Ain Alvin Teie 05.05.2022 nr
Advokaadibüroo Glikman Alvin OÜ
[email protected] Meie 16.06.2022 nr 14-5/220880/2203318
Lugupeetud Ülle Harju ja Postimees Grupp AS
Pöördusite õiguskantsleri poole, kuna Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on keeldunud teile
avaldamast metsamaterjali müügi ja krediidilimiitide andmeid, mis on kajastatud
kestvuslepingutes. Peale selle palusite kontrollida, kas RMK juhend metsamaterjali müügiks
kestvuslepingute alusel on õiguspärane. Soovisite hinnangut, kas avaliku teabe seaduse (AvTS) §-
d 35 ja 41 vastavad põhiseadusele.
Tänan Teid äärmiselt oluliste küsimuste eest.
Kokkuvõte
Avaliku teabe seadus kohustab tõepoolest tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud
teabeks mh lepinguid, mis sisaldavad ärisaladust või muid AvTS § 35 lõikes 1 nimetatud andmeid.
Nende sätete üldiselt põhiseadusevastaseks tunnistamiseks meie hinnangul alust ei ole. Seesuguste
lepingute kooskõla riigi huvidega (mh hinnapoliitika, krediidilimiidid, keskkonnakaitse) hindab
Riigikontroll. Riigikogul on võimalus kaaluda avalikes huvides ka sellisele teabele teatud
tingimustel juurdepääsu võimaldamist.
Niisiis on AvTS § 35 ja 41 meie hinnangul põhiseaduspärased, küll aga võib õigusvastase
tulemuseni viia nende normide rakendamine. Seaduse ja avaliku sektori tegevuse läbipaistvuse
eesmärkidega võivad vastuolus olla asutuste juhtide otsused, millega tähistatakse asutusesiseseks
kasutamiseks märkega teavet, mida avalikkuse eest varjata ei tohi. Seesuguse kahtluse korral saab
pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni või halduskohtu poole, kes kontrollivad, kas seadust on
täidetud või rikutud. Seda oletegi RMK sõlmitud pikaajaliste puidu müümise lepingutes osa teabe
varjamise asjus teinud ja loodetavasti langetab kohus otsuse peagi. Kui kohus juba küsimust
lahendab, õiguskantsler ei sekku (õiguskantsleri seaduse § 25 lg 2 ja lg 3 p-d 4 ja 5).
Riigikontrolli pädevusse kuuluvad küsimused edastan Riigikontrollile.
Teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise alused ja kord
1. AvTS § 35 lõikes 1 on toodud teave, mille teabevaldaja on kohustatud tunnistama
asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. AvTS § 35 lõige 2 loetleb teabe, mille riigi- või
kohaliku omavalitsuse asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku juht võib tunnistada
asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.
2
AvTS § 41 sätestab teabe asutusesiseseks tunnistamise korra.
2. AvTS § 35 lõikes 1 on öeldud, et teabevaldajal on kohustus tunnistada loetletud teave
asutusesiseseks kasutamiseks. Seega ei pea asutus iga kord seda otsust tehes hindama avalikku huvi.
Sellest ei järeldu siiski, et tegemist on halduse suvaõiguse või kontrollimata valdkonnaga.
3. Avaliku teabe avalikustamine on reegel ja teabenõude täitmisest keeldumine on erand,
mistõttu tuleb erandeid tõlgendada kitsendavalt (vt ka AvTS § 38 juurdepääs asutusesiseseks
kasutamiseks mõeldud teabele, sh lõikes 2 sätestatud kohustus tagada osaline juurdepääs piiranguga
katmata osale; RKHKo 18.04.2022 nr 3-20-1265, punkt 28). Sealjuures tuleb tähele panna, et on
olemas AvTS § 35 lõikes 1 sätestatud alused. Niisiis ei kohaldu juurdepääsupiirang vahetult seaduse
alusel, vaid juurdepääsupiirangu kehtestamise otsustab asutuse juht (RKHKo 10.09.2021 nr 3-19-
2069/19, punktid 13 ja 15).
Teabenõude täitmisest keeldumist tuleb põhjendada. Riigikohus on selgitanud, et ka teabenõude
täitmisest keeldumise põhjendamisel ei tohi õigusliku ja faktilise aluse otsimine kanduda ulatuslikus
mahus üle kohtumenetlusse (RKHKo nr 10.09.2021 nr 3-19-2069/19, p 12). See tähendab, et
teabevaldaja peab teabenõude saamisel kohe põhjendused esitama. Tagantjärele põhjenduste
lisamine seab kahtluse alla juurdepääsupiirangu õiguspärasuse.
4. Niisiis on AvTS § 35 lõikes 1 loetletud teabe liigid erandid, mille puhul on Riigikogu
otsustanud, et sellele teabele juurdepääsu tuleb piirata, lähtudes isiku või riigi huvidest. Sisuliselt on
Riigikogu teinud ise otsuse, mis eesmärgil kaalub riigi või isiku õigus teabe kaitsele üles avaliku
huvi. Seejuures peab Riigikogu arvestama PS §-des 44 ja 45 seatud raamidega.
PS § 44 lõikes 1 sätestatud õigust saada ligipääs üldiseks kasutamiseks mõeldud informatsioonile
võib piirata teiste põhiõiguste või põhiseaduslike väärtuste kaitseks (isikuandmete kaitse,
julgeolek). Piiramatu ei ole ka õigus saada riigiasutuse tegevuse kohta informatsiooni (PS § 44 lg
2). PS §-s 45 sätestatud väljendusvabandust võib piirata seadusega selles sättes nimetatud alustel.
Kui eesmärk, mille saavutamiseks on kehtestatud teabele juurdepääsu piirang, on piisavalt kaalukas,
võib Riigikogul isiku õiguste või riigi huvide kaitseks seadusega kehtestada teabele juurdepääsu
piiramise kohustuse. Põhiseadus ei nõua, et juurdepääsu piiramine peab alati olema seotud avalike
huvide kaalumisega.
5. Näiteks saab ärisaladuse kaitset pidada kaalukaks põhjuseks, mis nõuab juurdepääsupiirangu
kehtestamist (AvTS § 35 lõige 1 punkt 17). Piirangul on legitiimne eesmärk kaitsta ettevõtja
ettevõtlusvabadust (PS § 31) ja omandiõigust (PS § 32) ning võidelda ebaausa konkurentsiga.
Rõhutame, et enne piirangu kehtestamist peab asutuse juht kindlaks tegema, kas tegemist on
ärisaladusega.
Eraldi küsimus on see, kui vajalikule teabele juurdepääsu piirang põrkub mõne teise kaaluka
õigusega – näiteks Riigikogu liikme teabe saamise õigusega. Õiguskantsler on varem juhtinud
tähelepanu, et AvTS vajaks selles osas täpsustamist.
6. Juurdepääsupiirangute seadmine on piiratud tähtajaga (AvTS § 40), mis tähendab, et asutus
peab regulaarselt hindama, kas juurdepääsupiirangut rakendamiseks on endiselt põhjust. Seega ei
saa teave olla määramata aja ilma kaaluka põhjenduseta juurdepääsmatu.
3
7. Järelikult ei pea teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamisel iga kord hindama avaliku
huvi kaalukust. Kaalumiskohustuse puudumisest ei saa järeldada, et AvTS §-d 35 ja 41 on
põhiseadusvastased.
Teabe avalikustamisest keeldumine
8. RMK on keeldunud kestvuslepingutes kajastatud teavet (metsamaterjali müügihind ja
krediidilimiidid) välja andmast selle tõttu, et teabele on kehtestatud juurdepääsupiirang.
Juurdepääsupiirangu aluseks on asjaolu, et küsitav teave sisaldab turvasüsteemide,
turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjeldust ja ärisaladust (AvTS § 35 lõige 1 punktid 9 ja
17).
9. Keeldudes on RMK tuginenud konkreetsele õiguslikule alusele, need on AvTS § 35 lõige 1
punktid 9 ja 17. Nendele sätetele tuginemise õiguspärasust saab kõige tõhusamalt kontrollida kohus.
Konkreetse lepingu kohta konkreetse teabe väljastamise üle tuleb otsustada iga kord eraldi. Eeskätt
kehtib see põhimõte olukorras, kui tuleb otsustada, kas tegemist on ärisaladusega (ebaausa
konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus § 5 lõige 2). Seda arvestades on kohtusse
pöördumine konkreetses küsimuses ka kõige tõhusam õiguskaitsevahend.
RMK juhend metsamaterjali müügiks kestvuslepingute alusel
10. RMK juhend metsamaterjali müügiks kestvuslepingute alusel on halduse siseakt (vt RKHKo
16.01.2008 nr 3-3-1-81-07), millel ei ole kolmandatele isikutele siduvat tähendust.
Juhendi kehtestamise õigus on RMK juhatusel. Juhatus saab otsustada ka metsa võõrandamise korra
üle, kuid peab seejuures lähtuma asjaomastest õigusnormidest (metsaseaduse §§-d 61 ja 46,
Vabariigi Valitsuse 04.01.2007 määruse nr 1 „Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja
metsamaterjali müügi kord“ § 1, § 4 lõige 2, §-d 7, 17 ja 18; Vabariigi Valitsuse 09.01.2007
määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“ § 15 lõike 2 punktid 1 ja 10).
11. RMK juhendis on kirjas, et müügi korraldaja arvestab igaks aastaks RMK sortimentide
kogusest 85% kestvuslepingute alusel müüdavaks koguseks. Seda, kas see vastab kõige paremini
riigi majanduslikele huvidele (metsaseaduse § 61), saab kontrollida Riigikontroll.
Loodan, et need selgitused on teile abiks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Evelin Lopman
ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Karolin Soo 6938410
[email protected]