Sotsiaalministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium 22.01.2019 nr 2-1/75-1
Justiitsministeerium
Kultuuriministeerium
Riigikantselei
Tervise Arengu Instituut
Sotsiaalkindlustusamet
Politsei- ja Piirivalveamet
Päästeamet
Eesti valdkondadeülese ennetuse kontseptsiooni
esitamine arvamuse avaldamiseks
Hea kolleeg
Uimastiprobleemide, vaimse tervise probleemide, koolist puudumise ja õigusrikkumiste
põhjused on sageli samad, mistõttu tuleb ennetusse panustada valdkondadeüleselt. Süsteemse
ja valdkondadeülese ennetuse elluviimise puhul on võimalik vähendada vajadust
valdkonnaspetsiifiliste ennetuse tegevuste järele ning vältida tegevuste dubleerimist. Sealjuures
on endiselt vajalik, et asutused tegeleksid valdkonnaspetsiifiliste ennetustegevustega (nt
tuleohutusse panustavad kampaaniad ja turvalise seksuaalkäitumise õpetamine), kuid läbi
ühtlustamise on eesmärgiks vähendada koormust ja ressursside vajadust.
Ennetus on oluline inimese elukaare vältel, aga riskikäitumise ja vaimse tervise probleemide
ennetuse keskmes on lapsed ja noored. Tõhusa ennetuse mõju kandub üle ka täiskasvanuikka,
suurendades inimese heaolu, parandades toimetulekut ja mõjutades tervisekäitumist elu
jooksul. Ennetus keskendub elanikkonna teadmisi, hoiakuid ja käitumist suunavate tegurite
komplekssele mõjutamisele ja lähtub parimatest olemasolevatest teadmistest käitumise või
terviseprobleemi tekketeguritest.
Lähtudes Siseministeeriumi tellimusel OÜ Stories for Impact poolt 2016. aastal koostatud tööst
on Siseministeerium koostöös Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi,
Justiitsministeeriumi, Riigikantselei, Tervise Arengu Instituudi, Sotsiaalkindlustusameti ning
Politsei- ja Piirivalveameti ennetuse valdkonna ekspertidega koostanud Eesti valdkondadeülese
ennetuse kontseptsiooni, mille antud kirjaga edastame Teie asutusele tutvumiseks ning
arvamuse avaldamiseks. Julgustame kaasama ennetuse valdkonna partnereid ka vabakonnast ja
erasektorist.
Eesti valdkondadeülese ennetuse kontseptsiooni eesmärgiks on olla teaduspõhine suunis
ennetusvaldkonna otsuste tegemisel ja ressursside eraldamisel. Kontseptsioon on suunatud
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
poliitikakujundajatele ja otsuselangetajatele ning kajastab valdkondadeüleselt tehtud
kokkuleppeid ennetuse tulemuslikumaks elluviimiseks, keskendudes lastele ja noortele.
Kontseptsioonile ootame Teie asutuse tagasisidet ja arvamusi 28. veebruariks 2019, millele
järgnevad arutelud ekspertidega.
Detailsem planeeritud ajakava on järgmine:
Tagasiside tähtaeg 28. veebruar 2019
Tagasiside läbitöötamine ning dokumendi täiendamine märts 2019
Arutelud ekspertidega ja seotud osapooltega aprill 2019
Dokumendi esitamine tutvumiseks ja heaks kiitmiseks mai 2019
otsusetegijatele (ministrid ja asutuste juhid)
Jätkutegevused kontseptsiooni rakendamiseks alates juuni 2019
Dokumendi ja sellega seonduva info leiab Siseministeeriumi kodulehelt:
https://www.siseministeerium.ee/et/eesmark-tegevused/ennetustegevus/valdkondadeulene-
ennetustegevus
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raivo Küüt
sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja
migratsioonipoliitika asekantsler
Lisa:
Eesti valdkondadeülese ennetuse kontseptsioon
Ain Peil 6125262
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Eesti valdkondadeülese ennetuse
kontseptsioon
1. Kontseptsiooni taust ja lähteülesanne
Märkimisväärne osa sotsiaal- ja terviseprobleemidest on omavahel seotud ja ennetatavad. Uuringud
näitavad, et noored, kes tarvitavad enam uimasteid, panevad suurema tõenäosusega toime ka
õigusrikkumisi või võtavad riske seksuaaltervise valdkonnas. Füüsiliselt aktiivsemad noored on aga
väiksema tõenäosusega depressioonis, neil on parem enesehinnang ja nende õppetulemused koolis
on paremad.
Valdkondadeülese ennetuse kontseptsioon on teaduspõhine suunis ennetusvaldkonna otsuste
tegemisel ja ressursside eraldamisel. Kontseptsioon on suunatud poliitikakujundajatele ja
otsuselangetajatele ning kajastab valdkondadeüleselt tehtud kokkuleppeid ennetuse
tulemuslikumaks elluviimiseks, keskendudes lastele ja noortele. Ennetus on oluline inimese elukaare
vältel, aga teaduskirjandusele tuginedes on kõige mõjusam riskikäitumise ja vaimse tervise
probleemide ennetuses töö laste ja noortega, mistõttu kontseptsioonis on suuremat rõhku pandud
sellele sihtgrupile suunatud tegevustele. Tõhusa ennetuse mõju kandub üle ka täiskasvanuikka,
suurendades inimese heaolu, parandades toimetulekut ja mõjutades tervisekäitumist elu jooksul.
Kontseptsioon toetab erinevate teemavaldkondade ennetust, sh õigusrikkumised, vägivald ja
väärkohtlemine, uimastite tarvitamine, vähene füüsiline aktiivsus, ülekaal, ebatervislik toitumine,
vaimse tervise häired, koolist puudumine ja kooli poolelijätmine, seksuaalsel teel levivate haiguste ja
soovimatu raseduse ennetus (seksuaalne riskikäitumine). Kõikide nende teemavaldkondade ennetus
puudutab erinevaid osapooli ja ei saa olla vaid ühe osapoole vastutus.
Süsteemse ja valdkondadeülese ennetuse elluviimise puhul on võimalik vähendada vajadust
valkonnaspetsiifiliste ennetuse tegevuste järele ning vältida tegevuste dubleerimist. Sealjuures on
endiselt vajalik, et asutused tegeleksid valdkonnaspetsiifiliste ennetustegevustega (nt tuleohutusse
panustavad kampaaniad ja turvalise seksuaalkäitumise õpetamine), kuid eesmärgiks on vähendada
koormust ja ressursside vajadust. Alljärgneval joonisel1 on näidatud valdkonnad, kus ühisosana on
kujutatud tervise ja ohutuse tagamine, millele antud kontseptsioon keskendub.
1 Kohaldatud: Tartu Ülikool, Siseministeerium, Diana Haak, Juta Jaani jt (2017). Läbiva teema „Tervis ja
ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamatu üldine osa.
1
Selleks, et saavutada ennetuses tulemusi, tuleb olemasolevaid tulemuslikke ennetustegevusi
oluliselt enam rakendada kui seda hetkel Eestis tehakse. Lisaks tuleb Eestisse tuua või kohapeal välja
arendada tulemuslikke ennetavaid sekkumisi, mille järgi on teemadepõhiselt suurem vajadus.
Mitmed tulemuslikud sekkumised on Eestis juba olemas, kuid osades valdkondades ja osade
sihtrühmade toetamiseks hetkel Eestis sekkumised täielikult puuduvad. Kolmandaks on oluline
tõhustada ennetustegevuste tulemuslikkuse hindamist kindlustamaks, et olemasolevad ressursid on
efektiivselt kasutatud.
Ennetuse kasud üksikisikutele ja ühiskonnale on valdkondadeülesed. Nimelt muutub edu korral riskide
vähenemine ja heaolu suurenemine märgatavaks erinevate valdkondade statistikas alates
formaalharidusest ja lõpetades sisejulgeolekuga. Taoliste positiivsete tulemuste saavutamiseks tuleb
ennetust ka korraldada valdkondadeüleselt.
2. Ennetuse mõiste
Ennetust saab kõige üldisemalt defineerida kui tegevust, mille eesmärk on millegi ärahoidmine.2
Täpsemalt on ennetust valdkondadeüleselt defineeritud kui ühe või mitme osapoole tegevusi ära
hoidmaks, peatamaks või edasi lükkamaks mõne ebasoovitava käitumise või terviseprobleemi (nt
haiguse, õigusrikkumise, uimasti tarvitamise) tekkimist või süvenemist teatud indiviidi jaoks või
inimeste grupi seas.3 Ennetuse eesmärk on märksa laiem – toetada kogu elanikkonna aga eeskätt
laste ja noorte arengut, toimetulekut ja heaolu4. Ennetuse täpsemad määratlused erialakirjanduses
erinevad üksteisest oluliselt, sõltudes defineerija valdkonnast, fookusest ja eesmärkidest.
2 Collins, J. (2000). Preemptive prevention. Journal of Philosophy 97. 223–34.
3 Tengland, P. (2009) Health Promotion or Disease Prevention: A Real Difference for Public Health
Practice? Health Care Anal 18. 203–221, lk 206.
4 UNODC & WHO (2018). International Standards on Drug Use Prevention. Second updated edition.
Uimastiprobleemide, vaimse tervise probleemide, koolist puudumise ja õigusrikkumiste põhjused
on sageli samad, mistõttu tuleb ennetusse panustada valdkondadeüleselt5. Inimese käitumist ja
tervist mõjutavad erinevad sotsiaalpoliitilised, majanduslikud, kultuurilised, keskkondlikud ja
psühholoogilised tegurid. Inimese risk või haavatavus võib tuleneda nii isiklike kui ka
keskkonnaomaduste koostoimest. Ennetus keskendub seega elanikkonna teadmisi, hoiakuid ja
käitumist suunavate tegurite komplekssele mõjutamisele ja lähtub parimatest olemasolevatest
teadmistest käitumise või terviseprobleemi tekketeguritest.
Noorte hea toimetuleku ja edu mõjutamiseks puudub üks konkreetne „võluvits“. Samuti ei põhjusta
üksik ükskõik kui negatiivne saatuselöök automaatselt noore „allakäiku“. Noore potentsiaali
avaldumist mõjutab hoopis riski- ja kaitsetegurite ning elusündmuste „kuhjumine“ ning nende
kombinatsioonid. Oluline on positiivse mõju suurendamine, et see kaaluks üle negatiivsed
kokkupuuted haavatavust suurendavate teguritega. Positiivne vaimne tervis ja head enesekohased ja
sotsiaalsed oskused, lapsevanemate head vanemlikud oskused, toetav ja turvaline haridusasutus,
lapse tugev side kodu ja kooliga, ressursside olemasolu ja kättesaadavus kogukonnas ja ühiskonna hea
organiseeritus vähendavad tõenäosust terviseprobleemi või mittesoovitud käitumise tekkeks. Oluline
on ennetusse panustada juba enne riskikäitumise ilmnemist, vähendades riski- ja suurendades
kaitsetegureid. Allpool oleval joonisel on välja toodud mõningad eelnimetatud kaitseteguritena
toimivad oskused.
Arendatavad teadmised, oskused ja hoiakud6
Kriitiline ja loov mõtlemine, Suhtlemine Enesejuhtimine, emotsioonide ja
otsuste langetamine ja stressiga toimetulek
probleemide lahendamine
Otsuste langetamine Efektiivne suhtlemine Eneseteadlikkus
Meedia mõju Kehtestav käitumine Enesejuhtimine
Riskikäitumine: põhjused ja Konflikti lahendamine Stressi ja ärevusega toimetulek
mõjud
Normatiivsed uskumused Suhete loomine, Viha ja agressiivsus, toimetulek
lähisuhted vihaga
Ennetus on suunatud:
keskkonna kujundamisele, nii et mittesoovitud käitumine muutub keerulisemaks ja
tervislikud või turvalised valikud muutuvad kergemini kättesaadavaks (nt nõudes isikut
tõendavat dokumenti, et vähendada alkoholi ja tubakatoodete kättesaadavust alaealiste seas;
kujundades keskkonda, et liikumisvõimalused oleks inimeste lähedal);
lapsi ümbritsevatele inimestele, arendades näiteks lapsevanemate vanemlikke oskusi või
õpetajate oskuseid lapsi õppetegevustesse kaasata, klassi juhtida ja klassikeskkonda
parandada;
5 Biglan, A., Flay, B.R.,Embry,D.D., Sandler, I.N. (2012). The Critical Role of Nurturing Environments for
Promoting Human Well-Being. American Psychologicst 67 (4), 257-271. DOI: 10.1037/a0026796
6 Tervise Arengu Instituut (2015). Uimastiennetuse õpetajaraamat põhikoolile.
inimestele endile, andes neile teadmisi, arendades nende oskuseid ning kujundades hoiakuid
(nt koolipõhised tegevused, kus arendatakse laste sotsiaalseid toimetulekuoskusi ja seeläbi
mõjutatakse laste käitumist).
2.1. Ennetustasandid
Ennetuse olemuse selgemaks lahtimõtestamiseks on järgnevalt ära toodud ennetuse eesmärkidest ja
sihtrühmadest tulenev kolmetasandiline jaotus, mida valdavalt aktsepteeritakse tervikliku
raamistikuna kõigile ennetuse vormidele ja neid kirjeldavatele definitsioonidele.
Universaalne ennetus on suunatud tervele populatsioonile, olenemata riski tasemest. Siia alla
kuulub näiteks kõigile kooliõpilastele teadmiste ja oskuste õpetamine, mis võimaldavad teha
informeeritud otsuseid ja hakkama saada igapäevaeluga. Samuti aga ka keskkondlikud tegevused,
mille raames vähendatakse ligipääsu tervist ja turvalisust kahjustavatele valikutele ja suurendatakse
ja muudetakse kättesaadavamaks tervislikke ja heaolu toetavaid võimalusi.
Selektiivne (valikuline) ennetus on suunatud gruppidele, kellel on kõrgendatud risk ebasoovitava
käitumise või terviseprobleemi tekkeks. Siia alla kuuluvad näiteks teenused mis on suunatud madala
haridustaseme ja sissetulekuga peredele või vaesemates piirkondades elavatele lastele.
Indikeeritud (näidustatud) ennetus on suunatud neile inimestele, kelle puhul on individuaalselt
tuvastatud kõrge risk või kellel juba esineb ebasoovitava käitumise või terviseprobleemi
sümptomeid. Siia alla kuulub näiteks varajane märkamine ja sekkumine, et vaimse tervise
probleemiga lapsed pääseksid õigeaegselt vajalike teenusteni. Samuti ka sekkumised, mis tegelevad
korrakaitsesüsteemiga juba kokku puutunud noortega, seades sihiks nende edasiste õigusrikkumiste
ennetamise.7
NÄIDUSTATUD
ENNETUS
(kõrge või juba realiseerunud riskiga
indiviididele)
VALIKULINE ENNETUS
(tegevused kõrgendatud riskiga gruppidele)
UNIVERSAALNE ENNETUS
(probleeme ennetavad tegevused kogu populatsioonile või sellest
eristatavatele terviklikele gruppidele)
Joonise allikad 8, 9
3. Ennetuse olulisus ja kasud
7 Catalano, F., R., et al (2012). Worldwide application of prevention science in adolescent health. Lancet
379: 1653–1664, lk 1654.
8 Laste vaimse tervise integreeritud teenuste kontseptsiooni alusanalüüs 2015 lk 8.
9 Bromfield, L., & Holzer, P. (2008). A national approach for child protection: Project Report. Melbourne:
Australian Institute of Family Studies.
Laialdased ja põhjalikud rahvusvahelised uuringud on näidanud, et ennetus on riigile odavam kui
sotsiaal- ja terviseprobleemide tagajärgede kõrvaldamine või leevendamine. Samaaegselt on oluline
tervikliku süsteemi olemasolu, kus tegeletakse nii tervisedenduse, ennetuse kui ravi ja
rehabilitatsiooniteenuste arendamise ja pakkumisega, sest vaid ühe süsteemi osa arendamine ei vii
püsivate muutusteni.
Uuringutes on arvestatud välja suurusjärk, et iga tänasel päeval ennetusse investeeritud euroga on
tulevikus võimalik hoida kokku keskmiselt kümme eurot tervishoiu-, sotsiaal- ja õiguskaitseasutuste
kuludelt, mis ilma õigeaegse sekkumiseta muidu tekiksid.10
Ameerika Ühendriigis kasutusel olevaid universaalse ennetuse programme analüüsinud uuring
näitab, et koolikeskkonnas riiklikult rakendatava ennetusprogrammi tulemusena säästaks riik
uimastitega seotud probleemide tagajärgede leevendamiselt 40,8-197,2 miljardit dollarit.11
Ühendkuningriigis läbi viidud käitumishäirega laste ja ilma taolise häireta lastega seonduvaid
ühiskonnale kaasnevaid kulusid võrrelnud ja inimeste kogu eluiga arvesse võtnudhinnanud uuring
näitab kümnekordset kulude vahet ilma taoliste häireteta lastega võrreldes. Põhjus peitub selles, et
antisotsiaalsus viib tihti terve elu kestva sotsiaalse tõrjutuseni, kuritegeliku käitumiseni, kõrgema
töötuse määrani ja muude probleemideni, mis mõjutavad nii indiviidi ennast kui teda ümbritsevaid
inimesi. Uuring tõdeb, et neid negatiivseid tagajärgi oleks võimalik ennetusprogrammidega ära hoida
ja seeläbi raha säästa.12
Rootsis välja töötatud kiusamisvastase Olweuse programmi kulude-tulude analüüs näitas, et
programmi nõuetekohasel rakendamisel on ühe kiusatud indiviidi puudumiste pealt võimalik säästa
14 470€, kusjuures märgitakse, et selle kasu ühiskonnale riikides, mille programmis töötavate inimeste
palgatase on Rootsiga võrreldes madalam, oleks isegi kõrgem.13
Eestis on ennetuse ja tagajärgede kaudsemat seost illustreerivana toodud välja, et kiusamise
ennetamisprogramm kõigis õpiastmetes läheks maksma 4 miljonit eurot, samas kui vanglate pidamine
maksab aastas 50 miljonit.14 Arvestades, et tõendatud mõjuga kiusamise ennetusprogrammidel on
aitavad ennetada nii kiusajate kui ohvrite edasisi õigusrikkumisi, oleks selle kulutusega võimalik
oluliselt ennetada hilisemaid kulutusi vanglasüsteemile.
Eestis rakendatud mitmedimensiooniline pereteraapia ehk MDFT (ingl k Multi-Dimensional Family
Therapy) programmi kulutõhususe uurimisel leiti, et MDFT programmi kulu ühe noore kohta on Eestis
ligikaudu 4300 eurot, mis on 3-7 korda soodsam kui noore suunamine erikooli või vanglasse. Lisaks
leidis uuring, et kuna MDFT programmis osalenud noorte seas vähenevad õigusrikkumised 30% ja
koolitee jätkamise näitajad paranevad 45%, siis iga MDFT programmi investeeritud 1 euro säästab
riigile ligikaudu 5,3 eurot.15
10 Campello, G, et al. (2015) "International standards on drug use prevention: the future of drug use
prevention world-wide." UNODC.
11 US Department of Health and Human Services. (2008) Substance Abuse Prevention Dollars and Cents: A
Cost-Benefit Analysis, lk 16.
12 Stephen S, Knapp M, Henderson J. (2001) Financial cost of social exclusion: follow-up study of antisocial
children into adulthood. BMJ. 323:191.
13 Beckman, L., Svensson, M. (2015) The Cost-Effectiveness of the Olweus Bullying Prevention Programme:
Results from a Modelling Study. Journal of Adolescence 45, lk 127-137.
14 http://uudised.err.ee/v/arvamus/16f7d848-2823-493d-8a86-df47eebf32dc/kiusamise-
ennetamisprogramm-koigis-opiastmetes-laheks-maksma-4-miljonit-eurot-vanglate-pidamine-maksab-
aastas-50-miljonit (vaadatud 28.05.2016).
15 Poliitikauuringute Keskus Praxis (2017). Mitmedimensioonilise pereteraapia tõhususe uuring.
Uuringut raport
2014.-2015. aastal viidi Eestis läbi vanemlusprogrammi Imelised aastad pilootprojekt, mille käigus
koolitati 3-6-aastaste laste vanemaid Tallinnas, Tapal ja Narvas. Pilootprojekti kulu-tulu analüüs
näitab, et programmi korrektsel rakendamisel ületavad kasud programmi kulud 12 199€ võrra lapse
kohta. Uuringus hinnatud kasud sisaldavad endas madalamat survet sotsiaal- ja tervishoiusüsteemile,
vähenevaid õigusrikkumisi, kuritegevust ja töötust ning kõrgemat haridustaset. Uuringu koostajad
märgivad aga, et suur osa olulistest programmi kasudest on keeruliselt mõõdetavad ning jäid
seetõttu analüüsist välja, mistõttu on vanemlusprogrammi “Imelised aastad” kasumlikkus tegelikult
veel palju kõrgem.
Need näited illustreerivad ennetustegevuse kasulikkust majanduslikus perspektiivis. Süsteemsem ja
põhjalikum loetelu ennetuse kasudest on välja toodud alljärgnevas tabelis.
Ennetuse ja varajase sekkumiste kasud 16, 17, 18, 19
Lastel ja noortel Lastevanematel Ühiskonnal
Parem vaimne tervis, vähem vaimse tervise Paraneb vanemate vaimne Vähenevad
probleeme ja füüsiline tervis ja tervishoiukulud
Parem füüsiline tervis, vähem ülekaalulisust enesehinnang Vähenevad sotsiaal- ja
Tugevamad kiindumussuhted ja lähedus Vähem õigusrikkumisi ning hoolekandeteenuste
vanematega, väiksem tõenäosus vägivaldset käitumist kulud
vanematest eraldamise vajaduseks Väheneb töötus ja tööle Väheneb vajadus
Vähenevad õnnetusjuhtumid ja vigastused naasmise tõenäosus erivajadustega lastele
Väheneb tõenäosus uimasteid proovida ja kasvab suunatud hariduse ja
neist sõltuvusse jääda Teadlikum teenuste järgi
Vähem väärkohtlemist, õigusrikkumisi ja pereplaneerimine Väheneb kuritegevus (sh
vägivaldset käitumist Paremad vanemlikud vägivaldne kuritegevus)
Paranenud edasijõudmine koolis, paremad oskused, väheneb Vangistatute ja tingimisi
õppetulemused, suureneb tõenäosus kooli füüsiline karistamine karistatute arv väheneb
lõpetamiseks Tugevamad
Paremad sotsiaalsed suhted ja kõrgem lähedussuhted
enesehinnang
Vähem soovimatuid rasedusi ja seksuaalsel
teel levivaid haiguseid
Eelnevalt tsiteeritud uuringute tulemused ja tabelis esitatud väited on üldistatavad ka Eestile. Seega
on ennetusel potentsiaal suurendada eestimaalaste heaolu ja vähendada avaliku sektori kulusid
erinevate riskikäitumise vormide (sh uimastite tarvitamine, õigusrikkumised, aga ka näiteks ebapiisav
füüsiline liikumine) tagajärgedele. Seetõttu peaks ennetus olema üks valdkondadeüleseid poliitilisi
prioriteete.
4. Ennetuse hetkeolukord
Strateegilised eesmärgid ja koordineerimine
16 Karoly, L. et al (2005). Early childhood interventions – proven results, future promise. Santa Monica.
17 Kershaw, P. et al (2009). 15 by 15 – a comprehensive policy framework for early human capital
investment. Briti Kolumbia Ülikool.
18 Wise, S. et al (2005). The efficacy of early interventions. Austraalia pereuuringute keskus. Melbourne.
19 Allen, G. (2011). Early Intervention – smart investment, massive savings. Ühendkuningriikide valitsus.
London.
Ennetuse temaatika kajastub olulise eesmärgina nelja ministeeriumi (Sotsiaalministeeriumi,
Haridus- ja Teadusministeeriumi, Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi) tööd mõjutavates
poliitikadokumentides (eelkõige arengukavades) ja õigusaktides (eelkõige põhimäärustes ja
asjaomastes seadustes). Arengukavades tähtsustatakse üha enam ka teadmis- ja tõenduspõhist
ennetustööd. Ennetusega tegeletakse eri tasanditel mitmetes valdkonnaülestes koostööorganites
(nt süüteoennetuse nõukogu, uimastiennetuse valitsuskomisjon, maakondlikud tervise- ja turvalisuse
nõukogud).
Samas on ennetus asutuste vahel killustunud, esineb nii dubleerimist kui lünkasid. Sealjuures pole
ühelgi koostööorganitest valdkondadeülest tervikpilti tervest ennetuse süsteemist ega mandaati
selle koordineerimiseks. Asutustevaheline koostöö toimub ajuti juhuslikult, vastavalt võimalustele
ning isiklikele kontaktidele. Tegevusi planeeritakse enamasti enda asutuse piires ning ei kaasata
õigeaegselt võimalikke partnereid. Mõningad osapooled ei pruugi piisavalt määral tajuda oma
vastutust või võimalikku potentsiaali ennetuses, mistõttu võib jääda osa võimalusi (sh koostööks)
üldse kasutamata. Eelnevalt nimetatud põhjustel võib toimuda ressursside mitteotstarbekas
kasutamine ning kasutamata jätmine osapoolte poolt ja nende vahel kõigil tasanditel ning kõigis
sektorites (sh ennetusse panustavad vabaühendused ja äriühingud).
Vajaduste ja eesmärkide selgus ning omavaheline seostatus
Terviklik inimeste heaolu olukorra hindamine on Eestis lünklik. Takistuseks on nii andmekogude
ülesehitus (andmeid kogutakse agregeeritud kujul) kui ka andmete kohatine puudumine (nt puudu on
andmed väikeste laste (0-12) kohta).20
Poliitikadokumentides esitatud ennetuse temaatikaga seotud vajadused ja eesmärgid pole enamasti
sõnastatud mõõdetaval viisil. Samuti puuduvad numbrilised sihid (nt mahtude osas) tihti ka
arengukavade rakendusplaanides kajastuvate tegevuste juures.
Paljude riiklikult kavandatud tegevuste puhul pole selgelt tõendatud nende mahu, mitmekesisuse
ega ka valdkondadeülese seostatuse piisavus selleks, et ennetuse edu kajastavaid inimeste
heaolunäitajaid mõjutada. Kõigi vajalike sihtgruppideni ei jõuta ja tegevused ei kata kõiki vajalikesse
sihtgruppidesse kuulujaid. Mõned näited süsteemse lähenemise puudumisest ennetusele: vähe on
olnud pikaajalisi ja tõenduspõhiseid ennetusprogramme; vähe on muukeelsetele inimestele mõeldud
teavitus- ja ennetustegevust; tervishoiu- ja haridusasutusi on kaasatud näiteks vägivallaennetusse
ebapiisavalt.21
Rakendamise rahastamine
Ennetuse rahastusallikad on väga erinevad: välisrahastus, omavalitsuse eelarve, riigieelarve,
projektipõhine rahastus, vabatahtlik töö ja annetused. Enamus avaliku sektori rahastusest - eriti just
siseriiklikest vahenditest - panustatakse endiselt tagajärgede likvideerimisse, mitte ennetusse.
Sealjuures on ennetuse rahastus tihti projektipõhine ja valdkondade vahel killustunud ning osa
investeeringuotsustest on juhuslikud (nt nii avatud taotlusvoorude kui Hasartmängumaksu Nõukogu
panuse edu sõltub iga konkreetse vooru kandidaatidest ja nende taotluste kvaliteedist, mitte
strateegilisest vaatest kogu Eestile). Ei jälgita ennetusse kui tervikusse investeeritud vahendite
mõjusust (st seda, kuidas on probleemide ennetamist mõjutatud).
Riiklikult koordineeritud ressursside panustamine ennetusse on peamiselt tänu välisrahastusele siiski
suurenenud. Just välisrahastuse baasil on piloteeritud ja rakendatud mitmeid rahvusvahelisel
kogemusel põhinevaid ennetuse sekkumisi, mis on tänaseks ka Eestis tõenduspõhisteks
20 Vt nt: Eesti Vabariigi õiguskantsleri raport ÜRO lapse õiguste konventsiooni täitmisest (2015).
21
ÜRO Lapse õiguste konventsiooni täiendav aruanne. MTÜ Lastekaitse Liit (2015).
programmideks hinnatud. Sekkumiste puhul on praeguseks olemas kogemus erinevate
rakendusmudelitega (näiteks „riik toob maale, riigiasutus rakendab“ ja „vabaühendus toob maale, riik
hakkab toetama“). Probleemiks on projektipõhine rahastus ning seetõttu rahastuse lõppemisel
ennetustegevuste arendamise ja rakendamise jätkusuutlikkuse tagamine.
Kohaliku tasandi strateegiline juhtimine
Kohaliku tasandi otsustajad väärtustavad kohaliku omavalitsuse (volikogu) ainupädevust ja
traditsioonilisi tegevusvaldkondi. Uuemaid, valdkonnaüleseid, jagatud vastutusega ja ühiseid otsuseid
nõudvaid tegevussuundi käsitletakse valdavalt sekundaarsetena. See väljendub otseselt ka
tegevustele eraldatavate ressursside (nt eelarvevahendid, ametnike tööaeg) mahus ja kvaliteedis.22
Eksisteerib lõhe riiklikes arengukavades kohaliku tasandi ennetustegevusele seatud suurte ootuste
ning kohaliku omavalitsuse üksuste senise tagasihoidliku tegevuse, minimaalse ressursside
panustamise ja juhtide ettevaatlike hoiakute vahel seoses vastavate ülesannete endale võtmisega. 23
Tihti jõutakse tegeleda ainult nendega, kes on ise abi palunud. Perede korrapäraseks jälgimiseks ja
nõustamiseks jääb vähe aega.24 Ennetus on erinevate kohalikul tasandil tegutsevate spetsialistide
vahel killustunud, kindlat vastutajat pole.
Kes vastutab ennetuse eest Eestis?
Ennetuse mõiste sisaldub mitmetes erinevates seadustes, sh korrakaitseseaduses25, rahvatervise
seaduses, lastekaitseseaduses26, politsei ja piirivalve seaduses27, päästeseaduses28 ja põhikooli-ja
gümnaasiumiseaduses.29 Lisaks käsitletakse mitmetes seadustes olemuslikult ennetuslikke tegevusi
ilma ennetuse mõistet kasutamata, nt noorsootöö seaduses.30 (Täpsemat ennetusega seonduvate
seaduste ülevaadet vt lisas 2)
Eri seadustes sisaldub ennetusega seonduvaid kohustusi väga erinevatele osapooltele, sh kohalikud
omavalitsused, ministeeriumid, Süüteoennetuse nõukogu, lastekaitse nõukogu, tervisetöötajad,
lastekaitsespetsialistid, Tervise Arengu Instituut, Sotsiaalkindlustusamet, politsei, päästeala töötajad,
noorsootöötajad.
Ennetusega seonduvad paragrahvid on seadustes reeglina üldsõnalised, selgete eesmärkide ja
kontekstita. Ennetusele ei anta ei seadustes ega praktikas sellist kaalu, nagu oleks põhjendatud,
arvestades, kui häid tulemusi elanike heaoluks ning turvalisuse ja ohutuse tagamiseks on võimalik
saavutada just läbi õigesti valitud ennetustegevuste. Ennetustegevuste elluviimine on tihti
killustunud eri osapoolte vahel, nägemata ette stabiilseid rahastusallikaid ega piisavalt sisulist
koostööd.
Teaduskirjandusest ja teiste riikide praktikast teame, et riskikäitumise ja terviseprobleemide ennetus
on haldusalade ülene teema. Riiklikul tasandil aitab ennetusse panustamine saavutada kõige
vahetumalt Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Siseministeeriumi ja
22 Kuriteoennetus kohalikul tasandil Eestis (2016). Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute
keskus RAKE.
23 Kuriteoennetus kohalikul tasandil Eestis (2016). Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute
keskus RAKE.
24 Laste hoolekande korraldus valdades ja linnades (2013). Riigikontroll.
25 Korrakaitseseadus (2011). Vaadatud 8.07.2016 (https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015207).
26 Lastekaitseseadus (2014). Vaadatud 8.07.2016 (https://www.riigiteataja.ee/akt/LasteKS).
27 Politsei ja piirivalve seadus (2009). Vaadatud 8.07.2016
(https://www.riigiteataja.ee/akt/131122015029).
28 Päästeseadus (2010). Vaadatud 8.07.2016 (https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015038).
29 Põhikooli ja gümnaasiumiseadus (2010). Vaadatud 8.07.2016
(https://www.riigiteataja.ee/akt/13332410).
30 Noorsootöö seadus (2010). Vaadatud 20.07.2016 (https://www.riigiteataja.ee/akt/NTS).
Justiitsministeeriumi, kuid kaudsemalt ka teiste ministeeriumide valitsemisalade eesmärke. Samal ajal
on ennetus ka kohaliku omavalitsuse ülesanne.
Kuigi iga välja toodud ministeerium/ valdkond keskendub enamasti “enda” kahjuliku tagajärje
ennetamisele, aitab enamik tõhusatest ennetustegevustest tegelikult ennetada kõiki välja toodud
kahjulikke tagajärgi. Et inimese elule ja käitumisele avalduv mõju on seda tugevam, mida noorem
inimene on, omavad kahjulike tagajärgede ennetamisele kõige suuremat mõju lastele ja noortele ning
neid ümbritsevatele inimestele ja keskkondadele suunatud tegevused. Seetõttu on käesolevas
kontseptsioonis ka läbivalt pööratud suuremat tähelepanu ennetusele, mis on suunatud lastele ja
noortele.
Kahjulik tagajärg Tagajärjega tegelemise eest Tagajärje ennetamisega tegelev
vastutav ministeerium/ ministeerium/ valdkond
valdkond
Terviseprobleemid Sotsiaalministeeriumi
tervisevaldkond
Uimastite tarvitamine Sotsiaalministeeriumi
tervisevaldkond;
Justiitsministeeriumi
kriminaalpoliitika valdkond;
Siseministeeriumi korrakaitse- ja
kriminaalpoliitika valdkond
Süütegude toimepanemine, Justiitsministeeriumi
kuritegevus kriminaalpoliitika valdkond;
Siseministeeriumi korrakaitse
valdkond Kõik välja toodud
Vägivaldne käitumine/ vägivalla Justiitsministeeriumi ministeeriumid/ valdkonnad.
ohvriks langemine kriminaalpoliitika valdkond;
Siseministeeriumi korrakaitse
valdkond Sotsiaalministeeriumi
sotsiaalvaldkond
Sotsiaalne tõrjutus Sotsiaalministeeriumi
sotsiaalvaldkond
Töötus Sotsiaalministeeriumi
töövaldkond
Haridustee varajane katkemine Haridus- ja teadusministeeriumi
üldhariduse valdkond
5. Ettepanekud ennetuse tõhustamiseks Eestis
Eestis ei ole ennetuse süsteem selgelt kirjeldatud, koordineeritud ning ühtse pildina jälgitav, mistõttu
puudub täpne ülevaade sellest, millist rolli erinevad asutused omavad ning kuidas mingil moel
süsteemi panustavad või panustama jätavad ning milliseid sekkumisi teemavaldkondades
rakendatakse. Ennetus peab moodustama tiheda kaitseteguritest moodustunud sõela, tagamaks et
võimalikult väikesel osal inimestest tekivad tervise-, haridus- ja sotsiaalprobleemid ning kokkupuude
politsei- või vanglasüsteemiga. Sõela tihedus sõltub ühiste eesmärkide seadmisest ning kõigi
osapoolte mõtestatud panusest eesmärkide saavutamisse.
Hetkeolukorras ei jõuta ennetustegevustega kõikide sihtrühmadeni, tegevuste rakendamist piirab
ressursipuudus ning kõikides valdkondades ei ole ennetuse erinevad tasandid ühtlaselt sekkumistega
kaetud. Mõistmaks, millised sekkumised on Eestis olemas, on vajalik teostada põhjalik
sekkumistegevuste analüüs. Vastav analüüs aitab planeerida ennetustegevusi nii, et kaetud saaks
kõik valdkonnad lapse elukaart läbivalt. Samuti annab vastav analüüs sisendi vastutavatele
institutsioonidele ressursside edasiseks planeerimiseks.
Aastakümnete vältel läbi viidud uuringud pakuvad meile laialdast teadmist tõhusate ja vähemtõhusate
ennetustegevuste osas. Mitmed tegevused, mida heade kavatsustega ellu viiakse, hoopis
suurendavad noorte riskikäitumist ja avaldavad negatiivset mõju nende tervisele ja heaolule.
Ennetustegevused peavad põhinema parimatel olemasolevatel teadmistel ja tõendusel.
Tõenduspõhise lähenemise kontekstis on tõenduseks info selle kohta, milline on ühe või teise
sekkumise mõju oodatud tulemustele, nt uimastite tarvitamisele31. Sekkumine on omakorda ennetuse
kontekstis tegevuste kogum (sh teenus, toetus, protsess, programm, praktika, poliitika, strateegia),
mille eesmärgiks on heaolu ja positiivsete tulemuste suurendamine.
Mittesoovitud käitumine või vaimse tervise probleem pole kunagi ühe kindla põhjuse või sündmuse
tagajärjeks. Selle põhjuseks on tavaliselt paljude tegurite vastastikmõju, milleks võivad olla näiteks
haigused või geneetiline eelsoodumus, häiritud suhted perekonnas, inimestevahelised konfliktid,
ühiskonna normid, stressorina mõjuvad elusündmused. Seetõttu ei piisa ennetuses vaid inimeste
teadlikkuse tõstmisest. Toimiv ennetus sisaldab endas eeskätt laste ja noorte arengu, kaasatuse ja
heaolu toetamist perekondades, haridusasutuses, kogukonnas ja ühiskonnas tervikuna.
Tulemuste saavutamiseks ennetuses on oluline, et kõik osapooled (riigiasutused, omavalitsused jt
teised ennetusega seotud organisatsioonid) saaksid aru enda rollist ennetuses ning järgiksid
ennetustegevustes samu põhimõtteid nii kitsalt oma valdkonnas kui koostöötegevustes teistega.
5.1. Luua püsivad koostöövormid ja seada selged vastutajad kohalikul ja riiklikul
tasandil ennetuse tegevuste kavandamiseks, läbiviimiseks ja tulemuste
mõõtmiseks
Ennetuse kavandamise ja tulemuste hindamise kese
peab asuma kohalikul tasandil. Ka mõnes teises hiljutises
analüüsis on jõutud järeldusele, et näiteks kohaliku
tasandi kuriteoennetuse poliitikavõrgustikus on
parimaks võimalikuks juhiks kohalikud omavalitsused.32
Vastutuse ennetuse tegevuste kättesaadavuse tagamise
ja sihtrühmadeni jõudmise eest peab võtma
omavalitsuse juhtkond, et vältida olukorda, kus vastutus
delegeeritakse mõnele valdkondadeülese koostöö
korraldamise mandaadita osakonnale või spetsialistile.
On oluline, et iga omavalitsuse juures tegutseks ennetuse võrgustik. Paljudes omavalitsustes on
taoline võrgustik kujunenud tervise- ja heaoluprofiili koostamise käigus. Võrgustikku peavad kuuluma
kõigi osapoolte esindajad, kelle töö mõjutab otseselt piirkonnas elavate inimeste heaolu.
31
Edovald, T. (2015). Tõenduspõhine sekkumine – vaenlane või abimees töös laste ja peredega? Sotsiaaltöö, 4,
63–70.
32 Kuriteoennetus kohalikul tasandil Eestis (2016). Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute
keskus RAKE
Võrgustik lähtub ennetuse eesmärkidest ja standarditest (vt lisa 1), keskendudes vajalike ja piisavate
tegevuste, sh sekkumiste tagamisele igale piirkonnas elavale inimesele, ennekõike lastele ja noortele.
Omavalitsuse võrgustikele on toeks valdkondadeülese
mandaadiga piirkondlik koordinaator ja teda ümbritsev
koostöövõrgustik, mis on moodustatud täienduseks või
edasiarenduseks juba tegutsevale maakondlikule
tervise- ja turvalisuse nõukogule. Piirkondlikes
koostöövõrgustikes on olulisteks osapoolteks ka
riigiasutuste (nt sotsiaalkindlustusameti; politsei- ja
piirivalveameti) piirkondlikud üksused.
Piirkondlik koostöövõrgustik keskendub kogu piirkonna elanike heaolu tagamise ühtlustamisele, sh
kohalikele omavalitsuste ühislahenduste jt koostöövõimaluste arendamisele ja ressursside
vahendamise koordineerimisele üleriigiliste asutuste piirkondlikest üksustest (nt maakondlikud
arendusorganisatsioonid, Sotsiaalkindlustusamet, Rajaleidja keskused).
Ennetuse valdkondadeülest riiklikku tervikpilti haldab
valitsuskomisjon, mis on – kui vähegi võimalik – (nt
alakomisjonina) täienduseks või edasiarenduseks juba
tegutsevale lastekaitse nõukogule, süüteoennetuse
nõukogule või uimastiennetuse valitsuskomisjonile.
Tagamaks ennetuse parem toimimine, võib olla vajalik
leppida kokku asjakohase mandaadiga vastutajas
võrgustiku keskmes. Riiklikul tasandil peab olema üks
üksus / organ, kes koordineerib ennetuse eesmärkide
seadmist ja tulemuste saavutamist valdkondadeüleselt ning tagaks eelduse, et süsteem on
korraldatud strateegiliselt ja seda koordineeritakse tuginevalt pidevalt ja süsteemselt kogutavale
informatsioonile. Samuti jälgib olukorda nii piirkondade võrdluses kui summaarselt ning tagab, et
vajalik info jookseb kokku määratud vastutavale valitsuskomisjonile. Täiendavaks ülesandeks oleks
tõenduspõhiste ennetusprogrammide maale toomine, mõju hindamine ja kvaliteedi tagamine ning
vajadusel ka rakendamine. Riiklikest asutustes on hetkel kõige lähemal selle rolli täitmisele Tervise
Arengu Insituut, kelle põhiülesanneteks on rahvastiku tervise-ja elukvaliteedialaste uuringute
tegemine, andmekogude moodustamine teadustöö tegemiseks ja ettepanekute tegemine Eesti
rahvastiku tervise järjepideva arengu ja elukvaliteedi pideva tõusu saavutamiseks. Ehkki ennetust
asutuse põhimääruses eraldi välja ei tooda, on TAI-l märkimisväärne roll ennetuse korraldamisel läbi
tõenduspõhiste ennetusprogrammide maaletoomise, piloteerimise ja mõjude hindamise ning
ennetusalaste publikatsioonide koostamise.
Kokkuvõtvalt on rakendusmudeli ettepanek kujutatud alljärgneval joonistel:
Ennetuse
eesmärgid,
tegevused ja Kompetentsikeskus
tulemused ühe koostöös teiste asutustega
KOV
territooriumil
elavate elanike
heaks
Joonis. Juurutada ennetuse süsteemne, valdkondadeülene ja andmetel põhinev juhtimine kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil
Kohaliku omavalitsuse tasand Piirkondlik tasand Riiklik tasand
Maakondlik arendusorganisatsioon (MARO) Maakondade turvalisuse ja tervise nõukogude koordineerijate
juhtrühm
KOV-ide ülene koostöö (sh luues nt tervise- ja
turvalisuse nõukogud KOV-ide liitude juures) Infovahetus ja tugi maakondlikele võrgustikele, KOV-idele ja
kompetentsikeskusele
Valitsuskomisjon
Tugi maakondlikele võrgustikele, KOV-idele ja
KOV ennetusvõrgustik Kompetentsikeskus
kompetentsikeskusele Ministeeriumite-
(nt heaolu nõukogu)
Valdkonna teadus- ja arendustöö ülene koostöö
Otsusetegijate ja spetsialistide
koostöö Tõenduspõhiste sekkumiste maaletoomine, testimine ja Eesmärkide
kohaldamine ning mõjude hindamine seadmine
Olukorra ning vajaduste Tugi KOV-idele ja KOV-ide ülestele võrgustikele
kaardistamine kohalikul tasandil Ressursside
(tervise-ja heaolu profiil) Vajaduste kaardistamine ning ettepanekute tegemine prioriteetide tagamine
seadmiseks ja ressursside eraldamiseks
Ennetustegevuste, sh Tulemuste
sekkumiste kättesaadavuse Riigiasutuste regionaalsed üksused seiramine
tagamine Sotsiaal- Politsei- ja Rajaleidja Päästeamet Maanteeamet Terviseamet
kindlustusamet Piirivalveamet keskused
Tugi ja koostööpartner maakondlikele võrgustikele, KOV-idele ja kompetentsikeskusele
Valdkondadeülese ennetuse kontseptsioon
Joonis. Ennetuse rakendusmudel
Riiklik Valitsuskomisjon (nt Lastekaitse Nõukogu)
tasand
Ministeeriumiteülene koostöö, eesmärkide seadmine, ressursside
tagamine, tulemuste seiramine
mentorlus ja nõustamine, hindamistegevuste tugi, seire
Ressursid, abimaterjalid, teenuste arendus, koolitustegevus,
tegevuste elluviimine ja teenuste pakkumine
Andmed, hetkeolukorra ja arenguvajaduste kirjeldus,
Kompetentsikeskus (nt Tervise Arengu Instituut)
Valdkonna teadus- ja arendustöö
Tõenduspõhiste sekkumiste maaletoomine, testimine ja
kohaldamine ning mõjude hindamine
Tugi KOV-idele ja KOV-ide ülestele võrgustikele
Vajaduste kaardistamine ning ettepanekute tegemine
prioriteetide seadmiseks ja ressursside eraldamiseks
Sotsiaalkindlustusamet Terviseamet Eesti Noorsootöö keskus
Politsei- ja Piirivalveamet Päästeamet Maanteeamet
Piirkondlik Maakonna turvalisuse (ja tervise) nõukogu
tasand
Infovahetus ja tugi maakondlikele võrgustikele, KOV-idele ja
kompetentsikeskusele
Maakondlik arendusorganisatsioon (MARO)
KOV-ide ülene koostöö ja infovahetus
Tervisevaldkond Ohutuse- ja turvalisuse Haridusvaldkond
valdkond
Sotsiaalvaldkond Õiguskaitse valdkond Ettevõtlus
Kohalik KOV ennetusvõrgustik (nt heaolu nõukogu)
Otsusetegijate ja spetsialistide koostöö
tasand
Olukorra ning vajaduste kaardistamine kohalikul tasandil (tervise-ja
heaolu profiil)
Ennetustegevuste, sh sekkumiste kättesaadavuse tagamine
Kogukonnakeskse lähenemise ja kohaliku algatuse edendamine
Kohalik omavalitsus
Kogukondade arendamine ja võimestamine
Haridus Õiguskaitse- ja turvalisus Tööhõive
Sotsiaalkaitse Erasektor Kogukondlikud
algatused
13
5.2. Leppida valdkondadeüleselt kokku ühistes võtmeindikaatorites ja
standardites, mille abil ennetuse tegevusi ellu viia ja tulemuslikkust mõõta
Reeglina aitavad kõige tõhusamad ennetustegevused saavutada üheaegselt nii sotsiaal-, haridus,
tervise- kui õiguskaitse valdkondade eesmärke. Kuigi igas valdkonnas on ka spetsiifilisi, just sellele
valdkonnale omaseid tegevusi, aitavad suurel osal juhtudest ühe valdkonna eesmärke saavutada
teise valdkonna tegevused.
Üheks ennetuse valdkondadülese juhtimise ja koordineerimise võimaluseks on leppida kokku
valdkondlike indikaatorite valdkondadeüleselt analüüsitavas kogumis. Vastavate indikaatorite hulka
peab kuuluma nii kaitse- kui riskitegurite näitajaid. Ennetuse olukorda saab hinnata vähest hulka olulisi
indikaatoreid kombineeritult analüüsides. Seejuures tuleb lähtuda eeldusest, et iga positiivne
sekkumine avaldab positiivset mõju väga paljudele erinevatele tulemusnäitajatele ning iga probleem
(ja ka ebaõnnestunud sekkumine) halvendab olukorda korraga mitme eri valdkonna vaatest.
Võimalikud on paljud alternatiivsed kombinatsioonid indikaatoritest nii sisuliselt kui nende arvu osas.
Rahvusvaheline kogemus näitab, et üheainsa „ideaalse indikaatorite kogumini“ on võimatu jõuda.
Samas on võimalik jõuda kokkulepeteni „ebatäiuslike, ent töö korraldamiseks piisavalt hästi toimivate
kogumite“ osas, millest sisalduvat infot tuleb vastavalt vajadusele täiendada lisaanalüüsidega.
Näiteks Ameerika Ühendriikidest pärit programm Strive Together lähtub valdkondadeüleste tegevuste
edu jälgimisel ainult haridussüsteemi indikaatoritest, seades sealjuures teadusuuringutel põhinevaks
eelduseks, et iga laps ja noor peab saavutama positiivse tulemuse alljärgnevatest näitajatest nii
paljudes kui võimalik:
- lasteaiaküpsus,
- lugemisoskuse omandamine algkoolis,
- matemaatika omandamine põhikoolis,
- keskhariduse läbimine,
- keskhariduse järgselt edasi õppima minek,
- keskharidusele järgneva haridusastme lõpetamine.
Igaühel loetletutest on palju laiem tähendus kui vaid haridussüsteemi indikaatorina, näiteks on USA-s
keskhariduse olemasolul tõestatult tugev seos edaspidise sissetulekuga kogu täiskasvanuea jooksul.
Eesti osas saab välja tuua kaks algatust valdkondadeülese indikaatorite kogumi loomiseks.
Esiteks on Eestis rakendatud terviseprofiile. 2018. aastal sai terviseprofiil ka seadusliku aluse
rahvatervise seaduses, nüüd nimetusega tervise-ja heaolu profiilid. Rahvatervise seaduse kohaselt on
tervise- ja heaoluprofiil strateegilise planeerimise alusdokument, milles on kirjeldatud ja analüüsitud
kindla territooriumi elanike tervise ja heaolu seisundit ning neid mõjutavaid tegureid. Kohalikel
omavalitsustel on kohustus ühiselt koostada maakonna või piirkonna tervise- ja heaoluprofiil ning
arvestada selles sisalduva teabega maakonna või piirkondliku arengustrateegia koostamisel. Samuti
on tervise- ja heaolu profiil heaks abivahendiks igale kohalikule omavalitsusele enda elanike kohta
andmete kogumiseks. 2018. aastal integreeritakse tervise- ja heaoluprofiili sisse ka 2016. aastal välja
töötatud laste ja perede profiili indikaatorid ning luuakse Tervise Arengu Instituudi poolt
veebikeskkond, kus oleks kohalikel omavalitsustel senisest mugavam profiili täita ning sellest
väljavõtteid teha.
Teiseks on lastekaitse nõukogu tegevuse raames aastatel 2017-2018 ette valmistatud „Lapse õiguste
ja heaolu tervikpildi“ tööversioon, mille esialgne, veel avaldamisele mittekuuluv versioon on leitav
aadressil http://laps.sm.ee/. „Lapse õiguste ja heaolu tervikpildis“ on läbi lapse elukaare ja erinevate
14
keskkondade, kus laps viibib (perekond, lasteaed, kool jm) kirjeldatud nii suurimad eesmärgid kui
võimalikud indikaatorid, millega nende saavutamist mõõta.
5.3. Eelistada toimivaid sekkumisi ning panustada sekkumiste mõju hindamisse
Sekkumiste valikul ja elluviimisel on sisuliseks võtmeküsimuseks nende mõju. Maailmas on hinnatud
paljude erinevate ennetussekkumiste mõju laste ja noorte heaolule. Teatud riikides positiivset mõju
saavutanud sekkumised töötavad suure tõenäosusega ka teistes riikides. See kehtib eriti sekkumiste
ja poliitikate kohta, mis tegelevad kultuuriüleste tegurite mõjutamisega (nt laste hooletusse jätmine
kui riskitegur).
Mujal maailmas mittetöötavad või kahjulikku mõju näidanud sekkumised ebaõnnestuvad suure
tõenäosusega ka Eestis. Ennetusvaldkonna poliitikakujundajad, otsusetegijad ja praktikud peavad
olemasolevaid teadmisi ja tõendust ennetustegevuste planeerimisel ja elluviimisel arvesse võtma ning
rakendama tulemuslikke sekkumisi.
Tõenduspõhine sekkumine ehk tõendatud tulemuslikkusega sekkumine on tegevuste kogum, mille
tulemuslikkust on hinnatud eksperimentaalsete uuringute käigus ja mis avaldab olulist positiivset
mõju oodatud tulemustele, nt tervisele ja heaolule.
Lisa 1 on välja toodud sekkumise tõendatuse tasemete ülevaade, mida on võimalik kasutada
spetsialistidel ja rahastusotsuste tegijatel (nii kohalikul kui riiklikul tasemel) järgmisel viisil:
1) Paigutades iga olemasoleva ja/või rakendamiseks/rahastamiseks kaalumisel oleva sekkumise
ühele tasemetest,
2) Eelistades rakendamisel sekkumist, mis on kõrgemal tasemel või
3) Rahastades nii sekkumise rakendamist kui tulemuslikkuse hindamist.
Iga sekkumine ei saa olla kohe alustades kõrgeimail tulemuslikkuse tõendatusse tasemel. Kõik alles
alustavad sekkumised on esialgu teadmata mõjuga ja võtab aega, enne kui neid saab pidada
tulemuslikuks sekkumiseks. Selleks et toetada sekkumiste arengut tõenduspõhiseks sekkumiseks, on
vaja teadlikult suunata ressursse sekkumise mõju hindamisse. Kuigi hindamistegevused võivad olla
ressursimahukad, on nad oluliseks osaks sekkumise elluviimisel ning sekkumise liikumisel ühelt
tõendatusse astmelt järgmisele.
5.4. Loobuda ennetustegevustest, mis ei anna tulemusi
Üldlevinud arvamuse kohaselt peetakse ennetuseks inimeste teadlikkuse tõstmist ja mittesoovitud
käitumise tagajärgedest rääkimist. Usutakse, et juba riske võtvaid noori on võimalik „hirmutada“
tagasi õigele teele. Uuringud aga näitavad järjepidevalt, et sellised tegevused hoopis suurendavad
15
negatiivseid tagajärgi – uimastite tarvitamist, õigusrikkumisi, vägivaldset käitumist ja vaimse tervise
probleeme noorte seas33,34,35,36.
Teadlikkuse tõstmine on üks osa ennetusest, aga ilma lisategevusteta üsna vähetõhus viis inimeste,
eeskätt noorte käitumise mõjutamiseks. Lapsel võivad olla küll suurepärased teadmised riskikäitumise
ja selle tagajärgede osas, aga kui tal pole olemas piisaval määral oskuseid (nt stressi või vihaga
toimetulekuks) ja kui teda ümbritsev keskkond avaldab negatiivset mõju tema heaolule, siis võib
mittesoovitud käitumine või terviseprobleem suurema tõenäosuse ilmneda.
Laste ja noorte arengu ja heaolu parimaks toetamiseks tuleb vältida ebatõhusate tegevuste
elluviimist. Ebatõhusad või kahjuliku mõjuga tegevused on näiteks:
juhuslikud narkotestimised koolides (Eestis võib tõmmata paralleele varasemalt rakendatud
„koer koolis“ tegevusega),
ühekordsete loengute ja ürituste läbiviimine ning spetsiifilise info jagamine (sh erinevate
ainete ja nende tarvitamisega seotud vahendite tutvustamine),
laste hirmutamine ja šokeerimine (nt pildid haiglasse sattunud noortest),
endiste uimastisõltlaste kogemuste jagamine noorte seas.
Kõik laste ja noortega tegelevad inimesed (sh haridus-, noorsootöö-, lastekaitse- ja sotsiaalvaldkond,
politsei, meditsiinisüsteem jt) peavad lähtuma oma töös tõendusest ja vältima kahju tegemist. Kõik
ennetusvaldkonnas rahastusotsuseid tegevad osapooled vastutavad, et ressursid oleks suunatud
tulemuslike tegevuste toetamisse. Kui ressursse suunatakse tegevustesse, mille mõju laste heaolule
pole teada, siis peab üheks tegevuseks sekkumise elluviimisel olema ka selle tulemuslikkuse
hindamine.
5.5. Tagada valdkondadeülesele ennetusele pikaaegne poliitikaülene
rahastamine strateegia
Ennetusele lähenetakse hetkel erinevalt olenevalt valdkonnast, samuti erineb arusaam oma rollist
ennetuses. Tõhusamaks ennetuseks on vaja valdkondadeülest koostööd ja arusaamist iga osapoole
vastutavast rollist ennetuses, et vältida ressursside asjatut kulutamist, ebatõhusate tegevuste
elluviimist, dubleerimist ning suurendada toimivate ennetustegevuste elluviimist. Ühised arusaamad,
tihedam koostöö ja süsteemne lähenemine aitab suunata olemasolevad ressursid tulemuslike
ennetustegevuste laiemasse rakendamisse, hinnata teadmata tulemuslikkusega ennetustegevuste
mõju, vältida ebatõhusate tegevuste elluviimist ning seeläbi saavutada suurema tõenäosusega
seatud eesmärke.
Ennetus tähendab perspektiivis mõtlemist, kus täna tehtavate tegevuste mõju väljendub 3, 5, 10 või
20 aastat hiljem. Seetõttu ei saa ennetuse rahastus olla projektipõhine ning ennetusvaldkonna
33 Petrosino, A., Turpin-Petrosino, C., Hollis-Peel, M.E., Lavenberg, J.G. (2013) 'Scared Straight' and other
juvenile awarenes s programs for preventing juvenile delinquency. The Cochrane Database of Systematic
Reviews, 5.
34 ÜRO uimastikontrolli ja kriminaalpreventsiooni büroo (UNODC) ja Maailma Terviseorganisatsioon
(WHO) (2018). International Standards on Drug Use Prevention: Second updated edition. URL:
http://www.unodc.org/documents/prevention/standards_180412.pdf
35 Sloboda, Z., Stephens, R.C., Stephens, P.C., Grey, S.F., Teasdale, B., Hawthorne, R.D., … Marquette, J.F.
(2009). The Adolescent Substance Abuse Prevention Study: A randomized field trial of a universal
substance abuse prevention program. Drug and Alcohol Dependence, 102, 1–10. doi:
http://dx.doi.org/10.1016/j.drugalcdep.2009.01.015
36 Clayton, R.R., Cattarello, A.M., & Johnstone, B.M. (1996). The effectiveness of Drug Abuse Resistance
Education (Project DARE): 5-year follow-up results. Preventive Medicine, 25, 307–318. doi:
http://dx.doi.org/10.1006/pmed.1996.0061
16
otsused lühiajalised. Vajalik on pikaaegne poliitikaülene rahastamine strateegia, mis ei ole sõltuv
poliitilistest muutustest ning millele on vajalikud ressursid pikemaks ajaks tagatud. Eelistada tuleb
tulemuslike ennetustegevuste elluviimist, mis tagavad pikaaegse kasu nii inimesele endale, tema
lähedastele kui ühiskonnale laiemalt.
17
Lisa 1. Ennetuse rakendamise põhimõtted ja standardid
Ennetuse korraldamine on avalikule sektorile ühelt poolt tavapärane ja teisalt erakordselt keeruline
ülesanne.
Tavapärasus seisneb avaliku sektori jaoks selles, et ennetuse korraldamine vastab samale loogikale,
mille alusel suunatakse (või ideaalis peaks suunatama) kõiki teisi riigi strateegilisi arengusuundi.
Keerulisus seisneb avaliku sektori jaoks selles, et tavapärased valdkondadeülesed koostöövormid
jäävad ennetuse jaoks liialt pealiskaudseteks. Edukaks tegutsemiseks tuleb leida uuenduslikke
lahendusi koostöö korraldamiseks ja vastutuse määramiseks täiesti uutel viisidel. Samas näitab
rahvusvaheline kogemus, et seda tuleb teha võimalusel juba tegutsevaid institutsioone kasutades.
Muidu tekib vajadus liialt paljude uuenduste korraga läbi viimiseks.
Ühtlase kvaliteedi hoidmiseks ja tulemuste saavutamiseks ennetuses on oluline, et kõik osapooled
(riigiasutused, omavalitsused jt teised ennetusega seotud organisatsioonid) järgiksid
ennetustegevustes samu põhimõtteid nii kitsalt oma valdkonnas kui koostöötegevustes teistega.
Standardid on igapäevatöö toetajateks, hetkeolukorra mõõdupuuks ja arengusuundade määramise
abivahenditeks.
Käesolevas peatükis on Eestis kasutusele võtmiseks välja pakutud standardite paketid:
riiklikule ennetuse süsteemile (puudutab riiklikult koordineeritud ja sh
kohalikul tasandil ellu viidud ennetust ning selle strateegilist ja tõenduspõhist
korraldamist) ja
sekkumistele (käsitleb programme jt selgepiirilisi tegevuste pakette, mille jaoks on
fookuseks või üheks peamistest eesmärkidest ennetus).
Järgnevas standardite sõnastuses viitab ennetus kõikidele ennetusala osapoolte tegevustele,
ennetuse riiklik süsteem aga avaliku sektori (st riigiasutuste ja omavalitsuste) poolt korraldatavale
süsteemsele osale sellest.
Standardid pärinevad nii akadeemilistest kui ennetusega tegelevate rahvusvaheliste
organisatsioonide (ÜRO, Euroopa Liit) dokumentidest, juhenditest ja materjalidest.37,38,39,40 Nimetatud
dokumentides sisalduvad põhimõtted on järgnevalt ümber struktureeritud, et eelkõige tuua välja
nende ühisosa.
Lisa 1.1. Standardid riiklikule süsteemile
Järgnevad rahvusvahelisel kogemusel põhinevad standardid peaksid kehtima ennetuse kui üleriigilise
tervikliku süsteemi korraldamisele avaliku sektori poolt.
a. Ennetuse süsteemi eesmärgiks on toetada tervete ja ühiskonda täielikult
37 Euroopa Komisjon (2015). Uimastinõudluse vähendamise miinimumstandardid.
38 Kumpfer, K.L, Seligman, M. E. P, Weissberg, R. P. (2003) Prevention that Works for Children and Youth:
An Introduction. American Psychologist, 58 (6-7), lk 425-432
39 United Nations Office on Drugs and Crime (2015). International Standards on Drug Use Prevention.
Viin.
40 Pentz, M.A. (2006) Anti-Abuse Drug Policies as Prevention Strategies. Handbook of Drug Abuse
Prevention, toim Bukoski, W. J. & Sloboda, Z. lk 235.
18
kaasatud indiviidide arengut, keskendudes sotsio-emotsionaalsete
oskuste ja eetiliste väärtuste rakendamisele igapäevaelus.
b. Süsteem sisaldab endas üksteist toetavaid tegevusi erinevates
keskkondades (pere, eakaaslased, kool, kogukond), easpetsiifiliselt eri
eluetappides, kaasates erinevaid ühiskonnagruppe ja kasutades
mitmekesiseid vahendeid. Sekkumiseks valitakse asjakohased keskkonnad
ja vanuserühmad vastavalt sellele, milles muutus kõige tõenäolisemalt aset
leiab.
c. Süsteemi iseloomustab loogiline ja sidus struktuur.
d. Süsteem on korraldatud strateegiliselt ja seda koordineeritakse tuginevalt
pidevalt ja süsteemselt kogutavale informatsioonile. Sealjuures võetakse
arvesse nii hetkeolukorra tugevusi ja nõrkusi kui võimalike sekkumiste
mõju, võimaldades sarnastel alustel võtta vastu otsuseid nii riiklikult kui
kohalikul tasandil.
e. Ennetustöö korraldamisel lähtutakse riiklikest ennetusstandarditest
pakutavatele teenustele ja ennetusalal töötavate inimeste
kvalifikatsioonile.
f. Süsteem eelistab juba väljatöötatud teadmis- ja tõenduspõhiseid
sekkumisi ja tegevusi, mis:
i. kasutavad parimat olemasolevat teaduslikku informatsiooni,
ii. lähtuvad teaduspõhisest riski-ja kaitseteguritest,
iii. lähtuvad arusaamast, et riski-ja kaitsetegurid on omavahel tugevalt
seotud ja mõjutavad üksteist valdkondadeüleselt,
iv. sisaldavad endas tõhususe ja mõjususe pidevat uurimist;
g. Uute sekkumiste ja tegevuste loomisel lähtutakse teaduspõhisuse
eeldusest.
h. Ennetuse eesmärkide elluviimiseks on piisavalt ressursse, kusjuures:
i. ennetusalal töötavate inimeste kompetents vastab vajadustele ning
selle arendamisse panustatakse pidevalt,
ii. ennetustegevustel on piisav tehniline tugi, mis toetab ka
arendustööd,
iii. ennetustegevuste ressursse planeeritakse jätkusuutlikuse
põhimõtteid arvesse võttes pikaajaliselt ning eelistatult
riigieelarvelise püsirahastusega,
iv. ennetusega seonduvat uurimis- ja arendustööd finantseeritakse
piisavas mahus.
i. Tegevused on pikaajalised:
i. ennetustegevuste pikaajalisuse ja jätkusuutlikkuse tagamine on
fookuses alates sekkumiste väljatöötamise ja rakendamise
planeerimisest,
ii. mõjusad ja tõhusad ennetustegevused seostatakse olemasolevate
institutsioonide ja struktuuridega.
j. Ennetusega seotud organisatsioonide vaheline koostöö on riikliku
ennetusstrateegia osa.
19
Lisa 1.2. Valdkondadeülene ühismõju
Valdkondadeülese koostöö korraldamiseks võib valida erinevaid mudeleid. Üks tunnustatumaid
nendest on nn ühismõju (ing k collective impact) lähenemine, mis on kontseptuaalselt lihtne ja näiteks
Ameerika Ühendriikides ka praktikas rakendatud. Ühismõju loomisel on viis eeldust.41
Eeldus 1. Ühised eesmärgid, mis sünnivad keskse vastutaja eestvedamisel, kuid võrgustiku liikmete
(eelistatavalt konsensusliku) otsuse tulemusena. Muuhulgas on tarvis kohalikul tasandil seatud
eesmärke kaitsetegurite tekitamiseks või tugevdamiseks ja riskitegurite ennetamiseks või
leevendamiseks.
Eeldus 2. Ühine tulemuste ja mõju hindamine – eelduseks on sihtrühma heaolu või füüsilise keskkonna
olukorda kajastavate andmete kogumine ja analüüs ning kokkuleppele jõudmine väikse arvu
võtmeindikaatorite osas. Osapooled jälgivad eesmärkide poole liikumist valdkondadeüleselt,
vastutades samas tulemuste eest oma valdkonnas.
Eeldus 3. Järjepidev kommunikatsioon nii omavahel kui kogukonnaga. Ennetuse osapooltele on loodud
võimalus ja kohustus suhelda tegevuste elluviimise jooksul ja tulemuste hindamise käigus.
Eeldus 4. Üksteise igapäevatööd toetavad tegevused osapoolte vahel. Kohaliku tasandi tegevustest
moodustub vajalike ja piisavate tegevuste tervik, mille tulemusi on võimalik piirkondade tulemusi
„kokku liites“ lõpuks ka riigi tasandil agregeeritult jälgida.
Eeldus 5. Asjakohase mandaadiga vastutaja võrgustiku keskmes. Nii kohalikul kui riiklikul tasandil peab
olema üks üksus / organ, kes koordineerib eesmärkide seadmist ja tulemuste saavutamist
valdkondadeüleselt.
Üheks olulisimaks ühismõju rakendamise rahvusvaheliseks õppetunniks on olnud vajadus:
jõuda väikese arvu valdkondadeüleste võtmeindikaatoriteni
ja aktsepteerida sealjuures olukorda, kus taoline komplekt katab tavapärasest valdkondlikust
perspektiivist vaid pisikese osa kõigist olulistest indikaatoritest, millest nii poliitikakujundajad
kui spetsialistid oma töös lähtuvad.
Näiteks üks laiahaardelisemaid programme Strive Together lähtub valdkondadeüleste tegevuste edu
jälgimisel ainult haridussüsteemi indikaatoritest, seades sealjuures teadusuuringutel põhinevaks
eelduseks, et iga laps ja noor peab saavutama positiivse tulemuse alljärgnevatest näitajatest nii
paljudes kui võimalik:
lasteaiaküpsus,
lugemisoskuse omandamine algkoolis,
matemaatika omandamine põhikoolis,
keskhariduse läbimine,
keskhariduse järgselt edasi õppima minek,
keskharidusele järgneva haridusastme lõpetamine.
Igaühel loetletutest on palju laiem tähendus kui vaid haridussüsteemi indikaatorina, näiteks on USA-s
keskhariduse olemasolul tõestatult tugev seos edaspidise sissetulekuga kogu täiskasvanuea jooksul.
41 Collective Impact. Stanford Social Innovation Review. URL:
http://ssir.org/articles/entry/collective_impact (vaadatud 28.05.2016)
20
Paljuski sarnastel põhimõtetel tugineb USA-st alguse saanud programm Communities that Care. Selle
eesmärkideks on valdkondadeülese koostöö tulemusena vähendada noorte poolt süütegude
toimepanekut ning alkoholi- ja tubakatarbimist. Uuringud näitavad, et programmi tulemusena
vähenevad näiteks süüteod võrreldes kontrollgrupiga 25%. Communities that Care poolne taoline
mõju loob analüüside põhjal ka pikaajalist majanduslikku kasu. Iga programmi investeeritud dollar
toob tagasi 5,30 dollarit tänu korrakaitsesüsteemi ja tervishoiusüsteemi kulude vähenemisele,
indiviidide suurenenud sissetulekutele ja avaliku sektori maksulaekumistele.
Programmi näol on tegemist on viieastmelise standardse protsessiga ennetustegevuste
planeerimiseks, algatamiseks, läbiviimiseks ja arendamiseks kogukondlikul tasandil. Protsessi
etappide läbimise jooksul toimub:
ennetuse jaoks kohalikul tasandil oluliste osapoolte kaasamine,
koostöökoalitsiooni moodustamine,
infoprofiili koostamine kogukonna noortega seotud riski- ja kaitsetegurite ning olemasolevate
ennetusressursside kohta,
eesmärkide seadmine ja tegevusplaani koostamine,
tulemuste jälgimine koos järeldustel põhineva arendustööga.
Oluline on märkida, et Communities that Care on standardiseerinud just koostööprotsessi osapoolte
vahel, mitte konkreetsed tegevused, mida osapooled kohalikul tasandil läbi viivad. Neid on igal
koalitsioonil võimalik valida vastavalt kohalikele vajadustele. Küll on programm sätestanud kindlad
standardid, millele tegevused peavad vastama.
Mõistete ja fookuse alapeatükis tehti eristus ennetustöö ja ennetussekkumiste vahel. Lähenemisviisid
nagu ühismõju ja programmid nagu Community that Cares annavad võimaluse koordineerida
ennetustööd ja spetsialistide vahelist koostööd, st konteksti, millesse asetuvad ennetussekkumised.
Lisa 1.3. Standardid ennetuse sekkumistele
Sekkumiste valikul ja elluviimisel on sisuliseks võtmeküsimuseks nende mõju. Alljärgnevalt on esiteks
välja pakutud üldised standardi sekkumistele ning seejärel toodud näited kahest konkreetsest
standardist sekkumistele – Project Oracle ja Blueprints. Uute programmide käivitamisel või
olemasolevate kvaliteedi tõstmisel on Eestis praktilisem lähtuda Project Oracle´i viiest standardist,
millest esimene on abiks ka alustavatele või seni ebaselge fookusega programmidele oma sihtrühma
vajaduste kaardistamisel ja eesmärkide seadmisel. Blueprints register on eelkõige kasulik
rahvusvaheliste programmide sisse toomisel, kuna annab neile tugeva kvaliteedimärgi.
Üldised standardid sekkumistele
Järgnevalt on välja toodud üldpõhimõtted, mida peaks kõigi sekkumiste kavandamisel ja rakendamisel
jälgima:
a. SELGE FOOKUS: Sekkumine keskendub näiteks sotsio-emotsionaalsete oskuste
arendamisele, eetiliste väärtuste rakendamisele igapäevaelus, normikujundamisele
või keskkonna muutmisele.
b. ASJAKOHANE KESKKOND JA IGA: Sekkumiseks on valitud eesmärgist lähtuvalt parim
võimalik keskkond (nt kodu, kool või kogukond) ja sekkumise sisu vastab osalejate
arengutasemele.
c. TEADMIS- VÕI TÕENDUSPÕHISUS: Sekkumine kasutab parimat olemasolevat
teaduslikku informatsiooni.
21
d. KVALITEEDI JA MÕJU REGULAARNE ANALÜÜS: Sekkumise kvaliteedi, tõhususe ja
mõjususe regulaarne uurimine on sekkumise rakendamise lahutamatuks osaks.
e. VASTAVUS KOHALIKE OLUDEGA: Sekkumine on kohandatud sobivaks rakendamise
koha ühiskondlikele ja kultuurilistele eripäradele (eriti juhul, kui sekkumine on
algupäraselt välja töötatud mõnes teises riigis).
f. RISKI-JA KAITSETEGURITE ARVESTAMINE: Sekkumine põhineb teaduspõhisel riski-ja
kaitsetegurite raamistikul.
g. RESSURSIDE PIISAVUS: Sekkumise eesmärkide saavutamiseks on piisavalt ressursse.
h. KVALIFITSEERITUD TÖÖTAJAD: Töötajad on saanud erialase või ennetusalase
väljaõppe ning nende arengu ja emotsionaalse heaoluga tegeletakse
ennetustegevuse osana.
i. TEHNILINE TUGI: Sekkumisel on piisav tehniline tugi, mis toetab ka arendustööd.
j. EETILISUS: Ennetustegevus järgib eetilisi printsiipe, võttes arvesse sihtrühma liikmete
soost, rassist, etnilisest ja kultuurilisest taustast, seksuaalsest orientatsioonist,
tervislikust seisundist ja muudest teguritest tuleneda võivaid vajadusi võrdse
kohtlemise järele.
k. VALDKONDADEÜLENE KOOSTÖÖ: Koostöö sarnaste eesmärkidega organisatsioonide
ja teiste osapooltega on osa tegevuse strateegiast.
Tõenduspõhisuse standardid
Üheks läbivalt oluliseks standardiks eelpool toodud nimekirjades oli tõenduspõhisus. Ka peatükis 3.3
toodud rahvusvaheliste näidete juures mängis tõenduspõhisus olulist rolli, olles näiteks seotud ühega
ühismõju eduka elluviimise eeldustest (st ühine tulemuste ja mõju hindamine).
Sekkumise tulemuslikkuse osas saab lähtuda järgnevast tabelist:
Tõendatuse tase Uuringu liik Soovitus
Tõendatud tulemuslikkusega Andmed sekkumise Sekkumine “töötab” ja sobib
sekkumine tulemuslikkuse osas pärinevad rakendamiseks sarnastes
süstemaatilisest ülevaatest või oludes ja sarnaste tulemuste
meta-analüüsist saavutamiseks
Sekkumise tulemuslikkust on
hinnatud eksperimentaalse
uuringu käigus (nt
randomiseeritud
kontrollgrupiga uuring või
kvaasi-eksperiment)
Osaliselt tõendatud Sekkumise tulemuslikkust on Sekkumine on “paljulubav”,
tulemuslikkusega sekkumine hinnatud pikema uuringu sobib rakendamiseks sarnastes
käigus (nt kohort uuring, juht- oludes ja sarnaste tulemuste
kontroll uuring) saavutamiseks, kuid vajab
põhjalikumat hindamist
Nõrgalt tõendatud Sekkumist on hinnatud Sekkumine vajab põhjus-
tulemuslikkusega sekkumine kirjeldavate uuringute käigus tagajärg seose hindamist enne
(nt ristläbilõikeline uuring,
22
võrdlev uuring, eel- ja sekkumise laialdast
järeltestimine) rakendamist
Teadmata tulemuslikkusega Sekkumise tulemuslikkust pole Sekkumine võib avaldada
sekkumine hinnatud või andmed negatiivset mõju, rakendamisel
põhinevad tagasiside või olla ettevaatlik. Sekkumine
rahulolu küsitlusel, vajab põhjus-tagajärg seose
juhtumianalüüsil, hindamist
ekspertarvamusel
Negatiivse või puuduliku Andmed sekkumise Sekkumist pole soovitatav
tulemuslikkusega sekkumine tulemuslikkuse osas pärinevad rakendada
süstemaatilisest ülevaatest,
meta-analüüsist või
eksperimentaalsest uuringust
Tabel 1. Kohandatud Gottfredson jt 2015, Murad jt 2016, Kasmel ja Lipand 2007 ja Oxford Centre for Evidence-based
Medicine 2009 põhjal
Sekkumised võib jagada vastavalt tulemuslikkusele viide kategooriasse:
1. Tõendatud tulemuslikkusega sekkumine.
a. Sekkumise tulemuslikkust on hinnatud süstemaatilise ülevaate või meta-
analüüsi käigus.
Süstemaatiline ülevaade on kirjanduse ülevaade, mis keskendub kindlale
uurimisküsimusele, koondades kõik avaldatud teatud kriteeriumitele
vastavate uuringute tulemused42. Meta-analüüs on statistiline meetod, mis
koondab erinevate üksikuuringute tulemused43. Täpsemat infot meta-
analüüsi kohta leiab siit: http://samm.ut.ee/metaanalyys
b. Sekkumise tulemuslikkust on hinnatud randomiseeritud kontrollgrupiga
uuringus (RCT) või kvaasi-eksperimendi käigus. RCT on uuring, kus
uuringualused jagatakse uuringurühmadesse juhuslikustamise teel44.
Juhuslikkuse alusel indiviidide grupeerimine tähendab seda, et indiviidil
on võrdsed võimalused sattuda ükskõik millisesse gruppidest. Pärast
randomiseerimist pakutakse ühele grupile sekkumist ja sõltuvalt
huvialustest küsimustest pakutakse kontrollgrupile kas alternatiivset
sekkumist või toimetatakse nendega tavapärasel viisil45.
c. Sekkumine on näidanud tulemuslikkust laste käitumise muutmisel ja
heaolu suurendamisel (nt lapse käitumisprobleemide vähenemine,
uimastite tarvitamise vähenemine vms).
2. Osaliselt tõendatud tulemuslikkusega sekkumine.
a. Sekkumise tulemuslikkust on hinnatud nt:
i. kohort uuringus
ii. juht-kontroll uuringus.
42 Rahvatervishoiu seletav sõnastik. Tartu Ülikooli Tervishoiu Instituut.
43 Rahvatervishoiu seletav sõnastik. Tartu Ülikooli Tervishoiu Instituut.
44 Rahvatervishoiu seletav sõnastik. Tartu Ülikooli Tervishoiu Instituut.
45 Edovald, T. (2015). Tõenduspõhine sekkumine – vaenlane või abimees töös laste ja peredega?
Sotsiaaltöö 4, 63-70.
23
b. Sekkumine on näidanud vähemalt osalist tulemuslikkust laste käitumise
muutmisel ja heaolu suurendamisel (nt lapse käitumisprobleemide
vähenemine, uimastite tarvitamise vähenemine vms) JA/VÕI vähemalt
osalist tulemuslikkust täiskasvanute mõjutamisel (nt lapsevanemate
hoiakute muutus).
3. Nõrgalt tõendatud tulemuslikkusega sekkumine.
a. Sekkumist on hinnatud kirjeldavate hindamisuuringute käigus, mis ei
selgita põhjus-tagajärg seoseid. Need on näiteks:
i. Juhtuuring
ii. Ristläbilõikeline uuring
iii. Võrdlev uuring
iv. Eel- ja järeltestimine.
b. Sekkumise hindamine on andnud ülevaate kontekstist, kirjeldanud
sekkumist ja selle tegevusi, osavõtjaid, vajadusi, eesmärke ja muutusi.
4. Teadmata tulemuslikkusega sekkumine.
a. Puudub info sekkumise tulemuslikkuse osas.
5. Negatiivse või puuduliku tulemuslikkusega sekkumine.
a. Andmed sekkumise tulemuste puudumise või negatiivse mõju osas
pärinevad süstemaatilisest ülevaatest, meta-analüüsist või
eksperimentaalsest uuringust.
Tõenduspõhiste programmide andmebaasid
Riikides nagu Ameerika Ühendriigid või Ühendkuningriik on sekkumiste standardiseerimise ja
tõenduspõhisuse hindamise jaoks loodud mitmeid andmebaase, mis sisaldavad infot
ennetusprogrammide kohta ning annavad programmide tõendupõhisuse kohta hinnangu.
Selles alapeatükis tutvustataksegi kahe olulisima tõenduspõhiste ennetusprogrammide andmebaasi,
Blueprints’i ja Project Oracle’i tõenduspõhisuse standardeid, millest saaks lähtuda ka Eestis.
Project Oracle
Project Oracle on lastele ja noortele suunatud programmide ja sekkumiste andmebaas, mis on
peamiselt suunatud ennetustegevuse kvaliteedi tõstmisele Londonis.46 Organisatsioonid, mis noorte
või lastega tegelevad, saavad Project Oracle’i poole pöörduda, et nende töö tõenduspõhisust
hinnataks viieastmelisel tõenduspõhisuse skaalal. Alljärgnevalt kirjeldame skaala iga punktiga seotud
standardeid.47 48
1. standard : „Me teame, mida saavutada tahame.“
Project Oracle kirjeldab 1. standardit läbi muutuse teooria mõiste. Muutuse teooria on kirjeldab
projekti planeerimise ja elluviimise mudelit viie komponendi kaudu. Need viis komponenti on
alljärgnevad.
1. Eesmärkide kirjeldamine.
46 Project Oracle Children and Youth Evidence Hub (2016). About us. http://project-oracle.com/about-
us/.
47 Project Oracle Children and Youth Evidence Hub (2016). Validation Against the Standards.
http://project-oracle.com/support/youth-organisations/validation/
48 Teder, L. (2015?) Tõenduspõhise lähenemise mõistest. Sotsiaalkindlustusamet.
http://sotsiaalkindlustusamet.ee/public/Projektid/Toenduspohise_lahenemise_moistest.pdf
24
2. Tulemuste kirjeldamine.
3. (Sihtrühma vajadustest ja seatud eesmärkide täitumiseni viivate) tegevuste
kirjeldamine.
4. Põhjuslike seoste kirjeldamine.
5. Eelduste sõnastamine (millest lähtuvalt arvatakse, et tegevused viivad
tulemusteni ja põhjuslikud seosed kehtivad).
Peale nende viie komponendi on 1. standardi saavutamiseks tähtis, et programmi kirjelduses oleks
olemas programmi mõju hindamise plaan tulevikus.
2. standard: „Me oleme näinud, et muutus toimub.“
See standard omistatakse programmidele ja tegevustele, milles läbi viidud mõju hindamine näitab
selgelt positiivse muutuse toimumust. Mõju hindamine võib olla nii kvantitatiivne kui kvalitatiivne. See
peab sisaldama olukorra kirjeldust enne ja pärast tegevust ning kasutama valiidseid ja korrektseid
mõõtmisvahendeid uuritavate nähtuste ja muutuse analüüsimiseks. Kontrollgruppi ei ole 2. standardi
juures vaja.
3. standard: „Me usume, et just meie oleme põhjustanud muutuse ning suudame seda teha
järjepidevalt.“
Programmi jooksul peab kolmandasse standardiklassi jõudmiseks olema läbi viidud mõju hindamine,
mis leiab tulemustes järjepidevaid ja ainult sekkumisest tulenevaid muutusi. Samuti peavad
programmil olema paigas protseduurid, mis võimaldaksid seda tulevikus samade põhimõtete ja
meetodite abil rakendada.
4. standard: „Me teame, miks ja kuidas muutus toimus. See toimib ka mujal.“
Läbi on viidud mitu programmi arendajast sõltumatut hindamist (vähemalt üks kontrollgrupiga), mis
näitavad, millised programmi osad tõid kaasa positiivse muutuse. Samuti peavad uuringud näitama,
kuidas mõjutaks tulemusi programmi osaline või intensiivsem rakendamine. Uuringute abil on
võimalik võrrelda programmi mõju erinevatele sihtrühmadele: nt poistele, vähemusrahvusele vms
ning vähemalt kahes erinevas keskkonnas. Programmi pakkuv organisatsioon peab olema valmis
toetama selle rakendamist uutes oludes ja seejuures omama selget ülevaadet selleks kuluvate
ressursside kohta.
5. standard: „Me teame, miks ja kuidas muutus toimus. See toimib kõikjal.“
5. standardi taseme saamiseks on programm läbinud vähemalt kolm programmi arendajast
sõltumatut hindamist erinevates tingimustes ja asukohtades, mis tõestavad selle mõjusust erinevates
oludes, tagades kvaliteedi ja planeeritud tulemused. Programm on kättesaadav suurele osale
sihtrühmast ning see on valmis rakendamiseks teiste organisatsioonide poolt.
Blueprints
Blueprints for Healthy Youth Development on laste ja noorte tervist ja heaolu toetavate
tõenduspõhiste programmide register, mida haldab Colorado Boulderi ülikooli vägivallauuringute ja -
ennetamise keskus. Registris on nii pere-, kooli- kui kogukonnapõhiseid programme, mis on suunatud
kas kogu populatsioonile või sihitatult riskis olevatele lastele ja peredele. 1400-st Blueprints-ile
esitatud programmist on alla 5% saanud nende standardite järgi märgise “Paljulubav programm”,
“Mudelprogramm” või “Mudel Plus programm”. Selles alapeatükis kirjeldame, millised on Blueprints-
i tõenduspõhisuse kriteeriumid.
Paljulubavad programmid vastavad järgmistele standarditele.
25
- Sekkumise spetsiifilisus: paljulubavad programmid toovad selgelt välja, millist muutust nad
taotlevad, milliste riski-ja kaitsetegurite mõjutamise kaudu muutus saavutatakse, kes on
programmi sihtrühm ja kuidas viivad programmi komponendid soovitud tulemusteni.
- Hindamise kvaliteet: paljulubavate programmide mõju hindamiseks läbi viidud uuringud
näitavad valiidseid ja usaldusväärseid tulemusi, mille eelduseks on kas üks kõrgekvaliteediline
kontrollgrupiga uuring või kaks kõrgekvaliteedilist pooleksperimentaalset uuringut.
- Sekkumise mõjusus: programmi positiivsele muutusele viitav kõrgekvaliteediline
tõendusmaterjal on ülekaalus võrreldes mõju puudumisele viitavate andmetega ning
kahjulikele mõjudele viitav tõendusmaterjal puudub.
- Valmisolek laienemiseks: programmi on hetkel võimalik pakkuda ning selleks vajalik
organisatsiooniline suutlikkus, juhendid, koolitused, tehniline jm tugi on olemas, tagamaks
täpset rakendamist vajadusel ka teiste osapoolte poolt.
Mudelprogrammid vastavad lisaks ülalkirjeldatutele veel järgmistele standarditele.
- Hindamise kvaliteet: paljulubavate programmide uuringud näitavad valiidseid ja
usaldusväärseid tulemusi, mille eelduseks on kas üks kõrgekvaliteediline kontrollgrupiga
uuring või kaks kõrgekvaliteedilist pooleksperimentaalset uuringut.
- Sekkumise positiivne mõju säilib peale selle lõppu veel vähemalt 12 kuud.
Mudel Plus ehk siis kõrgeima tunnustuse saanud programmid vastavad peale ülalkirjeldatutele veel
järgmisele standardile.
- Sõltumatu replikatsioon: programmi on uuritud vähemalt korra sellega mitte seotud inimeste
poolt. Uuring tõestab programmi tulemuslikkust.
Project Oracle ja Blueprints pole üks-üheses seoses, ent on omavahel siiski hästi võrreldavad.
Blueprintsi´i „Paljulubav programm“ võrdub suures plaanis Project Oracle 3. tasandiga,
„Mudelprogramm“ 4. standardiga ja „Mudel Plus“ 5. standardiga. Kuna mõlemad standardite
süsteemid lähtuvad sarnastest põhimõtetest, on siinjuures on oluline välja tuua, et Project Oracle´i
poolt kirjeldatud 1. ja 2. standardi saavutamisega seotud tegevuste eelnev läbimine on hädavajalike
komponentide seas ka Blueprints´i „Paljulubavaks programmiks“ kandideerimisel.
Lisa 2. Olulisemate õigusaktide nimekiri
Korrakaitseseaduses49 tuuakse süütegude ennetamise meetmete juures välja sotsiaalsed ja
kasvatuslikud ning olustikulised ennetusmeetmed. Märgitakse, et süütegusid põhjustavate tegurite
mõju tuleks vähendada sotsiaal-, haridus-, pere-, noorte-, kultuuri-, alkoholi- ja narkopoliitika abil. Ühe
ennetusega tegeleva osapoolena toob Korrakaitseseaduse §20 välja Süüteoennetuse nõukogu, kelle
pädevusse jääb peamiselt kriminaalpoliitikat puudutav ennetus.
Rahvatervise seaduse50 eesmärgiks on inimese tervise kaitsmine, haiguste ennetamine ja tervise
edendamine. Kuna fookuseks on tervis, vaadeldakse ennetust peamiselt meetmetena, mis aitavad
haigestumist vältida ning toetavad haiguste varajast avastamist. Selleks, et haigusi ennetada, märgib
seadus tervisekaitse põhiülesannetena esiteks tervise väärtustamise, teiseks abinõude süsteemi
väljatöötamise, et tagada laste terviklik areng, hoida ära ja vähendada haigusi, vähendada
invaliidistumist ja varajast suremust, tõsta elukvaliteeti ja pikendada töövõimelise ea pikenemiseks.
Kolmandaks tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise põhiülesandeks seaduses on
49 Korrakaitseseadus (2011). Vaadatud 8.07.2016 (https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015207).
50 Rahvatervise seadus (1995). Vaadatud 8.07.2016 (https://www.riigiteataja.ee/akt/115032011017).
26
elukeskkonna uurimine ja selle ohutegurite hindamine. Põhiülesandeid on nimetatud veel, kuid need
kolm on ennetuse mõttes olulisimad ning ühtivad selle printsiipide ja eeldustega.
Rahvatervise seadus märgib, et tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamisega seonduv
on Sotsiaalministeeriumi ja kohaliku omavalitsuse ülesanneteks. Kohaliku omavalitsuse ülesandeks on
on tervisekaitsealaste õigusaktide täitmise korraldamine ja nende järgimise ning elanikkonna haiguste
ennetamisele ja tervise edendamisele suunatud tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse maa-
alal. Kohalike omavalitsuste üksuste ühiselt täidetavad ülesanded on:
1) elanike tervist, heaolu ja turvalisust toetava elukeskkonna kujundamine;
2) maakonna või piirkonna tervise- ja heaoluprofiili koostamine ning selles sisalduva teabega
arvestamine maakonna või piirkondliku arengustrateegia koostamisel;
3) rahvastiku tervist toetavate tegevuste elluviimine ja tervist toetavate teenuste pakkumine
maakonnas või piirkonnas vähemalt tervise- ja heaoluprofiilis kajastatud prioriteetsete
tervisemõjurite ohjamiseks;
4) riiklike rahvatervisealaste tegevuste toetamine maakonnas või piirkonnas;
5) maakondlikul või piirkondlikul tasandil rahvatervise ja sellega tihedalt seotud valdkondade
juhtimiseks vajalike võrgustike loomine ja nende töö korraldamine.
Lastekaitseseaduse51 §6 tuuakse välja, et lapse õiguste ja heaolu tagamiseks tuleb ennetada lapse
heaolu ja arengut ohustavaid riske. Selleks on oluline võimalikult vara märgata ja reageerida
riskiolukordades ning suurendada kaitsetegureid, mis lapse heaolu ja arengut soodustavad.
Lastekaitseseaduses märgitakse, et riigi ja KOV üksuste ametiasutused peavad vastavalt võimalustele
arendama välja meetmed lapse abivajaduse ennetamiseks ning olemasolevate probleemide
vähendamiseks, kusjuures need peaksid:
- lähtuma lapse vajadustest;
- toetama lapse ja teda kasvatavate isikute suhteid ja sotsiaalset toimetulekut ning;
- olema kättesaadavad, õigeaegsed, tulemuslikud ja pikaaegse positiivse mõjuga.
Seaduse §15 märgib, et lastekaitsealase statistika kogumine on Sotsiaalkindlustusameti ülesanne.
Kuna ennetuse korraldamisel on info-ja andmepõhisus suure olulisusega, võib Sotsiaalkindlustusamet
sama rolli täita ka ennetuse süsteemis. KOV üksuse ülesandena tuuakse muuhulgas välja ka lapse
õigusi ja heaolu tagavate programmide ja projektide väljatöötamise ja nende rakendamise. KOV
ülesandeks on veel lapse arengut toetava keskkonna loomine ning lastega perede ja lapsi kasvatavate
isikute toimetuleku parandamiseks vajaliku teabe kogumine laste ja perede olukorra ning vajaduste
kohta. Seega sätestab seadus ka ennetuse jaoks olulise info peamise kogujana kohaliku omavalitsuse.
Lastekaitse nõukogu ülesannete hulka kuulub samuti ennetus: valdkondadeüleseks lastekaitsealaseks
ennetustegevuseks asjakohaste soovituste andmine.
Politsei esimeseks ülesandeks on (karistusseadustikust lähtudes) Politsei ja piirivalve seaduse52 alusel
süütegude ennetamine, kui see ülesanne ei ole seadusega antud muu korrakaitseorgani pädevusse.
Seaduses ennetust kontseptsioonis kasutatavas laiemas mõistes aga ei kirjeldata, kitsendata ega
mõtestata lahti, milliseid tegevusi ennetus endas hõlmab.
51 Lastekaitseseadus (2014). Vaadatud 8.07.2016 (https://www.riigiteataja.ee/akt/LasteKS).
52 Politsei ja piirivalve seadus (2009). Vaadatud 8.07.2016
(https://www.riigiteataja.ee/akt/131122015029).
27
Päästeseaduses53 märgitakse peamise eesmärgi ja ülesandena samuti inimeste elu, tervist ja vara ning
keskkonda ohustavate päästesündmuste ennetamisele ja ennetustööle.
Põhikooli-ja gümnaasiumiseaduses54 tuuakse ennetuse olulisust välja mitmes paragrahvis: §44
märgib, et kooli kohustuseks on õpilaste vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitse. Põhikooli ja
gümnaasiumi eesmärgid seaduse järgi on aga laiad ning kontseptsiooni eeldustega kooskõlas. Seaduse
järgi aitab põhikool kaasa õpilase kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab end
täisväärtuslikult teostada erinevates rollides. Gümnaasiumi ülesanne on noore ettevalmistamine
toimimaks loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse, usaldusväärse jne isiksusena erinevates
eluvaldkondades.
Samuti märgitakse ära koolitervishoiuteenuse oluline roll ennetuses: kooliarstide ja kooliõdede
ülesannete hulka kuulub seaduse järgi õpilaste tervisekäitumise ja traumade analüüsimine ja
ettepanekute tegemine juhtkonnale. Samuti peaksid kooliarstid ja –õed tervishäirete ennetamiseks ja
vähendamiseks osalema võrgustikutöös, andma soovitusi ja ettepanekuid kooli psühhosotsiaalse ja
füüsilise keskkonna parandamiseks.
Noorsootöö seaduse55 §4 märgib, et noorsootöö on tingimuste loomine noore isiksuse mitmekülgseks
arenguks, mis vaba tahte alusel neil perekonna-, formaalharidussüsteemi või tööväliselt tegutseda
võimaldab. Seaduses kirjeldatud noorsootöö põhimõtted on väga sarnased antud kontseptsioonis
kirjeldatud ennetustöö eetiliste põhimõtetega: seda tehakse noorte jaoks ja koos nendega, selle
korralduses lähtutakse noorte vajadustest ja huvidest, see põhineb noorte osalusel ja vabal tahtel, see
toetab noorte omaalgatust ning noorsootöös lähtutakse võrdse kohtlemise, sallivuse ning partnerluse
põhimõtetest.
Paralleelid ennetusega on ilmsed ning noorsootööd käsitletakse ühe olulise ennetuse tegevuste
sfäärina ning noorsootöötajaid selle ühtede olulisemate läbiviijatena. Järgnevad paragrahvid
keskenduvad siiski noorsootööle kitsalt kui noorte vaba aja korraldajale (näiteks on seitse paragrahvi
35-st pühendatud laste-ja noortelaagrite korraldamise praktilisele poolele) ning noorsootöö
ennetavat funktsiooni ei tooda seaduses kordagi välja. Ennetuse eesmärkide täitmiseks on aga selge,
et seadus peaks peegeldama noorsootööd kui ennetusala ühte olulisimat aktorit ning määrama sellest
lähtudes kohustused võtmeinstitutsioonidele, tagamaks noorsootöö tugevuste rakendamise
ennetuse huvides.
Siseministeeriumi põhimääruse56 § 10 järgi on ministeeriumi ülesandeks avaliku korra kaitsmisel
töötada välja avaliku korra kaitse, julgestustegevuse, küberkuritegevuse, korruptsiooni-, süütegude
ennetamise, tõkestamise, avastamise ja menetlemise ning kriminalistikapoliitika, suunata ja
koordineerida asjaomaste valitsusasutuste tegevust ning korraldada teenistuslikku järelevalvet. Antud
kontseptsiooni jaoks on olulisim süütegude ennetamise kohustus.
Justiitsministeeriumi põhimääruses57 märgitakse, et muuhulgas on nende ülesanne ka
kuriteoennetuse koordineerimine. See on kriminaalpoliitika osakonna ülesanne, täpsemalt tegeleb
osakond kriminaalpoliitika kujundamiseks vajalike uuringute läbiviimise ning kuriteoennetuse,
kriminaalmenetluse ja karistuste täideviimise praktika analüüsimisega. Kriminaalpoliitika osakonna
53 Päästeseadus (2010). Vaadatud 8.07.2016 (https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015038).
54 Põhikooli ja gümnaasiumiseadus (2010). Vaadatud 8.07.2016
(https://www.riigiteataja.ee/akt/13332410).
55 Noorsootöö seadus (2010). Vaadatud 20.07.2016 (https://www.riigiteataja.ee/akt/NTS).
56 Siseministeeriumi põhimäärus (2012). Vaadatud 16.07.2016
(https://www.riigiteataja.ee/akt/131102015007).
57 Justiitsministeeriumi põhimäärus (2015). Vaadatud 16.07.2016
(https://www.riigiteataja.ee/akt/12898206?leiaKehtiv).
28
ülesannete hulka kuuluvad veel kuriteoennetuse strateegiliste arengusuundade määratlemine ja
elluviimise jälgimine ja selle koordineerimine.
Riigi sotsiaalprobleemide lahendamiskavade koostamine ja elluviimine, sotsiaalse turvalisuse
tõstmine, laste õiguste ja perede heaolu edendamine on Sotsiaalministeeriumi põhimääruse58 §2
alusel Sotsiaalministeeriumi ülesanne. Ennetus tähendab määruse alusel terviseprobleemide
ennetamist ning see on osa rahvatervise osakonna põhiülesannetest. On positiivne, et põhimääruses
rõhutatakse mitmeid kordi tõenduspõhisuse, andmete ja mõjuanalüüside kesksust ministeeriumi töö
korraldamisel.
Haridus-ja Teadusministeeriumi valitsusalasse kuulub muuhulgas ka noortepoliitika, noorsootöö ning
teadus-ja arendustöö, mis teeb institutsioonist ühe olulisima ennetusalal tegutseja. Põhimääruses59
ennetust aga tegevuse eesmärgina ei kirjeldata ning mõiste puudub tervest Haridus-ja
Teadusministeeriumi põhimäärusest. Samas on selle tegevus ennetusele olemuslikult oluline:
haridussüsteemi ja teaduse areng ennetavad negatiivseid tagajärgi ning seetõttu on Haridus-ja
Teadusministeerium ennetuse korraldamisel võtmepool.
Sotsiaalkindlustusameti tegevusalad selle põhimääruse60 järgi on riiklikud pensionid, toetused ja
hüvitised, elatisabi määramine ja maksmine, õppelaenud, puuded ja töövõimetus, rehabilitatsiooni-
ja erihoolekandeteenuste osutamise tagamine ja rahastamine, ohvriabi- ja lepitusteenus ning riikliku
lastekaitsepoliitika rakendamine. Ennetust mainitakse põhimääruses vaid lastekaitsepoliitika all ning
see kuulub ka lastekaitseüksuse ülesannete hulka. Kuna efektiivne ennetus vähendaks
Sotsiaalkindlustusameti koormust ja kulutusi, on kontseptsiooni lähtekohast tegemist olulise
osapoolega, kuid põhimäärusest selgub, et tegemist on ebaprioriteetse valdkonnaga.
Tervise Arengu Instituudi, Sotsiaalministeeriumi allasutuse põhimääruses61 tuuakse välja, et TAI
põhiülesanneteks on rahvastiku tervise-ja elukvaliteedialaste uuringute tegemine, andmekogude
moodustamine teadustöö tegemiseks ja ettepanekute tegemine Eesti rahvastiku tervise järjepideva
arengu ja elukvaliteedi pideva tõusu saavutamiseks. Ehkki ennetust põhimääruses eraldi välja ei
tooda, on TAI roll ennetuse korraldamisel selge, kusjuures positiivsena on rõhk teadus-ja
arendustöödel ning innovatsioonil.
Seadus või määrus Institutsioonid Institutsioonide ülesanded
Süüteoennetuse nõukogu Selle kaudu viib Vabariigi Valitsus läbi ennetustegevust.
Süütegude ennetamise koordineerimine ja riigi
kriminaalpoliitika eesmärkide seadmine;
Korrakaitseseadus Karistuspoliitika kujundamine süütegude ennetamise
eesmärgil.
Kriminaalpoliitikat puudutavate küsimuste tõstatamine
ning olulisemate kriminaalpoliitiliste otsuste kohta
58 Sotsiaalministeeriumi põhimäärus (2014). Vaadatud 16.07.2016
(https://www.riigiteataja.ee/akt/121052016004?leiaKehtiv).
59 Haridus-ja Teadusministeeriumi põhimäärus (2014). Vaadatud 16.07.2016
(https://www.riigiteataja.ee/akt/109012014018?leiaKehtiv).
60 Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus (2008). Vaadatud 20.07.2016
(https://www.riigiteataja.ee/akt/113032015002?leiaKehtiv).
61 Tervise Arengu Instituudi põhimäärus (2003). Vaadatud 16.07.2016
(http://www.tai.ee/et/instituut/tutvustus/pohimaarus).
29
arvamuse avaldamine valdkonna eest vastutavale
ministrile enne nende esitamist Vabariigi Valitsusele;
Kohaliku omavalitsuse ennetustöö nõustamine.
Ministeeriumid Selle kaudu viib Vabariigi Valitsus läbi ennetustegevust.
Tagavad iga asjaomase otsuse ja tegevuse kavandamisel
ning elluviimisel selle süütegude ennetamisele avalduva
mõju hindamist.
Min valitsusalasse kuuluvad Selle kaudu viib Vabariigi Valitsus läbi ennetustegevust.
asutused
Vabariigi Valitsus Riigi tervisekaitse ja tervise edendamise poliitika üldine
juhtimine
Tervisekaitse riikliku järelvalve tagamine
Tervisele ohutu keskkonna loomisele, tervisehäirete ja
haiguste ennetamisele ning tervise edendamisele
suunatud riiklike programmide kinnitamine
Sotsiaalministeerium Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise
kavandamine ja kavandatu elluviimine.
Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise
alaste seaduste ja muude õigusaktide eelnõude
väljatöötamine.
Teiste ministeeriumide poolt ettevalmistatud
tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise
edendamisega seonduvate õigusaktide eelnõude
kooskõlastamine.
Teiste ministeeriumide, ametite ja inspektsioonide
tegevuse koordineerimine ning tulemuslikkuse
analüüsimine tervisekaitse ja tervise edendamise alal.
Tervisele ohutu elukeskkonna loomisele, tervisehäirete ja
haiguste ennetamisele ning tervise edendamisele
Rahvatervise seadus suunatud riiklike programmide ja projektide ning muude
abinõude kavandamine ja elluviimise korraldamine.
Tervisekasvatuse ja tervisliku eluviisi kujundamisele ning
tervise väärtustamisele suunatud tegevuse korraldamine,
samuti koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga
terviseõpetuse korraldamine õppeasutustes.
Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise
alaste teadusuuringute koordineerimine.
Tervisekaitse riikliku järelevalve koordineerimine
Terviseameti kaudu.
Kohalike omavalitsuste Elanike tervist, heaolu ja turvalisust toetava
üksuste ühiselt täidetavad elukeskkonna kujundamine.
ülesanded Maakonna või piirkonna tervise- ja heaoluprofiili
koostamine ning selles sisalduva teabega arvestamine
maakonna või piirkondliku arengustrateegia koostamisel.
Rahvastiku tervist toetavate tegevuste elluviimine ja
tervist toetavate teenuste pakkumine maakonnas või
piirkonnas vähemalt tervise- ja heaoluprofiilis kajastatud
prioriteetsete tervisemõjurite ohjamiseks.
Riiklike rahvatervisealaste tegevuste toetamine
maakonnas või piirkonnas.
30
Maakondlikul või piirkondlikul tasandil rahvatervise ja
sellega tihedalt seotud valdkondade juhtimiseks vajalike
võrgustike loomine ja nende töö korraldamine.
Kohalik omavalitsus Tervisekaitsealaste õigusaktide täitmise korraldamine ja
nende järgimise kontrollimine kohaliku omavalitsuse
maa-alal.
Elanikkonna haiguste ennetamisele ja tervise
edendamisele suunatud tegevuse korraldamine kohaliku
omavalitsuse maa-alal.
Lastekaitseseadus Vabariigi valitsus Asjakohaste õigusaktide eelnõude ja riiklike strateegiate
väljatöötamine ja kinnitamine ning jätkusuutliku
rahastamise tagamine.
Riigi ja kohaliku omavalitsuse Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste ametiasutused
üksuste ametiasutused peavad vastavalt võimalustele arendama välja meetmed
lapse abivajaduse ennetamiseks ning olemasolevate
probleemide vähendamiseks. Meetmed peavad lähtuma
lapse vajadustest, toetama lapse ja teda kasvatavate
isikute suhteid ja sotsiaalset toimetulekut ning olema
kättesaadavad, õigeaegsed, tulemuslikud ja pikaajalise
positiivse mõjuga.
Lastekaitse nõukogu Riigi lastekaitsepoliitika eesmärkide seadmine ja nende
elluviimiseks vajalike tegevuste koordineerimine.
Lapse heaolu tagamist ja lapse õiguste kaitset
puudutavate ettepanekute esitamine Vabariigi
Valitsusele ja teistele asjaomastele institutsioonidele.
Valdkondadeüleseks lastekaitsealaseks
ennetustegevuseks asjakohaste soovituste andmine.
Sotsiaalministeerium Lastekaitsepoliitika väljatöötamine ja selle rakendamise
koordineerimine.
Vabariigi Valitsusele laste ja perede olukorra kohta
aruannete esitamine.
Lastekaitse ja selle järelevalve riiklik koordineerimine.
Rahvusvahelises lastekaitsepoliitika kujundamises ja
koostöös osalemine
Lastekaitsealaste uuringute ja analüüside tegemise
korraldamine ning lastekaitsemeetmete planeerimine ja
arendamine.
Lapse õiguste kaitseks ja heaolu tagamiseks juhiste,
rakendussuuniste ja muude teabematerjalide
väljatöötamine ning nendest avalikkuse teavitamine.
Lastekaitsetöötajate täienduskoolituse korraldamine.
31
Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusameti ülesanded lastekaitse
korraldamisel on riikliku lastekaitsepoliitika elluviimine,
riiklike strateegiate rakendamine ning valdkondadeülese
lastekaitsealase koostöö ja ennetuse koordineerimine.
Sotsiaalkindlustusamet rakendab kohaliku omavalitsuse
üksuse taotluse alusel järgmisi lapsi ja peresid toetavaid
riiklikke meetmeid:
1) kohaliku omavalitsuse üksuse nõustamine lapse
heaolu toetavate arengukavade koostamisel;
2) rahvusvaheliste lastekaitse üksikjuhtumite
vahendamine kohaliku omavalitsuse üksusele ja
sellealane kohaliku omavalitsuse üksuse nõustamine;
3) kohaliku omavalitsuse üksuse abistamine lastekaitse
juhtumite lahendamisel;
4) kohaliku omavalitsuse üksuse toetamine lapsele või
perele sobivate meetmete leidmisel olemasolevate
riiklike meetmete hulgast.
Kohalik omavalitsus Lapse õiguste ja heaolu tagavate põhimõtete järgimine
kohaliku omavalitsuse arengukavas.
Lapse õigusi ja heaolu tagavate programmide ja
projektide väljatöötamine ning nende rakendamine oma
haldusterritooriumil last ohustavate riskide ennetamiseks
ja vähendamiseks.
Abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata lapse
abivajaduse hindamine ja lapse abistamiseks meetmete
pakkumine.
Perekonnast eraldatud lapsele ja tema perekonnale
meetmete pakkumine.
Kohaliku omavalitsuse üksuse hallatavate lasteasutuste
sisehindamise üle teenistusliku järelevalve korraldamine.
Lapse arengut toetava keskkonna loomiseks ning laste,
lastega perede ja lapsi kasvatavate isikute toimetuleku
parandamiseks oma haldus-territooriumil vajaliku teabe
kogumine laste ja perede olukorra ning vajaduste kohta.
Politsei ja piirivalve Politsei Karistusseadustiku 9., 12., 13., 16. ja 22. peatükis
seadus sätestatud süütegude ennetamine, kui see ülesanne ei
ole seadusega antud muu korrakaitseorgani pädevusse,
ning avaliku korra kaitse korrakaitseseaduses sätestatud
alusel ja korras.
Päästeseadus Päästeasutus Päästeasutuse tegevuse eesmärk on turvalise
elukeskkonna kujundamine ja hoidmine, ohtude
ennetamine ning operatiivne ja professionaalne
abistamine.
Põhikool Põhikooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline,
positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab
tema õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise
mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste
Põhikooli ja
arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja
gümnaasiumiseadus
kultuurilise identiteedi kujunemist.
Gümnaasium Gümnaasiumi ülesanne on noore ettevalmistamine
toimima loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse,
usaldusväärse ning oma eesmärke teadvustava ja
32
saavutada oskava isiksusena erinevates eluvaldkondades:
partnerina isiklikus elus, kultuuri kandja ja edendajana,
tööturul erinevates ametites ja rollides ning ühiskonna ja
looduskeskkonna jätkusuutlikkuse eest vastutava
kodanikuna.
Gümnaasiumis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus, et
õpilased leiaksid endale huvi- ja võimetekohase
tegevusvaldkonna, millega siduda oma edasine
haridustee. Gümnaasiumi ülesanne on luua tingimused,
et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja
väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata tõrgeteta
õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes.
Lapsevanem Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama
koolikohustuse täitmist, sealhulgas:
1) looma koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist
soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;
2) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama
nende muutustest;
3) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega;
4) tegema koostööd kooliga käesolevas seaduses ja selle
alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja
korras;
5) kasutama meetmeid, mida talle pakub kool või
elukohajärgne valla- või linnavalitsus;
6) pöörduma kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni
poole;
7) taotlema vajaduse korral koolilt ja õpilase
elukohajärgselt valla- või linnavalitsuselt õigusaktides
sätestatud koolikohustuse täitmise tagamise meetmete
rakendamist.
Siseministeeriumi Siseministeerium Ennetamise poliitika väljatöötamine
põhimäärus Vägivalla tõkestamise poliitika väljatöötamine
PPA tegevuse suunamine ennetuse vallas
PPA tegevuse suunamine vägivalla tõkestamise vallas
Teenistusliku järelevalve tegemine
33