Taotlus riigipreemiale

Alo Põldmäe Alo Põldmäe väljapaistva ja pikaajalise loomingulise tegevuse moo du s tavad helilooming, muusikapublitsistika, muusikauurimine, näituste, konverentside ja sümpoosionite korraldamine, raadiosaated, raamatute koosta mine ja väga pikk pedagoogitöö. Tema pika ja viljaka loomingulise tegevuse mõjul on meil täna väga palju tippheliloojaid, kes tema juures on oma loometeed alustanud: Tõnu Kõrvits, Helena Tulve, Mari Vihmand, Kristjan Kõrver, Ülo Krigul , Aare Kruusimäe, Liis Jürgens jt. Kõige lühemalt kokku võttes on Alo Põldmäe energiline eestvedaja, kes tänu oma laiale silmaringile ning väga heale suhtlemisoskusele nakatab muusikaga nii õpilasi, lugejaid, raadiokuulajaid , näitusekülastajaid kui kontserdipublikut. Pikaajalise muusikauurijana on ta tegelenud põhjalikult Raimond Valgre , Ludvig Juhti, Edvard Tubina ja teiste heliloojate muusikalise pärandiga, hoidnud sidemeid välis-eesti muusikute ja nende järeltulijatega. Ta on kõige paremas mõttes laia haardega muusikategelane, kelle tegevus muusikavaldkonnas on olnud pikaajaline ja väga tulemuslik. 2018 / 2019 kirjutab ooperit esimesest laulupeost , keskseks tegelaseks Lydia Koidula 2017 / 2018 Lu dvig Juhti biograafia „Kalevipoeg kontrabassiga“ ( ootab kirjastamist) , kokku ca 350 lk 2017/2018 oli Alo Põldmäe resideeriv helilooja Lasnamäe muusikakoolis. 2016 koostas Alo Põldmäe raamatu „Eesti klaver“, kirjastus SE&JS 2015 juubelikontserdid ja neli esiettekannet Eesti Muusika Päevade raames Tallinnas tuli Niguliste kirikus esiettekandele kooriteos „Ave Maria", juubelikontserdil „Vanemuise" kontserdimajas kõlasid esiettekandes „Norra fjordid" kahele klaverile ja „Suur-Taevaskoda" nelja le klaverile ning kammerkontserd il Tartu Jaani kirikus kõlas esiettekandes „Imitatsioonid" klassikalisele kitarrile, viiulile ja akordionile. 1980–1993 oli ta Eesti Heliloojate Liidu juhatuse vastutav sekretär ja aseesimees ning 1993–2009 Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi teadur ja muusikaosakonna juhataja. Lisaks on ta 2009. aastal loodud Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi idee autor ja asutaja, samuti selle juhatuse esimees (aastast 2011). Ta on laulnud ansamblis "Collage" ja Tallinna Kammerkooris. Alates 1983. aastast on ta tegutsenud kompositsiooniõpetajana Tallinna Muusikakeskkoolis, hiljem Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ja Nõmme Muusikakoolis ning 2009–2015 Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis. Tema sulest on ilmunud kogumikud "Ludvig Juht ja tema kontrabass" (SP Muusikaprojekt 2003) ning Raimond Valgrest kõnelev „Mu kallis Niina!“ (Eesti T eatri- ja Muusikamuuseum 2010), samuti arvukalt artikleid ja raadiosaateid Klassikaraadios ja mujal.