Taotlus riigipreemiale

CV Jüri Reinvere on sündinud 1971. aastal Tallinnas. 1979–1990 õppis ta Tallinna Muusikakeskkoolis kompositsiooni Lepo Sumera ja klaverit Virve Lippuse juhendamisel. Kompositsiooniõpinguid jätkas ta 1990–1992 Varssavi Chopini-nimelises Muusikaakadeemias Zbigniew Rudziński juures. Aastatel 1992–2005 elas Reinvere Soomes, kus jätkas 1994. aastal õpinguid nii kompositsioonis kui ka teoloogias. Sibeliuse Akadeemia lõpetas Reinvere 2004. aastal magistrikraadiga kompositsioonis, tema juhendajad olid Veli-Matti Puumala ja Tapio Nevanlinna. 2000/2001 oli Reinvere Berliini Kunstide Akadeemia stipendiaat. 2005. aastast elab ta Saksamaal. Reinvere ansambliteos "Loodekaar" võitis rahvusvahelise rostrumi 2000. aastal alla 30-aastaste kategoorias. Jüri Reinverel on ilmunud kaks autoriplaati: "a second...a century" (2009) ning "Requiem" (2010 CD+DVD). Soome Rahvusooperis esietendus 20. aprillil 2012 Reinvere ooper "Puhastus", millele järgnes uus ooperitellimus Norra Rahvusooperilt, kus 29. novembril 2014 jõudis esiettekandele tema ooper "Peer Gynt". 2015. aastal pälvis Reinvere Eesti riikliku kultuuripreemia ooperi "Peer Gynt" eest, 2017. aastal Eesti Muusikanõukogu Heliloomingupreemia ning 2018. aastal Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali aastapreemia orkestriteose "…ja väsimus õnnest nad tantsima viis" eest. Reinvere on ka väljapaistev esseist ja publitsist. Tema artikleid on ilmunud soome, saksa ja eesti ajakirjanduses, väljaannetele Postimees, Sirp. Alates 2013. aastast kirjutab Reinvere ka regulaarselt Saksamaa suurimale ajalahele Frankfurter Allgemeine Zeitung . Publitsistitegevuse eest pälvis Reinvere 2017. aastal Enn Soosaare eetilise esseistika preemia Alates sümfooniaorkestriteosest "Liivale kirjutatud" (2001) on Reinvere loomingus oluline roll seostel, mille põhiprintsiibiks on erinevate materjalide ja elementide üksteisest ainet ammutava niidistiku loomine. Ka on Reinvere loomingule iseloomulik väga selgelt teadvustunud kunstniku vastutustunne maailmas lahtirulluvate protsesside osas, mis kajastuvad ka orkestriteoses “… ja väsimus õnnest nad tantsima viis”. Ühiskonna ja psüühika varjukülgedele keskendumises võib tajuda tugevat Ingmar Bergmani mõju Reinvere loojaisiksusele. PÕHJENDUS Rahvusvaheline tippdirigent Paavo Järvi on oma Eesti Festivaliorkestriga toonud Eestisse rahvusvaheliselt kõrge orkestritaseme . Selles o rkestris osalevad Eesti parimad orkestrandid . Eelmise aasta s elle orkestriga tehtud kontserdid ja turneed on viinud Eesti orkestrikunsti ja Eesti heliloomingu maailma sellistele tipplavadele , kuhu Eestil siiani pääsu pole olnud . Nendeks o n BBC Proms Royal Albert Hallis Londonis , Hamburgi Elbphilharmonie ning tippkontserdisaalid Brüsselis , Zürichis , Kölnis , Berliinis , Viinis ja Luksemburgis . Oma orkestriga viis Paavo Järvi neisse saalidesse ka Eesti väljapaistvat orkestrimuusikat : Erkki -Sven Tüüri 9. s ümfoonia ja Arvo Pärdi 3. sümfoonia . Kontsertidele järgnes arvukas kiitev vastukaja nende ma a de esimeedias . Nende kontsertidega tõstis Paavo Järvi oluliselt Eesti helikunsti nähtavus t Euroopa tippu kuuuluvas kultuuriruumis ning andis suure panuse Eesti muusikakultuuri mainele maailmas . CV Paavo Järvi (s 1962) alustas muusikuteed Tallinnas , õppides löökpille ja dirigeerimist Otsa-nim Tallinna muusikakoolis . 1980. aastal asus ta elama USA- sse , kus jätkas õpinguid Curtise muusikainstituudis ja Los Angelese filharmoonikute instituudis Leonard Bernsteini juures . 1994–1997 oli ta Malmö sümfooniaorkestri , 1995–1998 Stockholmi kuningliku filharmooniaorkestri peadirigent . 2001–2011 oli ta Cincinnati sümfooniaokrestri muusikadirektor , tema käe all rändas kollektiiv läbi kogu USA ja Jaapani ning tegi edukaid kontserdireise Euroopas ; praegu on ta selle orkestri laureaat-dirigent . Alates 2004. aastast on Paavo Järvi Deutsche Kammerphilharmonie Bremeni kunstiline juht . Sellega tehtud Beethoveni ja Schumanni salvestused on jõudnud järjega Brahmsini . Beethoveni ja Schumanni salvestused on pälvinud mitmeid plaadiauhindu . Alates 2010 - 2017 o li Paavo Järvi Pariisi orkestri ( Orchestre de Paris) muusikaline juht ; tänavu jaanuaris avati Pariisis uus filharmoonia , mis on orkestri uus kodu . Pariisi orkester on teinud tema juhatamisel ka väga õnnestunud kontserte mitmel pool Euroopas ja Aasias ning salvestatud on CD-d Dutilleux’ ja Rahmaninovi muusikaga . 2012. aastal pälvis Paavo Järvi Prantsuse kultuuriministeeriumilt auhinna Commandeur de L’Ordre des Arts et des Lettres oma panuse eest Prantsusmaa muusikaellu . Frankfurdi Raadio sümfooniaorkestriga on ta esinenud Euroopa mainekates kontserdipaikades ning teinud väga eduka turnee Hiinas ning salvestanud DVD-le kõik Mahleri sümfooniad ( Unitel ). Alates hooajast 2015/16 sai temast Jaapani NHK sümfooniaorkestri peadirigent . Paavo Järvi on väga nõutud külalisdirigent paljude orkestrite ees , sealhulgas Berliini Filharmoonikud , Berliini Riigikapell , Viini sümfoonikud . Aastast 2002 on ta ka ERSO kunstiline nõustaja . ERSO ja Paavo Järvi plaat Sibeliuse kantaatidega koos RAM- i ja tütarlastekooriga Ellerhein võitis 2004. aastal Grammy parima kooriesituse kategoorias . Grammy võitis 2006. aastal ka ERSO- ga salvestatud plaat , millel on Griegi „Peer Gynt “ . Paavo Järvi on pidanud oluliseks sagedasti esitada ka eesti heliloojate muusikat Aastal 2012 pälvis ta Rahvusringhäälingu aasta inimese tiitli ja 2013 eesti kultuuri edendamise eest Valgetähe III klassi teenetemärgi . 2017. aastal sai Paavo Järvi Eesti Muusikanõukogu aastapreemia tippdirigendina Eesti muusika maailmakaardil hoidmise eest . Eesti Festivaliorkestri asutas Paavo Järvi 2011. aastal . Orkestris mängib põhiosa Eesti väljapaistvaid orkestrante . Selle orkestriga on Paavo Järvi andnud aasta tippkontserte Pärnu muusikafestivalil ning teinud kontserditurneesid maailma kõige kuulsamates saalides . 2018. aasta suvel andis orkesrer Paavo Järvi juhatusel kontserdid BBC Promsil Londonis Royal Albert Hallis ning Hamburgi Elbphilharmonie’s , mis oli Eesti kollektiivi lõplik läbimurre maailma kõige prestiizsematele lavadele ja pälvis laialdast kõlapinda mõlema maa esimeedias . PÕHJENDUS Tõnu Kaljuste korraldusel ja juhtimisel toimusid “ Eesti Vabariik 100 ” juubeliaasta põhilised ja keskselt olulised sündmused . Juunis tuli tema eestvõttel ettekandele meie rahvusklassika märgiline teos , Rudolf Tobiase “ Joonase lähetamine ” algversioonis . Sellele ettekandele eelnes Tõnu Kaljuste juhendamisel pikk uurimistöö , et tuua see heliteos ettekandele oma esialgses puhtuses . Augustis , taasiseseisvumispäeval oli Tõnu Kaljuste kunstiline juht ja idee üks põhiautoreid aasta muusikasümboliks saanud “ Üh e slaulmisele ” Tallinna lauluväljakul . See sündmus viis kokku Eesti muusikakultuuri klassika ja teised žanrid ning ühendas meie muusikakultuuri parima sisu ja esitajad . 2018. aasta sügisel tegi Tõnu Kaljuste Tallinna Kammerorkestri ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga er a kordselt menuka kontserdituuri Pariisi ja Ameerika Ühendriikidesse . Pariisi Filharmoonia väljamüüdud saalis andsid nad Arvo Pärdi teoste kontserdi , sama kordus Ameerika saalides New Yorgis ja Los Angeleses . New Yorgi raadiojaam WQXR valis selle kontserdi ka New Yorgi aasta kõige meeldejäävamate kontsertide hulka . PÕHJENDUS Rahvusvahelise haardega käesoleval ajal Saksamaal resideeruv helilooja Jüri Reinvere tõi oma Paavo Järvi ja Eesti Festivaliorkestri tellimusel loodud orkestriteoses “ … ja väsimus õnnest nad tantsima viis ” Eesti orkestriloomesse uue taseme ja mõtte . Teose helikeel vastab Eestis siiani vähe viljeldud rahvusvahelisele helikunsti stiilipöördele . Samuti on teoses uudse lähenemisena kajastatud ühiskondlikud teemad ja probleemid ning nendele osundamine . Helilooja ütleb : “ Alates ooperist “ Peer Gynt ” olen tegelnud ennekõike ühe järjest ohtlikuma teemaga , mis on meie praeguse ühiskonna ennasthävitava jõu aluseks . Keskne komponent selles on kultuuriväsimus . Oleme jõudnud sellisesse ajajärku , kus oleme kultuuri muutnud ühiskondlikuks tarbekaubaks , mitte enam meie väärtusi juhtivaks aluseks . S elles väsimuses me ei taju enam väärtuste tegelikke omadusi ja oma tegelikku seisu . Sellest siis ka tänamatus selle suhtes , mis meil on ja millegi kriisklev ihkamine , mis meil peaks olema .” CV Tõnu Kaljuste on rahvusvahelist tuntust kogunud oma mitmepalgelise repertuaariga , mis ulatub ooperitest ja klassikalistest sümfoonilistest teostest nüüdisaegse muusikani . Kaljuste on koostööd teinud näiteks selliste Põhja - ja Ida- Euroopa modernismi suurkujudega nagu Alfred Schnittke , György Kurtág , Krzysztof Penderecki, Gia Kantšeli ja Einojuhani Rautavaara ning on tõestanud end eesti heliloojate Arvo Pärdi , Erkki -Sven Tüüri , Veljo Tormise ja Heino Elleri loomingu suurepärase asjatundja ja tutvustajana . Kaljuste on olnud Rahvusooper Estonia dirigent ja Tallinna konservatooriumi õppejõud . 2010. aastast on ta Eesti Muusika - ja Teatriakadeemia professor ja dirigeerimisosakonna juhataja . Samalaadset tuntust on ta kodumaal pälvinud veel Eesti Filharmoonia Kammerkoori (EFK) ja Tallinna Kammerorkestri (TKO) asutaja ja peadirigendina . Kaljuste on olnud ka Rootsi Raadio koori ja Madalmaade kammerkoori peadirigent . Alates 2004. aastast on Kaljuste tema enda asutatud projektiteatri Nargen Opera kunstiline juht . Kaljuste eestvedamisel on 2006. aastast toimunud Nargenfestival . Teoste salvestamisel on Tõnu Kaljuste teinud koostööd ka plaadistusstuudiotega ECM Records, Virgin Classic ja Caprice Records. Kaljuste plaadistused on võitnud mitmeid auhindu : Diapason d'Or 2000, Cannes Classical Award, Edison Prize, Brit Award 2003. Tema salvestisi on korduvalt esitatud ka Grammy plaadiauhindade nominendiks . 2014 aasta alguses võitis Kaljuste plaadiga “Adam’s Lament” parima kooriesituse kategoorias Grammy Award’i . CD-l kõlab Arvo Pärdi muusika . Tõnu Kaljuste on Rootsi Kuningliku Akadeemia liige , ta on pälvinud Jaapani ABC muusikafondi aastapreemia ning rahvusvahelise Robert Edleri nimelise koorimuusikaauhinna . 2004. aastal anti Kaljustele Eesti Kultuurkapitali peapreemia ning 2010. aastal Eesti Muusikanõukogu interpretatsioonipreemia . Mitmel korral on teda autasustatud riikliku kultuuripreemiaga (2009, 2007, 2005), teda on tunnustatud ka välisministeeriumi kultuuripreemiaga (2011) ning ta on Valgetähe IV klassi teenetemärgi (1998) ja Riigivapi II klassi teenetemärgi (2000) kavaler .