Kultuuriministeerium · 21. jaanuar 2019
- Viit
- 13
- Registreeritud
- 21. jaanuar 2019
- Dokumendi liik
- Ministri põhitegevus
- Funktsioon
- 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
- Sari
- 1-2 Kultuuriministri käskkirjad
- Toimik
- 1-2/2019 Kultuuriministri käskkirjad
- Vastutaja
- Liina Jänes
Sisu (failidest)
MINISTRI KÄSKKIRI
Tallinn 21.01.2019 nr 13
Kultuurimälestiste andmete korrastamine
Käskkiri antakse haldusemenetluse seaduse § 64 lg 2 alusel, arvestades muinsuskaitseseaduse §
12 lg 1 ning Muinsuskaitseameti ettepanekut ja eksperdihinnangut.
Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 13.05.1997. a määruse nr 23 „Kultuurimälestiseks
tunnistamine“ punkti 1 alapunktid 2 ja 3.
Käesoleva käskkirja aluseks oleva Muinsuskaitseameti eksperdihinnanguga on võimalik tutvuda
Muinsuskaitseametis.
Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks
tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud korras.
KULTUURIMÄLESTISTE ANDMETE KORRASTAMISE ASJAOLUD
Muinsuskaitseamet tuvastas ehitismälestiste nimekirjade andmete korrastamise käigus 2018.
aastal kaks mälestist, kus mälestiseks tunnistamise õigusaktiga on üks ja sama asi kaks korda
kaitse alla võetud.
Kahe ehitise fassaadid on kaitse alla võetud kaks korda kahe erineva õigusaktiga.
1) Mälestis Rotermanni tehaste tööstushoone lõunafassaad aastaarvuga „1912“, 1912. a. on
võetud kaitse alla kultuuriministri 13.05.1997. aasta määruse nr 23 „Kultuurimälestiseks
tunnistamine“ punkti 1 alapunktiga 2 (kultuurimälestiste registri nr 8273). Mälestis Rotermanni
kontorihoone fassaadid on võetud kaitse alla ning kultuuriministri 03.03.2000. aasta määruse nr
2 „Kultuurimälestiseks tunnistamine ja mälestiseks olemise lõpetamine“ punkti 3 alapunktiga 11
(reg nr 24251). Tegemist on sama hoonega ja mälestis Rotermanni tehaste tööstushoone
lõunafassaad on osa mälestisest Rotermanni kontorihoone fassaadid.
2) Mälestis Rotermanni tehaste leivaaida lõunafassaad aastaarvuga „1904“, 1904. a on võetud
kaitse alla kultuuriministri 13.05.1997. aasta määruse nr 23 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“
punkti 1 alapunktiga 3 (kultuurimälestiste registri nr 8272). Mälestis Rotermanni jahulao
fassaadid on võetud kaitse alla ning kultuuriministri 03.03.2000. aasta määruse nr 2
„Kultuurimälestiseks tunnistamine ja mälestiseks olemise lõpetamine“ punkti 3 alapunktiga 9
(reg nr 24249). Tegemist on sama hoonega ja mälestis Rotermanni tehaste leivaaida lõunafassaad
on osa mälestisest Rotermanni jahulao fassaadid.
Sisulisi muudatusi nende hoonete muinsuskaitselistesse piirangutesse haldusakti vastavate
punktide kehtetuks tunnistamine kaasa ei too. Muinsuskaitseamet on teinud kindlaks, et samade
hoonete fassaadid on võetud kaitse alla kahel korral, esmalt osaliselt ja kolm aastat hiljem
tervikuna. Asjakohane on säilitada fassaadide kaitse tervikuna.
Tuvastamaks, et ehitismälestis on topelt kaitse all, on läbi töötatud kultuurimälestiste riiklikus
registris ehitismälestise juures olev informatsioon ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti
muinsuskaitse osakonna arhiivimaterjal.
Et korrastada ja luua õige ülevaade muinsuskaitse all olevatest ehitismälestistest, on eespool
toodust tulenevalt vajalik lõpetada topelt kaitse all olevate ehitismälestiste kaitse ning tunnistada
kehtetuks mälestiseks tunnistamise õigusakti vastavad punktid.
Haldusmenetluse seaduse § 64 lg 2 kohaselt otsustab haldusorgan haldusakti kehtetuks
tunnistamise kaalutlusõiguse alusel, kui seadus seda ei keela või ei kohusta haldusakti kehtetuks
tunnistama. Muinsuskaitseseaduse § 12 lg 1 ja 2 alusel on mälestiseks tunnistamiseks ja
mälestiseks olemise lõpetamiseks pädev haldusorgan valdkonna eest vastutav minister, st
kultuuriminister. Käesoleval juhul ei ole tegemist mälestiseks olemise lõpetamisega. Seetõttu ei
ole kohane kohaldada mälestiseks olemise lõpetamist muinsuskaitseseaduse § 12 lg 1 alusel.
Mälestiseks tunnistamise õigusakt on üldkorraldus, kuna see on suunatud asja avalik-õigusliku
seisundi muutmisele. Seda ei väära asjaolu, et varasemalt on vormistatud kaitse alla võtmise
õigusakte määrustena, materiaalses tähenduses on neil haldusakti tunnused ning nende suhtes on
kohaldatavad haldusmenetluse seaduse haldusakti kohta käivad sätted.
Topelt kaitse all olevate ehitismälestiste puhul on tunnistatakse kehtetuks varasem kaitse alla
võtmine, millega võeti kaitse alla ainult hoonete lõunafassaadid. Kehtima jääb hilisem kaitse alla
võtmine, millega tunnistati hoonete fassaadid mälestisteks tervikuna.
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Saar