Kiri

Ministeeriumid Meie 24.01.2019 nr 1.2-2/10-1 Eelnõu kooskõlastamine Sotsiaalministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tervise- ja tööministri määruse „Töötuskindlustuse andmekogu põhimäärus“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Lisa: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Lisaadressaadid: Eesti Töötukassa Andmekaitse Inspektsioon Kadi Kanarbik 6269 235 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 01.2019 MINISTRI MÄÄRUS nr Töötuskindlustuse andmekogu põhimäärus Määrus kehtestatakse töötuskindlustuse seaduse § 35 lõike 4 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Töötuskindlustuse andmekogu asutamine, eesmärk ja ametlik nimetus (1) Töötuskindlustuse andmekogu on töötuskindlustuse seaduse alusel asutatud andmekogu, mis on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu avaliku teabe seaduse tähenduses. (2) Andmekogu ametlik nimetus on töötuskindlustuse andmekogu (edaspidi andmekogu). (3) Andmekogu pidamise eesmärgid on järgmised: 1) töötavate töötuskindlustuse seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikute ja kindlustatute ning nende töötuskindlustusstaaži üle arvestuse pidamine; 2) töötuskindlustushüvitise määramine ja maksmine; 3) koondamise korral kindlustushüvitise määramine ja maksmine; 4) tööandja maksejõuetuse korral hüvitise määramine ja maksmine; 5) statistika ja analüüside tegemiseks vajalike andmete tagamine. § 2. Andmekogu vastutav töötleja Andmekogu vastutav töötleja on Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa). 2. peatükk Andmekogu ülesehitus ja pidamise kord § 3. Andmekogu ülesehitus Andmekogu koosseisu kuuluvad: 1) digitaalne andmebaas; 2) digitaalsed või paberil alusdokumendid. § 4. Andmekogusse kantud andmete kaitse (1) Andmekogu turvaklass on K2T1S2.  2 (2) Andmekogu turbeaste on keskmine (M). § 5. Andmete esitajad Andmekogusse esitavad andmeid: 1) kindlustatu; 2) tööandja; 3) töötaja või ametnik; 4) pankrotihaldur, ajutine pankrotihaldur või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis määratud vastava pädevusega isik; 5) töötukassa. § 6. Alusdokumendid Andmete andmekogusse kandmise alusdokumendid on: 1) avaldus töötuskindlustushüvitise taotlemiseks ja sellele lisatud dokumendid; 2) avaldus kindlustushüvitise taotlemiseks koondamise korral ja sellele lisatud dokumendid; 3) avaldus hüvitise taotlemiseks tööandja maksejõuetuse korral ja sellele lisatud dokumendid. 3. peatükk Andmekogusse kantavad andmed § 7. Kindlustatu ja töötuskindlustuse seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikute kohta andmekogusse kantavad andmed Kindlustatu ja töötuskindlustuse seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud töötava isiku kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) eesnimi; 2) perekonnanimi; 3) isikukood; 4) töötuskindlustuse seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud tasude suurus kuude ja tööandjate kaupa; 5) töötuskindlustuse seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud isikute töötamise alustamise ja lõpetamise kuupäev, töötamise liik ning pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasoleva mittetöötava abikaasa ja Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasoleva mittetöötava abikaasa tasu (edaspidi abikaasatasu) saamise alguse ja lõpu kuupäev; 6) kindlustusstaaž, mida arvestatakse kuudes ja aastates iga kindlustatu kohta vajaduse tekkimise seisuga, välja arvatud töötuskindlustuse seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikute kohta; 7) kindlustusstaaži arvestuse lõpetamise ja selle nulliks lugemise päev, välja arvatud töötuskindlustuse seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikute kohta; 8) tööandja nimi ja registri- või isikukood. § 8. Töötuskindlustushüvitise taotlemisel andmekogusse kantavad andmed Töötuskindlustushüvitise taotlemisel kantakse andmekogusse lisaks §-s 7 nimetatud andmetele kindlustatu ning talle hüvitise määramise ja maksmise kohta järgmised andmed: 1) elukoha aadress; 2) viimase töö- või teenistussuhte, võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu või abikaasatasu maksmise lõpetamise kuupäev; 3) viimase töö- või teenistussuhte lõpetamise alus; 4) ametniku teenistusstaaži pikkus; 5) rasedus- ja sünnituspuhkuse alguse ja lõppemise kuupäev;  3 6) lapsendaja puhkuse alguse ja lõppemise kuupäev; 7) lapsehoolduspuhkuse alguse ja lõppemise kuupäev; 8) poolte kokkuleppel antava tasustamata puhkuse alguse ja lõppemise kuupäev; 9) ajutise töövõimetuse alguse ja lõppemise kuupäev; 10) aja- või asendusteenistuse alguse ja lõppemise kuupäev; 11) hüvitise avalduse esitamise kuupäev; 12) hüvitise avalduse läbivaatamata jätmise teate kuupäev ja number; 13) hüvitise määramise või määramata jätmise otsuse kuupäev ja number; 14) keskmine ühe kalendripäeva töötasu; 15) määratud ühe kalendripäeva töötuskindlustushüvitise suurus ühest kuni 100. kalendripäevani ja 101-st kalendripäevast alates; 16) hüvitise arvestamise perioodi alguse ja lõpu kuupäev; 17) nende päevade arv, mille jooksul kindlustatul on õigus töötuskindlustushüvitist saada; 18) hüvitise maksmise lõpetamise otsuse kuupäev ja number; 19) hüvitise maksmise lõpetamise kuupäev; 20) hüvitise maksmise lõpetamise alus; 21) nende päevade arv, mille eest hüvitis välja maksti, ja eelmisest hüvitise maksmise perioodist kasutamata jäänud hüvitise päevade arv; 22) kuupäev, milleni kindlustatul on õigus taotleda hüvitist eelmisest hüvitise maksmise perioodist kasutamata jäänud hüvitise päevade ulatuses; 23) määratud hüvitis kuude kaupa; 24) hüvitise määramise, määramata jätmise või maksmise lõpetamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse kuupäev ja number. § 9. Kindlustushüvitise koondamise korral ja tööandja maksejõuetuse korral hüvitise taotlemisel andmekogusse kantavad andmed (1) Kindlustushüvitise koondamise korral ja tööandja maksejõuetuse korral hüvitise taotlemisel kantakse andmekogusse hüvitise saaja ning talle hüvitise määramise ja maksmise kohta järgmised andmed: 1) eesnimi; 2) perekonnanimi; 3) isikukood; 4) elukoha aadress; 5) tööandja nimi, registri- või isikukood ja aadress; 6) avalduse esitamise kuupäev; 7) avalduse läbivaatamata jätmise teate kuupäev ja number; 8) hüvitise määramise või määramata jätmise otsuse kuupäev ja number; 9) töö- või teenistussuhte alustamise ja lõpetamise kuupäev; 10) ühe kuu keskmine töötasu või palk; 11) hüvitise määramise või määramata jätmise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse kuupäev ja number. (2) Koondamise korral kindlustushüvitise taotlemisel kantakse andmekogusse lisaks lõikes 1 nimetatud andmetele hüvitise saaja kohta järgmised andmed: 1) ametniku teenistusstaaži pikkus; 2) töö- või teenistussuhte lõpetamise alus; 3) hüvitise saajale määratud hüvitise suurus ja väljamaksmise kuupäev. (3) Tööandja maksejõuetuse korral hüvitise taotlemisel kantakse andmekogusse lisaks lõikes 1 nimetatud andmetele järgmised andmed: 1) tööandja maksejõuetuks tunnistamise kuupäev ja alus; 2) hüvitise saajale taotletud, arvestatud ja määratud hüvitise suurus ja väljamaksmise kuupäev. § 10. Töötuskindlustusmakse kohta andmekogusse kantavad andmed  4 Töötuskindlustusmakse kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) töötuskindlustuse seaduse § 42 lõike 1 punkti 1 alusel makstud kindlustatu töötuskindlustusmaksed kindlustatute ja kuude kaupa; 2) töötuskindlustuse seaduse § 42 lõike 1 punkti 2 alusel makstud tööandja töötuskindlustusmaksed kuude kaupa; 3) töötuskindlustusmakset maksnud tööandja nimi ja registri- või isikukood. 4. peatükk Andmetele juurdepääs ja andmeandjad § 11. Juurdepääs andmekogusse kantud andmetele ja andmekogust andmete väljastamine (1) Andmekogu andmetele võimaldatakse juurdepääs kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) ja teiste kehtivate õigusaktidega. (2) Välisriigile võib andmeid väljastada Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks või välislepingus ette nähtud juhtudel ja korras. (3) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 4 lõike 2 rakendamiseks loodud infosüsteemis Eesti juurdepääsupunkti ülesandeid. Nende ülesannete täitmisel tekkivate turvaintsidentide lahendamisel on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusel õigus lugeda ja kustutada infosüsteemi kaudu edastatavaid isikuandmeid. (4) Andmekogule juurdepääsu õigus on ka andmekogu arendaval või hooldaval isikul arendus- või hoolduslepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel. (5) Andmekogu vastutav töötleja peab arvestust, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid isikuandmeid andmekogust väljastatakse. § 12. Andmeandjad ja nendelt saadavad andmed (1) Andmekogu saab järgmisi andmeid järgmistest andmekogudest: 1) töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register – töötuna arveloleku andmed; 2) Haigekassa andmekogu – rasedus- ja sünnituspuhkuse, lapsendaja puhkuse ja ajutise töövõimetuse andmed; 3) äriregister – tööandja, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtja andmed ning andmed juriidilise isiku esindusõiguse omamise kohta; 4) sotsiaalkaitse infosüsteem – ennetähtaegse vanaduspensioni määramise andmed; 5) maksukohustuslaste register – andmed töötuskindlustuse seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud tasude ja töötuskindlustusmakse kohta ning isiku töötamise andmed; 6) pensioniregister – andmed kohustusliku kogumispensioniga liitunute kohta; 7) Eesti rahvastikuregister – füüsilise isiku isikuandmed. (2) Maksu- ja Tolliamet esitab töötukassale 15 tööpäeva jooksul andmete Maksu- ja Tolliametile laekumisest arvates järgmised andmed, näidates ära töötuskindlustuse seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud tööandja nime ja registri- või isikukoodi: 1) kindlustatute ja töötuskindlustuse seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikute ees- ja perekonnanimi ja isikukood;  5 2) töötuskindlustuse seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud tasu suurus kalendrikuude kaupa; 3) kindlustatult kinni peetud ning Maksu- ja Tolliametile üle kantud töötuskindlustusmakse andmed kalendrikuude kaupa; 4) tööandja makstud töötuskindlustusmakse andmed kalendrikuude kaupa; 5) töötuskindlustuse seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikute tasu suurus kalendrikuude kaupa; 6) kindlustatu töö- või teenistussuhte, võlaõigusliku teenuse osutamise või muu kindlustuskaitset andva suhte andmed tööandjate kaupa; 7) töötuskindlustuse seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikute töö- või teenistussuhte andmed tööandjate kaupa. 5. peatükk Andmete säilitamine § 13. Andmete säilitamine (1) Andmekogusse kantud andmeid säilitatakse nende andmekogusse kandmisest kuni kümme aastat pärast isiku surma. Säilitustähtaja möödumisel andmekogusse kantud andmed pseudonüümitakse kord aastas säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus. (2) Andmekogusse kantud pseudonüümitud andmed säilitatakse 65 aastat, mille möödumisel andmed anonüümitakse kord aastas säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus. (3) Käesoleva määruse §-s 6 nimetatud alusdokumente säilitatakse kümme aastat arvates menetluse lõpukuupäevast. (4) Vastutav töötleja säilitab logisid kaks aastat. (5) Säilitustähtaja möödumisel kustutatakse andmekogusse kantud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmed kord aastas hiljemalt säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus. 6. peatükk Andmekogu rahastamine ja lõpetamine § 14. Andmekogu pidamise rahastamine Andmekogu pidamist rahastatakse töötukassa tegevuskulude eelarvest eraldatud vahenditest. § 15. Andmekogu lõpetamine (1) Andmekogu lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister. (2) Andmekogu lõpetamisel antakse andmed avalikku arhiivi või otsustatakse andmete üleandmine teise andmekogusse või hävitamine ning üleandmise või hävitamise tähtaeg. (3) Andmekogu lõpetatakse avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras. 7. peatükk Rakendussätted § 16. Üleminekusäte  6 Andmekogusse kantud andmed, mille säilitustähtaeg saabub vastavalt käesoleva määruse § 13 lõikele 1 enne 1. jaanuari 2021. a, pseudonüümitakse hiljemalt 31. detsembril 2020. a. § 17. Määruse jõustumine Määrus jõustub 15. veebruaril 2019. a. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt) Tervise- ja tööminister Marika Priske Kantsler  Töö- ja terviseministri määruse „Töötuskindlustuse andmekogu põhimäärus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Seoses 25. maist 2018. a kohalduva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) korrastatakse andmekaitsealaseid regulatsioone ning kehtestatakse uus töötuskindlustuse andmekogu (edaspidi andmekogu) põhimäärus. Kuna andmekogul puudub puutumus teiste ministeeriumite haldusaladega, kehtestatakse varem Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud määrus tervise- ja tööministri määrusena. Vastav volitusnorm tuleneb töötuskindlustuse seaduse (edaspidi TKindlS) § 35 lõikest 41. Eelnõuga kehtestatakse andmekogu põhimääruse uus terviktekst. Isikuandmete kaitse üldmääruse valguses on põhimääruses üle vaadatud isikuandmete töötlemise eesmärk, andmetele juurdepääs, andmekoosseisude kirjeldus ning säilitamise tähtajad. Tagamaks, et isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaks määratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus (isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punkt b), on üle vaadatud ka andmete töötlemise eesmärk. Andmekoosseisude kirjeldused on üle vaadatud, tagades minimaalsuse põhimõtte täitmise (isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punkt c). Eelnõuga on muudetud määruse struktuuri, kuid andmekoosseisudes sisulisi muudatusi tehtud ei ole. Täpsustatud on andmekogusse kantud andmete säilitustähtaegu, sh logide säilitamistähtajad, et täita isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punktis e sätestatud säilitamise piirangu põhimõtet, mis senisel kujul kehtivas isikuandmete kaitse seaduses ei kajastu (tuletatav minimaalsuse põhimõtte kaudu). Säilitamise piirangu põhimõtte eesmärk on sundida vastutavat töötlejat mõtlema, kui kaua on tal teatud isikuandmeid vaja, et oma töötlemise eesmärki saavutada. Säilitamise piirangu põhimõtte kohaselt ei tohi isikuandmeid säilitada kauem, kui see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna tööturupoliitika juht Kadi Kanarbik ([email protected], 626 9235). Määruse väljatöötamisel osalesid Eesti Töötukassa juriidilise osakonna juhataja Ira Songisepp ([email protected], 614 8520) ja juhataja asetäitja Irina Borozdina ([email protected], 614 8644) ning Sotsiaalministeeriumi digitaalvõimekuse arendamise osakonna nõunik Kaspar Kala (Sotsiaalministeeriumist lahkunud). Seletuskirja mõjude osa on koostanud analüüsi ja statistika osakonna analüütik Liina Kaldmäe ([email protected]; tel 626 9726). 1 Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu 778SE, Riigikogu menetluses leitav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9d1420bb-b516-4ab1-b337- 17b2c83eedb1/Isikuandmete%20kaitse%20seaduse%20rakendamise%20seadus Määruse eelnõu õigusliku ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunikud Susanna Jurs (teenistussuhe peatatud) ja Ethel Bubõr ([email protected], 626 9738). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], 626 9320). 1.3. Märkused Määrus kehtestatakse töötuskindlustuse seaduse § 35 lõike 4 alusel, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister (töö- ja terviseminister) määrusega töötuskindlustuse andmekogu põhimääruse. Seoses TKindlS § 35 muutmisega muutub kehtetuks Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2002. a määruse nr 391 „Töötuskindlustuse andmekogu põhimäärus“ volitusnorm TKindlS § 35 lõikes 3 (eelnõu 778SE), mistõttu muutub kehtetuks ka kehtiv määrus. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja 4. punktis. Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). Määrus on seotud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõuga 778SE. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 17 paragrahvist. Paragrahviga 1 sätestatakse töötuskindlustuse andmekogu (edaspidi andmekogu) asutamine, ametlik nimetus ja eesmärk. Lõike 1 järgi on andmekogu riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu. Andmekogu asutajaks oli Vabariigi Valitsus. Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega (eelnõu 778SE) muudetakse TKindlS § 35, mille lõike 4 kohaselt kehtestab andmekogu põhimääruse valdkonna eest vastutav minister. Lõike 2 järgi on andmekogu nimetus sama, mis kehtival andmekogul: töötuskindlustuse andmekogu. Võrreldes kehtiva määrusega täpsustatakse lõikes 3 andmekogu pidamise eesmärke. Töötuskindlustuse kindlustusandja on Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa). Töötuskindlustuse seaduse alusel maksab töötukassa kolme hüvitist: töötuskindlustushüvitis, kindlustushüvitis koondamise korral ja hüvitis tööandja maksejõuetuse korral. Arvestust isiku töötuskindlustusstaaži ning määratud ja makstud hüvitiste kohta peab töötukassa. Töötuskindlustuse andmekogus on andmete kogumise üks eesmärk kindlustatutele ja TKindlS § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikutele hüvitiste määramine. Seda, kas isikul on õigus TKindlSis nimetatud hüvitistele, otsustab töötukassa. Hindamine, kas isikul on õigus hüvitist saada või mitte, eeldab erinevate andmete töötlemist. Seetõttu peab kindlustusandjal olema otsuse tegemiseks piisav info (nt kui pikk on isiku kindlustusstaaž, milline on töösuhte viimane kuupäev, millisel õiguslikul alusel on töösuhe lõpetatud, kas ja millal on isikule määratud ja makstud töötuskindlustushüvitist jne). Eraldi on põhimääruses välja toodud vanaduspensioniikka jõudnud isik ja isik, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension (TKindlS § 3 lõike 2 punkt 5). TKindlSi mõttes ei ole nimetatud isikud enam kindlustatud, kuid nii töötaval vanaduspensionäril kui ka ennetähtaegse vanaduspensioni saajal on õigus hüvitistele koondamise ja tööandja maksejõuetuse korral. Seepärast tuleb tööandjal nende töötasult, palgalt ja muudelt tasudelt maksta tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras töötuskindlustusmakset. Seega, vaatamata sellele, et nad ei ole enam kindlustatud, on nende kohta käivate andmete andmekogusse kandmine vajalik. Lisaks on eelnõus eraldi eesmärgina välja toodud statistika ja analüüside tegemiseks vajalike andmete tagamine. See on vajalik, kuna nii töötukassa ise kui teised asutused kasutavad õigusliku aluse olemasolu korral andmekogu andmeid poliitika kujundamiseks vajalike analüüside ja statistika tegemisel, tööturuteenuste korraldamiseks, toetuste ja hüvitiste eelarve planeerimiseks, riikliku statistika kogumiseks ja teadustöödeks. Teadus- ja uurimistööde põhjal kujundatakse teadmispõhiselt tööturupoliitikat ning planeeritakse raha ja inimressursse. Paragrahvis 2 sätestatakse sarnaselt kehtiva määrusega andmekogu vastutava töötlejana Eesti Töötukassa. Paragrahvis 3 sätestatakse andmekogu ülesehitus. Andmekogu koosseisu kuuluvad digitaalne andmebaas ja digitaalsed või paberil alusdokumendid. Lisaks elektroonsetele andmetele on andmekogusse tehtavate kannete aluseks paberil esitatud alusdokumendid (nt võib olla paberil maksejõuetushüvitise taotlemise avaldus ja sellele lisatavad dokumendid). Eelnõuga andmekogu ülesehitus ei muutu. Paragrahviga 4 sätestatakse andmekogu andmete kaitse. Võrreldes kehtiva määrusega kehtestatakse andmekogu turbeaste, mis on keskmine (M). Andmekogu turvaklass on kehtivas määruses K2T1S2 ja seda eelnõuga ei muudeta. Andmekogu turvaklass ja turbeaste on kindlaks määratud avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrusega nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“ vastavalt infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi (ISKE) rakendamisjuhendile. Valitud turvaosaklassid on eelnimetatud määruse kohaselt järgmised: K2 – töökindlus – 99% (lubatud summaarne seisak nädalas ~ 2 tundi); lubatav nõutava reaktsiooniaja kasv tippkoormusel – minutid (1÷10); T1 – info allikas, selle muutmise ja hävitamise fakt peavad olema tuvastatavad; info õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse kontroll erijuhtudel ja vastavalt vajadusele; S2 – salajane info: info kasutamine on lubatud ainult teatud kindlatele kasutajate gruppidele, juurdepääs teabele on lubatav juurdepääsu taotleva isiku õigustatud huvi korral. Paragrahviga 5 sätestatakse andmekogusse andmete esitajad: kindlustatu, tööandja, töötaja või ametnik, pankrotihaldur, ajutine pankrotihaldur või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis määratud vastava pädevusega isik ning töötukassa. Need on isikud, kes ise esitavad andmeid andmekogusse ning kelle suhtes töötukassa haldusmenetlust läbi viib. Lisaks kehtivale määrusele on andmete esitajana sätestatud töötaja ja ametnik, kes vastavalt TKindlS § 143 lõikele 2 ja § 21 lõike 1 punktile 4 võivad esitada ise koondamise korral makstava hüvitise või tööandja maksejõuetuse hüvitise avalduse. Paragrahvis 6 nimetatakse dokumendid, mille alusel andmed andmekogusse kantakse. Punktide 1–3 kohaselt on alusdokumendid järgmised: avaldus töötuskindlustushüvitise taotlemiseks, avaldus kindlustushüvitise taotlemiseks koondamise korral ja avaldus hüvitise taotlemiseks tööandja maksejõuetuse korral ning avaldustele lisatud dokumendid. Paragrahvides 7–10 sätestatakse andmekogusse kantavate andmete loetelu. Võrreldes kehtiva määrusega andmete koosseisudes muudatusi ei tehta. Andmed on vajalikud eespool nimetatud hüvitiste määramiseks ja maksmiseks ning vajaliku haldusmenetluse läbiviimiseks. Paragrahvis 11 reguleeritakse andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamist. Võrreldes kehtiva määrusega on eelnõu § 11 lõikes 2 sätestatud nõuded andmete jagamisele rahvusvahelisel tasemel ning eelnõu § 11 lõikes 4 on sätestatud andmekogule juurdepääs andmekogu arendajale ja hooldajale. Lõike 5 kohaselt tuleb vastutaval töötlejal pidada arvestust, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid isikuandmeid andmekogust väljastatakse. Eelnõu § 11 lõikes 3 on sätestatud, et Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord, artikli 4 lõike 2 rakendamiseks loodud infosüsteemis Eesti juurdepääsupunkti ülesandeid. Nende ülesannete täitmisel tekkivate turvaintsidentide lahendamisel on TEHIK-ul õigus lugeda ja kustutada infosüsteemi kaudu edastatavaid isikuandmeid. Üle-euroopalise IT-projekti Electronic Exchange of Social Security Information (EESSI) kaudu alustavad liikmesriikide rakendusasutused sotsiaalkindlustusalaste andmete vahetamist 2019. aasta juulist. Iga riik pakub ise välja oma riigisisese arhitektuuri. Ühendus teiste riikidega toimub kindlaksmääratud juurdepääsupunkti kaudu. Juurdepääsupunkt teeb võimalikuks ühenduse Eesti rakendusasutuste ja teiste riikide rakendusasutuste vahel ehk sealt liiguvad läbi kõik saadetud sõnumid, mis tulevad riiki sisse või riigist väljuvad. Eestis täidab seda rolli TEHIK. Asutused, kes EESSI platvormi kaudu andmeid vahetavad, on Sotsiaalkindlustusamet, töötukassa, Eesti Haigekassa ning Maksu- ja Tolliamet. Kuigi rakendusasutuste õigus ja ka kohustus andmeid vahetada tuleb otsekohalduvast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ning määrusest (EÜ) nr 987/2009, ei ole see piisav, et TEHIK (ehk n-ö kolmas asutus) saaks juurdepääsupunkti teenust osutada. Seetõttu tuleb vastav õigus sätestada andmekogu põhimääruses. Paragrahvi 12 lõikes 1 on sätestatud andmeandjatena andmekogud ja välja toodud, milliseid andmeid töötuskindlustuse andmekogu nendest andmekogudest saab. Punkti 1 kohaselt on õigus saada andmekogusse andmeid töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registrist töötuna arveloleku kohta. Andmed on vajalikud, sest õigus töötuskindlustushüvitisele on isikul, kes on töötukassas töötuna arvele võetud. Punkti 2 kohaselt edastab haigekassa andmekogu rasedus- ja sünnituspuhkuse, lapsendaja puhkuse ja ajutise töövõimetuse andmed. Andmed on vajalikud, kuna töötuskindlustusstaažina ei arvestata perioodi, millal isik kasutas rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust, lapsehoolduspuhkust või oli ajutiselt töövõimetu. Punkti 3 kohaselt on õigus saada äriregistrist tööandja (sh füüsilisest isikust ettevõtja) ja äriühingu esindusõigust omava isiku andmeid. Andmed on vajalikud, sest avalduse kindlustushüvitise saamiseks koondamise korral ja avalduse hüvitise saamiseks tööandja maksejõuetuse korral esitab tööandja ning selleks kontrollitakse avalduse esitanud tööandjat ja tema esindajat äriregistrist. Punkti 4 kohaselt saab andmeid sotsiaalkaitse infosüsteemist ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kohta. TKindlS § 3 lõike 2 punkti 5 kohaselt ei ole kindlustatuks isikud, kellele on määratud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 9 sätestatud ennetähtaegne vanaduspension. Punkti 5 kohaselt edastab Maksu- ja Tolliamet andmekogusse andmeid maksukohustuslaste registrist ja selle alamregistrist ehk töötamise registrist. Töötamise register on töötamisega seotud infot koondav register, milles sisalduvad andmed on aluseks töötamisega kaasnevate sotsiaalsete tagatiste (ravikindlustus, töötuskindlustushüvitis jne) määramisel. Maksukohustuslaste registrist edastatakse andmed töötuskindlustuse seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud tasude ja töötuskindlustusmakse kohta. Töötamise registrist edastatakse isiku töötamise andmed. Maksukohustuslaste registri andmete alusel tuvastatakse isiku õigus hüvitisele, arvutatakse töötuskindlustusstaaž ja arvutatakse hüvitise suurus. Punkti 6 kohaselt edastab pensioniregister andmed kohustusliku kogumispensioniga liitunute kohta. Andmed on vajalikud, kuna kindlustushüvitiselt koondamise korral ja hüvitiselt tööandja maksejõuetuse korral peetakse kinni kohustusliku kogumispensioni makse. Punkti 7 kohaselt on saab andmekogu füüsilise isiku isikuandmed Eesti rahvastikuregistrist. Rahvastikuregister on Eesti kodanike, Eestis elukoha registreerinud Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanike ning Eestis elamisloa või elamisõiguse saanud välismaalaste peamiste isikuandmete ühtne andmekogu. Andmed on vajalikud hüvitiste määramisel ja maksmisel TKindlSi alusel. Varem oli andmevahetus Maksu- ja Tolliametiga reguleeritud seaduse tasandil, kuid on põhjendatud, et kõik andmekogud, mis on andmeandjad töötuskindlustuse andmekogule, on ühtmoodi reguleeritud põhimääruses. Lõike 2 kohaselt esitab Maksu- ja Tolliamet, näidates ära töötuskindlustuse seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud tööandja nime ja registri- või isikukoodi, töötukassale järgmised andmed 15 tööpäeva jooksul andmete Maksu- ja Tolliametile laekumisest arvates: 1) kindlustatute ja töötuskindlustuse seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikute ees- ja perekonnanimi ja isikukood; 2) töötuskindlustuse seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud tasu suurus kalendrikuude kaupa; 3) kindlustatult kinni peetud ning Maksu- ja Tolliametile üle kantud töötuskindlustusmakse andmed kalendrikuude kaupa; 4) tööandja makstud töötuskindlustusmakse andmed kalendrikuude kaupa; 5) töötuskindlustuse seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikute tasu suurus kalendrikuude kaupa; 6) kindlustatu töö- või teenistussuhte, võlaõigusliku teenuse osutamise või muu kindlustuskaitset andva suhte andmed tööandjate kaupa; 7) töötuskindlustuse seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikute töö- või teenistussuhte andmed tööandjate kaupa. Paragrahvis 13 kehtestatakse andmete täpsed säilitustähtajad. Arvestust isiku töötuskindlustusstaaži ning määratud ja makstud hüvitiste kohta peab töötukassa. Andmeid säilitatakse alates nende andmekogusse kandmisest kuni kümme aastat pärast isiku surma. Säilitustähtaja möödumisel peab vastutav töötleja andmekogusse kantud andmed pseudonümiseerima säilitustähtaja möödumisel üks kord aastas hiljemalt säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus. Seda on mõistlik teha üks kord aastas, kui saabub kõikide vastava aasta andmete säilitustähtaeg. Pseudonüümituna säilitatakse andmeid 65 aastat. Säilitustähtaja saabumisel andmed anonüümitakse. Sotsiaalvaldkonna uuringute läbiviimiseks on oluline andmeid säilitada pseudonüümitult (ehk kujul, mis võimaldaks vajadusel erinevate andmekogude ja andmeallikate andmeid siduda) sellise perioodi vältel, mis kataks ära inimese ja laiemalt, mingi sünnikohordi majanduslikult aktiivse vanusperioodi. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni poolt välja töötatud metoodika kohaselt, mille alusel viiakse läbi ka Eesti tööjõu-uuringut, loetakse tööealiseks inimesi vanuses 15-74 eluaastat. Selleks, et oleks võimalik uurida terviklikult mõne sünnikohordi tööeluga seotud sündmusi on vajalik, et kõigi vastavas kohordis sündinud inimeste andmed oleksid kättesaadavad vähemalt kogu kohordi potentsiaalse majanduslikult aktiivse ea vältel ning lisaks on vajalik arvestada viitajaga uuringute läbiviimiseks. Lisaks on teatud ajaperioodil aset leidnud nähtustele keskendunud uuringute seisukohalt oluline hõlmata võimalikult paljude vaadeldaval perioodil aktiivsete inimeste andmeid. Näiteks viie majandustsükli uurimiseks on vajalik vaadelda hinnanguliselt andmed üle viie aastakümne (arvestades, et üks majandustsükkel kestab ligikaudu 10 aastat). Pseudonüümitud andmete 65-aastane säilitustähtaeg võimaldab täielike andmete põhjal tagasiulatuvalt analüüsida kuni 75 aastast ajaperioodi. Võrreldes kehtiva määrusega kehtestatakse eelnõu § 13 lõikega 5 ka logiandmete ja eelnõu §-s 6 nimetatud alusdokumentide säilitamise tähtaeg. Andmetöötluslogid kustutatakse üks kord aastas hiljemalt säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus. Isiku töötuskindlustusstaaži arvestus algab tema tööle asumisel (võib näiteks toimuda juba lapseeas). Töötukassa peab arvestust töötuskindlustusstaaži kohta ning peab olema valmis igal ajal isiku nõudmise korral esitama andmed töötuskindlustusstaaži kohta. Töötuskindlustusstaažist oleneb, kui pika perioodi jooksul isik töötuskindlustushüvitist töötuna saab. Töötukassa peab töötuskindlustusstaaži andmeid säilitama isiku kogu tööelu vältel. Seoses tööjõu vaba liikumisega peab töötukassa olema valmis töötuskindlustusstaaži andmeid esitama teistele EL-i riikidele. Kui töötukassal andmeid määratud ja makstud hüvitiste kohta ei ole, ei ole võimalik pidada ka arvestust töötuskindlustusstaaži pikkuse üle. Lisaks on vaja andmeid säilitada seoses alusetu rikastumise nõudega. TKindlS § 46 lõike 1 kohaselt võib töötukassa tagasi nõuda õigusliku aluseta määratud ja makstud hüvitised, mistõttu on tarvis andmeid säilitada, et nõude tekkimisel oleksid tõendid olemas. Nõude esitamiseks peavad olema andmed säilinud. Andmekogu andmeid kasutatakse ka töötuskindlustusalase teabe ja statistika kogumiseks, mis on vajalik tööturuteenuste korraldamiseks, eelarve planeerimiseks, teadustöödeks jne. Paragrahvis 14 sätestatakse andmekogu pidamise rahastamine. Andmekogu pidamist rahastatakse töötukassa tegevuskulude eelarvest eraldatud vahenditest. Paragrahvis 15 sõnastatakse andmekogu lõpetamise tingimused. Andmekogu lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister ning lõpetamisel otsustatakse andmete üleandmine teise registrisse või riiklikku arhiivi või andmete hävitamine ning üleandmise või hävitamise tähtaeg. Lõikes 3 sätestatakse andmekogu lõpetamine avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Paragrahvis 16 on sätestatud andmete pseudonüümiseks ülemineku aeg. Praegu töötukassal andmete pseudonüümimiseks tehniline lahendus puudub. Eelduslikult valmib tehniline lahendus ning andmed pseudonüümitakse hiljemalt 31. detsembriks 2020. a. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesoleva määruse muutmine on tingitud 25. mail 2018. a jõustunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamisest (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). Isikuandmete kaitse üldmääruse valguses on põhimääruses üle vaadatud isikuandmete töötlemise eesmärk, andmekoosseisude kirjeldus ja säilitamise tähtajad. Tagamaks, et isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaks määratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus (isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punkt b), on käesoleva eelnõuga täiendatud registri andmete töötlemise eesmärke ning lisatud selle ülesannete hulka analüüsimine ja statistika tegemine. 4. Määruse mõjud Määruses tehtavad muudatused täpsustavad andmekogu korralduslikku ja tehnilist toimimist, andmekogu pidamise kord sisuliselt ei muutu. Eelnõuga ei kaasne olulisi sotsiaalseid ega majanduslikke mõjusid, mõju keskkonnale, regionaalarengule, riigi julgeolekule ega välissuhetele. Vähesel määral on muudatustel mõju riigiasutuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Töökoormus võib tõusta TEHIK-l seoses juurdepääsupunkti ülesannete täitmisega. Samuti kaasnevad töötukassal andmete pseudonüümimise tehnilise lahenduse välja töötamisega kulud ning kohustus kord aastas säilitustähtaja möödumisel andmed pseudonüümida. Mõju võib siiski pidada väheoluliseks. Mõju andmekaitsele Andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemisel lähtuti sellest, et tegemist on juba kogutavate andmete töötlemisega ning töötlemise eesmärgid ei muutu. Riskide esinemise tõenäosus on eelnimetatud põhjustel väike. Tegemist ei ole uue loodava andmekoguga. Andmetöötlus toimub toimivate protsesside alusel, iga konkreetse andmekoguga kokku puutuv töötaja omab eri liiki andmete töötlemisel pikaaegset kogemust ning andmekoosseisud ja töötlemise ulatus võrreldes varasemaga sisuliselt ei muutu. Riski Riski kirjeldus Riski Esineva Ettepanek riski nimetus esinemise riski maandamiseks tõenäosus mõju Andmetele Andmekaitse Väike (1) Väike (1) Kokku on lepitud turvaline viis pääsevad ligi üldmäärus seab andmete edastamiseks, nt volitamata ranged kriteeriumid kasutatakse parimaid tehnikaid kolmandad volituste osas; ja rakendatakse parimaid isikud turvanõudeid. Andmeid võib edastada kooskõlas õigusliku aluse olemasoluga, milles tuleb eelnevalt veenduda (õigus eksisteerib või mitte). Vastutav Vastutav töötleja peab Väike (1) Väike (1) Töötlemine toimub andmekaitse töötleja tagama töötlemise üldmääruses sätestatud alustel töötleb õiguspärasuse ja ja korras, andmetöötlus kajastub isikuandmeid korrektsuse. andmekogu põhimääruses puudulikul (andmed, sh andmeandjad). alusel (nt oli täiendavalt vaja isiku nõusolekut) 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei vaja täiendavaid rahalisi vahendeid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub koos isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega 2019. a, jõustumisaeg oleneb seaduseelnõu 778SE vastuvõtmise ajast. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile ja Eesti Töötukassale. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/19-0074 - Töötuskindlustuse andmekogu põhimäärus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 07.02.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/61287ef5-33e8-4faf-8478-2d8cd37566cf Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/61287ef5-33e8-4faf-8478-2d8cd37566cf?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main