Teie 26.05.2022 nr 7-4/212096/2202845
Õiguskantsler Meie 15.06.2022 nr 1-18/22/11994
[email protected]
Raadioside kasutamisest jahindusjärelevalves
Austatud Ülle Madise
Keskkonnaamet tänab põhjaliku raadioside jahindusjärelevalves kasutamise käsitluse eest ning
arvestab sellega oma edasises tegevuses. Ühtlasi anname teada, et oleme Eesti Jahimeeste Seltsi
kolme raadiosageduse kasutamise peatanud kuni küsimuses lõpliku selguse saamiseni.
Ühtlasi soovime veel kord selgitada oma vaadet vaidlusalusele küsimusele, kuivõrd Teie
analüüsi ja järeldusi lugedes jäi kohati mulje, et osa Keskkonnaameti selgitusi on kontekstist
välja kistud, osadele selgitustele antud sisu, mida neis ei ole ning osa selgitusi üldse välja jäetud.
Keskkonnaameti ametnikud selgitasid õiguskantsleri nõunikule nii kirjalikult kui
Keskkonnaametis toimunud kohtumisel põhjalikult, et raadioside passiivse jälgimise ainus
eesmärk on aru saada, kas antud piirkonnas toimub aktiivset jahitegevust või mitte. Kusjuures
tegemist on vaid ühega mitmest võimaliku jahipidamise tuvastamise vahendist. Lisaks
raadiosidele kasutavad inspektorid jahipidamise tuvastamiseks binokleid, infrapuna- ja
öövaatlusseadmeid, kuulavad (vaikse ilmaga kostub ajujahi hõiked ja lasud tulirelvadest samuti
kilomeetrite kaugusele), uurivad sõidukite jälgi (maastikumustriga rehvi värske jälg viitab
suure tõenäosusega jahipidamisele) jms. Seega ei ole õige järeldus, et Keskkonnaameti peamine
eesmärk raadiosagedusi kasutades on koguda teavet järelevalvetoimingute tarvis –
raadiosagedustelt kostuv on üks paljudest järelevalve tööriistadest.
Keskkonnaamet nõustub, et riikliku järelevalveasutusena tuleb meil lähtuda seaduslikkuse
põhimõttest ning rakendada meetmeid, mis on meile järelevalveasutusena jahiseaduse alusel
antud. Samuti oleme nõus, et riikliku järelevalve teostamisel on jälitustegevus keelatud.
Samas jääb Keskkonnaametile arusaamatuks õiguskantsleri kirjas tekitatud seos vabalt
kättesaadavate vahendite ja jälitamise vahel. KrMS § 1261 lg 1 kohaselt on jälitustoiming
isikuandmete töötlemine seaduses sätestatud ülesande täitmiseks eesmärgiga varjata andmete
töötlemise fakti ja sisu andmesubjekti eest.
Keskkonnaameti passiivne raadioside kuulmine ei ole käsitletav ei isikuandmete töötlemisena,
kuna konkreetseid isikuid ei ole võimalik samastada, samuti ei ole passiivse kuulamise eesmärk
varjata oma tegevust jahimeeste eest, kuna jahimehed on teadlikud, et Keskkonnaametil on
nende sageduste kasutamise luba. Oleme seisukohal, et vahendid, sõltumata nende
kättesaadavusest, ei saa jälitada, samuti nagu relv ei saa teist inimest tappa. Nii ei saa ka
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
raadioside passiivne kuulmine, kui kuuldud infot ei töödelda ega kasutata hiljem, olla
jälitustoiming.
Kirjas olete viidanud, et seadmete kättesaadavus ei tähenda, et riik tohiks neid inimeste
jälgimiseks seadusliku aluseta kasutada.
Keskkonnaamet kordab, et kasutame raadiosidet üksnes passiivselt, ei dokumenteeri ega kasuta
kuuldud infot (raadiost kostuvate sõnumite sisu) kuidagi hiljem eesmärgiga tõendada süüteo
toimepanemist. Oleme seisukohal, et tegemist ei ole varjatud jälgimisega.
Keskkonnaametil on kehtiv TJA väljastatud sagedusluba (tegevusluba J.1-7/05/M-2709)
146,725 MHz kasutamiseks, kus loa lisatingimuste kohaselt on selle alusel lubatud koostööks
kasutada ka simplekssageduskanaleid 146,475 MHz, 146,400 MHz ja 161,475 MHz. Samuti
on Keskkonnaametil Eesti Jahimeeste Seltsi luba nimetatud sagedusi kasutada. Info, et
Keskkonnaametil on nimetatud sageduste kasutamise õigus, on teada kõigil jahimeestel,
sealhulgas MTÜ Üüru Jahimeeste Seltsil.
Arvestades eeltoodut ja lisaks asjaolu, et tegemist on nn vabade, igaühele kättesaadavate avalike
raadiokanalitega, ei saa Keskkonnaameti nimetatud sageduste kehtiva loa alusel kasutamist
käsitleda sõnumisaladuse rikkumisena.
Olete oma kirjas viidanud kahele võimalikule kuriteokoosseisule (KarS § 137 ja § 156), mida
Keskkonnaameti töötajad võivad raadiosagedusi kasutades täita. Kuna Keskkonnaamet ei
nõustu Teie kirjas viidatud võimalike rikkumistega, saadame Teie kirja prokuratuurile, et saada
hinnang, kas Keskkonnaamet peab oma järelevalvetegevuses muudatusi tegema.
Raadiosageduste kasutamine ei ole käsitletav ka erimeetmena korrakaitseseaduse tähenduses,
kuivõrd raadiosageduste kasutamisega ei sekkuta vähimalgi määral kellegi õigustesse, ei
tuvastata ühtegi isikut ega sooritata kellegi suhtes tema tahte vastaselt riikliku järelevalve
toimingut. Seega puudub ka vajadus erimeetmena sätestada, et Keskkonnaametil on õigus
kasutada raadiosagedust, mille kasutamise loa on TTJA pädeva asutusena Keskkonnaametile
väljastanud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rainer Vakra
peadirektor
Teadmiseks: Keskkonnaministeerium
[email protected]
Väino Vaidla 696 2262
[email protected]
2 (2)