Vastus

Lp Riina Sikkut Teie 21.12.2018 nr 1.2-2/148-1 Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 22.01.2019 nr 1-12/2533-2 „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ heakskiitmine Kultuuriministeerium kooskõlastab „„Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ heakskiitmine“ korralduse eelnõu märkustega. Tunnustame Sotsiaalministeeriumi algatust jätkata tervise valdkonna jaoks olulise arengukava koostamist ning leiame, et koostatud arengukava hetkeolukorda kirjeldavad peatükid on ülevaatlikud, püstitatud eesmärgid ja mõõdikud piisavalt põhjendatud ning eelnõu taustadokumendid ja lisad põhjalikud. Tervise valdkonnaga on Kultuuriministeeriumi valdkondadest enim seotud sport ja elluviidavatest tegevustest organiseeritud liikumisharrastuse edendamine. Leiame, et tuginedes läbiviidud uuringute tulemustele ja riiklikule statistikale, seotud trendidele ühiskonnas ning arvestades suuremaid seoseid inimeste tervise ja liikumisaktiivsuse vahel, on olukord siiski küllaltki murettekitav. Liikumisaktiivsuse edendamiseks on vaja rohkem tähelepanu pöörata ministeeriumide, kohalike omavalitsuste ja kolmanda sektori vahelisele koostööle. Erinevate osapoolte rolli võiks ka arengukavas kirjeldada. Kultuuriministeerium teeb ettepaneku liikumisaktiivsuse edendamise ühisprogrammi koostamiseks ja sellega kaasnevate riigis ühiselt planeeritavate tegevuste arendamiseks ministeeriumide vahel. Liikumise roll südame- ja veresoonkonna haiguste, pahaloomuliste kasvajate ja teiste terviseprobleemide ennetamisel võiks koostatud arengukavas olla rohkem esile tõstetud kui praegune dokument seda käsitleb. Toetudes ka Tartu Ülikooli Liikumislabori ettepanekutele rõhutame, et liikumisaktiivsusel on teaduslikult veenvalt tõestatud (2018 Physical Activity Guidelines Advisory Committee Scientific Report) ennetav mõju erinevate terviseriskide tekkele, positiivne mõju inimeste heaolule ja elukvaliteedile ning samuti toetab see vaimset tervist ja tervena elatud aastaid. 2018. aasta novembris Paides toimunud IX Eesti Spordi Kongressil otsustas EOK koos spordirahvaga: „Seada eestimaalaste füüsiline ja vaimne tervis riiklikuks prioriteediks: laste ja noorte liikumisprogrammi arendamise ja rakendamise näol. Liikumisprogramm on suunatud laste ja noorte liikumistegevuse ja spordi soodustamiseks nii koolis kui väljaspool kooli ning mille lahenduste osas teevad koostööd erinevad osapooled: ministeeriumid, ülikoolid, kohalikud omavalitsused, erialaliidud, haridusasutused, spordiorganisatsioonid, tervishoiusüsteem, kogukonnad, lapsevanemad, erasektor jt.“ Kultuuriministeeriumi arvates peaks riik sünergia tagamiseks rahvastiku tervise arengukava kui juhtiva tervise arengukava raames sama seisukoha võtmiseks sammu astuma. Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941 Arengukavas peaks liikumisaktiivsuse edendamine olema rohkem välja toodud ka järgmistes lõigetes: 1. Sissejuhatuses lk 4 sisaldub informatsioon, et 2015. aastal leppisid ÜRO liikmed kokku säästva arengu eesmärgid. Üks oluline säästva arengu eesmärk on tagada kõikidele elanikele hea tervis ja heaolu. Palume lõiku täiendada lisades „selle saavutamiseks on oluline teadvustada haiguste ennetustegevusi nagu regulaarne liikumine, tervislik toitumine“. 2. Liikumisharrastust ja üldist liikumisaktiivsust ei ole seni käsitletud ennetustegevusena ja praegu kehtiva rahvastiku tervise arengukava tegevused liikumise kontekstis ei ole lähtunud parimast teadmisest. Samuti on seni kavandatud meetmed olnud teisejärgulised, millel on marginaalne mõju liikumisaktiivsuse parandamisele (Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 vahehindamine. Praxis 2017). Palume täiendada eelnõu lk 16 lauset liikumisaktiivsuse kui prioriteetse haigusi ennetava tegevuse väljatoomisega järgmiselt: Ühiskonna hoiakud ja ümbritsev keskkond toetavad tervislikku eluviisi, „sealhulgas igapäevast kehalist aktiivsust ja liikumist“ ning tervislike valikute tegemist. 3. Liikumisaktiivsusel on suur mõju nii vaimse tervise ja sellega seotud elukvaliteedi säilimisel kui ka vaimse tervise probleemide lahendamisel. Sellega seoses palume täiendada eelnõu lk 17 lauset: Lähtudes sellest, et suurem osa vaimse tervise probleeme areneb välja lapsepõlves või nooremas täiskasvanueas – 50% vaimse tervise probleemidest avaldub enne 14. eluaastat ning 75% enne 24. eluaastat 26 –, on lisaks ravile oluline tõhustada vaimse tervise ennetustegevusi, „sealhulgas tõsta liikumisaktiivsust“, suunatuna positiivse vaimse tervise edendamisele ja kaitsmisele. 4. Palume lk 48 mõistete juurde lisada „tervislik elustiil“, mida on tekstis korduvalt kasutatud, kuid vajalik oleks lahti kirjutada, kuidas seda mõista. Ettepanek definitsiooniks: „tervislik elustiil hõlmab endas igapäevast mõõdukat füüsilist aktiivsust, tervislikku toitumist, puhta vee joomist, puhtas elukeskkonnas elamist, regulaarset tervisekontrolli“, mis lähtub WHO selgitusest (http://apps.who.int/iris/handle/10665/108180). Arengukava lugemise ja arusaadavuse hõlbustamiseks võiks mõistete selgitused paikneda teksti eesosas või selgitada mõistet „tervislik eluviis“ selle esmakordsel kasutamisel tekstis. 5. Sotsiaalministeeriumilt kooskõlastusele saadetud materjali selgitavas kaaskirjas on välja toodud, et kooskõlastavate materjaliga on kaasas ka kehtiva „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020“ ülevaated 2017. aasta tegevustest ja sellega seotud dokumendid. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõus on aga välja toodud, et Vabariigi Valitsusele esitatakse kinnitamiseks ainult uus RTA põhidokument. Kuna taustainfona on kaasas väga palju materjali, sealhulgas seni Vabariigi Valitsusele mitteesitatud hetkel kehtiva RTA 2017. aasta aruande failid, siis palume kontrollida ja vajadusel täpsustada korralduse eelnõus Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks esitatavate dokumentide nimistut. 6. Peatüki 6 punkt 6.3 „Arengukava elluviimise juhtimiskorralduses“ on defineeritud programm järgmiselt: „programm on valdkonna arengukava rakendusdokument, milles määratakse tulemusvaldkonna visioon, eesmärk ja selle saavutamisele suunatud meetmed, tegevused, teenused, mõõdikud ja rahastamiskava“. Juhime tähelepanu, et antud definitsioon ei ole kooskõlas riigieelarve seaduse § 19 lõikega 5, mis sätestab, et „programm on arengudokument, milles määratakse tulemusvaldkonna alaeesmärgi saavutamisele suunatud meetmed, mõõdikud, tegevused ja rahastamiskava.“ Tulemusvaldkonna üld- ja alaeesmärgid sätestab seega RTA kinnitamise käigus arengukava koostaja ettepanekul Vabariigi Valitsus. 7. Samuti sätestab peatüki 6 punkt 6.3 et RTA aruandlus toimub järgmiselt: „arengukava täitmise kohta esitatakse igal aastal Rahandusministeeriumile valdkonna arengukava tulemusaruanne, kus antakse ülevaade seatud eesmärkide saavutamisest kokkulepitud näitajate abil ning olulisematest edusammudest ja probleemidest.“ Juhime tähelepanu, et Rahandusministeerium ei edasta tulemusaruandeid valdkonnapõhiseks arutamiseks Vabariigi Valitsusele. Tegemist on riigieelarve seaduse järgi Vabariigi Valitsuse tasemel valdkondliku arengukavaga, mille aruandlust reguleeriva Vabariigi Valitsus määruse 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“. Õigusakti kehtiv osa näeb ette § 7 lõikes 5, et üldjuhul valdkondliku arengukava elluviimisest antakse ülevaade Vabariigi Valitsusele välja arvatud põhjendatud juhtudel, kui Vabariigi Valitsus otsustab teisiti. Leiame, et rahvastiku tervise valdkond on nii oluline valdkond ja seotud teiste ministeeriumide tegevustega ning vääriks regulaarset aruandlust Vabariigi Valitsuse tasemel. 8. Dokumendi taustainfo 1 „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020“ 2017. aastat kajastava aruande lk 9–10 peatüki „Rahvastiku kehalise aktiivsuse suurendamine“ all toodud ülevaade on kitsas ning Kultuuriministeeriumi panust ja tegevusi ei ole mainitud. Kultuuriministeeriumi panus on elluviidavate tegevuste kaudu maakondlike spordiliitude, Koolispordi Liidu, Spordimeditsiini SA, Ühendus Sport Kõigile tegevuse toetamine, terviseradade arendamise toetamine ja liikumisharrastuse edendamisse panustava teavituse (Euroopa spordinädala elluviimine, terviseradade kuu, portaal www.liigume.ee, liikumisharrastuse ajakirja Liikumine ja Sport väljaandmine) ning rahvaspordisündmuste toetamine. Toome 2017. aasta kontekstis esile, et ujumise algõpetuse toetamise ülesanne läks kohalikele omavalitsustele ja Vabariigi Valitsus eraldas täiendavat toetust üks miljon eurot. Edasine toetamine hakkas riigieelarvest otse KOVi eelarvetesse minema. 2017. aastal oli Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistujamaa, mis andis riigile võimaluse korraldada ametlik ELi spordinädala avamine. Ka eesistumise ajal korraldatud kahel spordikonverentsil pühendati suur osa liikumisharrastusele, treenerite teemale ja sportlaste topeltkarjäärile, mis omakorda tõstis eestlaste teadlikkust ning andis võimaluse liikumisharrastuse ja -aktiivsuse teemat ühiskonnas esile tuua. Kirja lisas olev tabel „Taustainfo 2. 2017. aasta aruande tabel“ sisaldab ebatäpsusi ja Kultuuriministeeriumi seni esitatud parandustega ei ole arvestatud. Esitame informatsiooni uuesti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar minister Lisa: KUM_Taustainfo 2. 2017. aasta aruande tabel.xlsx Merle Männik 628 2255 [email protected]  Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020, rakendusplaan aastateks I valdkond: Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused AE 1. Sotsiaalse sidususe suurendamine ja ebavõrdsuse vähendamine tervises Nr Eesmärk/Meede/Tegevus AE 1/ eelarve kokku M 1 Ebavõrdsuse vähendamine tervises sotsiaalmajanduslike mõjurite abil Antud meetme arengusse panu M 2 Rahvatervise valdkonna arendamine ja ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel 1.2.1. Rahvatervise seaduse ja seotud õigusaktide muutmine 1.2.2. Üldelanikkonna ja spetsialistide teadlikkuse tõstmine tervise alal ning rahvatervise spetsialistide täiendkoolitamine 1.2.2.1 Rahvatervise spetsialistide täiendkoolitus ja teiste sihtgruppide koolitused põhimõtte "tervis kõigis poliitikates" rakendamiseks 1.2.2.2. Rahvatervisealase teabe avalikkusele kättesaadavaks tegemine, sh terviseinfo.ee haldamine ja sisu arendamine 1.2.2.3 Iga-aastane tervisedenduse konverentsi läbi viimine 1.2.3. KOV-ide ja maakondade tervisedenduse arendamine, e- terviseprofiili keskkonna arendamine; töökoha tervisedenduse, tervist edendavate lasteaedade, koolide ja haiglate võrgustikutöö arendamine 1.2.3.1. Iga-aastane tervisedendajate tunnustamine 1.2.4. Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas läbiva teema "tervis ja ohutus" kaasajastamine, õpitulemuste täpsustamine ja hindamisvahendi koostamine põhikooli lõpetajate pädevuste hindamiseks 1.2.4.1 Koolieelsete lasteasutuste võimekuse suurendamine laste tervise ja heaolu edendamisel 1.2.4.2. Koolide võimekuse suurendamine laste ja noorte tervise edendamisel 1.2.5. Paikkondadele ja asutustele ja organisatsioonidele relevantse tervisestatistika kättesaadavaks tegemine, valdkonna uuringute ja analüüside tegemine, terviseprofiilide koostamise seiramine ja tagasisidestamine 1.2.6. Rahvatervise valdkonna statistika kogumine, uuringute läbi viimine ja analüüside/ülevaadete koostamine 1.2.6.1. Täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu (TKU) läbi viimine 1.2.6.2. Eesti Terviseuuringu läbi viimine 1.2.6.3. Tervisekaotuse analüüside koostamine 1.2.6.4. Koolilaste tervisekäitumise uuringu (HBSC uuring) läbiviimine 1.2.6.5. Teadusuuringu "Sotsiaalne ebavõrdsus tervises, selle muutuste ja mõjurite uurimine rahvastikus" läbi viimine M 3 Inimeste vaimse tervise toetamine 1.3.1. VATEK-i vaimse tervise strateegia elluviimise toetamine 1.3.2. Vaimse tervise alase teadlikkuse suurendamine nii üldelanikkonna kui haavatavate ja sidusgruppide hulgas 1.3.3. Vaimset tervist toetavate teenuste arendamine ja osutamine, vaimset tervist toetavate tegevuste elluviimine 1.3.4. Vaimse tervise valdkonna statistika kogumine, uuringute läbi viimine ja analüüside/ülevaadete koostamine 1.3.4.1. Suitsiidi sooritaja uuringu läbi viimine * Aruande koostamise aluseks on perioodi 2017-2020 rakendusplaan, mis erineb struktuurilt perioodi 2013 - 2016 rakendusplaanist. Seetõttu pole Lühendid ERSI Eesti Rootsi Suitsidoloogia Instituut ESA Eesti Statistikaamet HBSC Health Behaviour in School-aged Children HTM Haridus- ja Teadusministeerium KOV kohalik omavalitsus SoM Sotsiaalminsiteerium TAI Tervise Arengu Instituut TKU Tervisekäitumise Uuring VATEK Vaimse tervise ja heaolu koalitsioon Tähistuste mõisted * vahendid on kajastatud asutuse üldkuludes ** rakendusplaanis on kajastatud osalised vahendid  arengukava 2009–2020, rakendusplaan aastateks 2017–2018 s ja võrdsed võimalused damine ja ebavõrdsuse vähendamine tervises Vastutaja Kaas- Indikaator/Tulemus aastaks 2020 EA liik COFOG (org) vastutaja Antud meetme arengusse panustavad tegevused ja ressursid kajastatakse: Heaolu arengu Maakondlikud erinevused eeldatavas elueas sünnimomendil Allikas: Statistikaamet Rahvatervise seadus ja sellega seotud õigusaktid on SoM* muudetud Elanikkonna teadlikkus ja rahvatervisevaldkonnas 20 07 TAI SoM töötavate inimeste kompetents on tõusnud Rahvatervise spetsialistide täiendkoolituse ja teiste TAI* SoM sihtgruppide koolitused on läbiviidud Rahvatervisealane teave avalikkusele on kättesaadav TAI* SoM Iga-aastane tervisedenduse konverents on läbi viidud SoM* KOV-ide ja maakondade tervisealane võimekus 20 07 TAI SoM rahvastiku tervise hindamisel ja analüüsimisel ja tõenduspõhise tervisedenduse elluviimisel on kasvanud. E-terviseprofiil on välja arendatud. Tervist edendavate võrgustike tervisealane võimekus on kasvanud. 71 07 TAI SoM Tervisedendajad on tunnustatud SoM* Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas on läbiv HTM* SoM* teema "tervis ja ohutus" kaasajastatud Koolieelsete lasteasutuste tervisealane võimekus laste 20 07 TAI EHK tervise ja heaolu edendamisel on suurenenud. 20 07 TAI SoM Koolide võimekus laste ja noorte tervise ning heaolu TAI* SoM edendamisel on suurenenud 51 07 TAI EHK Paikkondadel, asutustel ja organisatsioonidel on 20 07 TAI** SoM võimaldatud ligipääs tõendusele tuginevale edendusalale infole, juhistele ja parimatele praktikatele, terviseuuringute tulemused ja statistika on paikkondadele suunatud kanalites avaldatud paikkonnaspetsiifiliselt, TAI-l on paikkondlikest terviseprofiilidest ülevaade ning nende koostajatele antakse tagasisidet. Rahvastiku tervise kohta on kogutud ja avaldatud kõiki SoM TAI valdkondi (lapsed, noored, täiskasvandu jm) kattev info Rahvatervise valdkonna uuringud on läbi viidud ja analüüsid/ülevaated on koostatud ning tulemused on avaldatud Täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring (TKU) 20 07 TAI SoM on läbi viidud ja tulemused on avaldatud Eesti Terviseuuring on läbi viidud ja tulemused on 20 07 TAI avaldatud ESA* TAI Tervisekaotuse analüüsid on koostatud ja tulemused on TAI* avaldatud Koolilaste tervisekäitumise uuring (HBSC uuring) ja 20 07 TAI SoM tulemused on avaldatud Teadusuuring "Sotsiaalne ebavõrdsus tervises, selle TAI* muutuste ja mõjurite uurimine rahvastikus" on läbi viidud ja tulemused avaldatud Suitsiidide suremuskordaja 100 000 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet VATEK-i vaimse tervise strateegia tegevusi viiakse ellu SoM* ERSI  Ligipääs vaimste tervise alasele infole on tagatud SoM* TAI Vaimse tervise alane veebinõustamine on tagatud SoM* Vaimse tervise valdkonna statistika on kogutud ja SoM* avaldatud, uuringud on läbi viidud, analüüsid/ülevaated koostatud ning tulemused on avaldatud Suitsiidi sooritaja uuring on läbi viidud ja tulemused SoM* avaldatud 020 rakendusplaan, mis erineb struktuurilt perioodi 2013 - 2016 rakendusplaanist. Seetõttu pole antud tabelis mõne 2016. aasta tegevuse kohta sisendit hildren kuludes sed vahendid  2016. aasta 2016. aasta tegelikud 2017. aasta 2017. aasta tegelikud 2016. aasta tulemused planeeritud kulud kulud planeeritud kulud kulud 1 129 530 642 202 egevused ja ressursid kajastatakse: Heaolu arengukavas 2016–2023 (alaeesmärgid 1, 2 ja 3) ning Laste ja perede arengukavas 2012–202 1 048 200 576 909 3,7 0 0 0 0 Jätkus rahvatervise seaduse eelnõu väljatöötamine, lähtudes põhimõttest „tervis igas poliitikas“. Valmisid 0 0 31 800 eelnõugrandi 0 Norra ja seletuskirja, tegevustesh jätkamine - viidi lbi 10 koolitust 181 osalejale (KOV juhtide motivatsioonikoolitused, 0 0 0 17 299 tervis igas poliitikas 0 0 0 35 583  ... 0 Tervisedenduse konverents 2016: Toitumine ja suutervis inimese elukaare vältel toimus 03.06.2016, osales 400 inimest. http://www.terviseinfo.ee /et/sundmused/event/16 14-tervisedenduse- konverents-2016- toitumine-ja-suutervis- 0 0 100 000 418 375 inimese-elukaare-valtel 381 200 23 654 0 0 0 0 2016. aastal tunnustati vaimse tervise edendajaid 0 0 0 0 Jätkus õppeprotsesside nüüdisajastamise töörühmade tegevus. Tulemus lehel http://oppekava.innove.e e 0 0 73 000 0 0 0 163 900 12 742 0 0 0 65 171 0 0 262 300 0  0 0 18 000 0 Jooksvalt on täiendatud tervisestatistika ja - uuringute andmebaasi. 0 0 0 0 Eesti rahvastiku tervisekaotus 2013. aastal 0 0 12 000 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 6 000 4 084 0 0 0 0 81 330 65 293 11,9 Toimusid VATEK-i liikmete 47105 30 000 46 037 30 000 koostööseminarid ja vaimse tervise kuu (37  Teavituskampaania "Mul on kõik ok" hanke läbi viimine; Vaimse tervise teemalised koolitused noortele ja noortega 0 0 35 293 35 293 töötavatele ... 0 Rahvatervise programmi raames valmis 2 vaimse tervise alast veebikeskkonda peaasi.ee ja enesetunne.ee. Veebikesskonnad on toimivad ka pärast projektide lõppemist. 2016 I kvartalis lõppes ka TESA poolt läbiviidud sotsiaalkampaania "Joome poole vähem". ... 0 Suitsiidi sooritaja profiili uuringu ettevalmistamine. Tegevus tuleneb Riigikantselei vigastuste rakkerühma raportist. ... 0 2016. aasta keskpaigaks koostatakse uuringu lähteülesanne, töötatakse välja metoodika ja aasta II pooles koostatakse hankedokument. Uuring s mõne 2016. aasta tegevuse kohta sisendit  2017. aasta tulemused Seos teiste valdkonna arengukavadega l ste ja perede arengukavas 2012–2020. Vastav heanõu on veel Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015–2019 valitsuses heaks kiitmata Toimunud koolitused: "Norra ja Eesti näited rahvatervise kommunikatsiooni strateegiatest", Jooksev veebi haldamine. TEIP konkurss. Südamekuu läbiviimine maakondadega Tervisedenduse konverents 2017: Toetades tervena ja aktiivsena vananemist. Eesmärk oli anda ülevaade Eesti vanemaealisteinimeste tervisest ja elukvaliteedist. Räägiti vaimse tervise hoidmisest ja vaimse tervise *15 probleemide maakonda koostasid 2017 tegevuskava ja on viinud ellu kõik planeeritud tegevused. * Laste 1. ja edendavad Tervist perede profiil töökohad. Korraldatud teemakoolituste ja seminaride arv kokku 41; osalejaid 2017. kokku aastal tunnustati alkoholikahjude vähendajaid igast maakonnast. Õppeprotsesside kirjeldustesse lisati 2017. ühiskondlikult oluliste horisontaalsete teemade käsitlemise metoodilised soovitused: sooteadlikkus, Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015–2019 Koolitused 2 erineval teemal koolieelsete lasteasutuste personalile: 1) Tervisedendus ja - kasvatus lasteaias - 4 koolitust 2) Lapse seksuaalne areng, seksuaalkasvatus ja seksuaalse väärkohtlemise ennetamine - 6 koolitust *Koolitus- ja teabepäevad haridusasutuste töötajatele järgmistel teemadel: 1) Juhendmaterjali "Soovitused Jooksvalt on täiendatud tervisestatistika ja - uuringute andmebaasi. Ilmunud on järgmised 17 raportit: 1. Allvee K, Karro H. Eesti Meditsiiniline Sünniregister 1992- 2016. Eesti Abordiregister 1996- 2016. Tallinn: Tervise Arengu 1. Instituut; Avaldati 2016. 2017. aasta uuringu raport: Tekkel M, Veideman T. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, 2016.terviseuuring Eesti Tallinn: Tervise 2014 tööde lõpetamine. Euroopa Liidu terviseuuringute teise Tulemused avaldati 2015. aasta kohta. 2015. aastal kaotas Eesti rahvastik 421 343 eluaastat, mis on 15% võrra vähem kui 2013. aastal, selgub täna avaldatud statistikast. Tervisekaotus on viimase 2017. kahe aasta septembris algas uuringu uus tsükkel. Korrigeeriti küsimustikku, mille Eetikakomitee Uuringutes kinnitas keskendutakse vähiepidemioloogiale (vähi esinemine ja elulemus, vähk kui ekspositsiooni tulem, vähiskriining), VATEKi koostööseminarid - planeeritud kokku 7, toimus 7 (neist 2 Teavituskampaania "Mul on kõik ok" läbiviimine. Seminar "Terve õpetaja- terve ühiskond"; Arutelupäev ajakirjanikele "Räägime Jätkus veebinõustamise rahastamine läbi HMNi projektide. Uuring valmib 2018. aasta sügisel http://www.sm.ee/sites/d efault/files/content- editors/Tervishoid/rahvat ervis/suitsiid_kokkuvote. pdf  Kommentaarid Eesmärk 2020. aastaks on 3,4 Baastase: 4,05 (2014) Maakondade rahastamine, TET, TEK, TEL ja TEH võrgustikud Maakondade tervisedenduse rahastamine (siirded) Panustab II valdonna arengusse. EHK keskendub: - Eelkooliealiste laste ennetavate tervisekontrollide ebaregulaarsus, immuniseerimise hilinemine, arenguliste erivajaduste hiline märkamine. - Kõrge hambakaariese esinemissagedus eelkooliealistel lastel, selle sagenemine lapse vanuse suurenedes. Lapsed jõuavad hambaarsti juurde liiga hilja ning teismeeas. - Krooniliste haiguste (astma?, diabeet) või krooniliste haiguste riskitegurite (ülekaalulisus, vererõhu kõrgenemine) esinemissageduse tõus laste ja noorte hulgas, krooniliste haiguste võimalik hilisem diagnoosimine keskustest kaugemal elavatel lastel. - Laste vaimne tervis. Tähtis on, et vajalikku tähelepanu saaks kõik laste vaimse tervise heaolu mõjutavad aspektid, sh probleemide ennetamine ning varajane märkamine ja nõustamine siis, kui (veel) ei ole vaja meditsiinilist sekkumist Panustab II valdonna arengusse. EHK eelarve on kajastatud punkti 1.2.4.1 all. EHK tegevused koolieelsetes lasteasutustes ning koolides on samad, vaid sihtgrupp ja vajadus erineb TAI eelarve kajastatud punktide 1.2.6.1.-1.2.6.5. all. 2018. aastal toimuvad ettevalmistavad tegevused. Vahendid on kajastatud TAI üldkuludes. Järgmise uuringu läbiviimine toimub 2017/2018 õppeaastal. Eesmärk 2020. aastaks on 10 Baastase: 14,8 (2015) VATEK teavitustgevused, Peasjad.ee teavitustegevused. 2017. aasta kulud - Kampaania 35 293,20; Räägime tabust 5155EUR; Terve õpetaja-terve ühiskond ca 9720EUR; Meeste vaimne tervis ca 10 000; Veebinõustamise teenuse arendamine ja toetamine (peaasjad.ee). Kvaliteedi hindamine. Tegevusse panustavad tegevused on kajastatud V valdkonna meetme 2 (ühiskonna ootustele ja vajadustele vastava esmatasandi tervishoiu sh perearstiabi, õendus- ja ämmaemandusabi tagamine) all. Vigastuste ennetamise rakkerühma tegevus. V valdonna meetmega 6 Tervishoiualase teadus- ja arendustegevuse koordineerimine seotud tegevus. Vigastuste ennetamise rakkerühma tegevus. II valdkond Laste ja noorte turvaline ning tervislik areng AE 2. Laste ja noorte suremus ning psüühika- ja käitumishäirete esmashaigestumus on vähenenud n Nr Eesmärk/Meede/Tegevus AE 2 / eelarve kokku M 1 Reproduktiiv- ja imikute tervise edendamine Antud meetme arengusse panustavad IV valdko M 2 Eelkooliealiste laste tervise edendamine Antud meetme arengusse panustavad IV valdko M 3 Kooliealiste laste ja noorte tervise edendamine Antud meetme arengusse panustavad IV valdko rvaline ning tervislik areng g psüühika- ja käitumishäirete esmashaigestumus on vähenenud ning noored annavad oma tervisele järjest positiivse Vastutaja Kaas- Indikaator/Tulemus aastaks 2020 EA liik COFOG 2017 (org) vastutaja Imikusuremuskordaja (alla 1-aastaste laste 2,1 surmade arv aastas 1000 elussündinu kohta) Allikas: Statistikaamet Antud meetme arengusse panustavad tegevused ja ressursid kajastatakse: I valdkonnas – sotsia IV valdkonnas – tervislik eluviis ja V valdkonnas – tervishoiusüsteem Aasta jooksul tervist edendavate lasteaedade 15 võrgustikuga liitunud uute lasteaedade arv Allikas: Tervise Arengu Instituut Antud meetme arengusse panustavad tegevused ja ressursid kajastatakse: I valdkonnas – sotsia IV valdkonnas – tervislik eluviis ja V valdkonnas – tervishoiusüsteem Aasta jooksul tervist edendavate koolide 15 võrgustikuga liitunud uute koolide arv Allikas: Tervise Arengu Instituut Antud meetme arengusse panustavad tegevused ja ressursid kajastatakse: I valdkonnas – sotsia IV valdkonnas – tervislik eluviis ja V valdkonnas – tervishoiusüsteem d oma tervisele järjest positiivsema hinnangu Periood 2018 2019 2020 Seos teiste valdkonna arengukavadega kokku 2,0 1,8 1,7 sid kajastatakse: I valdkonnas – sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused, s ja V valdkonnas – tervishoiusüsteemi areng 15 15 15 sid kajastatakse: I valdkonnas – sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused, s ja V valdkonnas – tervishoiusüsteemi areng 15 15 15 sid kajastatakse: I valdkonnas – sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused, s ja V valdkonnas – tervishoiusüsteemi areng  Kommentaarid Eesmärk 2020. aastaks on 1,7 Baastase: 2,5 (2015) Eesmärk 2020. aastaks on 15 Baastase: 15 (2015) Eesmärk 2020. aastaks on 15 Baastase: 4 (2015) III valdkond Tervist toetav elu-, töö- ja õpikeskkond AE 3. Elu-, töö- ja õpikeskkonnast tulenevad terviseriskid on vähenenud. Nr Eesmärk/Meede/ Tegevus AE 3 / eelarve kokku M 1 Ohutu joogi- ja suplusvee tagamine 3.1.1. Ohutu joogi- ja suplusvee saavutamiseks vajaliku õigusruumi tagamine. 3.1.1.1 Veeseaduse eelnõu ja selle alusel kehtestatud määruste koostamine 3.1.1.2 ÜVVK seaduse eelnõu väljatöötamine 3.1.1.3 Euroopa Nõukogu direktiivi 2015/1787, millega muudetakse nõukogu direktiivi 98/83/EÜ (olmevee kvaliteedi kohta) II ja III lisa, ülevõtmine Eesti seadusandlusesse. 3.1.2. Avalikkuse ja sihtgruppide teadlikkuse tõstmine joogi- ja suplusvee ohutuse valdkonnas. 3.1.3. Vee terviseohutuse infosüsteemi (VTI) rakendamine ning selle kasutamise soodustamine veekäitlejate seas. 3.1.4. Veevärkide väljaarendamiseks ja rekonstrueermiseks riigipoolsete investeeringutega jätkamine/ toetuste võimaldamine (nii sise- kui välisvahendid). 3.1.5. Riikliku järelevalve teostamine ja korraldamine joogi- ja suplusveele esitatud nõuete täitmise üle. 3.1.6. Erinevate joogi- ja suplusvee ohutuse valdkonna riskihinnangute ja neid toetavate uuringute korraldamine ja teostamine M 2 Toiduohutuse tagamine 3.2.1. Toiduohutuse saavutamiseks vajaliku õigusruumi tagamine 3.2.1.1. Valdkonna analüüsile, teadusuuringutele, riskihindamise tulemustele, eksperthinnangutele ning erinevate osapoolte arvamustele (kaasamine) tuginevate meetmete väljatöötamine. 3.2.1.2. EL otsustusprotsessis osalemiseks Eesti seisukohtade kujundamine ja esitamine. 3.2.1.3. Rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige Codex Alimentarius`e, töös osalemine 3.2.2. Toiduohutust käsitlevate teabematerjalide avaldamine ning avalikkuse ja toidukäitlejate teavitamine ja koolitamine toiduohutusega seonduvatel teemadel 3.2.3. Toiduohutuse valdkonna (s.h looma- ja taimetervis) järelevalve teostamine vastavuses EL ametliku kontrolli määruse nõuetega 3.2.3.1. Järelevalve kvaliteedi-juhtimiskontseptsiooni loomine ja arendamine 3.2.3.2. Järelevalve infosüsteemide arendamine ning kontrollikavade koostamine 3.2.3.3. Valdkonna laborite analüütilise/diagnostilise võimekuse tagamine ja infosüsteemide arendamine. 3.2.4. Teaduslike riskihinnangute ja neid toetavate uuringute korraldamine ja teostamine 3.2.4.1 Riskihindamisüksuse arendamine 3.2.4.2. Riiklikku toiduohutuse seire läbiviimine. M 3 Ohutu välisõhu ja sisekliima tagamine 3.3.1. Ohutu välisõhu ja sisekliima saavutamiseks vajaliku õigusruumi tagamine 3.3.1.2. Uute sisekliima nõuete väljatöötamine 3.3.2. Avalikkuse ja sihtgruppide teadlikkuse tõstmine välisõhu ja sisekliima ohutuse valdkonnas. 3.3.2.1. Sisekliimat mõjutavate tegurite (nt ehitusmaterjal, välisõhk, sisustus, inimtegevus) ülevaate koostamine ja teavitustegevus. 3.3.3. Välisõhu hea kvaliteedi säilitamine ja parandamine 3.3.3.1. Müravähendavate meetmete rakendamine 3.3.3.2 Siseriiklike välisõhu saasteainete piirnormide väljatöötamine 3.3.4. Riikliku järelevalve teostamine ohutu välisõhule ja sisekliimale esitatud nõuete täitmise üle 3.3.5. Väisõhu seire korraldamine ja läbiviimine ning kvaliteedi- juhtimissüsteemi ajakohastamine. 3.3.5.1. Seireandmete ja modelleerimistulemuste alusel piirkondade ja linnastute välisõhu saastatuse taseme piirnormide ületamise põhjuste analüüsimine. 3.3.5.2. Lokaalsete välisõhu probleemide lahendamine, sh saasteallikatest eralduvate saasteainete saastetasemete ja heitkoguste ning lõhnahäiringu vähendamine. 3.3.6. Erinevate välisõhu ja sisekliima ohutuse valdkonna sihtuuringute läbiviimine M 4 Kemikaaliohutuse tagamine (ained, segud, biotsiidid, jt) 3.4.1. Kemikaaliohutuse saavutamiseks vajaliku õigusruumi tagamine. 3.4.1.1. Kemikaaliohutuse valdkonna seadusandluse jõustumiseelsed tegevused koostöös Sotsiaalministeeriumi, Euroopa Kemikaaliameti (ECHA), Euroopa Komisjoni ja LR-ga sh osalemine asjakohastes töögruppides ja komiteedes. 3.4.1.2. Osalemine rahvusvaheliste organisatisoonide töös kemikaalivaldkonnas (OECD; SAICM, Roterdam, Stockholmi konv jt) 3.4.2. Avalikkuse ja sihtgruppide teadlikkuse tõstmine kemikaaliohutuse valdkonnas. 3.4.2.1. Sihtgruppide teadlikkuse tõstmine kemikaaliohutusest (infomaterjalide levitamine, kemikaaliohutuse, biotsiidi valdkonna teabepäevade korraldamine). 3.4.2.2. Kemikaalivaldkonna riikliku kasutajatoe ülesannete täitmine (Riiklike kasutajatugede veebilehtede sisuosa haldamine). 3.4.2.3. Ainete, segude (k.a biotsiidide, detergentide) tootjate, importijate, allkasutajate ja teiste osapoolte nõustamine seadusandlusest tulenevate kohustuste kohta. 3.4.3. Kemikaalidest tulenevate ohtude ja riskide hindamine ja juhtimine. 3.4.3.1. Ekspertide võrgustiku arendamine ja ekspertide koolitamine. 3.4.3.2. Hea laboritava kontrollasutuse töö tagamine. 3.4.3.3. Osalemine siseriiklike komisjonide ja ekspertgruppide töös (Kemikaaliohutuse Komisjon, piiripealsete toodete ekspertgrupp, loomkatseprojektide loakomisjon) 3.4.4. Ohtlike kemikaalide arvestussüsteemi väljatöötamine ja rakendamine 3.4.5. Riikliku järelevalve teostamine ja korraldamine kemikaalidele esitatud nõuete täitmise üle. 3.4.5.1. Riikliku järelevalve korraldamine ja teostamine kemikaalide (sh detergendi, biotsiidi, LOÜ-d sisaldavate viimistlusmaterjalide) turustamiseks esitatud nõuete täitmise üle vastavalt pädevusele k.a laboratoorsed uuringud. 3.4.5.2. Osalemine kemikaaliohutuse valdkonna töörühmade (REACH, EK biotsiidide järelevalveasutuste võrgustik) ja projektides (CLEEN - Eurobiocides, ECHA foorum REF- 4) töös. 3.4.6. Erinevate kemikaaliohutuse valdkonna sihtuuringute läbiviimine. M 5 Toote- ja teenuseohutuse tagamine 3.5.1. Toote- ja teenuseohutuse saavutamiseks vajaliku õigusruumi tagamine 3.5.1.2. Rahvatervise seaduse alusel kehtestatavate määruste väljatöötamine toote- ja teenuseohutuse valdkonnas (lasteasutuste ja täiskasvanute hoolekandeasutuste üldnõuded, nõuded toitlustamisele, nõuded ilu- ja isikuteenustele) 3.5.1.4. Tooteohutuse ja kosmeetikatoodete valdkondades seadusandluse jõustumiseelsed tegevused koostöös SoM-i, EK ja LR-dega. 3.5.1.5. Osalemine EK kosmeetikatoodete alalise komitee ja töörühma töös ning mänguasjade ohutuse töörühma töös. 3.5.2. Avalikkuse ja sihtgruppide teadlikkuse tõstmine toote- ja teenuseohutuse valdkonnas (infomaterjalide levitamine, kosmeetika ja iluteenuste osutajatele teabepäevade korraldamine) 3.5.3. Riikliku järelevalve teostamine ja korraldamine toote- ja teenuseohutuse valdkonnas (sh turujärelevalve programmis). 3.5.3.1. Järelevalve õpikeskkonna ja hoolekandeasutustele esitatud nõuete täitmise üle koos laboratoorsete uuringutega. 3.5.3.2. Riikliku järelevalve korraldamine ja teostamine toodete (sh kosmeetikatoodete, mänguasjade, lastehooldustoodete jt) turustamiseks esitatud nõuete täitmise üle, vastavalt pädevusele sh laboratoorsed uuringud. 3.5.3.3. Osalemine EK poolt asutatud kosmeetikatoodete järelevalve asutuste võrgustiku (PEMSAC) ja CLEEN (Chemicals Legislation European Enforcement Network) projektides töös 3.5.4. Erinevate toote- ja teenuseohutuse valdkonna sihtuuringute läbiviimine 3.5.4.1. REACH-määruse XVII lisa piirangutega hõlmatud kemikaalide sisalduse kontroll toodetes (mänguasjades, jalanõudes, juveeltoodetes jms.) M 6 Keskkonnatervise riskide hindamine, ennetamine ja ohjamine 3.6.1. Erinevate keskkonnategurite sihtuuringute läbiviimine 3.6.1.1. Muuga sadama piirkonna tervisemõju uuringu läbiviimine 3.6.2. Keskkonnatervise andmebaasi (KTA) indikaatorite sisu- ja metoodika täiustamine ja andmebaasi edasiarendamine 3.6.3. Keskkonnatervise infoportaali loomine ja pidamine 3.6.4. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu otsuse nr 1082/2013/EL (tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta) rakendamine 3.6.5. Ohuprognoosi koostamine joogi- ja suplusvee, füüsikaliste tegurite ja toodete ning kemikaalide turustamiseks esitatud nõuete täitmise üle - ohuprognoosime koostamine. M 7 Nakkushaiguste seire, ennetamise ja tõrje korraldamine 3.7.1. Nakkushaiguste seiresüsteemi tõhustamine 3.7.2. Valmisoleku tagamine bioloogilise ohu ja nakkushaiguste epideemia/pandeemia tõrjeks 3.7.4. Stabiilse nakkushaiguste epidemioloogilise olukorra säilimiseks ja parendamiseks vajaliku õigusruumi tagamine 3.7.5. Nakkushaiguste referentlaborite tegevuse korraldamine 3.7.6. TA nakkushaiguste labori võimekuse arendamine 3.7.7. Elanikkonna teavitamine nakkushaiguste ohtudest ja nende ennetamise võimalustest, sh immuniseerimise vajalikkusest 3.7.8. Riikliku immuniseerimiskava rakendamine, sh hangete planeerimine ja läbiviimine, tarnete korraldamine ja tervishoiutöötajate varustatuse tagamine vaktsiinide ja immuunglobuliinidega. 3.7.8.1 Riiklikult hangitud immuunpreparaatide käitlemise süsteemi (külmahela) kaasajastamine vaktsiinide kvaliteedi tagamiseks ning riknemise vältimiseks. 3.7.10. Zoonooside ja mikroobide resistentsuse seire läbiviimine 3.7.11. Immuniseerimisalase statistika kogumine, uuringute läbi viimine ja analüüside/ülevaadete koostamine. E-immuniseerimispassi loomine. M 8 Mikroobide resistentsuse tekke ning leviku ohjamine 3.8.1. Miroobide resistentsusega seotud valdkonna õigusruumi kaasajastamine. 3.8.2. Ametkondade vahelise töörühma loomine mikroobide resistentsuse valdkonnas. 3.8.3. Elanikkonna ja kindlate sihtgruppide teavitamine mikroobide resistentsuse ohtudest ja nende ennetamise võimalustest. 3.8.4. Laboratoorse võimekuse arendamine mikroobide resistentsuse teemal, sh vastava referentlabori tegevuse korraldamine. 3.8.5. Mikroobide resistentsuse seire läbiviimine, seiresüsteemi tõhustamine ja optimeerimine. 3.8.6. Antibiootikumide tootmise, turustamise ja kasutamise andemete kogumise korraldamine. 3.8.7. Elanikkonna ja sihtrühmade antibiootikumide kasutamisharjumuste ja teadlikkuse uuringute läbiviimine ning muutuste väljaselgitamine. 3.8.7.1. Antibiootikumide väljakirjutamise ja otstarbeka kasutamise uuringu läbiviimine ambulatoorsete tervishoiuteenuse osutajate seas. 3.8.7.2. Antibiootikumide kasutamise uuringu läbiviimine elanikkonna seas. 3.8.8 Teadus- ja rakendusuuringud mikroobide resistentsuse vähendamiseks ja kontrollimiseks. 3.8.9 Ravimite kasutamise aruandlus * Aruande koostamise aluseks on perioodi 2017-2020 rakendusplaan, mis erineb struktuurilt perioodi 2013 - 2016 rakendusplaanist. Seetõttu pole Lühendid EL Euroopa Liit KAUR Keskkonnaagentuur KIK Keskkonnainvesteeringute Keskus KeM Keskkonnaministeerium KORAK Kiirgusohutuse riiklik arengukava KTA Keskkonnatervise andmebaas MeM Maaeluministeerium PMA Põllumajandusamet PMK Põllumajandusuuringute Keskus PRIA Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet RA Ravimiamet REACH Kemikaalide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramise määrus SoM Sotsiaalministeerium TA Terviseamet TIS Tervise infosüsteemi TJA Tehnilise Järelevalve Amet VTI Vee terviseohutuse infosüsteem VTA Veterinaar- ja Toiduamet VTL Veterinaar- ja Toidulaboratoorium Tähistuste mõisted * vahendid on kajastatud asutuse üldkuludes ** rakendusplaanis on kajastatud osalised vahendid -, töö- ja õpikeskkond nast tulenevad terviseriskid on vähenenud. Vastutaja Kaas- EA liik COFOG (org) vastutaja Joogiveest tingitud haiguspuhangid ei esine Allikas: Terviseamet Supluskohtade suplusvee kvaliteet („väga heasse“ ja „heasse“ klassi kuuluvate supluskohtade osakaal) Allikas: Terviseamet Ujulate basseinivee kvaliteet (basseinide üldarvust vastavav osakaal) Allikas: Terviseamet Õigusruum ohutu joogi- ja suplusvee saavutamiseks on SoM, KeM* tagatud Veeseaduse eelnõu ja selle alusel kehtestatud määrused KeM* SoM on välja töötatud ÜVVK seaduse eelnõu on välja töötatud KeM* Muutmist vajavad kohad kaardistatud , õigusaktid SoM* KeM muudetud, direktiiv õigeaegselt ülevõetud Avalikkuse ja sihtgruppide teadlikkus joogivee- ja SoM, TA* suplusvee ohutuse valdkonnas on tõusnud VTI-d kasutatakse efektiivselt ning liitunud veekäitlejate TA* SoM arv kasvab Investeeringud veevärkide rajamiseks võimaldatud, KeM, RaM ÜVVK rajatud või rekitud. Riiklik järelevalve joogi- ja suplusvee nõuete üle on TA* SoM teostatud. Joogive- ja suplusvee ohutuse valdkonna riskihinnangud TA* SoM ja uuringud on teostatud #REF! Toidust tingitud haiguspuhangute arv Allikas: Veterinaar- ja toiduamet Toiduohutuse tagamiseks vajalik õigusruum on loodud MeM* Valdkonnas on meetmed väljatöötatud MeM* EL otsustusprotsessis osalemiseks Eesti seisukohad on MeM* kujundatud ja esitatud. Rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige Codex MeM* Alimentarius`e, töös on osaletud Toiduohutust käsitlevad teabematerjalid on avaldatud 41 04 MeM VTA, PMA, ning inimesed ja toidukäitlejad on teavitatud ja koolitatud PRIA toiduohutusega seonduvatel teemadel MeM* VTA, PMA, Toiduohutuse valdkonnas teostatakse järelevalvet MeM* VTA, PMA, vastavalt EL ametliku kontrolli määruse nõuetele VTL, PMK Järelevalve kvaliteedi-juhtimiskontseptsioon on loodud ja MeM* VTA, PMA rakendatud Järelevalve infosüsteemid on välja arendatud ning MeM* VTA, PMA kontrollikavad on koostatud. Valdkonna laborite analüütilise/diagnostilise võimekus on 20 04 MeM** VTL, PMK tagatud vajalikus ulatuses. Riskihindamine on korraldatud selliselt, et uuringuid 20 04 MeM VTA, PMA teostatakse süsteemselt ja regulaarselt. Läbi on viidud vajalikud uuringud ja riskihinnangud Riskihindamisüksus toimib. 20 04 MeM Riiklikku toiduohutuse seire on teostatud. 20 04 MeM VTA, PMA Koolide valgustatavuse vastavus nõuetele Allikas: Terviseamet Süsihappegaasi sisaldus õpperuumides vastab nõuetele Allikas: Terviseamet Ohutu välisõhu ja sisekliima saavutamiseks vajalik KeM, MkM* SoM õigusruum on tagatud Sisekliima nõuded välja töötatud MkM SoM, KeM, TA Avalikkuse ja sihtgruppide teadlikkus sisekliima ja SoM, KeM, välisõhu ohutuse valdkonnas on tõusnud MkM, TA, KeA, TJA Sisekliimat mõjutavate tegurite ülevaade on koostatud ja TA* teavitustegevus läbi viidud. Välisõhu kvaliteet on paranenud KeM, TA* KeM, TA* Koostatud aruandlus EL-le (2018-2020) Koostatud ülevaade eelmise perioodi müra vähendamise tegevuskava rakendamise osas. Analüüsi tulemused esitatud Tallinna jaTartu LV-le ning Maanteametile (2017). Müra vähendavad meetmed on rakendatud Saasteainete piirnormid on välja töötatud. KeM* Riiklik järelevalve välisõhu ja sisekliima üle teostatud. KKI, TA, TJA* Välisõhu seire läbi viidud, kvaliteedi-juhtimissüsteem KeM, EKUK* ajakohastatud. Piirkondade ja linnastute välisõhu saastatuse taseme KeM, EKUK* piirnormide ületamise põhjused leitud, abinõud kaalutud ja rakendatud? Lokaalsed välisõhu probleemid võimalusel lahendatud, KeA, KKI* saastetasemed ja heitkogused ning lõhnahäiring vähendatud. Välisõhu ja sisekliima valdkonna sihtuuringud on TA, EKUK, teostatud. KeA* Turul ringlevate kemikaalide vastavus nõuetele (%) Allikas: Terviseamet Kemikaaliohutuse saavutamiseks vajalik õigusruum SoM* tagatud. Eesti seisukohad esitatud ja kaitstud, ainete omadused SoM, KeM, ja riskiohjamise meetmed on hinnatud. TA* Eesti seisukohad esitatud ja kaitstud. SoM, KeM* TA Avalikkuse ja sihtgruppide teadlikkus tõusnud. SoM, TA* Sihtgruppide teadlikkus kemikaaliohutusest tõusnud. SoM, TA* Riiklikud kasutajatoed toimivad (REACH, CLP, Biotsiid) TA* Käitlejad on nõustatud ja nende teadlikkus tõusnud. TA* Ohud on hinnatud ja riskiohjamise meetmed on TA* rakendatud. Eestis on olemas koolitatud eksperdid. TA* SoM Hea laboritava kontrollasutus töötab, laboritava nõuetele SoM* vastavust riigis kontrollitakse ilma välisabita. Komisjonide ja ekspertgruppide töös leitud lahendused SoM, KeM, kemikaaliohutuse valdkonna küsimustes. TA* Süsteem on välja töötatud ja rakendatud. ERF SoM, MKM KeM Riiklik järelevalve kemikaalidele esitatud nõuete täitmise TA, KKI* üle teostatud. Riikliku järelevalve kemikaalide turustamiseks esitatud TA, KKI* nõuete täitmise üle teostatud. Järelevalves on lähtutud töörühmade ja projektide TA* suunistest, osaletud projektides. Kemikaaliohutuse valdkonna sihtuuringud on teostatud. TA* KeM Toodete (kosmeetika, mänguasjad) vastavus nõuetele Allikas: Terviseamet Toote- ja teenuseohutuse saavutamiseks vajalik SoM* õigusruum on tagatud Määrused on välja töötatud SoM* TA Eesti seisukohad esitatud ja kaitstud, riskiohjamise SoM, TA* meetmed on hinnatud Eesti seisukohad esitatud ja kaitstud. TA* Avalikkuse ja sihtgruppide teadlikkus tõusnud. SoM, TA* Riiklik järelevalve toote- ja teenuseohutuse esitatud TA* nõuete täitmise üle on teostatud. Riiklik järelevalve õpikeskkonna ja hoolekandeasutustele TA* esitatud nõuete täitmise üle on teostatud. Riiklik järelevalve kemikaalidele ja toodetele esitatud TA* nõuete täitmise üle on teostatud. Järelevalves on lähtutud projektide suunistest, osaletud TA* projektides. Sihtuuringud on läbi viidud. TA* Tooted on kontrollitud, sihtuuring läbiviidud. TA, KKI* Vee terviseohutuse infosüsteemiga liitunud veevärkide osakaal, millel on üle 5000 tarbija Allikas: Terviseamet Sihtuuringud on läbi viidud TA* Tervisemõju uuring on läbi viidud TA KTA andmebaas on indikaatorite sisu- ja metoodika osas TA*, EKUK, täiustatud ja vajalikud edasiarendused on töös KAUR Infoportaal on loodud TA* Otsus on rakendatud TA* Koostatud ohuprognoosid erinevate valdkondade lõikes TA* Puudub leetrite, punetiste ja poliomüeliidi kohalik levik Allikas: Terviseamet Gripi sentinell-seire süsteem hõlmab vähemalt 10% elanikkonnast Allikas: Terviseamet Kooli lõpetavate õpilaste hõlmatus leetrid, mumps, punetised revaktsineerimisega Allikas: Terviseamet 1-aastaste laste hõlmatus difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit, B-viirushepatiit, Hib vaktsineerimisega Allikas: Terviseamet 1-aastaste laste hõlmatus rotaviirusnakkuse vaktsineerimisega Allikas: Terviseamet Nakkushaiguste seire süsteem toimib. Rakendatud kolm TA* SoM, TAI, nakkushaiguste seire süsteemi põhisuunda: rutiinne TÜK seire, laiendatud seire (gripp, pnemokokk, gonokokk, tervishoiu teenuste osutamisega seotud nakkushaigused jm) ja spetsiifiline seire (uuringud ja projektid). Nakkushaiguste esinemise trendid on määratud. Nakkushaiguste infosüsteemi (NAKIS) andmeid esitatakse läbi Tervise infosüsteemi (TIS). NAKIS-le esitatavate andmete koosseis ja nende edastamise kvaliteet vastavad ECDC nõuetele. Andmed nakkushaiguste kohta on avaldatud TA kodulehel ja teavitatud koostööpartneritele. Epideemia hädaolukorra riskianalüüs ning lahendamise TA* SoM, VTA, tegevuskava on uuendatud. Epideemialuure süsteem PP valdaja toimib. Ohud on nõuetekohaselt hinnatud, haiguspuhangud varajaselt avastatud ja vajalikud epideemiatõrje meetmed rakendatud leviku tõkestamiseks. Toidutekkelised haiguspuhangud uuritakse koostöös Veterinaar- ja Toiduametiga. TA epideemiatõrje meeskonnad on koolitatud ja varustatud isikukaitsevahenditega. Haigusspetsiifilised juhendid (tervishoiuteenuse SoM, TA* osutajatele ja teistele koostööpartneritele ning elanikkonnale jt) koostatud lähtudes epidemioloogilisest olukorrast. Koostatud ja kasutusele võetud kõikides SoM, TA* tervishoiuasutustes, sh esmatasandi ja eriarstiabi osutavates asutustes riiklikud tervishoiu teenuste osutamisega seotud nakkuste (TTSN) ennetamise ja tõrje juhendid Piiripunktide epideemiatõrje plaanid on kaasajastatud SoM, TA* koostöös Terviseametiga Epideemia hädaolukorraks valmisoleku ning SoM* TA reageerimise alane õigusruum on kaasjastatud. Referentteenus on osutatud järgmistes 20 07 TA uuringuvaldkondades: tuberkuloosi ja mükobakteriooside tekitajad; HIV-viirused; gripi- ja respiratoorsed viirused; muud viirused (polio-, leetrite ja punetiste viirus); mikroobide resistentsus ning bakteriaalsed haigustekitajad, sh seedetrakti nakkustekitajad,invasiivsete nakkushaiguste tekitajad (meningokokk, pneumokokk, listeeria), difteeria tekitaja, gonorröa tekitaja. Pneumokoki serotüüpide, lõtvade havatuste (AFP), polio, TA* leetrite, punetiste ja gripi laboratoorne seire on korraldatud. Nakkushaiguste molekulaardiagnostika uuringute spekter/skaala on laiendatud (sh väliskeskkonna uuringute teostamine). Loodud kohapealne valmisolek ja/või vajadusel sõlmitud kokkulepped teiste laboritega harva esinevate ja taas ilmunud nakkushaiguste laboratoorseks diagnoosimiseks (sh laiendatud läbiviimiseks). Nakkushaiguste kohta on infomaterjalid koostatud ja TA* SoM avadatud TA kodulehel. Teavitus- ja küsitluskampaaniad on läbi viidud. TA immuniseerimise veebileht on kaasajastatud. Immuniseeirmist, sh riiklikku immuniseermiskava, 30 07 SoM TA* puudutavad otsused on läbi arutatud sotsiaalministeeriumi immunoprofülaktika ekspertkomisjonis ning rakendatud. Vaktsiinid ja immuunglobuliinid on õigeaegselt hangitud ja käideldud. Terviseameti immuunpreparaatide säilitamine ja 30 07 TA* SoM transpordi süsteem on kaasajastatud ning vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ artikli 47 lõike 4 ja artikli 84 alusel kehtestatud headele turustamistavadele. Säilitamiskohtades on tagatud nõutavad temperatuuritingimused ning kaasaegsed 24/7 alarmsüsteemid operatiivseks reageerimiseks ning varusüsteemid vältimaks vaktsiinide kõlbmatuks muutumist ning seeläbi häireid vaktsiinidega varustamises. Immuunpreparaatide transport toimub spetsiaalsete sõidukite või valideeritud vahenditega. Tervishoiutöötajate vaktsiinide säilitamise seadmed on varustatud kaasaegsete seireseadmetega vaktsiinide temperatuuritingimustest kinnipidamise kontrollimiseks. Zoonooside seire toimib ja inimese tervise seisukohalt 20 04 MeM VTA, VTL olulisemate mikroobide tundlikkus on uuritud, andmed analüüsitud ja tulemused edastatud koostööpartneritele. TA* Immuniseerimise alane statistika on kogutud ja TA* SoM avaldatud TA kodulehel, uuringud, sh arvamusuuringud, on läbi viidud ning analüüsid/ülevaated on koostatud ja tulemused on avaldatud. Aktiivravi haiglate arv, kes koguvad ja analüüsivad andmeid tervishoiuga seotud infektsioonide (TI) liikidest ning antimikroobsete (AM) preparaatide kasutusest Allikas: Terviseamet Mikroobide resistentsuse ja sellega seotud SoM* TA tervishoiuteenuste osutamisega seotud nakkuste alane ning veterinaarmeditsiini valdkonda käsitlev õigusruum on kaasajastatud. MeM* VTA Töörühm on loodud, valdkondade probleemid SoM, MeM*, TA, VTA, kaardistatud, prioriteetsed teegevused määratud ning KeM VTL, RA koordineeritud. teadusasutus ed Euroopa antibiootikumipäeva kampaania ning 20 07 TA SoM infopäevad ajakirjanikele ja sihtrühmadele on läbi viidud. Mikroobide resistentsuse kohta on infomaterjalid koostatud ja avaldatud ametite veebilehtedel, sotsiaalmeedias, trüki- ja online-meedias ning sihtrühmadele jagatud. Sihtrühmade koolitus toimub koolitusplaani alusel. Loodud on veterinaarmeditsiini valdkonda käsitlevat infot koondav veebileht. 20 04 MeM* VTA, teadusasutus ed, erialaorganisa tsioonid 41 04 MeM Referentlabor toimib ning täidab õigusaktides ettenähtud TA* SoM ülesandeid. Vajalikud uuringumeetodid on juurutatud. VTL MeM* Mikroobide resistentsuse seiresüsteem toimib - vajalikud TA SoM andmed kogutud ning edastatud rahvusvahelistele institutsioonidele. Andmed analüüsitud ja trendid määratud. Seiresüsteem on optimeeritud, andmete esitamisel ei ole dubleerimist. Toimub infovahetus Terviseameti ning Veterinaar- ja Toiduameti ja nende asjakohaste struktuuride, sh laborid, vahel. 20 04 VTA VTL Andmed mikroobide resistentsuse kohta on avaldatud ametite veebilehtedel ja teavitatud koostööpartneritele. 40 04 VTA** VTL Antibiootikumide hulgimüügiandmed on kogutud, RA* analüüsitud ning edastatud koostööpartneritele ning asjakohastele rahvusvahelistele organisatsioonidele. Järelevalveplaanid on analüüsitud ja asjakohased. VTA* Uuringud on läbiviidud, sihtrühmadele tagasiside antud TA SoM ning uuringutulemused on avalikustatud. MeM* Antibiootikumide väljakirjutamise ja otstarbeka 20 07 TA SoM kasutamise uuring on läbi viidud ambulatoorsete tervishoiuteenuse osutajate seas ning tulemused on avaldatud. Antibiootikumide kasutamise uuring elanikkonna seas on 20 07 TA SoM läbi viidud ja tulemused avaldatud  Teadus- ja rakendusuuringud on süsteemsed, ei dubleeri SoM Teadusasutu üksteist ja arvestavad "Üks tervis" põhimõtet. sed 20 04 MeM** Teadusasutu sed Loodud on elektrooniline andmekogu põllumajandus- ja 20 04 VTA MeM lemmikloomadel ravimite kasutamise aruandluseks. 020 rakendusplaan, mis erineb struktuurilt perioodi 2013 - 2016 rakendusplaanist. Seetõttu pole antud tabelis mõne 2016. aasta tegevuse kohta sisendit atsiooni Amet mise, autoriseerimise ja piiramise määrus kuludes sed vahendid  2016. aasta 2016. aasta 2017. aasta 2017. aasta 2016. aasta tulemused planeeritud kulud tegelikud kulud planeeritud kulud tegelikud kulud 4 672 770 4 335 128 0,00 0,00 0,00 84,00 68,00 0,00 0,00 0,00 0,00 1. Direktiivi ülevõtmiseks moodustatud töögrupp, toimunud mitmed töögrupi kohtumised, alustatud põhjavee kogumite riskianalüüsi koostamist. 0,00 0,00 0,00 0,00 Muudetud veeseadust seoses direktiivi joogivee kontrollinõuetega. 2. 0,00 0,00 0,00 0,00 lepiti ÜVVKKeM ja SoM seaduse vahel eelnõu on koostatud ja mõjude hindamine läbi viidud. Osaletud töörühma töös, 0,00 0,00 0,00 0,00 ettepanekud eelnõu Direktiivi ülevõtmiseks moodustatud töögrupp, toimunud mitmed töögrupi kohtumised, alustatud põhjavee kogumite riskianalüüsi koostamist. Muudetud 0,00 0,00 0,00 0 Keskkonnatervise A-Ü infoportaal on loodud, sinna koostatakse jooksvalt uusi materjale, 0,00 0,00 0,00 0 Kodulehel 1. Andmedkajastamise veekvaliteedi kohta on avalikustatud jooksavalt TA kodulehel. 2015. aasta jooksul tehtud täiendused on 0,00 0,00 0,00 0 0,00 0,00 0,00 0 1. Järelevalve on teostatud ohuprognoosi alusel. Tulemused avalikustatud TA kodulehel. Teostatud 21 raadiosageduste kasutamise tingimuste 0,00 0,00 0,00 0 tervisekaitsealast 2016. aastal on läbi viidud uuringud: - Legionella bakterite esinemine lasteasutuste ujulates 1 275 600 2 130 227 3,00 Eelnõu Põllumajandusministri 25. juuni 2014. a määruse nr 63 „Nende käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitleja esitama majandustegevusteate või mille puhul peab käitlejal olema tegevusluba“ muutmine, Meditsiinilisel 2016. aasta anti Maaeluministeeriumile EMÜ poolt 10 toiduohutuse- ja loomatervisealast ekspertarvamust. Loodi valmisolek 0,00 0,00 0,00 0 0,00 0,00 0,00 0 0,00 0,00 400000,00 128658 1. “Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020” meetme „Teadmussiire ja teavitus“ raames toiduohutuse tegevusvaldkonna teadmussiirde pikaajalise programmi hankeleping sõlmitud 15.12.2016 neljaks aastaks. Programmi 387,15 Järelevalvesüsteemi tõhustamise eesmärgil on järelevalveasutuste töötajad osalenud erinevatel koolitustelja ekspertkohtumistel. 144476,00 93491,78 93600,00 1255535,55 Toiduohutuse seiret teostati järgmises mahus: taimekaitsevahendite jäägid (333 proovi), muud saasteained (152 proovi), saasteainete seire loomses toidus ja 82000,00 73657,00 197000,00 58559,00 1. 2016. aasta anti Maaeluministeeriumile EMÜ poolt 10 toiduohutuse- ja loomatervisealast ekspertarvamust. Loodi 0,00 0,00 95000,00 21814,96 valmisolek riskihinnangute teostamiseks, st töötati 463075,00 676972,00 490000,00 665271,97 Toiduohutuse seiret teostati järgmises mahus: taimekaitsevahendite 0 0 95,00  72,00 0,00 0,00 0,00 0 Majandus- ja kommunikatsiooniminist eerium alustas 2016. aastal sisekliima määruse väljatöötamist. Majandus- ja 0,00 0,00 0,00 0 kommunikatsiooniminist eerium alustas 2016. aastal sisekliima 0,00 0,00 0,00 0 A-Ü infoportaal on loodud, sinna koostatakse jooksvalt uusi materjale, Kodulehel kajastamise 0,00 0,00 0,00 0 Sisekliimat mõjutavate tegurite (nt ehitusmaterjal, välisõhk, sisustus, inimtegevus) ülevaate koostamine ja teavitustegevus - Ülevaade on koostatud. Sisekeskkonna hindamise juhend (sh soovituslikud väärtused) 0,00 0,00 0,00 0 Riiklik õhukvaliteedi juhtimise süsteem toimib, andmed on jooksvalt kättesaadavad. 2016 jätkati mõõtekampaaniaga Tartus, eesmärgiks 0,00 0,00 0 1. Koostatud ja edastatud märgukiri „Strateegiliste mürakaartide ja tegevuskavade koostamisest“ Tehnilise Järelevalve Ametile, Maanteeametile, Lennuametile, Veeteede Ametile, Tallinna Linnavalitsusele ja Tartu Linnavalitsusele . 1.2 Koosstatud ülevaade TA poolt menetletud 0,00 0,00 0,00 0 mürakaebustest Uute Tallinna välisõhu siseriiklike piirnormide väljatöötamise projekt on teostamisel 0,00 0,00 0,00 0 Riiklik õhukvaliteedi juhtimise süsteem toimib, andmed on jooksvalt kättesaadavad. 2016 0,00 0,00 0,00 0 Välisõhu kvaliteedi juhtimissüsteem toimib. Automaatse andmeedastusmooduli loomine ja sidumine AQUII andmeedastusmoodulig a. Sõlmiti leping AQUII arendajatega ja juurutati andmevahetus üle uuendatud AQUII mooduli. Geoalusel veebipõhise modelleerimissüsteemi ja avalikkusele suunatud modelleerimisteenuse tagamine, avaliku teenuse aluseks olevate andmebaaside täiendamine. Andmebaasidele lisati ehitisregistri põhjal saadud kohtkütte heitkoguste andmekogud. Avalikkusele suunatud modelleerimissüsteemi täiendamine, ligipääsu 0,00 0,00 0,00 0 Riiklik õhukvaliteedi juhtimise süsteem toimib, andmed on jooksvalt kättesaadavad. 2016 jätkati 0,00 0,00 0,00 0 mõõtekampaaniaga 2016. aastal tegevusi ei planeeritud 0,00 0,00 0,00 0 0 0  78,00 0+H57:K64 0,00 0,00 0,00 Osaletud komisjoni alalise biotsiidikomitee, biotsiidi liikmesriikide pädevate asutuste ning koordineerimisrühma koosolekutel, võeti vastu otsused 12 toimeaine osas. Osaleti komisjoni kosmeetikatoodete alalises komitees ja töörühmas. 0,00 0,00 0,00 0,00 Osaletud komisjoni alalise biotsiidikomitee, biotsiidi liikmesriikide pädevate asutuste ning koordineerimisrühma koosolekutel, võeti vastu otsused 12 toimeaine osas. Osaleti komisjoni kosmeetikatoodete alalises komitees ja töörühmas. 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Korraldatud teabe ja infopäevad. Kõikidel teabepäevadel jagati osalejatele kemikaaliohutuse alaseid infomaterjale – flaiereid ja kleebiseid märgistamise kohta, ohutuskaartide 0,00 0,00 0,00 0,00 2016. aastal toimus Tallinnas teabepäev, mis oli suunatud HeiVäl OÜ uuringus (ELi õigusaktides ettenähtud nõuete täitmiseks vajaliku 0,00 0,00 0,00 0,00 Täidetud pädeva asutuse ülesandeid REACH kasutajatoe funktsiooni osas. 0,00 0,00 0,00 0,00 Käitlejad on nõustatud ja nende teadlikkus tõusnud. 0,00 0,00 0,00 0,00 Hinnati ainet 4,4 MDI 0,00 0,00 0,00 0,00 6. juunil 2016 toimus Tallinnas teabepäev, mis oli suunatud HeiVäl OÜ uuringus (Euroopa Liidu õigusaktides 0,00 0,00 0,00 ettenähtud 0,00 2016. aastalnõuete toimus OECD poolne hindamisvisiit Eestisse, et hinnata GLP (hea laboritava) põhimõtete 0,00 0,00 0,00 0,00 üle võtmist riiklikku Loomkatseprojekti loakomisjoni töö käigus vaadati läbi 42 loomkatseprojekti loataotlust ning esitati nende kohta 0,00 0,00 0,00 0,00 Ettevalmistused hankeks. 0,00 0,00 0,00 0,00 REF-4 projekti raames, mis keskendus REACH- määruse XVII lisa teatud piirangute 0,00 0,00 0,00 0,00 kontrollimisele 2016. aastal kontrolliti turujärelevalve käigus kokku 1369 toodet nendest ei vastanud nõuetele 266 (19%). Aruanne 2016. aasta kohta on esitatud ning uus programm on 0,00 0,00 0,00 0,00 avalikustatud Osaletud ECHA TA Foorumi, BEGi, PEMSACi, CLEENi ja Euroopa Komsijoni tubakatoodete koostisainete töörühma töös. 0,00 0,00 0,00 0,00 Uuring "Biotsiidiga töödeldud puidu märgistuse ja kasutusjuhendi kohaste nõuete täitmine" 0 0  90,00 0,00 0,00 0,00 0 Tervisekaitsenõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele määruse eelnõu väljatöötamine jätkus 2016. aastal. 0,00 0,00 0,00 0 Tervisekaitsenõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele määruse eelnõu väljatöötamine jätkus 2016. aastal. Uuesti kutsuti kokku ilu- ja isikuteenuste määruse väljatöötamise töögrupp arutamaks 0,00 0,00 0,00 0 lahtiseid Osaleti 8.teemasid korral seaduse/määruse eelnõu muudatuste aruteludel. Käsitleti võimalikku „Kosmeetikavahendite 0,00 0,00 0,00 0 2016. aastal osaleti komisjoni kosmeetikatoodete alalises komitees ja töörühmas. 0,00 0,00 0,00 0 Korraldatud teabe ja infopäevad. Kõikidel teabepäevadel jagati osalejatele kemikaaliohutuse alaseid infomaterjale – flaiereid ja kleebiseid märgistamise kohta, ohutuskaartide 0,00 0,00 0,00 0 2016. aastal viidi läbi Tarbijakaitseameti pöördumiste alusel 43 tootele riskihindamine. TA vastas Maksu- ja Tolliameti 99 0,00 0,00 0,00 0 Järelevalve toimub ohuprognoosi alusel. 0,00 0,00 0,00 0 Osaletud ECHA Foorumi, BEGi, PEMSACi, CLEENi ja Euroopa Komsijoni tubakatoodete koostisainete töörühma töös. 2016. aastal kontrolliti turujärelevalve käigus kokku 1369 0,00 0,00 0,00 0 OCCL-ile(The Network of the Official Cosmetics Control Laboratories) andmed 2016.a kosmeetikatoodete järelevalve tulemuste ja kasutatud 0,00 0,00 0,00 0 analüüsimeetodite kohta Piiripealsed iluteenused. Terviseamet, sihtuuring 2016 Solaariumiteenustest 0,00 0,00 0,00 0 REF-4 projekti raames, mis keskendus REACH- määruse XVII lisa teatud piirangute kontrollimisele (ftalaadid, nikkel, kroom 0 0 13,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Terviseamet osaleb oma andmetega KIK´i projektis “ „Joogivee radionukliidide sisaldusest põhjustatud terviseriskihinnangu metoodika väljatöötamine ning NORM-vaba veetöötluse teostatavuse uuringud“Koostöös TÜ Füüsikainstituudiga on 0,00 0,00 0,00 0,00 Läbi on viidud taustauuring lähteülesande koostamiseks 0,00 0,00 0,00 0,00 KTA indikaatorite metoodikad on kirjeldatud ja lõplik indikaatorite loend on koostatud. Indikaatorite andmed on kogutud ja uued andmed on sisestatud KTA-sse. Aastane kokkuvõte 0,00 0,00 0,00 0,00 keskkonnatervise A-Ü infoportaal on loodud, sinna koostatakse jooksvalt uusi materjale, Kodulehel kajastamise osas on arutletud meedianõunikuga. Kuna loomisel on uus TA koduleht (avalik alates 2017 I-II kvartal), pole loodud materjale eraldi 0,00 0,00 0,00 0,00 moodulina 1. TA pooltveel koostatud ja edastatud SoM-le ettepanekud VV määruse nr 298 kaasajastamiseks. 0,00 0,00 0,00 0,00 1. Ohuprognoosid on koostatud ja kinnitatud ning 2016 a. järelevalve töö on korraldatud ohuprognoosist lähtuvalt. Ohuprognoosid on 3108170 2132188 0,00 10,00 ≥95% ≥95% ≥95%  0,00 0,00 0,00 0 0,00 0,00 0,00 0 0,00 0,00 0,00 0 0,00 0,00 0,00 0 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0 24000,00 24000,00 110400,00 0 1. S. pneumoniae tundlikkuse määramine kolme preparaadi suhtes on rakendatud; 2. PFGE uurimine on rutiinselt rakendatud, kasutatakse puhangu uurimisel 3. poliomüeliidi seire 24000,00 24000,00 0,00 0 1. S. pneumoniae tundlikkuse määramine kolme preparaadi suhtes on rakendatud; 2. PFGE uurimine on rutiinselt rakendatud, kasutatakse puhangu uurimisel 3. poliomüeliidi seire toimib, tulemused on analüüsitud 4. Leetrite seire on tõhustatud ja toimub vastavalt WHO nõuetele. WHO tegi otsuse, et leetrid ja 0,00 0,00 0,00 0 1. Statistilised kogumikud nr 3, 4 ja 5 on digitaliseeritud ning avaldatud TA kodulehel. 2. Registreeritud haiguspuhangute ülevaade avaldatud TA kodulehel. 2 969 770,00 2 969 770,00 2 969 770,00 2 112 307,00 Vaktsiinide ja immuunglobuliinide kogused riikliku immuniseermiskava täitmiseks on immuunprofülaktika ekspertkomisjonis määratud ja õigeaegselt hangitud. Häireid varustatuses ei esinenud. lepingud 0,00 0,00 0,00 ootab sisendit ootab sisendit 72000,00 22370,00 28000,00 19881 Zoonooside seire raames analüüsiti 925 proovi. Mikroobide ravimresistensuse seire raames analüüsiti 148 proovi. Välisabi seirele oli summas 10 607 EUR. Kokkuvõtet nõuetele mittevastavate proovide osas ei ole hetkeseisuga võimalik esitada, kuna vastavasisulised raportid on VTA-s koostamisel. 0,00 0,00 0,00 0 0,00 0,00 0,00 0 On avaldatud ülevaade immuniseerimiskava täitmisest 2016. aastal. 289000 72713  19,00 0,00 0,00 0,00 0 0,00 0,00 0,00 0 0,00 0,00 0,00 0 0,00 0,00 25000,00 0 0,00 0,00 0,00 0 0,00 0,00 30000,00 8250 0,00 0,00 0,00 0 0,00 0,00 0,00 0 0,00 0,00 0,00 0 On koostatud "Antimikroobse resistentsuse ülevaade Eestis 2012-2016", avaldatud Terviseameti kodulehel. Probleemid on arutatud ühistel nõupidamistel (TA, VTA). Zoonoosset päritolu haigestumine ja tekitajate AMR on analüüsitud, koostööpartner (VTA) teavitatud. Salmonella ja Campylobacter'i tundlikkus on uuritud vastavalt 0,00 0,00 28000,00 0 14000,00 17714 0,00 0,00 0,00 0 0,00 0,00 0,00 0 0,00 0,00 0,00 0 0,00 0,00 0,00 0 0,00 0,00 0,00 0 0,00 0,00 10000,00 0  0,00 0,00 0,00 0 0,00 0,00 32000,00 46 749 0,00 0,00 150000,00 0 mõne 2016. aasta tegevuse kohta sisendit  Seos teiste valdkonna 2017. aasta tulemused Kommentaar arengukavadega Õigusruum ohutu joogi- ja suplusvee saavutamiseks on tagatud. Veeseaduse eelnõu läbis teise EIS Eesti keskkonnastrateegia ringi, meie märkuseid arvestati. aastani 2030 Eelnõu saadeti aasta lõpus JuM-i. Eelnõu ja seletuskiri on Eesti keskkonnastrateegia huvigruppidele tutvustatud ja aastani 2030 valmis ametlikuks kooskõlastamiseks SoM määrus nr 82 (joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded) eelnõuga direktiivi muudatused sisse viidud ja allkirjastatud. Direktiiv õigeaegselt üle võetud. Andmed joogi- ja suplusvee kvaliteedi kohta on analüüsitud ja avalikustatud TA kodulehel. Avalike supluskohtade kohta info esitamiseks on loodud Uutele kasutajatele kasutajakontod loodud ja kasutajad juhendatud. 2017. a alguses tehtud VTI arendused on testitud ja tööle rakendatud. Kasutajaid on  1) Ühisveevärgi ja Eesti regionaalarengu strateegia kanalisatsiooniga liitumise 2014-2017 rakendusplaan toetusmeetme välja töötamine (meede 1.5. ja tegevus 1.5.2.) (eramajapidamised) . 2) Veemajanduskavad 2015-2020. Hajaasustuspiirkondade joogivee kvaliteedi ja -süsteemide uuringu väljatöötamine. Ootame KeM sisendit kulude kohta Korraldatud joogivee direktiivi rakendamisega tegelevate ametnike üleeuroopalise võrgustiku kohtumine (ENDWARE) Eestis. Kontrollitud 1259 ühisveevärki, 321 ujulat, 117 supluskohta, 5 mineraalvee tootjat. Seoses Komisjoni Direktiivi (EL) KORAK 2016-2017 2015/1787 6. oktoober 2015, rakendusplaan meede 4.1.2. millega muudeti nõukogu direktiivi 98/83/EÜ (olmevee kvaliteedi kohta) II ja III lisa, ülevõtmise ja Osaletud kõikides olulisemates EL töögruppides ning esitatud on Eesti seisukohad. Koostati : • toiduseaduse muutmise seaduse väljatöötamise kavatsus seoses tegevusvaldkonna muudatustega ja väikeettevõtte paindlike nõuete rakendamisega; • veterinaarseaduse eelnõu ning toiduseaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus, seoses ametliku kontrollimääruse ja loomatervisemääruse Vastu on võetud Eesti integreeritud mitmeaastase kontrollikava (2017- 2020) 2017 aruanne. EL otsustusprotsessis on osaletud ja esitatud Eesti seisukohad. 2017.a osaletud kokku 12-l Codex-i komiteel, millest 6 komiteel juhtis Eesti eesistujana EL delegatsiooni. Lisaks juhtis Eesti Nõukogus Codex-i strateegilise kohtumise Käivitus toiduohutuse valdkonna teadmussiirde pikaajaline programm, mille raames viidi läbi 8 teabepäeva, 11 koolitust, toiduohutuse teemaline konverents ja koostati 5 infomaterjali ja loodi koduleht www.toiduteave.ee. Toiduohutuse alast teavet on avaldatud erinevate kanalite kaudu: ajalehed, ajakirjad, avaldatud on 7 MEM blogi postitust toiduohutuse teemadel, levitati toidulisandi teemalist voldikut. Osaleti Maamessil, kus tutvustati Seisuga 01.01.2018 oli VTA järelevalve all 15 107 toidu ettevõtet. Ettevõtete arv igal aastal suurenenud (keskmine kasv aastas on 7.5%). 2017. aastaks oli planeeritud 10 788 kontrolli, Tervikliku kvaliteedi-ja protsessijuhtimise süsteemi arendamine toimub vastavalt VTA arenguteekonna kaardile 2017 - 2020järelevalve VTA kavandatule(kättesaadav infosüsteem (JVIS) on kasutusel alates 1. juulist 2014. Erinevatel aastatel on infosüsteemi kasutusulatust edasi arendatud ja Laboritega funktsionaalsust sõlmitud referentteenuste lepingu raames telliti teenust 104768,92 EUR-i eest. Veteriranaar- ja toidulaboratooriumi ning Põllumajandusuuringute keskuse investeeringuid seadmetesse rahastati 1150766,63 EUR 1. Alustati EMÜ poolt läbiviidavat kaheaastast uuringut "Metitsilliinresistentsete stafülokokkide põhjustatud infektsioonide levimus veistel ja koertel Eestis" (25000 EUR, seda Kokku tellitud riskihindamisüksuselt 2017 a ekspertarvamusi 7, riskiprofiile 1, rakendusuuringuid 2 (tulemused Toiduohutuse onseiret kättesaadavad teostati järgmises mahus: taimekaitsevahendite jäägid (334 proovi/3 mittevastavat), muud Sisekliima määruse eelnõu ootab Eesti keskkonnastrateegia kooskõlastamisele saatmist. aastani 2030 Sisend MKM-le määruse eelnõu osas saadetud (sh keemiliste ainete piirnormide tabel). Määruse eelnõu on MKMs Uuendatud info onmajasisesel avalikustatud SoM-i ja TA kodulehtedel ja Facebookis. Valmimisel on TA uus koduleht ja koos sellega uus kodulehe visioon. Töö jätkub Koostatud hinnang keskkonnareostuse osas endise Kalinini tehase territooriumil ja lähialal on edastatud huvitatud osapooltele. Koostatud hinnang keskkonnareostuse osas Sonda- Tapa raudtee piirkonnas. JÄRELEVALVE: I poolaastal- läbi vaadatud projektide arv 120, valmis ehitistele hinnangu andmine 53, II Eestis teostati 2017. aastal riiklikku Eesti keskkonnastrateegia välisõhu kvaliteedi seiret kuues aastani 2030 automaatses linnaõhu seirejaamas (Tallinnas Kesklinn, Õismägi ja Põhja-Tallinn, lisaks Kohtla-Järve, Narva ja Tartu) ja kolmes automaatses taustajaamas (Lahemaa, Vilsandi, Saarejärve). 2017. aastal avaldati uuring Eesti keskkonnastrateegia Välisõhu strateegiline aastani 2030 mürakaart maanteelõikudes, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas https://www.mnt.ee/sites/default/file s/elfinder/article_files/akukon_1606 91- 1_valisohu_strateegiline_murakaar t_maaneeloikudes_-_seletuskiri.pdf Uute välisõhu siseriiklike Eesti keskkonnastrateegia piirnormide väljatöötamise projekt aastani 2030 on lõpetatud, ettepanekud Keskkonnaministeeriumile esitatud, projekti aruanded on esitatud www.envir.ee. Riikliku õhukvaliteedi juhtimissüsteemi aruanne koostatud, andmed edastatud EK- le.  Õhusaaste pidevmõõtmised Eesti keskkonnastrateegia toimuvad ööpäevaringselt järgmiste aastani 2030 saasteainete osas: SO2, NO2, O3, CO, PM10, PM2,5. Lisaks mõõdetakse Tallinnas Õismäel benseeni sisaldust ning Narvas ja Kohtla-Järvel H2S sisaldust, lisaks mõõdetakse Kohtla-Järvel NH3 sisaldust. Kauglevi seirejaamades toimuvad õhusaaste pidevmõõtmised ööpäevaringselt järgmiste saasteainete osas: SO2, NO2, O3, PM2,5, Lahemaal mõõdetakse lisaks CO ja Hg sisaldust. Linnaõhu seirejaamades toimuvad õhusaaste pistelised mõõtmised vastavalt ettenähtud mõõtmissagedusele järgmiste saasteainete osas: PM10 filtritele; As, Cd, Ni, Pb, PAH segu sh benso(a)püreen PM10 fraktsioonist, PAH ja b(a)p gaasifaasist, benseen. Pistelised mõõtmised kauglevi seirejaamades toimuvad vastavalt ettenähtud mõõtmissagedusele Lahemaa seirejaamas järgmiste Piirkondade välisõhu kvaliteet Eesti keskkonnastrateegia hinnatud. Tartu alustas välisõhu aastani 2030 parandamise tegevuskava koostamist Lõhnakavasid koostasid Muuga Sadama territooriumil paiknevad käitised. SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse poolt viidi läbi RKAS-i tellitud „Õppeasutuste sisekliima seireprogramm“. EMÜK viis üheksateistkümnes koolis, igas koolis kümnes ruumis, läbi sisekliima mõõdistusi. RKASe eesmärk oli saada sisekliima olukorrast ülevaade ja võimalikud juhtnöörid probleemide parendamiseks, harida hoone kasutajaid (õpilased ja koolipere) sisekliima olulisuse seisukohast ja hoonete tehnohooldajaid tehnosüsteeme hooldama parimal võimalikul moel, mis tagab parima võimaliku sisekliima pidades silmas Siseriiklikke kemikaaliohutust puudutavaid õigusakte 2017.a ei muudetud. EL-i õigusaktide väljatöötamistel osaletud ning Eesti seisukohad esitatud Eesti seisukohad esitatud ja kaitstud. Korraldatud REACH- määruse riski juhtimise ekspertkoosolek (RiME) Eestis. Osaletud ECHA biotsiidikomitee analüütiliste meetodite ja füüsiko- keemiliste omaduste töörühma ning tõhususe töörühma kohtumisel, kus võeti vastu teadmiste põhised seisukohad 25 biotsiidi toimeaine kohta ning 3 esimese biotsiidi Liidu loa kohta. Töörühmades toimus 10 e- konsultatsiooni, millest kahes Osaletud BRS COPi reginaalkohtumisel ja kolmik BRS COP-l. Eesti eesistumisel osaletud WPIEI meeskonna töös. Täidetud OPCW küsimustik, milles uuriti CWC (keemiarelv) Avalikkuse rakendatud ja sihtgruppide teadlikkust tõsteti teabepäevadel, lisaks avaldati TA kodulehel valdkonna infomaterjale. SOMi poolt läbi viidud kemikaaliohutuse teabepäev kosmeetikasektorile. TA koostöös TI-ga viis läbi REF5 projekti (TA ja TI ametnikud käsitlesid ohutuskaartide temaatikat). Andmed TA kodulehel on pidevalt REACH kasutajatoe veebileht uuendatud. Täiendatakse pidevalt REACH-määruse ja sellega seonduvate määruste muudatustest tulenevalt. Täiendatud BPR kasutajatoe Kõik REACH, CLP ja biotsiidide kasutajatoele esitatud küsimused on õigeaegselt ja ammendavalt vastatud ning kemikaalikäitlejad nõustatud nii e-posti kui ka telefoni teel. Alustatud dietüüloksalaadi klassifikatsiooni ja märgistuse harmoneerimise (CLH) protsessiga. 4,4 MDI hindamise järeltegevused. Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) korraldatud koosolekul “R4BP 3.10 Testing Meeting” anti Terviseameti poolne sisend vastavalt biotsiidimääruse (EL) nr 528/2012 On tehtud koostööd TÜ ekspertidega. 2017. aasta lõpus viidi läbi OECD poolne järelhindamine Eesti kontrollasutuse (Eesti Akrediteerimiskeskus) vastavuse ja hea laboritava põhimõtete kohaste inspekteerimiste läbiviimise Komisjonide ja ekspertgruppide töös leitud lahendused kemikaaliohutuse valdkonna küsimustes. Piiripealsed tooted on määratletud (13 toodet). Ärianalüüs on läbi viidud. Ärianalüüsist selgus, et kõige mõistlikum on luua kemikaalide register KeMi hallatavasse infosüsteemi KOTKAS. Järelevalve REACH, CLP, PIC määruste, direktiivi 2004/42/EÜ (LOÜ), määruse 528/2012/EL (biotsiidid) ja määruse nr 648/2004/EÜ Turujärelevalve (detergendid) on korraldatud vastavalt turujärelevalve programmile. Euroopa Komisjonile koostatud ja esitatud turujärelevalve toimimise aruanne 2014-2016 (biotsiidide, detergentide ja LOÜ-de osas). Osaletud ECHA Foorumi kahel plenaaristungil, ECHA Foorumi biotsiidide töörühmas (BPRS), ECHA Foorumi alamtöörühmade "Piirangud" ja "Ained toodetes" töös. Töö jätkub. 1.Sihtuuring "Fosfori sisaldus Eestis turustatavates detergentides". 2. ECHA Foorumi järelevalve projekt REF-5 "Laiendatud ohutuskaartide kontroll". 3. Pakendi vastavuse kontroll CLP määruse alusel. Määrus "Tervisekaitsenõuded lasteluttidele", viidi vastavusse toote nõuetele vastavuse seadusega ning Eesti Standardikeskuse esitatud märkustega. Määrus jõustus 04.06.2017. Töötati välja RTS rakendusaktide kavandeid. Määruste kavandite koostamine jätkub 2018. aastal. "Nõuded ilu- ja isikuteenuse osutamisele" määruse kavandit täiendatud ka vastavalt ilusalongide Euroopa standardi eelnõule ja RTerS-i kooskõlastusringilt tulnud kommentaaridele. Sotsiaalministri määruse "Tervisekaitsenõuded lasteluttidele" eelnõu menetlemine ja jõustamine 04.06.2017 2017. aastal osaleti komisjoni kosmeetikatoodete alalise komitee ja töörühma kohtumistel ning esitati Eesti seisukohad määruse sätete muutmise osas. 10. oktoobril 2017 viidi läbi kosmeetikatoodete teabepäev. Uuendatud artiklit tooteohutuse ja kosmeetikatoodete valdkonnas TA kodulehel. Elanikkonda on teavitatud turult kõrvaldatud ohtlikest toodetest. TA turujärelevalve programm 2018 koostatud ja esitatud MKMile. Turujärelevalve toimimise kohta aruanne 2014-2016 EK-le esitatud. Järelevalve on teostatud ohuprognoosi alusel. Kontrollitud (keskkond/toitlustamine): I poolaastal - 426/303, II poolaastal - 328/226. Olukorda on hinnatud, ohutegurid on välja selgitatud, vajalikud meetmed on rakendatud ning huvigrupid on nõustatud. Järelevalve vastavalt 2017. a turujärelevalve programmile korraldatud. Kontrolliti kokku 1265 toodet, millest 359 (28%) ei vastanud nõuetele. Laboratoorselt katsetati 218 toodet, millest 19 (9%) ei vastanud nõuetele. Kosmeetika määruse art.23 andmed on kogutud (sh ICSMS Euroopa Komisjonile aruanne loomkatsete läbiviimise kohta aastatel 2015-2016 kosmeetikatoodete valdkonnas ja andmed kosmeetikatoodetes kasutatavate nanomaterjalide kohta esitatud. Valmis uuring "Pesupesemisvahendites ja nõudepesuvahendites oleva fosfori sisalduse uurimine" ja Sihtuuring Kokku kontrolliti 79 toodet, nendest 30% ei vastanud nõuetele. Läbi viidud sihtuuringud: Põlevkivi kasutamise riiklik 1. "Solaariumites UV- arengukava 2016-2030 Meede kiirgusintensiivsuse mõõtmine". 2.3. 2. „Asenduskoduteenuse vastavus tervisekaitsenõuetele“ 3. „Trammiliiklusega seotud vibratsioonitasemete mõõtmised Tallinnas peale trammitee rekonstrueerimist”. 4. Koostatud ja esitatud KIK-le projekti taotlused: Metoodika väljatöötamine ja rakendamine välisõhuseisundi ning lapseea Koostatud lähteülesanne ja edastatud Viimsi vallale. Hetkel otsib KOV võimalikke finantsallikaid. KTA raport on koostatud ja edastatud huvitatud osapooltele ning avalikustatud TA kodulehel. Valmimisel on TA uus koduleht ja koos sellega uus kodulehe visioon. Töö jätkub 2018.a. Valminud keskkonnatervise riskide hindamise juhendi mustandis on otsust puudutav peatükk. Juhend on edastatud ametis huvitatud osapooltele. Töö jatkub 2018.a 1. Alustatakse 2018. aastal; 2. Kinnitatud on protokollivormid: koolieelse lasteasutuse toitlustamise protokoll; tervishoiu- ja hoolekandeasutuse toitlustamise protokoll; kinnipidamisasutuse protokoll; laevapereliikme laeval Nakkushaiguste seire süsteem toimib. Rakendatud kolm nakkushaiguste seire süsteemi põhisuunda: rutiinne seire, laiendatud seire (gripp, pnemokokk, gonokokk, tervishoiu teenuste osutamisega seotud nakkushaigused jm) ja spetsiifiline seire (uuringud ja projektid). Nakkushaiguste esinemise trendid on määratud. Nakkushaiguste infosüsteemi (NAKIS) andmeid esitatakse läbi Tervise infosüsteemi (TIS). NAKIS-le esitatavate andmete koosseis ja nende edastamise kvaliteet vastavad ECDC nõuetele. Andmed nakkushaiguste kohta on avaldatud TA kodulehel ja teavitatud koostööpartneritele. Pneumokoki serotüüpide, lõtvade havatuste (AFP), polio, leetrite, punetiste ja gripi laboratoorne seire on korraldatud. Nakkushaiguste molekulaardiagnostika uuringute spekter/skaala on laiendatud (sh väliskeskkonna uuringute teostamine). Loodud kohapealne valmisolek ja/või vajadusel sõlmitud kokkulepped teiste laboritega harva esinevate ja taas ilmunud nakkushaiguste laboratoorseks diagnoosimiseks (sh laiendatud läbiviimiseks). Nakkushaiguste kohta on infomaterjalid koostatud ja avadatud TA kodulehel. Teavitus- ja küsitluskampaaniad on läbi viidud. TA immuniseerimise veebileht on kaasajastatud. Vaktsiinide ja immuunglobuliinide kogused riikliku immuniseermiskava täitmiseks on immuunprofülaktika ekspertkomisjonis määratud ja õigeaegselt hangitud. Proovide võtmine seire raames toimus plaani järgi (994 proovi/ 9 positiivset). Zoonoossest haigusetekitajatest põhjustatud haigustest inimestel Eestis on esikohal kampülobakterenteriit, millele järgneb salmonelloos.Salmonella seire loomses toidus näitab, et Eestis on sealiha kõige rohkem Salmonella- ga saastunud. Seega võib järeldada, et sead on Eestis kõige olulisem Salmonella-ga saastunud loomaliik. Campylobacter-i seire tulemuste põhjal võib järeldada, et Campylobacter-i levimus Eesti broilerilihas on väga madal. On avaldatud ülevaade Vabariigi Valitsuse immuniseerimiskava täitmisest tegevusprogramm 2015–2019 2017. aastal Tervishoiuteenuste osutamisega seotud nakkuste jaoks vajalikud seadusemuudatused on planeeritud 2018.aastasse. Eesti eesistumise raames saavutati EPN-i veterinaarravimite ja ravimsööda valdkondades uute EL määruste eelnõudele mandaadid Nõukogust triloogideks. 2017.a moodustati eesistumise AMR seminari korraldamise raames mitteametlik koostöövõrgustik. Töörühma loomine planeeritud 2018. Koostatud ülevaade antimikroobse resistentsuse seire kohta Eestis 2012-2016.a. Tegemist on olulise dokumendiga, mida kasutavad arstid (sh. infektsionistid ja mikrobioloogid), üliõpilased ja meie teised koostööpartnerid. Avalikustatud TA kodulehel. AMRi teemaline info asub hetkel erinevate asutuste kodulehtedel (VTA, MEM, EMÜ). Ühise AMR-i teemat käsitleva kodulehe tegemine on ressursipuuduse tõttu edasi lükatud. Tegevuskava „Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2017–2021“ raames ettenähtud koolitused on läbiviidud.Need viidi läbi ühe osana "Teadmussiirde pikaajalise programmi loomakasvatuse tegevusvaldkonna programmist", kus käsitleti ka muid teemasid. Infopäevi viidi läbi 13 tk, kogumaksumusega 22100 EUR (ei kajastu 2017a kulude reas). Infomaterjalid loomakasvatajatele- „Teadmussiirde pikaajalise programmi loomakasvatuse tegevusvaldkonna programm“- 15 ravijuhist loomakasvatajatele.  AMR referentlabori tegevus on edasi lükatud rahastamise puudumise tõttu. koostatud "Antimikroobse resistentsuse ülevaade Eestis, sh omafinantseering 8727 012-2016", avaldatud Terviseameti kodulehel. Probleemid n arutatud ühistel nõupidamistel (TA, VTA). Zoonoosset päritolu haigestumine ja tekitajate AMR on analüüsitud, koostööpartner (VTA) teavitatud. Salmonella ja Campylobacter'i tundlikkus on uuritud vastavalt 2017. aastal kokku uuriti 243 isolaatide antibiootikumiresistentsust. Seire tulemused näitavad, et võrreldes 2015 aastaga nuumsigade umbsooltest isoleeritud E.coli-de resistentsete isolaatide arv on vähenenud. Multiresistentsete isolaatide osakaal on vähenenud 18,7% võrra. Resistentsuse tase Euroopa antibiootikumipäeva läbiviimise raames on elanikkonna teavitamise üritused läbiviidud. Asjakohane infomaterjal on avaldatud kodulehel. Uuring on läbi viidud ja tulemused avalikustatud TA kodulehel. Uuring on läbi viidud ja tulemused avalikustatud TA kodulehel. 2017.a teadus- ja rakendusuuringuid ei planeeritud. Alustati uuringu "Metitsilliinresistentsete stafülokokkide levimus, antibiootikumiresistentsus ja levikuteed veistel ja koertel Eestis“ läiviimist. Uuring lõpeb 2018.aastal. Elektroonilise andmekogu loomine põllumajandus- ja lemmikloomadel ravimite kasutamise kohta on lükkunud edasi, kuna oodatakse EL valdkonda (vet.ravimid ja ravimsööt) reguleerivate määruste vastuvõtmist. IV valdkond Tervislik eluviis AE 4. Rahvastiku kehaline aktiivsus on suurenenud, toitumine on muutunud tasakaalustatumaks ja riskikäitumine on vähenenud Vastutaja Kaas- Nr Eesmärk/Meede/ Tegevus Indikaator/Tulemus aastaks 2020 EA liik COFOG (org) vastutaja AE 4 / eelarve kokku M 1 Rahvastiku kehalise aktiivsuse suurendamine Liikumisharrastusega regulaarselt tegelevate 16–64-aastaste isikute osakaal Allikas: Tervise Arengu Instituut, tervisekäitumise uuring 4.1.1. Elanikkonna liikumisalase teadlikkuse suurendamine ja Igal-aastal on läbi viidud liikumisaseid 20 08 KuM erinevate liikumisharrastuse projektide toetamine teavituskampaaniad, on toetatud maakondlikke spordiinfokeskusi, üleriigilisi liikumisharrastuse programme jne, on toetatud liikumisharrastusürituste läbiviimist 4.1.1.1. Euroopa Liidu spordinädala elluviimine Euroopa Liidu spordinädala raames tegevuste 20 08 KuM elluviimine 4.1.1.2. Maakonna spordiliitude toetamine Maakonna spordiliidud on toetatud 20 08 KuM 4.1.2. Liikumist toetava keskkonna edendamine On loodud liikumist toetav keskkond KuM MkM 4.1.2.1. Ujumise algõpetuse läbiviimise toetamine koolides Üle-eestiliselt on toetatud ja läbi viidud 2. klassi KuM (Tallinnas 3. klassi) õpilastele kohustusliku ujumise algõpetus 4.1.2.2. Liikumisprogrammi väljaarendamine Eesti koolidele Liikumisprogramm on Eesti koolidele välja arendatud ja HTM KuM rakendatud SoM* 4.1.2.3. Eesti Koolispordi Liidu liikumisharrastuse toetamine, Eesti Koolispordi Liidu liikumisharrastus on toetatud, 20 08 KuM eesmärgiga parandada ja laiendada koolides liikumisharrastust on laiendatud liikumisharrastust 4.1.2.5. Tööandjatele suunatud finantsiliste või muude stiimulite Tööandjatele suunatud finantsilised või muud stiimulid on RaM SoM, KuM väljaselgitamine liikumist edendavate meetmete välja selgitatud ja vajadusel õiguslikud alused on rakendamiseks ja vajaduse korral selleks õiguslike kehtestatud aluste kehtestamine (maksusoodustused, sh erisoodustusmaksu kaotamine töötajate liikumisaktiivsust edendavate meetmete elluviimisel) 4.1.3. Tervislike ja sportlike eluviiside propageerimine On kasvanud regulaarselt ja eesmärgistatult kehaliste KuM erinevates sihtrühmades harjutustega tegelevate ja tervisedenduslikult teadlike inimeste hulk erinevates elanikkonna sihtrühmades 4.1.3.1. Noorte püsi- ja projektlaagrite ning õppurspordi Noortele on tagatud tingimused tervistavaks puhkuseks HTM* korraldamise toetamine. ja tegelemiseks spordiga 4.1.3.2. Tervislike ja sportlike eluviiside propageerimine On kasvanud regulaarselt ja eesmärgistatult kehaliste KaM* ajateenijate seas ja Kaitseliidu eriorganisatsioonides harjutustega tegelevate ja tervisedenduslikult teadlike (Kodutütred ja Noored Kotkad). inimeste hulk 4.1.3.3. Liikumisharrastustega tegelemiseks võimaluste loomine On koostatud ja rahastatud toetuslepingud SoM erivajadustega inimestele ja nende liikumisharrastuse erivajadustega inimeste liikumisharrastusega tegevuste toetamine. tegelevatele organisatsioonidele 4.1.4. Liikumisharrastusega tegelevate treenerite, õpetajate ja Liikumisharrastusega tegelevatele treeneritele, 20 08 KuM harrastajate koolitamine õpetajatele ja harrastajatele on läbi viidud koolitused. Osalejaid vähemalt 500 inimest aastas (a 8 tundi) 4.1.5. Liikumisharrastusega tegelevate treenerite, õpetajate ja Välja on töötatud metoodilised nõuanded 20 08 KuM harrastajate koolitamine; liikumisharrastuse teemaliste liikumisharrastusega tegelemiseks - brošüürid, ajakiri koolitusmaterjalide väljaandmine "Liikumine ja sport", raamatud 4.1.6. Sihtasutus Eesti Antidoping toetamine Inimeste teadlikkus on tõusnud keelatud ainete 20 08 KuM kasutamisega seonduvatest tagajärgedest 4.1.7. Noorsportlaste tervisekontrolli korraldamine EHK: Tervisekontrolli läbinud 10 000 noorsportlast 51 07 EHK aastas; KuM: Koostöös Spordimeditsiini SAga on läbi viidud sportlaste tervisekontrollid 20 08 KuM EHK 4.1.8. 0 Spordistatistika on kogutud ja avaldatud, uuringud on 20 08 KuM HTM* läbi viidud ja tulemused avaldatud. Regulaarselt on andmed kogutud spordiorganisatsioonide kohta (harrastajad ja treenri, tulud-kulud) 4.1.8.1. Regulaarselt andmete kogumine spordiobjektide, Regulaarselt on andmed kogutud spordiobjektide, 20 08 KuM HTM* spordiorganisatsioonide ja nende harrastajate kohta spordiorganisatsioonide ja nende harrastajate kohta 4.1.8.2. Liikumisharrastuse iga aastase uuringu läbi viimine Liikumisharrastuse iga aastase uuringu on läbi viidud ja KuM tulemused avaldatud M 2 Rahvastiku toitumisharjumuste parandamine 16–64-aastaste ülemäärase kehakaaluga elanike osakaal püsib stabiilne Allikas: Tervise Arengu Instituut, tervisekäitumise uuring 4.2.1. Toitumise ja liikumise rohelise raamatu heaks kiitmine ja Toitumise ja liikumise rohelises raamatus kavandatud 20 07 SoM** TAI, MeM elluviimise koordineerimine toitumise meetmed on ellu viidud ja aruanne valitsusele esitatud 4.2.2. Elanikkonna teadlikkuse suurendamine tasakaalustatud Toitumise teemalised teavitustegevused on läbiviidud - 20 07 TAI SoM ja täisväärtuslikust toitumisest teavitusi meedias ning paikkondlike projektide ja erinevatele sihtgruppidele suunatud infomaterjalide kaudu. Parima koolisöökla konkursi läbiviimine. MeM* 4.2.2.1. Imikute rinnapiimaga toitmise ning imikute ja väikelaste Rinnaga toitmise edendamise Eesti komitee poolt SoM** tasakaalustatud toitumise edendamine planeeritud tegevused on läbi viidud. 4.2.3. Tasakaalustatud ja mitmekesist toitumist toetav Keskkond on muutunud tasakaalustatud ja mitmeksesist SoM** TAI, RaM keskkond - toidu koostise parendamine, vastutustundlik toitumist toetavamaks toiduturundus, tervislike toitumisvalikute soodustamine MeM* 4.2.3.1. Koolilõunaprogrammi toetamine On tagatud toetus 100% põhikooli õpilastele 20 09 HTM 4.2.3.2. Koolikavad Koolides ja lasteaedades jätkub teatud toidugruppide 20 04 MeM pakkumine erinevate koolikavade raames 4.2.3.2.1. Koolipiimakava jätkamine Koolides ja lasteaedades jätkub piima- ja piimatoodete 40 04 MeM pakkumine koolipiimakava raames 4.2.3.2.2. Koolipuuvilja- ja köögivilja kava jätkamine Koolides ja lasteaedades jätkub puu- ja köögiviljade 40 04 MeM pakkumine koolipuuvilja- ja köögivilja kava raames 4.2.4. Toitu, toidutootmist ja -valmistamist käsitleva teabe Toitu, toidutootmist ja -valmistamistest on tarbijaid 20 04 MeM** TAI levitamine tarbijatele (sh lastele ja õpilastele) teavitatud MeM* 4.2.5. Toitumise andmekogu haldamine ja arendamine; On tagatud toitumise andmekogu arendamine; on läbi 20 07 TAI SoM koolituste väljatöötamine ja läbiviimine viidud toitumisalased koolitused ning osutatud nõustamisteenuseid 4.2.6. Järelevalve süsteemsuse ja tulemuslikkuse tagamine Rahvatervise seaduse alusel kehtestatud toitlustamist TA* SoM rahvatervise seaduse alusel kehtestatud toitlustamist reguleerivate õigusaktidele vastavus on tagatud reguleerivate õigusaktidele vastavuse osas 4.2.7. Uuringute läbiviimine toidu tarbimisharjumuste ja Uuringud toidu tarbimisharjumuste ja ostueelistuste 20 04 MeM ostueelistuste väljaselgitamiseks väljaselgitamiseks on läbi viidud 4.2.8. Toitumisalase statistika kogumine, uuringute läbi viimine Toitumisalane statistika on kogutud ja avaldatud, 20 07 TAI SoM ja analüüside/ülevaadete koostamine uuringud on läbi viidud ja analüüsid/ülevaated on koostatud ning tulemused on avaldatud 4.2.8.1. Rahvastiku teatud mikrotoitainete uuringu Rahvastiku teatud mikrotoitainete (biomonitooring) 20 04 MeM TAI (biomonitooring) läbiviimine eesti rahvastiku seas põhiuuring (aastatel 2017-2018) ja lisauuringud (aastatel (aastatel 2017-2018) Lisaks 2019-2020 põhiuuringule 2019-2020) on läbi viidud ning tulemused on avaldatud järgnevad jätkuuuringud (riskihinnangud) 4.2.8.2. Euroopa laste rasvumise uuringu läbi viimine Euroopa laste rasvumise uuring on läbi viidud ja TAI* SoM tulemused on avaldatud 4.2.8.3. Toitumise- ja liikumise ülevaate koostamine (2019. Toitumise- ja liikumise ülevaade on koostatud (2019. TAI SoM aastal) aastal) ja avaldatud 4.2.8.4. IDEFIX/ifamily teadusuuringu läbi viimine IDEFIX/ifamily teadusuuring on läbi viidud ja tulemused TAI* SoM avaldatud M 3 Alkoholist tingitud kahjude vähendamine tervisele ja ühiskonnale Alkoholi tarbimine püsivalt alla 8 liitri absoluutset alkoholi elaniku kohta aastas Allikas: Konjunktuuriinstituut 4.3.1. Alkoholipoliitika rohelise raamatu elluviimise Alkoholipoliitika rohelises raamatus kavandatud SoM* MeM, MkM, koordineerimine meetmed on ellu viidud ja aruanne valitsusele esitatud SiM, JuM, HTM, KuM, RaM 4.3.2. Alkoholi reklaami ja kättesaadavust reguleerivate Õiguslik alus alkoholireklaami piiramiseks ja alkoholi SoM* MkM, MeM, õigusaktide muutmine kättesaadavuse vähendamiseks on loodud SiM, JuM, HTM, KuM 4.3.3. Alkoholimaksustamisel tervisemõjudega arvestamine Alkoholi maksustamise mõjud on hinnatud SoM* RaM 4.3.4. Elanikkonna teadlikkuse tõstmine alkoholikahjust, Läbi on viidud alkoholi liigtarvitamist ennetavaid 20 07 TAI SoM tarvitamise riskidest ja vähendamise võimalustest turunuskampaaniaid ja teavitustegevusi, toimib veebipõhine nõustamine ning info jagamine 40 07 TAI 4.3.5. Alkoholi liigtarvitamise ennetamise, varajase avastamise, Alkoholi liigtarvitamise varase avastamise ja nõustamise TAI* SoM* lühinõustamise ja sõltuvusravi teenuste arendamine ja teenus on välja töötatud ja esmatasandi tervishoidu osutamine programmi "Kainem ja tervem Eesti" raames integreeritud, alkoholisõltuvuse ravi ja rehabilitatsioonisüsteemi alused on välja töötatud ja piloteeritud. 40 07 TAI* Tagatud on taastusabi teenus kinnipeetutele JuM* Kinnipeetavatele isikutele on näidustuste korral tagatud alkoholisõltuvusega kaasnevate ärajäämanähtude ja võõrutussümptomite ravi ning taastusabi teenus 4.3.6. Järelevalve alkoholiseaduse täitmise tõhustamine, sh Järelevalve tõhustamiseks on meetmed välja töötatud ja SiM (PPA)*, MeM, MkM, alaealistele alkoholimüügi kontrollimeetmete keelu ellu rakendatud VTA, TKA, RaM täitmise rakendamise üle MTA 4.3.6.1 Kohalike omavalitsuste võimestamine alkoholipoliitika Kohalikele omavalitsustele on tagatud ligipääs SoM* TAI jõustamisel läbi juhendmaterjali kaasajastamise ja ajakohasele abimaterjalile alkoholipoliitika jõustamisel, koolituste ning vastutustundliku alkoholimüüja koolituse löbi on viidud koolitused kohalikele omavalitsustele ning kättesaadavaks tegemine tagatud vastutustundliku alkoholimüümise koolituspaketi pakkumine 4.3.7. Alkoholi salaturu vähendamine ning kontrolli- ja Salaturu osakaal on vähenenud MTA* RaM järelevalvemeetmete rakendamine selleks, et avastada võimalikult palju alkoholi ebaseadusliku käitlemise juhtumeid ja vähendada salaturu osakaalu 4.3.8. EL eesistumise raames kõrgetasemelise Kõrgetasemeline alkoholikonverents on läbi viidud SoM* alkoholikonverentsi korraldamine 4.3.9. Alkoholi tarvitamisega seotud statistika kogumine, Alkoholi tarvitamisega seotud statistika on kogutud ja SoM TAI uuringute läbi viimine ja analüüside/ülevaadete avaldatud, uuringud on läbi viidud ja analüüsid/ülevaated koostamine on koostatud ning tulemused on avaldatud 4.3.9.1. Alkoholi aastaraamat on koostatud ja avaldatud Alkoholi aastaraamat on koostatud ja avaldatud 20 07 TAI 4.3.9.2. Alaealisele alkoholi kättesaadavust käsitleva Testostlemised on igal teisel aastal läbi viidud ja 20 07 TAI testostlemise uuringu läbiviimine tulemused on avaldatud 4.3.9.3 EL ühisprojektis (JA RARHA - Joint Action on Reducing EL ühisprojektis on osaletud SoM* TAI Alcohol Related Harm jätk) osalemine  M 4 Tubakast tingitud tervisekahjude vähendamine tervisele ja ühiskonnale 16–64-aastaste igapäevasuitsetajate osakaal Allikas: Tervise Arengu Instituut, tervisekäitumise uuring 4.4.1. Tubakapoliitika rohelise raamatu elluviimise Tubakapoliitika rohelises raamatus kavandatud meetmed SoM* koordineerimine on ellu viidud ja aruanne valitsusele esitatud 4.4.2. Tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu Tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu on välja SoM* väljatöötamine ja rakendamine. Uue tubakatoodete töötatud ja rakendatud direktiivi aruteluprotsessis osalemine ja direktiivi ülevõtmine Eesti õigusruumi 4.4.3. Tubakatarvitamise ja inimeste tubakasuitsuga Tubaka tarvitamine ja inimeste kokkupuude 20 07 TAI SoM kokkupuute vähendamisele suunatud ennetus- ja tubakasuitsuga on vähenenud teavitustöö 4.4.4. Tubakast loobumise nõustamissüsteemi arendamine Teenuse kättesaadavus on paranenud 20 07 TAI SoM ning nõustamisteenuste tutvustamine ja pakkumine 4.4.5. Tubakatoodete salaturu vähendamine ning läbi Tubakatoodete hulk salaturul on vähenenud MTA* RAM* kontrollitegevuse ja muude meetmete avastatud tubakatoodete ebaseadusliku käitlemise juhtumite arvu ja kinnipeetud koguste suurendamine 4.4.8. WHO tubaka tarbimise vähendamise raamkonventsiooni WHO tubaka tarbimise vähendamise raamkonventsiooni SoM* aruande koostamine aruanne on koostatud 4.4.6. Tubakatarvitamisega seotud statistika kogumine, Tubakatarvitamisega seotud statistika on kogutud ja TAI SoM uuringute läbi viimine ja analüüside/ülevaadete avaldatud, uuringud on läbi viidud, analüüsid/ülevaated koostamine on koostatud ning tulemused on avaldatud 4.4.6.1. Tubaka aastaraamatu on koostamine ja avaldamine Tubaka aastaraamat on koostatud ja avaldatud 20 07 SoM TAI M 5 Narkootiliste ainete tarbimise ennetamine ja vähendamine ning kahjude vähendamine tervisele ja ühiskonnale Narkosurmade arv Allikas: Tervise Arengu Instituut 4.5.1. Erinevate haldusalade vahelise toimiva sõltuvusravi ja Kirjeldatud on süsteemi kontseptsioon ja välja töötatud SoM* SiM, JuM* sõltuvusvastase taastusabi süsteemi loomine, vastava on vastavad õigusaktid ning süsteem on rakendunud õigusloome arendamine 4.5.2. Seadusandluse täiendamine ning selle rakendamine Täiskasvanute rehabilitatsiooni regulatsiooni SoM* TAI narkomaania ravi-, taastusabi- ja järelteenuste ning väljatöötamine. Ennetus-, ravi jarehabilitatsiooni nõustamis- (sh. kahjude vähendamise) teenuste miinimumnõuded on välja töötatud, kehtestatud ja väljaarendamisel ja pakkumisel rakendatud 4.5.3. Isikustatud narkomaaniaravi andmekogu loomine, mille Loodud on isikustatud narkomaaniaravi andmekogu, SoM TAI andmeid on võimalik kasutada adekvaatse ülevaate mille andmeid on võimalik kasutada adekvaatse saamiseks narkomaania olukorrast riigis ja sekkumiste ülevaate saamiseks narkomaania olukorrast riigis ja planeerimisel sekkumiste planeerimisel 4.5.4. Narkomaania, narkootikumide (sh uute psühhoaktiivsete Narkomaania ja narkootikumide alane teadlikkus on 20 07 TAI SoM ainete) alase teadlikkuse tõstmine ühiskonnas tervikuna tõusnud nii riskirühmades kui ühiskonnas tervikuna. 82% ja riskirühmades kooliõpilastest peab illegaalsete uimastite (kanep, ecstasy, amfetamiin) proovimist keskmiseks või suureks riskiks (2011. aastal oli vastav näitaja 78%). Valminud on tõenduspõhistest programmidest koosnev kuluefektiivne ja terviklik ennetussüsteem, mis katab nii tavaelanikkonda kui riskirühmi 4.5.5. Narkomaania ennetamise, kahjude vähendamise, ravi ja Valdkonna spetsialistide koolitusvajadus on kaardistatud SoM* TAI, SiM, JuM rehabilitatsiooniga seotud spetsialiste koolituste (2014) ning on välja töötatud ja rakendatud valdkonna planeerimine ja läbiviimine vastavalt koolitusvajadusele spetsialistide koolitussüsteem. Iga-aastaselt on lähtuvalt koolituskavast planeeritud ja läbiviidud koolitused 20 07 TAI SoM 4.5.6. Narkomaania ravi-, rehabilitatsiooni- ja järelteenuste (sh Abivajajatele pakutakse süsteemselt miinimumnõuetele 20 07 TAI SoM kahjude vähendamise) ning nõustamisteenuste vastavaid teenuseid väljaarendamine ja pakkumine 4.5.6.1. 1. Mitteopiaatse institutsionaalse sõltuvusravi osutamine 20 07 TAI täiskasvanutele ja alaealistele. 2. Institutsionaalse rehabilitatsiooniteenuse osutamine täiskasvanutele ja alaealistele. 3. Nõustamisteenuste osutamine. 4. Kaksikdiagnoosiga patsientidele rehabilitatsiooni ja nõustamisteenuse osutamine. 5. Juhtumikorralduse ja järelteenuste väljaarendamine ja pakkumine 4.5.6.2. Sõltuvuste ravijuhendite koostamine ja uuendamine Sõltuvuste ravijuhendid on koostamine ja uuendatud SoM TAI 4.5.7. Ravi ja sõltuvusvastase taastusabi (rehabilitatsiooni) Uimastisõltlaste ravisüsteem toimib väljaspool vanglaid 20 03 JuM* korraldamine süüdimõistetud uimastiprobleemidega isikutele, kelle vangistus on asendatud ravi või rehabilitatsiooniga 4.5.8. Järelevalve tõhustamine ravi-, sõltuvusvastase Narko- ja taastusravi toimib tervishoiuteenuse osutamist TA* SoM taastusabi teenusepakkujate üle Tervishoiuteenuste reguleerivas seadusandluses sätestatud nõuete kohaselt korraldamise seaduses ja Ravimiseaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiutöötaja poolt (sh ravimi väljakirjutamise nõuete rikkumine) 4.5.9. Ravimite käitlemise järelevalve teostamine sõltuvusravi Järelevalve on tagatud sõltuvusravis/asendusravis RA* (mh metadoonasendusravi) teenusepakkujate üle kasutatavate ravimite nõuetekohase säilitamise, määramise, kasutamise ja teenuse osutamise osas vältimaks nimetatud ravimite sattumist illegaalsesse ringlusesse 4.5.9. Ravimite käitlemise järelevalve teostamine sõltuvusravi Järelevalve on tagatud sõltuvusravis/asendusravis (mh metadoonasendusravi) teenusepakkujate üle kasutatavate ravimite nõuetekohase säilitamise, määramise, kasutamise ja teenuse osutamise osas vältimaks nimetatud ravimite sattumist illegaalsesse ringlusesse TA* SoM* 4.5.10. Narkomaania valdkonnas statistika kogumine, uuringute Narkomaania valdkonna statistika on kogutud ja TAI* SoM läbi viimine ja analüüside/ülevaadete koostamine avaldatud, uuringud on läbi viidud, analüüsid/ülevaated on koostatud ning tulemused on avaldatud 4.5.10.1 Koolinoorte uuringu ESPAD läbi viimine Koolinoorte uuring (ESPAD) on läbi viidud ja tulemused 20 07 TAI on avaldatud 4.5.10.2 Ohutu süstimise ruumide kulutõhususe analüüsi läbi Ohutu süstimise ruumide kulutõhususe analüüs on läbi SoM viimine viidud ja tulemused avaldatud M 6 Vigastuste ennetamine ja vähendamine Surmaga lõppenud õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut 4.6.1. Vigastuste ennetamise ja vähendamise koordineerimine Vigastuste ennetamise alane aruandlus Vabariigi SoM* SiM, JuM, riiklikul tasandil Valitsusele toimub iga-aastaselt. Vigastusalased MkM, HTM, tegevused on planeeritud valdkonnaga seotud RaM; KuM; arengukavadesse ja asutuste tööplaanidesse. Vigastuste Riigikantselei ennetamise rakkerühma tegevused on aastaks 2020 ellu viidud. Valdkonna arendamiseks vajalik asutustevaheline koostöö toimub. 4.6.2. Vigastuste tõhusaks ennetamiseks vajaliku õigusruumi Õigusruum ja kättesaadavad andmed võimaldavad ning SoM*, SiM*, ning andmete kättesaadavuse tagamine. toetavad tõhusat vigastuste ennetamist. JuM*, MkM*, HTM*, KuM*, RaM* 4.6.3. Vigastuste riskitegurite vähendamine, sh elanike Vigastuste riskitegurid on vähenenud, inimeste 20 07 SoM* TAI, EHK, TA, teadlikkuse tõstmine ning abi andmise ja vigastuste teadlikkus ja oskused on vigastuste ennetamiseks ning RA ennetamise oskuste parandamine. abi andmiseks tõusnud. Loodud on võimalused vigastuste ennetamise alase info saamiseks veebist nii üldelanikkonnale kui ka sidusrühmadele. JuM, SiM, PäA, PPA, MkM, HTM, TJA, MNT KuM 4.6.3.1 Liiklusvigastuste ennetamine ja vähendamine MkM MNT 4.6.3.2 Kukkumiste (sh ehitistelt ja tänavatel) ennetamine ja Analüüsitud on kukkumiste põhjusi ja sellele tuginedes SoM TAI, MNT vähendamine on planeeritud tegevused nende ennetamiseks ja vähendamiseks ning neid viiakse ellu. Analüüsitud on hoonete ehitusnõuete puudulikust MkM TJA täitmisest tingitud kukkumiste tagajärjel tekkinud vigastuste põhjusi ning pakutud on lahendused nende vähendamiseks. 4.6.3.3 Uppumiste ennetamine ja vähendamine SiM PäA, PPA, VA, KuM, HTM 4.6.3.4 Tuleõnnetuste ennetamine ja vähendamine SiM PäA 4.6.3.5 Mürgistuste ennetamine ja vähendamine Toimub inimeste ravimiohutuse ja erinevate (sh SoM * TAI inhalantide kasutamisest tulenevate) mürgistuste ennetamise alane nõustamine ja teavitamine. SoM* RA, TA 4.6.3.6 Vägivallast tingitud vigastuste ennetamine ja 20 03 JuM SoM, HTM vähendamine 4.6.3.7 Esmaabialaste oskuste ja teadmiste arendamine Ellu on viidud erinevates sihtrühmades (sõidukijuhid, SoM TAI, MNT elanikkonnas noored, lapsevanemad jne) tegevused esmaabialaste teadmiste parandamiseks. 4.6.3.8 Lapsevanemate teavitamine ning harimine laste Lapsevanemaid teavitatakse erinevate vigastuste SoM RA, TA, EHK vigastuste ennetamiseks. ennetamise kohta (põletuste, mürgistuste, kukkumiste jt õnnetuste ennetamine, sh kemikaalide ja ravimite turvaline hoiustamine). 4.6.3.9 Sidusrühmade (tervishoiutöötajate, sotsiaaltöötajate, Koolitused sidusrühmadele on erinevate vigastuste SoM* TAI lastekaitsetöötajate) koolitamine ja juhendamine ennetamiseks toimunud. vigastuste ennetamise teemadel. 4.6.5. Vigastuste ennetamiseks ja vähendamiseks vajaliku Vigastuste ennetamiseks vajalikku riiklikku järelevalvet SoM*, SiM*, TA, TJA, PPA riikliku järelevalve teostamine. teostatakse. MkM* 4.6.6. Vigastustega seotud statistika kogumine, uuringute läbi statistika on kogutud ja avaldatud, uuringud on läbi TAI* SoM viimine ja analüüside/ülevaadete koostamine viidud, analüüsid/ülevaated on koostatud ning tulemused on avaldatud 4.6.6.1. Vigastuste esmashaigestumise- ja suremuse iga- Vigastuste esmashaigestumise- ja suremuse iga- TAI* aastase analüüsi koostamine aastane analüüs on läbi viidud ja tulemused avaldatud 4.6.6.2. Sõidukijuhi tervisekontrollidega seotud liiklusmeditsiini Sõidukijuhtide terviseseisundiga seotud liiklusmeditsiini MkM* (MNT) SoM valdkonna probleemide kaardistamine ja ulatuse valdkonnas olevad probleemid on kaardistatud ning analüüsimine. Oluliste probleemide tuvastamise korral nende ulatus analüüsitud. Oluliste probleemide lahenduste leidmine, et oluliselt vähenenud tuvastamise korral on pakutud välja lahendused. sõiduvõimekusega mootorsõidukijuhid liikluses ei osaleks. 4.6.6.3. Külmumiste asjaolude on välja selgitamine ning Külmumiste asjaolude on välja selgitatud ning SoM* TAI, PPA analüüsimine. Selle põhjal ettepanekute tegemine analüüsitud. Selle põhjal on tehtud ettepanekud ennetustegevusteks. ennetustegevusteks 4.6.6.4. Vigastuste ennetamiseks vajalike uuringute läbi viimine Vigastuste ennetamiseks vajalikud uuringud on läbi JuM, SiM, PäA, PPA, viidud MkM, HTM, TJA, MNT KuM M 7 Uute nakkusjuhtude ennetamine ja püsiva langustendentsi saavutamine HIV-i/AIDS-i levikus HIVi vertikaalse leviku määr (kui suur osa HIV- nakatunud naistele sündinud lastest on emalt nakkuse saanud) Allikas: Terviseamet 4.7.1. Ravist kõrvale hoiduvate (katkestajate) või ravirežiimi Ravi katkestajate (jälgimiselt kadunud) osakaal kõigist SoM* TAI, SKA, rikkuvate HIV patsientide ravi jätkamiseks vajalike HIV-positiivsetest patsientidest on vähenenud Töötukassa meetmete väljatöötamine 4.7.2. Elanikkonna teadmiste suurendamine HIV nakkusest ja Elanikkonna teadmised turvalisest seksuaalkäitumisest 20 07 TAI SoM selle levikuteedest, turvalist seksuaalkäitumist on kasvanud ja HIV-i nakatunud isikute arv on soodustavate teadmiste, eluoskuste ja hoiakute vähenenud parandamine 4.7.2.1 Riskikäitumise alaste koolituste läbiviimine ajateenijatele, Ajateenijate teadmised riskikäitumisest, sh HIV ja teised 20 02 KaM sh HIV nakkuse ja teiste sugulisel teel levivate haiguste sugulisel teel levivad haigused, on suurenenud ennetamiseks 4.7.3. HIV nakkuse leviku peatamiseks ohutuma Abivajajatele pakutakse süsteemselt miinimumnõuetele 20 07 TAI SoM uimastitarvitamise ja turvalise seksuaalkäitumise alane vastavaid teenuseid ja iga-aastaselt on ARV konsiiliumi kahjude vähendamise, nõustamis- testimis- ja poolt nõustatud viit ravikeskust ning nõustamiskordade raviteenuste pakkumine (sh kinnipeetud isikutele) arv aastas on 15. Kõik ravile allumatud patsiendid on konsulteeritud ning nende juhtumid üle vaadatud ka võimaliku ravimresistentsuse osas. 4.7.3.1 1. Süstlavahetusteenuse ja nõustamise pakkumine. Abivajajatele pakutakse süsteemselt miinimumnõuetele TAI SoM 2. Üledoosidest tingitud surmade ennetamine. vastavaid teenuseid 3. Noorte veebipõhine seksuaalnõustamine. 4. Opiaatsõltlaste metadoon-asendusravi teenuse osutamine. 5. Ravikindlustuseta noorte seksuaalnõustamine. 6. Riskirühmadele seksuaalsel teel levivate infektsioonide diagnostika ja raviteenuse osutamine. 7. Imiku toitesegu soetamise toetamine. 8. Vabatahtliku nõustamise ja HIV testimise teenuse osutamine ning testide verifitseerimine. 9. Juhtumikorraldusteenuse osutamine HIV positiivsetele isikutele. 10. HIV-ga inimeste vaimset tervist ja tööhõivet toetavate nõustamisteenuste osutamine. 11. Spetsialistide koolitamine 12. Integreeritud ARV- ja opiaatsõltlaste metadoon- asendusravi teenuse osutamine. 4.7.3.2 ARV konsiiliumi töö toetamine ARV konsiiliumi poolt on nõustatud kõik ARV ravi 20 07 SoM pakkuvad ravikeskused 4.7.3.3 1. Kinnipeetavatele HIV testimine – esmane testimine 1. Kõiki kinnipeetavaid on HIV suhtes testitud. JuM* vanglasse tulles, edaspidi regulaarselt igal aastal. 2. Selgitustöö on tehtud. 2. Vanglas testitud positiivsete proovide puhul 3. Kinnipeetavatele on nõustamine ja vajalik ravi kinnipeetava nõustamine ja selgitustöö. kättesaadav. 3. HI-viiruse kandjatele on tagatud vajalikud tervishoiuteenused ja ravi. 4.7.3.4 Esmatasandi tervishoiu rolli suurendamine HIV-testimise, HIV-testimise ja nõustamise teenus on kättesaadav SoM* nõustamise ja raviteenuste pakkumisel kõikidele, kes seda vajavad 4.7.4. Antiretroviirus- (ARV-) ravimite kättesaadavuse Ravivajajatele on ARV-ravi järjepidevalt kättesaadav 10/30 07 SoM TA tagamine, sh riigihangete planeerimine ja läbiviimine ning ravimite tarnimise korraldamine kokkulepitud ravikeskuste võrgustikku 4.7.5. HIV-positiivsete patsientide andmekogu toetamine, HIV-positiivsete patsientide andmekogu sisaldab 20 07 SoM** Eesti riikliku andmekogu loomine kvaliteetseid ja ajakohaseid andmeid ARV ravi kohta Infektsioonhaig Eestis uste Selts, Tartu Ülikool 4.7.6. HIV nakkuse, kaasuvate infektsioonide ja HIV nakkuse, kaasuvate infektsioonide ja 20 07 TAI, TA SoM riskikäitumisega seotud statistika kogumine, uuringute riskikäitumisega seotud statistika on kogutud ja läbi viimine ja analüüside/ülevaadete koostamine avaldatud, uuringud on läbi viidud, analüüsid/ülevaated koostatud ning tulemused on avaldatud 4.7.6.1 HIV nakkuse ja kaasuvate infektsioonide HIV nakkuse ja kaasuvate infektsioonide TAI, TA* epidemioloogilise olukorra ülevaate koostamine epidemioloogilise olukorra ülevaade on koostatud ja avaldatud 4.7.6.2 Täiskasvanud elanikkonna seksuaalkäitumuse uuringu Täiskasvanud elanikkonna seksuaalkäitumuse uuring on TAI läbiviimine läbiviidud ja tulemused avaldatud 4.7.6.3 Uuringu "HIV/AIDSi temaatikaga seotud teadmised, Uuring "HIV/AIDSi temaatikaga seotud teadmised, TAI hoiakud ja käitumine Eesti noorte hulgas" läbiviimine hoiakud ja käitumine Eesti noorte hulgas" on läbiviidud ja tulemused on avaldatud 4.7.6.4 Süstivate narkomaanide HIVi ja kaasuvate infektsioonide Süstivate narkomaanide HIVi ja kaasuvate infektsioonide TAI levimuse ning riskikäitumise uuringu läbiviimine levimuse ning riskikäitumise uuring on läbi viidud ja tulemused on avaldatud 4.7.6.5 Meestega seksivate meeste internetipõhine HIVi ja Meestega seksivate meeste internetipõhine HIVi ja TAI kaasuvate infektsioonide riskikäitumise uuringu kaasuvate infektsioonide riskikäitumise uuring on läbi läbiviimine viidud ja tulemused on avaldatud 4.7.6.6 Prostitutsiooni kaasatud naiste HIVi ja kaasuvate Prostitutsiooni kaasatud naiste HIVi ja kaasuvate TAI infektsioonide levimuse ning riskikäitumise uuringu infektsioonide levimuse ning riskikäitumise uuring on läbi läbiviimine viidud ja tulemused on avaldatud M 8 Elanikkonna kaitsmine tuberkuloosinakkuse eest Multiresistentsete tuberkuloosihaigete (MDR- TB) osakaal esmastest bakerioloogiliselt (külvis) positiivsetest (BK+) kopsutuberkuloosi juhtudest Allikas: Tervise Arengu Instituut HIV-testitud TB haigete osakaal Allikas: Tervise Arengu Instituut  HIV-TB kaksikdiagnoosiga juhtude osakaal HIV- testitud haigetest Allikas: Tervise Arengu Instituut 4.8.1. Ravist kõrvale hoiduvate (katkestajate) või ravirežiimi Ravi katkestajate(jälgimiselt kadunud) osakaal kõigist SoM* TAI rikkuvate tuberkuloosipatsientide ravi jätkamiseks tuberkuloosihaigetest on alla 4% vajalike meetmete väljatöötamine 4.8.1.1. Ravile tagasi toimetamine ning tahtest olenematu ravi Koostöökord tervishoiuteenuse osutajate ja politsei vahel SoM* TAI, PPA rakendamine politsei abiga neile nakkusohtlikele on kokku lepitud, infovahetus ja vajaduspõhine tegevus tuberkuloosihaigetele, kelle asukoht on toimib. tervishoiuteenuse osutajale teadmata 4.8.1.2 Ravi jälgimise sidumine töövõimetoetuse maksmisega Välja on töötatud mehhanism töövõimetotuse SoM* TAI, SKA, väljamaksmise peatamiseks tuberkuloosihaige Töötukassa ravirežiimi rikkumise, ravist kõrvalehoidumise ning ravist keeldumise korral. 4.8.2. Elanikkonna ja erialaspetsialistide tuberkuloosialase Elanikkonnale on erinevate kommunikatsioonikanalite TAI SoM, TAI teadlikkuse tõstmine. suurendamine tuberkuloosist ja vahendusel kättesaadav tõenduspõhine info selle välditavatest riskidest tuberkuloosi, selle ennetamise ja varajase avastamise kohta. Läbi on viidud iga-aastane tuberkuloosi infopäev Maailma tuberkuloosipäeva raames (24. märts). Paranenud on tervisesüsteemi võimekus, sealhulgas on tõusnud erinevate erialade spetsialistide pädevus tuberkuloosi, selle ennetamise, varajase avastamise ja ravi valdkonnas. On tagatud regulaarne koostöö sotsiaalhoolekandesüsteemiga. 4.8.3. Tuberkuloosi varajane avastamine ning riskirühmadesse Profülaktiliselt ja kontaktsena avastatud tuberkuloosi TAI* SoM kuuluvatele isikutele (sh lähikontaktsed, HIV-positiivsed juhtude arv on vähemalt 25%. Toimub regulaarne isikud, sõltuvusainete kuritarvitajad, kodutud, riskirühmadesse kuuluvate isikute skriining tuberkuloosi hooldekodude elanikud, immigrandid, kinnipeetavad, suhtes. immuunsust mõjutavat ravi saavad isikud ja teised) tuberkuloosi nakatumist ennetavate tervishoiu- ja sotsiaalteenuste tagamine 4.8.3.1. Õiguslik ja rakenduslik analüüs ning vajadusel selle Asjakohane õiguslik ning rakenduslik analüüs on läbi SoM TAI jõustamine Eestis ajutist või alalist elamisluba (sh viidud ning jõustatud vastavalt analüüsi tulemustele. pagulased) taotlevatele isikutele terviskontrolli kehtestamiseks tuberkuloosi suhtes 4.8.3.2. Tuberkuloosihaigete nakkuskontaktsete väljaselgitamine Tuberkuloosi nakkuskontaktsete väljaselgitamise TAI SoM, EHK, TA põhimõtted (sh haiguspuhangu korral) ja praktiline korraldus on kokku lepitud ning vastav juhend välja töötatud. Ette nähtud eraldi tervishoiutöötaja visiit ning vastav rahastus nakkuskontakstete väljaselgitamiseks 4.8.4. Tuberkuloosi diagnostika (sh varajane diagnostika) ja Ravijuhend on välja töötatud vastavalt EHK ravijuhendite EHK TAI, SoM ravijuhendi väljatöötamine ning rakendamine metoodikale ning rakendatud praktilises tuberkuloosi diagnostika ja ravi korralduses. Ravijuhendi baasil on läbiviidud perearstide/õdede koolitused 4.8.5. Tuberkuloosi statsionaarse ja ambulatoorse ravi Tuberkuloosi ambulatoorsed ja statsionaarsed TAI EHK, SoM mahtude optimeerimine ja integreerimine vastavalt ravi ravimahud on optimaalsed võttes arvesse ravi vajavate vajadustele patsientide hulka, vajalikke üldarstiabi ja eriarstiabi teenuseid ning nende mõistlikku kättesaadavust patsiendi elukohas 4.8.6. Kaasuvate haigustega (sh HIV, narkootikumide ja Integreeritud ravi põhimõtted ning kord on kokku lepitud TAI EHK, SoM alkoholisõltuvus) tuberkuloosihaigetele integreeritud ravi ning tuberkuloosi raviasutuste poolt rakendatud (ARV, metadoon asendusravi, alkoholi võõrutusravi) tagamine nii ambulatoorses kui statsionaarses ravietapis 4.8.7. Mittenakkuslike ravil viibivate ning ravi läbinute Välja on töötatud meetmed pikaajalisel ravil ning tööturult TAI Töötukassa, integreerimine tööturule ning sellega seotud stigma eemal olnud mittenakkuslike tuberkuloosihaigete ning SoM vältimine ravi läbinute tööturule integreerimiseks. Tööandjate ning elanikkonna hulgas on parem teadlikkus tuberkuloosist ning selle haigestumise riskidest 4.8.8. Tuberkuloosi mikrobioloogilist diagnostikat koordineerib Kõigi tuberkuloosi diagnostiliste meetodite osas on läbi TA* SoM tuberkuloosi referentlabori funktsiooni täitev labor viidud sisene ja/või väline kvaliteedikontroll, mille tulemused vastavad kontrollsüsteemis kehtestatud nõuetele (üldjuhul 80%). Bakterioloogiliselt kinnitatud tuberkuloosijuhud moodustavad vähemalt 80% kopsutuberkuloosi põdevatest haigetest. Tuberkuloosi varaseks avastamiseks on kõigis raviasutustes rakendatud kiirdiagnostika meetodid. Tuberkuloosi diagnostikaga tegelevad laborid vastavad rahvusvahelistele standarditele 4.8.9. Otseselt kontrollitava ravisüsteemi (OKR) järjekindel Tundliku haigustekitajaga haigusjuhtude ravi efektiivsus 20 07 TAI SoM rakendamine kõikide OKR teenuseosutajate poolt on vähemalt 85%. Multiresistentse haigustekitajaga haigusjuhtude ravi efektiivsus on vähemalt 75%. Ravi katkestajate osakaal kõigist tuberkuloosihaigetest on alla 4%. Mitteefektiivse ravi osakaal kõigist tuberkulooshaigetest on alla 3%. Vanglast vabanenud TB-haigete hulgas ei ületa ravikatkestajate osakaal 10% 4.8.10. Tuberkuloosivastaste ravimite sh. ravikõrvaltoimte Tuberkuloosivastased ravimid ja kõrvaltoimete 30 07 SoM TA korrigeermiseks mõeldud preparaatide kättesaadavuse korrigeerimiseks vajalikud preparaadid on järjepidevalt tagamine, riigihangete planeerimine ja läbiviimine ning kättesadavad ravimite tarnimise korraldamine kokkulepitud ravikeskuste võrgustikku 4.8.10.1 Uute ja efektiivsemate tuberkuloosivastaste ravimite Uute ja kvaliteetsete ravimite vajaduspõhine SoM* kasutusele võtmine eesmärgiga lühendada ravi kestvust kättesaadavus on tagatud (eeskätt multiravimresistentsed juhud) ja vähendada võimalikke ravikõrvaltoimid 4.8.12. Nakkusohtlike patsientide ravi tagamine vastavalt TB haigetega töötav personal ei haigestu tuberkuloosi. TAI SoM rahvusvahelistele nakkuskontrolli nõuetele kõikides Puuduvad tõestatud haiglasisesed TB juhud (levik tuberkuloosi raviga tegelevates tervishoiuasutustes, patsiendilt patsiendile). Kaasaegse ventilatsiooni haiglasisese nakkuse leviku vältimine olemasolu on tagatud. Väljatöötatud infektsioonikontrolli meetmed TB raviasutustes 4.8.11. Kvaliteetsete andmete olemasolu tagamine tuberkuloosi Regulaarselt on väljastatud usaldusväärsed andmed TAI* SoM haigestumise ja ravi tulemuslikkuse jälgimiseks tuberkuloosi haigestumise ja ravi tulemuste kohta. Tuberkuloosiregistrilele esitatavate andmete koosseis ja nende edastamise kvaliteet vastavad Maailma Terviseorganisatsiooni nõuetele * Aruande koostamise aluseks on perioodi 2017-2020 rakendusplaan, mis erineb struktuurilt perioodi 2013 - 2016 rakendusplaanist. Seetõttu pole antud tabelis mõne 2016. aasta teg EHK Eesti Haigekassa EKEI Eesti Kohtuarstlik Ekspertiis HTM Haridus-ja teadusministeerium JuM Justiitsministeerium KaM Kaitseministeerium KuM Kultuuriministeerium MDR - TB multiresistentne tuberkuloos MeM Maaeluministeerium MNT Maanteeamet MkM Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium MSM meestega seksivad mehed MTA Maksu- ja Tolliamet OKR otseseltkontrollitav ravisüsteem PPA Politsei- ja Piirivalveamet RA Ravimiaemt RaM Rahandusministeerium RTA Rahvastiku tervise arengukava SA Sihtasutus SiM Siseministeerium SoM Sotsiaalministeerium SLN suitsetamisest loobumise nõustamine STAK "Siseturvalisuse arengukava 2015-2020" TAI Tervise arengu Instituut TB tuberkuloos VV Vabariigi Valitsus VTK Väljatöötamiskavatsus VTA Veterinaar- ja Toiduamet WHO Maailma terviseorganisatsioon Tähistuste mõisted * vahendid on kajastatud asutuse üldkuludes ** rakendusplaanis on kajastatud Tberkuloosi tegevus osalisedsumma 8.4.5. kajastatava vahendid sees on ka sama meetme 4.8.2, 4.8.3. tegevuste kulud v.a. *** referentlaborisumma. **** Täpsustatakse RES koostamise käigus. n vähenenud 2016. aasta 2016. aasta 2017. aasta 2017. aasta tegelikud 2016. aasta tulemused 2017. aasta tulemused planeeritud kulud tegelikud kulud planeeritud kulud kulud 23 761 376 22 729 257 2 577 183 2 393 183 827 632 827 632 820 664 820 664 1. Ellu on viidud portaali ÜSK eestvedamisel arendati www.liigume.ee edasiarendus ning aastatel 2016–2017 edasi portaali on täiendatud uute portaali www.liigume.ee, mis liikumisharrastuse materjalidega. on uue kujundusega ja mida Alates oktoobrist 2015 on portaalil haldab täiskohaga täistööajaga tegevtoimetaja. ajakirjanik. Portaal on eesti- 2. Läbi on viidud kampaania ja "Eestimaa liigub", kus iga kuu venekeelne ning seda 0 0 0 0 Eestis on elluviidud Euroopa Liidu Eestis on elluviidud Euroopa spordinädal (septembris 2016). Liidu spordinädal 2016. aastal osales spordinädalal (septembris 2017). Eestis 370 kooli ja 243 spordiklubi, kes korraldati kaheksa päeva korraldasid kokku 750 erinevat jooksul rekordilised 853 sündmust. liikumist ja tervislikke eluviise propageerivat 0 0 0 0 Üle Eesti on toimunud jooksu-, Alates 2011. aastast on käimis- ja teised liikumist Kultuuriministeerium propageerivad sarjad, osavõtule ja toetanud nende tegevust liikumisrõõmule orienteeritud 576 000 euroga aastas, spordipäevad ja teised sama summa 0 0 0 0 Jätkub liikumist toetava kogukonna arendamine, sealhulgas omavalitsuste ja spordiklubide koostöö soodustamine ning koostöö eri valdkondade esindajate, näiteks Arhitektide Liiduga, kujundamaks ka kooliruume Põhikooli 2. klassi õpilased üle Eesti 230 082 230 082 230 082 230082 (umbes 14 000 last) on läbinud enam liikumist toetavaks. s. Valitsuskabineti ujumise algõpetuse kursuse. 16.02.2017 nõupidamisel Tallinnas läbisid ujumise algõpetuse otsustati, et alates 2018. kursuse 3. klassi lapsed. Eesmärk aastast on läbida 25 m ujudes. Kehalise panustab riik igal aastal kasvatuse ainekavas kirjeldatud esimese kooliastme ujumise algõpetuse kursuse 0 0 0 0 2016–2017 viidi SoMi ja HTMi Projekti toimub Tartu rahastusel ja TÜ koordineerimisel Ülikooli liikumislabori, HTM läbi projekti „Liikuma kutsuv kool – ja SoMi koostöös. Projekti laste ja noorte liikumisprogrammi esimese tegevusaasta arendamine“, mille peamine eesmärk jooksul on loodud kümnest on Eesti laste ja noorte istumisaja koolist (Tallinna Kuristiku vähendamine ja liikumisaktiivsuse Gümnaasium, A. Haava suurendamine koolipäeva jooksul nimeline Pala Põhikool, Rõuge Põhikool, Antsla Põhikool, Võru Kreutzwaldi Kool, Nõo Põhikool, Tartu Descartes’i 0,00 0,00 0,00 0,00  188 437 188 437 188 437 188 437 Eesti Koolispordi Liit on korraldanud HTM on toetanud Eesti koolides erinevaid võistlusi, Kutsekoolispordi Liitu, Eesti liikumisharrastuse üritusi ning Akadeemilist Spordiliitu ja liikumis- ja koolituspäevi. Näiteks on Eesti Koolispordi Liitu. 2016. toimunud tervisepäevad "Reipalt aastal eraldas HTM koolipinki", "Looduse kilomeetrid" ja nimetatud "Talvevõlud", suvemängud "Meri ja organisatsioonidele kokku Päike" ning spordimärgi projekt 302 609 eurot ja 2017. "Noor Lõvisüda". aastal 319 156 eurot. Eesti Koolispordi Liit korraldab igal õppeaastal sügisseminari oma liikmeskonnale ja õpetajatele, et tutvustada nüüdisaegseid õppemetoodikaid eakohase liikumisõpetuse õpetamiseks õpilastele 0 0 0 0 01.01.2018 rakendus tööandjatele soodustus – töötajate sportimiskulude hüvitamist ei käsitleta enam erisoodustusena kuni 400 euro ulatuses töötaja kohta aastas. Rahandusministeerium on ette valmistanud vastavad tulumaksuseaduse 0 0 0 0 Üle Eesti on toimunud jooksu-, muudatused. 2017. aasta veebruaris käimis- ja teised liikumist toimus terviseradade propageerivad sarjad, osavõtule ja kuu, kus ligi 90 terviserajal liikumisrõõmule orienteeritud oli võimalik osaleda spordipäevad ja teised nädalavahetustel avatud liikumisharrastuse üritused. treeningutel. 8. Toetatud on eakatele suunatud Aprillis toimus fitnessikuu ja tegevusi. spordiklubides toimusid 0 0 0 0 2016. aastal toetas HTM HTM toetab hasartmängumaksust projekti noortevaldkonna programmi "Noorte tervistav ja arendav puhkus", kaudu kvaliteetsete ja mille raames osales laagritegevustes mitmekesiste võimaluste 29 423 noort (sh 2524 vähemate loomist noorte huvide ja võimalustega noort). Toetati 23 annete avamiseks ning püsilaagrit, 60 projektlaagrit ning 2 arendamiseks (noorte hariduslike erivajadustega laste kooli huvihariduse ja laagriprojekti. Noortelaagrite juhtidele huvitegevuse arendamine, ja kasvatajatele korraldati 22 noorsootöötajate ja koolitust, laagrikorraldajatele 2 huvikoolide koolitused,  Ajateenistuse kestus on 8-11 kuud 0,00 827632,00 0,00 0,00 ning kogu väljaõppetsükli (sõduri baaskursus, sõduri erialakursus, nooremallohvitseri kursus, reservrühmaülema kursus) kestel toimub ajateenijatele sihipärane, eesmärgistatud füüsiline treening. Kaitseliidu Kodutütarde organisatsioonis oli 2016.a seisuga noorliikmeid 3544 ja koos juhtidega 3910. Noortes Kotkastes olid samad näitajad vastavalt 3196 ja 3549. Noorteorganisatsioonide olulisemad üritused 2016 olid üleriiklikud ettevõtmised, kus osalesid kõigi allstruktuuride esindajad. Tippsündmuseks oli spordiselts „Kalevi“ korraldatud võimlemispidu, kus noorkotkastel ja kodutütardel oli oma kava. 2016. a noorte suvekool toimus liidrikasvatusena, kus oluline osa oli sportlikul tegevusel. Toimusid iga-aastased suusatamise võistlused, noorte üle-eestiline esmaabi ja turvalisuse võistlus (osalesid NK ja KT). Traditsiooniliste üritustena korraldati Noorte Kotkaste Mini-Erna ja Kodutütarde Ernake. Rahvusvahelise koostöö raames osaleti Leedu sportmängudel, Baltic Guardi laagris, Lätis orienteerumises ja mitmevõistluses. Kodutütardel toimusid üle-eestilised olümpiamängud (toimub üle aasta), väikeste matkamäng. Koostööpartnerid olid 0,00 0,00  11000,00 11000,00 0,00 0,00 Aastas on korraldatud 25 koolitust Aastas on korraldatud koostöös Tallinna Ülikooliga koolitusari koostöös Tallinna harrastajatele ja treeneritele (nii 8 kui Ülikooliga harrastajatele ja ka 1,5 tunni pikkused koolitused). treeneritele ( 1,5 tunni pikkused koolitused). 12000,00 12000,00 0,00 0,00 1. Välja on antud üleriigilise ÜSK jätkas liikumisharrastuse ajakirja "Liikumine liikumisharrastuse ajakirja ja sport" 12. number. Ajakiri on Liikumine ja Sport kõigile tasuta kättesaadav ja väljaandmist. Ilmus ajakirja sisaldab metoodilisi nõuandeid. 12. number, mis käsitles 2. Välja on antud raamat "Valik erinevaid teemasid kehalisi harjutusi laste ja noorte spordiajaloost, tippspordist, 60000,00 60000,00 45000,00 55000,00 1. Korraldatud on sportlaste testimine võistlusvälisel ja võistluste ajal. 2. Läbi on viidud sportlase abipersonali ja arstide antidopingu alane ettevalmistus ja haridustöö. 3. Jätkatakse visiite koolidesse ning noorsportlastele ja harrastussportlastele suunatud teavitustegevusi. 760000,00 752000,00 1078000,00 885000,00 Planeeritud vahendid on sihipäraselt Noorsportlaste kasutatud ja tervisekontroll on tervisekontrollide tegemisel teostatud. on aluseks Eesti Spordimeditsiini Föderatsiooni ja haigekassa poolt 2017. aastal ajakohastatud 100000,00 100000,00 95000,00 95000,00 Spordimeditsiini SA jätkab noorsportlaste tervisekontrolli teostamist Haigekassa poolt eraldatud vahenditega.  120000,00 120000,00 120000,00 119000,00 1. Spordistatistika on kogutud Spordikoolituse- ja Teabe spordiorganisatsioonide 2015. aasta SA toetamine harrastajate, tegevuste ning tulude- kulude kohta. 2. Spordiobjektide andmebaasi on pidevalt täiendatud. 0,00 0,00 0,00 0,00 Spordistatistika Eesti spordiregistri spordiorganisatsioonide 2014. aasta spordiehitiste harrastajate, tegevuste ning tulude- alamandmekogu peab kulude kohta on kogutud. Eesti arvestust spordiobjektide spordiregistri andmetel on Eestis andmete 01.01.2016 seisuga 3431 üle ehk kajastab üleriigiliselt kutsetunnistusega treenerit ja 2415 sportimis- ja liikumispaiku. spordiorganisatsiooni: 2211 2017. aasta juulikuu seisuga spordiklubi, 120 spordiühendust, 64 on spordialaliitu, 19 maakonna ja linna Eesti spordiregistrisse spordiliitu ning 1 rahvuslik kantud 3022 spordiobjekti. olümpiakomitee. Harrastajate arv on viimastel aastatel Eestis kasvanud. Spordiklubidesse kuulus 31.12.2014 0,00 0,00 0,00 0,00 . Liikumistervise aasta seisuga 136 830 innovatsiooni klastri SportEST ja Ühenduse Sport Kõigile tellimusel viis Turu-uuringute AS 2016. aasta septembris läbi liikumisharrastuse uuringu, küsitledes 1012 eestimaalast vanuses 15–69 kõigis maakondades üle Eesti. Uuringu tulemustest selgus, et liikumisharrastajate osakaal Eestis on tõusnud 54 protsendile, mis tähendab eelmise aastaga võrreldes koguni 9-protsendilist tõusu. 1 604 865 1 530 807 0,00 0,00 0,00 0,00 2016. aastal jätkus rohelise raamatu Toitumise ja liikumise väljatöötamine. Aasta esimesel roheline raamat ei ole veel poolel töötati läbi esimene tagasiside valituses heakskiitu saanud töörühmalt ning viidi sisse arvestatud ettepanekud. Ülevaadet olukorrast uuendati RTU ja COSI uuringu andmetega. Lisaks toimus teksti struktureerimine ning keeletoimetamine. Novembris toimus töörühma koosolek, kus anti ülevaade tulnud tagasisidest, 0,00 139276,06 164565,00 178170,50 1. Köögiviljade kampaania 2017. aasta suuremad "Köögiviljad kaalu ei kasvata" toimus kampaaniad: 12.09-02.10.2016 välimeedias, teles, Suhkrukampaania “Märka internetis ja raadios. suhkruid”, mille eesmärk oli Koostööpartneriks olid kauplused ja aidata 12–40-aastastel toitlustuskohad. Lisaks toimusid inimestel toetavad tegevused maakondades. mõista, kui suurel määral Kampaania käigus täiendati nad lisatavaid suhkruid üle veebilehte www.toitumine.ee. tarbivad ja millistest Toimus noortele suunatud tervisliku toiduainetest nad kommunikatsioon noortele suunatud seda saavad kanalites http://www.toitumine.ee/kampaania/fi "Köögiviljad korvi", mille idikaru/ ning eesmärk oli suurendada 0,00 0,00 0,00 0,00 https://www.facebook.com/fiidikaru/. inimeste 0,00 0,00 6000,00 5990,17 Rinnaga toitmise edendamiseks on Trükiti neljaosalised rinnaga Eestis loodud rinnaga toitmise toitmise ja väikelapse edendamise Eesti komitee[1] (BFHI). toitmise voldikud 2016. aastal kaardistati jaotamiseks sünnitushaiglate vastavust BFHI sünnitusmajades ja kriteeriumitele (ettevalmistav tegevus perearstikeskustes. tunnustamisele). Rinnaga toitmise Korraldati II üle-Eestiline edendamise komitee. rinnaga toitmise teemaline https://www.itk.ee/kliinikud/naistekliin konverents. ik/kolleegile- naistekliinik/organisatsioonid- seltsid/rinnaga-toitmise-edendamise- eesti-komitee/ 0,00 0,00 0,00 0,00 Koostöös WHOga valmis 2017. aasta jooksul SoM tõenduspõhisuse tegevusi ei tehtud. ülevaade„Suhkruga magustatud jookide tarbimise ja sellest 0,00 0,00 0,00 0,00 2017.a lepiti kokku toidu koostise parendamise osas erinevate osapoolt vahel kava. Plaani kohaselt alustab protsessiga SOM ja MEM-i roll kavas tekib hilisemas faasis, kui on vajalik arvestada ka toiduohutuse aspekti. 0,00 22801668,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00  897915,00 861600,00 900000,00 937500,00 Koolipiimakava eesmärgiks on 2016/2017. aastal (seisuga soodustada eelkooliealiste laste ning 31.07.2017) oli kooliõpilaste hulgas piima ja koolipiimatoetuse kavas piimatoodete tarbimist ning laste osaleva 968 õppeasutuse tervislikku toitumist ja kaudu potentsiaalsete toitumisharjumuste kujunemist. koolipiima tarbivate õpilaste Samuti võimaldab koolipiimakava arv Eestis 208 874, mis on lasteaialastele ning õpilastele ca 94% kogu 2016/2017 pakkuda abikava raames lubatavaid kooliaasta sihtrühmast. tooteid soodsama hinnaga. Programmi maksumusele Koolipiimatooteid võib pakkuda lisandub veel EL poolne lasteaialastele, I-XII klassi õpilastele rahastus 842 000 EUR ning kutsekeskharidust omandavate ulatuses. õpilastele. 254888,00 320405,00 250000,00 262982,00 1.Kavas osalenud koolide ja 2016/2017. õppeaastal lasteaedade arv oli 2016.a 748 ning osales kavas kokku 757 kaasatud laste arv ca 120 000. kooli ja lasteaeda ning 2. Uuring "Koolipuuvilja ja -köögivilja kaasatud oli 124 tuh last kava rakendamise hindamine ning seda on rohkem kui 2011/2012-2015/2016. õppeaastatel" 2015/2016. õppeaastal, kui viidi läbi Tervise Arengu Instituudi kavas osales kokku 748 (TAI) poolt. Uuring läbiviimise kooli ja lasteaeda ning perioodiks oli 1. 01. 2016 – kaasatud oli 120 tuh last. 31.01.2017. Uuringu eesmärk oli Lisaks programmi Eesti riigi anda hinnang viimase viie õppeaasta eelarvele lisandub EL (2011/2012 – 2015/2016) rahastus, mis oli 608 386 koolipuuvilja ja -köögivilja kava EUR. rakendamisele ja hinnata kava tõhusust. Uuringu tulemustest võib 180000,00 145000,00 Arengukava "Eesti toit" raames tehti Viidi läbi tarbijatele järgmisi tegevusi: Laste suunatud Eesti toidu kuu haridusprogrammid Eesti kampaania koos Põllumajandusmuuseumis (5 avaüritusega, seda eelkõige erinevat teemaprogrammi), osales fookusega lastele ja 4349 last. C.R.Jakobsoni noortele. Muuseumides Talumuuseumi korraldati erinevaid haridusprogramm,osales 2100 last. õpilastele suunatud 0,00 0,00 0,00 0,00  62700,00 17695,70 62800,00 1. 2016. aastal vaadati üle kutseeksami kirjaliku testi küsimused eesmärgiga muuta sõnastusi selgemaks. Otsustati jääda paberkandjal testi läbiviimise juurde. Detsembris kuulutati välja järjekorras teine kutseksam. ETÜ-le laekus 13 taotlust toitumisnõustaja kutse 0,00 0,00 0,00 0,00 2016. aastal viidi läbi uuringud 1. Uuring "Eesti elanike Uuringu "Eesti elanike toidukaupade toidukaupade ostueelistused ostueelistused ja hoiakud" ja hoiakud" toimub 2 läbiviimine. aastase intervalliga, 2017.a 2. Kofeiini riskihinnang Eesti laste ja oli vaheaasta. noorte seas. 0,00 0,00 0,00 0,00 2016. aastal viidi läbi uuringud 1. Uuring "Eesti elanike Uuringu "Eesti elanike toidukaupade toidukaupade ostueelistused ostueelistused ja hoiakud" ja hoiakud" toimub 2 läbiviimine. aastase intervalliga, 2017.a 2. Kofeiini riskihinnang Eesti laste ja oli vaheaasta. noorte seas. 62700,00 17695,70 41500,00 1164,00 1. Uuringu tulemused on Rahvastiku toitumise standardtabelitena avalikustatud TAI faktiline uuring. tervisestatistika ja terviseuuringute Uuringuandmed on andmebaasis: kontrollitud ja puhastatud, http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxw teostatud on eb/en/05Uuringud/?rxid=856cf40b- andmeanalüüs. Raport sai 8c6a-41e3-876c-16d2f51a38f4 valmis, viimistlemine ja Jätkub raporti kirjutamine. kujundamine jäi 2018. 2. Rahvastiku toitumise uuringu aastasse. Alustatud on järgselt viidi läbi rahvastiku naatriumi standardtabelite (ja teiste mikrotoitainete) koostamisega TAI biomonitooring katseuuringuna 2016. tervisestatistika ja aasta lõpus. terviseuuringute 2017. aastal toimub tulemuste andmebaasi jaoks. Osaletud analüüs ja ettevalmistused rahvusvahelisel COSI põhiuuringuks alates 2018. aastast. konverentsil koos 0,00 0,00 0,00 45071,00 Soola katseuuring. Seoses mikrobioomiuuringuga koostöös Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskusega kaasati pilootuuringusse täiendavalt inimesi juurde. Teostati uuringuandmete 0,00 0,00 0,00 18,00 Vastav uuring on läbi viidud ja avaldati 2018. aastal. Uuring on kättesaadav aadressilt https://intra.tai.ee//images/pr ints/documents/1525874208 0,00 0,00 0,00 0,00 Toitumise ja liikumise raamat ei ole82_Euroopa_laste_rasvumis veel valituse poolt heaks kiidetud ja seega pole selle raames ka ülevaadet koostatud. 0,00 0,00 0,00 0,00 Uute andmete kogumist ei toimunud. Jätkus nii IDEFICSi kui ka I.Family erinevate uuringulainete andmete analüüs ja 1 787 863 57 065 <8 0,00 0,00 0,00 0,00 Alkoholpoliitika rohelise raamatu Alkoholpoliitika rohelise 2015. aasta tegevuste aruanne ja raamatu 2016. aasta 2016. aasta tegevusplaan on RTA tegevuste aruanne ja 2017. aruande raames ministeeriumite aasta tegevusplaan on RTA töörühma poolt valitsusele esitatud, aruande raames tegevusi viiakse ellu vastavalt ministeeriumite töörühma kavadele, s.h on esitatud Riigikogule poolt ettevalmistatud, alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse tegevusi viiakse ellu 0,00 0,00 0,00 muutmiseseadusandlikud 0,00 Vajalikud seaduse eelnõu. vastavalt Riigikogu võttis kavadele, vastu s.h muudatused on ettevalmistatud alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muudatused 2017. aasta detsembris. Alkoholireklaami muudatused hakkasid kehtima 01.06.2018, 0,00 0,00 0,00 0,00 2016. aasta lõpus võttis RK vastu edaspidi on tõusis Alkoholiaktsiis seadusemuudatuse, millega lisaks 1.02.2017 10%. Lisaks iga-aastasele 10%-lisele tõusis 01.07.2017 õlleaktsiis alkoholiaktsiisi üldisele tõusule 70% ning veini ja kääritatud tõstetakse 01.07.2017 õlleaktsiisi jookdie aktsiis 45% 70% ning veini ja kääritatud jookdie aktsiisi 45%. 27000,00 40457,65 27000,00 30058,29 1. Riigieelarvest toimus alkoinfo.ee *Toimus noortele suunatud veebi uuendamine koos veebipõhine intreaktiivsete lahendustega. teavituskampaania, seotud 2. Valminud ja avaldatud on raport: veebilehega "Eesti lastevanemate roll noored.alkoinfo.ee alkoholiennetuses. Ülevaade *Toodetud järgmised ennetusprogrammi „Efekt" lastevanematele suunatud tulemustest." materjalid: õppevideod "Alkomüüdid 2" eesti, vene 0,00 0,00 548733,00 0,00 Kampaania "Vähem alkoholi = Viidi läbi kampaania "Ega rohkem elu" 1.etapis (aprill-mai) loodi Sina ju liiga palju ei joo?" Tallinnas, Tartus ja Pärnus kahes laines - mais ja juunis elamuspark atraktsioonide, ning novembris kontserdi, loosimiste jms, sissepääsu eelduseks oli kainus, külastajaid ligi 3000 inimest. Kampaania viidi läbi teles, 0,00 0,00 0,00 0,00 2016. aastal oli programmi "Kainem *Alkoholi liigtarvitamise ja tervem Eesti" rahastusel alkoholi varajase avastamise ja liigtarvitamise varase avastamise ja nõustamise teenust sai lühinõustamise teenust saanud 1042 2017. aastal 3474 inimest. 0,00 0,00 1193930,00 7073,00 inimest ja alkoholitarvitamise häire 2015 valmis *Alkoholisõltuvuse Alkoholi sõltuvuse ravi alkoholisõltuvusehäirega patsiendi ravijuhendi juurde kuuluv ravijuhend, 2016. aastal trükis patsiendijuhend kinnitatud toimetati ja kujundati. ESF ravijuhendite nõukoja poolt. programmi "Kainem ja Tervem Eesti" Kättesaadav veebipõhiselt hindamine on ettevalmistamisel. www.ravijuhendid.ee veebilehel 0,00 0,00 0,00 0,00 Kõikidele vastava näidustusega Kõikidele vastava kinnipeetavatele tagati alkoholi näidustusega võõrutusravi. Vajadusel tagati ka kinnipeetavatele tagati sotsiaalse alkoholi võõrutusravi. rehabilitatsiooniprogrammid. Vajadusel tagati ka Vanglateenistuses on hetkel sotsiaalse kasutusel kaks vastavat programmi rehabilitatsiooniprogrammid. "Jõud muutuda" ja "Eluviisitreening". 0,00 0,00 0,00 0,00 Valmistati ette alkoholiseaduse 2017. aasta detsembris muudatusi kontrollostude võttis Riigikogu vastu seadustamiseks alealistele alkoholiseaduse alkoholimüügi tõkestamise muudatused, mis võimekuse suurendamiseks võimaldavad kontrollostu läbiviimist alaealisele alkoholimüügi 0,00 0,00 0,00 0,00 * Juhend töötati välja 2016. aastal Norra projekti raames. * 2017 lõpp-2018 algus viiakse läbi pilootprogrammi järeluuring, mille raames toimuvad testostlemised, küsitlusuuring ja intervjuud sekkumist saanud ning kontrollomavalitsustes. - Kooliõpilaste ja täiskasvanud elanikkonna uuring (juuli 2017 kuni aprill 2018) - Testostlemises (20.10–30.11.2017) – 6 omavalitsuses kokku 165 ostu. Ostud sooritati nii jaemüügi kui ka meelelahutusega tegelevates ettevõteteks 0,00 0,00 0,00 0,00 MTA määras 2016. aastal MTA viis läbi 64 konfiskeeritud salaalkoholi puhul süüteomenetlust alkoholi makse 101 juhtumil koos KMiga ebaseadusliku käitlemise ja kokku ligi 179 371.48 eurot. salakaubaveo juhtumite kohta, 2017.a peeti kokku 74 juhtumiga kinni 4199 ltr abs alkoholi (üldkogus 28 0,00 0,00 0,00 0,00 Toimusid ettevalmistavad tegevused 847 ltr) mida 30-31.10 on 1949 toimus ltr Tallinnas Eesti EL eesistumise programmi kuuluv 0,00 0,00 0,00 0,00 Lisaks aastaraamatule valmisid konverents" 2017. aastal Cross-Border kaardistati raportid uuringutest Eesti uimastiennetust, s.h kooliõpilaste tervisekäitumine 20134- alkoholiennetust Eesti 2014, Uimastitarvitamine 15-16- koolides ning ilmus vastav aastaste koliõpilaste seas. raport ning soovitused, 0,00 0,00 11200,00 12962,00 Aastaraamatut „Alkoholi turg, Alkoholi aastaraamat 2017 tarbimine ja kahjud Eestis 2016“ ilmus novembris (500 tk), trükiti ja levitati alkoholiteemalise levitati raamatukogudele, aastakonverentsi toimumise ajaks, kohalikele omavalitsustele, novembris 2016. Vabariigi Presidendi Kantseleile, riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmetele, 0,00 0,00 7000,00 6972,00 Juunis viidi läbi testostlemine äsja 18- Läbi viidud järgmised aastaseks saanud noortega. Joobe testostlemised: tunnustega isikute testostlemine viidi 1) testostlemise piloot läbi oktoobrist detsembrini Tallinnas festivalide keskkonnas ja Valga maakonnas. noortega ... 0,00 Eesti osales projekti 4-s ja 5-s 2) testostlemise Projekt pilootaastal, lõppes 2016. ööelu töögrupis, s.o täiskasvanute tulemusi on kasutatud küsitlusuuringus j parimate praktikate ennetustegevuste kaardistamises. 4-nda töögrupi planeerimisel ja Eestis  191 580 186 899 20,70 0,00 0,00 0,00 0,00 Tubakapoliitika rohelise raamatu Tubakapoliitika rohelise elluviimise 2015. a aruanne on raamatu elluviimine 2016. koostatud ning 2017. a tegevused aasta aruanne on koostatud planeeritud. ning 2018. a tegevused planeeritud. 0,00 0,00 0,00 0,00 Direktiiv 2014/40/EL on Eesti 2017. aasta detsembri lõpus õigusruumi üle võetud. kiitis Riigikogu heaks Tubakatoodete müügikohas Tubakaseaduse muutmise väljapaneku keelamine, seaduse, mis annab müügiedenduse sätete politseiametnikule ajakohastamine ja täiendavad järelevalvelise kontrollostu nõuded elektroonilistele sigarettidele õiguse võimalusega kaasata on esitatud Vabariigi Valitsusele ning vajadusel vähemalt 16- võetud Riigikogu menetlusse aastaseid isikuid ning 19.12.2016. tehakse kohustuslikuks dokumendi küsimine tubaka- või sellega seonduvat toodet 134780,00 176762,16 127780,00 137669,21 Tubakapoliitika rohelises raamatus 1) Jätkati SIM algatatud ja sätestatud teadlikkuse tõstmise ESF toel elluviidavate tegevustega jätkamine. 30.05-30.06 ennetusprogrammide toimus suitsetamisest loobumisele rakendamist, sh VEPA suunatud teavitus teles, välimeedias, Käitumisoskuste Mäng internetis, veebis www.terviseinfo.ee/vepa ja www.tubakainfo.ee; 04.07-28.08. spordil põhinev toimus passiivse suitsetamise arenguprogramm SPIN vastane kampaania teles, raadios, http://www.spinprogramm.ee välimeedias, ambient meedias; 7.10- . SPIN-programmi abil 04.12 toimus alternatiivsete arendatakse vähemate tubakatoodete kampaania internetis. võimalustega ja kõrgemate www.tubakainfo.ee-sse loodi riskiteguritega piirkondade noortele suunatud osa. noorte eluks vajalikke 2. Toimus www.tubakainfo.ee veebi oskusi, et ennetada ja jooksev täiendamine vähendada noorte 37155,00 37155,00 47800,00 33230,00 1. Tubakast loobumise Lühinõustamine ja TLN nõustamisvõimaluste tutvustamiseks teenusele suunamine viidi läbi 3 seminari kokku 84 apteegis. Töötati välja osalejale Tallinna Tervishoiu apteegiteenuse Kõrgkooli tudengitele, Tallinna juhendmaterjal ning tervisekoalitsiooni liikmetele ja Saue pilootkoolitus apteekritele. Gümnaasiumi 5 kl.õpilastele Infomaterjali (Fagerstömi /õpetajatele. test jne) jaotamine Viidi läbi 2 tubakast loobumise apteekides. 2017.aastal nõustajate koolitust TAIs 78 nõustati tubakast loobumise 0,00 0,00 0,00 0,00 Tõkestati kahe kuritegeliku grupi Salaturu piiramiseks viis tegevus ning jõustus kohtuotsus (1- MTA läbi tavapärast 15-4223), kus kuritegelik ühendus järelevalvet, selle vedas sigarette üle rohelise piiri. 1. tõhustamiseks soetati 2017. 2015.a registreeriti KarS § 376 järgi aastal 2 liikuvat ja 3 tubakatoodete käitlemise korra statsionaarset rikkumistena 47 kuritegu. Kokku läbivalgustusseadet. MTA avastati 2015. aastal 14,5 milj teavitas 26 korral tööandjaid salasigaretti. töötajate vahejäämisest 2013–2014 aastate võrdluses illegaalse tubakaäriga, 22-l 0,00 0,00 0,00 0,00 WHO tubaka tarbimise vähendamise raamkonventsiooni aruanne 2014-2015 on koostatud ning esitatud konventsiooni sekretariaadile. 0,00 0,00 0,00 0,00 Tubakatarvitamise valdkonnas ei ole 2017. aastal valmis 2016. uuringuid 2016. aastaks planeeritud. aasta andmetele tuginev aastaraamat - https://www.sm.ee/sites/def ault/files/content- editors/Tervishoid/rahvatervi s/tubakatoodete_turg_ja_tar 0,00 0,00 16 000,00 16 000,00 Eesti täiskasvanud rahvastiku Antud uuring viiakse läbi 2 tervisekäitumise uuring 2016 on läbi aasta tagant. viidud. 2 490 250 2 179 004 <80 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Planeerimistegevused koostöös Planeerimistegevused SOMiga. koostöös SOMiga. 10000,00 12802,00 10000,00 14682,28 1. Toimusid ettevalmistused Narko.ee uuendamine. www.narko.ee veebi sisu Alustekstid, mille alusel ulatuslikumaks uuendamiseks, loodi uuendatakse www.narko.ee uue veebilehe struktuur ja alustati ning antakse välja sisutekstide loomist. Veebilehel tehti infomaterjalid, on koostatud. jooksvaid tehnilisi uuendusi Trükised toodetakse tagamaks veebi toimimist. 2018.aastal 2. Uusi trükiseid ei koostatud. Kuni 2017. aastani tellib SiM autoriteetse vanemluspraktika edendamise teavitusprogrammi „Tark vanem“ elluviimise ning teostab järelevalvet partneri tegevuse üle. Alates 2016. aastast SIM kaasvastutaja. Tegevuste elluviimine läheb üle TAI-le. SIM rahastab: 150 000 eurot, sh. TAI planeerib praegu järgmise aasta 0,00 0,00 0,00 51609,40 Toimus suvekool (augustis) ning Kahjude vähendamise talveseminar (detsembris) HIVi ja baasõppekava narkomaania valdkonnas töötavatele piloteerimine, 3 moodulit (3- spetsialistidele ning nende le õpperühmale); koostööpartneritele; 2 siseriiklikku HIVi ja narkomaania koolitust ("ARV ravi alustamise valdkonnas tegutsevate põhimõtted, TB/ARV ravi organisatsioonide ja nende kombineerimine, IRIS sündroom" ja koostööpartnerite suvekool „Naloksooni kasutamine 170 osalejaga; narkootikumide üledoosidest tingitud 3) 1 juhtumiarutelu; 1 surmade ennetamiseks“); 6 intervisioon, 4 juhtumiarutelu, 3 intervisiooni ja 6 kogemusnõustajate ümarlauda. Lisaks piloteeriti kahjude supervisiooni; ümarlauad vähendamise õppekava nelja teenuste koordinaatoritele, esimest moodulit 3-le grupile (kokku kokku 104 osalejaga; 0,00 0,00 35000,00 0,00 1792000,00 1643424,09 2410000,00 0,00 arkomaania raviteenustest rahastati 673 opioidisõltuvuse asendusravi kohta, 52 statsionaarse pikaajalise mittefarmakoloogilise ravi (rehabilitatsiooni) kohta ja 15 statsionaarse võõrutusravi kohta täiskasvanutele. Opioidisõltuvuse asendusravi sai 884 inimest, statsionaarset mittefarmakolooglist ravi 194 ja võõrutusravi 131 inimest. Lisaks sai statsionaarset narkomaaniaravi 165 noorukit ja rehabilitatsioonil oli 32 noorukit 0,00 0,00 0,00 0,00 Narkomaania raviteenustest rahastati: *673 opioidisõltuvuse asendusravi kohta, *52 statsionaarse pikaajalise mittefarmakoloogilise ravi (rehabilitatsiooni) kohta täiskasvanutele ja 16 alaealistele *15 statsionaarse võõrutusravi kohta täiskasvanutele. Opioidisõltuvuse 0,00 0,00 0,00 0,00 45000,00 45000,00 30000,00 Oodatav tulemus jäi saavutamata. Narkomaaniaravile 69 2 alusel suunati 3 isikut. Eesti-Sveitsi koostööprogrammi raames osutatavat ravi ja rehabilitatsiooni osutatati kuni 31.10.2016. Edaspidiseks teenuse jätkumiseks on läbi viidud hanked ja leitud teenusepakkujad, kellega sõlmitakse lepingud. 2860,00 0,00 0,00 2110755,07 Narkomaania raviteenustest rahastati: *673 opioidisõltuvuse asendusravi kohta, *52 statsionaarse pikaajalise mittefarmakoloogilise ravi (rehabilitatsiooni) kohta täiskasvanutele ja 16 alaealistele *15 statsionaarse 0,00 0,00 0,00 0,00 võõrutusravi kohta 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Valmis raport: Vorobjov A. Salekešin M. HIVi levimus ja riskikäitumine narkootikume süstivate inimeste hulgas, Kohtla-Järve 2016. Uuringu kokkuvõte. Tallinn: Tervise 5250,00 3241,00 5250,00 1957,00 The European School Survey on Arenguaasta 2015. Instituut; 2017. uuringu Alcohol and Other Drugs (ESPAD) andmete täiendav analüüs (15-16-aastaste kooliõpilaste ja 2019. aasta uuringu alkoholi, tubaka ja illegaalsete ettevalmistused. uimasite tarvitamise uuring) 2015. aasta uuringu Eesti andmete analüüs. Valmis raport on saadaval trükiversioonis ja TAI kodulehel. Tulemusi on tutvustatud erinevatele 0,00 0,00 Uuring on läbi viidud ja avaldati 2018. aastal: http://rahvatervis.ut.ee/bitstr eam/1/7105/1/TTH30_ohutu _systimine.pdf 60 000 0 74,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Tegevused viiakse ellu 2016. aasta aruanne on TAI "Siseturvalisuse arengukava 2015- poolt koostatud ja esitatakse 2020" programmi "turvalisemad Valitsusele koos 2017. kogukonnad" meetme "ohtude, aasta RTA aruandega. süütegude ja õnnetuste ennetamine" ning programmi "tõhusam päästevõimekus" meetmete "päästevõimekuse tagamine maismaal ja siseveekogudel" ja "mere- ja lennupäästevõimekuse tagamine" kaudu. 0,00 0,00 0,00 0,00 TAI on algatanud protsessi ühendada al. 2018. aastast EHK, tervise infosüsteemi, Mnt ja surma põhjuste registri vigastustega seotud andmed. Seeläbi saame muuhulgas rohkem infot liiklusõnnetustes saadud vigastuste kohta. A 0,00 0,00 60000,00 0,00 PäA aitab välja koolitada võtmeisikud, kuid koolitusi ise läbi ei vii. 2017. aastal koostab PäA koduohutuse hetkeolukorra/probleemkohtade mõttepaberi, mis annab ülevaate: a) kes –mida kodude ohutuse vaates teeb; b) kes-mida kontrollib; c) kes-mida peaks tegema või kontrollima. Taotletud on lisaraha. 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Tegevused on kajastatud Transpordi Tegevused on kajastatud arengukava Eesti Rahvuslikus Transpordi arengukava liiklusohutusporgrammis aastateks Eesti Rahvuslikus 2016-2025 liiklusohutusporgrammis aastateks 2016-2025 0,00 0,00 0,00 0,00 Uute tee seisundinõuete valmimise tähtajaks on 31.12.2018. Ettepanekud tee seisundinõuete muutmiseks on Maanteeamet 2017.a teinud. 0,00 0,00 0,00 0,00 Need, sealhulgas 0,00 0,00 0,00 0,00 1) Veeohutuskampaania keskendus 2018 a kaardistati ära kõik päästevestide kandmisele ja veeohutuspüstakud. kampaania märgatavus oli 76 % Päästeamet katab viimast Eesti täisealisest elanikkonnast. aastat püstakutel olevad Kampaaniajärgselt peab paadisõidul puudujäägid (varastatud ja päästevesti alati vajalikuks 89% (sh. lõhutud rõngad, viskeliinid, 87% paadisõitjatest) ja kannab 45% hoidikud ja tahvlid. elanikkonnast Veeohutuspüstakuid on 2016. a. langes 10% nende inimeste kokku 625 püstakut, millest arv, kes üldse veesõidukisse 18 tk on uued püstakud sattusid. Selle põhjuseks võib olla 2018 a. 2018 aasta saavad asjaolu, et päästevesti puudumisel kõik püstakud omale sõidust loobuti. numbrid. Vabariigi Valitsus Veeohutuse „1- minuti loenguid“ kinnitas 20.07.2017 vaadati Facebookis kokku 228 000 põhikooli riikliku õppekava 0,00 0,00 0,00 0,00 2017. aasta olulisemad arendused tuleohutuse valdkonnas olid seotud tuleohutuse nõuete muutmisega. Kehtestati siseministri määrus „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“, millega täpsustati ehitiste tuleohutusnõudeid ja 0,00 0,00 0,00 0,00 Inhalantide kasutamise uurimise tegevusi ei ole hetke seisuga plaanis jätkata. 0,00 0,00 0,00 Ravimiameti inspektorid meenutavad apteekritele ravimiohutust inspektsioonide käigus. 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Apteekritele on infopäeval meenutatud, et nõustamisel pöörata lapsevanemate tähelepanu ravimite säilitamisele laste mürgistuste vältimiseks, inspektsioonidel kontrollitud nõustamise praktikat 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 MNT viis 2017. aastal riigiteedel läbi 96 liiklusohutuse auditeerimist. Ohutuks muudeti 81 teelõiku ja muud liiklusohtlikku kohta. TJA viis läbi järelvalvekampaania parkimismajade betoonkonstrukstioonide 0,00 0,00 0,00 0,00 TAI koostas vigastuste ülevaate. 0,00 0,00 0,00 0,00 2016. aasta aruanne on leitav aadressilt: https://intra.tai.ee//images/pr ints/documents/1519027168 4_Vigastused_Eestis_2016. pdf 0,00 0,00 0,00 0,00 MA ja MKM-i ponnistustest jäi väheks, et koostada sisuline eelnõu 2017. aasta lõpuks. Hilisem kooskõlastusringiga alustamine ei võimaldanuks lõpetada eelnõu menetlemise lõpetamist enne 2019. a Riigikogu valimisi. Samuti tehti muudatused "Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud" nmäärusse, mis jõustus 01.01.2018. Täiendustega muudeti 0,00 0,00 0,00 0,00 oluliselt absoluutseteUuringuga vastunäidustuste loetelu, võimaldades ei ole alustaud. 0,00 0,00 0,00 0,00 Vaata rida 126. Samuti avaldati 2018. aastal uuring suitsiidi riskide kohta 14 245 635 15 811 652 <2 0,00 0,00 0,00 0,00 2017. aastal jõudsid ravile, need, kel varem HIV diagnoositud oli, 79%. https://intra.tai.ee//images/pr ints/documents/1543567586 16_HIV_diagnoositud_inime 131770,00 137433,00 121500,00 107235,77 1. Valmisid trükiste "HIV ja AIDS", 1) hiv.ee infoportaali "Turvaline seksuaalkäitumine", "HIV haldamine ja testimine" ning "Seksuaalsel teel 2) Viidi läbi kaks turvaseksi levivad infektsioonid" uusversioonid. kampaaniat: 18-25 a 2. Toimus veebi jooksev täiendamine noortele suunatud ja haldamine. Veebilehel tehti kampaania (välimeedia, 0,00 0,00 8000,00 0,00 jooksvaid tehnilisi uuendusi internet) ja 35+ sihtrühmale  3 447 576,00 3 278 920,93 3 614 738,00 TAI-lt küsida. 0,00 0,00 0,00 0,00 1.Teenuse osutamiseks sõlmiti Süstlavahetuseenust lepingud 9 organisatsiooniga: MTÜ pakkus 10 organisatsiooni, Convictus Eesti, MTÜ AIDSi külastuste arv kokku oli 109 Tugikeskus, MTÜ Pealinna 490, uusi kliente 490, Abikeskus, MTÜ Me aitame sind, süstlaid jagati 1 952 368. MTÜ Sind ei jäeta üksi, OÜ Corrigo, Toimus teenuse Tapa Vallavalitsus, Paide reorganiseerimine Ida- Linnavalitsus, Kohtla-Järve Virumaal. Alates Linnavalitsus. Teenuste sai 649 septembrist taasavatud esmaklienti ja 5608 kliendikoodiga teenuse osutamine korduvklienti. Tallinnas, Põhja-Tallinna 2.Uimastitest tingitud surmaga linnaosas. lõppevate üledooside ennetamise Viidud läbi hange ning naloksooni kasutamise koolitusi sihtotstarbeliste viivad läbi OÜ Tervisekeskus sõiduvahendite ostmiseks, Elulootus, SA Ida-Viru Keskhaigla, mobiilse teenuse OÜ Narva Sõltuvuste Ravikeskus, käivitamine suvel 2018. OÜ Aasa Kliinik ning OÜ Corrigo. Üledooside ennetamine - Kokku viidi läbi 131 individuaalset 2017. aastal toimus 50 koolitust (88 Tallinnas ja 64 Ida- grupipõhist ja 139 9097,00 9097,00 Teenus osutatud Teenus osutatud 0,00 0,00 0,00 0,00 Alates 2015. aastast toimub Eesti Kõiki kinnipeetavaid vanglates Eesti–Šveitsi testitakse HIV-i osas koostööprogrammi raames vanglasse saabumisel ning naloksooniprogramm. Programmi kordusanalüüs tehakse kord raames on naloksoonisüstlaid aastas. 2017. aastal viidi kasutama koolitatud 57 kokku läbi 3152 HIV testi uimastisõltuvuse diagnoosiga ning diagnoositi 10 kinnipeetavat ning väljastatud on 61 esmaspositiivset HIV juhtu. naloksoonisüstalt. Tegemist oli vanglasse saabunud isikutega ning 0,00 0,00 0,00 0,00 HIV-testimise ja nõustamise kabinettides testiti 9946 inimest ning avastati 39 uut HIVi nakatunut (18% kõigist uutest juhtudest 2017. aastal). Perearstipraksistes tehti 7336 testi kui 2016. aastal oli vastav arv 3052. 10 426 019,00 16 839 516,18 10 426 019,00 15 645 193,00 2016 viidi kokku läbi 3117 HIV testi ning diagnoositi 18 esmaspositiivset HIV juhtu. Tegemist oli vanglasse saabunud isikutega ning vanglates juba viibivatel isikutel esmaspositiivseid juhte ei diagnoositud. HIV test on vabatahtlik, testist keeldus 2016. 12 700,00 16 781,00 16 781,00 16 781,00 Andmed kogutud Andmed kogutud http://www.esid.ee/cms/index.php?id http://www.esid.ee/cms/inde =75 x.php?id=75 49500,00 53238,00 49500,00 33345,00 Süstivate narkomaanide HIVi ja Valminud raportid: kaasuvate infektsioonide levimuse 1. HIV in Estonia. Narrative ning riskikäitumise uuring Kohtla- report for Global AIDS Järvel – andmete puhastamine ja Monitoring 2017. Tallinn: analüüs 2016, raport valmib 2017 I Tervise Arengu Instituut; kvartalis; 2017. Prostitutsiooni kaasatud naiste HIVi (http://www.tai.ee/et/tervisea ja kaasuvate infektsioonide levimuse ndmed/uuringud/download/4 ning riskikäitumise uuring Tallinnas – 13). andmete kogumine, puhastamine ja 2. Kallavus K. Prostitutsiooni analüüs 2016, raport valmib 2017 I kaasatud naistele suunatud kvartalis; HIV-ga seotud Meestega seksivate meeste tervishoiuteenuste internetipõhine HIVi ja kaasuvate külastajate ülevaade. 2016. 0,00 0,00 0,00 0,00 infektsioonide riskikäitumise 2016. aastal avaldati uuring uuring - aasta. Tallinn: 2017. aastal Terviseuuring avaldati HIV nakkuse ja kaasuvate "HIV nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogiline infektsioonide olukord Eestis, 2000–2015 epidemioloogiline olukord Eestis, 2000–2016" 0,00 0,00 0,00 0,00 Täiskasvanud elanikkonna Uuring "Eesti täiskasvanud tervisekäitumise uuring, mille üheks elanikkonna uuritavaks valdkonnaks oli ka seksuaalkäitumine. seksuaaltervis Uuringuraport 2017" avaldati 2018. aastal 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 2017. aastal avaldati uuring "Meestega seksivate meeste seksuaaltervise uuringu raport 2016" 0,00 0,00 0,00 0,00 Avaldati uuring "Prostitutsiooni Avaldati uuring kaasatud naistele suunatud "Prostitutsiooni kaasatud HIV-ga seotud tervishoiuteenuste naiste terviseuuring 2016" külastajate ülevaade 2014. ja 2015. aasta" 804 000 570 647 16,00 ≥95  12,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Tegevusjuhiste kokkuleppimine tuberkuloosiravi korraldavate TTO- de ja politseiasutuse vahel ravist kõrvale hoiduvate ning teadmata asukohaga tuberkuloosihaigetele tahtest olenemata ravi kohaldamiseks. 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 253000,00 181931,00 0,00 146842,00 Referentlabor kinnitab esmauuringu 121 inimest sai tuberkuloosi teinud labori diagnoosi (kinnitatud ja profülaktilist ravi arhiveeritud 146 tüve, eraldatud 116 DNA-d, tüpiseeritud 46 tüve). Diagnostika-alased võrdlustestid aktsepteeritud 100% (15 kontrollpaneeli), 11 TB- diagnostikalast juhendamist- nõustamist. Alates 2017.aastast korraldab ja rahastab TB referentlabori teenust 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 18343,80 0,00 15642,95 Väljadesse on kirjutatud ravijuhendi Väljadesse on kirjutatud tegelik väljatöötamise kulu ravijuhendi tegelik väljatöötamise kulu 0,00 0,00 0,00 0,00 *2017 aastal toimus kokku 15 654 TB OKR (tuberkuloosi otseselt kontrollitava ravi) visiiti, sh 716 sotsiaalset nõustamist (TB OKR2) ja 1244 koduvisiiti (TB OKR4). *2017. aastal toimus 9 MDR- TB ravikonsiiliumi, (sh 3 0,00 0,00 0,00 0,00 Ravijuhend on valmis. Jooksvalt konsulteeritakse konsiiliumides. 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 239000,00 167841,00 234000,00 0,00 TAI rahastab OKR rakendamist ja Igas maakonnas on ravisoostumuse parandamist kõikide lepingupartnerid olemas. OKR teenuseosutajate poolt ja OKR on kõigile tagatud. ravikonsiiliumide toimumist. TB OKR 2017 aastal toimus kokku 15 visiitide maht plaanitust väiksem, 654 TB OKR (tuberkuloosi kuna TB haigestumus jätkuvalt otseselt kontrollitava ravi) langes. 2016 viidi läbi 17 438 TB visiiti, sh 716 sotsiaalset OKR visiiti (sh 14 645 TB OKR1 nõustamist (TB OKR2) ja ambulatoorset visiiti, 221 OKR3 visiiti 1244 koduvisiiti (TB OKR4). koos metadoon asendusraviga, 934 sotsiaaltöötaja nõustamist (OKR2) ning 1638 koduvisiiti (OKR4). 2016 aastal toimus 7 MDR-TB 570 000,00 822 875,00 570 000,00 408 162,00 Hankeplaani koostamine sh koostöös nõustava ekspertkomisjoniga, hangete läbiviimine, tarnete korraldamine (sh tuberkuloosivastase ravimi laenamine teisest riigist tarnehäire korral), kasutuse/kulu aruannete jälgimine hangete ja optimaalse laokasutuse planeerimiseks (SoM). Ettevalmistused ravimite nõuetekohase ladustamise/säilitamise tagamiseks, tarnimiseks ja aruandluse kogumiseks ravikeskustelt (TA). 0,00 0,00 0,00 0,00  0,00 0,00 0,00 0,00 Tegevused kajastatud punkti 4.8.4 ja 4.8.5 all. 0,00 0,00 0,00 0,00 Tegevused kajastatud punkti 4.8.4 ja 4.8.5 all. tud tabelis mõne 2016. aasta tegevuse kohta sisendit  Seos teiste valdkonna arengukavadega Kommentaarid Eesmärk 2020. aastaks 53% Baastase: 36,7% (2014) Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 Eelarves kajastatud sh punktide 4.1.1.1 ja 4.1.1.2. Kultuuriministeeriumi arengukava summad. Seal sisaldus maakondade spordiliitude Toitumise ja liikumise roheline raamat toetussumma 587 600, liikumisharrastuse taotlusvoor 128 000, Ühenduse "Sport Kõigile" toetus 105 032. Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 summad on kirjas 4.1.1. all summad on kirjas 4.1.1. all Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 Kultuuriministeeriumi arengukava Transpordi arengukava Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015–2019 Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 Kultuuriministeeriumi arengukava Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015–2019 Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 Kultuuriministeeriumi arengukava Toitumise ja liikumise roheline raamat Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015–2019 Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 Kultuuriministeeriumi arengukava Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015–2019 Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 Liikumisharrastuse taotlusvoor 128 000 on kirjas 4.1.1.all Heaolu arengukava 2016–2023 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015–2019 Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 Sisaldub toetuses "Ühendus Sport Kõigile", Kultuuriministeeriumi arengukava koondsummad on kirjas 4.1.1.all Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 koondsummad on kirjas 4.1.1.all Kultuuriministeeriumi arengukava Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 Kultuuriministeeriumi arengukava Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 Arengukava perioodi jooksul võivad projekti tegevused Kultuuriministeeriumi arengukava üle minna tervishoiuteenuseks. Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 Kultuuriministeeriumi arengukava Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 4.1.8 kajastab toetussumma spordistatistikale Kultuuriministeeriumi arengukava Spordikoolituse - ja Teabe SAle KuM poolt Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 Toetussumma kajastub real 4.1.1. Kultuuriministeeriumi arengukava Eesmärk 2020. aastaks on 25% Baastase 32,5% (2014) Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015–2019 Kajastatud TAI eelarves MEM: teeme ettepaneku lisada juurde ka rasedate toitumise edendamine RaM kaasvastutus on seotud tervisekäitumist mõjutavate maksustamise teemadega Eelarve on kajastatud punktide 4.2.3.2.1. ja 4.2.3.2.2. all. Juhime tähelepanu, et seoses uute koolikavadega saame esitada andmed mitte kalendriaasta kohta, vaid õppeaasta kohta. 2017 a kuludena on esitatud 2016/2017 õppeaasta kulud Juhime tähelepanu, et seoses uute koolikavadega saame esitada andmed mitte kalendriaasta kohta, vaid õppeaasta kohta. 2017 a kuludena on esitatud 2016/2017 õppeaasta kulud Eelarve sisaldab punktide 4.2.8.1.-4.2.8.4. summasid. Antud valdkonna puhul jaguneb vastutus kahe ministeeriumi vahel (SoM ja MeM). Kajastatud MeM eelarve (2018.aasta terve uuringu summa), mis on esialgne, täpsemad summad selguvad peale TAI poolt läbiviidud ettevalmistustöid 2016-2017. aastal Tulenevalt Toitumise ja liikumise rohelisest raamatust Eesmärk 2020. aastaks on alla 8 liitri Baastase: 8,7 (2015) Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015–2019 Alkoholipoliitika roheline raamat SiM viib tegevused ellu "Siseturvalisuse arengukava 2015-2020" "turvalisemad kogukonnad" programmi kaudu Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015–2019 Alkoholipoliitika roheline raamat "Siseturvalisuse arengukava 2015-2020" programmis turvalisemad kogukonnad" meede 3 "avaliku korra tagamine" ESF, Toetuse andmise tingimuste käskkiri: "Tervem ja kainem Eesti". Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015–2019 ESF, Toetuse andmise tingimuste käskkiri: "Tervem ja kainem Eesti". Kõik vanglasse saabunud kinnipeetavad läbivad esmase tervisekontrolli, kus tehakse kindlaks nende haigused ja määratakse ravi. Vastuvõtujärgus selgitatakse välja ka võimalikud alkoholiprobleemid ning vajadusel tagatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni programmid, nõustamine, ravi. Kaetud üldistest meditsiinikuludest. "Siseturvalisuse arengukava 2015-2020" programmis "turvalisemad kogukonnad" meede 3 "avaliku korra tagamine" Eelarve kajastatud punktide 4.3.9.1 ja 4.3.9.2. all.  Eesmärk 2020. aastaks on 18,3% Baastase: 22,1% (2014) Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015–2019 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015–2019  Eelarve kajastatud punkti 4.4.6.1. all. Eesmärk 2020. aastaks on <80 Baastase: 84 (2015) Rehabilitatsiooni temaatika kajastub "Heaolu arengukava 2016–2023" Abivajava lapse (sh sõltlased) temaatika kajastub "Laste ja perede arengukavas 2012–2020" Alates 2016. aastast annab SiM koostöökokkuleppega üle lastevanematele suunatud teavitusprogrammi „Autoriteetne vanemluspraktika“ (Tark Vanem) elluviimise ja edendamise TAI-le. Eesmärkide täitmiseks kavandab TAI 2016. ja 2017. aastatel tegevused SiM-iga ühiselt ja SiM eraldab TAI-le rahalisi vahendeid vastavalt riigieelarveliste vahendite olemasolule. SiM rahastab 2016. aasta tegevusi summas 150 000 eurot, sh käibemaks. TAI planeerib praegu järgmise aasta tegevusi. Tegevus on seotud ka „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ (STAK) programmi „Turvalised kogukonnad“ eesmärkide täitmisega. Projekti rahad kajastatakse STAK-is.  JuM: Iga-aastaselt kaardistatakse vanglate personali koolitusvajadused ning planeeritakse ja viiakse läbi vastavad koolitused. Toimuvad koolitused nii meditsiinipersonalile kui ka kontaktisikutele, psühhiaatritele, sotsiaaltöötajatele, valvuritele jm vangla personalile, kes puutuvad kokku sõltlastega. Supervisioonid, narkootilised ained ja nende ära tundmise koolitused, läbiviidavate sotsiaalprogrammide koolitused ja motiveeriv intervjueerimine, seksuaalkurjategijate kohtlemine, psüühikaprobleemidega kinnipeetavate käsitlemine jm. SOM: Alaealistele osutati teenust 16 ravikohal Jõhvis (OÜ Corrigo). TAI sõlmis koostöölepingu SA Ida-Viru Keskhaiglaga noorukite statsionaarse sõltuvusravi osakonna avamiseks alates 01.01.2019.a ning ambulatoorse üksuse töö käivitamiseks alates 01.08.2018. Täiskasvanutele osutati teenust 52 ravikohal (25 kohta Sillamäel ja 27 kohta Viljandis). HTM on rahaliselt toetanud ja jätkab neljakordse pearahaga toetamist Jõhvi haigla juures MTÜ Corrigo rehabilitatsiooniteenus noorukitele vanuses 13-18 aastat toetamist. Keskus teenindab tervet Eestit. Eelarve kajastatud punkti 4.5.6. all Seotud V valdkonna Meetme 4 Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe, kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine tegevustega. Seotud V valdkonna Meetme 4 Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe, kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine tegevustega. Eesmärk 2020. aastaks on 61 Baastase: 65,7 (2015) Vägivalla ennetamise strateegia 2015-2020, Transpordi arengukava liiklusohutuse programm, Eesti e-tervise strateegia 2020, Siseturvalisuse arengukava 2015-2020, Eesti elukestva õppe strateegia 2020, Laste ja perede arengukavas 2012–2020 Heaolu arengukava 2016-2023; Laste ja perede EHK: Kaitse end ja aita teisi (KEAT) ohutusalane arengukava noortelaager Siseturvalisuse arengukava 2015-2020 Tegevused, eesmärgid ja eelarved on kajastatud programmid "Turvalisemad kogukonnad" ja valdkondlikes arengukavades ja nende programmides. "Tõhusa päästevõimekuse tagamine", Vägivalla ennetamise strateegia 2015-2020, Transpordi arengukava "Liiklusohutusprogramm 2016-2025", "Eesti elukestva õppe strateegia 2020 üldharidusprogramm" Transpordi arengukava "Liiklusohutusprogramm Tegevused, eesmärgid ja eelarve on kajastatud 2016-2025" valdkondlikus arengukavas ja selle programmis. Transpordi arengukava "Liiklusohutusprogramm Vigastuste rakkerühma aruande tegevused. Eakate 2016-2025" (jalakäijaliikluseks kasutatava taristu füüsilise aktiivsuse toetamiseks ettenähtud tegevused on talvise hoolduse täiendavate nõuete kehtestamise kajastatud RTA IV valdkonna meetmes 1. Eakate otstarbekuse analüüs) kukkumiste ennetamine toimub osaliselt ka tervishoiuteenuse raames - tegevused on kajastatud V valdkonnas. Siseturvalisuse arengukava 2015-2020 Tegevused, eesmärgid ja eelarve on kajastatud valdkondlikus arengukavas. Siseturvalisuse arengukava 2015-2020 Tegevused, eesmärgid ja eelarve on kajastatud valdkondlikus arengukavas Ennetustöö toimub osaliselt ka tervishoiuteenuse raames - tegevused on kajastatud V valdkonnas. Lapsevanemate teavitamise tegevused mürgistuste ennetamiseks on kajastatud punktis 4.6.3.8. Narko- ja alkoholimürgistuste ennetamise tegevused on kajastatud RTA IV valdkonna meetmetes 3 ja 5. Vägivalla ennetamise strateegia 2015-2020, Tegevused, eesmärgid ja eelarve on kajastatud Laste ja perede arengukava, Eesti elukestva valdkondlikes arengukavades. õppe strateegia 2020 Laste ja perede arengukava Ennetustöö toimub osaliselt ka tervishoiuteenuse raames (vanemlusprogramm) - tegevused on kajastatud V valdkonnas.  Vigastuste rakkerühma aruande tegevus Transpordi arengukava "Liiklusohutusprogramm Vigastuste rakkerühma aruande tegevus. 2016-2025" Vigastuste rakkerühma aruande tegevus. Transpordi arengukava "Liiklusohutusprogramm Täpsemad tegevused ja eelarve on kajastatud 2016-2025", Siseturvalisuse arengukava 2015- valdkondlikes arengukavades. 2020 Eesmärk 2020. aastaks on alla 2 Baastase: 0,8 (2014) Võimalik, et rahastamine jätkub ka edaspidi rahvusvahelise koostööprojekti (DHAPP programm) vahenditest, kuid hetkel ei ole see teada. Eelarve kajastatud punkti 4.7.3. all. Seotud V valdkonna Meetme 4 Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe, kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine tegevustega. Eelarve kajastub punkti 4.7.6. all. Eelarve kajastub punkti 4.7.6. all. Eelarve kajastub punkti 4.7.6. all. Eelarve kajastub punkti 4.7.6. all. Eelarve kajastub punkti 4.7.6. all. Eesmärk 2020. aastaks on 16% Baastase: 19,4 (2014) Eesmärk 2020. aastaks on ≥95% Eesmärk 2020. aastaks on 12% Baastase: 9,2 (2014) Eelarve kajastatud punkti 4.8.9. all Eelarve kajastatud punkti 4.8.9. all. TAI eelarve kajastatud punkti 4.8.9. all. TAI eelarve kajastatud punkti 4.8.9. all. 'EHK ei ole hetkel planeerinud tuberkuloosi raviks eraldi vahendeid, osaliselt kaetakse statsionaarsed kulud pulmonoloogia eriala eelarvest Eelarve sisaldub 4.8.4 all Eelarve sisaldub 4.8.4 all Seotud V valdkonna Meetme 4 Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe, kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine tegevustega Seotud V valdkonna Meetme 4 Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe, kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine tegevustega. V valdkond Tervishoiusüsteemi areng AE 5. Kõigile inimestele on tagatud kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus ressursside optimaalse kasutuse kaudu Nr Eesmärk/Meede/ Tegevus Indikaator/Tulemus aastaks 2020 AE 5 / eelarve kokku M 1 Patsientide õiguste kaitse, tervishoiuteenuste ohutuse tagamine ja kvaliteedi parendamine Arstiabi kvaliteediga üldiselt või väga rahul olijate osakaal tervishoiusüsteemiga kokkupuutunute hulgas Allikas: Sotsiaalministeerium, Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 5.1.1. Patsientide võimestamine ja õiguste kaitse 5.1.1.1. Patsiendiesindusühingute Patsiendid on süsteemi tasemel ja raviprotsessides aktiivsed võimestamine ja toetamine partnerid 5.1.1.2. Patsiendikaebuste menetlemine ja Patsiendikaebused on menetletud arstiabi kvaliteedi kvaliteedi ekspertkomisjoni ekspertkomisjonis, sõltumatu ja tasuta eksperthinnang on tegevuse korraldamine tagatud 5.1.1.3. Patsiendi ohutuse süsteemi Ohujuhtumine ja ravitüsistuste registreerimine, analüüs ning (ravitüsistuste, ohujuhtumte ennetus tagab ohutud tervishoiuteenused registreerimise ja ennetamise) arendamine 5.1.1.4. Mittesüülise vastutuskindlustuse ja Patsientide õigused tervishoiuteenuste saamisel kaitstud, patsiendikahjude hüvitamise saadud tervisekahju hüvitamise mittesüüline süsteem süsteemi reguleerimine ja rakendatud arendamine 5.1.1.5. Arsti ja patsiendi suhet ning Patsiendi õigused on kaitstud lähtuvalt bioeetikast ja muudest patsiendi autonoomiat reguleerivate rahvusvahelistest normidest tervishoiu õigusaktide kaasajastamine 5.1.1.6. Bioeetikat ning inimuuringuid Bioeetikat ning inimuuringuid reguleerivad tervishoiu õigusaktid reguleerivate tervishoiu õigusaktide on kaasajastatud kaasajastamine 5.1.2. Tervishoiuteenuste kvaliteedi arendamine 5.1.2.1. Tervishoiu kvaliteedi strateegia tervishoiu kvaliteeti reguleerivad õigusaktid on kaasajastatud väljatöötamine ja seonduvate õigusaktide kaasajastamine 5.1.2.2. Tervishoiuteenuste kvaliteedi Tervishoiuteenuste kvaliteet ja ohutus paraneb tagamiseks juhendite koostamise ja arendamise toetamine sh ravijuhendite nõukoja baasil 5.1.2.3. Tervisetehnoloogiate hindamine Ravikindlustuse poolt osutatavad teenused on tõenduspõhised, (sh raportite koostamine ja efektiivsed ja kulutõhusad avaldamine) 5.1.2.4. Kvaliteediauditite korraldamine Ettepanekud tervishoiuteenuse osutajatele on tehtud ning tervishoiuteenuste sisulise tervishoiuteenuste kvaliteet on paranenud kvaliteedi hindamiseks 5.1.2.5. Teenuste kvaliteeti ja ohutust Teenuste kvaliteet on jälgitud, hinnatud ja võrreldud kajastavate indikaatorite arendamine ja seire 5.1.2.6. Tervishoiutöötajate ning Tagatud ohutud ja kvaliteetsed teenused pädevate tervishoiuteenuste osutamisse teenuseosutajate poolt kaasatud kutsete pädevuse ja vastutuse regulatsiooni kaasajastamine 5.1.3. Tervise kaitse põhiõiguse tagamine elanikkonnale 5.1.3.1. Elanikkonna ravikindlustuskaitse Elanikkonna ravikindlustuskaitse on laienenud. Seni laiendamine ravikindlustamata isikutele on tagatud ravikindlustuskaite 5.1.3.2. Ravikindlustuseta isikutele Ravikindlustuseta isikutele on tagatud vältimatu abi vältimatu abi tagamine sh skriiningud, HIV ja tuberkuloosi ravi 5.1.3.3. Ajutise töövõimetuse korral Isikute finantskaitse ajutise töövõimetuse korral on tagatud saamata jäänud tulu hüvitamine 5.1.3.4. Elanikkonna teadlikkuse tõstmine Elanikkonna teadlikus ja tervisekäitumine on paranenud tervisekäitumisest ja tervishoiuteenustest 5.1.3.5. Rahalised hüvitised (sh Rahalised hüvitised (sh protseesihüvitis, täiendav ravimihüvitis) proteesihüvitis, täiendav on hüvitatud ravimihüvitis) 5.1.3.6. EL teistes liikmesriikides osutatud EL teistes liikmesriikides osutatud tervishoiuteenused on tervishoiuteenuste hüvitamine hüvitatud 5.1.4. Tervishoiusüsteemi seire ja järelevalve 5.1.4.1. Riikliku järelevalve teostamine ja Ohutud ja kvaliteetsed teenused on tagatud tõhustamine tervishoiuteenuse osutajate üle tagamaks teenuste ohutust ja kvaliteeti 5.1.4.2. Tervishoiu valdkonna statistika Tervishoiu valdkonna statistika on kogutud ja avaldatud, kogumine, uuringute läbi viimine ja uuringud läbi viidud ja analüüsid/ülevaated koostatud ja analüüside/ülevaadete koostamine tulemused avaldatud 5.1.4.2.1. Uuringu "Elanike hinnangud Uuring "Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile" on läbi viidud tervisele ja arstiabile" läbi viimine ja tulemused avaldatud 5.1.4.2.2. Kogumike, analüüside koostamine Kogumikud, analüüsid on koostatud ja avaldatud ja avaldamine: 1. sünni- ja abordiregistri kogumik; 2. kogumikud "Eesti tervishoiukulud" ja "Tervishoiutöötajate tunnipalk" 3. vähielulemuse, -haigestumuse ja -suremuse analüüsi koostamine 5.1.4.2.3. Teadusuuringute läbiviimine ja Teadusuuringud on läbiviidud ja tulemused avaldatud tulemuste avaldamine: 1. "Krooniliste haiguste riskitegurite kujunemine ja levimus ning võimalikud interventsioonid: lapsest täiskasvanuni prospektiivses longituud kohordis (ELIKTU)"; 2. "Laste tervise ja arstiabi võrdlev uuring ja modelleerimine 30 Euroopa riigis"  M 2 Jätkusuutlikult toimiv ja seostatud tervishoiuvõrk Diabeedi tõttu hospitaliseeritute arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut Haiglavõrgu arengukava haiglate keskmine ravikestvus aktiivravis Allikas: Tervise Arengu Instituut Haiglavõrgu arengukava haiglate aktiivravi voodihõive Allikas: Tervise Arengu Instituut Kiirabi keskmine kohalejõudmise aeg kiirete kutsete korral linnapiirkondades jääb alla 12 minuti Allikas: Terviseamet Kiirabi keskmine kohalejõudmise aeg kiirete kutsete korral maapiirkondades jääb alla 21 minuti Allikas: Terviseamet 5.2.1. Ühiskonna ootustele ja vajadustele vastava esmatasandi tervishoiu sh perearstiabi, õendus- ja ämmaemandusabi tagamine 5.2.1.1. Õiguslike aluste uuendamine Kvaliteetse ja kättesaadava üldarstiabi osutamiseks on perearsti ja pereõe rolli kaasajastatud õiguslikud alused tugevdamiseks, kvaliteetse ja kättesaadava ning enam ennetusele suunatud üldarstiabi tagamiseks 5.2.1.2. Kaasaegsete ravi- ja tegevusjuhiste Esmatasandil sagedamini ravitavate ja jälgitavate koostamise ja rakendamise haigusseisundite diagnoosimiseks, raviks ning jälgimiseks toetamine esmatasandil lisandub vähemalt 4 ravijuhendit aastas sagedamini ravitavate ja jälgitavate haigusseisundite diagnoosimiseks, raviks ning jälgimiseks 5.2.1.3. Õendusabi ja ämmaemandusabi Õigusliku reeglistikuga on tagatud kättesaadavad ja korralduse ja nõuete kvaliteetsed õendusabi ja ämmaemandusabi teenused kaasajastamine ning teenuste valiku laiendamine 5.2.1.4. Kättesaadavate ja kvaliteetsete Järjepideva üldarstiabi sh tervise edendusele ja haiguste üldarstiabi teenuste järjepidev ennetamisele suunatud teenused on elanikkonnale osutamine, suurendades kättesaadavad tervisedenduslike ja haiguste ennetustegevuste osutamist ning krooniliste haigete jälgimist esmatasandil 5.2.1.5. Õendusabi teenuste sh iseseisva Õendusabi teenuseid on osutatud vastavalt elanikkonna statsionaarse õendusabi osutamine vajadustele elanikkonna vajadustele vastavalt ning õe rolli enam väärtustades 5.2.1.6. Ämmaemandusabi teenuste Ämmaemandusabi teenuste osutamine on tagatud osutamine tagamaks reproduktiivtervise teenuste kättesaadavus esmatasandi põhimõtete järgi 5.2.1.7. Koolitervishoiuteenuse osutamine Teenus on kättesaadav kõigile õpilastele, sh eri- vajadustega õpilaste koolis 5.2.2. Eriarstiabi ja haiglavõrgu korraldamine tagamaks vajaduspõhised ja kättesaadavad eriarstiabi teenused 5.2.2.1. Eriarstiabi sh siirdamise teenuste Eriarstiabi sh siirdamise teenuste ja haiglavõrgu optimaalseks optimaalseks kättesaadavuseks korraldamiseks õiguslikud alused on kaasajastatud õiguslike aluste kaasajastamine 5.2.2.2. Haiglavõrgu optimeerimise Haiglavõrgu optimeerimiseks üldhaiglate ümber- jätkamine, luues võrgustumiseks ja struktureerimisele suunatud õiguslikud eeldused ja toetavad restruktureerimiseks õiguslikud rahastamismeetmed välja töötatud eeldused ja toetavad rahastamismeetmed 5.2.2.3. Haiglavõrgu ja esmatasandi Esmatasandi tervishoiuga hästi seostatud haiglavõrgu tervishoiu arengusuunad aastani edasisde arengusuunad aastani 2020 välja töötatud 2020 välja töötamine ja elluviimine 5.2.2.4. Uute skriiningumeetodite välja Tõenduspõhised skriiningmeetodid on rakendatud töötamine ja piloteerimine 5.2.2.5. Eriarstiabi teenuste Eriarstiabi teenused on tagatud, ravijärjekorrad ei ületa lubatud kättesaadavuse tagamine pikkust kokkulepitud ooteaegu tagavas mahus 5.2.2.6. Täiskasvanute hambaravi Täiskasvanute hambaravi programm on käivitatud ja programmi käivitamine ja rakendatud rakendamine 5.2.2.7. Laste (0–18 aastaste) hambaravi Lastele (0-18 aastaste) on hambaravi (sh ortotontia) tagatud ja (sh ortodtontia) tagamine ja ennetustegevused ellu viidud ning täiskasvanutele on vältimatu ennetustöö tõhustamine laste hambaravi tagatud hammaste tervise tagamisel ning täiskasvanutele vältimatu hambaravi tagamine 5.2.2.8. Rahvusliku siirdamisasutuse (sh Siirdamine on hästi koordineeritud Eesti siseselt ja siirdamiskoordinaatorite) tegevuse rahvusvahelise koostöö tagamiseks tagamine 5.2.2.9. Vaimse tervise teenuseid Vaimse tervise teenuseid reguleeriv seadusandlus on reguleeriva seadusandluse kaasajastatud. kaasajastamine 5.2.2.9.1. Psühhiaatrilise sundravi osutamise Psühhiaatrilise sundravi osutamine on tagatud tagamine 5.2.2.9.2. Psühhosotsiaalse Psühhosotsiaalse kriisinõustamisteenus haiglates on välja kriisinõustamisteenuse arendamine arendatud haiglates 5.2.2.10. Kutsehaiguste ekspertiisi Kutsehaiguste ekspertiisi teenus on kättesaadav rahastamine 5.2.2.11. Ennetusele suunatud teenuste Ennetusele suunatud teenused on kindlustatutele rahastamine kättesaadavad 5.2.2.11.1. Vähi varajasele avastamisele Vähi varajasele avastamisele suunatud skriiningud on suunatud skriiningute korraldamine sihtgrupile kättesaadavad ja rahastamine, skriininguregistri arendamine ja pidamine 5.2.2.12. Sünnituseelne- ja raseduskriisi Raseduskriisi nõustamisteenus on riskirühmale kättesaadav nõustamine 5.2.2.13. Rasedate sünnieelne diagnostika ja Toimub vastavalt vajadusele vastsündinute skriiningud 5.2.2.14. BFHI (Baby Friendly Hospital Täiendõpet on võimaldatud 700-le meditsiinitöötajale Initiative, Beebisõbralike haiglate) (sünnitusosakondade personal ja pereõed) põhimõtete rakendamiseks meditsiinitöötajate ettevalmis- 5.2.2.15. tamine Viljatusravi kättesaadavuse Viljatusravi on sihtgrupile kättesaadav ning viljatusraviks tagamine vajalike ravimite loetelu on ajakohane ning sihtgrupile kättesaadav 5.2.2.16. Noorte reproduktiivtervisealane Reproduktiivtervisealane nõustamine on tagatud igas nõustamine ja seksuaalsel teel maakonnas levivate haiguste ennetamine 5.2.3. Valmisoleku tagamine tervishoiualasteks hädaolukordadeks ning kättesaadava kiirabi osutamiseks 5.2.3.1. Kiirabi regulatsiooni Kehtestatud on kaasaegsed nõuded kiirabi personali kaasajastamine tagamaks pädevusele ja varustusele, kiirabi poolt osutatavate teenuste kaasaegsed nõuded personali sisule ning koostööle pääste, politsei ja haiglatega pädevusele ja varustusele, kiirabi poolt osutatavate teenuste sisule ning koostööle pääste, politsei ja haiglatega 5.2.3.2. Tervishoiualaste hädaolukordadeja Tervishoiusüsteemi valmisolek hädaolukordadeks on tagatud sõjaaja tervishoiu õigusaktide kaasajastamine 5.2.3.3. Optimaalse standardiseeritud Kiirabi ja vältimatu abi alase raadiokonsultatsiooni teenus on kiirabi ja vältimatu abi alase kvaliteetne ja kättesaadav raadiokonsultatsiooni teenuse 5.2.3.4. kättesaadavuse tagaminetagamine Piisavad tegevusvarud on tagatud Piisavate tegevusvarude tervishoiualasteks hädaolukordadeks ja sõja ajaks 5.2.3.5. Õppuste ja koolituste korraldamine Tervishoiusüsteemi valmisolekuks pädevus on tagatud tagamaks tervishoiusüsteemi valmisolekut hädaolukordadeks 5.2.3.6. Medikopteri pilootprojekti Medikopteri pilootprojekt on läbiviidud läbiviimine 5.2.3.7. Sõja- ja kriisiolukorraks mobiilse Tervishoiu ühine valvering 24/7 on tagatud välijuhi loomine operatiivtöö koordineerimiseks. Tervishoiu ühine 24/7 valvering ühe asutuse / füüsilise keskuse põhiselt (näiteks Tallinn) – nn 1-auto mudel M 3 Piisavate ressursside ja võrgustiku tagamine tervishoiusüsteemi toimimiseks (motiveeritud ja pädevad töötajad, optimaalne rahastamine, kaasaegne infrastruktuur ning seostatud võrgustik) Valminud tervisekeskuste arv Allikas: Sotsiaalministeerium Võrgustunud üldhaiglate arv Allikas: Sotsiaalministeerium Avaliku sektori tervishoiu kogukulude osakaal avaliku sektori kuludest on püsivalt vähemalt 12,3% Allikas: Tervise Arengu Instituut Välisriiki tööle minemiseks tervishoiutöötajatele väljastatud tõendite arv on vähenenud Allikas: Terviseamet 5.3.1. Jätkusuutlik rahastamine 5.3.1.1. Solidaarse jätkusuutliku Reeglistik solidaarse jätkusuutliku ravikindlustuse tagamiseks ravikindlustuse arendamine ja on kaasajastatud õigusruumi kaasajastamine 5.3.1.2. Pikaajaliste patsiendi Põhimõtted on kokkulepitud ja rakendatud omaosaluspõhimõtete välja töötamine 5.3.1.3. Ravikindlustuse jätkusuutlik Kindlustatutele on rahalised ja mitterahalised hüvitised tagatud rahastamine 5.3.2. Piisav, pädev ja motiveeritud tervishoiu personal 5.3.2.1. Kokkulepitud arvu pädevate Vajalik arv tervishoiutöötajaid on ettevalmistatud tervishoiutöötajate ja tervishoiu spetsialistide koolitamine 5.3.2.2. Arsti lähtetoetuste jm rahaliste Teenuse osutamine on tagatud ka maapiirkondades motivaatorite rakendamine personali tagamiseks väljaspool suuremaid keskusi 5.3.2.3. Perearstide riigipoolse asenduse Perearstide riigipoolne asendus on tagatud tagamine 5.3.3. Kaasaegne infrastruktuur ja seostatud võrgustik 5.3.3.1. Haiglate võrgustamine ja eriarstiabi Kaasaegne infrastrktuur kvaliteetse teenuse osutamiseks on pädevuskeskuste tugevdamise tagatud jätkamine investeerides kaasaegse Piirkondlik pädevuskeskus on omandanud infrastruktuuri loomisse ja enamosaluse/otsustusõiguse vähemalt kahes üld- ja kohalikus õiguslikke eeldusi täpsustades haiglas 5.3.3.2. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi SA Tartu Ülikooli Kliinikumis on alustatud vähemalt 3 osakondade/raviüksuste taristusse raviüksuse rekonstrueerimist ja tehnoloogia arendamisse (lastekliinik, kõrvakliinik, päevakirurgia keskus, patoloogiateenistuse labor, kiiritus- keemiaravi keskuse ja sisekliiniku palatiosakonnad (6 üksust)) 5.3.3.3. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla on alustatud vähemalt 3 osakondade/raviüksuste taristusse raviüksuse rekonstrueerimist. ja tehnoloogia arendamisse (palatikorpused (sise-, kirurgia- psühhiaatria jt arstilike erialade palatiosakonnad), psühhiaatria kliinik, patoloogia teenistus (min 6 üksust)) 5.3.3.4. Investeeringud esmatasandi Kaasaegse infrastruktuuriga kvaliteetsete esmatasandi teenuse tervisekeskuse taristusse, kus osutamiseks on alustatud vähemalt 15 tervisekeskuse hakkavad tööle kolm või enam ehitamist/rekonstrueerimist perearsti koos neid toetavate tervishoiutöötajate ja spetsialistidega. M 4 Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe, kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine Rahulolu apteegiteenuse kättesaadavusega Allikas: Sotsiaalministeerium, „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile” Rahulolu retseptiravimite väljakirjutamise ja apteekidest kättesaamise korraldusega Allikas: Sotsiaalministeerium, „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile” 5.4.1. Ravimite (sh veretooted) ja Ravimi- ja meditsiiniseadmete alased direktiivid on Eesti meditsiiniseadmete ohutuse, õigusruumi üle võetud ning läbi õigusaktide kaasajastamise on tõhususe ja kvaliteedi ning tagatud ravimite ja meditsiiniseadmete tõhus ja ladus kättesaadavuse tagamiseks turustamine. Ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavus ravimialaste õigusaktide elanikkonnale on tagatud. kaasajastamine 5.4.2. Kiirgusohutuse tagamine Kiirgusseaduse rakendusakt on kooskõlas direktiividega ning meditsiiniradioloogiste tagab meditsiinikiirituse põhjendatud ja optimeeritud kasutuse protseduuride kavandamisel ja läbiviimisel 5.4.3. Patsiendi teadlikkuse tõstmine Patsiendi teadlikkus ravimite ohutuks kasutamiseks on ravimite ohutuks kasutamiseks tõusnud. Läbi patsiendi teadlikkuse kasvu saavutatakse suurem kõrvaltoimeteatiste laekumine, ravimijäätmete tagastamine, hinnakokkuleppega (soodsamate) ravimite väjastamine; paraneb ravisoostumus 5.4.4. Ravimite ja meditsiiniseadmete info Ravimite infolehed ja meditsiiniseadmete kasutusjuhendid on kättesaadavuse parandamine ravimiregistrist ja meditsiiniseadmete registrist kasutajasõbralikul viisil kättesaadavad; retseptikeskuse info väljakirjutatud retseptide ja väljastatud ravimite kohta ning ravileht on eesti.ee keskkonnas kasutajasõbralikul viisil kättesaadav 5.4.4.1. Käsimüügiravimite pakendi Käsimüügiravimite pakendi infolehed tõlgitakse vene ja inglise infolehed on kättesaadavad ka keelde ning need on ravimiregistrist ja apteekidest vene ja inglise keeles kättesaadavad 5.4.5. Ravimite müügilubade ja käitlemise Ravimite ohutus, tõhusus ja kvaliteet ning kättesaadavus on tegevuslubade väljaandmine tagatud läbi piisava arvu ja tähtaegselt väljaantud müügilubade ja käitlemise tegevuslubade 5.4.6. Ravimikulutuste hüvitamine Eesti Haigekassa poolt hüvitatavate ravimite loetelu on ravimite rahalise kättesaadavuse ajakohane ning ravimite hinnad heas tasakaalus nende tagamiseks tõhususega. Patsiendi omaosalus soodusravimite ostmisel on <33%. 5.4.7. Ravimite hankimine riiklike ARV-ravimite, tuberkuloosivastaste ravimite, vaktsiinide ja tervishoiuprogrammide immuunglobuliinide hankeplaanid on koostatud, ravimid teenindamiseks hangitud ning logistika kokkulepitud ravikeskustesse on korraldatud 5.4.8. Apteekri lähtetoetuse maksmine Apteekri lähtetoetuse maksmine apteegiteenuse kättesaadavuse parendamiseks maapiirkondades 5.4.9. Immunohematoloogiliste uuringute Immunohematoloogiliste uuringute referentlabor osutab teenust referentlabori toimimise tagamine kvaliteetselt ja optimaalsete kuludega 5.4.10. Piisavate verevarude tagamine Veredoonorluse propageerimise toetamine piisavate verevarude tagamiseks 5.4.11. Meditsiiniseadmete Sooduskäibemaksumääraga meditsiiniseadmete loetelu on kättesaadavuse parandamine läbi ajakohane ning arvestab puudega isikute vajadusi 9% käibemaksumäära kehtestamise 5.4.12. Meditsiiniseadmete kulude Eesti Haigekassa poolt hüvitatavad meditsiiniseadmed on hüvitamine nende kättesaadavuse kindlustatutele kättesaadavad ning teistes riikides osutatud tagamiseks kulud on hüvitatud. Loetelu on ajakohane ning seadmete hinnad heas tasakaalus nende tõhususega 5.4.13. Ravimite ohutuse ja kvaliteedi Ravimite ohutus ja kvaliteet on kontrollitud ja tagatud, alase riikliku järelevalve teostamine ohujuhtumid on korrektselt menetletud, mürgistusjuhtumid on välditud 5.4.14. Ravimite käitlemise alase riikliku Ravimite käitlemine vastab kehtestatud nõuetele, elanikkonna järelevalve teostamine rahulolu apteegiteenusega on >95% 5.4.15. Meditsiiniseadmete ohutuse ja Meditsiiniseadmete ohutus ja kvaliteet ning meditsiinikiirituse kvaliteedi ning meditsiinikiirguse põhjendatud ja optimeeritud kasutamine on kontrollitud ja kasutamise alase riikliku tagatud, ohujuhtumid on välditud järelevalve teostamine 5.4.16. Apteegiteenuse kvaliteedi Apteegiteenuse kvaliteedijuhise arendamisel osalemine; riiklike edendamine kvaliteedinõuete kaasajastamine; elanikkonna rahulolu apteegiteenusega on >95% 5.4.17. Ravimite ratsionaalse kasutuse Ravimite ratsionaalse kasutamise põhimõtted on arvestatud edendamine ravijuhendite koostamisel, tervisetehnoloogiate hindamisel ning ravimiloetelude koostamisel (nõutav meditsiinivarustus laevadel, koolides jne); ravimiinfo jagamine 5.4.18. Ravimivaldkonna statistika Ravimivaldkonna statistika on kogutud ja avaldatud, analüüsid kogumine ja analüüside läbiviimine on koostatud ja tulemused avaldatud. Ravimite hulgimüügi ja apteegistatistika kogumiku väljaandmine, ravimite kaalutud keskmiste juurdehindluste ja soodusravimite hinnamuutuste analüüsimine, tervishoiuteenuste osutamise analüüsimine apteegiteenuse raames, apteegi omandipiirangute riskianalüüsi koostamine M 5 E-riigi põhimõtete ja innovaatiliste lahenduste rakendamine, teenuseosutajate koostöö ja infovahetuse tõhustamine 5.5.1. Fookusvaldkond 1 1. Tervise infosüsteemi uuendatud arhitektuurilahendus (TIS Kvaliteetsed terviseandmed ja 2.0) on väljatöötatud ja toimib; andmetaristu: andmehõive on 2. TISi edastatud andmete standardile ja seatud täitmise kvaliteetne ja andmete töölemine reeglitele vastavuse on 95%; tõhus alates tekkekohast kuni 3. terviseandmete andmeaida kontseptsioon on väljatöötatud ja kättesaadavuseni erinevatele teenused toimivad; kasutajatele 4. TISi avatud andmete platvorm on väljatöötatud ja toimiv nii teadus- ja arendustegevusi toetavana kui inimeste jaoks oma andmete sekundaarset jagamist lubavana; 5. Ravimiameti ja Terviseameti menetlusinfosüsteemide uuendamine (sh Samtrack II, Medre 2). 5.5.2. Fookusvaldkond 2 1. Riiklikku patsiendiportaali kasutab Eesti elanikkonnast X%; Paranenud on inimeste võimalused 2. riikliku patsiendiportaali kaudu toetatakse haigusrühma osaleda oma terviseseisundi integreeritud ravijuhiste järgimist; aktiivsel juhtimisel; inimestele on 3. aastaks 2020 kasutab 70% TTOdest igapäevaselt kliinilise isikupõhiste tervise- ja otsusetoe/ekspertsüsteemi teenuseid; geeniandmete analüüsi ning 4. tervise infosüsteemis ja geenivaramus olevaid andmeid on digitaalse otsusetoe abil võimalik võimalik integreeritult kasutada. pakkuda täpsemini sihitud teenuseid; kasvanud on tervisealane teadus- arendustegevus ning ettevõtlus 5.5.3. Fookusvaldkond 3 1. Saatekirjade teenus on täies mahus väljaarendatud; Terviklik juhtumikäsitlus ja 2. tsentraalne digiregistratuur toimib üleriigiliselt; organisatsioonide koostöö: 3. sõeluuringute toetuseks on väljatöötatud vastavad moodulid Katkematu, tervikliku (vähemalt 3); terviseteenuste pakkumine on 4. lapse ravikäsitluse ja kroonilise haigete jälgimiseks on võimalik läbi kõigi terviseteenuste loodud sobivad e-rakendused; etappide, kuna terviseteenuse 5. tervise, töö- ja sotsiaalvaldkonna integratsiooni toetavad osutajatel ja inimesel on olemas teenused toimivad (sh SKAIS 2 ja TVRi toetuseks). tema kohta terviklik info terviseseisundist ja eri osapoolte tegevusplaanist 5.5.4. Fookusvaldkond 4 1. Tervikliku (iga inimese kohta jälgitavad kõik etapid Terviseteenuste tulemuslikkuse ja ennetusest õendus- ja hoolekandeteenusteni) analüüsivõimekuse arendamine: tulemuslikkuse/kvaliteedimonitooringuga kaetud Planeerimis- ja juhtimisotsuse haigusrühmade arv (mõõdik selgub märtsi lõpuks); tegemiseks kõikidel 2. regulaarseid kvaliteediraporteid koostavate teenuseosutajate tervisesüsteemi tasanditel on osakaal kõikidest TTOdest (%); võimalik mõõta ja analüüsida 3. patsientide isikustatud tagasisidel põhineva tulemuslikkuse teenuste tulemuslikkust seiret aktiivselt kasutavate teenuseosutajate osakaal (%) kõikidest TTOdest. 5.5.5. Fookusvaldkond 5 1. Kaugteenuste osutamist ja tervishoiuteenustega Kaugteenuste arendamine: integratsiooni soodustav keskne platvorm toimib teenuste Kaugteenused ja sellel põhinevad pakkuja ja vahendajana; terviseteenused võimaldavad 2. kaughoolekande teenused on väljaarendatud ja toimivad saavutada tervisesüsteemi koostöös esmatasandi tervishoiuteenustega. suurema kuluefektiivsuse ja teenuste kättesaadavuse; kasvanud on tervisealane teadus- arendustegevuse ning ettevõtlus 5.5.6. E-tervise nädala korraldamine ja E-tervise nädalal on läbiviidud 2018. aasta I poolaastal läbiviimine, seoses EL eesistumisega M 6 Tervishoiualase teadus- ja arendustegevuse koordineerimine 5.6. Geeniproovide säilimise tagamine Geeniproovide säilimine teadusuuringuteks ja innovaatiliste teadusuuringuteks ja innovaatiliste meetodite välja töötamise eelduste loomiseks on tagatud meetodite välja töötamise eelduste loomine 5.6.1. Tegevussuund 1 Tervishoiuteenuse osutajate teadusja innovatsioonivõimekuse suurendamine 5.6.1.1. Sihtotstarbelised erladised Haiglate teadus- ja innovastiooni-võimekus on tõusnud. haiglatele teadus- ja innovatsioonivõimekuse toetamiseks 5.6.1.2. Tervishoiu nutikate ideede Välja on töötatud vähemalt kaks "nutikat ideed" tervishoiu konkurss (IT-lahendused, äpid) valdkonnas. 5.6.1.3. Tervishoiutöötajate väljaõppes Teadusmoodul tervishoitöötajate väljaõppes on välja töötatud. teadusmooduli arendamine 5.6.2. Tegevussuund 2 Tervisesüsteemi vajadustest lähtuvate uuringute korraldamine ja innovaatiliste lahenduste katsetamine 5.6.2.1. Rakendusuuringute programmi Rakendusuuringute programm on koostatud, toetatud koostamine omaosalusega rakendusuuringute tegemist. 5.6.2.2. Personaalmeditsiini uuringud Vähemalt üks kliiniline juhtprojekt on läbi viidud (kliinilised juhtprojektid kardioloogias ja onkoloogias) 5.6.2.3. SHARE (The Survey of Health, SHARE (The Survey of Health, Ageing and Retirement in Ageing and Retirement in Europe) Europe) küsitluslaine on läbi viidud uuringu läbiviimise osaline toetamine 5.6.3. Tegevussuund 3 Eeskujuliku terviseandmete taristu väljaarendamine 5.6.4. Tegevussuund 4 Terviseala teaduse ja innovatsiooni tõhus korraldamine 5.6.4.1. Terviseala teaduse ja innovatsiooni Nõukogu töö toimib nõukogu töö korraldamine 5.6.4.2. Terviseinnovastiooni foorumi Toimunud on kaks innovatsiooni foorumit korraldamine ja innovatsiooni auhind 5.6.4.3. Terviseala teaduse ja innovastiooni Indikaatorid on välja töötatud regulaarne seire, indikaatorite väljatöötamine "Eesti tervisesüsteemi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegiale" * Aruande koostamise aluseks on perioodi 2017-2020 rakendusplaan, mis erineb struktuurilt perioodi 2013 - 2016 rakendusplaanist. Seetõttu pole Lühendid EHK Eesti Haigekassa ETAG Eesti Teadusagentuur ETSA E-tervise SA HTM Haridus- ja Teadusministeerium RA Ravimiamet SoM Sotsiaalministeerium TA Terviseamet TAI Tervise Arengu Instituut Tähistuste mõisted * vahendid on kajastatud asutuse üldkuludes ** rakendusplaanis on kajastatud osalised vahendid sursside optimaalse kasutuse kaudu Vastutaja Kaas- 2016. aasta 2016. aasta 2017. aasta EA liik COFOG (org) vastutaja planeeritud kulud tegelikud kulud planeeritud kulud D4:O13N 1 157 420 076 124D4:O 143 050 889 77,00 77623,00 20 07 SoM 19 176,00 20 07 SoM 55 220,00 48 715,07 58 447,00 SoM* 0,00 0,00 0,00 SoM* 0,00 0,00 0,00  SoM* 0,00 0,00 0,00 SoM* 0,00 0,00 0,00 345000,00 SoM* 0,00 0,00 0,00 SoM* 0,00 0,00 0,00 56 10 EHK 0,00 0,00 170000,00 20 07 SoM 0,00 0,00 175 000,00 EHK* 0,00 0,00 0,00 EHK* 0,00 0,00 0,00 SoM* 0,00 0,00 0,00 SoM* 0,00 0,00 0,00 142628266,00 SoM 0,00 0,00 0,00 20 07 SoM 8 055 466,00 7 452 853,00 8 257 266,00 56 10 EHK 119270000,00 130269000,00 124710000,00 TAI 0,00 0,00 vt 1.2.2.2 56 10 EHK 545000,00 457000,00 564000,00 56 10 EHK 0,00 0,00 0,00 56 10 EHK 8269000,00 9105000,00 9097000,00 0,00  TA* 0,00 0,00 0,00 SoM, TAI* 0,00 0,00 0,00 20 07 SoM 11411,00 11411,00 0,00 56 10 EHK 11441,00 11411,00 0,00 TAI* 0,00 0,00 0,00 TAI* 0,00 0,00 0,00  834 912 249 170,00 5,13 73,54 12,00 21,00 148871280,00 SoM* TA* 0,00 0,00 0,00 20 07 EHK SoM 0,00 0,00 0,00 SoM* 0,00 0,00 0,00 56 10 EHK 100973000,00 103199000,00 111832000,00 TA* 0,00 0,00 0,00 56 10 EHK 30103000,00 32078000,00 32113000,00  EHK 0,00 0,00 0,00 51 07 EHK 4604000,00 4604000,00 4926280,00 645080448,00 SoM* ... SoM* EHK* 0,00 0,00 0,00 SoM* 0,00 0,00 0,00 56 10 EHK 0,00 0,00 35000,00 SoM 0,00 0,00 0,00 56 10 EHK 572377000,00 577377000,00 602554000,00 SoM 3 377 358,00 3 878 316,00 0,00 20 07 SoM 0,00 0,00 6000000,00 51 07 EHK 23667000,00 24656000,00 27874000,00 20 07 SoM 199 969,00 199 969,00 208 969,00 SoM* 0,00 0,00 0,00 20 07 SoM 0,00 0,00 3 548 297,00 SoM 0,00 0,00 0,00 20 07 SoM TA 57 352,00 57 352,00 57 352,00 EHK 0,00 0,00 0,00 56 10 EHK 1644000,00 1514000,00 1775520,00 20 07 TAI 96000,00 94054,68 188800,00 EHK 55000,00 55000,00 0,00 EHK 0,00 0,00 0,00  SoM* 0,00 0,00 0,00 20 07 SoM 1 611 986,00 1 548 406,59 1 634 510,00 51 07 EHK 1176000,00 1110000,00 1204000,00 40960521,00 SoM* 0,00 0,00 0,00 SoM* 0,00 0,00 0,00 20 07 TA 38958203,00 38939947,98 40581550,00 20 07 TA 297318,00 311495,19 297318,00 TA* 0,00 0,00 0,00 SoM, TA 0,00 0,00 0,00 20 07 TA 0,00 0,00 81653,00 32 039 419 12,30 190,00 10366000,00 SoM* EHK 0,00 0,00 0,00  SoM* 0,00 0,00 0,00 56 10 EHK 3956000,00 13788000,00 10366000,00 24025754,00 10/20 07 SoM 14 377 541,00 20 09 HTM** 9244939,00 10 07 SoM 300 000,00 84 000,00 150 000,00 20 07 TA SoM 253274,00 8013665,00 20 07 SoM 828 000,00 40 07 SoM** 1 300 000,00 20 07 SoM** 0,00 0,00 40 07 SoM 0,00 0,00 5885665,00 144 789 060 ≥98 68,00 SoM* RA, TA 109 888,00  SoM* TA 0,00 0,00 0,00 RA, EHK* SoM 0,00 0,00 ... RA, EHK* SoM ... 20 07 RA SoM 0,00 0,00 100000,00 20 07 RA* SoM 0,00 0,00 0,00 56 10 SoM EHK 114450000,00 131246000,00 131144000,00 SoM TA ... 10 07 SoM RA 0,00 150 000,00 20 07 SoM RA 112 888,00 20 07 SoM RA 16 750,00 SoM* EHK 0,00 0,00 0,00 56 10 EHK SoM 9302000,00 9 533 000 10100000,00 20 07 RA SoM 0,00 0,00 587534,00 40 07 RA SoM 0,00 0,00 2468000,00  RA* SoM 0,00 0,00 0,00 TA* SoM 0,00 0,00 0,00 20 07 RA* SoM 0,00 0,00 0,00 SoM, RA* 0,00 0,00 0,00 RA, SoM* 0,00 0,00 0,00 2 287 661 20/30 07;10 SoM ETSA, RA, 2 287 661,00 TA SoM ETSA, EHK 0,00 SoM ETSA 1 787 661,00 1 897 367,00 0,00  SoM ETSA, TTO- 0,00 d, EHK SoM* 0,00 SoM* 0,00 340 798 20 07 SoM 290798,00 290798,00 290798,00 0,00 SoM 0,00 SoM ETAG 0,00 TÜ, SoM 0,00 0,00 0,00 50000,00 SoM ETAG 0,00 0,00 0,00 SoM ETAG, MkM 50 000,00 SoM TLÜ, TTÜ, 0,00 Eesti Pank, MkM 0,00  0,00 SoM* 0,00 0,00 0,00 SoM 0,00 0,00 0,00 SoM* 0,00 0,00 0,00 perioodi 2013 - 2016 rakendusplaanist. Seetõttu pole antud tabelis mõne 2016. aasta tegevuse kohta sisendit  2017. aasta 2016. aasta tulemused tegelikud kulud 135 667 687 0 0,00 Eesti Patsientide Esindusühingu rahastamine lõpetati sellelt realt 2016. 2018.a sõlmiti riigihanke menetlusega Heaolu ja Taastumise Kooliga kriisikaardi piloteerimiseks. Leping manuses. Järgmine aasta piloteerime juba rakendamist. 61 870,74 2016. aastal eraldati 19 176 eurot MTÜ Eesti Patsientide Esindusühing toetamiseks. 0,00 Süsteemi väljatöötamine on töös. 0,00 EHK on osalenud aktiivselt vastutuskindlustuse väljatöötamise töörühma töös  0,00 2016. aasta jaanuaris hakkas kehtima psühhiaatrilise abi seaduse muudatus, mille kohaselt sotsiaalhoolekande seaduse § 105 alusel hoolekandeasutusse paigutatud isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks teeb käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse kohaldada tahtest olenematut ravi kuni 48 tundi tahtest olenematu haiglaravi algusest haigla psühhiaatriaosakonna psühhiaater isiku psühhiaatriaosakonda saabumisel viivitamata pärast isiku arstlikku läbivaatust. 0,00 2016. aasta jaanuaris hakkas kehtima psühhiaatrilise abi seaduse muudatus, mille kohaselt sotsiaalhoolekande seaduse § 105 alusel hoolekandeasutusse paigutatud isiku tahtest 0,00 0,00 175 000,00 2016. aastal valmisid uuringud "Hulgimüeloomi raviskeemide efektiivsus ja kulutõhusus", "Antikoagulandid virvendusarütmia tüsistuste ennetamisel Eestis - kulutõhusus ja maksumus". 2017. aastal avaldati ravijuhend "Enneaegse sünnituse ja enneaegse vastsündinu perinataalperioodi käsitlus"  0,00 2016.aastal viidi läbi järgmised kliinilised auditid: 1. Alaseljavaluga patsiendi diagnostika ja ravi kvaliteet esmatasandil 2. Iseseisva statsionaarse õendusabi põhjendatus ja kvaliteet 3. Depressiooni diagnostika ja ravi kvaliteet esmatasandil 4.Iseseisva antenataalse ämmaemandusabi kvaliteet 5. II tüübi diabeedi diagnostika ja ravi Nimetatud auditite raames 0,00 auditeeriti kokku 1337 Avaldati kliiniliste juhtu raport (erialade poolt esitatud ja Indikaatorite Nõukojas heaks kiidetud indikaatorite indikaatorite alusel), mida tutvustati ka Kliinik 2017 raames. 0,00 0,00 2016. aastal esitas SoM valitsusele memorandumi seoses tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmisega. Muudatused käsitlesid muu hulgas kolmandate riikide tervishoiutöötajate registreerimise menetlust, Eelnõuga sooviti 0,00 Ravikindlustuse kaitse laiendamiseks jõustus ravikindlustuse seaduse muudatus, mille kohaselt on hoolduslehe alusel kindlustatud isikul õigus saada hooldushüvitist alla 12- aastase lapse põetamise korral kuni 60 kalendripäeva, kui haigestumise põhjuseks on pahaloomuline kasvaja ja lapse ravi algab haiglas.  7 677 291,00 Ravikindlustamata isikutele tagati vältimatu abi ning tuberkuloosi ja HIV ravi. Ravikindlustamata isikuid kellele osutati abi oli 2016. aastal 15 731 isikut (2015. aastal 16 917 isikut). 125730000,00 Eelarve ületati 10% ning ulatus 130 269 tuhande euroni. Kokku saadi hüvitisi 391 749 lehe alusel, millega hüvitati 5 905 352 päeva saamata jäänud tulu. 2016.aastal oli keskmine 1 päeva hüvitise suurus 22,1 eurot. Enim lehti oli haigushüvitisel (251 266), suurim 1 päeva maksumus aga vt 1.2.2.2 622000,00 Haigekassa üks prioriteetidest on patsiendi teadlikkuse tõstmine ravimite ostmisel ja seeläbi omaosaluse hoidmine stabiilsena. Mõistliku ravimikasutuse kampaania esmaseks sihtrühmaks on Eesti elanikud vanuses 50 aastat ja enam, teiseseks sihtrühmaks on kõik Eesti elanikud. Kaudsed sihtrühmad on tervishoiutöötajad, 0,00 Ravikindlustuse eelarve planeeritavat suurust ei saa kasutada koondtabelis olevate summade sees (sest teised kirjeldavad tegevused mahuvad eelarvesse). Planeeritud ravikindlustushüvitiste eelarve 2016. aastaks oli 1 004 448 000. EHK lõplik tegelik ravikindlustushüvitiste eelarve 14276000,00 Ravi välisriigis saadi 244 korral. 2016. aastal laekus teistest riikidest raviarveid 258 isiku kohta. Nendest 92 kindlustatut käisid välisriigis ravil, 118 uuringutel ning 48 isikul olid luuüdidoonori otsinguga seotud kulud. Eelmisel aastal 0,00 1. Prokuratuurist laekunud andmete põhjal viidi läbi 4 väärteomenetlust ja tehti 1 ettekirjutus ja 5 hoiatust. 1 perearsti ja 1 eriarsti osas saadetud teade rikkumiste kohta prokuratuuri. Perearstidele ja psühhiaatritele saadeti asjakohane teavitus, milles selgitati psühhotroopsete ravimite väljakirjutamise nõudeid. 2. Kontrolliti perearste, kellest 3-le koostati 0,00 Valmisid järgnevad uuringud: Tervishoiutöötajate palk, märts 2017, "Perearstiabiasutuste majandustegevus 2005-2015, Uuringu „Elanike hinnangud 0,00 tervisele ja arstiabile“ käigus küsitleti 1829 Eesti 15–74- aastast elanikku (üldkogum 980 821 inimest). 51% Eesti elanikest vanuses 15–74 hindab tervishoiukorraldust 0,00 Eestis heaks. 2015. aastal hindas tervishoiukorraldust Eestis heaks 59%: hinnang tervishoiukorraldusele Eestis on seega angenud. 68% Eesti elanikest vanuses 15–74 hindab arstiabi 0,00 Ämmaemandate visiidid 2009–2016,Family doctor’s offices’ outpatient consultations data in the e- health system, 2015",Eesti Meditsiiniline Sünniregister 1992–2016. Eesti Abordiregister 1996–2016 0,00  0 0,00  0,00 2016. aastal valmis kaheksa uut ravi- ja patsiendijuhendit: lamatiste käsitlus, perioperatiivse ägeda valu käsitlus, bariaatrilise patsiendi käsitlus enne ja pärast kirurgilist sekkumist. Lisaks kiideti heaks patsiendijuhendid varem valminud ravijuhenditele: 0,00 113663000,00 Nimistute üldarv oli 802, mis on kasvanud ühe nimistu võrra võrreldes eelmise aastaga. 2016. aastal oli haigekassal leping 458 üldarstiabi teenuseosutajaga. Ühes perearsti nimistus on keskmiselt 1541 inimest. Normsuurusest väiksemaid perearsti nimistuid (teeninduspiirkonnas elab alla 1200 inimese, kuid haigekassa tasub pearaha 1200 inimese eest) oli 2016. aastal 17. Inimeste arv, kelle eest on alla 1200 inimesega nimistutes tasutud täiendavalt pearaha, on 9767. 0,00 31850000,00 2016. aastal osutati statsionaarse õendusabi teenust 9388 isikule 2016. aastal osutati koduõendusteenust 6804 isikule 01.01.2017.a. seisuga on õendusabi ravijärjekordadesse registreeritud ligi 2100 vastuvõttu. Õendusabi ravijärjekordadesse registreeritud vastuvõttudest 95% toimub ravijärjekorra lubatud maksimumpikkuse piires.  0,00 5312000,00 Eesti Haigekassa "Lähema kolme aasta lõikes on haigekassa peamised tegevused seotud koolitervishoiu aruandluse arenduste rakendamisega, kasutades selleks e-tervise võimalusi – väline partner selles protsessis on Sotsiaalministeerium. Lisaks tegeleme vastavalt Riigikontrolli auditi ettepanekutele arendustegevuste realiseerimisega: teostame koolitervishoiuteenuse ostumudeli analüüsi, töötame välja põhimõtted teenuste kättesaadavuse jälgimiseks läbi rahastamislepingute, teeme eeltööd uue vaktsiini (HPV, inimese Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse muudatused hakkasid kehtima 2017. aasta märtsis. 0,00 EHK: Koostatud on pikajaline tervishoiuteenuste prognoos, samuti on haigekassa poolt toimunud järgmise perioodi nõudluse hindamine, mille rahastatav osa jagatakse välja ravi rahastamise lepingutesse. 0,00 0,00 Jämesoolevähi varajase avastamise skriiningu rakendamiseks vajalikud ettevalmistustööd lõpule viidud rakendamiseks alates 01.07.2016. Koostöö on toimunud nii vähis sõeluuringute registri, ETSA kui ka Sotsiaalministeeriumi ja 0,00 perearstide seltsiga. 2016.aasta eriarstiabi eelarve 629133000,00 ületati 2%, millega kaeti 3 303 220 ravijuhu osutamine. Lepingumahtu ületavate raviteenuste osakaal eriarstiabi rahastamises oli 2016. aastal ravijuhtude osas 3,7%, summa osas 2,3%. 01.01.2017 seisuga on kõikides haigekassa eriarstiabi lepingupartnerite ravijärjekordadesse registreeritud kokku ca 168 500 vastuvõttu. Info eelmisel kuul toimunud esmaste plaaniliste ambulatoorsete 0,00 2016. aastal eraldati 14 061 eurot puuetega inimeste hambaravi narkoosi toetamiseks. 3628000,00 Alates 1. juulist 2017 hakkas EHK ravikindlustatud täiskasvanutele hüvitama hambaravi kuni 30 eurot aastas. Hüvitist saab kasutada ainult EHKga lepingu sõlminud hambaarstide juures. Hüvitis kehtib esmavajalikele hambaraviteenustele. Alates 1.juulist 2017 ei pea 29157000,00 Hambahaiguste ennetuse ja raviga oli 2016.aastal hõlmatud sihtrühma noortest 71,6 %. Kõigi 3-19 aastaste laste hõlmatus oli 2016.aastal oli 60%. Kõige kõrgem oli 2016. aastal hõlmatus Saaremaal (74%), Jõgevamaal (73%) ja Tartumaal (71%). Kõige madalam aga Ida-Virumaal (57%) ja Valgamaal (59%). Olulist mõju hõlmatuse tulemustele annab lepingumahtude täitumine ning  208 969,00 Jätkus TÜKi rahastamine siirdamisasutusena. 0,00 2017.a seadusandluse kaasajastamisega ei tegeldud, sest puudus vastav inimressurss. Küll tehti 4 180 443,00 ettevalmistusi vastavate Teenuse osutamine oli tagatud 0,00 Puudus ressurss teemaga teglemiseks 41 516,00 Kutsehaiguste ekspertiisi rahastamine jätkub. 0,00 1790000,00 Emakakaelavähi varajase avastamise sõeluuringu teavituskampaania jõudis sõeluuringule kutsutud naisteni raadio, välimeedia ja sotsiaalmeedia vahendusel veebruaris. Rinnavähikuul mais kutsusime sihtrühma naisi artiklite, 92613,12 MTÜ Eesti Vähiliidu toetamine emakakaelavähi ennetamise nädala (25-30.01), rahvusvahelise rinnavähi vastu võitlemise kuu (mai), melanoomi esmaspäeva ja nahavähi vastu võitlemise nädala (2-8.05), vähinädala (10-14.10) ja Rinna Tervise Päeva (15.10) teavituste läbiviimiseks. 2) Emamakaelavähi sõeluuringuks saadeti kutsed 59 095 naisele (korduskutseid saadeti 14222); osalenute arv oli registri andmetel 13 021 ning registri ja EHK andmetel kokku 24 885; hõlmatus 0,00 registri andmeteloli 2016. aastal 23% ja oli projekti esmaseks eesmärgiks pakkuda raseduskriisi nõustamist läbi tervishoiutöötaja suunamise vähemalt 3500 korral. Saatekirja alusel sai projekti raames nõustatud 1597 erinevat isikut kokku 3630 korral. 0,00  0,00 2016. aastal ühelegi haiglale sünnitusmajade BFHI tunnustust ei antud. 1 397 890,74 Viljatusravi on sihtgrupile tagatud. 2016. aastal teostati 1434 naisele (aasta varem 1428 naisele) kokku 3831 viljatusraviprotseduuri (aasta 1117000,00 varem Eelarve3665 protseduuri). vahendeid noorte nõustamiseks kulus 1 110 tuhat eurot ning nõutatud sai 28 669 noort. Eesti Haigekassa poolt rahastatavad noorte seksuaaltervist edendavad teenused on aidanud parandada meie noorte seksuaaltervise näitajaid, mis 0,00 2016. aastal koostati TTKS muutmise seaduse välja töötamise kavatsus (VTK), mis läbis aasta lõpus majasisese kooskõlastusringi ning 2017. a liikus EIS-i. VTK eesmärgiks on reguleerida kiirabi välijuhtimine pääste- ja teistel suursündmustel. Eelnõu rakendusaktide raames kaasajastatakse mh 0,00 41289629,17 Igakuine kiirabi rahastamine on korraldatud, kiirabi halduslepingute täitmine on jälgitud, olulise püsiasustusega väikesaartel kiirabiteenuse korraldamine on täidetud, telemeditsiinilse arstliku konsultatsiooni tagamine on korraldatud, e-kiirabi osas jätkuvad arendustegevused. Kiirabiteenuse 307452,97 kättasaadavust Varu hoidja(te)ga on kehtivad lepingud, on analüüsitud. varude hoidmine ja uuendamine käib vastavalt lepingule. Tegevusvaru seisust on olemas ülevaade. Tegevuvarude vajaduspõhised planeerimisvõtted on kirjeldatud. 0,00 Ühisõppus Railex on edukalt läbi viidud (lauaõppusel osalesid SA Ida-Viru Keskhaigla, SA Narva Haigla ja kiirabi, AS Rakvere Haigla, AS Karell Kiirabi, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus, Terviseamet). Õppuse protokoll ja hindamisraportid on esitatud, kokkuvõtted on tehtud. 0,00 0,00 0 0,00 EHK on osalenud aktiivselt ravikindlustuse jätkusuutlikkuse väljaarendamise töörühmas.  0,00 Alates 1. juulist 2017 hakkas EHK ravikindlustatud täiskasvanutele hüvitama hambaravi kuni 30 eurot aastas. Hüvitist saab kasutada ainult EHKga lepingu sõlminud hambaarstide juures. Hüvitis kehtib esmavajalikele hambaraviteenustele. Alates 1.juulist 2017 ei pea enam patsient hambaraviteenuse hüvitist ise tagantjärele taotlema ja dokumente haigekassale esitama. Arveldus täiskasvanute hambaravihüvitise piires toimub hambaarsti ja haigekassa vahel elektroonselt. 7908000,00 15 159 224,00 75 000,00 Eriarsti toetust maksti 2016. aastal 7 inimesele. 314 759,00 0,00 0  0,00 0 2890705,62 135 376 889 0,00 Ravimiseaduse muutmise seaduse VTK jõudis kooskõlastusele 2016. aasta lõpus. Vastavad muudatused hõlmavad endas ravimijäätmete, ravimite kättesaadavuse, müügilubade regulatsiooni, ravimireklaami, apteegiteenuste ja ravimialase tegevuse arendamise teemasid.  0,00 2017. aasta oktoobris esitati kooskõlastamiseks Kiirgusseaduse muutmise seadus, millega meditsiinivaldkonnas täpsustatakse meditsiiniradioloogia protseduuridega seonduvaid kiirgusohutusnõudeid, meditsiinifüüsika eksperdi kohustusi ning selgitatakse ka meditsiinikiiritusseadmete kasutamist muul kui meditsiinikiirituse rakendamise eesmärgil. 50950,00 Küsida Ravimiametilt.  0,00 125730000,00 Ravimihüvitiste rahastus kasvas võrreldes 2015. aastaga 16,6% ehk 18,7 miljoni euro võrra.Üldist eelarve kasvu mõjutab ühelt poolt välja ostetud soodusretseptide arv ja teisalt soodusretsepti keskmine maksumus. Soodusretsepti keskmise maksumuse hüppeline tõus haigekassa jaoks ning sellega seotud ravimite eelarve ületamine on peamiselt tingitud 2016. aasta jaanuarist 100% soodusmääraga kompenseeritavate ravimite hulka lisandunud uue C- hepatiidi ravimi kasutajate prognoosi olulisest ületamisest. 2016. aastaks oli planeeritud 360 patsiendi ravi, aasta jooksul sai ravi aga 598 patsienti, kelle ravi kompenseeriti kogusummas 13,5 miljonit eurot. Kindlustatu suhteline omaosalus retseptiravimite ostmisel on viimase aasta jooksul langenud 32,3%-lt 29,4%-ni, retsepti keskmine maksumus oli patsiendi jaoks 6,73 eurot. 2016. aastal sai erandkorras kompensatsiooni 2032 isikut 0,00 kogusummas 1,25 miljonit 0,00 2016. aastal apteekrid toetust ei taotlenud. 108 219,00 2016. a jätkus immunohematoloogiliste uuringute referentteenuse rahastamine. Referentlaboris analüüsiti kokku 1788 isiku vereproove, millele tehti kokku 14 600 uuringut. Teenuse maht kasvas võrreldes varasemate aastatega umbes 20%.  6 720,00 Toetati doonorluse edendamist 16 720 euroga, millega toetati teenekatele doonoritele teenetemärgi kujundamist ja tellimist, kooliõpilastele suunatud õppematerjali kaasajastamist ja doonoripäevadel telkide paigaldamise ja hooldusteenuse ostmist. 0,00 Meditsiiniseadmete hüvitamise muutmise eelnõu esitati avalikuks kooskõlastamiseks 2017. aastal - sotsiaalministri 4. detsembri 2006. a määruse nr 63 „Käibemaksumääraga 9% maksustatavad ravimid, rasestumisvastased vahendid, sanitaar- ja hügieenitooted, meditsiiniseadmed ning abivahendid“ ning tervise- ja tööministri 17. detsembri 2015. a määruse nr 59 „Käibemaksuvabad inimorganid ja -koed, inimveri ja inimverest valmistatud veretooted ning rinnapiim“ muutmise määrus. Määruse 9481000,00 alusel rakendatakse Meditsiiniseadme edaspidi hüvitist sai 2016. aastal ca 70 500 kindlustatut. 2015. aasta andmetel hüvitati kõige enam glükomeetri testiribade ning esmaste ortooside ja proteeside soetamise kulusid. 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Ravimiseaduse muutmise seaduse VTK jõudis kooskõlastusele 2016. aasta lõpus. Vastavad muudatused hõlmavad endas ravimijäätmete, ravimite kättesaadavuse, müügilubade regulatsiooni, ravimireklaami, apteegiteenuste ja ravimialase tegevuse arendamise teemasid. 0,00 0,00 0 Küsida TEHIKult Küsida TEHIKult Küsida TEHIKult 1. Digiregistratuuri prototüüp on valminud. 2017. aasta kevadel esitati rahastustaotluse arenduseks, positiivse otsuse korral algatame juba ette valmistatud hanked ning arendus algab 2017 sügisel. 2. Jämesoolevähi skriiningu moodul on valmis. Koliskoopia protokollid on veel arendamisel. Teenus ise on kasutusel. 3. E-kiirabi tarkvaras on parandatud kasutusmugavust. Testimisel on kiirabi mobiilse töökoha liides pildipangaga. 4. Raviarved avalikustatud Küsida TEHIKult 0,00 0,00 290 798 290 798 Sotsiaalministeerium jätkas rahastamist geeniproovide säilitamiseks  0,00 2016. aastal kinnitas Vabariigi Valitsus riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri investeeringute kava. Kavasse kanti ka kaks tervisevaldkonnaga seotud objekti: Eesti Genoomikakeskus ja Kliiniliste teadusuuringute üksuse väljaarendamine. 0,00 0,00 2017. aastal tegevusi ei toimunud. 72 464,00 47 088,00 2016. aastal otsustati rahastada Euroopa Regionaalarengu Fondist personaalmeditsiini kliinilisi juhtprojekte (pilootprojektid) rinnavähi ja SVH täppisennetuses 0,00 0,00 0,00  2017. aasta tulemused i Patsientide Esindusühingu rahastamine lõpetati sellelt realt 2016. 2018.a sõlmiti riigihanke ega Heaolu ja Taastumise Kooliga kriisikaardi piloteerimiseks. Leping manuses. Järgmine aasta piloteerime juba rakendamist. TKE menetles 2017. aastal 191 avaldust ja tuvastas vajakajäämisi 41 korral, millest meditsiinilise tegevuse vigu oli 27 ning 14 juhul loeti kaebused põhjendatuks osaliselt: dokumentide ebakorrektne täitmine, vajakajäämised töökorralduses, vajakajäämised suhtlemisel patsiendi, tema sugulaste või lähedastega. Süsteemi väljatöötamine on töös. Tervishoiuteenuse osutaja vastutuskindlustuse seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus saadeti ametlikule kooskõlastamisele 2017. aasta veebruaris. sta jaanuaris hakkas kehtima psühhiaatrilise abi seaduse muudatus, mille kohaselt oolekande seaduse § 105 alusel hoolekandeasutusse paigutatud isiku tahtest olenematu ravi miseks teeb käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse kohaldada tahtest olenematut ravi undi tahtest olenematu haiglaravi algusest haigla psühhiaatriaosakonna psühhiaater isiku triaosakonda saabumisel viivitamata pärast isiku arstlikku läbivaatust. 2017.a sai väljatöötatud inimuuringute reguleerimiseks väljatöötamiskavatsus, mis lõppkokkuvõttes ei läinud käiku tervikuna. Hädavajalikud õigusmuudatused on tehtud isikuandmete kaitse seaduse rakendusseaduse eelnõu menetlemise raames tervishoiuteenuste osutamise korralduse seadusesse ja inimgeeniuuringute seadusesse. 2017. aastal avaldati ravijuhend.ee kodulehel: kroonilise venoosse haavandi käsitlus (ravijuhend ja patsiendijuhend), bariaatrilise patsiendi käsitlus enne ja pärast kirurgilist sekkumist (ravijuhend), kroonilise neeruhaiguse ennetus ja käsitlus (ravijuhend ja patsiendijuhend). 2017. aastal valmisid järgnevad raportid: Kopsukasvajate kemoteraapia kliiniline tõenduspõhisus ja kulutõhusus: tervisetehnoloogia hindamise raport , Ranolasiin stabiilse stenokardia ravis: tervisetehnoloogia hindamise rapor, GLP-1 retseptori agonistide kliiniline tõenduspõhisus ja kulutõhusus 2. tüüpi diabeedi ravis, Kõhuaordi aneurüsmi sõeluuring: tervisetehnoloogia hindamise raport , GLP-1 retseptori agonisti ja insuliini sisaldavate kombinatsioonravimite kliiniline tõenduspõhisus ja kulutõhusus, Opioidsõltuvuse asendusravi ja antiretroviirusraviga integreeritud asendusravi Eestis  2017. aastal valmis neli kliinilise auditi aruannet ning algatati kolm uut kliinilist auditit. Valminud auditid: Taastusravi teenuste kvaliteet ja võrdlus kattuvate teenustega Enneaegse vastsündinu perinataalperioodi käsitlus Akuutpsühhiaatria (tahtest olenematu ravi korral) teenuse osutamise kvaliteet Perioperatiivse ägeda valu käsitlus kliiniliste indikaatorite raport (erialade poolt esitatud ja Indikaatorite Nõukojas heaks kiidetud rite alusel), mida tutvustati ka Kliinik 2017 raames. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eelnõu kolmandates riikides hariduse omandanud tervishoiutöötajate regulatsiooni muutmiseks on Riigikogus läbinud esimese lugemise. Valmimas on uuring, et selgitada, kes on need inimesed, kel kindlustuskaitse puudub EHK hüvitas 2017. aastal 6,1 miljoni ajutise töövõimetuse päeva eest 141 miljonit eurot, mis tähendab eelarve täitmist 101%. Ülekulu tuleneb prognoositust suuremast haigus- ja hoolduslehtede kasutamisest ning prognoositust suuremast ühe päeva keskmise hüvitise määrast. 2017. aastal tegi EHK kaks naistele suunatud kampaaniat rinnavähi ja emakakaelavähi sõeluuringute teemal, eesmärgiga laiendada sihtrühma ja suurendada naiste ning ülejäänud elanikkonna teadlikkust vähi ennetamise ja varajase avastamise kohta. EHK pööras tähelepanu perearsti nõuandetelefoni tutvustamisele teavituskampaaniate kaudu. Panustati laste suutervise parandamisse ja teadlikkuse suurendamisse Euroopa ravikindlustuskaardi võimalustest. Ravikindlustuse eelarve planeeritavat suurust ei saa kasutada koondtabelis olevate summade sees (sest teised kirjeldavad tegevused mahuvad eelarvesse). Ravikindlustuse kulud 2017. aastal olid 1 117 192 000 eurot. Eelarve täitmine oli 157%. Võrreldes 2016. aastaga on kõige enam kasvanud plaaniline ravi välisriigis, mis on seotud Eesti kindlustatute ülikallite ravijuhtudega välisriigis. Valmisid uuringud „Tervishoiutöötajate palk“ ja „Eesti tervishoiukulud“ „Arstid Eestis“, „Perearstiabiasutuste ambulatoorsed visiidid tervise infosüsteemi andmetes 2015. aastal“, „Perearstiabiasutuste majandustegevus 2005–2015“. 2017. aastal vastavat uuringut ei toimunud. On plaanis vastav uuring ümber disainida. SoM kuulutas 2018. aastal selleks ka vastava hanke välja. 2017. aasta avaldati Eesti Meditsiiniline Sünniregister 1992–2016. Eesti Abordiregister 1996–2016 Vähihaigestumus Eestis 2015 Tervishoiukulud 2016 Midwives’ Outpatient Visits 2009–2016 Haiglaravi põhjused 2017. aastal avaldati ravijuhend.ee kodulehel: kroonilise venoosse haavandi käsitlus (ravijuhend ja patsiendijuhend), bariaatrilise patsiendi käsitlus enne ja pärast kirurgilist sekkumist (ravijuhend), kroonilise neeruhaiguse ennetus ja käsitlus (ravijuhend ja patsiendijuhend). 2017.a uute õendusabiteenuste väljatöötamist ei toimunud. Nimistute üldarv oli 795, mis on võrreldes eelmise aastaga vähenenud seitsme nimistu võrra. 2017. aastal oli haigekassal leping 460 üldarstiabi teenuseosutajaga. Ühes perearsti nimistus oli keskmiselt 1552 inimest. 2017. aastal osutati statsionaarse õendusabi teenust üle 12 tuhandele inimesele. Statsionaarse õendusabi teenust saanud inimeste arv on võrreldes eelmise aastaga kasvanud 3% ning teenuse kordade arv on 60 kasvanud 11,8%. Kordade arvu muutus tuleneb laboratoorsete uuringute kasvust, mis on seotud voodipäevade arvestuse uuendamisega. Koduõendusteenust osutati ligi 8000 inimesele, teenust saanud inimeste arv on võrreldes eelmise aastaga 1,3% vähenenud. Võrreldes eelmise aastaga on 0,5% võrra vähenenud ka koduõenduse visiitide arv. Ravijuhte oli kokku 160 180. 2017/2018 õppeaastal oli Viru osakonnal leping 35 teenuse osutajaga 99 kooli teenindamiseks (24 802 õpilast), neist erivajadusega õpilaste koole 7 (328 õpilast). Harjus on 2017/2018 õppeaastal lepingud 25 teenusosutajaga 159 kooli teenindamiseks. Neist erivajadusega õpilaste koole 13 õpilaste arvuga kokku 1370. Pärnu osakonna lepingupartneritest osutasid 2017/2018 õppeaastal koolitervishoiuteenust 41 teenuseosutajat teenindamaks 104 kooli. Neist erivajadusega õpilaste koole 3, õpilaste arvuga (tervishoiuteenuse osutaja 2018.a 01.01-31.08 esitatud aruande andmetel) 225. 2017/2018 õppeaastal on Tartu piirkonnas meil lepingud 65 teenusosutajaga 185 kooli teenindamiseks. Neist erivajadusega õpilaste koole 16 õpilaste arvuga 1326. 2017.a tehtud seaduse muudatused, mille tulemusena EHK võtab üle riikliku siirdamisasutuse ülesanded ja Tartu Ülikooli Kliinikumist saab siirdamiskeskus jõustuvad 2020.a Jämesoolevähi skriining on töösse võetud. Uusi skriininguid hetkel välja töötamisel pole. 2017. aasta eriarstiabi eelarve täitmine summa osas oli 102% ning ravijuhtude osas 101%. Võrreldes 2016. aastaga kasvas eriarstiabi rahastamine 38,2 miljonit eurot ja ravijuhtude arv 59 tuhande võrra. 2017. aasta eelarve täitmist on mõjutanud teenuseosutajate esitatud arved ületöö eest ning ülikallid ravijuhud. 2017. aastal kasutas täiskasvanute mitterahalist hüvitist 93 261 inimest 01.07.2017 rakendus uus täiskasvanute hambaravihüvitis, mille alusel tasub haigekassa ravikindlustatud täiskasvanu hambaravi eest kuni 30 eurot (alates 2018. aastast 40 eurot) aastas. Eakatel, rasedatel, alla 1-aastaste laste emadel ja suurenenud hambaravi vajadusega inimestel on võimalik kasutada hambaravihüvitist kuni 85 euro ulatuses aastas. 2017. aastal oli täiskasanute hambaravi juhte 116 201(58%) plaanitust. 2017. aastal 2017. aastal tasus EHK ligi 146 tuhande lapse hambahaiguste ennetamise ja ravi eest, 21 tuhande lapse ortodontia teenuse eest ning 17 tuhande täiskasvanu vältimatu hambaravi eest.2017. aastal oli ravijuhte kokku 369 985, mis on mõnevõrra väiksem kui 2016. aastal. Ortodontia ravijuhte oli 59 576, mis on ka mõnevõrra vähem kui 2016. aastal.  2017.a tehtud seaduse muudatused, mille tulemusena EHK võtab üle riikliku siirdamisasutuse ülesanded ja Tartu Ülikooli Kliinikumist saab siirdamiskeskus jõustuvad 2020.a Teenuse osutamine oli tagatud Puudus ressurss teemaga teglemiseks Kutsehaiguste ekspertiisi rahastamine jätkub. Rinnavähi skriiningutel osales kutsututest 55,9% , emakakaela vähi sõeluuringul 50,7%, ja jämesoolevähi sõeluuringu hõlmatus oli 36%. MTÜ Eesti Vähiliidu toetamine emakakaelavähi ennetamise nädala (25- 30.01), rahvusvahelise rinnavähi vastu võitlemise kuu (mai), melanoomi esmaspäeva ja nahavähi vastu võitlemise nädala (2-8.05), vähinädala (10- 14.10) ja Rinna Tervise Päeva (15.10) teavituste läbiviimiseks. 2) Emamakaelavähi sõeluuringuks saadeti kutsed 59 095 naisele (korduskutseid saadeti 14222); osalenute arv oli registri andmetel 13 021 ning registri ja EHK andmetel kokku 24 885; hõlmatus registri andmeteloli 23% ja registri ja EHK andmetel kokku 44%. Rinnavähi sõeluuringu kutse saadeti 72 901, korduskutrseid 23 999; osalenute arv oli registri andmetel 30 284 ning registri ja EHK andmetel kokku 31 292; hõlmatus registri andmetel oli 53,6% ja registri ja EHK andmetel kokku 55,4%. Jämesoolevähi sõeluuring ei käivitunud planeeritu kohaselt, mistõttu kutseid saadeti välja ainult neile, kelle perearstidega või perearsti keskustega oli kokku lepitud. Kutseid saadeti 605 ja uuringu tulemusi 49. Osaluse ja hõlmatuse andmed registri ja Haigekassa andmetel kokku - 15,11%. 3) Mammograafiabussides teostati aasta jooksul kokku 14 692 uuringut. 4) Nõuandetelefonile tehakse keskmiselt 85 kõnet kuus, 2016.a tehti  Eestis oli 2017. aastal 2863 viljatusravi tsüklit, mis on viie protsendi võrra rohkem kui aasta varem. Eelneval kolmel aastal (2014–2016) on läbitud viljatusravi tsüklite arv näidanud langustendentsi. Samas 2013. a tasemele, mil läbitud viljatusravi tsükleid oli 3097, ei ole jõutud. Ravijuhte oli kokku 27721 kuine kiirabi rahastamine on korraldatud, kiirabi halduslepingute täitmine on jälgitud, olulise siasustusega väikesaartel kiirabiteenuse korraldamine on täidetud, telemeditsiinilse arstliku ultatsiooni tagamine on korraldatud, e-kiirabi osas jätkuvad arendustegevused. Kiirabiteenuse kättasaadavust hoidja(te)ga on kehtivad lepingud, on analüüsitud. varude hoidmine ja uuendamine käib vastavalt lepingule. evusvaru seisust on olemas ülevaade. Tegevuvarude vajaduspõhised planeerimisvõtted on kirjeldatud. Hädaolukordadeks valmisoleku tagamise õppuste ja koolituste eelarve tekkis TA eelarves alles 2018. aastal. Vahendid jäid kulutamata mitmel põhjusel. Esiteks uus hädaolukorra seadus (HOS), millega täpsustusid Terviseameti rollid kriisireguleerimises, sh hädaolukorra lahendamises, jõustus 01.07.2017. Teiseks elutähtsa teenuse (vältimatu abi) korraldava asutuse ülesanded delegeeriti Terviseametile septembris 2017. Need teemad on omavahel seoses ning Terviseametile jäi väga vähe aega ettevalmistusteks. Lisaks toimus asutuse juhi vahetus. Seega otsustas Terviseamet opjuhtimise käivitada aastast 2018, arvestades kontseptsiooni, mis sai valmis ka alles novembris 2017. Rahalised vahendid kasutatakse 2018. aastal. SoM tellis PRAXISElt uuringu, mis valmis 2018 - "Ravikindlustus valitutele või ravikaitse kõigile — kuidas täita lüngad Eesti ravikindlustuses?" http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Tervishoid/ravikindlustuskaitse_uuring_praxis.pdf 1. juulist 2017 hakkas EHK ravikindlustatud täiskasvanutele hüvitama hambaravi kuni 30 eurot s. Hüvitist saab kasutada ainult EHKga lepingu sõlminud hambaarstide juures. Hüvitis kehtib esmavajalikele hambaraviteenustele. es 1.juulist 2017 ei pea enam patsient hambaraviteenuse hüvitist ise tagantjärele taotlema ja nte haigekassale esitama. Arveldus täiskasvanute hambaravihüvitise piires toimub hambaarsti ja haigekassa vahel elektroonselt. Eriarsti lähtetoetust maksti 2017. aastal 5 inimesele. Terviseameti otsusega on määratud 27-le nimistule ajutine asendaja, kellest kolmteist olid nimistuga perearstid. 04.10.2017 sõlmiti projekteerimishange III etapi raviüksuste kaasajastamiseks. 07.09.2017 tunnistas RÜ vastavaks Y-korpuse taotluse, kus projekti tulemusena kaasajastatakse 7 raviüksust - 31.12.2017 seisuga projekteerimisega alustatud ei oldud. Ühtegi esmatasandi tervisekeskust 31.12.2017 valmis ei saanud. RÜ tunnistas vastavaks ja tegi rahastamise otsused 55 esmatasandi tervisekeskuse projektile. 2017. aastal koondatud VTK-le antud tagasiside. 017. aasta oktoobris esitati kooskõlastamiseks Kiirgusseaduse muutmise seadus, millega meditsiinivaldkonnas täpsustatakse meditsiiniradioloogia protseduuridega seonduvaid kiirgusohutusnõudeid, meditsiinifüüsika eksperdi kohustusi ning selgitatakse ka meditsiinikiiritusseadmete kasutamist muul kui meditsiinikiirituse rakendamise eesmärgil. Käsimüügiravimite infolehed on kättesaadavad aadressil https://www.sm.ee/et/kasimuugiravimite-infolehed Ravimite eelarve täideti 96% ulatuses. Suurim alatäitmine oli 100%-liselt kompenseeritavate ravimite puhul, mille üks ja peamine põhjus on C-hepatiidi ravimite väiksem kasutus. 2016. aastaga võrreldes on ka nende ravimite hinnad läbirääkimiste ja konkurentsi tulemusel oluliselt langenud. Hankeplaanid koostatud õigeaegselt ning ajakohastatud järjepidevalt ja vastavalt vajadusele, ravimid hangitud ja logistika korraldatud. 2017. aastal apteekrite lähtetoetust ei taotletud. Immunohematoloogiliste uuringute referentteenuse osutamiseks sõlmiti 2017. aastal uus viieaastase kehtivusega leping SoMi ja PERH-i vahel. 2017. aastal analüüsiti ligi 2000 isiku vereproove, millele teostati 14785 uuringut. 2017. aastal toetati doonorluse edendamiseks doonoritelkide programmi summas 6720 eurot. Verekomponentide üldine kasutamine 2017. aastal vähenes. 2017. aastal muudeti sotsiaalministri 4. detsembri 2006. a määruse nr 63 „Käibemaksumääraga 9% maksustatavad ravimid, rasestumisvastased vahendid, sanitaar- ja hügieenitooted, meditsiiniseadmed ning abivahendid“. 2017. aastal sai meditsiiniseadmete hüvitist 71 297 inimest. 2017. aastal tehti neli ravimiohutuse järelevalvesüsteemi inspektsiooni, millest kaks inspektsiooni viidi läbi müügiloa hoidja Eesti filiaalis, üks müügiloa hoidja esindaja filiaalis ja üks teisese müügiloa hoidja juures. 2017. a läbiviidud inspektsioonidel leiti kokku üks kriitiline mittevastavus, milleks oli ühe ravimi puhul täiendavate riskivähendamise meetmena ettenähtud juhendmaterjalide koostamata jätmine. Lisaks tuvastati 12 olulist mittevastavust ning 15 väheolulist mittevastavust. 2017. aastal tehti inspektsioone järgmiselt: 139 üldapteegis ja nende haruapteekides; 9 haiglaapteegis; 2 veterinaarapteegis; 19 hulgimüügiettevõttes; 10 ravimite tootmiskohas (sh pakendamine, märgistamine); 10 tervishoiuteenuse/hoolekandeteenuse osutaja juures; 2017. aastal koondatud VTK-le antud tagasiside. 2017. aasta kohta on Ravimiametil ülevaated järgnevatel teemadel: Ravimite käitlemise järelevalve Ravimireklaami järelevalve Ravimiohutuse järelevalve Kliiniliste uuringute järelevalve Bioloogiliste preparaatide järelevalve Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning lähteainete käitlemise järelevalve Eestis kasutatavate ravimite kvaliteedi järelevalve 1. xxx 3. 2017.aastal töötati välja andmevaramu projekti kontseptsioon ja taotlus, mis sai 2018 aastal Norra FM programmist heakskiidu, projekti ("Health sense") algus on eeldatavasti 2018.aasta lõpus; 4. "Health sense" andmevaramu loomise projekt peaks algama 2018.aaasta lõpus; Mydata kolmandate osapoolte ligipääsu nõusolekute halduse projekt on 2018.aasta lõpus analüüsi faasis 5. 2017 viidi läbi Samtracki hange ja kirjutati Medre2 rahastustaotlust. Hetkeseis: Samtrack on arenduses, 2019 II pa tähtaeg. Medre SF eeltaotluse otsus positiivne ja hange ettevalmistamisel. Arendus algab 2019 I pa. 2. Planeerimisfaasis on tsentraalne raviplaan. 3. 2017.aastal sai EASi poolt heakskiidu kliinilise otsustustoe projekt, mille tähtaeg on 2020 aasta kevad. 4. Kliinilise otsustustoe projekti tulemusel peaks vähemalt kahes valdkonnas (rinnavähk ja SVH) olema otsustustukke integreeritud ka geeniandmed. 1. 2017 a alustati ettevalmistust õendusabiteenuse ja haiglaravi digisaatekirja standardi uue versiooni välja andmiseks. Hetke seis: õendusabiteenuse ja haiglaravi digisaatekirja standardi uus versioon on tehnilises standardimises ja plaanis avaldada jaanuaris 2019. 2017 a alustati 30.06.2016 välja antud ambulatoorse vastuvõtu ja e- konsultatsiooni digisaatekirja uue standardi versiooni juurutamist TTO- des suunal perearst-> haigla eriarst. Hetke seis: perearstide infosüsteemides on digisaatekirja ambulatoorsele vastuvõtule ja e-konsultatsioonile standardite uus versioon juurutatud 100%liselt. 2. 2017 a alustati ettevalmistust üleriigilise digiregistratuuri loomiseks. Hetke seis: üleriigilise digiregistratuuri arendamine käib ning 2018 aasta lõpuks on lahendus testitud lahendusega liidestanu asutusega Põhja- Eesti Regionaalhaigla. 3. 2017 kolm moodulit olemas: rinnavähk, emakakaelavähk ja jämesoolevähk. Hetkel toimub teenuse optimeerimine ning sõeluuringukutsete elektroonilise edastamise planeerimine. 4. Planeerimisfaasis on tsentraalne raviplaan 5. 2017 töötasid Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti protsesse toetavad terviseseisundi 1. Kaugteenuste osutamist ning tervishoiuteenustega integratsiooni soodustav projekt on kolmandate osapoolte ligipääsu nõusolekute halduse projekt MyData (alias „Volli“), mis on analüüsi faasis. MyData võimaldaks kolmandatel osapooltel saada TIS andmeid läbi uue volituste kihi 2. Ühtegi toimivat kaughoolekandeteenust käesoleval hetkel ei ole. Haigekassa on tellimas m- ja telemeditsiinilahenduste hindamisraamistikku Eesti eesistumise raames toimus 16.-18. oktoobril rahvusvaheline tervisekonverents Health in the Digital Society. · tsentraalne digiregistratuur toimib üleriigiliselt 2017 a alustati ettevalmistust üleriigilise digiregistratuuri loomiseks. Hetke seis: üleriigilise digiregistratuuri arendamine käib ning 2018 aasta lõpuks on lahendus testitud lahendusega liidestanu asutusega Põhja- Eesti Regionaalhaigla. On alanud tihe koostöö Genoomikakeskuse kui riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri ning suuremate haiglate (PERH, TÜK) vahel. Alanud on kliinilised uuringud geeniandmetest pärit riskiskooride rakendamiseks kliinilises praktikas. 2017. aastal toimus Norra finantsmehhanismi rahastatava EAS toetusprogrammi tervishoiutehnoloogiate alameetme tegevuste planeerimine. 2017. aastal tegevusi ei toimunud. Kokku läks maksmisele tervisevaldkonna uuringuid ja analüüse 72 464 euro ulatuses uuringuid (sh valminud vaheetappe), sh RITA uuringute maksed 2017.a eelarvest kokku 34 464 eurot (sellest moodustab RITA 50%-line tagasimakse 17232 eurot). Neile lisanduvad ESFst rahastavad tegevuste hindamised jm. Otsustusoega seotud teenused on tellitud Tallinna Tehnikaülikoolilt. Välja on kuulutatud konkurss personaalmeditsiini kliinilisteks juhtprojektideks, mille rahalised vahendid (1 500 000 Eur vahemikuks 2018-2020) on saadud SA Archimedeselt. SHARE läbiviimine on jätkunud, SHARE Eestile eraldi rahvusvahelise konsortsiumi poolt rahalised vahendidjärgmise laine läbiviimiseks, koostööpartneriks on SHARE Eestil Statistikaamet. SoM rahastust SHAREle planeeritud ei ole. 2017 aastal jätkati e-tervise regulaarsete töödega. Nõukogu ei ole 2017. aastal koos käinud. 2018. a soovitakse nõukogu uuesi kokku kutsuda ning võimalikult ka nõukogu eesmärke ja tegevust korrigeerida. 2017.a. tegevusi toimunud ei ole 2017.a. ei toimunud tegevusi "Eesti tervisesüsteemi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegiale" indikaatorite väljatöötamiseks. Indikaatorid on plaanis välja töötada uue rahvastiku tervise arengukava raames.  Seos teiste valdkonna arengukavadega Kommentaarid Eesmärk 2020. aastaks on 80% Baastase: 73,2 (2015) Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015–2019 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015–2019 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015–2019 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015–2019 EHK suurenemist hetkel ette ei näe, sest planeeritav koostatavate juhendite arv aastas on 4  Eelarve kajastub EHK tegevuskuludes, 1 auditi keskmine kulu ca 12 000 eurot Eelarve kajastub EHK tegevuskuludes, 1 indikaatori väljatöötamise kulu ca 2 000 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015–2019 Baaseelarves vahendeid ei ole ning enne otsuseid ei ole kavandatud tegevusele kulusid Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015–2019 Töövõime reformi ja ravikindlustuse jätkusuutlikuse projektides nähakse ühe stsenaariumina ette ajutise töövõimetushüvitiste väljaviimist EHK eelarvest. TAI poolt Vähiliidule eraldatav iga-aastane 5 500€ sisaldub tegevuses 5.2.2.11.1. Muud teadlikkuse tõstmise tegevused kajastuvad vastavate riskitegurite all. Infovoldikud, Haigekassa Teataja, terviseteabe projektid, kampaaniad Kindlustatu avalduse alusel makstavad rahalised hüvitised. Rahalise hüvitise sihtgrupp ei ole arvestatud mitterahalise hambarvaihüvitise hulka Prognoosis lähtutud isikute vaba liikumise suurenemisest ja rakendunud direktiivist Vahepealsetel aastatel kasutab EHK vajalike rahulolunäitajate saamiseks haigekassa kuvandiuuringut Eelarve sisaldus TAI teaduse üldeelarves  Eesmärk 2020. aastaks on 170 Baastase: 194 (2013) Hetkel on eesmärk hoida samal tasemel - korrigeeritakse peale RTA vahehindamist. Eesmärk 2020. aastaks on 4,6 Baastase. 5,3 (2014) Eesmärk 2020. aastaks on 85% Baastase: 69,7 (2014) Eesmärk 2020. aastaks on alla 12 minuti Eesmärk 2020. aaastaks on alla 21 minuti. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015–2019 Tegevus panustab I valkonna meetmesse 3 ja IV valkonna meetmesse 2 ja 6. Vigastustega seotud tegevused tulenevalt vigastuste ennetamise rakkerühma aruande tegevustest. Esmatasandi võimestamine, et oleks võimekus psüühilisi probleeme ära tunda, teatud seisundeid ravida (vaimse tervise õde) ning esmatasandi töötajad oleksid teadlikud inimeste edasi suunamise võimalustest. Toitumise ja liikumise rohelisest raamatu meede 6: Toitumis- ja liikumisnõustamise integreerimine tervisesüsteemi, nõustamise kvaliteedi ja kättesaadavuse suurendamine: - toitumis- ja liikumisnõustamise integreerimine esmatasandi tervisesüsteemi (sh. nõustamise osutamine erinevatele sihtrühmadele). - tegevusjuhendi „Ülekaaluliste ja rasvunud patsientide käsitlus“ (algoritm) koostamine erialaseltside eestvedamisel EHK eelarve kajastatud punkti 5.1.2.2. all. Esmatasandi tugevdamine on prioriteediks ja seetõttu planeeritakse esmatasandi kasvu kiiremas tempos. Planeeritud vahendite kasvu arvestab ka SF poolt rahastatud voodifondiga Kulud kajastuvad tervishoiuteenustes, mitte eraldi, günekoloogia eriala teenuste sees. Panustab II valdkonna arengusse. Kulud eeldusel, et laste arv püsib stabiilsena, siis kasv tuleneb teenuse hinnakomponentide muutusest Ressurss tegevustele kaetakse haigekassa tegevuskuludest. Võtab arvesse ka GKS rakendumist ja HVA võrgustumist. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015–2019 Lisandub EHK tegevuskulude komponent Rahastamisel rakendatakse GKS põhimõtteid Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015–2019 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015–2019 Panustab II valdkonna arengusse. Panustab I valdkonna, meetme 3 Inimeste vaimse tervise toetamine, arengusse Panustab I valdkonna, meetme 3 Inimeste vaimse tervise toetamine, arengusse Ennetustegevused on kajastatud üksikute tegevustena RTA eri ridadel. Hetkel planeeritud emakakaela, rinnavähi ja jämesoolevähi sõeluuringute kulud Emakakaela, rinnavähi ja soolevähi sõeluuringute kutsed saadetakse ravikindlustatud isikutele Panustab II valdkonna arengusse Lisatud tervishoiuteenustesse Panustab II valdkonna arengusse Lisatud tervishoiuteenustesse  Panustab II valdkonna arengusse. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015–2019 Panustab teise II valdkonna arengusse. Seotud V valdkonna Meetme 4 Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe, kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine tegevustega. Panustab II valdkonna arengusse. JOV kaasajastamine  Eesmärk 2018. aastaks on 15 Eesmärk 2020. aastaks on 10 Baastase: 3 (2015) Eesmärk 2020. aastaks on 12,3% Baastase: 13,5 (2014) Eesmärk 2016. aastaks on 190 (eesmärk hoida baaastaseme seisu) Baastase: 144 (2015) Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015–2019  Kajastatud kogu ravikindlustuse eelarve, mida ei ole arvestatud RTA teistes tegevustes. Kasv on prognoositud lähtudes eelarve tasakaalust ja tuleneb sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa tulude kasvu prognoosist. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015–2019 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015–2019 Viljandi haigla ja Ida-Viru keskhaigla projekteerimise toetamine ERF kulud sisaldavad ka PERHi kulusid - ERF kulud sisaldavad ka PERHi kulusid -järgmise järgmise punkti kulusid. Otsust haiglate jaotuse punkti kulusid. Otsust haiglate jaotuse osas ei ole tehtud. osas ei ole tehtud. Nii välis kui kaasfinantseerimine Eesmärk aastaks 2020 ≥98% Baastase: 94% (2015) Eesmärk aastaks 2020 ≥80% Baastase: 64% (2015) Seoses Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega 2017. aasta II poolaastal ei olnud võimalust tegeleda ravimiseaduse menetlemisega, mistõttu jätkati eelnõu menetlemist (vastavalt VTK EISi detsember 2016 esitatud teemadele) 2018. aastal. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015–2019 EHK: Kasv tuleneb retseptide arvu kasvus, kui ka 1 retsepti keskmise maksumuse kasvust. EHK: Rakendame erinevatele meditsiiniseadme rühmadele piirhindasi ning laiendame valikut. Seoses Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega 2017. aasta II poolaastal ei olnud võimalust tegeleda ravimiseaduse menetlemisega, mistõttu jätkati eelnõu menetlemist (vastavalt VTK EISi detsember 2016 esitatud teemadele) 2018. aastal. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015–2019 Kajastatud kogu ETSA eraldis ja 500 000 SoM IT arendustegevusi Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015–2019 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015–2019 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015–2019 Eesti tervisesüsteemi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2015-2020 Eesti tervisesüsteemi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2015-2020 (http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/tea dus_ja_innovatsioon_tervise_teenistusse.pd f) Eesti tervisesüsteemi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2015-2020 Eesti tervisesüsteemi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2015-2020 (http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/tea dus_ja_innovatsioon_tervise_teenistusse.pd f) Eesti tervisesüsteemi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2015-2020 (http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/tea dus_ja_innovatsioon_tervise_teenistusse.pd f) Heaolu arengukava 2017-2023 Vananemisega seotud teemad (vaimne ja füüsiline tervis, toimetulek, töötamine, kogukonna tugi, teenuste kasutamine jne). Üks küsitluslaine maksab 600 000, mis jaguneb kolme aasta peale. Toetame TLÜ taotlust ETAGi meetmetesse SHARE uuringu jätkamiseks. SoM planeeritud 20 000 aastas lisaeealrve taotlusesse 2017- 2020 on mõeldud toetavateks tegevusteks. E-tervise strateegia 2020 Tegevused viiakse ellu E-tervise strateegia 2020 raames (RTA V valdkonna meede 5 E-riigi põhimõtete ja innovaatiliste lahenduste rakendamine, teenuseosutajate koostöö ja infovahetuse tõhustamine) Eesti tervisesüsteemi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2015-2020 Eesti tervisesüsteemi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2015-2020 (http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/tea dus_ja_innovatsioon_tervise_teenistusse.pd f) Eesti tervisesüsteemi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2015-2020 (http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/tea dus_ja_innovatsioon_tervise_teenistusse.pd f) Eesti tervisesüsteemi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2015-2020 (http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/tea dus_ja_innovatsioon_tervise_teenistusse.pd f)  Baastase Eesmärgid / Indikaatorid / Valitsemisalad Täitmine (2011) AE 1 Sotsiaalse sidususe suurendamine ja ebavõrdsuse vähendamine tervises /eelarve kokku, sh valitsemisalad sh Sotsiaalministeeriumi valitsemisala sh Rahandusministeerium valitsemisala Ravikindlustusega kaetute osakaal rahvastikust. Allikas: Statistikaamet ja Haigekassa 93,0% 94% (2016) Suhtelise vaesuse määr peale sotsiaalseid siirdeid (isikute osakaal, kelle ekvivalentsissetulek on madalam kui 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaan). kajastatud Allikas: Statistikaamet 17,5% (2010) HEAs Laste vaesusrisk (allpool vaesuspiiri elavate kuni 15-aastaste laste osakaal) Allikas: Statistikaamet kajastatud 19,4% (2010) HEAs Pikaajaliste (üle 12 kuu) töötute osatähtsus tööjõus kajastatud Allikas: Statistikaamet 7,1% HEAs Suitsiidide suremuskordaja 100 000 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet ja Tervise Arengu Instituut 16,3 13,9 (2016) AE 2 Laste ja noorte suremus ning psüühika- ja käitumishäirete esmashaigestumus on vähenenud ning noored annavad oma tervisele järjest positiivsema hinnangu /eelarve kokku, sh valitsemisalad sh Sotsiaalministeeriumi valitsemisala sh Eesti Haigekassa Imikusuremuskordaja (alla 1-aastaste laste surmade arv aastas 1000 elussündinu kohta). Allikas: Statistikaamet 2,5 2,3 (2016) 0–19-aastaste laste ja noorte suremuskordaja 100 000 elaniku kohta. Allikas: Statistikaamet 37,0 32,7 (2016) 0–19-aastaste laste ja noorte suremuskordaja vigastuste, mürgistuste, õnnetusjuhtumite tõttu 100 000 elaniku kohta. Allikas: Statistikaamet 15,8 11,8 (2016) 1–19-aastaste laste ja noorte psüühika- ja käitumishäirete esmashaigestumuskordaja 100 000 elaniku kohta. Allikas: Tervise Arengu Instituut 1872 2072 (2015) Oma tervist väga heaks hindavate 11-, 13- ja 15-aastaste laste osakaal. Allikas: Tervise Arengu Instituut, HBSC 29,3% 33,2% (2009/2010) (2013/2014) Osaliselt või täielikult rinnapiimatoidul olevate 6 kuu vanuste imikute osakaal. Allikas: Tervise Arengu Instituut 55,3% 70,7% (2016) AE 3. Elu-, töö- ja õpikeskkonnast tulenevad terviseriskid on vähenenud /eelarve kokku, sh valitsemisalad sh Sotsiaalministeeriumi valitsemisala sh Keskkonnaministeeriumi valitsemisala sh Maaeluministeeriumi valitsemisala Suremus hingamiselundite haigustesse 100 000 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet ja Tervise Arengu Instituut 31 42,2% (2016) Surmaga lõppenud tööõnnetuste arv 100 000 hõivatu kohta Allikas: Tööinspektsioon ja Statistikaamet 3,1 4 (2016) Tööõnnetuste tagajärjel kaotatud tööpäevade arv 100 hõivatu kohta Allikas: Haigekassa ja Statistikaamet 16,7 21,7 (2016)  Töö mõju tervisele – hõivatute osakaal, kes arvavad, et nende töö halvendab nende tervist HEAs Allikas: European Working Conditions Survey 43,5% (2009) kajastatud Elanikkonna toidutekkelistesse nakkushaigustesse haigestunute arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Terviseamet 340 191,6 (2016) Nõuetele vastava joogiveega varustatud elanikkonna osakaal Allikas: Terviseamet 72% 98% (2015) Astma diagnoosi/ravi saanute osakaal 16–64-aastaste hulgas Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tervisekäitumise uuring 2,7% (2010) 3,1% (2016) Peenosakeste (PM10) aastakeskmine kontsentratsioon Eesti linnade välisõhus (μg/m³) Allikas: Statistikaamet, Keskkonnateabe Keskus 14,6 17,9 (2015) 2-aastaste laste hõlmatus leetrid-mumps-punetised (MMR) immuniseerimisega Allikas: Terviseamet 93,9% 93,2% (2016) AE 4. Rahvastiku kehaline aktiivsus on suurenenud, toitumine on muutunud tasakaalustatumaks ja riskikäitumine on vähenenud /eelarve kokku, sh valitsemisalad sh Sotsiaalministeeriumi valitsemisala sh Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala sh Justiitsministeeriumi valitsemisala sh Kaitseministeeriumi valitsemisala sh Kultuuriministeeriumi valitsemisala sh Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala sh Maaeluministeeriumi valitsemisala sh Siseministeeriumi valitsemisala sh Eesti Haigekassa sh VV 16–64-aastaste ülekaaluliste inimeste osakaal. Allikas: Tervise Arengu Instituut, tervisekäitumise uuring 31,7% (2010) 51,7% (2016) 16–64-aastaste rasvunud inimeste osakaal. Allikas: Tervise Arengu Instituut, tervisekäitumise uuring 16,9% 19,2% Ülekaaluliste kooliõpilaste osakaal. Allikas: Haigekassa koolitervishoiu aruanded 10,5% 11,7% (2015) Uute HIV-nakkuse juhtude arv 100 000 elaniku kohta. Allikas: Terviseamet 27,6 17,4 (2016) HIV-sse nakatunud rasedate osakaal kõigist rasedatest. Allikas: Terviseamet, Tervise Arengu Instituut 0,5% 0,7% (2015) Illegaalseid narkootikume proovinud 15–16-aastaste osakaal. Allikas: Tervise Arengu Instituut, ESPAD uuring 32% 38% (2015) Surmaga lõppenud õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad 100 000 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet 85 65,3 (2016) Joobes juhtide osalusel toimunud õnnetustes hukkunute arv. Allikas: Maanteeamet 14 7 (2016) Südame- ja veresoonkonna-haigustesse surnud alla 65-aastaste arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet 94 81,9 (2016) Liikumisharrastusega regulaarselt tegelevate 16–64-aastaste isikute osakaal Allikas: Tervise Arengu Instituut, tervisekäitumise uuring 36,3% 42% (2016) Absoluutalkoholi tarvitamine liitrites elaniku kohta aastas Allikas: Konjunktuuriinstituut 10,2 8,33 (2016)  16–64-aastaste igapäevasuitsetajate osakaal Allikas: Tervise Arengu Instituut, tervisekäitumise uuring 26,2% 21,3% (2016) Tuberkuloosi esmashaigestunute arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tuberkuloosiregister 19,8 12,7 (2016) AE 5 Kõigile inimestele on tagatud kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus ressursside optimaalse kasutuse kaudu /eelarve kokku, sh valitsemisalad sh Sotsiaalministeeriumi valitsemisala sh Eesti Haigekassa sh Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala Arstide arv 100 000 elaniku kohta. Allikas: Tervise Arengu Instituut 323 345,7 (2016) Õendusala töötajate arv 100 000 elaniku kohta. Allikas: Tervise Arengu Instituut 640 677 (2016) Arstiabi kvaliteediga üldiselt või väga rahul olijate osakaal. Allikas: Sotsiaalministeerium, „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile” 72,4% 68,2 (2016) Arstiabi kättesaadavust heaks või väga heaks pidanute osakaal. Allikas: Sotsiaalministeerium, „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile” 51,4% 38% (2016) Leibkonna kulutuste osakaal tervishoiu kogukuludest. Allikas: Tervise Arengu Instituut 17,6% 22,7% (2016) Tegevuskava eelarve kokku 2017. a. planeeritav summa 2017. a. tegelik summa rak.plaanis 1 683 413 1 706 457 1 683 413 1 706 457 0 0 31 395 486 32 441 527 1 877 986 1 950 527 29 517 500 30 491 000 4 648 682 4 032 489 3 829 704 3 115 770 0 0 818 978 916 719 21 746 568 51 915 633 17 983 852 24 219 622 0 22 801 668 45 000 45 000 0 827 632 1 464 151 1 464 151 0 342 511 1 163 483 1 355 049 0 0 860 000 860 000 230 082 0 1 031 322 631 1 082 018 441 77 037 190 71 365 290 954 240 441 983 077 441 45 000 27 575 710 1 090 796 780 1 172 114 546