Kiri

Kultuuriministeerium Meie: 14.01.2019 nr 7-5.13/19-00075-2 Taotluse edastamine Edastan Pärnu linnapea Vabariigi Valitsusele esitatud ettepaneku Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala põhimäärusega määratud ala piiride ümbervaatamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Lisad: 11.1.2019 kiri nr 8-21/346 Teadmiseks: Rahandusministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  PÄRNU LINNAVALITSUS PLANEERIMISOSAKOND Vabariigi Valitsus Peaminister Jüri Ratas [email protected] 11.01.2019 nr 8-21/346 Ettepaneku esitamine Vabariigi Valitsusele Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala põhimäärusega määratud ala piiride ümbervaatamiseks Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2006 määrusega nr 32 võeti vastu „Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus), millega muuhulgas määrati muinsuskaitseala piirid (§ 3) ja muinsuskaitseala kehtivad nõuded ja kitsendused (§ 7). Muinsuskaitseala koosneb Pärnu vanalinnast ning seda ümbritsevast endisest muldkindlustuste vööndist koos mereäärse rannapargiga ning nende vahel paiknevast ajalooliselt kujunenud villade alast. Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala kaitsevöönd koosneb muinsuskaitsealaga külgnevatest aladest, mille hoonestamisel tuleb vältida järske kontraste hoonestuse mastaapsuses muinsuskaitsealal ja vahetult selle piiri ääres ning tagada vanalinna silueti vaadeldavus olulistest vaatepunktidest linnas, vanalinna suunalistelt tänavatelt ja merelt (põhimäärus § 8 lg 1). Muinsuskaitseameti loata on keelatud püstitada välismõõtmete tõttu muinsuskaitseala oluliste vertikaalsete dominantide vaadeldavust häirivaid või olulisi kaugvaateid muinsuskaitsealale varjavaid ehitisi, kusjuures ehitiste kõrgus vanalinna ja jõe vahelises lõigus Ringi tänavast kuni vallikraavini ei tohi ületada Pärnu Kontserdimaja kõrgust (põhimäärus § 8 lg 2 p 1). Muinsuskaitseala kaitsevööndis Vingi-Pika-Ringi tänavate ja Pärnu jõe kaldaga piirneval alal ei ole ehitiste mastaapsuse (kõrguse) osas mingeid piiranguid seatud. Tänaseks on muinsuskaitsealale ja selle kaitsevööndisse õiguslikul alusel püstitatud mastaapseid ehitisi, mille tõttu on kujunenud olukord, kus muinsuskaitseala kaitsevöönd Vingi-Pika-Ringi tänavate ja Pärnu jõe kaldaga piirneval alal ei täida kaitsevööndiga taotletud eesmärki, millest tulenevalt on Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala kaitsevööndi vähendamine põhjendatud osas, kus kaitsevööndi eesmärk ei ole enam täidetav ega võimalik. Sama on sisuliselt tunnistanud Kultuuriministeerium ka 2016. aastal (Kultuuriministeeriumi kiri nr 12-6/53-3) kui kaalus Pärnu Linnavolikogu poolt esitatud muinsuskaitseala vähendamise ettepanekut. Kultuuriministeerium selgitas, et nii Muinsuskaitseamet kui ka Muinsuskaitse Nõukogu on mõlemad leidnud, et Pärnu jõe vasakkalda probleem ei ole mitte niivõrd ajaloolise linnasilueti sulgemine mastaabilt ebasobivate mahtudega, kuivõrd rajatud uute mahtude monotoonsus. Kuna kaitsevööndi eesmärk on eelkõige mitte sulgeda linnasiluetti ebasobivate mahtudega, siis ei ole ka Kultuuriministeeriumi arvates sellises ulatuses vajalik. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku kaitsevvööndi vähendamiseks. Pärnu Linnavalitsuse hinnangul asub kehtival muinsuskaitsealal piirkondi, mille muinsuskaitseline väärtus vajab üle vaatamist. Villade alal on praegu nii väärtuslikke piirkondi terviklikult säilinud ajaloolise Suur-Sepa 16 444 8200 Registrikood 75000064 80098 Pärnu linn [email protected] www.parnu.ee Pärnu linn hoonestusega (Seedri, Toominga, Esplanaadi tn, Mere pst) kui vähemväärtuslikke (nt Pärnu hotelli ümbrus, Sadama tn piirkond) piirkondi, mille säilitamine muinsuskaitsealana ei ole põhjendatud. Muinsuskaitseala vanalinna osas asub Pikk tänav, mis pärast Teise Maailmasõja järgseid purustusi rajati ajastule omases võtmes laia magistraalina, mille mõlemal pool asuvad tüüpprojekti järgi ehitatud 4korruselised korterelamud (nn. hrustsovkad). 2006. a. koostatud seletuskirjas Vabariigi Valitsuse määruse „Pärnu vanalinna ja kuurorti muinsuskaitseala põhimäärus“ eelnõu juurde puudub analüüs selle kohta, miks muinsuskaitseala vanalinna osas peab hõlmama ala, kus asuvad valdavalt peale sõda rajatud ehitised (hotell „Pärnu“, Pika tn ja Aida tn äärde ehitatud korterelamud, ühiskondlikud hooned ja kaasaegsed ärihooned jne.) Seetõttu vajavad muinsuskaitse ala piirid kriitilist revideerimist. Vastasel juhul ei ole võimalik kohalikul omavalitsusel täita oma põhiseaduslikke kohustusi linna kaasaegse ja linnaelanikele mugava keskkonna kujundamisel. Muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi ebaproportsionaalne ulatus on toonud linnavalitsusele kaasa kümneid kaebusi ja pöördumisi kodanikelt. Muinsuskaitseliste piirangute tõttu venis riigimaja detailplaneering nõukogude ajal ehitatud võimla ja ühiselamuga hoonestatud alal ning ilmekaim näide on nõukogude ajal rajatud Pika tänava kortermaja (nn. hrustsovka) elanike 3 aastat kestnud vaidlus Muinsuskaitseametiga keldriakende vahetamise küsimuses. Ka õiguskantsler Ülle Madise on oma 27.11.2018. a. kirjas nr 16-4/181391/1805169 Riigikogule seoses muinsuskaitseseaduse eelnõuga rõhutanud, et muinsuskaitselased piirangud peavad võimaldama avalikust huvist lähtuvate piirangute ja omandiõiguse vahel tasakaalu leida ehk põhiseaduspäraseid otsuseid teha. Võimalik, et mõnel juhul tagataks muinsuskaitseliste piirangute leevendamine paremini säilitada väärtuslikke objekte kui kohustus täita muinsuskaitse nõudeid. Selline õiguskantsleri seisukoht õigustab ka põhimääruse kriitilist ülevaatamist. Palun kaasata käesoleva taotluse lahendamisse ka Pärnu linna esindajad, et koostöös leida sobivaim lahendus. Pärnu Linnavalitsus leiab, et Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala piirid oleks vajalik ümber vaadata villade ning vanalinna alal. Sellest ettepankust lähtuvalt võiks vanalinna muinsuskaitse ala olla piiritletud, vanalinna osas, Sadama-Ringi-Pika-Vee-Kalda tänava joonega, villade ja Rannapargi kaitsealad säilitada praegustes piirides ning kaotada kaitsevööndite alad Aia-Supeluse-Kuuse tänavast Ida-suunas ning Pärnu jõe vasakkaldal Kesklinna sillast ülesvoolu, kuna vaated vanalinna alale on nagunii juba kinni ehitatud ja kaitsevöönd ei täida enam oma algselt seatud eesmärki. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Romek Kosenkranius linnapea Kadri Karjus 444 8350 [email protected]