiooni
töötervishoiu- ja tööohutusalaseid juhiseid ning tagama vastavalt
väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda
ega teiste elu ja tervist (TTOS § 14 lõike 1 punktid 1, 5 ja 7).
TLS § 91 lõike 1 punkti 2 kohaselt on töötajal õigus tööleping
erakorraliselt üles öelda, kui tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt
või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või
kolmandatel isikutel. Andes tunnistust tööandja kohustusest selliseid
olukordi vältida.
SoVS § 11 lõike 1 punkti 4 kohaselt peab tööandja hoolitsema, et töötaja
on töökeskkonnas kaitstud soolise ja seksuaalse ahistamise eest. SoVS §
3 lõike 2 punkti 1 kohaselt on töötaja töölepingu alusel töötav isik,
ametnik ja muu avalik teenistuse seaduse §-s 2 nimetatud isik.
42
VõrdKS § 12 kohaselt peab tööandja võrdse kohtlemise põhimõtte
edendamisel:
1) rakendama vajalikke meetmeid, et kaitsta töötajat diskrimineerimise
eest;
2) teavitama töötajat sobival viisil käesolevas seaduses sätestatud
õigustest ja kohustustest.
VõrdKS § 4 punkti 1 kohaselt on töötaja töölepingu või teenuste
osutamise lepingu alusel töötav isik, ametnik ja muu avaliku teenistuse
seaduse §-s 2 nimetatud isik. Töötajana käsitatakse ka tööle või
teenistusse soovijat.
(b) arvestada tööohutuse ja Eestis on vastav meede olemas. TTOS § 91 lõike 1 kohaselt on psühhosotsiaalsed ohutegurid on õnnetus-
-tervise juhtimisel või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine
vägivalla ja ahistamisega tööl, töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda ja
seotud psühhosotsiaalseid monotoonne töö ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga
riske; seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist,
sealhulgas põhjustada tööstressi.
SoVS § 11 lõike 1 punkti 4 kohaselt peab tööandja hoolitsema, et töötaja
on töökeskkonnas kaitstud soolise ja seksuaalse ahistamise eest.
VõrdKS § 12 kohaselt peab tööandja võrdse kohtlemise põhimõtte
edendamisel:
1) rakendama vajalikke meetmeid, et kaitsta töötajat diskrimineerimise
eest;
2) teavitama töötajat sobival viisil käesolevas seaduses sätestatud
õigustest ja kohustustest.
(c) tuvastada vägivalla ja Eestis on vastav meede olemas. TTOS § 13 lõike 1 punkti 1 kohaselt peab tööandja viima läbi
ahistamise ohud ja võtta süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab,
meetmeid nende korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes
ennetamiseks ja vastavalt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides
ohjamiseks, kaasates sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse
töötajaid ja nende lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on
esindajaid; töökeskkonna riskianalüüsi tulemused.
43
TTOS § 13 lõike 1 punkti 3 kohaselt peab tööandja korraldama
töökeskkonna riskianalüüsi. TTOS § 134 selgitatakse töökeskkonna
riskianalüüsi käigus välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse
korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja
ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi.
Vägivalla ja ahistamise esinemise riski tuleb vajadusel käsitleda nagu iga
teist töökeskkonnas esineda võivat riski.
TTOS § 134 lõike 1 kohaselt tööandja selgitab töökeskkonna riskianalüüsi
koostamisel välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdab vajaduse korral
nende parameetrid ning hindab riske töötaja tervisele ja ohutusele.
TTOS § 134 lõike 4 kohaselt peab tööandja uuendama töökeskkonna
riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud, töövahendeid või
tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud, kui on ilmnenud uued andmed
ohuteguri mõju kohta inimese tervisele, kui õnnetuse või ohtliku olukorra
tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud, kui
töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga
seotud haigestumise või kui tööinspektor on järelevalve käigus
tuvastanud, et riskianalüüsis ei ole piisavalt hinnatud töökeskkonnas
esinevaid riske, sealhulgas ei ole mõõdetud ohutegurite parameetreid, või
ei ole ette nähtud abinõusid ohtude maandamiseks.
Lisaks võib soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik oma
menetluses tuvastada ahistamise ohud ja ennetus- või
ohjamistegevusena anda töötajale selgitusi.
(d) anda töötajatele ja Eestis on vastav meede olemas. Lisaks eelnevas punktis toodule peab tööandja TTOS § 134 lõike 5
teistele asjassepuutuvatele kohaselt teavitama töötajaid ja nende esindajaid riskianalüüsist ning § 13
isikutele vajaduse korral punktide 12-14 kohaselt kontrollima töötervishoiu ja tööohutuse nõuete
kättesaadavas vormis täitmist, korraldama töötaja juhendamise ja väljaõppe, töökeskkonna
teavet ja pakkuda neile riskianalüüsi alusel koostama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava
koolitusi vägivalla ja töövahendi kohta.
ahistamisega seotud Töövägivalda ja seksuaalset ahistamist ning käitumisjuhendid
tuvastatud ohtude ja riskide töötajale ja tööandjale on kättesaadavad Tööelu portaalis, kus on sh
kohta ja vastavate ennetus- kirjeldatud töövägivalda, töökiusamist ja seksuaalset ahistamist ning
ja kaitsemeetmete kohta,
sealhulgas töötajate ja
44
teiste asjassepuutuvate käitumisjuhiseid töötajale töövägivalla või diskrimineerimise ohvriks
isikute õiguste ja sattumisel ja tööandjale töövägivalla tegelemiseks.
kohustuste kohta käesoleva
artikli punktis (a) Lisaks sätestavad SoVS ja VõrdKS tööandja kohustused soolise
nimetatud põhimõtete võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte edendajana.
kohaselt.
SoVS § 11 lõike 1 punktid 5 ja 6:
(1) Tööandja peab naiste ja meeste võrdõiguslikkust edendades:
5) teavitama töötajat käesolevas seaduses garanteeritud õigustest;
6) andma regulaarselt töötajatele ja/või nende esindajatele asjakohast
teavet meeste ja naiste võrdse kohtlemise kohta organisatsioonis ning
võrdõiguslikkuse edendamiseks kasutusele võetud meetmetest.
VõrdKS § 12:
Tööandja peab võrdse kohtlemise põhimõtte edendamisel:
1) rakendama vajalikke meetmeid, et kaitsta töötajat diskrimineerimise
eest;
2) teavitama töötajat sobival viisil käesolevas seaduses sätestatud
õigustest ja kohustustest.
BUSINESSEUROPE, UEAPME, CEEP ja ETUC vahel sõlmitud
raamkokkulepe kohaselt on juhtkonna ja töötajate teadlikkuse tõstmise
ning neile asjakohase koolituse pakkumise kaudu võimalik vähendada
ahistamise ja vägivalla esinemise tõenäosust töökohal.
V. JÕUSTAMINE JA ABINÕUD
Artikkel 10
Liikmed rakendavad Hinnang kujuneb alapunktide hinnangu
asjakohaseid meetmeid, et: põhjal.
(a) teostada järelevalvet Eestis on vastav meede olemas. Järelevalve on olemas KarS-i ja TTOS-i alusel.
riigisiseste õigusaktide üle
ja jõustada selliseid SoVS-i, VõrdSK-i ja TLS-i asjakohase sätte puhul on kahjustatud poolel
riigisiseseid õigusakte, mis õigus tsiviilõiguse instrumente kasutades oma tahet ja nõudeid esitada.
45
käsitlevad vägivalda ja TLS § 3 kohaselt peab tööandja tagama töötajate kaitse diskrimineerimise
ahistamist töömaailmas; eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama
võrdõiguslikkust vastavalt VõrdKS-le ja SoVS-le.
SoVS §-de 12 ja 13 ning VõrdKS §-de 23 ja 24 kohaselt lahendab
diskrimineerimisvaidlusi kohus või töövaidluskomisjon ning
lepitusmenetluse korras lahendab diskrimineerimisvaidlusi ka
õiguskantsler. Olukorras, kus isiku õigusi on diskrimineerimise tõttu
rikutud, võib ta õigusi rikkunud isikult nõuda seaduses sätestatud alustel
ja korras kahju tekitava käitumise lõpetamist ning kahju hüvitamist.
Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse diskrimineerimise
ulatust, kestust ja laadi. Samuti on oluline roll ka volinikul, kes VõrdKS
§ 15 lõike 1 kohaselt jälgib VõrdKS-s ja SoVS-s sätestatud nõuete täitmist
ning on muid seadusega talle pandud ülesandeid täitev sõltumatu ja
erapooletu asjatundja, kes tegutseb iseseisvalt. Täpsemalt saab voliniku ja
õiguskantsleri pädevuste kohta lugeda artikkel 4 lõike 2 punkti d vastava
meetme selgituste juurest.
(b) tagada lihtne juurdepääs Hinnang kujuneb alapunktide hinnangu Isikul on õigus pöörduda kohtu poole ning nõuda kahju hüvitamist, kui
asjakohastele ja toimivatele põhjal. teda on töömaailmas ahistatud või tema osas on kasutatud vägivalda.
abinõudele ja tagada
ohutud, õiglased ja tõhusad
mehhanismid ja korrad
teavitamiseks ja vaidluste
lahendamiseks seoses
töömaailmas esinevate
vägivalla- ja
ahistamisjuhtudega,
näiteks:
(i) kaebuste ja Eestis on vastav meede olemas TTOS § 24 käsitleb tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimine ning
uurimistegevuste korrad registreerimist. Lõike 1 kohaselt uurib tööandja kõiki tööõnnetusi ja
ning vajaduse korral kutsehaigestumisi. Samuti uurib vajaduse korral tööõnnetusi ja
vaidluste lahendamise kutsehaigestumisi ka Tööinspektsioon (TTOS § 24 lõige 5).
mehhanismid töökoha
tasandil;
46
Töötajal on TTOS § 14 lõike 5 punkti 6 kohaselt õigus saada tööst
põhjustatud tervisekahjustuse (näiteks tööl esinenud vägivallajuhtumi
tõttu, mis kvalifitseerus tööõnnetuseks) eest hüvitist võlaõigusseaduses
sätestatud ulatuses. Võlaõigusseaduse § 130 lõige 1 sätestab, et isiku
tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju
hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada
kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest
tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud
kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike
võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Võlaõigusseaduse § 127 lõike
1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine
olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud,
kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
SoVS § 7 lõike 2 kohaselt on tööandja kohustatud andma 15 tööpäeva
jooksul kirjaliku seletuse oma tegevuse kohta isikule, kes leiab, et teda
on SoVS § 6 lõikes 2 (sh on ahistanud isikut tema soo tõttu või
seksuaalselt või ei ole hoolitsenud, et isik oleks töökeskkonnas kaitstud
soolise ja seksuaalse ahistamise eest) nimetatud alusel
diskrimineeritud ning isik on taotlenud tööandjalt selgitust.
Sama põhimõte, mis SoVS-s, kehtib ka VõrdKS-s, mille § 7 kohaselt
on diskrimineerimises kahtlustatav isiku kohustatud 15 tööpäeva
jooksul kirjaliku taotluse saamisest arvates andma kirjaliku seletuse
oma tegevuse kohta isikule, kes leiab, et teda on rahvuse (etnilise
kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste,
vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineeritud.
Lisaks valmis voliniku eestvedamisel 2021. aastal käitumisjuhend, et
kaitsta töötajaid diskrimineerimise, ahistamise ja töökiusamise eest.
Käitumisjuhis kirjeldab seejuures tegevusi, mida võiks
diskrimineerimist, ahistamist või töökiusamist kogenud isik või selle
tunnistaja viivitamata teha – näiteks teavitada asutuse personalijuhti
47
vm isikut, kes on ettevõttes määratud ning kes peab olukorra
lahendama nii, et isik saaks häirimatult oma töö tegemist jätkata.
BUSINESSEUROPE, UEAPME, CEEP ja ETUC vahel sõlmitud
raamkokkulepe käsitleb ka töökohal vägivalla ja ahistamise juhtumite
menetlemist. Raamkokkuleppe kohaselt peab sobiv menetlus eelkõige
põhinema järgnevatel põhimõtetel: kõikide osaliste huvides on
menetleda neid küsimusi diskreetselt, et kaitsta kõigi asjaosaliste
väärikust ja privaatsust; isikutele, kes ei ole asjaga seotud, ei tohi anda
mingit teavet juhtumi kohta; kaebusi tuleb uurida ja nendega tegelda
asjatu viivituseta; kõik asjaosalised tuleb erapooletult ära kuulata ning
tagada neile võrdne kohtlemine; kaebused peavad põhinema
üksikasjalikel andmetel; valesüüdistuste suhtes tuleb olla karm ning
nende suhtes tuleks kehtestada distsiplinaarkaristused; asutuseväline
abi võib osutuda kasulikuks.
(ii) vaidluste lahendamise Eestis on vastav meede olemas. PS § 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste
mehhanismid väljaspool rikkumise korral kohtusse.
töökohta;
Töökohal esinevaid vaidlusi tulenevaid vaidlusi lahendavad
töövaidluskomisjonid ja kohtud.
Töövaidluste lahendamise seaduse (edaspidi TvLS), mis reguleerib
töövaidluskomisjonide töövaidluse lahendamise korda, § 2 lõike 1
kohaselt kohaldub seadus järgmiste töövaidluste lahendamisele:
1) töötaja ja Eestis registreeritud, Eestis filiaali kaudu tegutseva või
mitteresidendist tööandjana registreeritud tööandja vahelisest töösuhtest
ning töösuhte ettevalmistamisest tulenev töövaidlus;
2) Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse §-st 7 tulenev
Eestisse lähetatud töötaja ja tema tööandja vaheline töövaidlus;
3) kollektiivlepingu täitmisest tulenev kollektiivne töötüli.
VõrdKS § 23 ja SoVS § 12 kohaselt lahendab lepitusmenetluse korras
diskrimineerimisvaidlusi õiguskantsler. Samuti jälgib VõrdKS-s ja
SoVS-s sätestatud nõuete täitmist volinik.
48
(iii) kohtud; Eestis on vastav meede olemas. Töökohal esinevaid tulenevaid vaidlusi lahendavad kohtud.
(iv) meetmed kaebuse Eestis on vastav meede olemas. TLS-i üldpõhimõtetest lähtudes ei ole õiguspärane isikuga töösuhe
esitajate, ohvrite, lõpetada või tema töötingimusi halvendada seetõttu, et isik teatas nt
tunnistajate ja rikkumistest vägivalla- või ahistamisjuhtumist. TLS § 104 lõike 1 kohaselt on
teatajate kaitsmiseks seadusest tuleneva aluseta töölepingu ülesütlemine tühine ning
tagakiusamise või ütlesütlemise tühisuse tuvastamiseks peab töötaja kohtule hagi või
vastumeetmete eest ja töövaidluskomisjonile avalduse esitama 30 kalendripäeva jooksul
arvates ülesütlemisavalduse saamisest (TLS § 105 lõige 1). Olukorras,
kus kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine
on seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu tühine, loetakse, et leping
ei ole ülesütlemisega lõppenud ning olukorras kus töösuhe jätkub, on
töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata jäänud töötasu
osas (TLS § 107 lõige 1 ja § 108). Kohus või töövaidluskomisjon
lõpetab tööandja või töötaja taotlused töölepingu alates ajast, kui see
oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral (TLS § 107 lõige 2).
SoVS § 5 lõike 11 ja VõrdKS § 3 lõike 6 kohaselt loetakse
diskrimineerimiseks ka isiku pahatahtlikku kohtlemist, samuti tema jaoks
negatiivsete tagajärgede põhjustamist seetõttu, et isik on toetunud
käesolevas seaduses sätestatud õigustele ja kohustustele või toetanud teist
isikut tema käesolevas seaduses sätestatud õiguste kaitsel. Lisaks võib
soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik oma menetluses
tuvastada ahistamise ohud ja ennetus- või ohjamistegevusena anda
töötajale selgitusi. Voliniku poole pöörduja isik võib jääda anonüümseks.
Lisaks on Riigikogu menetluses rikkumisest teavitaja kaitse seaduse
eelnõu24, mille eesmärk on reageerida kiiresti ja tulemuslikult seadusega
vastuolus olevatele tegudele, et tagada õiguskorra toimimine ja avalike
24
Rikkumisest teavitaja kaitse seadus 504 SE. Kättesaadav:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/be649d11-1eb9-40c2-820b-14391f119fac/Rikkumisest%20teavitaja%20kaitse%20seadus.
49
huvide kaitsmine. Näiteks eelnõu §-ga 16 nähakse ette rikkumisest
teavitaja suhtes survemeetmete rakendamise keeld. Survemeetmeks, mis
keelatakse, võib olla näiteks ahistamine. Seejuures sätestab seaduse
eelnõu, et esialgse õiguskaitse korras peab saama lõpetada jätkuvad
survemeetmed, näiteks ahistamise.
(v) õiguslikud, sotsiaalsed, Eestis on vastav meede olemas. OAS § 3 lõike 1 kohaselt on ohvriabiteenus avalik teenus, mille
meditsiinilised ja eesmärgiks on kuriteo, hooletuse või halva kohtlemise või füüsilise,
halduslikud tugimeetmed vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks langenud isikute
kaebuste esitajate ja ohvrite toimetulekuvõime säilitamine või parandamine. Ohvriabiteenuste kohta
jaoks; saab täpsemalt lugeda artikli 4 lõike 2 punkti e vastavate meetmete
selgituste juures.
(c) kaitsta vajaduse korral Eestis on vastav meede olemas. Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel on põhiõigus ning
seotud isikute eraelu isikuandmete kaitse seaduse (IKS) reguleerib füüsiliste isikute kaitset
puutumatust ja isikuandmete töötlemisel. Lisaks reguleerib isikuandmete kaitse õigus
konfidentsiaalsust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute
võimaluste piires ning kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise
kanda hoolt, et eraelu kohta25, mis on Eestile otsekohalduv. Eelpool nimetatud Eesti ja EL-i
puutumatuse ja õigusaktide nõuete täitmise üle teostab riikliku ja haldusjärelevalvet
konfidentsiaalsuse nõudeid Andmekaitse Inspektsioon (IKS § 56). Andmesubjektil on õigus pöörduda
ei väärkasutataks; kaebusega Andmekaitse Inspektsiooni (edaspidi AKI) poole kui ta leiab,
et isikuandmete töötlemisel rikutakse tema õigusi (IKS § 28 lõige 1). AKI
lahendab kaebuse 30 kalendripäeva jooksul ning tegevus on suunatud
sellele, et rikkumine lõpetada. Laimu ja au teostamise asju ning lepingu
rikkumisega seotud vaidlusi lahendab aga kohus, kes seejuures saab
mõista välja kahjuhüvitise.26
Samuti on IKS 6. peatüki kohaselt õigus AKI-l EL 2016/679 sätete
rikkumise eest isikut väärteokorras karistada. Näiteks on andmesubjekti
õiguste rikkumise korral füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni
20 000 000 eurot ning juriidilist isikut rahatrahviga kuni 20 000 000 eurot
25
Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016R0679.
26
Andmekaitse Inspektsioon. Inspektsiooni pöördumisvormid. Esita sekkkumistaotlus. Kättesaadav: https://www.aki.ee/et/teenused-poordumisvormid/esita-
sekkumistaotlus.
50
või kuni neli protsenti tema eelmise majandusaasta ülemaailmsest
aastasest kogukäibest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem.
Tööandja peab isikuandmete töötlemisel järgima isikuandmete kaitse
seadusest ja andmekaitse üldmäärust. TLS § 41 lõike 2 kohaselt peab
tööandja tagama töötajate isikuandmete töötlemise vastavalt õigusaktides
sätestatule.
KarS sätestab põhivabaduste rikkumised ning selle, millal on rikkumiste
toimepanijaid võimalik karistada.
– Isikuandmete ebaseaduslik avaldamine (§ 157)
(1) Kutse- või ametitegevuses teatavaks saanud isikuandmete
ebaseadusliku avaldamise eest isiku poolt, kellel oli seadusest tulenev
kohustus andmeid mitte avaldada, ja kui puudub käesoleva seadustiku §-
s 1571 sätestatud süüteokoosseis, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
– Eriliiki isikuandmete, süüteo toimepanemise või selle ohvriks
langemise andmete ebaseaduslik avaldamine (§ 1571)
(1) Eriliiki isikuandmete, samuti enne kohtuistungit või õigusrikkumise
asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist süüteo
toimepanemise või selle ohvriks langemise andmete ebaseadusliku
avaldamise või neile ebaseadusliku juurdepääsu võimaldamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud omakasu eesmärgil või kui
sellega on tekitatud teisele isikule kahju, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime
pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime
pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.
51
(d) sätestada vajaduse Eestis on vastav meede olemas. TTOS § 273 lõigete 1 ja 2 kohaselt:
korral sanktsioonid (1) Füüsikalistest, keemilistest, bioloogilistest, füsioloogilistest või
töömaailmas esineva psühhosotsiaalsetest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonnale kehtestatud
vägivalla ja ahistamise nõuete rikkumise eest tööandja poolt, kui sellega kaasnes oht töötaja
suhtes; tervisele või elule, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
KarS sätestab süüteod ning võimaluse nende toimepanijaid karistada.
Täpsemalt on karistusi füüsilisele ja juriidilisele isikule kirjeldatud artikli
4 lõike 2 punkti f juures.
(e) tagada töömaailmas Eestis on vastav meede olemas. PS § 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste
esineva soolise vägivalla ja rikkumise korral kohtusse.
ahistamise ohvritele tõhus Töökohal esinevaid tulenevaid vaidlusi lahendavad kohtud. Lisaks on
juurdepääs soo aspekti võimalik pöörduda vaidluste lahendamiseks töövaidluskomisjoni poole.
arvestavatele, ohututele ja
toimivatele VõrdKS § 23 ja SoVS § 12 kohaselt lahendab lepitusmenetluse korras
mehhanismidele kaebuste diskrimineerimisvaidlusi õiguskantsler. Lisaks on SoVS-i ja VõrdKS-i
ja vaidluste lahendamiseks, kohaselt isikul õigus pöörduda voliniku poole abi ja hinnangu saamiseks.
toele, teenustele ja Õiguskantsleri ja voliniku menetluse kohta saab täpsemalt lugeda
abinõudele; artikkel 4 lõike 2 punkti d selgituste juures.
Vägivalla ja ahistamise ohvritel on õigus pöörduda riikliku
ohvriabiteenuse poole, helistades ohvriabi kriisitelefonile 116 006 (avatud
ööpäevläbi ning on tasuta ja soovi korral anonüümne). Ohvriabitöötajad
pakuvad emotsionaalset tuge, jagavad informatsiooni abi saamise
võimaluste kohta ja juhendavad suhtlemisel teiste vajalike asutustega.
Ohvriabiteenust osutavad sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna
töötajad kõikides Eesti maakondades, asudes politseiga enamasti samas
majas. Ohvriabiteenust reguleerib OAS, mille kohta saab täpsemalt
lugeda artikli 4 lõike 2 juures.
52
Lisaks on vägivalla ja ahistamise ohvril õigus pöörduda Politsei- ja
Piirivalveameti poole menetluse alustamiseks.
(f) tunnistada Eestis on vastav meede olemas. Vägivalda ja ahistamist ning meetmeid nende ennetamiseks ja
koduvägivalla mõju ja kõrvaldamiseks käsitletakse Eesti 2035 eelnõus, Vägivallaennetuse
mõistlikult võimalikul kokkuleppes 2021-2025, Heaolu arengukavas 2016-2023, Vaimse
määral vähendada selle tervise rohelises raamatus.
mõju töömaailmale;
Lisaks peab TTOS kohaselt tööandja hindama töökeskkonnas esinevaid
riske ja rakendama meetmeid nende riskide maandamiseks. Seejuures ei
ole seadusega keelatud, et tööandja arvestab töökeskkonna riskianalüüsis
ka koduvägivallaga ning rakendab meetmed, kuidas töökohal toetada
koduvägivalla ohvrit (näiteks paindlikku töökorralduse tagamine, palgaga
puhkuse andmine, kaugtöö võimaldamine).
(g) tagada töötajatele õigus Eestis on vastav meede olemas. TTOS § 14 lõike 5 punkti 4 kohaselt on töötajal õigus keelduda tööst või
lahkuda sellisest peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei
tööolukorrast, mis kujutab võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata
töötaja mõistlikult tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule.
põhjendatud veendumuse
kohaselt vahetut ja tõsist TLS § 91 lõike 2 punktide 1 ja 3 kohaselt võib töötaja töölepingu
ohtu elule, tervisele või erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu,
ohutusele seoses vägivalla eelkõige kui:
ja ahistamisega, ilma et 1) tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või
sellega kaasneks töötaja lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel;
jaoks vastumeetmeid või 3) töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele,
muid lubamatuid tagajärgi, kõlbelisusele või heale nimele.
ning tagada töötajate
kohustus teavitada
juhtkonda, ja
(h) tagada tööinspektsiooni Eestis on vastav meede osaliselt olemas. Tööinspektsiooni ja Politsei- ja Piirivalveameti ametnikud on saanud
ja muude oluliste asutuste koolitust inimkaubanduse teemal. Lisaks on saanud Tööinspektsiooni
võime käsitleda vajaduse ametnikud koolitust psühhosotsiaalsete ohutegurite teemal. Tulevikus
korral töömaailmas laiemal teemal koolitus on kindlasti Tööinspektsioonile ja teistele
esinevat vägivalda ja asjakohastele asutustele vajalik.
ahistamist, andes muu
53
hulgas välja korraldusi TTOS § 25 lõike 5 punkti 4 kohaselt on Tööinspektsioon kohustatud
koheselt täitmisele peatama töötaja või teiste isikute elule ohtliku töö tegemise.
kuuluvate meetmete Tööinspektsioonil on seejuures õigus esitada avalduse Politsei- ja
võtmiseks ja töö Piirivalveametile, kui järelevalve käigus ilmneb, et esineb oht isikutele
peatamiseks, kui esineb tervisele.
vahetu oht elule, tervisele
või ohutusele, koos
õigusega esitada selliste
korralduste vastu kaebus
õigusasutusele või
haldusorganile, kui see on
seaduses sätestatud.
VI. JUHENDAMINE,
KOOLITAMINE JA TEADLIKKUSE
SUURENDAMINE
Artikkel 11
Liikmed püüavad Hinnang kujuneb alapunktide hinnangu
tööandjate ja töötajate põhjal.
esindusorganisatsioonidega
konsulteerides tagada, et:
(a) töömaailmas esinevat Eestis on vastav meede olemas. Vägivalda ja ahistamist ning meetmeid nende ennetamiseks ja
vägivalda ja ahistamist kõrvaldamiseks käsitletakse Eesti 2035 eelnõus, Vägivallaennetuse
käsitletakse olulistes kokkuleppes 2021-2025, Heaolu arengukavas 2016-2023, Vaimse
riigisisestes põhimõtetes, tervise rohelises raamatus.
näiteks tööohutust ja -
tervist, võrdõiguslikkust ja
diskrimineerimiskeeldu
ning rännet puudutavatest
põhimõtetes;
(b) tööandjatele ja Eestis on osaliselt vastav meede olemas. Osaliselt on midagi olemas, kuid kompaktset infot selle kohta ei ole ning
töötajatele ja nende kindlasti saab rohkemat teha, et suurendada osapoolte teadlikkust.
organisatsioonidele ja
olulistele asutustele antakse
vajaduse korral
54
kättesaadavas vormis Eesti on viinud läbi mitmeid vägivalda ja ahistamist puudutavaid
juhiseid, ressursse, teavitustegevusi, tellinud analüüse ja uuringuid ning töötanud välja
koolitusi või muid tööriistu tööriistu osapoolte teadlikkuse suurendamiseks:
töömaailmas esineva a) Sotsiaalministeeriumi tellimusel on 2015. aastal koostatud seksuaalse
vägivalla ja ahistamise, ja soolise ahistamise ennetamise juhend.
sealhulgas soolise vägivalla b) Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku eestvedamisel
ja ahistamise kohta, ja valmis 2021. aastal käitumisjuhend.
c) Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku veebilehed
ahistamine.ee ning volinik.ee.
d) Töövägivalda ja seksuaalset ahistamist ning käitumisjuhendid
töötajale ja tööandjale on kättesaadavad Tööelu portaalis.
e) Sotsiaalministeeriumi 2019. aastal koostatud töökeskkonna vaimse
tervise analüüs.
f) Riigi- ja Omavalitsuste Töötajate Ametiühingute Liidu, Eesti Linnade
Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu poolt koostatud juhendmaterjal
„Kolmanda osapoole vägivald“.
g) Soolise võrdõiguslikkuse seadus. Kommenteeritud väljaanne.
h) 2010. aastal koostatud ülevaade soolise võrdõiguslikkuse seadusest.
i) Tööinspektsiooni iseteeninduses „TEIS“ olev riskianalüüsi moodul,
mille kaudu on võimalik tööandjal hinnata töökeskkonnas esinevaid
riske (sh ahistamise ja vägivallaga seotud riske) ning meetmeid riskide
maandamiseks.
(c) käivitataks algatusi, Eestis on vastav meede osaliselt olemas. Töömaailmas esinevat ahistamist ja vägivald on otseselt või kaudselt
sealhulgas kampaaniaid käsitletud järgnevate kampaaniate raames:
teadlikkuse a) 2014. aastal toimus kampaania „ava silmad27“, mis oli suunatud
suurendamiseks. naistevastase vägivalla vastu. Eesmärk oli tõsta Eesti elanikkonna
teadlikkust naistevastase ja lähisuhte vägivalla olemusest,
avaldumisvormidest, tagajärgedest ja abisaamise võimalustest.
Kampaania raames valmisid ka selle teemalised lühivideod28.
27
Justiitsministeerium. Uudised. Algas naistevastase vägivalla vastu suunatud kampaania teine laine. 03.03.2015. Kättesaadav: https://www.just.ee/et/uudised/algas-
naistevastase-vagivalla-vastu-suunatud-kampaania-teine-laine.
28
Youtube. Justiitsministeerium. Ava Silmad! 2015. Kättesaadav: https://www.youtube.com/watch?v=E7ZRHAdl-RE&list=PL5JI001vz8bMEgf_DgfZH07LH1e0uf5ER.
55
b) 2018. aastal viis Politsei- ja piirivalveamet (PPA) läbi kampaania, mis
pööras tähelepanu seksuaalse ja muu ahistamise vastu, sh käsitleti ka
töökeskkonnas aset leidvat ahistamist. Kampaania raames valmis 3
ahistava jälitamise ennetamise teemalist lühiklippi, sh teemal
„ahistamise lugu vol 3: töökaaslane“29.
Kuigi töömaailmas esinevale vägivallale ja ahistamisele on eelpool
toodud kampaaniate raames ka osaliselt tähelepanu juhitud, siis eeldab
konventsiooni ratifitseerimine põhjalikumaid kampaaniaid, et
suurendada töötajate ja tööandjate teadlikkust.
VII.
RAKENDAMISMEETODID
Artikkel 12
Konventsiooni sätteid Hinnang ei ole vajalik.
kohaldatakse riigisiseste
õigusaktidega, samuti
kollektiivlepingute või
muude meetmetega, mis on
kooskõlas riigi tavadega,
sealhulgas laiendades või
kohandades olemasolevaid
tööohutuse ja -tervishoiu
meetmeid, et need
hõlmaksid ka vägivalda ja
ahistamist ning töötades
vajaduse korral välja
erimeetmeid.
VIII. LÕPPSÄTTED
Artikkel 13
29
Youtube. Politsei- ja Piirivalveamet. Ahistav jälitamine on kuritegu. Ahistamisvastane kampaania "Ei on ei!" Ahistamise lugu vol. 3: Töökaaslane. 2018. Kättesaadav:
https://www.youtube.com/watch?v=eyQ3BFBE4oc.
56
Konventsiooni ametlikud Hinnang ei ole vajalik.
ratifitseerimiskirjad
edastatakse
registreerimiseks
Rahvusvahelise Tööbüroo
peadirektorile.
Artikkel 14
1. Konventsioon on siduv Hinnang ei ole vajalik.
üksnes neile
Rahvusvahelise
Tööorganisatsiooni
liikmetele, kelle
ratifitseerimiskirjad on
registreeritud
Rahvusvahelise Tööbüroo
peadirektori juures.
2. See jõustub kaksteist Hinnang ei ole vajalik.
kuud pärast kuupäeva, mil
peadirektori juures
registreeritakse kahe liikme
ratifitseerimiskirjad.
3. Pärast seda jõustub Hinnang ei ole vajalik.
konventsioon liikme suhtes
kaksteist kuud pärast tema
ratifitseerimiskirja
registreerimise kuupäeva.
Artikkel 15
1. Konventsiooni Hinnang ei ole vajalik.
ratifitseerinud liige võib
selle denonsseerida vastava
teate saatmisega
Rahvusvahelise Tööbüroo
peadirektorile, kui
57
konventsiooni
esmakordsest jõustumisest
on möödunud kümme
aastat. Selline
denonsseerimine jõustub
üks aasta pärast selle
registreerimise kuupäeva.
2. Liige, kes on Hinnang ei ole vajalik.
konventsiooni
ratifitseerinud ja ei kasuta
eelmises lõikes nimetatud
kümne aasta pikkuse
perioodi täitumise järel ühe
aasta jooksul käesoleva
artikliga antud
denonsseerimise õigust, on
kohustatud konventsiooni
täitma veel kümme aastat ja
võib seejärel käesolevas
artiklis sätestatud
tingimuste kohaselt
konventsiooni
denonsseerida iga uue
kümne aasta pikkuse
perioodi esimese aasta
jooksul.
Artikkel 16
1. Rahvusvahelise Hinnang ei ole vajalik.
Tööbüroo peadirektor
teavitab kõiki
Rahvusvahelise
Tööorganisatsiooni
liikmeid kõikidest
organisatsiooni liikmete
58
poolt edastatud
ratifitseerimiste ja
denonsseerimiste
registreerimistest.
2. Teatades organisatsiooni Hinnang ei ole vajalik.
liikmetele teise esitatud
ratifitseerimise
registreerimisest, juhib
peadirektor nende
tähelepanu konventsiooni
jõustumise kuupäevale.
Artikkel 17
Ühinenud Rahvaste Hinnang ei ole vajalik.
Organisatsiooni põhikirja
artikli 102 kohaselt edastab
Rahvusvahelise Tööbüroo
peadirektor kõigi eelmise
artikli kohaselt
registreeritud
ratifitseerimiste ja
denonsseerimiste kõik
üksikasjad Ühinenud
Rahvaste Organisatsiooni
peasekretärile
registreerimiseks.
Artikkel 18
Kui Rahvusvahelise Hinnang ei ole vajalik.
Tööbüroo haldusnõukogu
peab seda vajalikuks, esitab
ta peakonverentsile
aruande konventsiooni
toimimise kohta ning uurib
selle täieliku või osalise
muutmise küsimuse
59
konverentsi päevakorda
võtmise soovitatavust.
Artikkel 19
1. Kui peakonverents võtab Hinnang ei ole vajalik.
vastu uue konventsiooni,
mis muudab käesolevat
konventsiooni, ja kui uus
konventsioon ei näe ette
teisiti:
(a) olenemata artiklist 15 Hinnang ei ole vajalik.
toob uue muudetud
konventsiooni
ratifitseerimine liikme
poolt kaasa käesoleva
konventsiooni ipso jure
viivitamata
denonsseerimise, kui uus
muudetud konventsioon
hakkab kehtima;
(b) käesolev konventsioon Hinnang ei ole vajalik.
ei ole enam liikmetele
ratifitseerimiseks avatud
uue muudetud
konventsiooni jõustumise
kuupäevast alates.
2. Konventsioon jääb oma Hinnang ei ole vajalik.
igakordsel kujul ja sisuga
kehtima nende liikmete
suhtes, kes on selle
ratifitseerinud, kuid ei ole
ratifitseerinud muudetud
konventsiooni.
Artikkel 20
60
Konventsiooni inglis- ja Hinnang ei ole vajalik.
prantsuskeelsed tekstid on
võrdselt autentsed.
61
Seletuskirja lisa 2
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni töömaailmas esineva vägivalla ja ahistamise kõrvaldamist käsitleva konventsiooni nr 190 ratifitseerimise
seaduse eelnõu seletuskirja juurde
STKK
MÄRKUSTE JA ETTEPANEKUTE TABEL (II KOOSKÕLASTUSRING)
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile,
Eesti Töö- ja Organisatsioonipsühholoogide Liidule, Terviseametile, Tervise Arengu Instituudile, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile, Eesti
Personalijuhtimise Ühingule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule,
Tööinspektsioonile, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile, Sotsiaalkindlustusametile, Õiguskantslerile, Politsei- ja
Piirivalveametile ja Andmekaitse Inspektsioonile.
Esimeses kooskõlastusringis esitasid ettepanekuid ja kommentaare eelnõude esimeses kooskõlastusringis Eesti Töö- ja Organisatsioonipsühholoogide
Liit, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei ning Eesti
Personalijuhtimise Ühing PARE. Märkusteta kooskõlastasid Siseministeerium, Välisministeerium, Tööinspektsioon, Eesti Ametiühingute Keskliit ja
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.
Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud, mittearvestamise
arvamuse esitaja põhjus
Eesti Töö- ja Kommetaarid eelnõu osas Selgitame. Seletuskirjas ja vastavustabelis on kasutatud
Organisatsioonipsüh 1. Seletuskirjas on välja toodud seksuaalse ja soolise ahistamise kehtiva seaduse sõnastust. SoVS-i soolise ja seksuaalse
holoogide Liit mõisted, mis on seotud ohvriga aga mitte teo toimepanijaga. ahistamise definitsioonis on arvestatud lisaks eesmärgile
SoVS § 3 lõike 1 punktid 5 ja 6 sätestavad mõisted seksuaalne ja ka käitumise või tegevuse tegelikku toimet. Käitumise
sooline ahistamine. Seksuaalne ahistamine leiab aset, kui esineb mis või tegevuse tegelik toime hõlmab endas toimepanija teo
tahes soovimatu sõnaline, mittesõnaline või füüsiline seksuaalse motiive, mis on seotud just toimepanija endaga, kui samal
olemusega käitumine või tegevus, mille eesmärk või tegelik toime on ajal on tema teo tegelik toime SoVS § 3 lõike 1 punktides
isiku väärikuse alandamine, eelkõige luues häiriva, ähvardava, 5 ja 6 sätestatud tagajärg. Ehk kui teo toimepanija ahistab
vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna. Sooline töötajat seksuaalselt ja tunneb seejuures seksuaalset iha,
ahistamine leiab aset, kui esineb sooga seotud soovimatu käitumine samal ajal kui ohver tunneb ennast alandatult, häiritult,
või tegevus, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse siis ei saa jõuda tõlgenduseni, et tegemist ei ole
alandamine ja häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava ahistamisega, sest toimepanija teo tegelik toime mõjus
või solvava õhkkonna loomine.
ohvrile SoVS § 3 lõike 1 punktides 5 ja 6 sätestatud
ETOPi kommentaar: Teo tegelik eesmärk ei pruugi olla üldse tagajäre või mõjuna.
ohvri(te)ga seotud. See võib olla hoopis teo toimepanija ja tema
mõtete, ihade vms väljendus ja teda lihtsalt ei huvita tema teo mõju
teistele isikutele. Praeguse tõlgenduse järgi see aga siis justkui ei
olekski ahistamine kui see ei ole tahtlikult sihitud just ohvri pihta.
Eesti Töö- ja 2. Seletuskirja II peatükk, artikkel 3 sätestab, et konventsiooni Selgitame. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni
Organisatsioonipsüh kohaldamine ei piirdu vaid töökohaga, vaid seda kohaldatakse töö töömaailmas esineva vägivalla ja ahistamise
holoogide Liit käigus, tööga seoses või tööst tulenevalt esinevale vägivallale ja kõrvaldamist käsitleva konventsiooni nr 190 (edaspidi
ahistamisele. konventsioon) on suunatud ennekõike töömaailmas
esineva ahistamise ja vägivalla ärahoidmisele.
ETOPi kommentaar: Siin on pandud tööandjale ebaõiglane vastutus Töömaailmana tuleb mõista artikli 3 järgi töö käigus,
tuues välja, et konventsioon kohaldub muuhulgas ka tööle ja tagasi tööga seoses ja tööst tulenevat kokkupuute keskkonda,
sõitmise ajal. Samas on tööandjal väga raske või isegi võimatu kus töötajale on vaja tagada kaitset.
töötajat kaitsta või ahistamisjuhtusid ennetada nt ühistranspordis
toimuva eest. Samas ei eeldata tööandjalt vastutuse võtmist kui Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) kohaselt on
töötaja liigub töökoha ja kodu vahet jalgsi, kuigi see võib olla veelgi tööandja kohustatud looma ohutu töökeskkonna ning
riskantsem!? tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist igas
tööga seotud olukorras, olenemata sellest, kus
tööülesandeid täidetakse. TTOS peab silmas olukordi,
mis on tööandja kontrolli all, tööandja korraldatud ja
hallatavad. Nt tööandja korraldatud väljasõit, tööandja
poolt korraldatud eraldi transport töötajate tööle ja koju
sõidutamiseks, tööandja tagatud ja opereeritavad ruumid
jms. Nendes olukordades peab tööandja tagama töötajale
ohutut keskkonda, kuivõrd tegemist on tööandja loodud
töökeskkonnaga, see on seotud tööülesannete täitmisega
ja töökorraldusega.
Seejuures on laiemalt tagatud isiku, sh kitsamalt ka
töötaja kaitse erinevates seadustes. Karistusseadustik
(KarS), soolise võrdõiguslikkuse seadus (SoVS) ja
võrdse kohtlemise seadus (VõrdKS) ei määratle
konkreetset kohta, kus ahistamine ja vägivald toimuda
võivad ja keelatud on. Seega kehtivad ahistamist ja
vägivalda käsitlevad sätted toimepaneku kohast ja
vormist sõltumata. Siia alla liigitub ka nt ühistranspordis
koju sõtmisel toimuv ahistamine/vägivald. Tegemist ei
ole keskkonnaga, mida tööandja saab kontrollida ja
ohuteguriga, mille eest saab tööandja töötajat kaitsta,
tegemist ei ole töökeskkonnaga konventsiooni mõttes,
vaid tööst vaba ajaga. See ei tähenda, et isik ei oleks
kaitstud, kuid sellised juhud on reguleeritud teiste,
eelpool nimetatud, seadustega.
Eesti Töö- ja 3. Seletuskirja punkt 6. Seaduse mõjud kirjeldab: Konventsiooniga Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud täpsemate
Organisatsioonipsüh ühinemisel tuleb hakata vägivalla ja ahistamise teemadele oluliselt selgitustega. Seaduse rakendamisega (seletuskirja punkt
holoogide Liit enam tähelepanu ja rahalisi vahendeid suunama. Suuremat rõhku on 7) ei kaasne eelduslikult täiendavaid kulusid ega tulusid,
vaja asetada nii töötajate, tööandjat, asjakohaste riigiasutuste kui kuivõrd õigusraamistik ning toimiv terviklik süsteem
elanikkonnas tervikuna teadlikkuse suurendamisele töömaailmas vägivalla ja ahistamise juhtumite käitlemiseks on Eestis
esineva ahistamise ja vägivalla osas. olemas.
Seletuskirja punkt 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku
omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud: Kuna Vägivalla ja ahistamise teemad on olulised turvalise
konventsioonis esitatavad nõuded on Eesti õigusesse juba eelnevalt töökeskkonna tagamisel, teemaga on varasemalt
sisse viidud, siis ei kaasne seaduse rakendamisega täiendavaid tegeletud, kuid konventsioon toob välja, et sellega on ka
kulusid ega tulusid. edaspidi oluline tegeleda (nt korraldada teavitus- ja
ennetustegevust jms). Vajalike meetmete rahastamiseks
ETOPi kommentaar: Punktides väljatoodu on otseselt vastuolus on võimalik kasutada Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid
üksteisega ja jääb segaseks, kas rahalisi vahendeid eraldatakse või (vahendite kasutamise periood aastad 2023-2027).
mitte ning kelle poolt Partnerite mõtted võimalike meetmete loomiseks on alati
oodatud.
Eesti Töö- ja Kommentaarid vastavustabeli osas: Selgitame. Konventsioon toob tõepoolest välja, et
Organisatsioonipsüh 1. KAITSE JA ENNETAMINE - Artikkel 8 - "(b) konsulteerides ahistamise ja vägigalla teemadega (mis on TTOS mõttes
holoogide Liit asjassepuutuvate tööandjate ja töötajate organisatsioonidega ja psühhosotsiaalsed ohutegurid) on ka edaspidi oluline
kasutades teisi meetodeid, et tuvastada valdkonnad, kutsealad ja tegeleda. Vajalike meetmete, uute uuringute ja muude
töökorraldused, kus töötajad ja teised isikud enim vägivalla ja tegevuste rahastamiseks on võimalik kasutada Euroopa
ahistamisega kokku puutuvad, ja" on vastava Eesti meetmena Sotsiaalfondi vahendeid (vahendite kasutamise periood
viidatud "Tööinspektsioon koostöös Rakendusuuringute keskusega aastad 2023-2027). Partnerite mõtted võimalike sobivate
CentAR ning Turu-uuringute AS-iga viis 2009. aastal läbi üle- meetmete loomiseks on alati oodatud.
eestilise tööstressiuuringu, mis annab ülevaate psühhosotsiaalsete
ohutegurite levikust Eestis."
ETOPi kommentaar: Eesti vajab uut tööstressiuuringut, et saada
ülevaade psühhosotsiaalsete ohutegurite levikust praegusel hetkel.
Antud uuringus on andmed juba vananenud.
Eesti Töö- ja 2. KAITSE JA ENNETAMINE - Artikkel 9 - "(c) tuvastada vägivalla Selgitame. TTOS näeb tööandjale ette kohustust viima
Organisatsioonipsüh ja ahistamise ohud ja võtta meetmeid nende ennetamiseks ja läbi töökeskkonna riskianalüüsi, mille alusel alusel
holoogide Liit ohjamiseks, kaasates töötajaid ja nende esindajaid;" kus vastava Eesti
koostama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava
meetmena on kirjeldatud, et TTOS § 134 lõike 1 kohaselt tööandjatöövahendi kohta. Tööandja selgitab välja töökeskkonna
selgitab töökeskkonna riskianalüüsi koostamisel välja töökeskkonna
riskianalüüsi koostamisel töökeskkonna ohutegurid ning
ohutegurid, mõõdab vajaduse korral nende parameetrid ning hindabhindab riske töötaja tervisele ja ohutusele. Tööandja peab
riske töötaja tervisele ja ohutusele. riskide hindamisel arvestama keskkonnaga, töölaadi ja
muude ettevõtte ning töö eripäradega. Kuna tööandja
ETOPi kommentaar: Tööandjale on pandud kohustus, mille täitmine tagab ohutust ja loob töökeskkonda, siis on ta pädev
on väga keeruline, kuna pole määratletud millal tekib vajadus hindama töö käigus töötajaid mõjutavaid ohte.
mõõdistada psühhosotsiaalseid ohutegureid või kuidas üldse neid Psühhosotsiaalsete ohutegurite mõõtmiseks on loodud nt
peaks hindama. tööriist, mis on saadaval Tööelu portaalis1; samuti on
tööandjal võimalus riski hindamiseks korraldada
1 https://www.tooelu.ee/et/67/psuhhosotsiaalsed-ohutegurid#riskide-hindamine
töötajate seas anonüümne küsimustik riskide esinemise
tagasiside kogumiseks.
Kui töölaad või muu oluline tegur (TTOS § 134 lg 4) on
muutunud, peab tööandja korraldama uue riskianalüüsi ja
sellega hindama uuesti töökeskkonnas esinevaid riske.
Eesti Töö- ja 3. V. JÕUSTAMINE JA ABINÕUD - Artikkel 10 - "(f) tunnistada Selgitame. Nagu seletuskirjas on välja toodud, siis
Organisatsioonipsüh koduvägivalla mõju ja mõistlikult võimalikul määral vähendada selle tööandja saab riskianalüüsis arvestada koduvägivallaga,
holoogide Liit mõju töömaailmale;" kus vastava Eesti meetmena on kirjeldatud, et kui tal on teada, et see esineb ja võimaldada sellest
"Lisaks peab TTOS kohaselt tööandja hindama töökeskkonnas sõltuvalt nt paindlikumaid töötingimusi, kui tegemist on
esinevaid riske ja rakendama meetmeid nende riskide maandamiseks. sobiva meetmega koduvägivallaga toime tulemiseks.
Seejuures ei ole seadusega keelatud, et tööandja arvestab Töömaailmas esineva vägivalla ja ahistamise
töökeskkonna riskianalüüsis ka koduvägivallaga ning rakendab kõrvaldamist käsitlev soovitus nr 206 toob välja punktis
meetmed, kuidas töökohal toetada koduvägivalla ohvrit (näiteks number 18 näiteid, mida võib lugeda sobivateks
paindlikku töökorralduse tagamine, palgaga puhkuse andmine, meetmeteks, isiku abistamiseks, kellel esineb
kaugtöö võimaldamine)." koduvägivald (nt puhkus, paindlik töökorraldus, ajutise
kaitse pakkumine jm). Seejuures ei saa eeldada, et
ETOPi kommentaar: Väga ebamõistlik on eeldada, et tööandjal on tööandja teab koduvägivallast. Tegemist ei ole privatsuse
olemas info töötajat puudutava koduvägivalla kohta ja isegi kui on, rikkumisega kuivõrd riskianalüüs on üldine dokument,
siis selle sisse kirjutamine riskianalüüsi, mis on avalik dokument, mis kaaridistab riske, ega too isikuliselt välja, millisel
rikub oluliselt töötaja õigust privaatsusele. Samuti on kaheldava töötajal isiklik risk esineb.
väärtusega pakutud leevendusmeetmed (paindlikku töökorralduse
tagamine, palgaga puhkuse andmine, kaugtöö võimaldamine), mis Seejuures ei ole tegemist õiguslikul tasandil lahendatava
pigem suunavad töötajat oma murega vägivaldsesse keskkonda olukorraga. Olukorra lahendamiseks on vaja tõsta
jääma selmet tööandja kaudu pakkuda töötajale võimalust ahistavast inimeste teadlikkust ahistamise ja vägivallaga
keskkonnast eemale pääseda ning leida vajalikku välist toetust toimetuleku meetmetest, asutustest kuhu pöörduda,
olukorra normaliseerimiseks või kolmandate osapoolte sekkumiseks. abinõudest jms. Konventsioon näeb ette nendel teemadel
teadlikkuse tõstmist, et ühelt poolt oleks ohver, töötaja
teadlik abi saamise võimalustest ja teiselt poolt oskaks
tööandja vajadusel märgata abivajajat, pakkuda
lahendust. Konventsiooniga ühinemisel tuleb hakata
vägivalla ja ahistamise teemadele edaspidi tähelepanu
pöörama. Suuremat rõhku on vaja asetada nii töötajate,
tööandjate, asjakohaste riigiasutuste kui elanikkonnas
tervikuna teadlikkuse suurendamisele töömaailmas
esineva ahistamise ja vägivalla osas.
Eesti Töö- ja Täiendavad mõtted. Töömaailmas on üheks efektiivsemaks Selgitame. Nõustume, et tegemist on olulise teemaga ja
Organisatsioonipsüh psühhosotsiaalsete ohutegurite ennetamise meetodiks olukorda on võimalik parandada läbi teadlikkuse
holoogide Liit psühholoogiliselt turvalise töökeskonna loomine, mis tähendab, et tõstmise. Ennetustegevuse ja teadlikkuse tõstmise toob
kõigil on töökeskkonnas võimalus avaldada arvamust, küsida välja ka konventsioon. Konventsiooniga ühinemisel tuleb
küsimusi ja teha ettepanekuid ilma kartmata juhi või kollegide hakata vägivalla ja ahistamise teemadele ka edaspidi
poolset naeru- või alavääristamist. Psühholoogiliselt turvalise tähelepanu pöörama.
keskkonna saab luua läbi üldise teadlikkuse tõstmise ja täieliku null
tolerantsi ahistamise ja kiusamise suhtes.
Teenistujate Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO juhatus, Selgitame. Hetkel jääb ebaselgeks, mida on mõeldud
Ametiliitude tutvunud ja konsulteerinud liikmesliitude volitatud esindajatega, antud kontekstis a-tüüpiliste töösuhete all. Konventsiooni
Keskorganisatsioon leidsid ettevalmistatud teemamaterjal on asjakohane ning selle artiklist 2 tuleneva kohaldamisala järgi kaitseb
TALO parimal viisil täitmisele pööramine korrastab tööturu olukorda, mis konventsioon töötajaid ja muid töömaailmas tegutsevaid
omakorda tagab inimressursside optimaalsema / efektiivsema isikuid, sealhulgas riigisisese õiguse ja tava kohaselt
kasutamise. Peeti vajalikuks rõhutada, et esitatavad nõuded peavad määratletud töötajaid, samuti mis tahes lepingulise
laienema lisaks klassikalistele töösuhetele ka kõigile a-tüüpilistele jm staatusega töötavaid isikuid, õppivaid isikuid, sealhulgas
erivormidele. interne ja praktikante, töötajaid, kelle töösuhe on
lõpetatud, vabatahtlikke, tööotsijaid ja tööle
Teatud küsimus tõstatus järelevalve korraldamise aspektist kandideerijaid ning inimesi, kes tegutsevad tööandja
organisatoorne struktuur, aja- ja töömahukus, kaasnevad võimalikud pädevuses või täidavad tööandja ülesandeid.
finantskulud lähtuvalt ka vaiete lahendamisel õigluse garanteerimine. Vastavalt vastavustabelile kohaldub TTOS töötajate ja
Kogu protsessiga peab välistuma nö väljamõeldud juhtumite ametnike tööle, kinnipeetava tööle vanglas
fenomen ja reguleeritud kaitse sellistel kordadel. vangistusseaduses sätestatud eristustega, õpilase ja
üliõpilase tööle õppepraktikal ning juriidilise isiku juhatuse
On otstarbekas, kui antud teemat käsitletaks piisaval määral või seda asendavad juhtorgani liikme tööle (TTOS § 1
erinevates avalikes infokanalites ning koostataks seotud lõiked 1 – 3). TTOS-i, SoVS-i ja VõrdKS-i kohaselt on
juhendmaterjalid ja tagataks nende kättesaadavus. kaitse tagatud aga kindlatele isikute ringile ning vastavate
tunnuste alusel. KarS-iga on tagatud kaitse kõigile
töötajatele ja töömaailmas tegutsevatele isikutele (sh
vabatahtlikele, praktikantidele, võlaõigusliku lepinguga
teenuse osutajale jm).
Kuna konventsioonis esitatavad nõuded on Eesti
õigusesse juba eelnevalt sisse viidud, siis ei kaasne
seaduse rakendamisega täiendavaid kulusid või olulist
halduskoormuse tõusu järelevalveasutustele või
tööandjatele.
Nõustume, et tegemist on olulise teemaga. Eestis on läbi
viidud mitmeid vägivalda ja ahistamist puudutavaid
teavitustegevusi, analüüse ja uuringuid, näited lisatud
seletuskirja. Nõustume, et konventsiooni ratifitseerimine
eeldab teemaga edasi tegelemist ning osapoolte
teadlikkuse suurendamist antud valdkonnas ka edaspidi.
Vajalike meetmete rahastamiseks on võimalik kasutada
Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid (vahendite kasutamise
periood aastad 2023-2027). Partnerite mõtted võimalike
meetmete loomiseks on alati oodatud.
Soolise Esitame mõned märkused vastavustabeli sisu osas. Leiame, et Arvestatud. Konventsiooni artikkel 1 lõige 2 sätestab, et
võrdõiguslikkuse ja tabelis toodud infot võiks õigusselguse huvides parandada ja riigisisestes õigusaktides toodud mõisted võivad
võrdse kohtlemise täiendada. sätestada ühe või mitu käsitlust, piiramata artikli 1 lõike
voliniku kantselei 1 punktide (a) ja (b) käsitlust. SoVS ei defineeri mõistet
1. Artikkel 1 – mõiste sooline vägivald – konventsioon käsitleb nii „sugu“, kuid õiguspraktikas on lähtunud selle
bioloogilist kui sotsiaalset sugu. Nii VõrdKS kui ka SoVS on loodud tõlgendamisel laiemast mõistest, hõlmates nii bioloogilist
terminoloogiaga, mis ka täna kasutab mõistet „sugu“ bioloogilises kui sotsiaalset sugu. Määratledes mõistet “sugu”, on
tähenduses. Sama artikli p 2 sätestab küll, et Riigisisestes Euroopa Kohus vastavate Euroopa õiguse allikate
õigusaktides toodud mõisted võivad sätestada ühe või mitu käsitlust, tõlgendamisel kohaldanud laia “soo” mõistet, võttes
piiramata selle artikli lõike 1 punkte (a) ja (b), kuid leiame, et vastav lisaks bioloogilistele erinevustele arvesse sotsiaalseid,
märge või selgitus soo mõiste kasutamise osas Eesti õiguses või siis psühholoogilisi ja kultuurilisi aspekte, mis mõjutavad
vähemalt eelnimetatud seadustes vajaks vastavustabelis selgitust isiku kuulumist ühte või teise sugupoolde. Selle
hilisemate kollisioonide ärahoidmiseks normide tõlgendamisel ning tulemusena on kohus leidnud, et ka transsoolisusest
rakendamisel. tingitud ebasoodsama kohtlemise puhul on tegemist
soolise diskrimineerimisega. Vastav põhimõte on välja
toodud direktiivi 2006/54 põhjendustes ning seda on
kohaldanud ka soolise võrdõiguslikkuse volinik.2
Seletuskirja ja vastavustabelit täiendati vastavate
selgitustega.
Soolise Tabel lk 7- kuna konventsioon käsitleb vaid soolist vägivalda ja Arvestatud. Konventsiooni kohaldatakse töömaailmas
võrdõiguslikkuse ja ahistamist, jääb arusaamatuks vastavustabelis VõrdKS normide töö käigus, tööga seoses või tööst tulenevalt esinevale
võrdse kohtlemise väljatoomine. Kui tegemist on soolise ahistamisega, siis sellist vägivallale ja ahistamisele. Seejuures konventsioon
voliniku kantselei juhtumit menetletakse soolise võrdõiguslikkuse seaduse alusel. eristab mõistetes vägivalla ja ahistamise mõistet, soolise
Teoreetiliselt on võimalik, et VõrdKS § 3 alusel saab jõuda vägivalla ja ahistamise mõistest, kuivõrd esimene mõiste
tõlgenduseni, kus tegemist on soolise ahistamise küsimusega hõlmab soolist vägivalda ja ahistamist. Seega käsitleb
töösuhtes, aga sisuliselt ei rakendataks seda normi, vaid soolise konventsioon laiemalt vägivalda ja ahistamist.
võrdõiguslikkuse vastavat regulatsiooni. Kui on tingimata soov Vastavustabelit ja seletuskirja täiendatakse viitega
viidata ka VõrdKS, siis tuleks kindlasti viidata ka selle seaduse § 2 lg VõrdKS § 2 lõikele 3.
3.
Soolise 2. Artikkel 2 – lk 10 - kuna konventsioon käsitleb vaid soolist Arvestatud. Konventsioon ei käsitle vaid soolist
võrdõiguslikkuse ja vägivalda ja ahistamist, jääb arusaamatuks vastavustabelis selliste vägivalda ja ahistamist, sooline vägivald ja ahistamine on
võrdse kohtlemise VõrdKS normide väljatoomine, mis sooga seotud ei ole. Kas siin osa konventsiooni laiemast kaitsealast, milleks on
voliniku kantselei oleks vaja täpsustust VõrdKS § 2 lg 3 kontekstis. töömaailmas töö käigus, tööga seoses või tööst tulenevalt
esinev vägivald ja ahistamine. Vastavustabelit ja
seletuskirja täiendatakse VõrdKS § 2 lõike 3 kontekstis.
Soolise 3. Artikkel 3 – selgitus on osaliselt ebatäpne, kuna VõrdKS § 3 lg 3 Arvestatud osaliselt. Vastavustabelit ja seletuskirja
võrdõiguslikkuse ja kohaselt on ahistamine vaid sama seaduse § 2 lg 1 toodud tunnuste täiendatakse täpsema sõnastusega. VõrdKS keelab
võrdse kohtlemise alusel toimuv vastav § 3 lg 3 nimetatud käitumine. Ehk et ahistamine ahistamise ja vägivalla kogu töösuhte ulatuses (sh
voliniku kantselei on küll seotud töösuhtega, kuid läbi piiratud tunnuste siiski laiemalt, nt värbamine jm olukorrad) (VõrdKS § 2 lg 1-
kitsendatud. Seetõttu on sõnastus osas „VõrdKS ei määratle seda, kus 3). Seejuures ei ole KarS, SoVS ja VõrdKS seotud
ahistamine ja vägivald toimuda võivad ja keelatud on“, sisult ainuüksi kohaga, kus ahistamine ja/või vägivald toimuda
2 Soolise võrdõiguslikkuse seaduse kom vlj. 2010. § 3. punkt 5.1.: Direktiivi 2006/54 3. põhjendus; soolise võrdõiguslikkuse voliniku 11.09.2008. a arvamus nr 11
ebaõige. Oleks vaja siiski täpsustust, et see toimuks VõrdKS raames võivad või keelatud on, vaid kohalduvad ahistamise
töösuhte raames. ja/või vägivalla koosseisu teo tunnuste esinemise korral,
nimetatud seaduste raames, tagades sellega ohvrile laia
Küsitavusi võib tekitada sõna „vägivald“ kasutamine mõiste kaitse.
„ahistamine“ kõrval, kuna nii VõrdKS kui ka SoVS ei kasuta sõna
„vägivald“. Põhimõtteliselt võib mõiste ahistamine hõlmata Konventsiooni sõnastuses on kasutatud sõnu vägivald ja
vägivalda, kuid tabelis toodud sõnastus annab nimetatud kahele ahistamine koos, kuivõrd tegemist on mõlemal juhul
mõistele justkui samaväärse tähenduse ning on seetõttu eksitav. olulise teguriga, millele on vaja tähelepanu töösuhetes
pöörata. Ahistamine võib hõlmata ka füüsilist vägivalda.
Füüsilist vägivalda (ennekõike KarS näitel) on nimetatud
vastavustabelis artikkel 1 lõike 1 punkti a juures, mistõttu
ei ole seda dubleeritud punktis b, koosseise on täpsemalt
kirjeldatud artikli 4 lõike 2 punkti f juures (alates lk 23).
Soolise 4. Artikkel 4 p 2 - lk 12 – siin on põhjendamatult jäetud viitamata Selgitame. Konventsiooni artikkel 4 lõike 2
võrdõiguslikkuse ja VõrdKS-le ja SoVS-le õigusaktide loetelus. sissejuhatavas osas (vastavustabel lk 12) on välja toodud
võrdse kohtlemise üldised põhimõtted, viited VõrdKS-le ja SoVS-le on
voliniku kantselei lisatud järgnevate punktide a-h juures.
Soolise 5. Artikkel 8 a) – konventsiooni sätte sisu on küll raskesti mõistetav, Selgitame. Konventsioonis mõistetakse mitteametliku
võrdõiguslikkuse ja kuid ilmselt viidatakse just mittetöölepingulistele suhetele, mis on n.ö majandusena varimajandust. Nagu vastavustabelis on
võrdse kohtlemise töölepingusarnased lepingud. Sellest tulenevalt jääb arusaamatuks toodud, siis TLS kohaselt on tegemist töösuhtega, kui
voliniku kantselei tabelis antud selgitus, et piirdutakse pelgalt töölepingulise suhtega. suhe vastab töösuhte tunnustele. Kui vägivalla või
Näit VõrdKS hõlmab ka teenuste osutamise lepinguid, eelkõige siis ahistamise ohvriks langeb isik, kellega ei ole kirjalikku
käsunduslepingut, mida laialdaselt kasutatakse ning millele erinevate lepingut sõlmitud, kuid kes teeb tööd, mille tegemist võib
õigusaktidega on antud üha rohkem töösuhtele sarnaseid õigusi. Kas eeldada töölepingulises suhtes, kohaldub talle ka
konventsiooni piirid tööelu määratlemisel on ikka sellised, nagu töötajale rakenduv kaitse, järelevalvega tegeleb selles
vastavustabelis toodud on? Või peaks ehk selles osas ka osas Tööinspektsioon. Varimajandusega tegeleb lisaks ka
konventsiooni kohaldamisala täpsustama, n.ö piiramisõigus ju Maksu- ja Tolliamet, mis kuulub Rahandusministeeriumi
liikmesriikidele antakse. Niisugune täpsustus on vajalik valitsemise alasse. Seega on avaliku sektori asutustel
konventsiooni põhimõtete rakendamisel siseriiklikku õigusesse ning konventsiooni mõttes oluline roll mitteametliku
õigusaktide tõlgendamisel.
majanduse üle järelevalve teostamises. Seletuskirja on
täiendatud selgitustega.
Soolise 6. Artikkel 9 c) – lk 43 – ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse Arvestatud. Võrdlustabelit on täiendatud selgitustega
võrdõiguslikkuse ja kohtlemise volinik võib oma menetluses tuvastada ahistamise ohud vastavas osas.
võrdse kohtlemise ja ennetus- või ohjamistegevusena anda töötajale selgitusi.
voliniku kantselei
Soolise 7. Artikkel 10 iv) – lk 48 – niisugust meedet pakub ka soolise Arvestatud. Võrdlustabelit on täiendatud selgitustega
võrdõiguslikkuse ja võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik avalduste vastavas osas.
võrdse kohtlemise menetlemisel ja kodanike nõustamisel läbi selle, et voliniku poole
voliniku kantselei pöörduja isik võib jääda anonüümseks.
Eesti Eelnõu viitab, et ohvriabiteenus on Eestis korraldatud ning OAS-i § Arvestatud. Vastavustabelit on täiendatud vastava
Personalijuhtimise 4 lg 1 kohaselt tagab selle Sotsiaalkindlustusamet. Olukorras, kus selgitusega. Ohvriabi seadus ei sea piire selle järgi, kus
Ühing PARE keskmeks on töömaailmas esinev vägivald ning ahistamine, siis vägivald peab olema toimunud, mis tähendab, et töökohal
peaks SKA teenuspakett selle järgi kohanduma. Ehk need toimunud vägivalla ohver saab samuti ohvriabi töötaja
võimalused on olemas, kuid rakendamise poole osas peaks kaasa poole pöörduda.
mõtlema, kuidas tagada ja suurendada töötajate teadlikkust sellest, et
neil on õigus pöörduda SKA-sse.
Eesti Eelnõu lk 22 käsitleb asjakohaste ja toimivate abinõude tagamist, mh Selgitame. TTOS näeb ette tööandjale kohustuse tagada
Personalijuhtimise teavitamise korda ja vaidluste lahendamist seoses vägivalla- ja töötajale ohutut töökeskkonda. Tööanda peab arvestama
Ühing PARE ahistamisjuhtumitega. Arusaamatuks jääb eelnõus toodud viide psühhosotsiaalsete ohuteguritega (TTOS § 91) ning
TTOS-ile, mis kohustab töökohal toimunud tööõnnetusi ja rakendama abinõusid psühhosotsiaalsest ohutegurist
kutsehaigestumisi uurima ja registreerima. Tööõnnetus on Eesti tuleneva tervisekahjustuse ennetamiseks.
õiguse kohaselt tervisekahjustus või töötaja surm, mis toimus Psühhosotsiaalsed ohutegurid on õnnetus- või
tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl. Seega juhul, kui vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja
TTOS peaks katma juhtunute uurimise, on selle mõiste määratlus ahistamine tööl, töötaja võimetele mittevastav töö,
praegu liiga kitsas. See katab üksnes füüsilised tervisekahjustused, pikaajaline töötamine üksinda ja monotoonne töö ning
näiteks vägivallajuhtumid, mis kvalifitseeruvad tööõnnetusteks muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud
(ilmselt äärmiselt harvad juhtumid), kuid ei kata vaimse vägivalla ja tegurid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist
ahistamisjuhtumeid, mis töökohal või üldises plaanis töösuhtes aset tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi. TTOS-i kohaselt
leiavad (TTOS piirab praegu selgelt töötamise aeg-ruumiga – samas on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis
toimus tööandja antud tööülesannet täites ja on
vägivalla- ja ahistamisjuhtumite selgitamisel on oluline lepingulise põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.
suhte olemasolu hoolimata ajast ja kohast). Tervisekahjustus võib seejuures olla füüsiline või
vaimne3 (nt on ahistamise tõttu arst diagnoosinud töötajal
vaimse tervisekahjustuse). Kui juhtum on põhjuslikus
seoses töötaja töö või töökeskkonnaga, siis kvalifitseerub
see tööõnnetuse alla ja tekib kohustus tööõnnetust uurida.
Ohuteguritest mõjutatud töökeskkonnale kehtestatud
nõuete rikkumise eest, kui sellega kaasnes oht töötaja
tervisele on ettenähtud abinõude tagamiseks
karistusmeetmed TTOS §-s 273.
Seletuskirja ja vastavustabelit on täiendatud vastava
selgituse osas.
3 Psühhosotsiaalsed ohutegurid. Tööelu portaal. https://www.tooelu.ee/et/115/mis-tooonnetus
TÕLGE INGLISE KEELEST
RAHVUSVAHELINE TÖÖKONVERENTS
Konventsioon 190
PÕHIMÕTTED
TÖÖMAAILMAS ESINEVA VÄGIVALLA JA AHISTAMISE
KÕRVALDAMIST KÄSITLEV KONVENTSIOON
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) peakonverents,
mille kutsus Genfis kokku Rahvusvahelise Tööbüroo haldusnõukogu ja mille 108. (sajanda
aastapäeva) istungjärk toimus 10. juunil 2019. aastal;
meenutades, et Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni Philadelphia deklaratsioonis kinnitatakse,
et igal inimesel tema rassist, usutunnistusest ja soost sõltumata on õigus püüelda
materiaalse heaolu ja vaimse arengu edendamisele vabaduse ning väärikuse, majandusliku
turvalisuse ja võrdsete võimaluste oludes, ja
kinnitades Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni aluskonventsioonide olulisust ja
meenutades teisi olulisi rahvusvahelisi dokumente nagu inimõiguste ülddeklaratsioon,
kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt, majanduslike, sotsiaalsete ja
kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt, rassilise diskrimineerimise kõigi vormide
kõrvaldamise rahvusvaheline konventsioon, konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi
vormide likvideerimise kohta, kõigi võõrtöötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitse
rahvusvaheline konventsioon ja puuetega inimeste õiguste konventsioon ja
tunnistades igaühe õigust vägivalla ja ahistamiseta, sealhulgas soolise vägivalla ja ahistamiseta
töömaailmale ja
tunnistades, et vägivald ja ahistamine töömaailmas võib rikkuda inimõigusi, ning et vägivald
ja ahistamine ohustab võrdseid võimalusi, on vastuvõetamatu ja vastuolus inimväärse
tööga, ja
tunnistades vastastikusel austusel ja inimväärikusel põhineva töökultuuri olulisust vägivalla ja
ahistamise ennetamisel ja
meenutades, et liikmetel on oluline kohustus soodustada täisleppimatust vägivalla ja
ahistamise suhtes, et aidata kaasa sellise käitumise ja selliste tavade ennetamisele, ning et
kõik töömaailmas tegutsevad isikud peavad vältima vägivalda ja ahistamist, seda ennetama
ja selle vastu seisma, ja
tunnistades, et vägivald ja ahistamine töömaailmas mõjutab inimeste psühholoogilist, füüsilist
ja seksuaaltervist, väärikust ning perekondlikku ja sotsiaalset keskkonda, ja
tunnistades, et vägivald ja ahistamine mõjutab ühtlasi avalike ja erasektori teenuste kvaliteeti
ja võib takistada inimeste, esmajoones naiste juurdepääsu tööturule ning nende püsimist ja
edasiliikumist tööturul, ja
nentides, et vägivald ja ahistamine on vastuolus jätkusuutlike ettevõtete soodustamisega ja
avaldab negatiivset mõju töökorraldusele, töösuhetele, töötajate kaasatusele, ettevõtte
mainele ja tootlikkusele, ja
tunnistades, et sooline vägivald ja ahistamine mõjutab ebaproportsionaalselt naisi ja tüdrukuid,
ning tunnistades, et kaasav, lõimitud ja soo aspekti arvestav lähenemine, mis tegeleb
aluspõhjuste ja riskiteguritega, sealhulgas sooliste stereotüüpidega, mitmekordse ja
läbipõimunud diskrimineerimise ja ebavõrdsete sooliste võimusuhetega, on hädavajalik, et
lõpetada vägivald ja ahistamine töömaailmas, ja
nentides, et koduvägivald võib mõjutada tööhõivet, tootlikkust ning tervist ja ohutust, ning et
muude meetmete hulgas saavad valitsused, tööandjate ja töötajate organisatsioonid ja
tööturuasutused aidata kaasa koduvägivalla märkamisele, sellele reageerimisele ja
koduvägivalla mõjude käsitlemisele, ja
olles otsustanud vastu võtta istungjärgu viienda päevakorrapunktina käsitletud teatavad
ettepanekud vägivalla ja ahistamise kohta töömaailmas ja
olles otsustanud, et need ettepanekud vormistatakse rahvusvahelise konventsioonina, võtab
kahekümne esimesel juunil kahe tuhande üheksateistkümnendal aastal vastu järgmise
konventsiooni, mida võib nimetada 2019. aasta vägivalla ja ahistamise vastaseks
konventsiooniks.
I. Mõisted
Artikkel 1
1. Konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:
(a) mõiste vägivald ja ahistamine töömaailmas – erinevad vastuvõetamatud ühekordsed ja
korduvad käitumisviisid ja tavad või nende esinemise oht, mille eesmärk, tulemus või
tõenäoline tulemus on füüsiline, psühholoogiline, seksuaalne või majanduslik kahju, mis
hõlmab soolist vägivalda ja ahistamist;
(b) mõiste sooline vägivald ja ahistamine – inimeste vastu nende bioloogilise või sotsiaalse soo
tõttu suunatud vägivald ja ahistamine või teatava bioloogilise või sotsiaalse soo esindajaid
ebaproportsionaalselt mõjutav vägivald ja ahistamine, mis hõlmab seksuaalset ahistamist.
2. Riigisisestes õigusaktides toodud mõisted võivad sätestada ühe või mitu käsitlust,
piiramata selle artikli lõike 1 punkte (a) ja (b).
II. KOHALDAMISALA
Artikkel 2
1. Konventsioon kaitseb töötajaid ja muid töömaailmas tegutsevaid isikuid, sealhulgas
riigisisese õiguse ja tava kohaselt määratletud töötajaid, samuti mis tahes lepingulise staatusega
töötavaid isikuid, õppivaid isikuid, sealhulgas interne ja praktikante, töötajaid, kelle töösuhe on
lõpetatud, vabatahtlikke, tööotsijaid ja tööle kandideerijaid ning inimesi, kes tegutsevad tööandja
pädevuses või täidavad tööandja ülesandeid.
2. Konventsiooni kohaldatakse kõigile sektoritele, nii avalikule kui erasektorile, nii ametlikus
kui mitteametlikus majanduses ning nii linna kui maa piirkonnas.
Artikkel 3
Konventsiooni kohaldatakse töömaailmas töö käigus, tööga seoses või tööst tulenevalt
esinevale vägivallale ja ahistamisele:
(a) töökohas, sealhulgas avalikes ja privaatsetes ruumides, kui need on töötegemise kohad;
(b) kohtades, kus töötaja saab töötasu, veedab oma puhke- või söögipausi või kasutab
hügieeniruume, pesemis- ja riietusruume;
(c) tööga seotud lähetuste, reisimise, koolituse, ürituste või sotsiaalsete tegevuste käigus;
(d) tööga seotud teabevahetuse kaudu, sealhulgas info- ja sidetehnoloogia teel toimuva
teabevahetuse kaudu;
(e) tööandja majutuskohas ja
(f) tööle ja tagasi sõitmise ajal.
III. ALUSPÕHIMÕTTED
Artikkel 4
1. Konventsiooni ratifitseerivad liikmed austavad, soodustavad ja mõistavad igaühe õigust
vägivalla ja ahistamiseta töömaailmale.
2. Liikmed võtavad riigisisese õiguse ja asjaolude kohaselt ning tööandjate ja töötajate
esindusorganisatsioonidega konsulteerides vastu kaasava, lõimitud ja soo aspekti arvestava
lähenemisviisi töömaailmas esineva vägivalla ja ahistamise ennetamiseks ja kõrvaldamiseks.
Selline lähenemisviis peaks vajaduse korral arvestama kolmandate isikutega seotud vägivalla ja
ahistamisega ning hõlmab järgmist:
(a) vägivalla ja ahistamise seadusega keelustamine;
(b) vägivalla ja ahistamise käsitlemise tagamine olulistes põhimõtetes;
(c) laiaulatusliku strateegia vastuvõtmine, et rakendada meetmeid vägivalla ja ahistamise
ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks;
(d) jõustamis- ja järelevalvemehhanismide kehtestamine või tugevdamine;
(e) ohvri jaoks abinõuetele ja toele juurdepääsu tagamine;
(f) sanktsioonide sätestamine;
(g) vajaduse korral kättesaadavas vormis tööriistade väljatöötamine, juhendamine, harimine ja
koolitamine ning teadlikkuse suurendamine ja
(h) vägivalla- ja ahistamisjuhtumite jaoks tõhusate ülevaatus- ja uurimismeetmete tagamine,
sealhulgas tööinspektsiooni või muude pädevate ametiasutuste kaudu.
3. Selle artikli lõikes 2 nimetatud lähenemisviisi vastuvõtmise ja rakendamisega tunnistavad
liikmed valitsuste ning tööandjate ja töötajate ja nende vastavate organisatsioonide erinevaid ja
üksteist täiendavaid rolle ja ülesandeid, arvestades seejuures nende vastutusalade erinevuste ja
ulatusega.
Artikkel 5
Liikmed austavad, soodustavad ja mõistavad tööl kehtivaid aluspõhimõtteid ja -õiguseid,
täpsemalt ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tõhusat tunnustamist, lapstööjõu
tegelikku kaotamist ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamist, ning
soodustavad inimväärset tööd eesmärgiga ennetada vägivalda ja ahistamist töömaailmas ja need
töömaailmast kõrvaldada.
Artikkel 6
Liikmed võtavad vastu õigusakte ja põhimõtteid, et tagada õigus võrdsele kohtlemisele ja
mittediskrimineerimisele töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, sealhulgas naistöötajatele ning
sellistele töötajatele ja teistele isikutele, kes kuuluvad ühte või enamasse haavatavasse rühma või
haavatavas olukorras olevasse rühma, mida töömaailmas esinev vägivald ja ahistamine
ebaproportsionaalselt mõjutab.
IV. KAITSE JA ENNETAMINE
Artikkel 7
Piiramata artiklit 1 ja kooskõlas artikliga 1, võtavad liikmed vastu õigusakte töömaailmas
esineva vägivalla ja ahistamise, sealhulgas soolise vägivalla ja ahistamise määratlemiseks ja
keelustamiseks.
Artikkel 8
Liikmed rakendavad asjakohaseid meetmeid, et ennetada vägivalda ja ahistamist töömaailmas,
sealhulgas:
(a) mõistes avaliku sektori asutuste olulist rolli mitteametlikus majanduses tegutsevate töötajate
puhul;
(b) konsulteerides asjassepuutuvate tööandjate ja töötajate organisatsioonidega ja kasutades teisi
meetodeid, et tuvastada valdkonnad, kutsealad ja töökorraldused, kus töötajad ja teised isikud
enim vägivalla ja ahistamisega kokku puutuvad, ja
(c) võttes meetmeid selliste isikute tõhusaks kaitsmiseks.
Artikkel 9
Liikmed võtavad vastu õigusakte, millega kohustatakse tööandjaid võtma ohjeastmele
vastavaid asjakohaseid meetmeid eesmärgiga ennetada vägivalda ja ahistamist töömaailmas,
sealhulgas soolist vägivalda ja ahistamist, ning kui see on mõistlikult võimalik:
(a) võtta vastu töökohal rakendatavad põhimõtted vägivalla ja ahistamise kohta, konsulteerides
töötajate ja nende esindajatega ning neid põhimõtteid rakendada;
(b) arvestada tööohutuse ja -tervise juhtimisel vägivalla ja ahistamisega seotud psühhosotsiaalseid
riske;
(c) tuvastada vägivalla ja ahistamise ohud ja võtta meetmeid nende ennetamiseks ja ohjamiseks,
kaasates töötajaid ja nende esindajaid;
(d) anda töötajatele ja teistele asjassepuutuvatele isikutele vajaduse korral kättesaadavas vormis
teavet ja pakkuda neile koolitusi vägivalla ja ahistamisega seotud tuvastatud ohtude ja riskide
kohta ja vastavate ennetus- ja kaitsemeetmete kohta, sealhulgas töötajate ja teiste
asjassepuutuvate isikute õiguste ja kohustuste kohta käesoleva artikli punktis (a) nimetatud
põhimõtete kohaselt.
V. JÕUSTAMINE JA ABINÕUD
Artikkel 10
Liikmed rakendavad asjakohaseid meetmeid, et:
(a) teostada järelevalvet riigisiseste õigusaktide üle ja jõustada selliseid riigisiseseid õigusakte,
mis käsitlevad vägivalda ja ahistamist töömaailmas;
(b) tagada lihtne juurdepääs asjakohastele ja toimivatele abinõudele ja tagada ohutud, õiglased ja
tõhusad mehhanismid ja korrad teavitamiseks ja vaidluste lahendamiseks seoses töömaailmas
esinevate vägivalla- ja ahistamisjuhtudega, näiteks:
(i) kaebuste ja uurimistegevuste korrad ning vajaduse korral vaidluste lahendamise
mehhanismid töökoha tasandil;
(ii) vaidluste lahendamise mehhanismid väljaspool töökohta;
(iii) kohtud;
(iv) meetmed kaebuse esitajate, ohvrite, tunnistajate ja rikkumistest teatajate kaitsmiseks
tagakiusamise või vastumeetmete eest ja
(v) õiguslikud, sotsiaalsed, meditsiinilised ja halduslikud tugimeetmed kaebuste esitajate ja
ohvrite jaoks;
(c) kaitsta vajaduse korral seotud isikute eraelu puutumatust ja konfidentsiaalsust võimaluste
piires ning kanda hoolt, et eraelu puutumatuse ja konfidentsiaalsuse nõudeid ei väärkasutataks;
(d) sätestada vajaduse korral sanktsioonid töömaailmas esineva vägivalla ja ahistamise suhtes;
(e) tagada töömaailmas esineva soolise vägivalla ja ahistamise ohvritele tõhus juurdepääs soo
aspekti arvestavatele, ohututele ja toimivatele mehhanismidele kaebuste ja vaidluste
lahendamiseks, toele, teenustele ja abinõudele;
(f) tunnistada koduvägivalla mõju ja mõistlikult võimalikul määral vähendada selle mõju
töömaailmale;
(g) tagada töötajatele õigus lahkuda sellisest tööolukorrast, mis kujutab töötaja mõistlikult
põhjendatud veendumuse kohaselt vahetut ja tõsist ohtu elule, tervisele või ohutusele seoses
vägivalla ja ahistamisega, ilma et sellega kaasneks töötaja jaoks vastumeetmeid või muid
lubamatuid tagajärgi, ning tagada töötajate kohustus teavitada juhtkonda, ja
(h) tagada tööinspektsiooni ja muude oluliste asutuste võime käsitleda vajaduse korral
töömaailmas esinevat vägivalda ja ahistamist, andes muu hulgas välja korraldusi koheselt
täitmisele kuuluvate meetmete võtmiseks ja töö peatamiseks, kui esineb vahetu oht elule,
tervisele või ohutusele, koos õigusega esitada selliste korralduste vastu kaebus õigusasutusele
või haldusorganile, kui see on seaduses sätestatud.
VI. JUHENDAMINE, KOOLITAMINE JA TEADLIKKUSE SUURENDAMINE
Artikkel 11
Liikmed püüavad tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonidega konsulteerides tagada, et:
(a) töömaailmas esinevat vägivalda ja ahistamist käsitletakse olulistes riigisisestes
põhimõtetes, näiteks tööohutust ja -tervist, võrdõiguslikkust ja diskrimineerimiskeeldu ning rännet
puudutavatest põhimõtetes;
(b) tööandjatele ja töötajatele ja nende organisatsioonidele ja olulistele asutustele antakse vajaduse
korral kättesaadavas vormis juhiseid, ressursse, koolitusi või muid tööriistu töömaailmas
esineva vägivalla ja ahistamise, sealhulgas soolise vägivalla ja ahistamise kohta, ja
(c) käivitataks algatusi, sealhulgas kampaaniaid teadlikkuse suurendamiseks.
VII. RAKENDAMISMEETODID
Artikkel 12
Konventsiooni sätteid kohaldatakse riigisiseste õigusaktidega, samuti kollektiivlepingute või
muude meetmetega, mis on kooskõlas riigi tavadega, sealhulgas laiendades või kohandades
olemasolevaid tööohutuse ja -tervishoiu meetmeid, et need hõlmaksid ka vägivalda ja ahistamist
ning töötades vajaduse korral välja erimeetmeid.
VIII. LÕPPSÄTTED
Artikkel 13
Konventsiooni ametlikud ratifitseerimiskirjad edastatakse registreerimiseks Rahvusvahelise
Tööbüroo peadirektorile.
Artikkel 14
1. Konventsioon on siduv üksnes neile Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liikmetele, kelle
ratifitseerimiskirjad on registreeritud Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektori juures.
2. See jõustub kaksteist kuud pärast kuupäeva, mil peadirektori juures registreeritakse kahe
liikme ratifitseerimiskirjad.
3. Pärast seda jõustub konventsioon liikme suhtes kaksteist kuud pärast tema
ratifitseerimiskirja registreerimise kuupäeva.
Artikkel 15
1. Konventsiooni ratifitseerinud liige võib selle denonsseerida vastava teate saatmisega
Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile, kui konventsiooni esmakordsest jõustumisest on
möödunud kümme aastat. Selline denonsseerimine jõustub üks aasta pärast selle registreerimise
kuupäeva.
2. Liige, kes on konventsiooni ratifitseerinud ja ei kasuta eelmises lõikes nimetatud kümne
aasta pikkuse perioodi täitumise järel ühe aasta jooksul käesoleva artikliga antud denonsseerimise
õigust, on kohustatud konventsiooni täitma veel kümme aastat ja võib seejärel käesolevas artiklis
sätestatud tingimuste kohaselt konventsiooni denonsseerida iga uue kümne aasta pikkuse perioodi
esimese aasta jooksul.
Artikkel 16
1. Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektor teavitab kõiki Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni
liikmeid kõikidest organisatsiooni liikmete poolt edastatud ratifitseerimiste ja denonsseerimiste
registreerimistest.
2. Teatades organisatsiooni liikmetele teise esitatud ratifitseerimise registreerimisest, juhib
peadirektor nende tähelepanu konventsiooni jõustumise kuupäevale.
Artikkel 17
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 102 kohaselt edastab Rahvusvahelise
Tööbüroo peadirektor kõigi eelmise artikli kohaselt registreeritud ratifitseerimiste ja
denonsseerimiste kõik üksikasjad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile
registreerimiseks.
Artikkel 18
Kui Rahvusvahelise Tööbüroo haldusnõukogu peab seda vajalikuks, esitab ta peakonverentsile
aruande konventsiooni toimimise kohta ning uurib selle täieliku või osalise muutmise küsimuse
konverentsi päevakorda võtmise soovitatavust.
Artikkel 19
1. Kui peakonverents võtab vastu uue konventsiooni, mis muudab käesolevat konventsiooni,
ja kui uus konventsioon ei näe ette teisiti:
(a) olenemata artiklist 15 toob uue muudetud konventsiooni ratifitseerimine liikme poolt kaasa
käesoleva konventsiooni ipso jure viivitamata denonsseerimise, kui uus muudetud
konventsioon hakkab kehtima;
(b) käesolev konventsioon ei ole enam liikmetele ratifitseerimiseks avatud uue muudetud
konventsiooni jõustumise kuupäevast alates.
2. Konventsioon jääb oma tegelikul kujul ja sisuga kehtima nende liikmete suhtes, kes on selle
ratifitseerinud, kuid ei ole ratifitseerinud muudetud konventsiooni.
Artikkel 20
Konventsiooni inglis- ja prantsuskeelsed tekstid on võrdselt autentsed.