Leping

Kinnitatud 30.11.2018 SA nõukogu koosolekul SIHTASUTUSE RAKVERE TEATRIMAJA 2019. AASTA TEGEVUSKAVA 1. SISSEJUHATUS / OLUKORRA KIRJELDUS / LÄHTEPOSITSIOON Tegevuskava ülesandeks on kirjeldada sihtasutuse Rakvere Teatrimaja (edaspidi sihtasutus) eesmärkide (arengukavaliste) saavutamiseks vajalikke tegevusi. Sihtasutuse peamiseks tegevuseks on uuslavastuste loomine kõigile vanuserühmadele, seades eesmärgiks nii sisulise kui vormilise mitmekesisuse kõrgel kunstilisel tasemel. Sihtasutusele on tähtis Eesti elanike kultuuriline teenindamine ja harimine nii maal kui linnas, mille tõttu on suur rõhk külalisetendustel üle vabariigi. Rakvere kui teatrikeskuse tutvustamine välismaal on viimastel aastatel hoogustunud ja on jätkuvalt sihtasutuse prioriteediks, nagu ka kohaliku kogukonna kaasamine teatri ettevõtmistesse. Kõigile nendele tegevustele loob aluse pidev trupi kunstilise võimekuse parendamine, seda eeskätt nõudliku repertuaari kui ka näitejuhi tööd valdavate külalislavastajate abil. Tegevuskava täitmisel on suurimateks takistusteks oma eriala valdavate lavastajate puudus või vähene huvi ning näitetrupi napp kooslus. 2018. aasta lõpus on teatri trupis 17 koosseisulist näitlejat, mis ei kata tegelikke vajadusi ja sunnib teatrit pidevalt kasutama külalisnäitlejaid. Külalisnäitlejad küll muudavad pildi publikule atraktiivsemaks, aga nende arvukus toob kaasa planeerimisprobleemid. Püsikoosseisu suurendamine omavahendite arvelt pole 2019. aasta pingelise eelarve juures võimalik. Tegevuse jätkamiseks on lähiajal vaja teha mitmed suuremad soetused (väikebuss, kaasaegne helipark) ja jätkata sihtasutuse hoonete ning seadmete sanitaarremonti ja hooldust. Eriti kehvas seisus on laopinnad. Kultuuritöötaja miinimumpalga hüppeline tõus on pea peale pööranud teatri sisemise palgahierarhia. Riigipoolsed lisavahendid on tulnud miinimumi jõuliseks tõusuks ning see on söönud ära palgaastmestiku. Omatulu ei võimalda muu personali järeleaitamist sama tormakas tempos. Külalislavastajate, kunstnike ja näitlejate miinimumtasud on seotud otseselt kultuuritöötaja miinimumpalgaga ja nii suureneb omatulu surve veelgi. Sihtasutuse peamised sissetulekud on riigitoetus ja omatulu. Riigitoetust eraldatakse osaliseks tööjõu- ja halduskulude katmiseks. Omatulu moodustub piletitulust, muude tegevuste tulust (kohvik, kino, kontserdid), erinevatest toetustest ja sponsorlusest ning selle arvelt tuleb katta kõik muud kulud (olulisemad: lavastuskulud, soetused, reklaamikulud jne). Tööjõukuludeks planeeritav riigitoetus katab umbes 70% tegelikust vajadusest ja linnatoetus puudub üldse. Seega tuleb teatril suur osa ka nendest kuludest katta muudest vahenditest. Mahtude vähendamine toob küll kaasa väiksemad kulud, kuid samas ka tulude vähenemise. Piletihind on pidevalt tunnetuslikus maksimumis ning probleeme leevendavat hüpet ei ole võimalik teha. Muude vahendite kaasamisega tegeleme pidevalt, kuid eraldatavad summad on väikesed ja juhuslikud ning olulist leevendust ei too. Hoolimata finantsilisest survest oleme täis indu, et hoida Rakvere Teatrit jätkuvalt kindlal kõrgetasemelisel kursil. 2018. aasta lõpus sai valmis aastaid murekohaks olnud parkla laiendus, mis muudab meie senist kaupade liikumist ja prügimajandust ning annab oluliselt leevendust parkimis- ja evakuatsiooniprobleemidele. 2019. aasta kujuneb uue juurutamiseks majasiseselt ja publikule harjumuse tekitamiseks. 1  Kinnitatud 30.11.2018 SA nõukogu koosolekul Järgnevalt tegevused sihtasutuse funktsioonide lõikes: teater, kino, kohvik, muud üritused, galerii ja Baltoscandal. 2. TEATER 2019. aasta on teatri jaoks sisemise töökorraldusega tegelemise aasta. Lahendamist vajavad probleemid on: * Kuidas leida enam aega lavastuste esietenduseelseks prooviperioodiks laval (kui seni on peaproovideks planeeritud viis päeva, siis tehniliselt keerukamate lavastuste juures ei ole see piisav). Lahenduseks on paindlike paralleelide loomine, võimalus mängida teiste truppidega väljasõidus ja teises saalis. * Kuidas planeerida nii, et ei tekiks kunstilise ja tehnilise koosseisu ülekoormatust esietenduse- eelsel perioodil ja summeeritud tööaja arvestuse perioodil üldse. Lahenduseks on 2018. aasta lõpus loodud täiendav ametikoht – etendusteenistuse juht, kes hakkab detailselt planeerima kogu etendust teenindava personali tööd. Samuti on teater ühinenud nende etendusasutustega, kes töötavad välja ressursiplaneerimise tarkvara. 2019. aasta teises pooles algab tarkvara juurutamine teatrites. Programm võimaldab etenduste planeerimise algjärgus saada ülevaate tööaja hulgast iga osakonna ja isiku lõikes. Kui detailse planeerimisega on tekkinud kogemus, saab sealt edasi otsustada, kas aina keerukamateks muutuvate tehniliste lahenduste juures saab hakkama senise tööjõuga või mitte. * Kuidas leida paremini ühist keelt lavastajate ja kunstnikega, et võimalikult suure osaga repertuaarist oleks võimalik sõita välja. Eelkavandite juurutamine on andnud häid tulemusi, täpsustada tuleb teatrisisest raamistikku – juba loomenõukogus tuleb materjalide arutamisel pöörata enamat tähelepanu sellele, kas ja millises mahus sobiks antud materjal väljasõitudesse. Sellest teatrisisesest suunisest lähtudes saab loominguline juht alustada läbirääkimisi lavastajatega. * Tuleb jätkata tööd trupi suurendamise nimel. Aastaid püsinud probleem vajab riigi- ja linnapoolset lahendust, sest omavahenditest ei suuda teater lisakohti luua. Ilma näitlejate arvu suurendamata ei ole võimalik täita eeltoodud eesmärke – paindlikud paralleelid, töökoormuse normi piiresse jäämine, kunstilise süvenemise võimalus. Rakvere Teatri eesmärgid aastal 2019: * Publikuarv 63500; * 9 uuslavastust; * repertuaaris erinevaid sihtgruppe kõnetavad lavastused; * väljasõitudes 40–45% etendustest. Rakvere Teater jätkab suunda, kus repertuaaris on paralleelselt võrdselt olulisel kohal nii komöödiad, psühholoogilised draamad kui ka laste- ja noortelavastused, nii suure saali publikumagnetid kui väikese saalis eksperimentaalsemad ja kammerlikumad lavastused. Uude aastasse on planeeritud 9 uuslavastust, mis jagunevad oma maja lavastajate, tuttavate külalislavastajate ja Rakvere Teatris debüteerivate lavastajate vahel. Psühholoogilised kammerdraamad Väikeses saalis on esietendumas mitu kammerlikumat psühholoogilist draamat. Esimesena toob Vallo Kirs Ugala teatrist publiku ette Jean-Paul Sartre’i näidendi „Kinnine kohus”. Tegu on eksistentsialistliku näidendiga, kus kolm tegelast on pärast surma sattunud põrgulikku olukorda, olles üksteisele nii kohtualused kui -mõistjad. Lavastuses kasutatakse kaasaegset teatrikeelt ning seega võiks see olla huvipakkuv ka uuenduslikuma teatri austajatele üle Eesti. 2  Kinnitatud 30.11.2018 SA nõukogu koosolekul Kevadel toob Peeter Raudsepp lavale Cormac McCarthy kirjutatud näidendi „Loojanguekspress”, kus mängivad Toomas Suuman ja Tarmo Tagamets. See on kahe vastandliku mehe, sügavalt jumalasse uskuva endise vangi ja ateistist filosoofiaprofessori, musta ja valge pinev maailmavaadete põrkumine. Lavastuspaik väljaspool teatri ruume on hetkel veel otsimisel. Uuel hooajal on lavastama oodata Madis Kalmetit, kes toob publiku ette Ingmar Bergmani kammerdraama „Nagu peeglis”, psühholoogilise, tundlikult ausa perekonnaloo. Esmakordselt saab selles lavastuses suure ja vastutava peaosa teatri noor näitlejanna Grete Jürgenson. Lavastus peaks just tegelastevaheliste suhete kaudu kõnetama praeguse aja hirme, millele inimesed ei oska nimetust anda, ning näitama inimlikku vajadust hoolivuse ja armastuse järele. Lavastused lastele ja noortele Menuka noortelavastusega „See kõik on tema” on kahe aasta jooksul antud üle Eesti peaaegu 100 etendust. Nüüd on repertuaari jõudmas uus noortelavastus, gootilik ja põnevust tekitav „Verikambi”. Jaanika Juhansoni lavastatud ning lavastaja ja menuka noorsookirjaniku Reeli Reinausi kahasse kirjutatud näidend on lugu metsa eksinud noortekambast, kelle ees hakkab lahti hargnema kummituslik lugu. Lisaks Rakvere Teatri jõududele teevad kaasa noored vabakutselised ja teatri Must Kast näitlejad. Traditsiooniliselt jõuab uue aasta jõuludel publiku ette suure saali lastelavastus, kuid selle materjal on veel otsimisel. Maailmadramaturgia suurel laval Kevadel on teatrisse oodata külalislavastajat Itaaliast – Giorgio Bongiovanni toob suures saalis vaatajate ette itaalia näitekirjaniku Aldo De Benedetti „Kaks tosinat tulipunast roosi” – itaaliapärase komöödia abielusuhetest ja raisatud armastusest. Suvelavastusena toob Hendrik Toompere majast väljas temaatilises kohas publiku ette taanlase Ludvig Holbergi vaimuka loo „Miks Jeppe joob?”, peaosas Eduard Salmistu. Rakvere Teatri algava juubelihooaja avab suures saalis Eili Neuhausi lavastuses Anton Tšehhovi „Onu Vanja”, kus lisaks Rakvere Teatri näitlejatele teevad kaasa Üllar Saaremäe ja Ines Aru, kelle 50. ja 80. juubelit lavastusega tähistatakse. Vene klassikalise dramaturgia lavastamisse on jäänud päris suur vahe, kuid vaatajad ootavad seda ning samuti on see heaks väljakutseks trupile, sest iga kohtumine Tšehhoviga on näitleja loometeel märgilise väärtusega. Enne jõuluaegset lastelavastust esietendub Sarah Ruhli komöödia „Puhas maja” neljale nais- ja ühele meesnäitlejale. Hetkel ei ole lavastaja veel teada, kuid lugu on woodyallenlik absurdikomöödia, kus üleharitud kõrgklassi naised avastavad Brasiiliast pärit teenijanna abiga uue ellusuhtumise, kus tähtsal kohal on anekdoodid ja oleviku nautimine. Perekriiside ja isegi surma üleelamiseks pole paremat ravimit fantaasiarikkast naljast või vähemalt stoilisest muigest. Eelmistest hooaegadest ülekanduvad lavastused.  Astrid Lindgren „Pipi peab jõule”, lavastaja Mari Anton (08.12.2018);  Nadežda Ptuškina „Kuni ta suri”, lavastaja Peeter Raudsepp (16.11.2018);  Urmas Lennuk, Oskar Luts „Paunvere poiste igavene kevade”, lavastaja Urmas Lennuk (02.11.2018);  Magnus Carlsson „Põrsas Desmond ja sookolli lõks”, lavastaja Marko Mäesaar (12.09.2018);  Urmas Lennuk, Peeter Raudsepp „Puudutada kuud”, lavastaja Peeter Raudsepp (13.04.2018);  Liisi Rohumäe „LA H US”, lavastaja Üllar Saaremäe (09.03.2018); 3  Kinnitatud 30.11.2018 SA nõukogu koosolekul  Henry Lewis, Jonathan Sayer, Henry Shields „Hullemast hullem”, lavastaja Elina Purde (19.01.2018);  Ken Kesey / Dale Wassermann „Lendas üle käopesa”, lavastaja Eili Neuhaus (06.10.2017);  Urmas Lennuk „Ükssarvikute farm”, lavastaja Urmas Lennuk (15.09.2017);  Donald Tomberg „Gravitatsioon”, lavastaja Raivo Trass (04.03.2017);  Beth Henley „Küllus”, lavastaja Filipp Los (20.01.2017);  Andrei Ivanov „See kõik on tema”, lavastaja Helen Rekkor (13.01.2017);  Erki Aule „Astuge edasi!”, lavastaja Erki Aule (21.10.2016). 3. KINO 2019. aastal on kino külastajatele avatud viis päeva nädalas, koolivaheaegadel kuus päeva. Esmaspäeviti ja teisipäeviti on võimalus kasutada maja eriüritusteks ja konverentsideks. 2019. aastal planeerime Teatrikinos näidata umbes 260 erinevat filmi ligi 60 000 filmisõbrale nii 3D kui 2D formaadis. Pakume erilinastusi lasteaedadele ja koolidele, nii hommikusel kui ka päevasel ajal ning võimalust vaadata programmiväliseid filme. Jätkame Euroopa väärtfilmide programmiga ja juba edukalt käivitunud koostööd filmifestivalidega. Kõige suuremat ekraaniaega saavad laste- ja koguperefilmid ning Eestis toodetud linateosed. Oma kindel koht on filmiprogrammis Hollywoodi Oscari nominatsioonidega teostel ja PÖFFil linastunud filmidel. Uute filmide esilinastused toimuvad Teatrikinos samaaegselt pealinna ketikinodega. Teatrikino pakub oma ühes kinosaalis 2019. aastal jätkuvalt väga mahukat, eripalgelist ja kõigile huvigruppidele suunatud programmi. 4. KOHVIK Teatrikohviku peamine funktsioon on lisaväärtuste pakkumine teatrile, esmatähtis on etenduste publiku ja kohvikuürituste teenindamine, valvelauana tegutsemine ja kassa toetamine piletimüügiga. Lisaks igapäevase toitlustuse pakkumine nii majarahvale kui ka väljast tulnud klientidele ning tellimisel erinevate ürituste ja gruppide teenindamine, ettetellimisel etendusepublikule õhtusöökide pakkumine. Teatrikohvik pakub kohvi- ja lõunapause, aga ka õhtusööke seminaridele, konverentsidele, koolitustele, mis toimuvad teatris, kinomajas ja rahvamajas ning grupitoitlustust vastavalt soovidele ja võimalustele. Sisuliselt heal ning huvitaval tasemel tegutsemiseks peab olema aasta kokkuvõttes teenitud kasum. Jätkuvalt peame oluliseks kohviku aktiivset turundustegevust. Vahetame jõudumööda välja inventari, hangime juurde või uuendame töövahendeid ja toidunõusid. Eesmärk on pakkuda mit- mekesist menüüd ja olla võimalikult paindlik, tulles vastu tellijate soovidele. 5. LISAÜRITUSED 5.1 Sariüritus „RT esitleb” Sarja eesmärk on tuua Rakvere kodanikeni võimalikult erilisi väiksemaid teatriprojekte, mis reeglina jõuavad lavalaudadele Tallinna ja Tartu kultuuriruumis, kuid mis harva jõuaks Lääne- Virumaale. Eesmärk on tuua eripalgelisi ja huvitavaid kunstiprojekte regulaarselt Lääne-Viru teatrisõpradeni. Etendused toimuvad peamiselt teatri väikeses saalis, harvadel juhtudel ka mujal. Piletihinda püüame alati võimalikult madalal hoida, pakkudes võimalust tulla teatrisse tavapärasest 4  Kinnitatud 30.11.2018 SA nõukogu koosolekul mitu korda soodsamalt. Meie plaan on sariürituse „RT esitleb” tegevust jätkata uuel hooajal kolme üritusega. Üritused on žanriliselt eripalgelised (filmikunst, kultuuriteaduslik loeng-performace, sõnalavastus) ja kõik on seotud otseselt Rakvere Teatriga. Nende kolme üritusega paneme ilusa punkti kümme hooaega kestnud sarjale. 5.2 Sariüritus „RT vestleb” „RT vestleb” on Rakvere Teatri lavastustega seotud kohtumiste sari. Seoses fookuses oleva lavastusega vesteldakse sundimatus õhkkonnas lavastuse ja lavastusest tõukuvatel teemadel, avaldatakse arvamust nähtu kohta, küsitakse lisa külaliselt ja lavastajalt. Traditsiooniliselt modereerib vestlust Erni Kask, kuid vastavalt vestluse loomule ning temaatikale võib vestluse juht olla ka keegi teine. Näiteks „Lendas üle käopesa” õhtut ehk „McMurphyde kokkutulekut” modereeris Jüri Aarma. Lisaks lavastajale vestleb moderaator spetsiaalselt vestluse tarbeks välja valitud külalisega. Võimalusel liituvad vestlusringiga ka äsja laval olnud näitlejad. Vestlusõhtu toimub traditsiooniliselt teatrikohviku vabas õhkkonnas, suurema publikumi korral otse laval. Vestlusringi on oodatud ka need, kes on lavastust varem näinud, samuti need, keda lihtsalt huvitavad lavastaja mõtted, ülesseatud teema või intrigeeriv külaline. Oluline on märkida, et tegemist pole „kohtumisõhtuga”, vaid vestlusringiga, et ärgitada publikut kaasa mõtlema ja mõtteid avaldama selle üle, mida nad tegelikult ja vahetult nähtust arvavad. See arendab kohalikku kultuurielu, eesti teatrikultuuri tervikuna ja valmistab ette teadlikumat ja avatumat vaatajat julgemateks katsetusteks tulevikus. Teatripraktik saab tööks vajalikku tagasisidet ja huvitavaid ideid ning Rakvere Teater saab kuuldud mõtteid kasutada oma edaspidise repertuaari kujundamisel. Üritused on kõigile tasuta ja vestluste helisalvestused teatri kodulehelt järelkuulatavad. 5.3 Sariüritus „RT muusika“ Rakvere Teatri uus sari „RT muusika” kätkeb endas teatri poolt korraldatavaid muusikaüritusi. Hooaja lõikes püüame hoida kindlat raami korraldatavatel üritustel. Aasta jooksul toimub vähemalt kuus kontserti. Kõik sarja kontserdid on omanäolised, nii sisu kui sihtgrupi poolest, mis annab võimaluse tuua teatrisse taas väga eriilmelist publikut. 2019. aasta esimesel poolaastal keskendume Rakvere Teatri näitlejatele. Sellest tulenevalt on sarja alanimeks „Näitleja hetk muusikas”. Sari pakub näitlejatele võimalust avada end täpselt sellises kokkupuutes muusika, helide ja lauluga, kuidas keegi neist end defineerida soovib. Aasta teisel poolel keskendume Rakvere Teatrist lahkunud või kaugenenud olulistele isikutele ja alates septembrist on sarja alanimi „Kadunud poegade tagasitulek“. Kutsume külla Rakvere Teatris mingil ajahetkel töötanud tuntud inimesi, kes teatri juubeliaastal kingivad Rakverele muusikalisi üllatusi. 5.4 Sariüritus „RT luuleõhtu Kuu kutse” Luuleõhtuid viivad läbi Rakvere Teatri näitlejad Grete Jürgenson, Jaune Kimmel ja Toomas Suuman. Külalistena kutsutakse luulet lugema ja sellest rääkima nii näitlejaid meie endi teatrist kui ka inimesi väljastpoolt teatrit. Külastajate sihtgrupp on kohalik haritlaskond ning gümnaasiuminoored. Ettekandmisele tulev luule ja proosa on sätitud raamistikku, mis pakub rahuldust vanemale luulesõbrale, kuid meelitab kultuurimaastikule lähemale ning sõnakunsti juurde ka noori. 5.5 Sariüritus „RT muusikaviktoriin” Meelelahutuslik, ent hariv võistkondadevaheline kuuldeline mõttesport. Ühendab erineva generatsiooni ja huvigrupi inimesed, kes peavad lugu muusikast. Avardab ja aitab kujundada 5  Kinnitatud 30.11.2018 SA nõukogu koosolekul muusikalist maitset ning juhatab seni avastamata muusikani. Iga viktoriin seab võistkonnad pingeritta. Välja selgitatakse parim meeskond nii kuu kui ka hooaja lõikes. Läbivalt on osalejate huvi olnud progresseeruv ja leidnud laialdast kõlapinda. 2019. aastal jätkub sügisel alanud muusikaviktoriini neljas hooaeg. Huvilised on viktoriini üles leidnud ning nii käib igakuiselt kohal keskmiselt 7–8 võistkonda. 5.6 Imagoloogilised üritused Kogukonnale lähendamise ja ühtlasi etenduste turundusega haakuvad ka imagoloogilised üritused, mis on seotud uuslavastustega. Iga uuslavastusega kaasneb ürituse turundustegevus, mis leiab oma konkreetse sisu ja vormi lavastust ettevalmistava meeskonna ja teatri turundusosakonna visioonikoosolekutel. Lisaüritustel on alati kaasatud Rakvere Teatri näitlejad. Hooaja algus ja lõpp tähendavad teatrile traditsioonilist üritust, kus tutvustatakse linnarahvale uut hooaega või siis juhitakse tähelepanu sisehooaja lõppemisele ja suveetenduste algusele. Üritused on taaskord vajalikud nii kogukonna sidumiseks teatriga kui ka turunduslikust aspektist. 2019. aasta märtsis on Rakvere Teatri korraldada Eesti Teatri aastaauhindade pidulik üleandmine. 6. GALERII 2018. aasta september tõi kaasa kaks huvitavat pikemaajalist kunstiprojekti, mis toimetavad teatrimajas eriilmeliste visuaalsete lahendusvõimalustega kogu 2019. aasta. Esimene neist on koostöö Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonnaga, kust on tulnud meile väga toredaid üliõpilastööde näituseid: teatrimaskid, butafoorsed pildiraamid, fotonäitus. Sealseks koostööpartneriks on teatrikunsti visuaaltehnoloogia programmijuht ja teatridekoratsiooni lektor Eve Komissarov. Teine koostöö on eesti valgustitootjaga 4ROOM. Disainvalgustid jõuavad Rakvere Teatrikohvikusse nelja erineva näituse näol ilmestamaks 2018/2019 hooaaja erinevaid üritusi ja igapäevast kohvikumelu. Läbi 4ROOM tegemiste jõuab meieni disainer Tarmo Luisu looming. 2019. aastal jätkame ka kujutava kunsti näituste korraldamist teatri suure ja väikese maja fuajeedes ning kohvikutes. Aastas planeerime 6–8 suuremat näitust, mida eksponeeritakse kuni kaks kuud. Lisaks väiksemad satelliitnäitused suure ja väikese maja kohvikute pindadel. Lisandunud on näitusepinnana teatrikino klaasfuajee. Eesmärk on galerii tegevusega elavdada Rakvere kultuurielu, tuues siia mitmekesist kunsti ja huvitavaid kunstnikke, samas saada majade interjöörid eriilmeliseks ja elavaks. 2019. aastal jätkame koostööd erinevate disainerite ja kunstnikega. Veebruaris on tulemas majja kellade näitus disainer Leonardo Meigaselt. Kunstnikest võib välja tuua vanema põlvkonna maalijad: Mari Roosvalt, Tiiu Pallo-Vaik, Tiina Tammetalu. Teatrikülastaja näeb 2019. aastal jätkuvalt head eesti disaini, kunstivaldkonnas enam klassikuid. 7. BALTOSCANDAL 2019. aastal toimuvad ettevalmistavad tegevused 2020. aasta festivali korraldamiseks. Festivali plaanitavad kuupäevad on 4.–7.juuli 2020. Festivali programmi plaanime erinevaid lavastusi, neist kolm neljandikku välisesinejatelt ja vähemalt neljandik kohalikelt truppidelt ja kunstnikelt. Esinejate valimiseks planeerime järgmiste festivalide ja ürituste külastamist: Festival Paraléle, Marseille (Prantsusmaa) 26. jaanuar–2. veebruar; Amsterdami SNDO (School for New Dance Development) rahvusvahelise õppeprogrammi ülevaatefestival, kus näeb noorte kunstnike töid (märtsis); Generation After festival, mille korraldab Novy Teatr Varssavis ja mis on eelkõige Poola teatri showcase; Sick! Festival, mida korraldatakse üheaegselt nii Brightonis kui 6  Kinnitatud 30.11.2018 SA nõukogu koosolekul Manchesteris, teatrit, tantsu, filmi ja kujutavat kunsti ühendav festival; Kunstenfestivaldesarts, Brüssel (mais); Wiener Westwochen, Viin (juunis); Santarcangelo, Itaalia (juulis); Drodesera festival, Trento; Zürcher Theater Spektakel, Zürich (augustis); Homo Novus festival, Riia (septembris); Short Theatre Festival, Rooma, Itaalia (septembris), rahvusvaheline, aga palju Itaalia teatrit; New Vision Arts Festival ja Black Box Festival, Hong Kong (oktoobris) – esimene on kahe aasta tagant toimuv laiahaardelisem ja enam erinevaid valdkondi ühendavavaid projekte tutvustav festival ja teine, väiksem festival, on Hong Kong Repertory Theatre’i ja West Kowlooni koostöös korraldatav Black Box Festival (5–6 lavastust erinevatelt truppidelt); NO LIMITS International Theatre Festival, Berliin (novembris); MIR festival, Ateena (rohkem kui 10 aastat korraldatud teatrifestival, kus lisaks rahvusvahelisele programmile näeb Kreeka teatrit) (novembris); Les Urbaines, Lausanne (uutele tõusvatele kunstnikele keskenduv ülevaatefestival, kus tutvustatakse ligi 40 erinevat projekti ja prooviprotsessi, etendused, kontserdid, kujutav kunst jne) (detsembris); Sama oluline kui etenduste vaatamine, on festivalidel ka Baltoscandali tutvustamine, lisaks kunstnikele on festivalidel tihti ka kohalike kultuuriorganisatsioonide esindajad, kes jagavad toetusi oma kunstnike osalemiseks välisfestivalidel (k.a Baltoscandalil). Festivali ettevalmistamise kõige olulisem osa ongi 2019. aasta programmi kokkupanemine. Hiljemalt oktoobris-novembris peavad olema põhiliste esinejatega eellepingud tehtud ja eelarveplaan paigas ning taotlused erinevatesse rahvusvahelistesse ja kohalikesse organisatsioonidesse ja fondidesse tehtud (Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Goethe Instituut, Institut Francais, Pro Helvetia jne). Eelkokkulepped tuleb teha kohalike asutuste ja firmadega (majutus, transport, etenduskohtade ja tehnika rent jne). Lisaks eelkokkulepetele majutusasutuste ja kohalike organisatsioonidega alustame ka kujunduse väljatöötamist ja teeme eelkokkulepped erinevate reklaami- ja turunduskanalitega. Baltoscandali toetajad on Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Rakvere linn, Prantsuse Kultuuriinstituut, Kulturstiftung des Bundes, Pro Helvetia, Flemish Government jne. Velvo Väli SA Rakvere Teatrimaja juhataja 7  Allkirjastatud digitaalselt RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE LEPING nr 7-5/2024-1 Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Sihtasutus Rakvere Teatrimaja (edaspidi toetuse saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud järgmise riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping). 1. Üldsätted 1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2019. aasta riigieelarve seaduse § 1 osa 6 jaos 6 ette nähtud sihtotstarbelise toetuse maksmise ja kasutamise tingimused. 1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 21.12.21018 käskkirja nr 241 alusel, kooskõlas 2019. aasta riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise toetuse taotlusest (edaspidi taotlus). 1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument. 1.4. Lepingu lisad: 1.4.1.Lisa 1 - tegevuskava; 1.4.2.Lisa 2 - tekkepõhine tulude-kulude eelarve. 2. Toetus 2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.2019 kuni 31.12.2019 toetust summas 1 598 550 eurot, millest: 2.1.1. tegevuskuludeks summas 1 566 850 eurot; 2.1.2. sihtotstarbeline toetus hooldusremondiks summas 31 700 eurot. 2.2. Toetuse saaja peab tagama koosseisulisele täistööajaga töötavale kultuuritöötajale brutotöötasu 2019. aastal vähemalt 1300 eurot kuus, kui töökoht on kõrgharidusnõudega või kõrgema kutsekvalifikatsiooninõudega või spetsiifilisi erialaseid teadmisi ja kogemuslikku pädevust nõudev, mida saab võrdsustada kõrghariduse või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga. 2.3. Toetuse saaja peab tagama, et koosseisulise täistööajaga töötava tugipersonali ja punktis 2.2. toodud töökoha tingimustele vastavate, kuid juba enne 01.01.2019 suuremat kui 1300 eurot igakuist brutotöötasu teenivate töötajate põhipalga palgafondid tõusevad kokku 2019. aastal vähemalt 7 %. 2.4. Toetuse andja eraldab toetuse saajale toetust alljärgnevatel kuupäevadel: 2.4.1. 18.01.2019 – 799 275 tegevustoetus eurot; 2.4.2. 11.06.2019 – 799 275 tegevustoetus eurot. 2.5. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui 3 tööpäeva enne lepingu punktis 2.4.1 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse teha 7 tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest. 3. Toetuse kontroll ja aruandlus 3.1. Toetuse saaja esitab läbi teatristatistika andmebaasi toetuse andjale hiljemalt 17.02.2020 aruande uuslavastuste, etenduste ja külastuste ja muu tegevuse kohta (repertuaaristatistika) ning hiljemalt 01.04.2020 aruande tulude-kulude kohta (majandusstatistika). 3.2. Toetuse saaja peab lepingus välja toodud punktides 2.1.2 sihtotstarbelise toetuse kohta (hooldusremont) esitama aruande Kultuuriministeeriumi projektitoetuse aruande vormil pärast vastavate kulutuste tegemist või hiljemalt 15.01.2020. 3.3. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja on tagastanud toetuse kasutamata jäägi. 3.4. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid, toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust. 3.5. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist. 1/3 Allkirjastatud digitaalselt 3.6. Toetuse andja siseauditiosakonnal on 3 aasta jooksul peale toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust. 3.7. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse eri- või audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal, sõltumata aruande esitamise tähtpäevast, õigus nõuda igal ajal täpsustatud aruande esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid. 4. Poolte kohustused 4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel; 4.1.2. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti; 4.1.3. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega; 4.1.4. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel; 4.1.5. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust; 4.1.6. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu täitmisel. 4.2. Toetuse andja kohustub: 4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a lepingu punktis 2.5. toodud juhul. 5. Vastutus 5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat. 5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse tagastamisega viivitatud päeva eest. 5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus tagasi juhul, kui toetuse saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt. 5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui 3 kuud, on mõlemal poolel õigus lepingust taganeda. 6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine 6.1. Leping jõustub peale 2019. aasta riigieelarve seaduse, Kultuuriministeeriumi valitsemisala 2019. aasta eelarve käskkirja jõustumist ning kui mõlema poole esindajad on lepingu allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte saanud. 6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud 2/3 Allkirjastatud digitaalselt juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt. 6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.4. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui: 6.4.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustumist; 6.4.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord; 6.4.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus. 6.5. Leping lõpeb: 6.5.1. lepinguliste kohustuste täitmisel; 6.5.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral; 6.5.3. poolte poolt allkirjastatud kokkuleppel; 6.5.4. muul seadusest tuleneval alusel. 7. Lõppsätted 7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud: 7.1.1 toetuse andja kontaktisik on Katre Väli, [email protected], 6282212; 7.1.2 toetuse saaja kontaktisik on Velvo Väli, [email protected], +372 32 95451. 7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus. Toetuse andja Toetuse saaja Kultuuriministeerium Sihtasutus Rakvere Teatrimaja Registrikood: 70000941 Registrikood: 90003491 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Arvelduskonto: EE871010220041571012 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits Velvo Väli kantsler juhatuse liige 3/3  KONTOPÕHINE SA Rakvere Teatrimaja 2018 EELARVE/TÄITMINE PÕHITEGEVUS Kontorühm,-klass 2019 EELARVE Investeeeringud/ kinnisvara TULUD Põhitegevus KINO BC hooldus KOKKU 298 Eelmiste perioodide TULEM 0 0 0 0 0 322 Tulud majandustegevusest 1 028 641 310 000 0 0 1 338 641 322 130 Etendus-ja kontsertasutuste tasulised teenused 696 741 0 0 0 696 741 322 140 Reklaami müügitulud 2 500 2 000 0 0 4 500 322190/3233 Muud tulud kultuuri ja kunstialasest tegevusest 329 400 308 000 0 0 637 400 350 Saadud sihtfinantseerimine 32 100 0 33 500 0 65 600 350 000 Kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 32 100 0 13 500 0 45 600 350 020 Välisabi tegevuskuludeks 0 0 20 000 0 20 000 350 200 Kodumaine sihtfinatseerimine -Rakvere linn 0 0 0 0 0 350 200 Kodumaine põhivara sihtfinantseerimine Kultuuriministeerium 0 0 0 0 0 350 200 Kodumaine põhivara sihtfinantseerimine Kultuurkapital 0 0 0 0 0 350 220 Välismaine sihtfinatseerimine sihtfinantseerimine 0 0 0 0 0 352 Saadud mittesihtotstarbeline finantseerimine 1 566 850 0 0 31 700 1 598 550 352 100 Muu mittesihtotstarbeline finantseerimine Kultuuriministeerium 1 566 105850 0 AITA+HALDUS+JOOKSEV 0 REMONT+IT 31 700 1 598 550 381 Kasum/kahjum põhivarade müügist 0 0 0 0 0 388 890 Muud erakorralised tulud 0 2 000 0 0 2 000 655 Tulu hoiustelt ja antud laenudelt 300 0 0 0 300 655 000 Intressitulu 300 0 0 0 300 KOKKU TULUD 2 627 891 312 000 33 500 31 700 3 005 091 kontroll 2 973 391 KULUD 155 Materiaalne põhivara 0 0 0 0 0 155 400 Masinad ja seadmed 0 0 0 0 0 155 405 Transpordvahendid 0 0 0 0 0 155 910 Lõpetamata ehitused PARKLA 3 etapp 0 0 0 0 0 50 Tööjõukulud 1 732 432 93 660 21 700 0 1 847 792 5 002 Töötajate töötasu 1 198 087 56 000 0 0 1 254 087 5 005 Ajutiste lepinguliste töötajate töötasu 96 760 14 000 16 218 0 126 978 5 050 Erisoodustused 0 0 0 0 0 506 000 Sotsiaalmaks 427 300 23 100 5 352 0 455 752 506 010 Erisoodustuse sotsiaalmaks 0 0 0 0 0 506 030 Erisoodustuste tulumaks 0 0 0 0 0 506 040 Töötuskindlustusmaks 10 285 560 130 0 10 975 5 500 Administreerimiskulud 38 690 1 250 0 0 39 940 550 000 Bürootarbed 2 170 500 0 0 2 670 550 001 Trükised ja muud teavikud 0 0 0 0 0 550 003 Tõlketeenused 0 0 0 0 0 550 010 Sideteenused 3 200 0 0 0 3 200 550 011 Postiteenused 6 740 750 0 0 7 490 550 012 Pangateenused 3 200 0 0 0 3 200 550 013 Majandusvedude teenused 600 0 0 0 600 550 040 Esindus-ja vastuvõtukulud 1 240 0 0 0 1 240 550 041 Kingitused annetused 0 0 0 0 0 550 050 Juriidilised teenused 0 0 0 0 0 550 051 Arvestus- ja auditeerimisteenused 1 600 0 0 0 1 600 550 060 Info- ja PR teenused 19 490 0 0 0 19 490 550 099 Muud administreermiskulud 450 0 0 0 450 5 503 Lähetuskulud 10 252 250 0 0 10 502 550 301 Majutuskulud 3 450 0 0 0 3 450 550 302 Sõidukulud 6 000 250 0 0 6 250 550 303 Kindlustus 0 0 0 0 0 550 304 Päevarahad 352 0 0 0 352 550 309 Muud lähetuskulud 450 0 0 0 450 5 504 Koolituskulud 3 781 0 0 0 3 781 550400/1 Koolitusteenused, materjalid 3 431 0 0 0 3 431 550490/MUUD Muud koolituskulud 350 0 0 0 350 5 511 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 113 420 14 850 0 31 700 159 970 551 100 Küte-ja soojusenergia 40 000 3 600 0 0 43 600 551 101 Elekter 38 500 4 700 0 0 43 200 551 102 Vesi ja kanalisatsioon 4 600 250 0 0 4 850 551 103 Korrashoiu- ja remondimaterjalid 9 305 1 150 0 0 10 455 551 104 Korrashoiuteenused 12 855 4 800 0 0 17 655 551 105 Valveteenused 2 600 350 0 0 2 950 551 106 Remont, restaureerimine, lammutamine 4 000 0 0 31 700 35 700 551 109 Muud kinnistute, hoonete ja ruumidega seotud kulud 1 560 0 0 0 1 560 5 513 Sõidukite ülalpidamiskulud 48 121 0 0 0 48 121 551 300 Sõiduki kütus 25 950 0 0 0 25 950 551 303 Korrashoiu- ja remondimaterjalid 1 900 0 0 0 1 900 551 306 Korrashoiu- ja remonditeenused 9 500 0 0 0 9 500 551 307 Sõidukite kindlustus 7 830 0 0 0 7 830 551 308 Sõidukite rent 2 156 0 0 0 2 156 551 309 Muud ülalpidamiskulud 785 0 0 0 785 5 514 IT ja KT kulud 14 450 2 500 0 0 16 950 551 400 Infotehnoloogia riistvara ja tarvikud 3 000 2 500 0 0 5 500 551 401 Kommunikatsiooni riistvara ja tarvikud 0 0 0 0 0 551 410 Infotehnoloogiline tarkvara 1 000 0 0 0 1 000 551 460 Infotehnoloogia hooldus- ja remonditeenus 10 150 0 0 0 10 150 551 480 Admeside 300 0 0 0 300 5 515 Inventari majandamiskulud 14 070 7 200 0 0 21 270 551 500 Inventar ja selle tarvikud 10 300 4 000 0 0 14 300 551 560 Remondi ja hooldusteenused 2 470 3 200 0 0 5 670 551 580 Rent 1 300 0 0 0 1 300 5 516 Töömasinate ja -seadmete majandamiskulud 8 000 750 0 0 8 750 551 660 Töömasinate ja -seadmete majandamiskulud 8 000 750 0 0 8 750 551 680 Rent 0 0 0 0 0 5 521 Toiduained ja toitlustusteenused 114 135 27 028 0 0 141 163 552 100 Toiduained 114 135 27 028 0 0 0 5 522 Meditsiinikulu 1 300 0 0 0 1 300 552 230 Tervishoiuteenused 1 300 0 0 0 1 300 5 525 Kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulu 543 412 125 800 11 800 0 681 012 552 500 Materjalikulu 68 570 0 0 0 68 570 552 510 Autoriõiguse- ja litsentsitasud 123 901 113 500 0 0 237 401 552 520 Ürituste ja näituste korraldamise kulud 147 944 6 500 11 800 0 166 244 552 530 Etendus- ja kontserttegevuse kulu 146 678 0 0 0 146 678 552 570 Info- ja PR kulud 0 0 0 0 0 552 580 Reklaamikulud 50 911 5 500 0 0 56 411 552 590 Muud kultuuri- ja vaba aja sisustamine kulud 5 409 300 0 0 5 709 5 532 Eri- ja vormiriietuse kulu 240 150 0 0 390 5 540 Mitmesugused majandamiskulud 12 900 10 000 0 0 22 900 554 020 Transpordikulud 5 000 0 0 0 5 000 554 090 Muud mitmesugused majanduskulud 7 900 10 000 0 0 17 900 60 Muud tegevuskulud 1 250 0 0 0 1 250 601 010 Maamaks 450 0 0 0 450 601020-601070Riigimaksud 800 0 0 0 800 65 Finantskulud 0 0 0 0 0 650100 Intressikulu võetud laenult 0 0 0 0 0 658950 Muud finantskulud 0 0 0 0 0 KOKKU KULUD 2 656 453 283 438 33 500 31 700 3 005 091 TULEM -28 562 28 562 0 0 0 Lehekülg 1