Kiri

Rahandusministeerium 23.01.2019 nr 1-4/19/354 Keskkonnaministri 04.07.2016. a määruse nr 22 muutmine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 04.07.2016. a määruse nr 22 muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siim Kiisler minister Lisad: 1) Määruse eelnõu; 2) Eelnõu seletuskiri. Sama: Siseministeerium, Maaeluministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Kultuuriministeerium Rene Lauk 626 2948, [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 07.01.2019 MÄÄRUS Tallinn Keskkonnaministri 04.07.2016. a määruse nr 22 muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 20014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Keskkonnaministri 04.07.2016. a määruses nr 22 „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine“ jaoks avatud taotlemise korral muutmine“ tehakse järgmised muudatused: 1) Paragrahvi 6 lõikes 3 asendatakse lauseosa „a) – c)“ lauseosaga „ a) ning c) – e)“; 2) Paragrahv 9 lg 6 tunnistatakse kehtetuks; 3) Paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) võib olla äriühing, kes on Eesti Majandustegevuse registris (MTR) registreeritud kultiveerimismaterjali tarnijana ning omab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) koode: 1) Taimede paljundamine ja istikukasvatus (01301); 2) Metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad (02101).“; 4) Paragrahv 11 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) taotleja viimase 3 majandusaasta keskmine müügitulu taotletavas põhitegevuses või kõrvaltegevuses peab olema vähemalt võrdne taotletava toetuse summaga, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud taotleja puhul.“; 5) Paragrahv 11 lõike 2 punkti 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) tootmisüksus, millele toetust taotletakse, peab olema tegutsenud vähemalt 3 aastat, va paragrahvi lõikes 11 nimetatud taotleja puhul, kus tootmisüksus, millele toetust taotletakse, peab olema tegutsenud vähemalt 2 aastat.“; 6) Paragrahv 12 lõike 1 punkt 11 tunnistatakse kehtetuks; 7) Paragrahv 12 lõike 2 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks; 8) Paragrahv 17 lõige 10 sõnastatakse järgmiselt: „(10) Taotlusi hinnatakse kaheksas eri rühmas, käesoleva määruse § 11 lõike 1 punktide 1–7 ning § 11 lg 11 kaupa.“. Siim Kiisler Minister Meelis Münt Kantsler  SELETUSKIRI Keskkonnaministri määruse „Toetuse andmise tingimused meetmes „Ettevõtete ressursitõhusus„ tegevuse „Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine“ muutmine eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) täpsustatakse toetuse andmise tingimusi meetmes „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine“ korral. Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Mihkel Krusberg (e-post: [email protected], telefon: 626 0752), keskkonnakorralduse osakonna peaspetsialist Marika Lillemets (e-post: [email protected], telefon: 626 2867), metsaosakonna peaspetsialist Maret Parv (e-post: [email protected], telefon: 626 0726) ja välisfinantseerimise osakonna struktuurivahendite büroo juhataja Liina Laastik (e- post: [email protected], telefon: 626 2985). Juriidilise ekspertiisi tegi välisfinantseerimise osakonna struktuurivahendite büroo jurist Rene Lauk (e-post: [email protected], telefon: 626 2948). Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi teostas välisfinantseerimise osakonna struktuurivahendite büroo peaspetsialist Hannes Aarma (e-post: [email protected], telefon: 626 0732). 2. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb 8-st punktist. 1) Paragrahvi 6 lõiget 3 täpsustatakse: Muudatus on seotud toetuse taotlejate ringi laiendamisega ja sellega seotud riigiabi tingimuste täpsustamisega. Üldise grupierandi määruse artikli 3 punkti b kohaselt võib metsataimekasvatuse sektorile, anda keskkonnakaitseabi, ehk siis anda abi vaid üldise grupierandi määruse artikkel 36 alusel. Nimetatud määruse alusel riigiabi andmist metsandussektori ettevõtjatele lubab ka Komisjoni 25. juuni 2014 määrus (EL) nr 702/2014 „Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks“ artikli 1 punkt 1e ja punkt 2. 2) Paragrahv 9 lg 6 tunnistatakse kehtetuks. Muudatus tuleneb asjaolust, et muudetud on Ühissätete määruse artikli 61 lõiget 8 ning enam ei pea suurettevõtjate projektide puhul, mille AK kulud on vähemalt 1 miljon eurot, lähtuma toetuse osakaalu määramisel investeeringu tasuvusanalüüsi tulemustest. Seega kaotatakse vastav nõue ka Keskkonnaministri määrusest. 3) Paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 11: Täiendava punktiga on loetletud tegevusala, mida eelnevalt polnud nimetatud. Toetuse taotlejate (edaspidi taotleja) ringi laiendatakse. Edaspidi võib taotleja olla äriühing, kes on registreeritud MTR-is ja kelle tegevus vastab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) koodidele: taimede paljundamine ja istikukasvatus (jagu A, 01301) ning metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad (02101). Muudatus on seotud asjaoluga, et taotlejate ringi laiendatakse. Muudatuse tulemusel on võimalik anda toetust ka metsataimekasvatajatele. Seoses erametsas metsauuendamise mahu kasvuga ei ole erametsaomanikele kodumaist metsaistutusmaterjali jätkunud. Puudujäägi katmiseks on metsaistutusmaterjali valdavalt sisse toodud Lätist ja Leedust. Naaberriikidest taimede sissetoomine on ajutine lahendus ja mitmest naaberriigist pole see varsti ka enam lubatud. Põhjuseks asjaolu, et need metsataimed ei sobi Eesti tingimustesse. Seega vähenevad võimalused lähiajal tuua metsataimi sisse naaberriikidest, mistõttu halvenevad ka metsa uuendamise võimalused. Selleks, et jõuda tulemuseni, kus metsade uuendamiseks on Eestil olemas vajaminevas koguses ning võimalikult heade pärilike omadustega elujõulised ja kasvukoha tüübile sobivad kohalikust algmaterjalist kasvatatud metsataimed, on vaja investeeringuid. Metsanduse arengukava aastani 2030 ettevalmistamisel toodi ühe probleemina välja, et puuduvad piisavad vahendid taimede tootmiseks. Tootmise protsess on pika tasuvusajaga ning on olemas risk, et tulemust ei saavutatagi. Seetõttu on tootjatel laenu saamine raskendatud. Samuti ei ole hetkel võimalik saada toetust suuremamahulise investeeringu tegemiseks. Vahendid tootmise automatiseerimiseks puuduvad. Samuti on tagatise leidmine laenu saamiseks maapiirkonnas keerukas, kuna metsataimla ehitised (kasvuhoone, külmhoone, külviruum) ei ole piisava väärtusega, et tagada pangalaenu. Seega ei ole tootjatel investeerimiskindlust ja investeerimiseks vajalikke vahendeid. Sellest tulenevalt on Eesti taimlate tootmismahud väikesed ning kasutatakse palju inimtööjõudu. Tänased Eesti erametsataimlates kasutatavad tehnoloogiad ei taga Eestile vajalikus mahus kvaliteetsete metsataimede tootmist ja vajavad innovaatilisi lahendusi, et muutuda ressursitõhusamaks. 4) Paragrahv 11 lõike 2 punkti 2 täiendatakse: Muudatusega on metsataimetootjatele antud erand ning nad ei pea viimase 3 majandusaasta keskmise müügitulu nõuet täitma. Metsataimede tootmine on pika tasuvusajaga. Erandiga soovitakse anda metsataimetootjatele võimalus teha investeeringuid metsataimede kasvatamiseks, milleks kulub lähtuvalt kasutatavast tehnoloogiast 3 kuni 4 aastat, mistõttu ei olegi neil alguses võimalik seda nõuet täita. 5) Paragrahv 11 lõike 2 punkti 6 täiendatakse: Metsataimetootjatele tehakse käesoleva muudatusega erand, et tootmisüksus, millele toetust taotletakse, peab olema tegutsenud vähemalt 2 aastat, mitte 3 nagu teistel taotlejatel. Metsataimetootjate seas on ettevõtteid, kes ei ole veel nii kaua tegutsenud aga kuna alates aastast 2021 hakkavad kehtima piirangud kultiveerimismaterjalide impordile, on vaja katta erametsaomanike vajadust metsataimede järele ja toetada metsataimetootjate vajalike investeeringuid. Piirangute põhjuseks on asjaolu, et need metsataimed ei sobi täielikult Eesti tingimustesse. Vastasel juhul piirab seatud nõue konkurentsi metsataimetootjate seas. 6) Paragrahv 12 lõike 1 punkt 11 tunnistatakse kehtetuks: Keskkonnamõju hinnatakse kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Keskkonnamõju hindamise vajalikkust hindab tegevusloa andja vastavalt KeHJS-le tegevusloa taotlemisel. KIK-i esitatud projektitaotlus ei ole KeHJS-e mõistes tegevusloa taotlus, mistõttu on see nõue eemaldatud. Lisaks vähendab selle nõude eemaldamine halduskoormust ja muudab menetluse kiiremaks. 7) Paragrahv 12 lõike 2 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks: Põhjuseks asjaolu, et Keskkonnamõju hindamise vajalikkust hindab tegevusloa andja vastavalt KeHJS-le tegevusloa taotlemisel. Toetuse taotlemise ajal ei pruugi taotleja olla veel tegevusloa andja poole pöördunud, mistõttu ei pruugi olla veel teada, kas KMH menetlus on antud olukorras vajalik. 8) Paragrahv 17 lõiget 10 muudetakse: Muudatus on seotud paragrahvis 11 tehtud muudatustega. Taotlejate ringi laiendatakse ja senise 7 grupi asemel on edaspidi 8 gruppi, mis on kooskõlas ka uuendatud ressursiauditi sihtrühmaga. Taotlejad on grupeeritud vastavalt Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) koodidele. Taotlusi hinnatakse vastavalt käesoleva määruse § 11 lõike 1 punktide 1-7 ja 11 kaupa. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega ja struktuuritoetuse seadusega. Eelnõu koostamise aluseks on järgmised EL-i määrused:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, milles käsitletakse erisätteid Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006;  Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks. 4. Määruse jõustumine ja mõjud Eelnõu jõustub üldises korras. EL 2014–2020 vahenditega on võimalik ellu viia tegevusi Eesti majanduse toodete ja teenuste ressursimahukuse vähendamiseks. Selle parandamiseks on vaja teha investeeringuid ressursisäästulahendustesse ressursside tõhusamaks kasutamiseks ja lisandväärtuse suurendamiseks. Toetus on tõuge ettevõtetele ressursitõhususse investeerimise soodustamiseks, mida rahastatakse EL 2014–2020 vahenditest ning seega ei mõjuta otseselt valitsussektori eelarvepositsiooni. Ettevõtted, mis jäävad Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite piiratuse tõttu ilma, saavad rahalisi vahendeid edaspidi taotleda SA KIK keskkonnaprogrammist. Määruse jõustumisega rahastatakse ettevõtete ressursitõhususe alaste investeeringute tegemist. Seda saavutatakse nii seadmete väljavahetamisega parema tehnoloogia vastu, seadme soetamisega oma tootmisjääkide kasutamiseks, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendustega tootmisprotsessis, tootmisprotsessi ümber kujundamisega, keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamisega kui ka hoonete renoveerimisega (eeldusel, et see on otseselt seotud tootmise või teenusega). Meetme tegevusega panustatakse Euroopa Komisjoni juhtalgatuse „Ressursitõhus Euroopa“, EL-i tööstusheite, energiasäästu ja jäätmete direktiivide eesmärkide saavutamisse parima võimaliku tehnika kasutuselevõtu ning jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu edendamisega. Nii Euroopa 2020 kui ka Eesti 2020 strateegia eesmärk on jätkusuutliku ja süsinikuvähese majanduskasvu tagamine ning ka teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) strateegias on ressursitõhusus määratletud ühe olulisema kasvualana. Selle tagamiseks tuleb jätkata tootmise kasvu lahti sidumist suurenevast ressursikasutusest. Määruse rakendamisel suureneb õigusselgus toetuse taotlemisel. Määruse muudatused on seotud toetuse taotlejate ringi laiendamisega. Edaspidi võib taotleja olla äriühing, kes registreeritud MTR-is ja kelle põhitegevus vastab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) koodidele: taimede paljundamine ja istikukasvatus (jagu A, 01301) ning metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad (02101). Muudatusega on edaspidi võimalik anda toetust ka metsataimekasvatajatele. Seoses erametsas metsauuendamise mahu kasvuga ei ole erametsaomanikele kodumaist metsaistutusmaterjali jätkunud. Puudujäägi katmiseks on metsaistutusmaterjali valdavalt sisse toodud Lätist ja Leedust. Naaberriikidest taimede sissetoomine on ajutine lahendus ja mitmest naaberriigist pole see varsti ka enam lubatud. Põhjuseks asjaolu, et need metsataimed ei sobi Eesti tingimustesse. Seega vähenevad võimalused lähiajal tuua metsataimi sisse naaberriikidest, mistõttu halvenevad ka metsa uuendamise võimalused. Selleks, et jõuda tulemuseni, kus metsade uuendamiseks on Eestil olemas vajaminevas koguses ning võimalikult heade pärilike omadustega elujõulised ja kasvukoha tüübile sobivad kohalikust algmaterjalist kasvatatud metsataimed on vaja investeeringuid. Metsanduse arengukava aastani 2030 ettevalmistamisel toodi ühe probleemina välja, et puuduvad piisavad vahendid taimede tootmiseks. Tootmise protsess on pika tasuvusajaga ning on olemas risk, et tulemust ei saavutatagi. Seetõttu on tootjatel laenu saamine raskendatud. Samuti ei ole hetkel võimalik saada toetust suuremamahulise investeeringu teostamiseks. Vahendid tootmise automatiseerimiseks puuduvad. Samuti on tagatise leidmine laenu saamiseks maapiirkonnas keerukas, kuna metsataimla ehitised (kasvuhoone, külmhoone, külviruum) ei ole piisava väärtusega, et tagada pangalaenu. Seega ei ole tootjatel investeerimiskindlust ja investeerimiseks vajalikke vahendeid. Sellest tulenevalt on Eesti taimlate tootmismahud väikesed ning kasutatakse palju inimtööjõudu. Tänased Eesti erametsataimlates kasutatavad tehnoloogiad ei taga Eestile vajalikus mahus kvaliteetsete metsataimede tootmist ja vajavad innovaatilisi lahendusi, et muutuda ressursitõhusamaks ja seeläbi konkurentsivõimelisemaks ning tootlikumaks. 5. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja läbivate teemade eest vastutavatele ministeeriumitele eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 valdkondlikule juhtkomisjonile. Siim Kiisler Minister Meelis Münt Kantsler EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/19-0072 - Keskkonnaministri 04.07.2016. a määruse nr 22 "Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine“ jaoks avatud taotlemise korral" muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 06.02.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b35b4708-df42-4a31-beb1-e482802b7599 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b35b4708-df42-4a31-beb1-e482802b7599?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on kooskõlastamise menetlusetapis lisandunud uusi andmeid või dokumente. Eelnõu toimik: KEM/19-0072 - Keskkonnaministri 04.07.2016. a määruse nr 22 "Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine“ jaoks avatud taotlemise korral" muutmine Kooskõlastamine algatati 23.01.2019 15:36 Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 11.02.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b35b4708-df42-4a31-beb1-e482802b7599 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b35b4708-df42-4a31-beb1-e482802b7599?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main