dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Keskkonnaamet_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 16. juuni 2022
Viit
7-4/212096/2203295
Registreeritud
16. juuni 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-4 Isiku kaebuse alusel riigiorgani või -asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-4/212096
Vastutaja
Rait Sannik (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎Keskkonnaamet, 15.06.2022.asice213 KB

Sisu (failidest)

Teie 26.05.2022 nr 7-4/212096/2202845 Õiguskantsler Meie 15.06.2022 nr 1-18/22/11994 [email protected] Raadioside kasutamisest jahindusjärelevalves Austatud Ülle Madise Keskkonnaamet tänab põhjaliku raadioside jahindusjärelevalves kasutamise käsitluse eest ning arvestab sellega oma edasises tegevuses. Ühtlasi anname teada, et oleme Eesti Jahimeeste Seltsi kolme raadiosageduse kasutamise peatanud kuni küsimuses lõpliku selguse saamiseni. Ühtlasi soovime veel kord selgitada oma vaadet vaidlusalusele küsimusele, kuivõrd Teie analüüsi ja järeldusi lugedes jäi kohati mulje, et osa Keskkonnaameti selgitusi on kontekstist välja kistud, osadele selgitustele antud sisu, mida neis ei ole ning osa selgitusi üldse välja jäetud. Keskkonnaameti ametnikud selgitasid õiguskantsleri nõunikule nii kirjalikult kui Keskkonnaametis toimunud kohtumisel põhjalikult, et raadioside passiivse jälgimise ainus eesmärk on aru saada, kas antud piirkonnas toimub aktiivset jahitegevust või mitte. Kusjuures tegemist on vaid ühega mitmest võimaliku jahipidamise tuvastamise vahendist. Lisaks raadiosidele kasutavad inspektorid jahipidamise tuvastamiseks binokleid, infrapuna- ja öövaatlusseadmeid, kuulavad (vaikse ilmaga kostub ajujahi hõiked ja lasud tulirelvadest samuti kilomeetrite kaugusele), uurivad sõidukite jälgi (maastikumustriga rehvi värske jälg viitab suure tõenäosusega jahipidamisele) jms. Seega ei ole õige järeldus, et Keskkonnaameti peamine eesmärk raadiosagedusi kasutades on koguda teavet järelevalvetoimingute tarvis – raadiosagedustelt kostuv on üks paljudest järelevalve tööriistadest. Keskkonnaamet nõustub, et riikliku järelevalveasutusena tuleb meil lähtuda seaduslikkuse põhimõttest ning rakendada meetmeid, mis on meile järelevalveasutusena jahiseaduse alusel antud. Samuti oleme nõus, et riikliku järelevalve teostamisel on jälitustegevus keelatud. Samas jääb Keskkonnaametile arusaamatuks õiguskantsleri kirjas tekitatud seos vabalt kättesaadavate vahendite ja jälitamise vahel. KrMS § 1261 lg 1 kohaselt on jälitustoiming isikuandmete töötlemine seaduses sätestatud ülesande täitmiseks eesmärgiga varjata andmete töötlemise fakti ja sisu andmesubjekti eest. Keskkonnaameti passiivne raadioside kuulmine ei ole käsitletav ei isikuandmete töötlemisena, kuna konkreetseid isikuid ei ole võimalik samastada, samuti ei ole passiivse kuulamise eesmärk varjata oma tegevust jahimeeste eest, kuna jahimehed on teadlikud, et Keskkonnaametil on nende sageduste kasutamise luba. Oleme seisukohal, et vahendid, sõltumata nende kättesaadavusest, ei saa jälitada, samuti nagu relv ei saa teist inimest tappa. Nii ei saa ka Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 raadioside passiivne kuulmine, kui kuuldud infot ei töödelda ega kasutata hiljem, olla jälitustoiming. Kirjas olete viidanud, et seadmete kättesaadavus ei tähenda, et riik tohiks neid inimeste jälgimiseks seadusliku aluseta kasutada. Keskkonnaamet kordab, et kasutame raadiosidet üksnes passiivselt, ei dokumenteeri ega kasuta kuuldud infot (raadiost kostuvate sõnumite sisu) kuidagi hiljem eesmärgiga tõendada süüteo toimepanemist. Oleme seisukohal, et tegemist ei ole varjatud jälgimisega. Keskkonnaametil on kehtiv TJA väljastatud sagedusluba (tegevusluba J.1-7/05/M-2709) 146,725 MHz kasutamiseks, kus loa lisatingimuste kohaselt on selle alusel lubatud koostööks kasutada ka simplekssageduskanaleid 146,475 MHz, 146,400 MHz ja 161,475 MHz. Samuti on Keskkonnaametil Eesti Jahimeeste Seltsi luba nimetatud sagedusi kasutada. Info, et Keskkonnaametil on nimetatud sageduste kasutamise õigus, on teada kõigil jahimeestel, sealhulgas MTÜ Üüru Jahimeeste Seltsil. Arvestades eeltoodut ja lisaks asjaolu, et tegemist on nn vabade, igaühele kättesaadavate avalike raadiokanalitega, ei saa Keskkonnaameti nimetatud sageduste kehtiva loa alusel kasutamist käsitleda sõnumisaladuse rikkumisena. Olete oma kirjas viidanud kahele võimalikule kuriteokoosseisule (KarS § 137 ja § 156), mida Keskkonnaameti töötajad võivad raadiosagedusi kasutades täita. Kuna Keskkonnaamet ei nõustu Teie kirjas viidatud võimalike rikkumistega, saadame Teie kirja prokuratuurile, et saada hinnang, kas Keskkonnaamet peab oma järelevalvetegevuses muudatusi tegema. Raadiosageduste kasutamine ei ole käsitletav ka erimeetmena korrakaitseseaduse tähenduses, kuivõrd raadiosageduste kasutamisega ei sekkuta vähimalgi määral kellegi õigustesse, ei tuvastata ühtegi isikut ega sooritata kellegi suhtes tema tahte vastaselt riikliku järelevalve toimingut. Seega puudub ka vajadus erimeetmena sätestada, et Keskkonnaametil on õigus kasutada raadiosagedust, mille kasutamise loa on TTJA pädeva asutusena Keskkonnaametile väljastanud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rainer Vakra peadirektor Teadmiseks: Keskkonnaministeerium [email protected] Väino Vaidla 696 2262 [email protected] 2 (2)
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel