Taotlus riigipreemiale

Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium Suur-Karja 23 Tallinn 10.01.2018 Ettepanek Eesti Vabariigi kultuuripreemia määramiseks Käesolevaga teeme ettepaneku määrata Eesti Vabariigi kultuuripreemia (aastapreemia) väljapaistvale kunstiajaloolasele ja medievistile KAUR ALTTOAle. Kaur Alttoa (sünd 1947) on oma elu pühendanud Eesti keskaegse arhitektuuri ning linnaruumi uurimisele. Põhieesmärgiks on mõista ning selgitada siinse arhitektuuri arengulugu ja selle kujunemist mõjutanud impulsse. Tema peamiste teemade hulka kuuluvad Lõuna-Eesti sakraalarhitektuur, sh. Tartu ja maakirikud, Riia ehituspärand, Saare-Lääne sakraalarhitektuur 13. sajandil, Eesti linnused, keskaegne linnaehitus ja kloostriarhitektuur. Ta on lisaks pikaaegsele õpetajatööle kirjutanud raamatuid, publitseerinud artikleid ning restaureerinud ehitusmälestisi. Tegemist on vaieldamatult selle valdkonna elava klassikuga, suure meistriga, kelle teadmised ja eruditsioon väärivad kindlasti esiletoomist kõige kõrgemal tasemel. 2017. aastal ilmus koguteos „Tartu toomkirik. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum“, mis on esimene raamat suurimast keskaegsest kirikust Eestis. Kaur Alttoa panus sellesse koguteosesse on hindamatu. Selles raamatus on kokkuvõtlikult sees kogu Kaur Alttoa poolt tehtud uurimistöö viimase kolme aastakümne vältel – see sisaldab nii arheoloogilisi kaevamistöid, uuringuid, teadustööd kui ka restaureerimistegevust. Kaur Alttoa peatükid antud teoses hõlmasid toomkiriku ehituslugu, Toomemäge keskajal, toomkiriku allakäiguperioodi 16.-18. sajandini ning restaureerimist ja ümberehitusi 20.-21. sajandil. Koguteose „Tartu toomkirik. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum“ peatükid annavad võimaluse mõista selle monumendi ehitus-, ümberehitus- ja restaureerimislugu. Lisaks tekstile on ülimalt väärtuslik ka illustratiivne materjal, eelkõige originaalsed joonised ja plaanid (koostöös arhitekt Raul Vaiksooga), mis on spetsiaalselt selle raamatu jaoks tehtud ning on autoritelt nõudnud põhjalikku teadustööd. Lisaks teadlastele on see materjal väga väärtuslik ka avalikkusele, kuna esmakordselt on see materjal jõudnud laiema publikuni. Rõhutades veelkord Kaur Alttoa suurt panust Eesti keskaegse arhitektuuripärandi uurimisel ning selle materjali publitseerimisel, olen kindel, et Kaur Alttoa tegevus Eesti varasema kultuuriloo avamisel ning mõtestamisel väärib esiletõstmist Eesti riiklikku kultuuripreemia näol. Lisa: koguteos „Tartu toomkirik. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum“ Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mariann Raisma Tartu Ülikooli muuseumi direktor  KAUR ALTTOA CURRICULUM VITAE Kaur Alttoa (sündinud 14. septembril 1947 Tartus) on eesti kunstiajaloolane ja kultuuriloolane, Villem Raami auhinna laureaat. Alttoa on peamiselt uurinud Eesti keskaegset arhitektuuri, nii linnuseid kui ka sakraalhooneid. Põhieesmärgiks on selgitada siinse arhitektuuri arengulugu ja selle kujunemist mõjustanud impulsse. Peamised teemaringid: Lõuna-Eesti sakraalarhitektuur, sh. Tartu ja maakirikud; Riia ehituspärand; Saare-Lääne sakraalarhitektuur 13. sajandil; Eesti linnused - plaanilahendused, areng, tüpoloogia; keskaegne linnaehitus ja kloostriarhitektuur. 1995. aastal valmis tal magistritöö Lõuna-Eesti keskaegsete tellisehitiste teemal. Lisaks raamatutele on avaldanud sadakond teadusartiklit, mis ilmunud lisaks Eestile veel Soomes, Rootsis, Taanis, Saksamaal, Luksemburgis ja Venemaal. Pidanud külalisloenguid Helsingi, Turu, Göteborgi ja Kieli ülikoolides. Ta on juhatanud ka mitmeid arheoloogilisi väljakaevamisi Viljandi ordulinnusel, Narva linnusel, Vastseliina piiskopilinnusel ja mujal. Olnud tegev mitmete ehitusmälestiste restaureerimisel, sh Tartu Jaani kirik, Tartu ülikooli muuseum (endine Tartu toomkirik) Toomel, Halliste kirik, Viljandi Jaani kirik, Viljandi linnus, Padise klooster, Põhja-Tammsaare talu. Alates 1980. aastate lõpust on Alttoa olnud Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppejõud. Ta oli ka rahvusvahelise linnusteuuringuid publitseeriva sarja Castella Maris Baltici üks toimetajaid. 1968–1972 oli Tartu kunstirühmituse Visarid liige kui teoreetik ja tõlkija. Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale. 1977–2014 töötas Kaur Alttoa Tartu Ülikoolis. Aastatel 2005–2007 oli ta Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetooli hoidja. Õpetatud Eesti Seltsi ja ICOMOSi liige. Valitud Soome Keskaja Arheoloogia Seltsi esimeseks välisliikmeks. Haridus ja akadeemiline kraad Alttoa lõpetas 1966. aastal Tammsaare-nimelise Tartu 1. Keskkooli. Pärast keskkooli lõpetamist astus ta samal aastal Tartu Riiklikku Ülikooli ajalooteaduskonda ja lõpetas selle 1972. aastal kunstiajaloolase kutsega, kaitstes diplomitöö "Vastseliina linnus". Töötades juba Tartu Ülikoolis lektorina, kaitses Kaur Alttoa 1995. aasta märtsis TÜ filosoofiateaduskonnas väitekirjaga "Lõuna-Eesti arhitektuur 15. saj. – 16. saj. I poolel" teadusmagistri (Magister artium) kraadi kunstiajaloos. Töökäik Alttoa oli aastatel 1971–1990 Eesti Ehitusmälestiste Tartu filiaali teadur, 1975–1980 ühtlasi Tallinnas Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi vanemõpetaja. Aastatel 1988–1992 töötas ta Tartu Ülikooli ajaloo osakonna vanemõpetajana ja 1992. aastast lektorina. Ta on olnud ka Tartus asunud Anton Starkopfi muuseumi juhataja. Tunnustus  2000 – Villem Raami auhind  2001 – Valgetähe IV klassi teenetemärk  2006 – Riigivapi IV klassi teenetemärk Publikatsioone  1990 – "Villem Raami bibliograafia". Koostanud Kaur Alttoa ja Eve Palginõmm. Tallinn: Eesti Muinsuskaitse Selts. 46 lk [1]  1993–1999 "Eesti arhitektuur. 1–4".Üldtoimetaja Villem Raam. [Kaur Alttoa oli autoreid ja koostajaid]. Toimetanud Tiit Masso. Tallinn Valgus  1995 – "Ars Estoniae medii aevi grates Villem Raam viro doctissimo et expertissimo". [artiklite kogumik]. Koostanud Kaur Alttoa. Tõlkinud Viktor Sepp, Mart Aru, ja Jaan Unt. Eessõna Jaan Tammelt. Tallinn: Eesti Muinsuskaitse Selts. 210 lk. ISBN 998-5601459 [2]  1997 – Kaur Alttoa. "Saaremaa kirikud = The churches on the island of Saaremaa". Inglise keelde tõlkinud Liina Viires. Kujundanud Jaan Klõšeiko. Tallinn: Kunst. 80 lk. ISBN 589-9201002 (2. täiendatud trükk ilmus 2003. aastal, 95 lk, ISBN 589-9203188) [3]  1999 – Kaur Alttoa. "Estonian churches". Tallinn: Eesti Instituut. 15 lk [4]  2007 – "Saaremaa 2. Ajalugu. Majandus. Kultuur". Toimetajad Kärt Jänes-Kapp, Enn Randma ja Malle Soosaar. Autorid Kaur Alttoa jt. Kujundaja Angelika Schneider. Tallinn: Koolibri. 1136 lk. ISBN 978- 9985018828 [5]  2011 – Kaur Alttoa. "Tartu Jaani kirik". Sarja "Eesti kirikud" 3 köide. Kaasautorid Eve Alttoa, Krista Kodres, Anu Mänd. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011. 135 lk. ISBN 978-9985989647 [6]  2015 – "Viljandi ordulinnus ja Lossimäed läbi aja = The Teutonic Order's castle and castle hills in Viljandi through time". Viljandi Muuseumi Toimetised V köide. Koostaja ja toimetaja Ain-Andris Vislapuu. Autorid Heiki Valk, Arvi Haak, Juhan Kreem, Kaur Alttoa ja Ain-Andris Vislapuu. Inglise keelde tõlkinud Juta Ristsoo, Heiki Valk ja Arvi Haak. Kujundanud Kristjan Mändmaa. Viljandi: Viljandi Muuseum. 183 lk. ISBN 978-9949928637 [7]  2015 – Kaur Alttoa. "101 Eesti pühakoda". Toimetanud Eha Kõrge. Kujundanud Mari Kaljuste. Fotograaf Kaur Alttoa. Tallinn: Varrak. 214 lk. (sari "101 Eesti ...") ISBN 978-9985335314 [8]  2017 – Kaur Alttoa. "Tartu. Piiskopi- ja hansalinnast Emajõe Ateenaks. Kirjutisi Tartu vanemast ehitusloost". Toimetanud Urmas Tõnisson. Kujundanud Mari Ainso. Tartu: Ilmamaa. 375 lk. (sari "Ilmatargad") ISBN 978-9985776049 [9]  2018 – "Tartu toomkirik. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum". Koostajad Mariann Raisma ja Krista Andreson. Autorid Kaur Alttoa, Malle Ermel, Lea Leppik, Madis Maasing, Juhan Maiste, Martin Malve, Mihkel Mäesalu, Anu Ormisson-Lahe ja Heiki Valk. Tõlkija Juta Ristsoo. Väljaandja: Tartu Ülikooli muuseum. 336 lk. ISBN 978- 9985410929 [10] Käsikirju  1969: "Eesti kunsti üldnäitused 1906–1918". Auhinnatöö. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool. 122 lk  1972: "Vastseliina linnus". Diplomitöö. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool  1995: "Lõuna-Eesti arhitektuur 15. saj.–16. saj. I poolel". Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool. 206 lk