Kultuuripreemia kandidaadi esitamise p õ hjendus Miks peaks just T õ nis Niinemets ja tema kirjutamismeeskond v õ itma Aasta Kultuuriauhinna j õ ustamis-kom öö diaga “ Homme on t ä na ” ? Lavastus oli teadusp õ hine ja v õ ttis ü hiskondliku vastutuse T õ nis Niinemetsa lavastuse p õ hiidee oli Eesti inimese j õ ustamine ja hetkel ü hiskonnas ü leval olevate probleemidele lahenduste pakkumine . Tollel hetkel oli ü hiskonnas ä rev olukord, maailma suuremate riikide suhted olid keerulised ja see ebakindlus ja hirm m õ jutas eestlasi - õ hus olid k ü simused, mis meist saab ja kuhu edasi? Ajakirjandus oli kaotamas oma ü hiskonna valvekoera rolli ja muutunud erakordselt sisuturunduse keskseks ja pinnapealseks. Paljudest teemadest ei r ää gitud ü ldse ja hoomamatu ebakindlus muudkui kogunes. T õ nise meeskond tuli kokku ja tundis, et mitte keegi ei v õ ta ü hiskonnas vastutust inimese hetkeolukorra ja enesetunde eest, keegi ei anna n õ u, ei abista - ja T õ nis ja tema kirjutamismeeskond v õ ttis vastutuse ja l õ i Eesti inimese jaoks j õ ustava power up comedy , andes lihtsa inimese hetkeprobleemidest ja meeleseisundist t ä ieliku ü levaate. Ning pakkus kohe ka uusi ja ootamatuid lahendusi. Huumor on ü ks kindel kultuuri osa, kuid selle m õ ju ja vajalikkust alahinnatakse. V ää rtustades huumorit saab ü hiskond “ auru v ä lja lasta ” ilma t ü lli minemata, samuti r ää kida olulistest teemadest. Huumor on praeguses ü hiskonnas ü ks v ä heseid viise, kuidas on v õ imalik ü ldse asjadest r ää kida, diskussiooni tekitada ja inimesi m õ tlema panna. T õ nis ja POINTI meeskond said palju positiivset tagasiside t , et etendus peletas depressiooni, pani asjade vastu huvi tundma ja m õ nele probleemile ka teisiti vaatama. Ja mis k õ ige t ä htsam - tekitas motivatsiooni oma elu enda juhtida v õ tta. Tagasisidedes oli tohutu t ä nulikkus, et k õ ik rasked k ü simused olid inimeste jaoks lihtsamaks ja huvitavaks tehtud - saalis v õ is iseennast kui peeglist vaadata ja iseenda ü le naerda. Seega v õ is koos naermisega ka elu ü le j ä rele m õ elda ja see formaat ning stiil tekitasid vaimustuse. Materjali kirjutamisel l ä htuti statistikast, ü hiskonna teooriatest, uuringutest, tehti ka ise uuringuid ja k ü sitleti inimesi. Kaasati ka sotisolooge ja viidi l ä bi fookusgruppe, et ikkagi leida teemad, millest r ää kida tuleb. Lavastuse eesm ä rk oli panna inimesi m õ tlema, neid j õ ustada ja tuua nende igap ä evaellu uusi vaatenurki. Ja seda k õ ike l ä bi huumori. T õ nis Niinemetsa t öö v õ ime, energiatase teevad t ä nases Eestis seesuguse lavalise lahenduse T õ nisest sisuliselt ainukese n ä itleja, kes suudab otse lavalt pakkuda sellist energiat ja lahendusi. T õ nis v õ ttis etenduses arvamusliidri positsiooni ja r ää kis asjadest, mida ü hiskond ootaks arvamusliidrilt. Materjal hoiti kogu aeg uuena ja see muutus iga ajahetke ü hiskonna peegelpildiks 100 etenduse andmine oli suur saavutus, sest teksti hoiti kogu aeg ü hiskonnaga koosk õ las, niipea kui ilmusid uued uudised ja uued s ü ndmused, muudeti ka teksti - seega sai igal ajahetkel saalist k õ ige v ä rskemat teadmist. Selline igap ä evane uudiste ja s ü ndmuste anal üü s peaaegu aasta jooksul oli m ä rkimisv ää rne t öö - ja materjalimaht, mille n ä itleja v ä ga k õ rgel ja stabiilsel heal tasemel vaatajani t õ i. ja Kui vaadata televisioonist viimase etenduse salvestust , siis v õ ib kunagi selle etenduse teksti j ä rgi teha hea ü levaate terves ü hiskonnas toimuvast. Koost öö d tehti ka sotsiaalteadlastega. Kui alguses oli materjali nimi “ Homme on t ä na ” , siis ü hiskondliku pildi muutudes oli see juba “ Homme on t ä na 2.0 ” ja eriv ä ljaanne “ Homme on t ä na 100 ” (EV s ü nnip ä evaks). Harvad ei olnud korrad, kus inimesed vaatasid etendust 2-3 korda, sest tekst oli pidevas muutuses. V ää rtused t õ steti pinnale Kui j ä lgida etenduse teksti ja vaadata, mis v ää rtustest r ää giti, siis seisti ü hiskonnas oluliste v ää rtuste eest - hoolimine, l ä bisaamine, ü histe eesm ä rkide seadmine, j ä tkusuutlikkus, jne. Etenduse p õ hjal oli lihtne aru saada, et mis on oluline. Eestlaste kultuurile p ü hendati eraldi t ä helepanu. Kaasati masse ja muudeti huumori tegemise stiili. Etendus i k ä is teatrites vaatamas 40 000 inimest ja l ä bi televisiooni on n ä inud viimast etendust sajad tuhanded inimesed. Viimane kordus oli eelmisel p ü hap ä eval. Tagasisidet tuleb endiselt iga p ä ev, etendust v õ rreldakse Eesti huumori klassikaga - Armastus kolme apelsini vastu. Tagasiside ü tleb, et inimesed tahaksid tulevikus rohkem selliselt tehtud hoolivat-j õ ustavat huumorit, kuid kirjutamismeeskonna jaoks oli see suur kogus t öö d - viie inimese peale tuhandeid tunde t öö d. “ Homme on t ä na ” j ää b kindlasti ajalukku m ä rgilise s ü ndmusena. Kui huumoril tekiks ü hiskonnas selline roll, siis oleks meie elu tunduvalt parem. Karl Kermes Birgit Kermes Kertu Moppel Mehis Pihla
RIIGI KULTUURIPREEMIA ETTEPANEK Info preemia kandidaadi kohta: Kandidaadi nimi (kandideerida saavad f üü siline isik v õ i f üü silised isikud) T õ nis Niinemets Preemia kategooria Kultuuri aastapreemia (eelmisel kalendriaastal avalikkuseni j õ udnud v ä ljapaistvate t öö de eest) Selgitus aastapreemia kategoorias kandideerimise juurde ( ü ks v õ i mitu eelmisel kalendriaastal avalikkuseni j õ udnud v ä ljapaistvat t öö d, mille eest preemiale esitatakse) 7. veebruaril 2018. aastal j õ udis T õ nis Niinemets, v ä hem, kui aastase perioodi jooksul 100-nda j ä rjestiku etenduseni, power-up comedy materjaliga Homme on T ä na. Homme on t ä na on t ä nase Eesti p ü stijalakom öö dia selgelt k õ rgeim ning ü hiskondlik, laiap õ hjaline materjal, mille ambitsioon ,j õ ustada segastel aegadel ja ä revute uudiste taustal Eesti inimesi, realiseerus kokku 40000 pealise publikuga saalides. Homme on t ä na on v ä ga hea n ä ide sellest, kuidas huumor ja kom öö dia saab t ä ita lisaks naerutamisele ka s õ numeid kandvat rolli ja lennata k õ rgelt. Info preemia kandidaadi esitaja kohta: Esitav organisatsioon v õ i isik (ettepanekuid kultuuripreemiate kandidaatide kohta v õ ivad teha loomeliidud; juriidilised isikud, kelle p õ hikirjas v õ i p õ him ää ruses on s ä testatud kultuuri- v õ i haridusalane tegevus; preemia senised laureaadid, kohalikud omavalitsused) Teater O Ü /POINT Kontakttelefon 5069118 E-posti aadress HYPERLINK "mailto:
[email protected]"
[email protected] Kinnitan, et ü laltoodud andmed on õ iged ja esitan kandidaadi riigi kultuuripreemiale: Kandidaadi esitaja nimi ja ametinimetus Allkiri Kuup ä ev Karl Kermes juhatuse liige Allkirjastatud digitaalselt 08.01.2019 NB! Kohustuslik lisa: vabas vormis p õ hjendus kandidaadi esitajalt. Soovitatavad lisad: kandidaadi CV, soovituskiri v õ i -kirjad. Digitaalselt allkirjastatud ettepanek saata e-posti aadressile
[email protected] v õ i paberkandjal postiga aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn