Mari Puuram Teie 17.02.2022 nr
Eesti Puuetega Inimeste Koda
[email protected] Meie 17.06.2022 nr 6-1/220344/2203357
Riigilõivu tasumine isikut tõendavate dokumentide taotlemisel
Lugupeetud Mari Puuram
Küsisite, miks on puuetega inimestele isikut tõendavate dokumentide taotlemisel ette nähtud
riigilõivu tasumise soodustus, kuid nendele piiratud töövõimega inimestele, kellel puuet tuvastatud
ei ole, sellist soodustust ei tehta. Palusite hinnata, kas soodustusi sätestavad riigilõivuseaduse
normid on põhiseadusega kooskõlas. Tänan Teid küsimuse eest.
Riigilõivuseaduse (RLS) § 272 lõiked 7, 10 ja 13 kehtestavad isikut tõendava dokumendi
väljaandmisel riigilõivusoodustuse: 1) alla 15-aastastele lastele, 2) keskmise, raske või sügava
puudega inimestele, 3) rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel elamisloa saanud
välismaalastele ja 4) üldtingimustel vanaduspensioniikka jõudnud inimestele. Selle soodustusega
on Riigikogu soovinud toetada inimesi, kes tõenäoliselt on majanduslikult vähem kindlustatud
(vt ka seaduseelnõu 1015 SE seletuskiri). Samuti on Riigikogu soovinud vähendada halduskulusid,
mida tooks kaasa kõigi võimalike riigilõivusoodustuse saamiseks esitatud taotluste läbivaatamine,
ning kiirendada isikut tõendavate dokumentide väljaandmist.
Riigilõivusoodustus on kõigis vanusegruppides ette nähtud vaid osale inimestest. Nii kohaldatakse
seda soodustust ainult alla 15-aastastele lastele, mitte kõigile lastele. Seda soodustust kohaldatakse
ka ainult üldtingimustel vanaduspensioniikka jõudnud inimestele, mitte kõigile vanadus-
pensionäridele. Tööeas inimestele võimaldatakse RLS § 272 lõigetes 7, 10 ja 13 ettenähtud
soodustust ainult siis, kui neil on tuvastatud puue.
Sotsiaalministeeriumi andmetel on puue tuvastatud ligi 90 protsendil puuduva töövõimega
inimestest ning kuni 50 protsendil osalise töövõimega inimestest. Puue tuvastatakse nendel
piiratud töövõimega inimestel, kellel esineb raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus
osalemises (puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lg 21). Seega võib eeldada, et need
piiratud töövõimega inimesed, kellel on tuvastatud puue, on tööga vähem hõivatud kui teised
piiratud töövõimega inimesed. Seetõttu on neil tõenäoliselt väiksem sissetulek ja nad on
majanduslikult vähem kindlustatud. Nendele inimestele laieneb RLS § 272 lõigetes 7, 10 ja 13
sätestatud soodustus. Nii ei pea riik isikut tõendavate dokumentide väljaandmisel iga kord
eeldatavalt majanduslikult vähekindlustatud inimeste sissetulekut kontrollima. Selle soodustuste
tegemine haldusmenetluse tõhustamiseks on põhiseadusega kooskõlas olev eesmärk.
2
Andmed näitavad, et puuduva töövõimega inimestest töötab ligi 19 protsenti ning osalise
töövõimega inimestest töötab ligi 61 protsenti (töövõime toetamise süsteemi loomise ja
juurutamise makromajandusliku mõju hindamise lõpparuanne, lk 7). Seega ei saa teha järeldust,
et kõik piiratud töövõimega inimesed vajavad isikut tõendavaid dokumente taotledes riigilõivu
tasumisel soodustusi.
Kui piiratud töövõimega inimene, kellel ei ole puuet tuvastatud, on majanduslikult
vähekindlustatud, saab Politsei- ja Piirivalveameti ametnik ning konsulaarametnik ta RLS §-s
272 sätestatud riigilõivu tasumisest vabastada või vähendada tasutava riigilõivu määra (RLS § 38
lõiget 1). Selleks peab inimene esitama taotluse. Inimese asemel võib selle taotluse esitada
riigiasutus või kohalik omavalitsus.
Küsisime selgitusi ka Rahandusministeeriumilt ja Siseministeeriumilt. Rahandusministeeriumi
esindaja selgitas, et kui teha veel väga suurele rühmale inimestest riigilõivu tasumisel soodustusi,
nõuab see lisaraha ja seetõttu tuleks teiste inimeste riigilõivumäära ilmselt suurendada.
Siseministeeriumi esindaja sõnul on varem kaalutud RLS § 272 lõigetes 7, 10 ja 13 nimetatud
pensionisaajate rühma laiendamist, kuid see ettepanek ei ole leidnud poliitilist toetust.
Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 12 lõike 1 kohaselt on kõik inimesed seaduse ees võrdsed.
Riigikohtu praktika kohaselt on võrdsuspõhiõiguse rikkumisega tegu siis, kui inimeste erineval
kohtlemisel puudub asjakohane ja mõistlik põhjus või selline kohtlemine põhjustab osale
inimestest ülemäära koormavaid tagajärgi.
Kuna Riigikogul on õigus otsustada, kellele ja mis tingimustel soodustusi teha, ning
RLS § 272 lõigetes 7, 10 ja 13 kehtestatud riigilõivusoodustus ei ole ilmselgelt meelevaldne, ei
ole need sätted põhiseadusega vastuolus. Kõigil inimestel on õigus majandusraskuste korral
taotleda isikut tõendavate dokumentide väljaandmisel riigilõivust vabastamist või riigilõivu
vähendamist. Seega ei ole inimesi hätta jäetud.
Tänan Teid pöördumise eest.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Merle Malvet 693 8426
[email protected]