Uladzimir Batura Teie 15.06.2022 nr
juhatuse liige
Kohtla-Järve linn, Maleva tn 29 Meie 20.06.2022 nr 14-5/220900/2203371
Korteriühistu
[email protected]
Lugupeetud juhatuse liige
Pöördusite õiguskantsleri poole murega, et Kohtla-Järve Linnavalitsus ei ole vastanud korteriühistu
pöördumistele seoses ümberehitatava kauplusega. Pöördumistes palus korteriühistu linnavalitsusel
kohustada kaupluse omanikku lammutada ebaseaduslik juurdeehitis, kuna see varjab madalamatel
korrustel asuvate korterite päevavalgust.
Ehitusseadustiku (EhS) § 130 kohaselt on kohaliku omavalitsuse pädevuses teostada riiklikku
järelevalvet, mh kontrollida ehitise või ehitamise vastavust nõuetele ning ehitamise teatise või
ehitusloa olemasolu (EhS § 130 lg 2 p-d 1 ja 2). Ehitusjärelevalvet teostatakse ehitusseadustikus ja
korrakaitseseaduses sätestatud korras. Kohalikul omavalitsusel on avar kaalumisruum, kas
järelevalvemenetlust alustada ja milliseid meetmeid kohaldada.
Kui isikul hinnangul ei ole kohalik omavalitsus ehitusjärelevalvet teostanud või ei ole rakendanud
kohaseid meetmeid, saab isik, kelle õigushüved ja/või subjektiivsed õigused vajavad kaitset, esitada
kohustamiskaebuse halduskohtule 30 päeva jooksul kohaliku omavalitsuse poolt
järelevalvemenetluse algatamisest keeldumise või lõpetamise teatavakstegemisest arvates
(halduskohtumenetluse seadustiku § 37 lg 2 p 2, § 46 lg 2; riigivastutuse seaduse § 6 lg 3).1
Halduskohtu pädevuses on tühistada kohaliku omavalitsuse haldusakte ja ka kohustada kohalikku
omavalitsust andma haldusakti või tegema toimingut, mõista välja hüvitis avalik-õiguslikus suhtes
tekitatud kahju eest jms. Samas ei saa ka kohus olukorras, kus norm näeb ette haldusorgani
kaalutlusõiguse otsustada, kas järelevalvemenetlust alustada ja millist meedet kohaldada, üldjuhul
kohustada haldusorganit konkreetset meedet kohaldama. Kohus saab näiteks kohustada
haldusorganit uuesti otsustama järelevalve teostamise vajalikkuse üle (vt nt Riigikohtu 28.06.2017
otsus nr 3-3-1-73-16, p 40 jj). Halduskohtus saab vaidlustada ka pöördumistele vastamata jätmist.
Seega on avaldusealuses asjas võimalus kasutada muid õiguskaitsevahendeid ja õiguskantsler ei pea
menetluse alustamist põhjendatuks (õiguskantsleri seaduse § 25 lg 3 p 4).
Vaidluses kauplusega on võimalik kaaluda ka eraõiguslikke õiguskaitsevahendeid.
Asjaõigusseaduse (AÕS) §-d 143-151 reguleerivad kinnisasja omanike vahelisi eraõiguslikke
suhteid, nn naabrusõigusi. AÕS § 143 lõike 1 kohaselt ei ole kinnisasja omanikul õigust keelata
gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt
tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist
1
Korteriühistu kaebeõiguse kohta vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2020 otsus nr 3-19-2175, p 11.
2
ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Kui aga teiselt kinnisasjalt tulevad mõjutused
kahjustavad oluliselt kinnisasja omaniku õigusi, on võimalik esitada nõue omandiõiguse rikkumise
kõrvaldamiseks ja tulevikus hoidumiseks (AÕS § 89). Kui mõjutused kahjustavad oluliselt
kinnisasja kasutamist, kuid niisuguste mõjutuste kõrvaldamist ei saa mõjutajalt majanduslikult
eeldada, on õigus nõuda mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanikult mõistlikku hüvitist (AÕS § 143
lg 2). Eraõiguslikke suhteid reguleerib ka võlaõigusseadus (VÕS). Nii on võimalik kahju
hüvitamise nõude esitamine teisele kinnisasja omanikule, kui ta on oma süülise õigusvastase teoga
põhjustanud kahju (vt VÕS § 1043 jj). Kahju tekitamine on õigusvastane mh siis, kui see tekitati nt
kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega jms (vt VÕS § 1045).
Eraõiguslikke vaidlusi lahendatakse kokkuleppel või maakohtus tsiviilkohtumenetluse seadustikus
korras.
Kui isik vajab vaidluses õigusabi, tuleb pöörduda juristi või advokaadi poole. Riigi toetatud
õigusabi kohta leiab teavet Justiitsministeeriumi veebilehelt.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristel Lekko
õigusteenistuse juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Kristel Lekko 693 8443
[email protected]