Leping

SA Ugala teater, tegevuskava 2019 1. Strateegiline eesmärk: Ugala teater loob professionaalseid kunstiväärtuslikke lavastusi. Meede Tegevus Vahetu tulemus Tähtaeg Vastutaja 1. 10 uuslavastust hooajal. 2. Uuslavastuste žanrilise mitmekesisuse Ugala teatrit repertuaar katab võimalikult laia huvi- ja tagamine. vanuseliste gruppide vajadusi. 3. Koostöö teiste kultuuriasutustega Noor trupp on motiveeritud looma nooremale publikule 1. Kunstilise Viljandist ja ka väljast poolt. suunatud lavastusi. Kaks noorte- ja lastelavastust hooajas. Loominguline juht, taseme tagamine ja 4. Uuslavastuste esitamine väljaspool Viljandis töötavad loomeinimesed ja kultuurikollektiivid 31.detsember trupijuht tõstmine Viljandit eesmärgiga leida uusi on kaasatud vähemalt kahte Ugala lavastusprotsessi. mängukohti ja suurendada publiku hulka. Regulaarne etendustegevus väljaspool Viljandit. 5. Väljasõiduvõimekuse säilitamine. Vähemalt 50 väljasõiduetendust aastas. 6. Koolitustegevuse integreerimine Prooviprotsesside raames toimuvad meistriklassid. prooviprotsessi. 2. Strateegiline eesmärk: Teatri külastatavuse ja piletitulu suurendamine läbi hästi plaanitud lisategevuste, turunduse ja teatri maine hoidmise. Meede Tegevus Vahetu tulemus Tähtaeg Vastutaja 1. Pakkuda erisihtrühmadele etendusi neile Läbi on viidud regulaarne publiku küsitlus selgitamaks Turundusjuht, trupijuht, 31.detsember sobivatel kellaaegadel. nende rahulolu, soove ja ootusi teatrile. loominguline juht Teatrit on külastanud 80 000 külastajat 2. Anda etendustele lisaväärtus Saali keskmine täituvus on 75%. Teatrijuht, kohviku juht, etendustegevust ümbritsevate teenustega 31.detsember Kohviku külastajad on etenduste vaheajal ja muul ajal turundusjuht (mh kvaliteetne kohvik). kiirelt ja professionaalselt teenindatud. Ugala annab etendusi programmi “Teater maale” toel ka 3. Väljasõiduetenduste hoolikas väiksemates maakohtades ja arvestab 1. Publikuarvu Trupijuht, turundusjuht, planeerimine ning jätkuvad väljasõidud väljasõiduvõimekusega sobivate lavastuste puhul. 31.detsember kasv ja etendustulu loominguline juht väikestesse kohtadesse. Samal ajal püütakse leida võimalusi mängida suuremates täitmine saalides ja keskmisest kõrgema pileti hinnaga. Jaanuarist 2019 tõuseb pileti hind 1€ võrra hinnani 18€, 4. Pileti hinna tõstmine. soodushind jääb 14€ ning keskmine pileti hind tõuseb 11,3 30.jaanuar Turundusjuht euroni. 1  5. Andmebaaside pidev kaasaajastamine Ugala külastajate andmebaas on täiendatud ning otseturunduse ja personaalse müügi 31.detsember Müügijuht grupeeritud huvi- ja sihtgruppide kaupa. efektiivsuse tõstmiseks. Aastas toimub vähemalt 6 eriüritust, mis aitavad leida 1. Teatris ning teatrikohvikus toimub eelkajastust Ugala uuslavastustele, tõsta imagolooliselt eriprogramm, mis aitab tutvustada Korraldusjuht, teatri mainet Viljandis ja kaugemal, lisaks aitavad 31.detsember uuslavastusi, täidab programmiga loominguline juht eriüritused kasvatada kohviku läbimüüginumbrit ning etendustest ja proovidest jäänud kuupäevi. teenida tulu. 2. Üleriigiline kampaania-konkurss Kampaania toimub vähemalt 1 kord aastas ja sellega lasteaia- ja koolilaste seas, kus haakuvalt kaasneb nii imagoloogiline kui ka turunduslik teavitus 31.detsember Turundusjuht, korraldusjuht uuslavastuse temaatikaga kutsutakse lapsi Ugala repertuaari tutvustamisel. temaatilisi võistlustöid saatma. 2. Uued algatused Ugala teatri fuajees toimub vähemalt 6 näitust, mis ja tulemuslikum 3. Ugala Teatrigalerii tegevus 31.detsember Majakunstnik rikastavad Viljandi kunstimaastikku. koostöö partneritega 4. Viljandi erinevate kultuuriasutuste ja 2019. aastal toimub vähemalt kaks ristturundusega ettevõtetega ristturunduse ja ühisürituste sündmust, mille abil suurendatakse siseturismi, jõutakse 31.detsember Turundusjuht, korraldusjuht korraldamine. uute sihtgruppideni ning võidetakse meediatähelepanu. Vähemalt kord aastast spetsiaalne etendus kultuurikeskuste ja kultuurimajade administraatoritele, mis toimub Viljandis. Enne etendust toimub hooaja repertuaariplaani tutvustamine 5. Väljasõidupaikade piletilevitajatega ja arutelu, mille läbi tiheneb koostöö lähimaakondade tutvumine ja ideede vahetamine- 31.detsember Turundusjuht kultuuritöötajatega ning sageneb lähimaakondade elanike kogumine. külastatavus Ugala teatris. Vähemalt kord aastas toimub samalaadne spetsiaalne üritus ka koolide esindajatele. 1. Uuenenud salvestustehnika kaasabil 90% salvestustest tehakse oma maja tehnika ja personaliga. suurendada nii audio- kui ka Reklaamklippide virtuaalne levitamine aitab sotsiaalmeedia videotehniliste reklaamklippide 31.detsember Tehnikajuht, turundusjuht 3. Teatri maine kanaleid kasutades kuluefektiivselt levitada ja suurendada omaproduktsiooni kasvu võrreldes kujundamine ja Ugala nime ning tegemiste levikut üleriigiliselt. varasemaga. säilitamine Vastavatud teatrimajas on keldrikorrusel publiku ruumides 2. Ugala teatri ajalugu on väärikalt Ugala ajaloo väljapanek, mida kaasajastatakse ja 6. jaanuar Majakunstnik kajastatud ja publikule nähtav. hooldatakse. 2 3. Strateegiline eesmärk: Ugala Teater toimib avatud ja kaasaegse etenduskunstide loovkeskusena Meede Tegevus Vahetu tulemus Tähtaeg Vastutaja 1. Jätkub ja hoogustub eriprogramm Teatri kohvikus hakkab regulaarselt tööle programm 31.detsember Korraldusjuht kohvikus koostöös erinevate partneritega. 1. Eriprogrammide jätkamine 2. Ugala 100 tegevustega seotud Sügisest, mil algab Ugala 100. hooaeg, käivitub igakuine 31.detsember Korraldusjuht lisaprogramm temaatiline lisaprogramm. 3. Ugalas jätkuvad ligipääsetavad 2019.aastal toimub vähemalt 4 ligipääsetavat etendust, mis 31.detsember Teatrijuht etendused erivajadusega inimestele on varustatud kirjeldustõlke ja viipekeeletõlkega. Teatri ruumid leiavad rakendust tudengite ja rahvakultuuri 1. Jätkub koostöö TÜVKA ja keskuse poolt sel ajal, kui teater neid ise ei vaja. Erinevaid Teatrijuht, trupijuht, Pärimusmuusika aidaga ning alustatakse 31.detsember vahendeid jagatakse EPMK ja TÜVKAga head tava ja tehnikajuht koostööd Rahvakultuuri keskusega. optimaalsust arvestades. 2. Koostööde Koostöös erinevate partneritega (loomemajanduskeskus, suurendamine 2. Majale leitakse rakendus suvisel EVE stuudio jm) leitakse teatrimajale võimalikke rentijaid 31.mai Teatrijuht, teenindusjuht perioodil, kui teater ise ruume ei kasuta. ka suvisel perioodil (laagrid, residentuuriprogrammid), kui teater ise maja etendustegevuseks ei kasuta. Kohvikul on aktiivselt kaasa mõtlev joogipartner; 3. Suureneb koostöö eraettevõtjatega - suureneb koostöö ja ühispakkumised hotellidega; 31.detsember Teatrijuht, turundusjuht hotellid, sponsorid, partnerid leitakse lisasponsoreid eriüritustele ja 100.hooajale. 4. Strateegiline eesmärk: Ugala teater on hästi majandatud ja korrektse infrastruktuuriga 1. Teatri finantsseis on auditeeritud. Teater korraldab majandusaasta aruandele regulaarse auditi. 31.märts Finantsjuht, teatrijuht 1. Teatri Finantsjuht, haldusjuht, 2. Teatri varad on korrektselt inventeeritud majandustegevuse Teatri vahendid on korrektselt inventeeritud. 31.detsember raamatupidaja, osakondade ja vajalikud osad kindlustatud. monitooring ja juhid kontroll 3 monitooring ja kontroll 3. Teatri sisemised ja välised ressursid (mh Teatrile on tellitud ja koostöös juhatusega läbi viidud audit, personali kasutus, müügivõimekus, millega kaardistatakse sisemised ja välised ressursid ning 31.mai Teatrijuht, juhatus halduskulud jm) on auditeeritud ja riskid võimalikud riskid erinevates valdkondades. ning võimalused kaardistatud. 2. Sihtasutuse Töötingimused vastavad vajadustele ja normidele. majandustegevuse Toimuvad regulaarsed hooldused ja kontrollid. korraldamine ja 1. Hoone, inventari, seadmete, sõidukite Maja ja personal on läbinud tuleohutuse valmisoleku 31.detsember Haldusjuht põhitegevusteks majandamine. protseduurid. tingimuste Garantiitööd on kaardistatud ja läbi viidud. tagamine 1. Teatri tehnika on töökorras ja Koostöös RKASi ja Trekwerkiga tehakse teatri pöördlaval 31.juuni Teatrijuht integreeritud, proovideks valmis vajalikud parandustööd. 3. Maja hooldus ja valmisolek Maja erinevad ruumid on tehniliselt ette valmistatud 2. Majja on soetatud erinev vajaminev võimalikeks rendiüritusteks - kammersaal, proovisaal ja 31.juuni Haldusjuht, tehnikajuht inventar. keldrisaal on valmistatud vajamineva statsionaarse helitehnikaga ning RMITi toel ka projektsioonitehnikaga. 1. Publiku- ja kohvikuteenindajatele Teatris töötavad pädevad, motiveeritud ja ette valmistatud Personalijuht, 15.märts koolitus 2x hooaja jooksul. publiku- ja kohviku teenindajad. teenindusjuht, kohviku juht 4. Personali 2. Teatri loomingulisel personalil on kvalifikatsiooni Loominguline juht, võimalik teatrilt saada toetust erialastest Loodud on vastav regulatsioon, summa on eelarvestatud. 31.detsember tõstmine ja tööaja personalijuht sündmustest ja koolitustest osavõtmiseks efektiivsem kasutamine Teatris toimub regulaarne tööaja kaardistus ja olukorra 3. Teatri personali tööhõive on Teatrijuht, personalijuht, hindamine ning töökoormuse parandamine vastavalt 31. detsember kaardistatud ja paremini planeeritud. osakondade juhid tulemustele. 4  Allkirjastatud digitaalselt RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE LEPING nr 7-5/2009-1 Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Sihtasutus Ugala Teater (edaspidi toetuse saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud järgmise riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping). 1. Üldsätted 1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2019. aasta riigieelarve seaduse § 1 osa 6 jaos 6 ette nähtud sihtotstarbelise toetuse maksmise ja kasutamise tingimused. 1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 21.12.2018 käskkirja nr 241 alusel, kooskõlas 2019. aasta riigieelarve seaduse ning lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise toetuse taotlusest (edaspidi taotlus). 1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument. 1.4. Lepingu lisad: 1.4.1.Lisa 1 - tegevuskava; 1.4.2.Lisa 2 - tekkepõhine tulude-kulude eelarve. 2. Toetus 2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.2019 kuni 31.12.2019 toetust summas 1 622 520 eurot: 2.1.1. tegevustoetuseks summas 1 575 820 eurot; 2.1.2. sihtotstarbeliseks hooldusremondi toetuseks 31 700 eurot; 2.1.3. sihtotstarbeliseks remondifondi toetuseks summas 10 000 eurot. 2.1.4. ühekordne toetus Riigikogust erivajadustega inimestele kirjeldustõlkeks ja viipekeele võimaldamiseks 5000 eurot. 2.2. Toetuse saaja peab tagama koosseisulisele täistööajaga töötavale kultuuritöötajale brutotöötasu 2019. aastal vähemalt 1300 eurot kuus, kui töökoht on kõrgharidusnõudega või kõrgema kutsekvalifikatsiooninõudega või spetsiifilisi erialaseid teadmisi ja kogemuslikku pädevust nõudev, mida saab võrdsustada kõrghariduse või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga. 2.3. Toetuse saaja peab tagama, et koosseisulise täistööajaga töötava tugipersonali ja punktis 2.2. toodud töökoha tingimustele vastavate, kuid juba enne 01.01.2019 suuremat kui 1300 eurot igakuist brutotöötasu teenivate töötajate põhipalga palgafondid tõusevad kokku 2019. aastal vähemalt 7 %. 2.4. Punktis 2.1.3. toodud remondifondi vahendid on ette nähtud järgmiste tööde teostamiseks: Vaksali 7, Viljandi maja kliima parandustöödeks. 2.5. Toetuse andja eraldab toetuse saajale toetust alljärgnevatel kuupäevadel: 2.5.1. 17.01.2019 – 813 760 eurot; 2.5.2. 10.06.2019 – 808 760 eurot. 2.6. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui 3 tööpäeva enne lepingu punktis 2.5.1. nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse teha 7 tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest. 3. Toetuse kontroll ja aruandlus 3.1. Toetuse saaja esitab läbi teatristatistika andmebaasi toetuse andjale hiljemalt 17.02.2020 aruande uuslavastuste, etenduste ja külastuste ja muu tegevuse kohta (repertuaaristatistika) ning hiljemalt 01.04.2020 aruande tulude-kulude kohta (majandusstatistika). 3.2. Toetuse saaja esitab lepingus punktis 2.1.2 välja toodud sihtotstarbelise toetuse kohta (hooldusremont) aruande Kultuuriministeeriumi projektitoetuse aruande vormil pärast vastavate kulutuste tegemist või hiljemalt 15.01.2020. 3.3. Toetuse saaja on kohustatud toetuse andja nõudel esitama toetuse andjale aruande punktis 2.1.3 sihtotstarbeliselt eraldatud toetuse (remondifond) kasutamise kohta. Toetuse andja teavitab toetuse andjat aruande esitamise tähtajast ja vormist ette vähemalt 30 kalendripäeva. 3.4. Toetuse saaja esitab lepingus punktis 2.1.4 välja toodud sihtotstarbelise toetuse kohta (toetus erivajadustega inimestele kirjeldustõlkeks ja viipekeele võimaldamiseks) toetuse sihtotstarbekohase kasutamise kinnituse pärast vastavate kulutuste tegemist või hiljemalt 15.01.2020. Toetuse 1/3 Allkirjastatud digitaalselt sihtotstarbekohase kasutamise kinnituse vorm on kättesaadav Kultuuriministeeriumi veebilehel www.kul.ee. 3.5. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja on tagastanud toetuse kasutamata jäägi. 3.6. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid, toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust. 3.7. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist. 3.8. Toetuse andja siseauditiosakonnal on 3 aasta jooksul peale toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust. 3.9. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse eri- või audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal, sõltumata aruande esitamise tähtpäevast, õigus nõuda igal ajal täpsustatud aruande esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid. 4. Poolte kohustused 4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel; 4.1.2. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti; 4.1.3. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega; 4.1.4. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel; 4.1.5. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust; 4.1.6. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu täitmisel. 4.2. Toetuse andja kohustub: 4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a lepingu punktis 2.6. toodud juhul. 5. Vastutus 5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat. 5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse tagastamisega viivitatud päeva eest. 5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus tagasi juhul, kui toetuse saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt. 5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt 2/3 Allkirjastatud digitaalselt riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui 3 kuud, on mõlemal poolel õigus lepingust taganeda. 6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine 6.1. Leping jõustub kui mõlema poole esindajad on lepingu allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte saanud. 6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt. 6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.4. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui: 6.4.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustumist; 6.4.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord; 6.4.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus. 6.5. Leping lõpeb: 6.5.1. lepinguliste kohustuste täitmisel; 6.5.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral; 6.5.3. poolte poolt allkirjastatud kokkuleppel; 6.5.4. muul seadusest tuleneval alusel. 7. Lõppsätted 7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud: 7.1.1 toetuse andja kontaktisik on Katre Väli, [email protected], 6282212; 7.1.2 toetuse saaja kontaktisik on Kristiina Alliksaar, [email protected], +372 5221 825. 7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus. Toetuse andja Toetuse saaja Kultuuriministeerium Sihtasutus Ugala Teater Registrikood: 70000941 Registrikood: 90008005 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Arvelduskonto: EE891010220034796011 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits Kristiina Alliksaar kantsler juhatuse liige 3/3