dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

U. B_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 20. juuni 2022
Viit
14-5/220900/2203371
Registreeritud
20. juuni 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kohtla-Järve linn, Maleva tn 29 Korteriühistu
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
14 Avalduse läbi vaatamata jätmine
Sari
14-5 Menetlusse võtmata avaldus (isikul on võimalik esitada vaie või kasutada muid õiguskaitsevahendeid)
Toimik
14-5/220900
Vastutaja
Kristel Lekko (Õiguskantsleri Kantselei, Üldosakond, Õigusteenistus)

Failid

  • 📎14-52209002203371 20.06.2022 Väljaminev kiri.bdoc247 KB

Sisu (failidest)

Uladzimir Batura Teie 15.06.2022 nr juhatuse liige Kohtla-Järve linn, Maleva tn 29 Meie 20.06.2022 nr 14-5/220900/2203371 Korteriühistu [email protected] Lugupeetud juhatuse liige Pöördusite õiguskantsleri poole murega, et Kohtla-Järve Linnavalitsus ei ole vastanud korteriühistu pöördumistele seoses ümberehitatava kauplusega. Pöördumistes palus korteriühistu linnavalitsusel kohustada kaupluse omanikku lammutada ebaseaduslik juurdeehitis, kuna see varjab madalamatel korrustel asuvate korterite päevavalgust. Ehitusseadustiku (EhS) § 130 kohaselt on kohaliku omavalitsuse pädevuses teostada riiklikku järelevalvet, mh kontrollida ehitise või ehitamise vastavust nõuetele ning ehitamise teatise või ehitusloa olemasolu (EhS § 130 lg 2 p-d 1 ja 2). Ehitusjärelevalvet teostatakse ehitusseadustikus ja korrakaitseseaduses sätestatud korras. Kohalikul omavalitsusel on avar kaalumisruum, kas järelevalvemenetlust alustada ja milliseid meetmeid kohaldada. Kui isikul hinnangul ei ole kohalik omavalitsus ehitusjärelevalvet teostanud või ei ole rakendanud kohaseid meetmeid, saab isik, kelle õigushüved ja/või subjektiivsed õigused vajavad kaitset, esitada kohustamiskaebuse halduskohtule 30 päeva jooksul kohaliku omavalitsuse poolt järelevalvemenetluse algatamisest keeldumise või lõpetamise teatavakstegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 37 lg 2 p 2, § 46 lg 2; riigivastutuse seaduse § 6 lg 3).1 Halduskohtu pädevuses on tühistada kohaliku omavalitsuse haldusakte ja ka kohustada kohalikku omavalitsust andma haldusakti või tegema toimingut, mõista välja hüvitis avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest jms. Samas ei saa ka kohus olukorras, kus norm näeb ette haldusorgani kaalutlusõiguse otsustada, kas järelevalvemenetlust alustada ja millist meedet kohaldada, üldjuhul kohustada haldusorganit konkreetset meedet kohaldama. Kohus saab näiteks kohustada haldusorganit uuesti otsustama järelevalve teostamise vajalikkuse üle (vt nt Riigikohtu 28.06.2017 otsus nr 3-3-1-73-16, p 40 jj). Halduskohtus saab vaidlustada ka pöördumistele vastamata jätmist. Seega on avaldusealuses asjas võimalus kasutada muid õiguskaitsevahendeid ja õiguskantsler ei pea menetluse alustamist põhjendatuks (õiguskantsleri seaduse § 25 lg 3 p 4). Vaidluses kauplusega on võimalik kaaluda ka eraõiguslikke õiguskaitsevahendeid. Asjaõigusseaduse (AÕS) §-d 143-151 reguleerivad kinnisasja omanike vahelisi eraõiguslikke suhteid, nn naabrusõigusi. AÕS § 143 lõike 1 kohaselt ei ole kinnisasja omanikul õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist 1 Korteriühistu kaebeõiguse kohta vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2020 otsus nr 3-19-2175, p 11. 2 ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Kui aga teiselt kinnisasjalt tulevad mõjutused kahjustavad oluliselt kinnisasja omaniku õigusi, on võimalik esitada nõue omandiõiguse rikkumise kõrvaldamiseks ja tulevikus hoidumiseks (AÕS § 89). Kui mõjutused kahjustavad oluliselt kinnisasja kasutamist, kuid niisuguste mõjutuste kõrvaldamist ei saa mõjutajalt majanduslikult eeldada, on õigus nõuda mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanikult mõistlikku hüvitist (AÕS § 143 lg 2). Eraõiguslikke suhteid reguleerib ka võlaõigusseadus (VÕS). Nii on võimalik kahju hüvitamise nõude esitamine teisele kinnisasja omanikule, kui ta on oma süülise õigusvastase teoga põhjustanud kahju (vt VÕS § 1043 jj). Kahju tekitamine on õigusvastane mh siis, kui see tekitati nt kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega jms (vt VÕS § 1045). Eraõiguslikke vaidlusi lahendatakse kokkuleppel või maakohtus tsiviilkohtumenetluse seadustikus korras. Kui isik vajab vaidluses õigusabi, tuleb pöörduda juristi või advokaadi poole. Riigi toetatud õigusabi kohta leiab teavet Justiitsministeeriumi veebilehelt. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Lekko õigusteenistuse juhataja-õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel Kristel Lekko 693 8443 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel