Kiri

Ministeeriumid Riigikantselei 10.01.2019 nr 1-13/118-1 Eelnõu „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 koostamise ettepanek“ esitamine kooskõlastamiseks Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 koostamise ettepaneku“. Palume teie kooskõlastust ja esmaseid ettepanekuid teie valitsemisala peamistest võimalustest siseturvalisuse valdkonna probleemide lahendamisele kaasa aitamisel. Palume vastust hiljemalt 12 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Katri Raik siseminister Lisa: 1. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 koostamise ettepanek; 2. Vabariigi Valitsuse korralduse „„Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ koostamise ettepaneku heakskiitmine“ eelnõu; 3. Vabariigi Valitsuse korralduse „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 koostamise ettepaneku heakskiitmine“ eelnõu seletuskiri. Maia Eskla 6125238 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA september 2018 EELNÕU 17.09.2018 KORRALDUS 2018 nr „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ koostamise ettepaneku heakskiitmine Vastavalt riigieelarve seaduse § 20 lõikele 2 ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määrusega nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“: 1. Kiita heaks ettepanek koostada „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ (edaspidi arengukava). 2. Määrata arengukava koostamise eest vastutavaks ministeeriumiks Siseministeerium ning arengukava väljatöötamises osalevateks ministeeriumiteks kõik teised ministeeriumid ja Riigikantselei. 3. Siseministeeriumil esitada arengukava Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks hiljemalt 2019. aasta juunis. Jüri Ratas peaminister Taimar Peterkop riigisekretär  TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA september 2018 Vabariigi Valitsuse korralduse „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 koostamise ettepaneku heakskiitmine“ eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS Lähtudes Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määruse nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord” §-st 5 ja riigieelarve seaduse §-st 20, esitab Siseministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku valdkondliku arengukava „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ koostamiseks. Arengukava saab olema jätkuks praegu kehtivale „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ dokumendile. Arengukava katab riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Siseturvalisus“. Valdkondliku arengukava „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ koostamise ettepaneku heakskiitmise eelnõu algatas Siseministeerium. Koostamise ettepaneku eeltööna koostati Siseministeeriumi ja valitsemisala töötajate poolt valdkonda mõjutavate tegevuskeskkonna suundumuste analüüsid. Analüüsiti seadusandliku ja poliitilise keskkonna, majandusliku-, sotsiaalse-, tehnoloogilise-, ja ökoloogilise keskkonna arenguteid. Samuti koostati kitsamad analüüsid eri siseturvalisuse valdkondade kohta. Analüüside koostamisele aitasid kaasa seminarid, kus osalesid nii valdkonna asutuste kui vabaühenduste esindajad. 2. EELNÕU EESMÄRK JA SISU Pragu kehtiv siseturvalisuse arengukava on koostatud aastateks 2015–2020. Siseturvalisuse teemade suunamiseks on vajalik koostada senise arengukava jätkudokument, selleks et:  määrata kindlaks uue arengukava elluviimise perioodi siseturvalisuse valdkonna suunad, vastutusalad ja koostöövormid, mis on turvalise elukeskkonna loomise ja säilitamise aluseks;  planeerida ministeeriumide valitsemisalade siseturvalisusesse panustamise ressursse Vabariigi Valitsuse tasandil, kasutada neid ressursse ühiselt ja saavutada tegevuse suurem mõjusus;  tagada kooskõla Euroopa Liidu poliitikaeesmärkidega perioodil 2021–2027;  luua eeldused tegevuspõhisele eelarvestamisele üleminekuks ja sellega valdkonna ressursside efektiivsemaks kasutamiseks. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 koostamise ettevalmistamisel tehtud väliskeskkonna tulevikutrendide ja valdkonna probleemide analüüsi tulemusel järeldati, et praegu kehtiva arengukava üldeesmärk on asjakohane ka aastatel 2020–2030. Turvalisus tähendab stabiilset elukeskkonda, milles inimene tunneb ennast kaitstult ja kus on tagatud tema ohutus. Üldeesmärk on ka edaspidi see, et Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Nutikate, optimaalsete ja mõjusate lahendustega parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi.  TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA september 2018 Seega on aastatel 2020–2030 jätkuvalt vaja kujundada ohutut elukeskkonda ning suurendada elanike teadlikkust, kinnistada ja vajaduse korral muuta hoiakuid ja käitumist, et vähendada õnnetusi ja vajadust tegeleda õnnetuste tagajärgedega. Teisalt on vaja kindlustada ja tugevdada reageerimisvõimekust. Juba hetkel kehtiva arengukava rakendamisel loodi eeldusi reageerimissuutlikkuse, elanike teadlikkuse, turvalisusele kaasa aitavate hoiakute ning kogukondliku turvalisuse edendamiseks – seda nii erinevate mudelite, analüüside kui ka regulatsioonide kaudu. Edaspidi on vaja aga neid algatusi juurutada ja edasi arendada. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu koosneb kolmest punktist: Punkt 1. Kiita heaks ettepanek koostada „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“. Punkt 2. Määrata arengukava koostamise eest vastutavaks ministeeriumiks Siseministeerium ning arengukava väljatöötamises osalevateks ministeeriumiteks kõik teised ministeeriumid ja Riigikantselei. Punkt 3. Siseministeeriumil esitada arengukava Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks hiljemalt 2019. aasta veebruaris. 3. KORRALDUSE JÕUSTUMISEGA KAASNEVAD MÕJUD Olulisimad positiivsed mõjud avalduvad ennekõike seoses riigi julgeoleku ja välissuhetega, regionaalarenguga ning riigi asutuste korraldusega. Siseturvalisuse arengukava elluviimisega kaasneb eeldatav positiivne mõju ka teistele valdkondadele. Arengukavaga kaasnevaid mõjusid analüüsitakse põhjalikumalt arengukava ja programmide koostamisel. 4. KORRALDUSE RAKENDAMISEKS VAJALIKUD KULUTUSED Arengukava koostamisega seotud kulud kaetakse Siseministeeriumi tegevuskuludest. 5. EELNÕU JÕUSTUMINE Korraldus jõustub üldises korras. 6. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumitele, Riigikantseleile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule.  Tegemist on kooskõlastamisele edastatud dokumendiga. SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2020–2030 KOOSTAMISE ETTEPANEK  Tegemist on kooskõlastamisele edastatud dokumendiga. SISUKORD Sissejuhatus ja taust ..................................................................................................................... 3 1. Arengukava koostamise eesmärk ja vajadus .............................................................................. 3 2. Valdkonna olukorra analüüs, suundumused ja olulisimad probleemid ....................................... 5 2.1. Valdkonda iseloomustavate olulisemate näitajate ülevaade........................................................... 5 2.2. Ülevaade kesksetest lahendamist vajavatest probleemidest ja proovikividest nende lahendamisel7 2.2.1. Probleem: elanike teadmised, hoiakud, oskused ning neist tingitud käitumine ei aita piisavalt ära hoida ohtusid elule, tervisele ja varale ....................................................................... 7 2.2.2. Probleem: siseturvalisuse teenuste jätkusuutlik ja kvaliteetne pakkumine üle riigi on raskendatud .................................................................................................................................. 10 2.2.3. Probleem: sisejulgeolekut mõjutavad peale tavapäraste tegurite üha rohkem välised ohud, nagu vägivaldsete ideoloogiate ülemaailmne levik, rahvusvaheline terrorism, selle rahastamine ja rahapesu lai levik, ohtlike tehnoloogiate areng, küberründed, vaenulike eriteenistuste tegutsemine ja hübriidohud ............................................................................................................................... 12 2.2.4. Probleem: kriisiennetus ja hädaolukordadeks valmisoleku suutlikkus avalikus- ja erasektoris pole piisav ning võib pärssida võimalike hädaolukordade ennetamist või nendega toimetulekut17 2.2.5. Probleem: inimeste ränne, välismaalaste elama asumine Eestisse ning sellest tulenev Eesti ühiskonna mõningane muutumine heterogeensemaks toob kaasa uued ohud, mis võivad pärssida ühest küljest Eesti arengut soodustava ning teisalt siseturvalisust tagava kodakondsus- ja rändepoliitika elluviimist ............................................................................................................... 18 3. Arengukava rakendamisega kaasnevate eeldatavate mõjude esmane hinnang......................... 20 4. Seosed läbivate teemadega .................................................................................................... 21 5. Arengukava koostamise korraldus ja selles osalejad ................................................................ 22 5.1. Arengukava koostamise ja kaasamise ajakava ........................................................................... 22 5.2. Arengukava koostamise juhtimine ............................................................................................. 22 5.3. Arengukava rahastamine ........................................................................................................... 22 5.4. Arengukava koostamises osalevad ministeeriumid ja teised seotud pooled ............................ 22 2  Tegemist on kooskõlastamisele edastatud dokumendiga. Sissejuhatus ja taust Lähtudes Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määruse nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord”1 §-st 5 ja riigieelarve seadusest2, esitab Siseministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku valdkondliku arengukava „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ koostamiseks. Arengukava saab olema jätkuks praegu kehtivale „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ dokumendile. Arengukava katab riigi eelarvestrateegia3 tulemusvaldkonna „Siseturvalisus“. Arengukava koostamise ettepanekus selgitatakse arengukava koostamise vajadust, antakse ülevaade valdkonna hetkolukorrast, olulisematest lahendamist vajavatest probleemidest ning nendega seotud tegevuskeskkonna trendidest ja esialgsetest eesmärkidest. 1. Arengukava koostamise eesmärk ja vajadus Praegu kehtiv siseturvalisuse arengukava on koostatud aastateks 2015–2020. Siseturvalisuse teemade suunamiseks on vajalik koostada senise arengukava jätkudokument, selleks et:  määrata kindlaks uue arengukava elluviimise perioodi siseturvalisuse valdkonna suunad, vastutusalad ja koostöövormid, mis on turvalise elukeskkonna loomise ja säilitamise aluseks;  planeerida ministeeriumide valitsemisalade siseturvalisusesse panustamise ressursse Vabariigi Valitsuse tasandil, kasutada neid ressursse ühiselt ja saavutada tegevuse suurem mõjusus;  tagada kooskõla Euroopa Liidu poliitikaeesmärkidega perioodil 2021–2027;  luua eeldused tegevuspõhisele eelarvestamisele üleminekuks ja sellega valdkonna ressursside efektiivsemaks kasutamiseks. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 koostamise ettevalmistamisel tehtud väliskeskkonna tulevikutrendide ja valdkonna probleemide analüüsi tulemusel järeldati, et praegu kehtiva arengukava üldeesmärk on asjakohane ka aastatel 2020–2030. Turvalisus tähendab stabiilset elukeskkonda, milles inimene tunneb ennast kaitstult ja kus on tagatud tema ohutus. Üldeesmärk on ka edaspidi see, et Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Nutikate, optimaalsete ja mõjusate lahendustega parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi4. Seega on aastatel 2020–2030 jätkuvalt vaja kujundada ohutut elukeskkonda ning suurendada elanike teadlikkust, kinnistada ja vajaduse korral muuta hoiakuid ja käitumist, et vähendada õnnetusi ja vajadust tegeleda õnnetuste tagajärgedega. Teisalt on vaja kindlustada ja tugevdada reageerimisvõimekust. Juba hetkel kehtiva arengukava rakendamisel loodi eeldusi reageerimissuutlikkuse, elanike teadlikkuse, turvalisusele kaasa aitavate hoiakute ning kogukondliku turvalisuse edendamiseks – seda nii erinevate 1 Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määrus nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“. Kättesaadav aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/12790098 (10.09.2018). 2 Riigieelarve seadus. Kättesaadav aadressil http://www.riigikogu.ee/index.php?op=emsplain&page=pub_file&file_id=c0adb050-1e43-4e26-9b6a- bbe1048e5ef9& (10.09.2018). 3 „Riigi eelarvestrateegia 2019–2022“. Kättesaadav aadressil https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-majandus/riigi-eelarvestrateegia (10.09.2018). 4 Üldeesmärki täpsustatakse vajaduse korral arengukava koostamisel. 3  Tegemist on kooskõlastamisele edastatud dokumendiga. mudelite, analüüside kui ka regulatsioonide kaudu. Edaspidi on vaja aga neid algatusi juurutada ja edasi arendada. Eesmärgi saavutamiseks koostatakse esialgse hinnangu järgi viis programmi. Arengukava koostamise käigus võib programmide arv ja sisu muutuda. Programmide nimekirja ja ulatust ning eesmärkide sõnastust kohandatakse nende arengukava ja programmide koostamisel vastavalt vajadusele, kuid praegu on need kavandatud järgmiselt: Joonis 1. „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ kavandatavad programmid ja eesmärgid (esialgne sõnastus) Siseturvalisuse arengukava koostamisel ja elluviimisel lähtutakse viiest põhimõttest:  turvalisus algab meist endist;  turvalisuse tagamine on terviklik ning eeldab erinevate osapoolte jõupingutusi;  kõige mõistlikum on ohte ja õnnetusi ennetada;  oluline on jõuda teadmistepõhiselt probleemide põhjusteni ja need koostöös lahendada;  probleemide lahendamisel kasutatakse ajakohaseid, mõjusaid, nutikaid ja optimaalseid lahendusi. 4  Tegemist on kooskõlastamisele edastatud dokumendiga. 2. Valdkonna olukorra analüüs, suundumused ja olulisimad probleemid 2.1. Valdkonda iseloomustavate olulisemate näitajate ülevaade Siseturvalisuse valdkonda iseloomustavad olulisimad näitajad on tabelis 1, kust on näha olukorra muutused hetkel kehtiva arengukava elluviimise ajal. Kokkuvõttes võib öelda, et enamus varasemalt seiratud näitajate puhul on saavutatud edasiminek soovitud tasemeni ning uuel perioodil on mitmete teemade puhul peamiseks proovikiviks pigem senise taseme säilitamine, mitte aga näitajate oluline paranemine. Tabel 1. Mõõdikud „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ eesmärgi täitmise hindamiseks 2014 2015 2016 2017 2018 Allikas Eurobaromeeter/ Elanike hinnang Siseministeerium, Eesti 89% 92% 89,3% 94% 94% siseturvalisuse siseturvalisusele avaliku arvamuse uuring Eurobaromeeter / Elanike hinnang Siseministeerium, elukoha 90% 92% 93,5% 94% 96% siseturvalisuse turvalisusele avaliku arvamuse uuring Elanike osakaal, kes andmed 6% / 9% 5% / 10% 3%/11% 3% / 12% peavad puudu - kuritegevust, andmed - sisserännet, 5% / 18% 45% / 36% 19% /26% 14% / 22% puudu Standard - terrorismi Eurobaromeeter riigi peamiseks mureks (Eestis, andmed 3% / 6% 4% / 11% 3% / 14% 2% / 16% võrdluseks Euroopa puudu Liidus keskmiselt) Siseministeerium, Elanike kaasatus siseturvalisuse siseturvalisuse – – 46,1% – 30% avaliku arvamuse tagamisse uuring Siseturvalisuse 84% 86% 86% 86% 89% asutuste 95% 95% 96% 96% 97% usaldusväärsus: Turu-uuringute institutsioonide - Politsei- ja usaldusväärsuse Piirivalveamet 89% 90% 91% 93% 94% uuring - Päästeamet - Häirekeskus Elanike hinnangud turvalisusele Eesti elanike hinnangud turvalisusele on kõrged. Eestit elamiseks turvaliseks riigiks pidavate elanike arv on viimastel aastatel suurenenud, sealjuures on oluliselt suurenenud nende hulk, kes nõustuvad selle väitega täielikult. 2015. aasta Eurobaromeetri uuringu järgi leidis 92% vastanuid, et Eesti on elamiseks turvaline riik. 2018. aastal pidas siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringu järgi Eestit elamiseks turvaliseks riigiks koguni 94% vastanutest. Oma kodu ümbruskonda turvaliseks pidavate elanike osakaal on püsinud stabiilselt kõrgena (2015. aastal 92% ja 2018. aastal 96%), ja siingi on suurenenud nende inimeste osakaal, kes väitega 5  Tegemist on kooskõlastamisele edastatud dokumendiga. täielikult nõustuvad. Väärib märkimist, et Kirde-Eesti elanike hinnangud Eesti turvalisusele on madalamad (2018. aastal 83%) kuid kodupiirkonna osas ei erine hinnangud märkimisväärselt (2018. aastal 92%). Seetõttu tasub uue perioodi arengukava väljatöötamisel piirkondlike erisuste vähendamisele senisest teravamat tähelepanu pöörata. Võrreldes Euroopa keskmisega peavad eestlased Eurobaromeetri uuringu järgi oma riiki turvalisemaks – 28 riigi pingereas 7. koht. Euroopas keskmiselt on turvalisusele antud hinnangud püsinud samal tasemel. Küll on võrreldes 2015. aastaga vähenenud eurooplaste, sh eestlaste veendumus, et Euroopa on elamiseks turvaline koht. Toimunud terroriaktid ei ole mitte niivõrd mõjutanud seda, kuidas inimesed tajuvad oma isiklikku turvalisust, vaid neil on olnud rohkem mõju Euroopa üldise turvalisuse tajumisele. 2018. aasta siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringule vastanute hinnangul on neli kõige olulisemat kodukoha turvalisust suurel määral tõstvat tegurit valvekaamerad avalikes kohtades (53%), kogukonna suurem sidusus ehk see, et naabrid tunnevad üksteist (51%), politseipatrullid tänavatel (49%) ning kohaliku omavalitsuse tegevused turvalise keskkonna kujundamisel (samuti 49%). 2018. aastal siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringule vastanud leidsid, et Eesti turvalisust vähendavad üldine vaesus ja sotsiaalne tõrjutus (79%), rahvusvaheline terrorism (75%), põgenike olukord Euroopa Liidus (74%) ning poliitiline ebastabiilsus lähinaaberriikides (73%). Neid teemasid ei peeta aga Eesti riigi peamisteks muredeks – ei kuritegevus, sisseränne ega terrorism pole elanike hinnangul riigi kolme peamise probleemi hulgas. Elanike hinnangud olulisematele probleemidele riigis ja Euroopa Liidus Kui 2015. aastal kerkis Euroopa rändekriisi mõjul Eesti elanike arvates kõige tähtsamaks probleemiks, millega Eesti riik vastamisi seisab, sisseränne, siis 2016. aasta jooksul vähenes mure sisserände pärast märkimisväärselt (45%-lt 19%-ni) ja 2017. aastal veelgi (19%-lt 14%-ni). Eesti elanike hinnangul olid riigi jaoks kolm peamist muret: tervis ja sotsiaalkaitse, hinnataseme tõus ning maksupoliitika. Samas on Eesti elanikud arvamusel, et terrorism (47% vastajaid) ja sisseränne (62% vastajaid) on kõige olulisemad teemad, millega Euroopa Liidu tasandil tegelda. Eestis on terrorismioht väike. Seda tajuvad ka Eesti elanikud, sest terrorismi peab Eesti riigi peamiseks mureks 2% elanikke. Samas peame arvestama Euroopas ja mujal toimuvate relvakonfliktide, äärmusluse leviku ja rändetrendidega, sest need võivad mõjutada ka meie julgeolekut. Samuti on Eesti elanike puhul kasvanud oht sattuda välismaal terrorirünnaku piirkonda. Elanike valmisolek panustada siseturvalisuse valdkonda Hetkel kehtiva siseturvalisuse arengukava üks olulisi eesmärke on, et suureneks igaühe panus turvalisuse tagamisel. Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringu järgi on elanike kaasatus siseturvalisuse tagamisse võrreldes 2016. aastaga vähenenud (2016. aastal oli see 46,1% ja 2018. aastal 30%).5 Peamiseks takistuseks turvalisusega seotud vabatahtlikus tegevuses osalemisel nimetati muid kohustusi ja vähest vaba aega (58%) ning füüsilistele võimetele esitatavaid nõudeid (40%). Elanike kaasatust siseturvalisuse tagamisse on vaja uue arengukava elluviimisperioodil parandada6. On olemas tugevad eeldused suurendada elanike panust enda ja kodukoha turvalisuse parandamisel. Inimesed on enamasti veendunud, et peaksid ise aktiivselt osalema omaenda ja kodukoha turvalisuse tagamisel (93%). Turvalisusega seotud vabatahtlikus tegevuses osalemise suurendamisel on samuti potentsiaali. Seda ilmestab inimeste valmisolek panustada vabatahtlikusse tegevusse: naabrivalves on osalenud 9% elanikke, samas kui 56% vastanuid on valmis selles edaspidi samuti osalema; abipolitseinike 5 Elanike kaasatus siseturvalisuse tagamisse näitab kui suur osakaal vastanutest on viimase 12 kuu jooksul osa võtnud ühest või mitmest järgmisest tegevusest: turvalisusega seotud õppused või kursused; naabrivalve; infopäevad või koosolekud turvalisuse teemal; turvalisusega seotud talgud (õnnetuse tagajärgede likvideerimine, keskkonna turvalisemaks tegemine); abipolitseinike töö; vabatahtlike päästjate töö; muud üritused/ettevõtmised, mille raames on jagatud infot turvalisuse teemal. 6 Vabatahtlikust tegevusest on juttu ka peatükis 2.2.2. 6  Tegemist on kooskõlastamisele edastatud dokumendiga. ja päästjate töös on osalenud vaid 1% vastanutest, kuid iga viies 15–49-aastane Eesti elanik on huvitatud abipolitseinikuks või vabatahtlikuks päästjaks hakkamisest. Vaid 12% nendest, kes 2018. aastal vastasid siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringule, leidsid, et mitte miski ei motiveeriks neid osalema turvalisusega seotud vabatahtlikes tegevustes (2016. aastal oli neid 22%). Kõige olulisemaks motiveerijaks peetakse soovi luua turvalisust oma kodukohas – uue arengukava koostamisel tuleb seega tegeleda selliste võimaluste loomise ja teavitustegevuse läbimõtlemisega. Usaldus siseturvalisusesse panustavate asutuste ja vabatahtlike suhtes Usaldus vabatahtlike organisatsioonide suhtes on kõrge (74–87%). Samuti püsib endiselt suur elanike usaldus siseturvalisust tagavate asutuste suhtes – Päästeametit usaldas 2018. aastal 97%, Häirekeskust 94% ning Politsei- ja Piirivalveametit 89% küsitlusele vastanutest. Hinnatavast 25 institutsioonist usaldavad eestimaalased kõige enam just neid asutusi. 2.2. Ülevaade kesksetest lahendamist vajavatest probleemidest ja proovikividest nende lahendamisel Arengukava eeltööna koostati valdkonda mõjutavate tegevuskeskkonna suundumuste analüüsid. Analüüsiti seadusandliku ja poliitilise keskkonna, majandusliku-, sotsiaalse-, tehnoloogilise-, ja ökoloogilise keskkonna arenguteid. Samuti koostati kitsamad analüüsid eri siseturvalisuse valdkondade kohta. Analüüside koostamisele aitasid kaasa seminarid, kus osalesid nii valdkonna asutuste kui vabaühenduste esindajad. Järgnevates alapeatükkides antakse väliskeskkonna tulevikutrendide analüüsi ja valdkondade analüüside põhjal ülevaade olulisematest kitsaskohtadest ja lahendamist vajavatest probleemidest, mille kõrvaldamiseks uus arengukava koostatakse. Selgitatakse nende probleemide tausta ja tegevuskeskkonna suundumusi. Statistika on esitatud peamiselt praegu kehtinud arengukava (aastad 2015–2017), kuid mõne teema puhul ka pikema ajavahemiku kohta. Arenguvajadusi ja täpseid probleemide lahendamise viise on analüüsis käsitletud vähe, kuna need tuleb koostöös partneritega kokku leppida arengukava ja programmide väljatöötamise käigus. 2.2.1. Probleem: elanike teadmised, hoiakud, oskused ning neist tingitud käitumine ei aita piisavalt ära hoida ohtusid elule, tervisele ja varale Inimeste teadmistel, hoiakutel, oskustel ja käitumisel on oluline roll ohtude märkamisel ja nende ennetamisel. Siseturvalisuse arengukavas keskendutakse ennetus- ja sealhulgas teavitustööle, et parandada inimeste suutlikkust ja hoiakuid, mis aitaks hoida ära erinevaid ohtusid elule, tervisele ja varale. Eelkõige on tähelepanu all vigastuste ja vigastussurmade (täpsemini liikluses, tulekahjus, uppumise, uimasti üledoosi, mürgistuste, sh gaasimürgistuste ning tapmiste ja mõrvade tagajärjel hukkunud või vigastatud), varavastaste süütegude, avaliku korra rikkumiste ja hädaolukordade kahjude ärahoidmine. Siseturvalisuse arengukava tegevused on seotud ja aitavad kaasa ka vägivalla ennetusele laiemalt, kuid vägivalla teema on hetkel eraldi käsitletud Justiitsministeeriumi kureeritavas vägivalla ennetamise strateegias. Vigastussurmade arv7 on jäänud võrreldes 2015. aastaga ligilähedasele tasemele (2015. aastal 271 ja 2017. aastal 268). Samas on vigastussurmade arv 100 000 elaniku kohta endiselt märkimisväärselt kõrgem kui Euroopas keskmiselt8. Liiklusohutusprogrammi täitmise perioodil (2012–2017) on liiklusõnnetustes hukkunute arv olnud langustrendis ja ka viimase kolme aasta võrdluses on vähenenud liiklusõnnetustes hukkunute arv 23% võrra (2015. aastal 67 ja 2017. aastal 48). Liiklusõnnetuste langustrend on paraku peatunud – 2018. aasta esialgse statistika kohaselt hukkus 67 inimest. 7 Siseturvalisuse arengukavas kajastatakse vigastussurmade all liikluses, tulekahjus ja uimasti üledoosi ning tapmiste ja mõrvade tagajärjel hukkunuid, samuti vees uppunuid. Sotsiaalministeerium on alates 2015. aasta algusest vigastuste ennetamise valdkonna üldkoordineerija. 8 Eurostat. 7  Tegemist on kooskõlastamisele edastatud dokumendiga. Veeõnnetustes uppunute arv on alates 2010. aastast, kui alustati süsteemse ennetustööga, vähenenud umbes kaks korda (2010. aastal 90 uppunut ja 2017. aastal 43 uppunut). Viimase kolme aasta võrdluses on toimunud aga väike kasv (2015. aastal 39 uppunut ja 2017. aastal 43). Alates 2006. aastast, kui alustati tulesurmade süsteemse ennetamisega on tulesurmade arv vähenenud neli korda (2005. aastal 164 ja 2017. aastal 38). Langus on toimunud ka aastatel 2015–2017 (vastavalt 50 ja 38). Viimasel kolmel aastal on lähisuhtevägivallaga seotud infoteadete ja kuriteojuhtumite koguarv jäänud samaks. Vähenenud on tapmiste ja raskete tervisekahjustustega lõppenud juhtumite arv. 2017. aastal alustati Pärnu maakonnas lähisuhtevägivalla katseprojektiga, mille eesmärk oli vägivallatseja kodust ära viia ja võimalikult kiiresti juhtunu lahendada. Järgnevatel aastatel on vaja leida lahendused projektis katsetatud koostöötegevuste juurutamiseks üle Eesti. Aasta-aastalt on vähenenud tapmiste ja mõrvade arv (2015. aastal 45 ja 2017. aastal 29). Kusjuures valdav osa tapmistest ja mõrvadest on toime pandud ühise alkoholitarvitamise käigus. Enamikul juhtudel on alkoholijoobes olnud nii kuriteo toimepanija kui ka tema ohver9. Üldine väärtegude registreerimine on vähenenud, kuid narkootikumide tarvitamise ja väikses koguses omamisega seotud juhtumite arv on viimase kolme aastaga kasvanud kolmandiku võrra (2014. aastal 2723 ja 2017. aastal 4180 juhtu). Mõjutusvahendina kasutatakse peamiselt rahatrahvi. Narkosurmad on viimasel paaril aastal taas kasvutrendis ja sarnaselt varasemaga on enam kui 80% surnutest mehed. Eesti on narkosurmade poolest Euroopas jätkuvalt esirinnas – 2016. aastal oli ELis keskmiselt 21 üledoosi surmajuhtu miljoni elaniku kohta, kuid Eestis 10310. Narkootikumide üledoosi tõttu hukkus 2017. aastal 110 inimest ning alates 2000. aastast on narkootikumide tarvitamise tõttu hukkunud 1811 inimest. Tänu politsei jõupingutustele vähenes 2017. aastal uimastite pakkumine märgatavalt, kuid oluliselt ei kasvanud ravi ja sotsiaalteenuste saamiseks pöördunud sõltlaste arv. Sõltlaste poolt abi otsimist ja ravile jõudmist takistavad ühiskonna stigmatiseeriv hoiak uimasteid tarvitavate isikute suhtes, aga ka narkorehabilitatsiooniteenuste kättesaadavus. Puudusi esineb ka asutuste koostöös ja infovahetuses ning teenuste sidususes, mille tulemuseks on uimastitarvitajatest õigusrikkujatele karistamisele alternatiivsete meetmete (ravi, rehabilitatsioon, kahjude vähendamine, nõustamine jm terviseteenused) vähene kasutamine. Uimastiprobleemide, vaimse tervise probleemide, koolist puudumise ja õigusrikkumiste põhjused on sageli samad, mistõttu tuleb ennetusse panustada eri valdkondadega seotud asutuste koostöös. Murettekitavad on ka teised vigastussurmad, näiteks enesetapud ja kukkumised, kuid nende nagu ka teiste vigastussurmade ennetamine ei ole võimalik üksnes siseturvalisuse valdkonna meetmetega. Enesetappude arv on viimasel aastal suurenenud (Tervise Arengu Instituudi andmetel oli 2015. aastal 203, 2016. aastal 186 ja 2017. aastal 226 surmajuhtumit esialgsetel andmetel)11. Viimaste aastate jooksul ei ole vähenenud ka kukkumiste tõttu toimunud õnnetussurmad. Vigastussurmade hulk on vähenenud vaid nende teemade puhul, kus tehakse süsteemset ennetustööd, mistõttu on vaja sellele jätkuvalt tähelepanu pöörata nii siseturvalisuse, rahvatervise kui ka teistes valdkondades. Üheks võimaluseks on laiendada Päästeameti volitusi kodunõustamise osas, et see hõlmaks kõiki koduseid riske (sh kukkumised, gaasist tingitud õnnetused). Õnnetusjuhtumite kõrval on ohuks inimeste varale erinevate varavastaste süütegude toimepanemine. Nende arv on alates 2010. aastast olnud langustrendis – 2017. aastal oli varavastaste süütegude arv 22 783, mis on 52% väiksem kui 2010. aastal12. Varavastaste süütegude vähenemise üheks põhjuseks 9 Kuritegevus Eestis 2017. Kättesaadav aadressil http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/kuritegevuseestis_2017_veebi0 1.pdf (10.09.2018). 10 The European Monitoring Centre for Drugs and Drug Addiction. Kättesaadav aadressil http://www.emcdda.europa.eu/ (10.09.2018). 11 TAI Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Kättesaadav aadressil http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/01Rahvastik/01Rahvastik__04Surmad/SD21.px/table/tableViewLayo ut2/?rxid=ee518c7b-95a3-4c1c-a7e7-06fd09a034d0 (10.09.2018). 12 Kuritegevus Eestis 2017. 8  Tegemist on kooskõlastamisele edastatud dokumendiga. võib pidada muutusi väliskeskkonnas. Näiteks, tööpuuduse vähenemine ja üldine majandusareng vähendavad süütegusid, kuna inimestel on toimetulekuks enam seaduslikke võimalusi. Teisalt on oluline politsei töö tulemuslikkus ühe või teise süüteoliigi või konkreetse toimepanijate grupiga ning inimeste endi tegevus turvalise elukeskkonna loomiseks. Inimeste teadmistel, hoiakutel ja käitumisel on oluline roll, et hoida ära elu, tervise ja vara kahjustamist. Hoiakute poolest on eeldused kahjude ärahoidmiseks suuresti olemas. 2018. aastal tehtud avaliku arvamuse uuringu järgi 95% vastanuid nõustus või pigem nõustus, et peavad oluliseks käituda ohte ennetavalt. Viimase kahe aasta jooksul on inimesed ka ise astunud rohkem samme turvalise elukeskkonna loomiseks. Näiteks on kasvanud suitsuanduri (2016. a 90% ja 2018. a 95%), vingugaasianduri (2016. a 13% ja 2018. a 18%) ning enda paigaldatud valveseadmete (2016. a 9% ja 2018. a 17%) omanike osakaal. 51%-l vastajatest on turvauks või -lukk ning 47%-l tulekustuti ja/või tulekustutustekk. Samuti on suurem osa elanikke palunud oma naabril kodul silma peal hoida (2016. a 54% ja 2018. a 58%). Lisaks sellele on 40% elanikest arutanud naabritega oma ümbruskonna turvalisuse teemadel ja 13% on teinud turvalisusega seotud ettepanekuid kohalikule omavalitsusele. Riik ja kohalik omavalitsus peaksid aga märkama ja abistama neid inimesi, kellel puudub raha oma kodu turvaliseks muutmisel näiteks küttekolde või elektrisüsteemide korda tegemiseks. Suur osa õnnetustest ja vigastussurmadest juhtub aga siiski käitumuslike tegurite tõttu, sh alkoholi liigtarvitamine, hooletu suitsetamine. Näiteks olid 2017. aastal 49% uppunud täiskasvanutest alkoholijoobes. 2015. aastal olid tules hukkumise hetkel alkoholijoobes 60% hukkunutest, 2017. aastal 63%. Suitsetamisest alguse saanud tulekahjudes olid 2015. aastal joobes 85% hukkunutest, 2017. aastal vastavalt 70%13. 2017. aastal toimus joobes või alkoholi piirmäära ületava juhi süül nii kannatanuga kui ka varakahjuga õnnetusi võrreldes 2016. aastaga ligi kümnendiku võrra vähem. Samas tabati oluliselt rohkem juhte kõrvalistelt tegevustelt – võrreldes 2015. aastaga registreeriti 2017. aastal 80% enam liiklusalase süüteona kõrvaliste tegevustega tegelemist (kokku 2551)14. Liiklusalase olukorra parandamiseks on vaja eri valdkondade koostöös leida senisest mõjusamad lahendused liiklusohutuse suurendamiseks ja liiklusjärelevalve korraldamiseks. Näiteks oleks vaja üle vaadata liiklusõnnetuste komisjoni pädevused, tõhustada trahvimenetlusi, anda kohalikule omavalitsusele võimalus paigaldada kohalikele teedele kiiruskaameraid, võtta kasutusele mobiilseid kiiruskaameraid, leida lahendused kõrvaliste tegevuste automaatseks fikseerimiseks, võtta kasutusele sissetulekupõhised trahvid ja veapunktisüsteem, tagada kvaliteetne sõidukoolitus ja teehooldus. Kuigi ohtude ennetamist oluliseks pidavate elanike osakaal oli 2018. aasta uuringu järgi väga suur (95%), siis tunduvalt väiksem on nende osakaal, kes peavad piisavaks enda valmisolekut ennast või teisi õnnetuse korral aidata (61%)15. Samuti hindavad elanikud viimase Eurobaromeetri uuringu järgi kriitilisemalt enda informeeritust näiteks küberkuritegevusega16 seotud riskidest (46%)17. Seega tasub ka edaspidi panustada ennetus- ja teavitustegevustesse. Sarnasesse suurusjärku hinnanguga ennast või teisi õnnetuse korral aidata jääb hinnang hädaolukorraks valmistumise osas: 67% leiavad, et on valmistunud hädaolukordades toimetulekuks. Päästeameti uuringute järgi on elanike teadlikkus ning oskused hädaolukorraks valmistumisel ja selle korral tegutsemiseks madalad18 19: hädaolukordade tekkimist ei peeta tõenäoliseks ning vaid veidi enam 13 Päästeamet. 14 Politsei- ja Piirivalveamet. 15 Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring 2018. 16 Küberkuritegevust on täpsemini analüüsitud peatükis 2.2.3. 17 Eurobaromeeter 2017. Europeans’ attitudes towards cyber security. Kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/Survey/getSurveyDetail/instruments/SPECIAL/su rveyKy/2171#p=1&instruments=SPECIAL&yearFrom=1974&yearTo=2017&surveyKy=2171 (10.09.2018). 18 Elanikkonna kriisikäitumisalase teadlikkuse uuring 2016. Kättesaadav aadressil https://www.rescue.ee/dotAsset/773018b7-05f8-4e2d-aa22-089e476ba231.pdf (10.09.2018). 19 Elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku alase teadlikkuse indeksuuring 2017. Kättesaadav aadressil https://www.rescue.ee/dotAsset/6d114dfb-2c3f-4505-9d63-1b1a339650d4.pdf (10.09.2018). 9  Tegemist on kooskõlastamisele edastatud dokumendiga. kui veerand elanikkest on hinnanud, kas ja millised hädaolukorrad võivad neid ja nende kodu ohustada. Teadlikkus esmatähtsatest varudest ja vahenditest on küll 42% elanikest olemas, kuid varustatus on siiski puudulik – vaid igas kümnendas leibkonnas on olemas hädaolukorraks olulisim vajaminev. Probleemi süvendab linnastumine – linnaelanikud ei ole hädaolukordadeks nii hästi valmistunud. Viimast võib selgitada sellega, et tõenäoliselt on suuremate linnade elanikud kindlamad, et kui midagi juhtub, siis igasugune abi (sh naabrite abi) on lähedal20. Olulisemad küsimused, millele programmide väljatöötamisel keskendutakse 1. Kuidas arendada terviklikku, süsteemset ja teadmistepõhist ennetustegevust, sh katsetada Eesti oludesse sobivaid uusi lähenemisviise igapäeva ohutusega seotud valdkondades ja elanike riskikäitumise vähendamiseks? Kuidas kujundada hoiakuid enese ja teiste abistamiseks, ohtudest hoidumiseks ja neile reageerimiseks? 2. Kuidas suurendada elanike teadlikkust ja oskusi hädaolukorra ohtusid puudutava osas? 2.2.2. Probleem: siseturvalisuse teenuste jätkusuutlik ja kvaliteetne pakkumine üle riigi on raskendatud Õnnetustes hukkunute arvu vähenemise kõrval on ka registreeritud kuritegude arv arengukava elluviimise perioodil vähenenud. 2017. aastaks on see võrreldes 2015. aastaga vähenenud 18% võrra. 2017. aasta kuritegude arvu vähenemine tuleneb peamiselt varavastaste ja liikluskuritegude vähenemisest21. Narkokuritegusid registreeriti 2017. aastal võrreldes 2015. aastaga 6% rohkem. Vägivallakuritegude arv vähenes 2015. aastaga võrreldes 593 võrra (2015. aastal 7889 ja 2017. aastal 7296)22. Võrdluseks võib tuua, et kui 2016. aastal registreeriti Ida prefektuuris kuritegusid 2015. aastast veidi rohkem, siis 2017. aastal registreeriti kõigi prefektuuride tööpiirkonnas kuritegusid 4–9% vähem23. Seega, vähemalt viimase aasta statistika järgi on piirkondlikud erisused kuritegude toimepanemise osas vähenenud. Süütegude (nii väärteod kui ka kuriteod) vähenemist on politsei hinnangul tõenäoliselt mõjutanud sihipäraste tegevuste kõrval ka üldisemad väliskeskkonna mõjurid, nagu: 1) jätkuv majanduskasv; 2) avaliku arvamuse uuringu kohaselt langustrendis olev süütegudest teatamise määr; 3) süütegevuse liikumine küberkeskkonda, nii nagu inimeste igapäevane elutegevus. Viimase puhul on arvatavalt väiksem nii teavitamise määr kui ka politsei poolt süütegevuse avastamise määr, kuna muutuva olukorraga ei ole kohanetud piisavalt kiiresti. Avaliku korra rikkumiste arvus ei ole arengukava elluviimise perioodil suuri muutusi toimunud (2015. aastal 2754, 2016. aastal 3414, 2017. aastal 2994). 2016. aasta kevadel toimunud avaliku korra raskete rikkumiste kasv oli tingitud avaliku korra raskete rikkumiste ja kehaliste väärkohtlemiste menetluse põhimõtete muutusest24. Kuigi õnnetustes hukkunute ja registreeritud kuritegude arv on aasta-aastalt vähenenud, ei tähenda see, et arengukava kehtivuse perioodil väheneks oluliselt nõudlus siseturvalisuse teenuste järele, sest olenemata neist trendidest on tarvis tagada valmisolek reageerimiseks. Rahvastiku vananemine sh tööjõuturule sisenevate noorte arvu vähenemine ja eriteenistujate pensionile siirdumine toovad kaasa raskusi siseturvalisuse teenuste pakkumiseks vajalike teenistujate leidmisel. Asutustevaheline konkurents, kandidaatidele esitatavad kõrged nõuded süvendavad tööjõunappusest põhjustatud probleeme. Täpsemini lahkub igal aastal teenistusest u 800 töötajat, neist 420 eriteenistujat. Järgmistel aastatel suureneb pensionile siirdujate arv – kui aastatel 2015–2017 läks 20 Elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku alase teadlikkuse indeksuuring 2017. 21 Politsei- ja Piirivalveamet. 22 Kuritegevus Eestis 2017. Kättesaadav aadressil http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/kuritegevuseestis_2017_veebi0 1.pdf (10.09.2018). 23 Politsei- ja Piirivalveamet. 24 Politsei- ja Piirivalveamet. 10  Tegemist on kooskõlastamisele edastatud dokumendiga. eripensionile umbes 100 Siseministeeriumi valitsemisala eriteenistujat, siis prognoosi järgi läheb 2022. aastal eripensionile 260. Läbimõeldud personalipoliitika, konkurentsivõimelised palgad ja senisest paremad töötingimused on arengukava elluviimisperioodil seega üha olulisemad. Siseturvalisuse personalinappus toob igapäevaülesannete täitmise keerukuse kõrval kaasa ka riski, et võimalike ulatuslikumate kriiside korral on abi osutajad ülekoormatud ja teenuste pakkumine raskem. Seetõttu on vajalik kaaluda parimaid ja paindlikke võimalusi siseturvalisuse personaliressursi suurendamiseks või tööde automatiseerimiseks, sest vajame lisaks oluliselt rohkem inimesi, et tagada valmisolek siseturvalisuse ülesannete täitmiseks kriiside korral. Kutseliste teenistujate kõrval on oluline ka vabatahtlike panus. Arengukava elluviimise ajavahemikul on suurenenud siseturvalisuse tagamisse kaasatud vabatahtlike arv, samuti on suurendatud vabatahtlikele mõeldud toetusi. Vabatahtliku tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks peab senisest enam vabatahtlike tegevust toetama nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Samuti on vaja jätkata vabatahtlike tegevuse rahastamisega. Nagu siinses dokumendis varem välja toodud on inimeste valmisolek siseturvalisuse vabatahtlikes tegevustes osalemiseks tunduvalt suurem võrreldes tegeliku osalemisega. See näitab, et vabatahtliku tegevuse edendamiseks on palju arenguruumi. Inimeste informeeritus võimalustest osaleda vabatahtlikuna on aga pigem väike. Väga heaks või heaks pidas oma informeerituse taset naabrivalves osalemise kohta 33%, abipolitseinikuna osalemise kohta 16%, vabatahtliku päästjana osalemise kohta 15%, vabatahtliku merepäästjana osalemise kohta 10%. Vabatahtlike potentsiaali ei kasutata praegu täielikult – vabatahtlikud panustavad pigem reageerimisse. Vabatahtlike tegevust oleks võimalik aga mitmekesistada, näiteks luues enam võimalusi ennetustegevustesse panustamisel ja teisi paindlikke võimalusi. Samuti oleks võimalik vabatahtlike päästjate ja abipolitseinike abil tagada parem valmisolek siseturvalisuse ülesannete täitmiseks kriiside korral. Teenuste pakkumise loogikat mõjutavad edaspidi üha enam rahvastiku jätkuv koondumine linnadesse, linnade lähiümbrusesse, samuti elanike riigisisene mobiilsus, sh pendelränne. Mainitud rahvastikutrendid suunavad aastatel 2020–2030 leidma lahendusi, mis senisest paremini arvestavad piirkonna eripärade ja vajadustega ega süvenda regionaalseid erisusi negatiivses mõttes. Samuti mõjutab turvalise elukeskkonna kujundamist uute kohalike omavalitsuste väljakujunemine ning nende erinev suutlikkus teenuste osutamisel ja kohaliku elu korraldamisel. Piirkonna tugevate külgede ja arengueeldustega arvestades on võimalik aga sellega seonduvat problemaatikat vähendada. Sealjuures on vajalik edaspidi suurendada kohalike omavalitsuste võimalusi turvalisuse tagamisse panustamisel. Siseturvalisuse keskne teema on olnud kogukonnakeskse turvalisuse25 juurutamine ja tugevdamine ning see on oluline ka järgmisel arengukava elluviimisperioodil. Sealjuures on vaja arvestada, et turvalisusprobleemide lahendamine eeldab eri osaliste koostööd, sh eri teenuste koordineeritud osutamist. Näiteks läbimõeldud noorsootöö, noorte vabaajavõimaluste mitmekesistamine aitab vähendada noorte sattumist kuritegelikule teele. Samas mõjutavad mainitud rahvastikutrendid, linnastumine ning lisaks neile elanikkonna mõningane mitmekesistumine ja individualistliku elulaadi suurem esiletõus kogukonnakeskset lähenemist, eeskätt kogukondade mõiste muutumise kaudu. Nende arengujoontega arvestamata jätmisel võivad need pärssida turvalise elukeskkonna loomiseks vajalike tugevate kogukondade teket. Juba praegu kehtiva arengukava raames on alustatud siseturvalisuse teenuste muutmist optimaalsemaks, mõjusamaks ja nii valdkonna töötajatele kui ka elanikele võimalikult vähekoormavaks, kuid endist viisi on arenguvõimalusi. Näiteks ei ole politseiressursi kasutamine optimaalne, kuna täidetakse mitut kohustust, mis ei eelda politseilist väljaõpet või sekkumist. See omakorda vähendab suutlikkust reageerida elanike seisukohalt tähtsamatele probleemidele. Samuti 25 Kogukonnakeskne lähenemine on arusaam ja tööviis, mille kohaselt selgitatakse probleeme välja ja leitakse neile lahendus koos nende rühmadega (kogukondadega), kes on enim puudutatud. Kesksel kohal on kogukondade tunnustamine oluliste osalistena ja nende võimestamine aktiivselt osalema ning elu- ja toimekeskkonda kujundama. 11  Tegemist on kooskõlastamisele edastatud dokumendiga. pole kõigi teenuste pakkumisel kasutatud kõige ökonoomsemaid lahendusi, mis tähendab, et ei kasutata infoühiskonna võimalusi ega väldita asjatut bürokraatiat. Reageerimiseks vajaliku taristu ja tehnoloogia tagamine on üks kriitiline edutegur, et pakkuda kvaliteetseid siseturvalisuse teenuseid. Näiteks, selleks et politsei, pääste ja kiirabi jõuaksid inimesteni kiiresti ja täpselt, on vaja toimivaid IT-teenuseid, mis tagaksid info kiire kättesaadavuse. Selle jaoks on vajalik asukohast sõltumata kiire sideühendus ja toimivad andmebaasid ning süsteemide koostalitusvõime Euroopa Liidu süsteemidega. Eraldi tasub esile tõsta, et siseturvalisuse teenuste ja e- riigi teenuste korraldamise üks eeldusi on isikute dokumenteerimine ühtsetel alustel ja rahvastikuregistri toimimine. Eestis on küll üks maailma eesrindlikumaid rahvastikuregistreid, kuid probleemiks on rahvastikuregistri vananenud tarkvara. IT-teenused on vajalikud ka valdkonna arendamiseks, teenuste planeerimiseks ja koostööks laiemas mõttes. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse suutlikkus teenuseid pakkuda sõltub suurel määral IKT-taristu, tarkvara ja infoturbe nüüdisaegsusest ja nõuetele vastavusest. Tegutsemine piiratud ressursside tingimustes on viinud olukorrani, kus võimalusi ei ole piisavalt selleks, et teenuseid korrastada. Uued vajadused siseturvalisuse valdkonnas toovad aga kaasa senisest suuremad nõudmised IKT-teenuste kättesaadavuse, arenduste ja infoturbe suhtes, mistõttu on peale praeguste teenuste hoidmise vajalik suutlikkust IKT-teenuseid kvaliteetselt pakkuda edasi arendada ja luua ka uusi võimeid. Tuleb võtta kasutusele uued ja uuendada olemasolevaid infosüsteeme ja -lahendusi, et toetada püstitatud eesmärkide saavutamist – infosüsteemide väljatöötamisel on vaja arvestada lahenduste optimaalsusega, mis tähendab ühtlasi, et uued süsteemid peaksid arvestama üha väheneva tööjõuga. Samuti on jätkuvalt vajalik suur töökindlus ja turvalisus ning koostalitusvõime. Olulisemad küsimused, millele programmide väljatöötamisel keskendutakse 1. Kuidas tagada vajalikul arvul hea väljaõppega ja motiveeritud personali, et pakkuda piisaval tasemel siseturvalisuse teenuseid? 2. Kuidas siseturvalisuse vabatahtlike võrgustikku terviklikumalt hallata ja vabatahtlikku tegevust mitmekesistada? 3. Kuidas osutada teenuseid jätkusuutlikult ja senisest vajaduspõhisemalt üle riigi, sh arendades koostöövõrgustikke ja rakendades kogukonnakeskse turvalisuse mudelit? 4. Kuidas muuta teenuseid mõjusamaks ning töötajatele ja elanikele mugavamaks, kasutades võimaluse korral tehnilisi ja innovaatilisi lahendusi, sh tööprotsesside automatiseerimist? 5. Kuidas tagada reageerimiseks ja süütegude lahendamiseks vajalik taristu, seadmed, sõidukid ja tehnoloogia ning seda arendada? 2.2.3. Probleem: sisejulgeolekut mõjutavad peale tavapäraste tegurite üha rohkem välised ohud, nagu vägivaldsete ideoloogiate ülemaailmne levik, rahvusvaheline terrorism, selle rahastamine ja rahapesu lai levik, ohtlike tehnoloogiate areng, küberründed, vaenulike eriteenistuste tegutsemine ja hübriidohud Riigi sisejulgeoleku tagamisele aitavad otseselt kaasa poliitilise süsteemi usaldusväärsus, majanduskeskkonna konkurentsivõimelisus, kriitilise taristu vastupidavus, elukeskkonna ja küberruumi ohutus ning võitlus terrorismi- ja organiseeritud kuritegevuse vastu. Üha suuremat tähelepanu nõuavad välised ohud, nagu vägivaldsete ideoloogiate levik, rahvusvaheline terrorism, ohtlike tehnoloogiate areng, küberründed, vaenulike eriteenistuste tegutsemine ja hübriidohud. Ootused ja vajadused sisejulgeoleku kindlustamiseks võivad uue siseturvalisuse arengukava elluviimise ajal olla senisest kõrgemad. 12  Tegemist on kooskõlastamisele edastatud dokumendiga. Põhiseaduslikku korda ohustav tegevus, hübriidohud ja vaenulik mõjutustegevus Demokraatlike riikide (sh Eesti) julgeolekukeskkonda mõjutab Vene Föderatsioon ja selle välispoliitilised eesmärgid: püüd lõhkuda läänemaailma ühtsust ja riikidevahelist usaldust. Need huvid on ka uuel arengukava elluviimisperioodil Eesti põhiseadusliku korra suurim oht.26 27 Oma eesmärkide saavutamiseks kasutab Venemaa järjest agressiivsemaid ja varjatumaid võtteid, millest tulenevad hübriidohud (näiteks lõhestuspoliitika, inforünnakud, propaganda, diplomaatiline mõjutustegevus, küberründed, majandustegevuse ja energiavaldkonna mõjutamine, sekkumine riigi sisepoliitikasse ja valimistesse, era-armeede kasutamine, kaasmaalaste poliitika, mälupoliitika, sõjaline sekkumistegevus jne). Vastupanuvõime hübriidohtudele vajab avarat (laiapindset) julgeolekukäsitust, mis eeldab erinevate tegevussuundade ja poliitikavaldkondade ning avaliku, era- ja kolmanda sektori panust (sh kogukonna ja üksikisiku tasandil) ja koostöö koordineeritust. Sealjuures tuleb sisejulgeoleku vajadustega ka edaspidi arvestada eri poliitikavaldkondade arendamisel (neist olulisimad on haridus-, majandus-, lõimumis-, rände-, sotsiaal-, välis- ja regionaalpoliitika). Tegevus nendes valdkondades mõjutab ka eri ühiskonnagruppide vastuvõtlikkust välisele mõjutustegevusele. Sealhulgas aitab hübriidohtudega toimetulemisele, eriti negatiivse mõjutustegevuse riskide maandamisele kaasa strateegiline kommunikatsioon, mis aitab suurendada ühiskonna ühtekuuluvust, ühiste väärtuste kinnistumist, lõimumist, allikakriitilisust ja ohuteadlikkust. Et suurendada võimet hübriidohtudele vastu panna peab ka edaspidi tegelema vastuluure ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse valdkonnaga. Riigisisese koostöö kõrval on oluline teadvustada ühiseid julgeolekuohte teiste riikidega ning aidata kaasa ühtse välis- ja julgeolekupoliitika kujundamisele, suheldes partnerriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Põhiseadusliku korra kaitse seisukohast on vajalik majanduslikult kaalukate riiklike otsuste läbipaistvus ja korruptiivsete huvide välistamine. Korruptsioon ohustab riigi mainet ja usaldust riigi vastu (nii teiste riikide, investorite kui ka oma riigi elanike seas), elutähtsate teenuste toimimist, majandusjulgeolekut jmt. Kuigi uuringute ja statistika järgi28 on korruptsioonitase Eestis langustrendis ning inimeste hoiakud on muutunud korruptsiooni üha enam taunivaks, tuleb järjepidevalt tegeleda ka järgmistel aastatel korruptsiooni ennetamise ja tõkestamisega. Olulist tähelepanu majandusjulgeoleku tagamisel peab ka edaspidi pöörama järelevalve, taustakontrolli ja andmevahetuse tõhustamisele, et tagada riigile olulise taristu ja riikliku otsustusmehhanismi sõltumatus väliskapitaliga seotud isikute mõjutegevusest. Radikaliseerumine, vägivaldne ekstremism ning terrorism Terroriakti asetleidmise tõenäosus on Eestis väike, kuid ideoloogilise ja religioosse äärmusluse levik maailmas, sh Euroopas ja selle vahetus naabruses on toonud kaasa vägivaldsete rünnakute ja terroriaktide ning terrorismiohu suurenemise. Terrorism on Euroopa ja kogu maailma suurim julgeolekuoht. 2017. aastal hukkus Euroopas džihadistide terrorirünnakutes 62 ja vigastada sai 819 inimest29. Terrorirünnakud toimusid 2017. aastal ka Eesti vahetus naabruses – üks Soomes ja Rootsis samuti. Europoli 2018. aasta ohuhinnangu kohaselt terroristide rünnakud Euroopas jätkuvad. Peale džihaadist ajendatud terrorismi, korraldavad rünnakuid ka paremäärmuslased, vasakäärmuslased, separatistid ja anarhistid. Džihadistidest on küll rohkem tuntud Daesh (tuntud ka kui ISIS), aga on ka teisi 26 Kaitsepolitseiamet. KAPO aastaraamat 2017. Kättesaadav aadressil https://www.kapo.ee/sites/default/files/public/content_page/Aastaraamat-2017.pdf (17.09.2018). 27 Välisluureamet. Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2018. Kättesaadav aadressil https://www.valisluureamet.ee/pdf/raport-2018-EST-web.pdf (17.09.2018). 28 Justiitsministeerium. Kuritegevus Eestis 2017. Kättesaadav aadressil http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/kuritegevuseestis_2017_veebi0 1.pdf (10.09.2018). 29 Euroopa Parlament. Terrorism ELis: terrorirünnakud, surmajuhtumid ja vahtistamised. Kättesaadav aadressil http://www.europarl.europa.eu/news/et/headlines/security/20180703STO07125/terrorism-elis- terrorirunnakud-surmajuhtumid-ja-vahistamised (17.09.2018). 13  Tegemist on kooskõlastamisele edastatud dokumendiga. sarnaseid ohtlikke rühmitusi, nagu al-Qaida ja Boko Haram, kelle toetajaid ja käsilasi on ka Euroopas. Selle tõttu on vaja teha senisest veelgi tihedamat koostööd riigisiseste ja rahvusvaheliste partneritega, arendada infovahetust (sh asjakohaseid infosüsteeme) ja suurendada ametkondade suutlikkust (sh asjakohaste kutseoskustega töötajate arvu ja ressursse). Euroopa Liidu terrorismiohtu jääb aastateks mõjutama välisvõitlejate naasmine Euroopasse. Euroopa Liidust on Islamiriigi (Daesh) ridadesse läinud võitlema u 5500 isikut, kellest u 30% on aastaks 2018 tagasi pöördunud. Siiani ei ole Eestis tuvastatud ühtegi välisvõitlejate perekonda. Samas on tuvastatud kümmekond Eestiga seotud isikut, kes viibivad või on viibinud Iraagi-Süüria sõjakoldes. Eestist on lahkunud välisvõitlejaks üks isik, kellega koos lahkusid ka tema naine ja lapsed30. Eestile lähim konfliktipiirkond asub aga Ukrainas ning selle mõju on analüüsitud ja teadvustatud vähe. Sellega seoses on peamine proovikivi, kuidas ennetada radikaliseerumist ning (taas)integreerida sõjategevusest mõjutatud täiskasvanud ja lapsed ühiskonda. Eestis ei ole tuvastatud vägivaldseid äärmusrühmitusi, kuid potentsiaalseks ohuks on ka üksikründajad, sh iseseisvalt radikaliseerunud isikud. Suur osa Euroopast lahkunud terroristlikke välisvõistlejaid ja mitu terrorirünnakute korraldajat on radikaliseerunud interneti teel. Internetti kasutatakse ka terroristide tegevuse juhendamiseks, näiteks jagatakse õpetusi lõhkekehade ja eluohtlike keemiarelvade valmistamiseks. Riigisiseselt tuleb koostöös asjaomaste asutustega vaadata üle ja vajaduse korral kaasajastada õiguslikud regulatsioonid ja tagada tehnilised lahendused illegaalsele infole juurdepääsupiirangute rakendamiseks või selle maha võtmiseks. Interneti kõrval on vägivaldse radikaliseerumise ja džihaadi-ideoloogia leviku puhul Euroopas oluliseks allikaks kinnipidamisasutused, mistõttu tuleb koostöös Justiitsministeeriumi korrektsioonivaldkonnaga tõhustada ennetusmeetmeid Eesti kinnipidamisasutustes, suurendada riskihindamist ning personali ohuteadlikkust ja väljaõpet. Lisaks terrorismile on vaja edaspidi pöörata tähelepanu võimalustele ennetada ka parem- või vasakäärmusluse laialdast levikut ning sellest tulenevaid võimalikke ohte ja riske põhiseaduslikule korrale. Äärmusluse ennetamisel on Kaitsepolitseiameti kõrval tähtis roll haridus-, sotsiaal-, justiits- ning lõimumisvaldkonnaga tegelevatel asutustel ja kohalikul kogukonnal. Seni on nende rolli alatähtsustatud, kuid edaspidi on vaja kõigi nende juhtrolli äärmusluse tõkestamisel paremini teadvustada. Ühtlasi kasvab vajadus korraldada süsteemsemat ennetustegevust ja operatiivset infovahetust. Selleks on vaja tõhustada riigisisese ennetusvõrgustiku tegevust, suurendada ametnike koolitamist ning viia ellu teadmistepõhiseid meetmeid, et radikaliseerumise ilminguid võimalikult vara märgata, riske hinnata ja võimaluse korral isikuid ka deradikaliseerida. Paremäärmuslusest tulenevate võimalike ohtude ennetamiseks on suurenevat sisserännet ja Eesti heaolutaseme tõusu arvestades tähtis tagada uussisserändajate sujuv kohanemine Eesti ühiskonda. Sellega samal ajal on oluline täiustada meetmeid (sh rahvusvaheliselt), mis võimaldaksid tõkestada ebaseaduslikku rännet ning tuvastada tegelikud abivajajad31. Suurenev piiriliiklus ning illegaalse immigratsiooni ja piiriülese kuritegevuse surve Euroopa Liidu välispiiri kontrollijana on Eestil oluline roll Schengeni ala usaldusväärsuse, turvalisuse ning Euroopa Liidu vaba liikumise põhimõtte ja liikmesriikide julgeoleku tagamisel. Ebastabiilsus ELi lähinaabruses ja jätkuvad konfliktid maailmas tekitavad põgenikelaineid ning ka tulevikus on vajadus nendega toime tulla nii Euroopas kui ka Eestis. Prognooside järgi suureneb Eesti piiriliiklus ja samuti ebaseaduslik ränne, piiriülene kuritegevus ja salakaubavedu.32 Nende suundumustega toimetulekuks on vaja edaspidigi pöörata tähelepanu Schengeni kompensatsioonimeetmete rakendamisele, sh PNR-i (ingl Passenger Name Record) ehk broneeringuinfo ja muude andmete vahetamise valdkonnas. Samuti 30 Kaitsepolitseiameti aastaraamat 2017. 31 Kohanemise ja seadusliku ning ebaseadusliku rände teemasid on käsitletud peatükis 2.2.5. 32 Ebaseadusliku rände teemasid on käsitletud ka peatükis 2.2.5. 14  Tegemist on kooskõlastamisele edastatud dokumendiga. on vaja lähtudes kokku lepitud ajakavast valmis ehitada idapiir, ning nagu ka varem pöörata tähelepanu riigipiiri valvamise ja kaitsmise suutlikkuse suurendamisele ning integreeritud piirihalduse rakendamisele. Organiseeritud kuritegevuse, sh rahapesu kiire ülemaailmne levik ohustab sisejulgeolekut ja finantssüsteemide usaldusväärsust Kuritegevus on muutumas üha enam projektipõhiseks, st et organiseeritud kuritegevusel on mitmesuguseid väljendusvorme (narkokuriteod, inimkaubandus, rahapesu). Kurjategijad tegelevad valdkondadega, mis praegu toovad neile kõige rohkem tulu, ja vajaduse korral orienteerutakse kiirelt ringi. Ühe kuriteoliigi kiire teise vastu vahetamise eesmärk on teenida kriminaaltulu33. Kuriteod tasuvad endiselt ära ja Europoli andmetel konkureerib Euroopa Liidus ringlev kriminaaltulu maht kõige edukamate äriühingute kasumiga34. Uuringud on näidanud, et hinnanguliselt toodab ebaseaduslik turg Euroopa Liidus 110 miljardit eurot, mis oli u 1% Euroopa Liidu riigisisesest kogutoodangust ning mille põhjal on alust eeldada, et 98,9% kriminaaltulust ei ole konfiskeeritud35. Ka ELi tasand nendib, et ainuüksi need näitajad on põhjuseks esitada küsimus, kas praegu kasutusel olevad mehhanismid kriminaaltulu tuvastamiseks on piisavad või mitte. Kuigi rahapesu on üks peamisi organiseeritud kuritegevuse mootoreid, ei ole sellel esmane mõju enamikule ühiskonnast. Siiski oluline rõhutada, et rahapesu teenib suuremat osa raskest ja organiseeritud kuritegevusest. Europoli hinnangul on kõige ohtlikumad organiseeritud kuritegevusega tegelevad grupeeringud need, kes paigutavad märkimisväärse osa kriminaaltulust legaalsesse majandustegevusse ning kindlustavad sellega oma tegevuse jätkumise ja nende kuritegevuse edasise laienemise36. See omakorda ohustab riigi finantssüsteemi järjepidavat usaldusväärsust. Seega arengukava väljatöötamisel on vaja hinnata, kui palju on vaja tõsta politsei võimekust raskete majanduskuritegude avastamisel ja uurimisel ning kriminaaltulu konfiskeerimisel. Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektori arenguga kaasnevad mõjud IKT areng toob kaasa muutused elukeskkonnas ja kodanike harjumustes ning hoiakutes. Kui 2012. aastal kasutas internetti iga päev 62% Eesti inimestest, siis aastaks 2017 oli nende osatähtsus kasvanud 74%-ni. Sealjuures oli 2017. aastal vanusegrupis 15–39 igapäevaseid internetikasutajaid ligikaudu 100%37. Asjade internetti ühendatud seadmete arvu kasvuks prognoositakse 2025. aastaks 350% ehk praeguselt 20 miljardilt 75 miljardile. Tehisintellektile ja masinõppele ning blokiahelale leitakse laialdasemalt kasutusvõimalusi ning turule tuleb järjest uusi tehnoloogiaid38. IOCTA39 kohaselt ületab mõnedes Euroopa Liidu liikmesriikides registreeritud küberkuritegude arv juba praegu traditsiooniliste kuritegude oma. Riigi Infosüsteemi Amet registreeris 2017. aastal Eesti küberruumis esmakordselt enam kui 10 000 küberjuhtumit, millest ligikaudu 70% moodustas luna- ja 33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb kriminaaltulu arestimist ja konfiskeerimist Euroopa Liidus, eelnõu seletuskiri. Kättesaadav aadressil http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=- //EP//TEXT+REPORT+A7-2013-0178+0+DOC+XML+V0//ET#title2 (24.04.2017). 34 Europoli ohuhinnag organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses: SOCTA. Kättesaadav aadressil https://www.europol.europa.eu/activities-services/main-reports/european-union-serious-and-organised-crime- threat-assessment-2017 (03.09.2018). 35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb kriminaaltulu arestimist ja konfiskeerimist Euroopa Liidus, eelnõu seletuskiri. 36 Europoli ohuhinnag organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses: SOCTA. Haag, 2017, lk 10. Kättesaadav aadressil https://www.europol.europa.eu/activities-services/main-reports/european-union-serious-and-organised-crime- threat-assessment-2017 (03.09.2018). 37 Eurobaromeeter, Küberjulgeolek 2012 ja 2017. 38 The Statistics Portal. Kättesaadav aadressil https://www.statista.com/statistics/471264/iot-number-of- connected-devices-worldwide/ (17.09.2018). 39 Europol, Internet Organised Crime Threat Assessment. 15  Tegemist on kooskõlastamisele edastatud dokumendiga. pahavara40. Sellest tulenevalt võib eeldada, et IKT võimalusi kasutades pannakse toime ka järjest rohkem kuritegusid. See trend Eestis registreeritud kuritegude statistikas ei kajastu. Küberkuritegude41 arv on läbi aastate püsinud võrdlemisi samal tasemel. Võib eeldada, et põhjuseks on inimeste vähene teadlikkus sellest, et küberründe puhul on tegemist kuriteoga; tahtmatus uurimisasutust küberkuriteost teavitada; teadmatus, millise sündmuse kohta ja kuhu teavitada; erinevused riikliku statistika kogumise ja kuritegude registreerimise meetodite vahel. Kasvutendentsi on näha vaid registreeritud arvutikelmuste puhul. Selliseid kuritegusid registreeriti 2017. aastal peaaegu poole rohkem kui aastal 2014, sealjuures on oluline märkida, et kõigi varavastaste kuritegude arv on olnud langustrendis ja vähenes ainuüksi 2016. ja 2017. aasta võrdluses 12%42. Seetõttu tuleb korrastada vastava statistika kogumist, tegeleda tegeliku olukorrapildi saavutamisega ning võtta vajaduse korral meetmeid probleemiga seotud kitsaskohtade kõrvaldamiseks. Siseturvalisuse valdkonna jaoks kaasneb IKT kiire arenguga mitu probleemi. Ühiskonna sõltumine digitehnoloogiast ja -seadmetest loob kurjategijatele hõlpsaid võimalusi oma eesmärkide saavutamiseks. Uute tehnoloogiate ja seadmete kasutuselevõtt mitmekesistab kurjategijate võimalusi, suurendab kuritegude arvu ning mahtu ja tekitatud majanduslikku kahju. Selliste ohtudega tegelemine eeldab uurimis- ja julgeolekuasutustelt IKT valdkonna arengusuundumustele reageerimiseks häid oskusi ja teadmisi ning tööks vajaliku tänapäevase riist- ja tarkvara olemasolu, suhteid rahvusvaheliste koostööpartneritega ja hästitoimivat riigisisest töökorraldust partnerasutuste vahel. Olulisemad küsimused, millele programmide väljatöötamisel keskendutakse 1. Kuidas suurendada vastupanuvõimet põhiseaduslikku korda ohustavate tegevuste, hübriidohtude ja vaenuliku mõjutustegevuse suhtes? 2. Kuidas ennetada radikaliseerumist, vägivaldset ekstremismi ja terrorismi ning suurendada valmisolekut võimalike ohtude tõrjumiseks ja mõjude minimeerimiseks? Kuidas korraldada riigisisest ennetustööd süsteemselt, tagada senisest parem riigisisene ja rahvusvaheline koostöö, et maandada eri julgeolekuohte ja tõhusalt neile reageerida? 3. Kuidas arendada integreeritud piirihaldust ja seda tõhusalt rakendada (sh riigipiiri valmisehitamine ning selle valvamise ja kaitsmise suutlikkuse suurendamine), et tulla paremini toime püsiva ebaseadusliku sisserände ja salakaubaveo-, suureneva piiriliikluse ning illegaalse immigratsiooni ja piiriülese kuritegevuse survega? 4. Kuidas täiendada ja rakendada organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse meetmeid? 5. Kuidas täiendada ja rakendada küberkuritegevusevastase võitluse meetmeid, selleks et:  suurendada suutlikkust reageerida tehnoloogia arenguga kaasnevatele siseturvalisuse valdkonna väljakutsetele;  luua olukorrapilt siseturvalisuse kübervaldkonnast ja intsidentidest;  parandada suutlikkust illegaalse info kõrvaldamiseks internetist;  tagada piisav heidutus küberkuritegude ja pahatahtliku kübertegevuse suhtes? 40 Riigi Infosüsteemi Amet, Küberturvalisus 2018. 41 IKT on nii kuriteo objekt kui toimepanemise vahend. 42 Politsei- ja Piirivalveamet. 16  Tegemist on kooskõlastamisele edastatud dokumendiga. 2.2.4. Probleem: kriisiennetus ja hädaolukordadeks valmisoleku suutlikkus avalikus- ja erasektoris pole piisav ning võib pärssida võimalike hädaolukordade ennetamist või nendega toimetulekut Arvestades jätkuvalt pingestunud julgeolekuolukorda maailmas ning muude ettearvamatute tegurite mõjul tekkida võivate kriiside ja hädaolukordadega, on vaja olla senisest paremini valmis võimalike olukordade ära hoidmiseks, aga ka lahendamiseks. 21. sajandi kriise iseloomustab selgepiirilisuse kadumine, samuti suureneb uute tundmatute olukordade tekke tõenäosus. Kriisid on ootamatud ja ennustamatu arenguga, keeruliste järelmõjudega. Seetõttu on vajalik universaalne valmisolek mitmesugusteks tundmatuteks ja unikaalseteks sündmusteks, mitte ainult konkreetseteks stsenaariumiteks. 2017. aastal võeti vastu uus hädaolukorra seadus, mis täpsustab osaliste rolle hädaolukorra ennetamisel, hädaolukorraks valmistumisel ja hädaolukorra lahendamisel. Kriisireguleerimisalane kompetents ja osaliste valmisolek vajab aga veel arendamist. Ministeeriumite ja kohalike omavalitsuste vastupanuvõime kriisideks (nii rahu- kui ka sõjaajal) on ebapiisav ning vaja on suutlikkuse märkimisväärset kasvu.43 Laiapindne riigikaitse ja kriisideks valmisolek sõltub eri valitsemisalade koostegutsemisest. Võimelüngad ühes valdkonnas seavad ohtu valmisoleku ka teistes valdkondades. Järgmistelgi aastatel on vaja suurendada elutähtsate teenuste toimepidevust. Seejuures tuleb arvestada muudatustega ettevõtluses. Näiteks on viimase viie aasta jooksul täheldatud ettevõtete koondumist. Paljud Eestis tegutsevad elutähtsa teenuse osutajad (näiteks pangad, sideettevõtjad, vedelkütuse müüjad, mõned vee- ja kaugkütteettevõtjad) ühinevad või kuuluvad välismaa kontsernidesse. Sellega seoses liigub Eestist välja ka mitme olulise tegevuse ja süsteemi (näiteks infosüsteemide) haldamine. See võimaldab ettevõtetel optimeerida kulusid ja pakkuda tarbijale paremat teenust. Samas suurendab see elutähtsate teenuste katkestustest tingitud riske, st ühe ettevõtte poolt osutatava teenuse katkestus mõjutab varasemast märkimisväärselt suuremat hulka tarbijaid. Oskuste ja suutlikkuse väljaviimine Eestist emaettevõtete asukohariiki, suurendab elutähtsa teenuse toimepidevusriske. Suureneb vajadus senisest enam mõelda, missugused võivad olla muud lahendused, et tagada Eestis teenuse toimepidevus. Muudatused ülemaailmses majanduses (näiteks ravimite jm oluliste toodete tootmise koondumine Aasia riikidesse) suurendavad aga tarneahelate toimekindluse olulisust. Võimalike tarnehäiretega seotud ohte on aga võimalik maandada vaid piisavate varude moodustamisega Eestis. Olulisemad küsimused, millele programmide väljatöötamisel keskendutakse 1. Kuidas suurendada riigasutuste, elutähtsa teenuse osutajate ja kohalike omavalitsuste kriisialast valmisolekut? 2. Milline on jätkusuutlik kriisireguleerimisalane mudel ning kuidas seda rakendada? 3. Kuidas suurendada kohalike omavalitsuste ja elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust, et rahuldada inimeste esmavajadusi ning tagada riigi ja erasektori toimimine kriisides? 43 Elanikkonnakaitse kontseptsioon. Kättesaadav aadressil https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/organisatsioon/failid/rakkeryhmad/elanikkonnakaitse_kontseptsioon_15.02.2018.pdf (17.09.2018). 17  Tegemist on kooskõlastamisele edastatud dokumendiga. 2.2.5. Probleem: inimeste ränne, välismaalaste elama asumine Eestisse ning sellest tulenev Eesti ühiskonna mõningane muutumine heterogeensemaks toob kaasa uued ohud, mis võivad pärssida ühest küljest Eesti arengut soodustava ning teisalt siseturvalisust tagava kodakondsus- ja rändepoliitika elluviimist Nii nagu Euroopa Liidu riikides, väheneb lähiaastatel tööealiste inimeste arv ka Eestis. Suureneb vajadus nii kvalifitseeritud kui ka lihttööjõu järele44. Eesti atraktiivsust välismaalaste silmis on suurendatud, sealhulgas tänu meetmetele, millega on parandatud võimalusi Eestis elada, õppida ja töötada. Suurte ja atraktiivsemate riikide ees konkurentsieelise säilitamiseks, sh talentide siiameelitamiseks ja Eestis hoidmiseks, senistest sammudest ei piisa. Teadmisepõhise ühiskonna kujundamiseks ning riigi ja majanduse arengu toetamiseks on vaja tõhusamaid meetmeid, et muuta Eesti atraktiivseks nii spetsialistidele, ettevõtjatele, välistudengitele ja teadlastele kui ka nende pereliikmetele. Seejuures peab rändepoliitika arvestama inimeste suureneva mobiilsuse ja uute töötegemisvõimalustega. On vajalik leida ka pikaajaline lahendus sisserände piirarvu kohandamiseks Eesti ühiskonna vajadustest lähtuvalt. Kuid selle kõige kõrval on vajalik tegelda ka Eesti tööturu olukorra parandamisega, mis jääb juba väljaspoole siseturvalisuse valdkonda. Sisserände suurenemine eeldab senisest tõhusamaid ja efektiivsemaid menetlusi, uusi tehnoloogilisi lahendusi, tõhusate kohanemist ja lõimumist soodustavate meetmete olemasolu ning migratsiooniasutuste suutlikkuse suurendamist. See on vajalik, et toetada ühelt poolt Eesti ühiskonnale lisandväärtust toovate välismaalaste kiiret ja sujuvat Eestisse asumist, kuid teiselt poolt ära hoida nende välismaalaste Eestisse saabumine, kes võivad ohustada avalikku korda, riigi julgeolekut või sotsiaalset ja kultuurilist sidusust. Samuti ei pruugi praegused kohanemist ja lõimumist toetavad tegevused vastata sisserändajate profiilide mitmekesistumisele ning mobiilsusele. Sisserändajate varajase kohanemise ebaõnnestumine loob suure riski ühiskonnas tõrjutuseks, kapseldumiseks ja segregeerumiseks ning teisalt tõrjuvate hoiakute tekkeks. Peale tavapäraste sisserände põhjuste, nagu töötamine, õppimine ja pereränne, on rändepoliitika osa ka rahvusvahelise kaitse taotlemisega seotud ränne. Rändekriis leevenes mõnevõrra 2016. aasta kevadel, kui Euroopa Liit ja Türgi võtsid vastu ühisavalduse45, kuid olulist mõju avaldasid ka kõik teised ajavahemikul 2015–2017 Euroopa Liidu ning siseriiklikult vastuvõetud meetmed. Eurostati andmetel esitati 2016. aastal EL-i liikmesriikidesse kokku 1 204 300 taotlust46. Euroopa Komisjoni andmetel esitati 2017. aastal EL-i liikmesriikides kokku 706 913 taotlust, mis näitas märkimisväärset langust võrreldes eelmise aastaga. Rahvusvahelise kaitse valdkond sõltub väga palju välistest teguritest, sh Euroopa Liidu naabruskonnas asuvate kolmandate riikide sisepoliitilisest olukorrast. Vajalik on nii rahvusvahelise kaitse taotlejatele kui ka saajatele tagada toetavad teenused (näiteks toimetulekut, kohanemist ja hilisemat lõimumist toetavad teenused, sh tugiisikuteenus, nõustamine, rehabilitatsiooniteenus, eesti keele õpe jne), hoides samas ära varjupaigasüsteemi kuritarvitamist ja teenuste ülekoormamist. Kuigi selle eesmärgi poole on liigutud ka kehtiva arengukavaga, on viimastel aastatel juba ilmnenud vajadus mõnede teenuste ümberkujundamiseks ning uute loomiseks, et suurendada kaitse saajate toimetulekut Eesti ühiskonnas. Kui arenguvajadusi ei täideta, kannatab rahvusvahelise kaitse saajate kohanemine ja lõimumine. See omakorda võib tuua kaasa kogukondlikke probleeme või ka halvimal juhul riski, et suureneb oht avalikule korrale ja julgeolekule. Praegu ei ole Eestis valmisolek võimalikuks rahvusvahelise kaitse taotlejate arvu 44 Tööjõuprognoos aastani 2025. Kättesaadav aadressil https://www.mkm.ee/sites/default/files/toojouprognoos_2025_lyhikirjeldus_uus.pdf (10.09.2018). 45 2016. aasta 18. märtsil leppisid Euroopa Liit ja Türgi kokku rändekriisialases koostöös, et peatada ebaseaduslik ränne Euroopasse ning luua Türgist ümberasustamise võimalus olemasolevate 2015. aasta ümberpaigutamise ja -asustamise baasil. 46 Eurostat. Asylum in the EU Member States. Kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/eurostat/documents/2995521/7921609/3-16032017-BP-EN.pdf/e5fa98bb-5d9d-4297-9168- d07c67d1c9e1 (10.09.2018). 18  Tegemist on kooskõlastamisele edastatud dokumendiga. olulise suurenemise, sh äkilise suurenemise korral piisav, et tagada kaitsetaotluste menetlemise väga hea kvaliteet ja kiirus ning rahvusvahelise kaitse taotlejatele kohased vastuvõtutingimused. Seetõttu on vajalikud ka pidevad suutlikkust parendavad arendustegevused. Ebaseadusliku sisse- ja läbirände kasv nõuab tõhusaid meetmeid, et avastada ebaseaduslikult Eestisse sisenenud ja siin ebaseaduslikult viibivad isikud ning nad kiiresti tagasi saata. Üldine ebaseadusliku sisserände trend on alates Eesti liitumisest Schengeni alaga (21.12.2007) olnud kasvav. Ebaseadusliku rändega seoses registreeriti 2017. aastal Eestis 434 juhtumit ja avastati 928 Eestis ebaseaduslikult viibivat välismaalast. Võrreldes 2016. aastaga suurenes juhtumite arv 65% ning avastatud isikute arv kasvas enam kui 76%. Kui eelmistele aastatele oli iseloomulik, et enamik ebaseadusliku rände juhtumeid registreeriti valdavalt välispiiril, siis 2017. aastal registreeriti välispiiril vaid veidi enam kui pooled avastatud juhtudest, millest omakorda 54% olid seotud viisa väärkasutamisega47. Riikliku ebaseadusliku rände järelevalve korralduses puuduvad tänapäevased IT-lahendused, menetlused pole piisavalt kiired, vähene on suutlikkus riske ja andmeid analüüsida ja teha partneritega koostööd. Positiivne on, et Eesti tagasisaatmiste määr on siiani võrreldes teiste liikmesriikidega olnud suhteliselt kõrge (2016. aastal 75,2% ja 2017. aastal 89%), sest suur osa välismaalastest on saadetud tagasi riiki, kellega Euroopa Liidul on toimiv tagasivõtualane koostöö48. Arvestades aga, et üha enam suureneb ebaseaduslike sisserändajate hulk nendest riikidest, kuhu pole varem tagasisaatmisi korraldatud, võivad need näitajad oluliselt langeda. Seetõttu on oluline tõhustada isikute tagasisaatmiste ja põgenemisriskiga välismaalaste kinnipidamise korraldust. Seadusliku aluseta riigis viibivate välismaalaste suur hulk koormab riigi haldus- ja kohtuasutusi ning sotsiaalsüsteemi. Samuti võib välismaalane, keda ei ole õnnestunud pikka aega riigist välja saata, kujutada ohtu riigi avalikule korrale ja sisejulgeolekule. Rändepoliitika kõrval vajab jätkuvalt tähelepanu kodakondsuspoliitika. Demokraatlikku riigi identiteeti toetava kodakondsuspoliitika põhiküsimus on soodustada nii regulatiivsete kui ka pehmete meetmetega (tunnustamine, tasuta keeleõpe, kodanikuharidus) kodakondsuse taotlemist ja selle väärtustamist. Määratlemata kodakondsusega isikute arv kahaneb visalt. Integratsiooni monitooringu pikaajalise trendina võib täheldada Eesti kodakondsuse omandamise huvi mõningast vähenemist (2011. a 60%, 2015. a 57%, 2017. a 55%). Peapõhjus on asjaolu, et Eesti kodakondsuse puudumine ei takista siin elamist. Samuti tuuakse üha enam argumendiks, et Vene Föderatsiooni kodakondsusega või määratlemata kodakondsusega on lihtsam reisida SRÜ riikidesse (2008. a 23% ja 2017. a 44%). Varem peamise põhjusena nimetatud eesti keele oskuse puudumine või hirm kodakondsuseksami ees hakkab jääma tagaplaanile49. Seetõttu on vaja jätkata erinevate ministeeriumidega (haridus- ja teadusministeerium, kultuuriministeerium) koostöös tegevusi nii tasuta eesti keele õppe pakkumisel kui ka Eesti kodakondsuse väärtustamiseks määratlemata kodakondsusega isikute hulgas. Siseturvalisust tagava kodakondsus- ja rändepoliitika elluviimist ning laiemalt Eesti majanduse ja e-riigi arengut toetab identiteedihaldus ja isikute dokumenteerimine ühtsetel alustel. Majanduse ja äritegevuse üleilmastumine, inimeste rahvusvaheline mobiilsus ja ränne, ühtne digitaalne turg, kuritegevuse, sh küberkuritegevuse ning identiteedivarguste üleilmastumine loovad suurema surve tagada turvalised tehnoloogilised lahendused identiteedihalduseks ja arendada isikut tõendavaid dokumente. Täpsemini on suurenev ootus tagada, et isikud oleksid tõsikindlalt tuvastatud, riigil oleks tõsikindel teave tema territooriumil ja e-riigis toimetavate isikute identiteetidest, topeltidentiteetide tekkimise võimalus oleks välistatud ning digitaalse identiteedi vargused oleks ennetatud ja tõkestatud. Topeltidentiteetide loomise ja isikutuvastusvahendite väärkasutuse ohu võib näiteks kaasa tuua see, kui Eesti sees, ELi liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel ei toimu biomeetriliste andmete vahetust. Üha rohkem luuakse ka mujal maailmas isikut tõendavaid digidokumente ja e-teenuseid, sh piiriüleseid 47 Politsei- ja Piirivalveamet. 48 Politsei- ja Piirivalveamet. 49 Monitooringu täistekstiga saab tutvuda Kultuuriministeeriumi kodulehel aadressil http://www.kul.ee/et/EIM2017. 19  Tegemist on kooskõlastamisele edastatud dokumendiga. e-teenuseid. Seetõttu on ka konkurentsivõime tagamiseks vaja edasi arendada Eesti e-teenuseid ja digitaalseid dokumente ning tagada piiriüleste e-teenuste kättesaadavus. Olulisemad küsimused, millele programmide väljatöötamisel keskendutakse 1. Kuidas luua uusi paindlikke sisserändevõimalusi, et soodustada ühiskonna ja majanduse arengule vajalike välismaalaste Eestisse tulemist, siin viibimist, elamist, õppimist, töötamist? Kuidas tagada efektiivsed ja kiired menetlused, andmebaaside arendamine ja koostalitusvõimekus ning tõhusad ja riskipõhised järelkontrolli meetmed? 2. Kuidas tõhusalt toetada uussisserändajate Eestis kohanemist ja sotsiaalset kaasatust? 3. Kuidas tagada rahvusvahelise kaitse menetluste ja vastu võetud otsuste väga hea kvaliteet ja kiirus? 4. Kuidas suurendada rahvusvahelise kaitse saajate toimetulekut Eesti ühiskonnas? 5. Kuidas suurendada Eesti kodakondsuse väärtustamist ja vähendada määratlemata kodakondsusega isikute arvu? 6. Kuidas suurendada ühiskondlikku sidusust ja sotsiaal-majanduslikku lõimumist, et vältida teravate ühiskondlike pingete esiletõusu? 7. Kuidas ebaseaduslikku rännet ennetada, avastada, menetleda ja tõkestada ning tagada Eestis seadusliku aluseta viibivate välismaalaste kiire ja tõhus tagasisaatmine? 8. Kuidas tagada turvalised tehnoloogilised lahendused identiteedihalduseks ja isikut tõendavate dokumentide arendamiseks? Kuidas luua biomeetrial põhineva isiku tuvastamise ning isikusamasuse kontrolli suutlikkus? 9. Kuidas konkurentsivõime suurendamiseks Eesti e-teenuseid ja digitaalseid dokumente edasi arendada ning tagada piiriüleste e-teenuste kättesaadavus? 3. Arengukava rakendamisega kaasnevate eeldatavate mõjude esmane hinnang Arengukavaga kaasnevat mõju analüüsitakse põhjalikumalt arengukava koostamisel. Olulisim positiivne mõju avaldub ennekõike seoses riigi julgeoleku ja välissuhetega, regionaalarenguga ning riigi asutuste korraldusega. Siseturvalisuse arengukava elluviimisega kaasneb eeldatav positiivne mõju ka teistele valdkondadele. Tabelis 2 on toodud ülevaade mõjude esmasest prognoosist. Tabel 2. Esmane mõjude hindamine Võimaliku ebasoovitava Mõju Mõju Sihtrühma Mõju mõju kaasnemise risk ulatus sagedus suurus arengukava elluviimisel Sotsiaalne, sealhulgas keskmine väike keskmine väike demograafiline mõju Mõju riigi julgeolekule suur suur suur väike ja välissuhetele Mõju majandusele keskmine väike keskmine väike Mõju elu- ja väike väike keskmine keskmine looduskeskkonnale Mõju keskmine väike keskmine keskmine regionaalarengule 20  Tegemist on kooskõlastamisele edastatud dokumendiga. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse keskmine keskmine keskmine väike korraldusele 4. Seosed läbivate teemadega Keskkonnahoid ja kliima Mõju tuleneb eelkõige keskkonnariskide, sealhulgas kliimamuutuse, looduskatastroofide, õnnetuste ulatuse vähendamisega seotud tegevustest. Näiteks käsitleb siseturvalisuse arengukava kriiside ennetamist ja hädaolukordadeks valmisolekut ning päästevõimekuse tagamist – nende teemade eesmärgid ja nende raames tehtavad arendustegevused aitavad vähendada hädaolukordadest tulenevaid kahjusid keskkonnale ning neid ka ennetada. Seega aitab siseturvalisuse arengukava kaasa inimeste elukeskkonna hoidmisele ja samal ajal ka keskkonnahoiule selles osas, mis kuulub siseturvalisuse valdkonda. Võrdsed võimalused Arengukava meetmed lähtuvad võrdse kohtlemise põhimõttest, mis tähendab, et siseturvalisuse teenust pakutakse kõikidele Eestis viibivatele isikutele, olenemata inimeste päritolust, usust, rassist, vanusest ja soost. Uussisserändajate kohanemist toetav tegevus soodustab uussisserändajatel kohanemiseks vajalike oskuste omandamist ning aitavad kaasa, et neil oleksid Eesti ühiskonnas võrdsed võimalused. Kogukondliku kaasatusega seonduv võib aidata vähendada ka sotsiaalset ebavõrdsust. Poliitikainstrumentide täpsemal kujundamisel on ka uue arengukava koostamisel oluline järgida põhimõtet analüüsida ja hinnata sihtrühmapõhise lähenemise vajalikkust, et tagada meetmete maksimaalne mõju ja sobivus ning sealjuures ka panus võrdsete võimaluste edendamisse. Riskikäitumise analüüsimisel selgitatakse välja halvemas positsioonis olevad grupid ja poliitikainstrumentide väljatöötamise käigus püütakse leida lahendused, kuidas vähendada gruppide vahel ebavõrdsust. Infoühiskond Arengukava eesmärkide tõhusamaks ja optimaalsemaks saavutamiseks ning väliskeskkonnast tulenevate ülesannetega tegelemiseks kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendusi ning aidatakse kaasa turvaliste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahenduste tagamisele ja nende turvalisusele. See on läbiv teema, millega on seotud kõik arengukava alaeesmärgid. Eraldi pööratakse tähelepanu sellele, et tagada turvalised tehnoloogilised lahendused identiteedihalduseks ja isikut tõendavate dokumentide arendamiseks. Regionaalareng Siseturvalisuse võrgustiku ja taristu rajamisel arvestatakse eri piirkondade vajadusega siseturvalisust tagavate teenuste järele, võttes aluseks lähimuspõhimõtte. Siseturvalisuse arengukava alaeesmärgid on seotud sellega, et aidata kaasa kogukonna senisest laialdasemale ja mitmesuunalisele kaasamisele (vertikaalne koostöö) ja kogukondade võrgustamisele (horisontaalne koostöö). Samamoodi praegu kehtiva arengukavaga on ka edaspidi tähtis riigi ja kogukonna koostöö, et välja selgitada kohapealsed siseturvalisuse probleemid ning leida koos kogukonna esindajatega nendele lahendus ja need teoks teha. See avaldab positiivset mõju avalike teenuste kvaliteedile ja elanike oskusele oma turvalisust suurendada. Samuti aitab see lähenemine leevendada hajaasustuse ja linnastumise suurenemisega kaasnevaid ohte, arvestada piirkondlike eripäradega ja tagada paremini inimeste turvalisust. Riigivalitsemise areng Siseturvalisuse arengukava toetab valdkonna horisontaalset planeerimist ja koordineerimist ning avaliku, era- ja kolmanda sektori koostöö parendamist siseturvalisuse valdkonnas. Uue arengukavaga 21  Tegemist on kooskõlastamisele edastatud dokumendiga. luuakse eeldused, et minna üle tegevuspõhisele eelarvestamisele, mis võimaldab valdkonna ressursse senisest efektiivsemini kasutada. 5. Arengukava koostamise korraldus ja selles osalejad 5.1. Arengukava koostamise ja kaasamise ajakava Arengukava koostamise ja kaasamise eeltegevused algasid juba arengukava koostamise ettepaneku kirjutamisel. 2018. aasta esimesel poolaastal viidi läbi tegevuskeskkonna tulevikutrendide seminarid ja siseturvalisuse valdkonna arengu arutelud, kuhu kutsuti nii avaliku kui ka kolmanda sektori esindajaid. Arengukava koostamisel arvestatakse ka erinevate valdkondlike arengukavade ja strateegia „Eesti 2035“ alusmaterjali. Tabelis 3 on ülevaade arengukava koostamise ajakavast. Tabel 3. Ajakava september 2018 Moodustatakse arengukava koostamise töörühmad. septembrist Tehakse eeltööd arengukava ja programmide sisu vaheversiooni jaanuarini 2019 väljatöötamiseks. Arutelud ja koostööseminarid partneritega. jaanuar 2019 Kooskõlastatakse arengukava koostamise ettepanek ja esitatakse see Vabariigi Valitsusele. märts 2019 Arengukava projekti avalik konsultatsioon ja mitteametlik kooskõlastamine. märtsist maini Arengukava projekti avalik konsultatsioon ja kooskõlastamine, Vabariigi 2019 Valitsuses tutvustamine, Riigikogus tutvustamine, Vabariigi Valitsuses heaks kiitmine. märtsist aprillini Programmide avalik konsultatsioon ja kooskõlastamine. 2019 juuni 2019 Minister või ministrid kinnitavad programmid. 5.2. Arengukava koostamise juhtimine Arengukava koostamise eest vastutab Siseministeerium. Arengukava programmide väljatöötamiseks moodustatakse arengukava programmide töörühmad, mille tegevust koordineerivad programmi töörühmade juhid ja asejuhid. Programmi töörühma juht ja asejuhid vastutavad töörühmade tulemuste koondamise eest. Arengukava programmi töörühmadesse kuuluvad programmi eesmärke ellu viivate asutuste ja organisatsioonide esindajad ja teiste oluliste sidusrühmade esindajad. Vajaduse korral kaasatakse programmide töörühmade töösse ka teisi osalisi. Arengukava protsessi juhtimise, üldise metoodika ja arengukava koostamise toetamise eest vastutab Siseministeeriumi strateegiaosakond. 5.3. Arengukava rahastamine Arengukava programme rahastatakse nii riigieelarvest kui ka Euroopa Liidu rahast. Arengukava programmid täpsustavad riigieelarve strateegia 2020–2023 peatükis „Siseturvalisus“ osutatud raha kasutamist. 5.4. Arengukava koostamises osalevad ministeeriumid ja teised seotud pooled Arengukava koostamisse kaasatakse asjassepuutuvaid osalisi nii avalikust, era- kui ka kolmandast sektorist ning lähtutakse kaasamise heast tavast50. Kõige laiaulatuslikum koostöö siseturvalisuse arengukava programmide koostamisel on Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Riigikantselei, Sotsiaalministeeriumi, 50 Kaasamise hea tava. http://valitsus.ee/et/riigikantselei/kaasamine-ja-mojude-hindamine/kaasamise-hea-tava 22  Tegemist on kooskõlastamisele edastatud dokumendiga. Kultuuriministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Esialgse kaasamisplaani järgi kaasatakse tabelis 4 nimetatud osapooled, kuid arengukava koostamisel võib nimekiri täieneda. Tabel 4. Ülevaade arengukava koostamise töörühmadesse kaasatavatest pooltest Ministeeriumid Programm või töörühm „Ennetav ja turvaline elukeskkond“, „Kiire ja asjatundlik abi“, Justiitsministeerium „Kindel sisejulgeolek“, „Tõhus rahvastikuhaldus“, „Tark ja innovaatiline siseturvalisus“ „Ennetav ja turvaline elukeskkond“, „Kiire ja asjatundlik abi“, Rahandusministeerium „Kindel sisejulgeolek“, „Tõhus rahvastikuhaldus“, „Tark ja innovaatiline siseturvalisus“ Keskkonnaministeerium „Kiire ja asjatundlik abi“, „Kindel sisejulgeolek“ Kaitseministeerium „Kindel sisejulgeolek“ „Ennetav ja turvaline elukeskkond“, „Kiire ja asjatundlik abi“, Sotsiaalministeerium „Kindel sisejulgeolek“, „Tõhus rahvastikuhaldus“ „Ennetav ja turvaline elukeskkond“, „Kiire ja asjatundlik abi“, Haridus- ja Teadusministeerium „Kindel sisejulgeolek“, „Tõhus rahvastikuhaldus“, „Tark ja innovaatiline siseturvalisus“ Maaeluministeerium „Kiire ja asjatundlik abi“, „Kindel sisejulgeolek“ „Kindel sisejulgeolek“, Majandus- ja „Kiire ja asjatundlik abi“, Kommunikatsiooniministeerium „Tõhus rahvastikuhaldus“, „Tark ja innovaatiline siseturvalisus“ „Kiire ja asjatundlik abi“, Välisministeerium „Kindel sisejulgeolek“, „Tõhus rahvastikuhaldus“ „Ennetav ja turvaline elukeskkond“, „Kiire ja asjatundlik abi“, Kultuuriministeerium „Kindel sisejulgeolek“, „Tõhus rahvastikuhaldus“ „Kiire ja asjatundlik abi“, Riigikantselei „Kindel sisejulgeolek“, „Tõhus rahvastikuhaldus“, Valitsusasutused, muud riigiasutused, riigi osalusega Programm või töörühm ettevõtted, avalik-õiguslikud juriidilised isikud Politsei- ja Piirivalveamet Seotud kõigi kavandatavate programmidega Kaitsepolitseiamet Seotud kõigi kavandatavate programmidega Päästeamet Seotud kõigi kavandatavate programmidega Häirekeskus Seotud kõigi kavandatavate programmidega Siseministeeriumi Seotud kõigi kavandatavate programmidega infotehnoloogia- ja arenduskeskus 23  Tegemist on kooskõlastamisele edastatud dokumendiga. Sisekaitseakadeemia Seotud kõigi kavandatavate programmidega Eesti Haigekassa „Ennetav ja turvaline elukeskkond“ Eesti Kohtuekspertiisi Instituut „Kindel sisejulgeolek“ Eesti Pank „Kindel sisejulgeolek“ Eesti Teadusagentuur „Tõhus rahvastikuhaldus“ Ettevõtluse Arendamise „Tõhus rahvastikuhaldus“ Sihtasutus Integratsiooni Sihtasutus „Tõhus rahvastikuhaldus“, „Kindel sisejulgeolek“ Kaitseliit „Ennetav ja turvaline elukeskkond“ Kaitsevägi „Kindel sisejulgeolek“ Keskkonnaagentuur „Kiire ja asjatundlik abi“ Keskkonnaamet „Kiire ja asjatundlik abi“ Keskkonnainspektsioon „Kiire ja asjatundlik abi“ Lennuamet „Kindel sisejulgeolek“ Maanteeamet „Kiire ja asjatundlik abi, kindel sisejulgeolek“ „Kindel sisejulgeolek“, Maksu- ja Tolliamet „Tõhus rahvastikuhaldus“ Mereakadeemia „Kindel sisejulgeolek Põllumajandusamet „Kindel sisejulgeolek“ Rahvusarhiiv „Tõhus rahvastikuhaldus“ „Kiire ja asjatundlik abi“, Riigi Infosüsteemi Amet „Tõhus rahvastikuhaldus“, „Kindel sisejulgeolek“ Sihtasutus Archimedes „Tõhus rahvastikuhaldus“ Sihtasutus Innove „Tõhus rahvastikuhaldus“ Sihtasutus Kutsekoda „Kindel sisejulgeolek“ Tallinna Lennujaam „Kindel sisejulgeolek“ Tallinna Sadam „Kindel sisejulgeolek“ „Kindel sisejulgeolek“, Tallinna Tehnikaülikool „Tõhus rahvastikuhaldus“ Tartu Ülikool „Tõhus rahvastikuhaldus“ Tehnilise järelevalve Amet „Kiire ja asjatundlik abi“ Tervise Arengu Instituut „Ennetav ja turvaline elukeskkond“ „Kiire ja asjatundlik abi“, Terviseamet „Kindel sisejulgeolek“ Tööinspektsioon „Tõhus rahvastikuhaldus“ Töötukassa „Tõhus rahvastikuhaldus“ Riigimetsa Majandamise Keskus „Ennetav ja turvaline elukeskkond“ Riigi valimisteenistus „Tõhus rahvastikuhaldus“ „Kiire ja asjatundlik abi“, Veeteede Amet „Kindel sisejulgeolek“ Veterinaar- ja Toiduamet „Kindel sisejulgeolek“ Välisluureamet „Kindel sisejulgeolek“ TLÜ Euroopa Rändevõrgustiku „Tõhus rahvastikuhaldus“ Kontaktpunkt Eestis Muude osaliste esindajad Programm või töörühm Eesti Abipolitseinike Kogu „Ennetav ja turvaline elukeskkond“ AS A.L.A.R.A „Kindel sisejulgeolek“ AS Hoolekandeteenused „Tõhus rahvastikuhaldus“ AS Mainor „Tõhus rahvastikuhaldus“ Eesti Ametiühingute Keskliit „Tõhus rahvastikuhaldus“ Eesti Erametsaliit „Ennetav ja turvaline elukeskkond“ 24  Tegemist on kooskõlastamisele edastatud dokumendiga. Eesti Infotehnoloogia ja „Tõhus rahvastikuhaldus“ Telekommunikatsiooni Liit Eesti Kaubandus- Tööstuskoda „Tõhus rahvastikuhaldus“ Eesti Kirikute Nõukogu „Tõhus rahvastikuhaldus“ Eesti Kindlustusseltside Liit „Ennetav ja turvaline elukeskkond“ Eesti Korteriühistute Liit „Ennetav ja turvaline elukeskkond“ Eesti Külaliikumine Kodukant „Ennetav ja turvaline elukeskkond“ „Ennetav ja turvaline elukeskkond, kiire ja asjatundlik abi“, Eesti Linnade ja Valdade Liit „Tõhus rahvastikuhaldus“ Eestimaa Loomakaitse Liit „Kiire ja asjatundlik abi „Ennetav ja turvaline elukeskkond“, Eesti Maaomavalitsuste Liit „Tõhus rahvastikuhaldus“ Eesti Naabrivalve „Ennetav ja turvaline elukeskkond“ Eesti Omanike Keskliit „Ennetav ja turvaline elukeskkond“ Riigi- ja Omavalitsusasutuste „Ennetav ja turvaline elukeskkond“, Töötajate Ametiühingute Liit „Kiire ja asjatundlik abi“ (Rotal) Eesti Päästeala Töötajate „Ennetav ja turvaline elukeskkond“, Ametiühing „Kiire ja asjatundlik abi“ Eesti Skautide Ühing „Ennetav ja turvaline elukeskkond“ „Ennetav ja turvaline elukeskkond“, Eesti Turvaettevõtete Liit „Kiire ja asjatundlik abi“ Eesti Vabatahtlik Mere- ja „Ennetav ja turvaline elukeskkond“ Järvepääste Eesti Vetelpääste Selts „Ennetav ja turvaline elukeskkond“ „Kiire ja asjatundlik abi“, Eestimaa Looduse Fond „Ennetav ja turvaline elukeskkond“ Elektrilevi OÜ „Kiire ja asjatundlik abi“ Expat Relocation „Tõhus rahvastikuhaldus“ Finance Estonia „Tõhus rahvastikuhaldus“ Frontex „Kindel sisejulgeolek“ MTÜ Eesti Pagulasabi „Tõhus rahvastikuhaldus“ MTÜ Eesti pottsepad „Ennetav ja turvaline elukeskkond“ MTÜ Eesti Punane Rist „Tõhus rahvastikuhaldus“ MTÜ Eesti Korstnapühkijate Koda „Ennetav ja turvaline elukeskkond“ MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus „Tõhus rahvastikuhaldus“ MTÜ Spin „Ennetav ja turvaline elukeskkond“ Perekonnaseisuametnike kutseliit „Tõhus rahvastikuhaldus“ „Ennetav ja turvaline elukeskkond“, Päästeliit „Kiire ja asjatundlik abi“ Rahvusvaheline „Tõhus rahvastikuhaldus“ Migratsiooniorganisatsioon Riigi- ja Omavalitsusasutuste „Ennetav ja turvaline elukeskkond“, Töötajate Ametiühingute Liit „Kiire ja asjatundlik abi“ (Rotal) Sertifitseerimiskeskus „Tõhus rahvastikuhaldus“ Sihtasutus Eesti Inimõiguste „Kindel sisejulgeolek“, keskus „Tõhus rahvastikuhaldus“ Start-up Estonia „Tõhus rahvastikuhaldus“ Tallinna Linnavalitsus „Tõhus rahvastikuhaldus“ Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet „Kiire ja asjatundlik abi“ 25  Tegemist on kooskõlastamisele edastatud dokumendiga. Tallinna Perekonnaseisuamet „Tõhus rahvastikuhaldus“ Teenusmajanduse Koda „Tõhus rahvastikuhaldus“ Telia „Kiire ja asjatundlik abi“ Tööandjate Keskliit „Tõhus rahvastikuhaldus“ ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku „Tõhus rahvastikuhaldus“ Amet 26 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/19-0027 - Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Sotsiaalministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 28.01.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/257cd0a9-a966-4417-b20f-77a428c89368 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/257cd0a9-a966-4417-b20f-77a428c89368?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main