Taotlus riigipreemiale

Eesti Kirjandusmuuseum Vanemuise 42, Tartu Tartu, 7. jaanuar 2019 Riigi kultuuripreemia elutööpreemia Viivi Luige kandidatuuri põhjendus Eesti Kirjandusmuuseum soovib esitada riigi kultuuripreemia elutööpreemiale kirjanik Viivi Luige. Viivi Lui k, kes on sündinud 1946. aastal Viljandimaal, on kaasaja Eesti üks olulisemaid kirjanikke. Tema tosinkond luuleraamatut , lasteraamatud ja aabitsad on olnud identiteeti loovad mitmetele eestlaste põlvkondadele. Tema romaanid ja esseekogumikud on aidanud mõtestada eesti lähiajalugu ning on sõnadesse vorminud tuhandete eestlaste hirme ja äratundmisi. Tema romaanide – „Salamaja piir“ (1974), „Seitsmes rahukevad“ (1985), „Ajaloo ilu“ (1991) ja „Varjuteater“ (2010) – poeetiline keel on maailmakirjandusele omaselt äravahetamatult originaal ne ja julge. Tema esseekogumikud „Inimese kapike“ (1998) ja „Pildi ilu rikkumise paratamatus“ (2016) käsitlevad eesti ühiskonna ja kultuuri eri nähtusi täpsemalt, julgemalt ja ajatumalt kui kellegi teise omad. Eesti kirjandusloos omanäoline on ka 2010. aastal paralleelselt „Varjuteatriga“ ilmunud vestluse vormis poeetika raamat „Ma olen raamat“ (koos Hedi Rosmaga ). Nii Viivi Luige luulet kui proosat on tõlgitud 17 keelde. Viivi Luik on kirjanik, kelle sõnal on kaal ka tänases maailmas, kus kirjanike ja kultuuriinimeste roll ei ole enam nii iseenesestmõistav ja nähtav. Viivi Luik paistab silma oma ühiskondlikul t teravate ja poeetiliselt tundlike avalike sõnavõttudega . Viimati esines Luik novembris 2018 toimunud haridusalasel Eesti Kultuuri Koja korraldatud konverentsil Estonia Kontserdisaalis isamaakõnega, mis rabas kuulaja id oma selguse, aususe ja tundlikkusega (kõne ilmus Postimehes, 8.12.2018). Viivi Luik osaleb aktiivselt mitmete ühiskondlikult ja kultuuriloolisest oluliste ettevõtmise töös: nii on ta kuulunud näiteks Enn Soosaare eetilise esseistika auhi nna žüriisse või olnud üks E ne Mihkelsoni Seltsi asutamise eestvedajaid. Olles ise pälvinud mitmeid tunnustusi, sh riigi kultuuri aastapreemiat (1992 ja 2010), on Viivi Luik kasutanud oma laureaadi õigust ning korduvalt seisnud hea teiste oluliste kultuurivaldkonna inimeste märkamise ja tunnustamise eest. Viivi Luige looming on eesti kirjandusliku kaanoni lahutamatu osa, mis on inspireerinud ja puudutanud tuhandeid eestlasi (ja kõiki teisi võimalikke lugejaid erinevates keeltes). Kuid tema panus eesti kultuuriellu on veelgi suurem kui tema looming. Viivi Luik on oma võõrsil elatud aastate ja hea võõrkeelteoskuse tõttu ka väga oluline sildade ehitaja eesti ja teiste kirjanduste (ja inimeste) vahel, aga ka kirjanike ja teiste loomeinimeste vahel. Viivi Luik väärib oma loometöö ja oma panuse eest eesti kirjandus- ja kultuuriellu riiklikku kultuuri elutööpreemiat. Koostaja: Aija Sakova , Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur / allkirjastatud digitaalselt / Urmas Sutrop Eesti Kirjandusmuuseumi direktor