Kiri

Kooskõlastamiseks: 17.01.2019 nr 8-2/19/216 Ministeeriumid Arvamuse avaldamiseks: SA Archimedes SA Eesti Teadusagentuur Rektorite Nõukogu Estonian Business School Riigimetsa Majandamise Keskus Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Haridus- ja teadusministri 24. novembri 2015. a käskkirja nr 441 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ elluviimiseks““ muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust 15 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Tea Varrak kantsler Lisad: 1. Eelnõu_1601.pdf; 2. Eelnõu lisa_1601.pdf; 3. Seletuskiri_1601.pdf; Allan Padar 735 4070 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 16.01.2018 MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri 24. novembri 2015. a käskkirja nr 441 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades" elluviimiseks" muutmine Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel: 1. Muudan haridus- ja teadusministri 24. novembri 2015. a käskkirja nr 441 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse "Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades" elluviimiseks“ lisa 1 ja kehtestan need uues sõnastuses (lisatud). 2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister  Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ elluviimiseks“ „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ toetuse andmise tingimused Sisukord 1. Reguleerimisala .........................................................................................................................3 2. Rakendusasutus ja –üksus .........................................................................................................3 3. Elluviija ja partnerid ..................................................................................................................3 4. Tegevuste abikõlblikkuse periood .............................................................................................4 5. Mõisted ......................................................................................................................................4 6. Toetuse andmise eesmärk..........................................................................................................4 7. Toetatavad tegevused ja nende tulemused ................................................................................4 8. Tegevuste väljund- ja tulemusnäitajad ......................................................................................7 9. Tegevuste eelarve ....................................................................................................................10 10. Kulude abikõlblikkus...........................................................................................................11 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord ................................................................................11 12. Elluviija ja partneri kohustused ................................................................................................ 12 13. Tegevuste elluviimise aruandlus ..............................................................................................13 14. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine .............................................................13 15. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele ........................................................................14 16. Dokumentide säilitamine ..........................................................................................................14 2 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirja lisaga sätestatakse toetuse andmine rakendusasutuse tegevuste „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020” prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ EL vahendite kasutamise eesmärgi 2: “TAI süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks ja sotsiaalsete väljakutsete lahendamist” meetme 4.2 „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade arendamiseks“ tegevuse 4.2.2 „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ elluviimiseks. 1.2. Käesolev käskkirja lisa on koostatud Eesti teadus ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“ ja Elukestva õppe strateegia 2014-2020 kõrgharidusprogrammi ning Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ rakendamiseks, kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistiku põhimõtetega. 2. Rakendusasutus ja –üksus Vastavalt Vabariigi Valitsuse 23.07.2015. a korraldusele nr 295 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja» kinnitamine“ on toetusskeemi rakendusasutus Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus Sihtasutuse Archimedes struktuuritoetuste agentuur (edaspidi rakendusüksus). 3. Elluviija ja partnerid 3.1. Käesolevas käskkirja punktis 7 nimetatud toetatavate tegevuste elluviija on SA Archimedes hariduse rahvusvahelistumise agentuur. 3.2. Toetatavate tegevuste partnerid (edaspidi partnerid) on tegevuses 7.1 kõrgkoolid, kes omavad vastavalt Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrusele nr 178 „Kõrgharidusstandard“ vähemalt ühes õppekavagrupis tähtajatut kõrgharidustaseme õppe läbiviimise õigust ja kelle õppekavad on nutika spetsialiseerumise juhtkomitee poolt valitud nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondi toetavaks ning tegevuses 7.2 Eesti ülikoolid, kus toimub doktoriõpe. 3.3. Partnerite nimekiri võib aja jooksul muutuda. Partneriks saamise või väljaastumise taotlus esitatakse elluviijale ning muudatuse kinnitab rakendusasutus. Partnerid osalevad toetatavate tegevuste elluviimises vastavalt alljärgnevale tabelile. Partner Toetatav tegevus 7.1 7.2 Tartu Ülikool x x Tallinna Tehnikaülikool x x Tallinna Ülikool x x Eesti Maaülikool x x Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia x 3  Eesti Kunstiakadeemia x Estonian Business School (kuni 01.08.2017 EBS Education OÜ) x Tallinna Tehnikakõrgkool x Infotehnoloogia Kolledž (kuni 01.08.2017) x Tartu Tervishoiu Kõrgkool x 4. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.08.2015 kuni 31.10.2023. 5. Mõisted 5.1. Innovaatilise doktoriõppe printsiibid – määratletud Euroopa Komisjoni poolt 1 ja on järgmised: doktoriõpe peab põhinema tipptasemel teadusel, pakkuma atraktiivset töökeskkonda, võimaldama interdistsiplinaarset teaduskoostööd, tegema koostööd mitteakadeemilise sektoriga, soodustama rahvusvahelist koostööd, arendama ülekantavaid oskusi ja pakkuma sellealast koolitust, tagama kokkulepitud kvaliteedi. 5.2. Nutika spetsialiseerumise juhtkomitee – kasvuvaldkondade arendamise juhtimiseks majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. veebruari 2014.a käskkirjaga nr 14-004 kokku kutsutud juhtkomitee, kuhu kuuluvad ministeeriumite (Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium), Riigikantselei, Rektorite Nõukogu ja ettevõtjate esindajad. 5.3. Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad (edaspidi NS valdkonnad) – Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias „Teadmistepõhine Eesti 2014-2020“ ja Eesti ettevõtluse kasvustrateegias 2014-2020 nimetatud nutika spetsialiseerumise meetodil valitud enim kasvupotentsiaali omavad majanduse valdkonnad. 6. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärgiks on üliõpilaste ja lõpetajate arvu suurendamine majandusele prioriteetsetes valdkondades, et kõrgelt haritud spetsialistide näol anda tõuge riigi kasvualade arengule. Stipendiumid toetavad ettevõtete innovatsiooni arenguvajaduste lahendamist, mis soodustab ettevõtluse ja majanduse arengut. Stipendiumid motiveerivad noori valima õpinguteks ettevõtlusele ja riigile prioriteetseid valdkondi, õppima edukalt valitud erialal täiskoormusega ja ka nominaalajaga lõpetama. 7. Toetatavad tegevused ja nende tulemused 7.1. Erialastipendiumite eraldamine kõrghariduse esimesel ja teisel astmel Tegevuse eesmärgiks on toetada kõrgkoole kõrghariduse esimesele ja teisele astmele motiveeritud üliõpilaste leidmisel ning populariseerida kõrgharidust riigile prioriteetsetes 1 „Report of Mapping Exercise on Doctoral Training in Europe “Towards a Common Approach””, Euroopa Komisjon, 2011 4  valdkondades, sh loodus-, täppisteaduste- ja tehnikavaldkondades. Riigile prioriteetsete valdkondadena käsitletakse Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegias 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“ ja „Eesti ettevõtluse kasvustrateegias 2014-2020“ nimetatud NS valdkondi. Üliõpilaste motiveerimiseks ja väljalangevuse vähendamiseks võimaldatakse riigile prioriteetsetes valdkondades täiskoormusega õppivatele üliõpilastele erialastipendiume. Stipendiumid motiveerivad üliõpilasi nii eriala valima, täiskoormusel edukalt õppima ja ka lõpetama. 2014/15 õa piloteeriti erialastipendiumite eraldamist perioodi 2007-2013 struktuurifondide programmi „Primus“ kaudu, milles stipendiumi eraldati valitud õppekavadel õppivatele üliõpilastele. Erialastipendiumite eraldamist jätkatakse piloodis valitud õppekavadele, lisaks täiendatakse õppekavade loetelu lähtudes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (kuni 29.06.2016 Eesti Arengufond) kui Eestis nutika spetsialiseerumise seiret ja analüüsi teostava institutsiooni soovitustest.2 NS seiret teostava institutsiooni soovituste kohaselt jagatakse õppekavad kahte prioriteetsuse gruppi: A- prioriteediga õppekavadel makstakse erialastipendiumi kuni 50%-le täiskoormusega õppivatest üliõpilastest ja B-prioriteediga õppekavadel kuni 30%-le täiskoormusega õppivatest üliõpilastest. NS seiret teostava institutsiooni soovitustest lähtuv õppekavade loetelu, millel õppivatele üliõpilastele erialastipendiumi eraldatakse, kinnitatakse koos prioriteetsusgrupi määramisega nutika spetsialiseerumise juhtkomitee poolt. Vajadusel korrigeeritakse kinnitatud õppekavade loetelu üks kord aastas. Õppekavade loetelu avaldatakse elluviija kodulehel.3 Stipendiumite taotlemine, määramine ja maksmine toimub Vabariigi Valitsuse 20.12.2013 määruse nr 178 „Üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ja määramise üldtingimused” §-de 2-4 alusel. Erialastipendiumi suurus on 160 eurot kuus ja stipendiumi makstakse kalendrikuu eest. Erialastipendiumi maksab üliõpilastele partner, kes kehtestab erialastipendiumite määramise ja maksmise täpsema korra, mis on eelnevalt kooskõlastatud elluviijaga. Toetatava tegevuse eelarve jaotatakse partnerite vahel proportsionaalselt vastavalt iga- aastaselt nutika spetsialiseerumise juhtkomitee poolt kinnitatud õppekavadel täiskoormusega õppivate üliõpilaste arvule. Sihtgrupiks on kõrghariduse esimese ja teise astme üliõpilased ning kaudseks sihtgrupiks Eestis tegutsevad kõrgkoolid ning Eesti ühiskond ja majandus tervikuna. Toetatava tegevuse tulemusena suurenevad üliõpilaste võimalused täiskoormusel õppimiseks riigile prioriteetsetes valdkondades ja edukalt nominaalse õppeajaga lõpetamiseks ning suureneb vastavates valdkondades kvalifitseeritud tööjõu hulk. 7.2. Erialastipendiumite eraldamine kõrghariduse kolmandal astmel Tegevuse eesmärgiks on toetada ja motiveerida doktorante valima doktoritöö teema NS valdkonnas, toetada ülikoolide ja eraõiguslike äriseadustikus määratletud äriühingute ning 2 29.06.2016. aastal jõustunud arenguseire seaduse järgi lõpetati Eesti Arengufondi tegevus ja viidi läbi Arengufondi likvideerimine. Arengufondi lõpetamisega on nutika spetsialiseerumise seire ülesanded antud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, mis tähendab, et käskkirjas mainitud Eesti Arengufondi ülesanded lähevad üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. 3 http://haridus.archimedes.ee/erialastipendiumid-nutika-spetsialiseerumise-kasvuvaldkondades 5  riigitulundusasutuste (edaspidi ettevõtete) koostööd, mitmekesistada doktorikraadiga spetsialistide karjäärivõimalusi ning tõsta ettevõtete võimekust suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel tipptasemel spetsialistide kaasabil. Toetatav tegevus toetab Eesti ülikoolides pakutava doktoriõppe vastavust innovaatilise doktoriõppe printsiipidele, interdistsiplinaarse teaduskoostöö võimaluste laiendamist ja koostööd teiste sektoritega, sh rahvusvahelist koostööd ning arendab doktorantide ja juhendajate ülekantavaid oskuseid. Toetatava tegevuse otseseks sihtgrupiks on kõrghariduse kolmanda astme üliõpilased ning kaudseks sihtgrupiks Eestis tegutsevad ülikoolid ning Eesti ühiskond ja majandus tervikuna. Toetatakse partneritel erialastipendiumi eraldamist kõrghariduse kolmandal astmel vastavalt Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2013. a määruse nr 178 „Üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ja määramise üldtingimused” §-le 6. Stipendiumi taotlemine, määramine ja maksmine toimub nimetatud määruse §-de 2, 3 ja 6 alusel. Muid kulusid peale stipendiumi ei hüvitata. Stipendiumi maksmine planeeritakse doktorandile terveks doktoriõppe nominaalkestuse ajaks, kui ta läbib atesteerimise ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras. Stipendiumi makstakse doktorandile õppes oldud kalendrikuu eest. Stipendiumi on õigus taotleda doktorandil, kelle doktoritöö teema on:  seotud vähemalt ühe NS valdkonnaga, eelistatud on interdistsiplinaarse iseloomuga doktoritööd või doktoritööd, mis on osa interdistsiplinaarsest uurimisprojektist või;  NS valdkonnas ja arvestab ettevõtluse vajadusi, on seotud ettevõtte jaoks praktiliste ülesannete lahendamisega ning panustab teadustöö tulemuste rakendatavusse. Toetatakse doktoriõpet koostöös Eestis või välisriigis paikneva ettevõttega või riigitulundusasutusega (nn ettevõtlusdoktorant). Ei toetata koostööd tehnoloogia arenduskeskuste, avaliku sektori, TA asutuste või haiglate ja kliinikutega Kui NS valdkonnas doktoritöö läbiviimine toimub koostöös ettevõttega, on vaja elluviijal koostöös partneritega määratleda ettevõtte roll ja kohustused, sealjuures arvestades vajadusel konkreetse doktorandi doktoritöö eripäradega. Doktorantide valiku teeb ja stipendiumi maksab doktorandile partner, kes kehtestab doktorantide hindamise ja valimise ning stipendiumi määramise ja maksmise täpsema korra, mis on eelnevalt kooskõlastatud elluviijaga. Korra ja tingimuste seadmisel tuleb lähtuda järgmistest printsiipidest: - Stipendiumi on õigus taotleda doktorantidel, kes on immatrikuleeritud 2014/15 kuni 2018/19 õppeaastal; - Doktorant peab alustama õpinguid stipendiumi toel hiljemalt kolmandal õppeaastal peale immatrikuleerimist; - Ettepanekud stipendiumi määramiseks doktorandile teeb partneri poolt moodustatud valikukomisjon. Valikukomisjoni töösse peab olema kaasatud ka ülikoolide väliseid eksperte, sh Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (kuni 29.06.2016 Eesti Arengufondi) poolt nimetatud esindajaid, kelle ülesandeks on hinnata doktorandi doktoritöö vastavust NS valdkonnale; - Ettevõttega koostööd tegeval doktorandil on kohustus vastavas ettevõttes töötada doktoriõppe ajal. Ettevõte peab doktorandile tagama ettevõttepoolse juhendaja, doktorandi jaoks vajaliku infrastruktuuri, doktorandi töölevõtmise doktorantuuri ajal doktoritööks vajalikus optimaalses mahus ja muud tingimused vastavalt doktoritöö projektile, milles on stipendiumi määramisel doktorandi taotluses kokku lepitud. 6  - Kui õpingute ajal tekib vajadus juhendaja, doktoritöö teema või ettevõtte muutmiseks, tuleb uued valikud hinnata valikukomisjonis. Kui valikukomisjoni hinnangul muutunud doktoritöö teema, ettevõte või juhendaja ei vasta enam seatud tingimustele või doktorant ei vasta muudel põhjustel stipendiumi määramise tingimustele, lõpetatakse stipendiumi maksmine. Toetatava tegevuse eelarve jaguneb partnerite vahel lähtudes partnerile eraldatud stipendiumi kvoodist. Kvoodi jagunemine ülikoolide vahel toimub nutika spetsialiseerumise juhtkomitees kokkulepitud printsiipide alusel. 50% partneritele määratud kvoodist on määratud NS valdkonnas doktoritööd, sh interdistsiplinaarse iseloomuga, läbiviivate doktorantide toetamiseks ja 50% kvoodist on NS valdkonna ettevõtlusdoktorantide toetamiseks. Toetatava tegevuse tulemusena suurenevad doktorantide võimalused pühenduda doktorantuuriõpingutele täiskoormusel riigile ja ettevõtetele prioriteetsetes valdkondades ja lõpetada edukalt nominaalse õppeajaga ning paraneb kasvuvaldkondade teadlaste ning inseneride järelkasv nii akadeemilises kui ka erasektoris. Samuti paraneb ettevõtete ja ülikoolide koostöö. 8. Tegevuste väljund- ja tulemusnäitajad Näitaja Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Selgitav teave nimetus 2014 a 2016 a 2018 a 2020 a 2023 a TULEMUSNÄITAJA (OP ja VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJA) Tulemusnäitaja Valitud NS Allikas: tegevusele: õppekavadel EHIS. 05 2 800 8 500 13 500 14 000 kõrghariduse stipendiumi Õppeaastas erialastipendiumid saavate stipendiumi üliõpilaste NS saavate arv4 kasvuvaldkondades üliõpilaste arv kumuleeruvalt (summeerides õppeaastate lõikes stipendiaatide arvud). Tegevuste SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD 1.1. Väljund- Stipendiumi Allikas: EHIS. näitaja saavate üliõpilaste 0 12 900 Õppeaastas erialastipendiumi arv kõrghariduse saavate üliõpilaste arv 4 Indikaatori kohta info kogumisel ja esitamisel tuleb andmed esitada soolises lõikes. 5 SF programmist „Primus“ toetati perioodil 2008-2015 erialastipendiumi maksmist 587-le üliõpilasele. 7 tegevusele 7.1. esimesel ja teisel 2 8 13 kõrghariduse esimesel ja teisel astmel 705 125 360 astmel kumuleeruvalt. Stipendiumi Allikas: EHIS. saavate üliõpilaste 1.2. Väljund- 0 95 375 600 640 Õppeaastas arv kõrghariduse näitaja doktorandistipendiumi saavate kolmandal astmel üliõpilaste arv kõrghariduse tegevusele 7.2. kolmandal astmel kumuleeruvalt. 8 9. Tegevuste eelarve Tegevuste kogumaksumus on 25 029 087 EURi, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa Regionaalarengu Fondist (edaspidi ERF) 21 274 724 EURi (kuni 85 % kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 3 754 363 EURi (vähemalt 15% kogumaksumusest). Tulemus Väljundi Väljund Tegevuse Tegevused Toetatavate Sh elluviija Sh partnerite nr nr tegevuste eelarve eelarve eelarve 1.1. Stipendiumi 7.1 Erialastipendiumite eraldamine saavate kõrghariduse esimesel ja teisel astmel 21 738 591 10 000 21 728 591 Valitud NS õppekavadel stipendiumi saavate üliõpilaste arv üliõpilaste arv sh otsene personalikulu 0 0 0 kõrghariduse sh muud kulud esimesel ja 21 738 591 10 000 21 728 591 teisel astmel 1.2. Stipendiumi 7.2 Erialastipendiumite eraldamine 3 213 021 5 000 3 208 021 saavate kõrghariduse kolmandal astmel üliõpilaste sh otsene personalikulu 0 0 0 arv kõrghariduse sh muud kulud kolmandal astmel 3 213 021 5 000 3 208 021 Projekti juhtimine otsene personalikulu (projektijuht) 67 369 67 369 0 Kaudsed kulud otsestelt personalikuludelt (ühtse määra 10 106 10 106 0 alusel) KOKKU 25 029 087 92 475 24 936 612 10 10. Kulude abikõlblikkus 10.1. Abikõlblikuks kuluks loetakse toetuse andmise tingimustes toodud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse väljamaksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja siseriikliku õigusega. 10.2. Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2023. 10.3. Abikõlblikud on järgmised käesoleva käskkirja punktis 6 nimetatud eesmärkide täitmiseks punktis 7 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, sh: 10.3.1. personalikulud: 10.3.1.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele kuni 28.02.2019; 10.3.1.2. alates 01.03.2019 otsesed personalikulud 0,27% projekti ülejäänud otsestest kuludest, mis ei ole otsesed personalikulud ega kaudsed kulud, ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse §-s 10¹ sätestatud tingimustele; 10.3.2. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3-6; 10.3.3. erialastipendiumid vastavalt Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2013. a määruse nr 178 “Üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ja määramise üldtingimused” §-le 4; 10.3.4. doktorandistipendiumid vastavalt Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2013. a määruse nr 178 “Üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ja määramise üldtingimused” §-le 6; 10.3.5. elluviimisega seotud teavitamiskulud, sh koolituste, seminaride, infopäevade ja koosolekute korraldamine. 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord 11.1. Toetuse maksete tegemisel lähtutakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-dest 28–30 ja ühendmääruse §-dest 11-15 ning §-st 18. Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ühendmääruse §-s 13. 11.2. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4 või ettemaksena vastavalt ühendmääruse § 18 lg 1 punktile 1. 11.3. Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija peab esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotluse rakendusüksusele vähemalt kord poolaastas struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt. Ettemakse saamisel 11  tuleb ettemakse kasutamise aruanne esitada rakendusüksuse kinnitatud vormil rakendusüksusele ettemaksega kaetud kulude perioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul. 11.4. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise aruandele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 11.5. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija rakendusüksuse nõudel kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas. 11.6. Toetus makstakse välja vastavalt punktis 9 sätestatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa. 11.7. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul ning ettemakse kasutamise aruande 90 kalendripäeva jooksul alates selle saamisest. Juhul, kui maksetaotluses või ettemakse kasutamise aruandes on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat. 11.8. Ettemaksena ei maksta välja viimast 5% määratud toetusest. 11.9. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 11.10. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30. 12. Elluviija ja partneri kohustused 12.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustused. 12.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 12.2.1. ellu viima tegevusi vastavalt halduslepingu alusel kokku lepitud detailsele aastasele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele ning kasutama toetust säästlikult; 12.2.2. esitama rakendusüksusele hiljemalt iga aasta 15. jaanuariks eelarveaasta maksetaotluste prognoosi ning rakendusasutusega kokku lepitud aastase tegevuskava ja eelarve; 12.2.3. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes; 12.2.4. esitama aruandeid vastavalt punktis 13 sätestatule; 12.2.5. sõlmima partneriga lepingu, milles sätestatakse partneri eelarve ja tegevuskava ning mõlema poole õigused ja kohustused. 12.3. Partner peab täitma perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi. 12.4. Partneritele toetuse eraldamise täpsema korra kehtestab elluviija kooskõlastatult rakendusasutuse ja rakendusüksusega. 12 12.5. Partner kehtestab stipendiumite määramise ja maksmise täpsema korra, mis on eelnevalt kooskõlastatud elluviijaga. 13. Tegevuste elluviimise aruandlus 13.1. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormidel ja tähtaegadeks vahearuandeid. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt punktis 8 loetletud näitajate täitmine. 13.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas vahearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 13.3. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab vahearuande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 13.4. Lõpparuanne peab kajastama vähemalt punktis 8 loetletud näitajate täitmist ja esitatakse koos viimase väljamaksetaotlusega. 14. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 14.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel, elluviija või rakendusüksuse algatusel. 14.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 14.3. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 9 muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 14.4. Elluviija taotleb rakendusasutuselt punkti 12.2.1 alusel kokku lepitud aasta eelarve ja tegevuskava muutmist vastavalt lepingus kokku lepitud tingimustele enne eelarvest erinevate kulude tegemist ja edastab muudetud eelarve rakendusüksusele. 14.5. Elluviija on kohustatud taotlema toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmist, kui: 14.5.1. muutuvad elluviija või partneri juriidilised andmed; 14.5.2. soovitakse muuta abikõlblikkuse perioodi; 14.5.3. soovitakse muuta toetatavate tegevuste kirjeldust; 14.5.4. soovitakse muuta eelarvet toetatavate tegevuste lõikes, juhul kui toetatava tegevuse kinnitatud eelarve muutus ületab 15%; 14.5.5. soovitakse muuta partnerite nimekirja. 14.6. Elluviija esitab toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise taotluse rakendusüksuse kaudu. Rakendusüksus vaatab muutmise taotluse läbi ja esitab selle rakendusasutusele 10 tööpäeva jooksul taotluse saamisest koos hinnanguga muudatuse lubamise kohta. 14.7. Rakendusüksusel on õigus taotleda toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmist, kui aruannetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate tegevuste eduka läbiviimise või eesmärkide saavutamiseks, esitades 13  rakendusasutusele muutmise taotluse ning teavitades sellest elluviijat. 14.8. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja edastab arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 14.9. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimuste käskkirja 10 tööpäeva jooksul rakendusüksusele, elluviijale ja korraldusasutusele. 15. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele 15.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruses sätestatule. 15.2. Finantskorrektsiooni korral vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel kinnitatud toetuse eelarvet kehtivas proportsioonis. 15.3. Mitteabikõlblikuks tunnistatud kulud jäävad elluviija enda tasuda või nõuab elluviija need tagasi partnerilt, kelle kuludega oli tegemist. 15.4. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §- des 48 ja 49 ja ühendmääruses sätestatule. 16. Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lg 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. Margus Haidak kõrghariduse osakonna juhataja 14  SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri 24. novembri 2015. a käskkirja nr 441 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ elluviimiseks“ muutmine eelnõu juurde 1. SISSEJUHATUS JA EESMÄRK Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel. Eelnõuga muudetakse haridus- ja teadusministri 24. novembri 2015. a käskkirja nr 441 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse 4.2.2 „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ elluviimiseks“ kehtestatud tingimusi, kinnitades need uue terviktekstina. Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna peaekspert Allan Padar (tel 735 4070; [email protected]) ja teadusosakonna nõunik Ursula Tubli (tel 735 0316; [email protected]), rahandusosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (tel 735 0279; [email protected]) ja õigusosakonna jurist Kadi Mölder (735 0234; [email protected]), tuginedes elluviija ja rakendusüksuse ettepanekutele. 2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Lisas 1 tehakse muudatused järgmistes punktides: Punktis 3.3. lisatakse Eesti Infotehnoloogia Kolledži juurde märge, et kõrgkool osales tegevustes kuni 01.08.2017, mil ta lõpetas iseseisva õppeasutusena tegevuse. Kõrgkool jätkab tegevust Tallinna Tehnikaülikooli struktuuriüksusena ning tema üliõpilastel on jätkuvalt ligipääs erialastipendiumitele. Samuti muudetakse EBS Education OÜ nime seoses õppeasutuse õigusliku vormi muutmisega alates 02.08.2017. Punktis 7.1. tehakse korrektuurid, millega täheldatakse, et käskkirjas mainitud Eesti Arengufondi ülesanded tegevuste raames lähevad üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. 29.06.2016. aastal jõustunud arenguseire seaduse § 8 alusel lõpetati Eesti Arengufondi tegevus ja alustati selle likvideerimist. § 18 lõike 1 alusel anti Arengufondi lõpetamisega seoses nutika spetsialiseerumise seire ülesanded edaspidi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutada, kellele Vabariigi Valitsus eraldab seireks riigieelarvest vastavad vahendid. Sellega seoses lähevad ka senised käskkirjaga kinnitatud Eesti Arengufondi ülesanded, mis puudutasid erialastipendiumite õppekavasid kõrghariduse esimesel ja teisel astmel, üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Sama punkti teises lõigus lisatakse täpsustus, et nutika spetsialiseerumise juhtkomitee poolt kinnitatud erialastipendiumite õppekavade loetelu avalikustatakse elluviija ehk SA Archimedese kodulehel.1 1 http://haridus.archimedes.ee/erialastipendiumid-nutika-spetsialiseerumise-kasvuvaldkondades 1 Punktis 7.2. laiendatakse ettevõtete ringi, kellega tegevuse raames koostööd toetatakse. Edaspidi on kõrghariduse erialastipendiumi eraldamine kõrghariduse kolmandal astmel võimalik ka koostöös riigitulundusasutusega. Riigitulundusasutus on riigiasutus, mis võib oma põhimääruses sätestatud piires osutada tasulisi teenuseid ja saada selle eest ka tulu. Tegemist on Eestis ainulaadse õigusliku vormiga ning selline asutus on vaid Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK). Seega ei ole tegemist tavapärase avaliku sektori asutusega, millega koostööd käesoleva tegevuse raames ei toetata. Selle tõttu ei ole ka taoline piirang põhjendatud, vaid on mõistlik võimaldada valdkonnaga seotud doktorantidel teha teadusalast koostööd ka RMK-ga, mis käskkirja praeguse sõnastuse järgi ei ole võimalik. Muudatus loob võimaluse teha ettevõtetega koostööd nendel doktorantidel, kelle doktoritöö on seotud nt metsanduse valdkonnaga. Endiselt ei toetata koostööd tehnoloogia arenduskeskuste, avaliku sektori, TA asutuste või haiglate ja kliinikutega. Samas punktis muudetakse erialastipendiumi maksmise tingimuste printsiipe. Kehtiva käskkirja järgi peab doktorant alustama õpinguid stipendiumi toel hiljemalt teisel õppeaastal peale immatrikuleerimist. See tähendab, et nt erialastipendiumi saav doktorant peab oma õppekava nominaalaja jooksul vähemalt kolm aastat tegema ettevõttega koostööd, mis on suhteliselt pikk aeg nii doktorandi jaoks, et teha õpingute kõrvalt ettevõttega koostööd, kui ka ettevõtte jaoks, et saada vajalikku teaduslikele alustele tuginevat uurimustulemust. Muudatuse järgselt lühendatakse kirjeldatud nõuet ning doktorant peab alustama õpinguid stipendiumi toel hiljemalt kolmandal õppeaastal pärast immatrikuleerimist ehk nt minimaalne ettevõttega koostöö aeg lüheneb kolmelt aastalt kahele aastale. Kaks aastat on piisavalt pikk aeg, et doktorandiga koostööd tegev ettevõte saaks oma ettevõttespetsiifilisi teadustöö tulemusi. Samuti oleks see vähem koormav ka doktorandile endale, kuna jääb rohkem aega õppe- ja teadustööks. Seega nt 2018/2019. õppeaastal immatrikuleeritud doktorant võib stipendiumi saada alates 2020/2021. õppeaastast. Sarnaselt punktile 7.1. asendatakse ka käesolevas punktis Arengufondi ülesanded Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ülesannetega. Punktis 9. korrigeeritakse eelarvetabeleid, võttes arvesse tehtud finantskorrektsioonid, sh tehniline vähendamine ~0,95%. Muudatused on tehtud e-toetuse andmete alusel. Muudatuste tulemusel vähenes senine eelarve 25 269 320 eurolt 25 029 087 eurole ehk kokku 240 233 euro võrra. Projektijuhtimise kulud suurenesid toetuse vormi muutmisest tegelikelt kuludelt lihtsustatud kulude alusel arvestusele 2 150 eurot, suurenemine tuleneb ümardamisest, et tagada ühtse määra arvestus kahe komakohaga. Et tagada eelarve tasakaal, vähendati sama summa võrra tegevuse 7.2 eelarvet. Teg. nr Tegevus Kehtiv eelarve Uus eelarve 7.1 Erialastipendiumite eraldamine kõrghariduse esimesel ja teisel 21 948 035 21 738 591 astmel 7.2 Erialastipendiumite eraldamine 3 245 960 3 213 021 kõrghariduse kolmandal astmel Projekti juhtimine 75 325 77 475 Kokku 25 269 320 25 029 087 Punktis 10.3.1 muudetakse otseste personalikulude hüvitusviis tegelikelt kuludelt Vabariigi Valitsuse määruse nr 143 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest hüvitavate kulude 2 abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 10¹ sätestatud projekti otseste personalikulude hüvitamine projekti ülejäänud otsestest kuludest ühtse määra alusel. Muudatus tuleneb vajadusest vähendamaks administratiivset tööd meetme eesmärkide saavutamisel kõigile osapooltele. Projekti otseste personalikulude hüvitamise ühtse määra suurus on arvestatud kehtivas eelarves sätestatud palgakulude alusel. Ühtse määra suurust on korrigeeritud ülespoole, et tagada määra arvestus 2 komakoha täpsusega. Otsesed personalikulud arvestatakse 0,27% projekti ülejäänud otsestest kuludest, mis ei sisalda ühendmääruse § 3 kohaseid personalikulusid ega § 9 lõigete 5 ja 6 kohaseid projekti kaudseid kulusid. Projekti kaudsed kulud 15% arvestatakse endiselt otsestest personalikuludest, kuid viimaste suurus arvestatakse alates 01.01.2019 ühendmääruse § 3 asemel § 10¹ kohaselt. Selleks, et vältida ühes kalendrikuus kahe erineva personalikulu arvestamise aluseid, kehtib seni rakendunud arvestus kuni 28.02.2019 (punkt 10.3.1.1.) ning alates 01.03.2019 arvestatakse otseseid personalikulusid ühtse määra alusel (punkt 10.3.1.2.). Punkti 10.3.5. täpsustatakse elluviimisega seotud teavitamiskulusid. Elluviimisega seotud teavituskulude juurde lisatakse täpsustuseks selgitus, et teavituskulude all on mõeldud ka elluviija poolsete koolituste, seminaride, infopäevade või koosolekute korraldamine tegevuste partneritega, et tagada edukas tegevuste elluviimine, sh partneritele suunatud info- ja kommunikatsioonitegevused. Senine sõnastus jäi liiga üldiseks ega täpsustanud, millised teavitamiskulud on meetme raames abikõlblikud ja millised mitte. Segaduste vältimiseks on sõnastust muudetud, kuid mõte jääb samas. Punkti 12.2.2. lisatakse nimetatud dokumentide esitamise iga-aastane tähtaeg, milleks on 15. jaanuar. Tähtaeg on vajalik rakendusüksuse tegevuste paremaks planeerimiseks. Punkti 12.2.2. lisandumisel kustutatakse kehtivast lisast punkt 11.3., mis sätestas, et elluviija esitas rakendusasutusele ja rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi iga aasta 20. detsembriks. Muudatusega seatakse elluviija kogu dokumentatsiooni esitamise tähtajaks 15. jaanuar. 3. EELNÕU TERMINOLOOGIA, VASTAVUS PÕHISEADUSELE, SEADUSTELE JA EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid. Eelnõus sisalduvad muudatused on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega, seadustega ning Euroopa Liidu õigusega. 4. EELNÕU MÕJUD JA KÄSKKIRJA RAKENDAMISEKS VAJALIKUD TÄIENDAVAD KULUTUSED Tegevuse eeldatav mõju läbivatele teemadele: Horisontaalne teema Mõju Regionaalne areng Neutraalne 3  Infoühiskonna Positiivne. NS valdkondade hulka kuulub ka IT. Muudatus loob eelduse edendamine ettevõtetega koostööd tegevate doktorantide kasvuks. Kaitstavate doktoritööde kaudu omab meetme tegevus mõju ka infoühiskonna-alase teadusmahu suurendamisele. Keskkonna- ja Positiivne. Muudatuse järgselt on kõrghariduse kolmanda astme üliõpilastel kliimapoliitika võimalik teadusalast koostööd teha riigitulundusasutusega ehk Riigimetsa Majandamise Keskusega. Muudatuse järgselt suureneb keskkonna- ja kliimavaldkonnas innovatsioon ja teaduspõhisus. Võrdsete võimaluste Neutraalne tagamine Ühtne riigivalitsemine Neutraalne Käskkirjaga kinnitatavate muudatuste rakendamiseks lisavahendite vajadus puudub. Muudatuse tulemusel kasutatakse efektiivsemalt ära seni kasutamata vahendeid. 5. TEGEVUSTE JÕUSTUMINE Käskkiri jõustub üldises korras. 6. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja SA-le Archimedes ning arvamuse avaldamiseks SA-le Eesti Teadusagentuur, Rektorite Nõukogule, Estonian Business Schoolile ja Riigimetsa Majandamise Keskusele. Margus Haidak kõrghariduse osakonna juhataja 4  Lisa „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu seletuskirjale TAGASISIDE ÜLIKOOLIDELT MEETME MUUDATUSETTEPANEKUTELE Ülikool Kommentaar/ettepanek HTM vastus Eesti Ettevõtlusdoktorantuuris ei ole enamasti võimalik Doktoriõppe nominaalaeg on seaduse Maaülikool praeguste doktoritööle esitatavate nõudmiste ja järgi 3 kuni 4 aastat. doktoriõppe mahu juures lõpetada 4 aastaga. Ettevõtlusdoktornatuur ei ole alus Doktorant ju töötab samal ajal ja seega oleks nominaalse õppeaja pikendamiseks. ettevõtlusdoktorantidele õigustatud kuni 6 a periood Doktoriõppe sisu ja korraldus on doktoritöö tegemiseks. ülikoolide pädevuses. Ettevõtlusdoktorandile praegused õppekavad hästi ei Õppekava ülesehituse ja sisu eest sobi. Tuleks vähendada kontaktõppe osa ja vastutab ülikool, selles osas meede kohustuslike ainete nimistut ning täiendada piiranguid või nõudmisi ei sätesta. ainekursuste valikut üldoskusi arendavate kursustega. Doktoritöö teema tuleks kokku leppida koostöös Töötajate, sh juhendajate koolitus on ettevõttega. See eeldab juhendaja võimet analüüsida ja asutuse pädevuses. Nõustume, et kokku panna ettevõtte huvid teadustööga ja uudsete juhendajate koolitus ja kogemuste uuringutega. Juhendaja peab olema valmis lisaks vahetamine on hea meetod, kuidas tõsta doktorandile suhtlema regulaarselt ka ettevõttega. Ma Eesti ülikoolide valmisolekut arvan, et juhendajaid tuleb selles osas koolitada, ettevõtetega koostööd teha doktoriõppe jagades parimaid praktikaid meilt ja mujalt. raames. Kaalume võimalusi, kuidas välisülikoolide kogemusi ettevõtlusdoktorantuuri läbiviimisel Eestisse tuua. Ülikoolidel soovitame leida võimalusi ASTRA programmist, kust on lubatud nii koolitus kui ka seminaride korraldamise kulud. Ettevõtted ei tea, mida doktoritöö neile kasulikku võib Nõustume, et Eesti ettevõtted aga ka anda. Asjast huvitatud ettevõtetega tuleks selles osas ühiskond laiemalt ei väärtusta rohkem tegelda, et nad oskaksid oma tööd ja doktoriõpet vääriliselt, oskamata tulevikuvajadusi paremini analüüsida ning võimalikke hinnata/rakendada kogemusi ja teemasid sellest lähtudes välja pakkuda. teadmisi, mida doktoriõpe annab. See on pidev töö, mida riik, doktorantuuri lõpetajad, aga eelkõige ülikoolid peavad tegema, et doktorantuuri lisandväärtust tööandjatele selgitada. Ettevõttes peab olema kindel konsultant või Meede ei nõua ettevõtte poolselt kaasjuhendaja, kes ei pea olema ise doktorikraadiga, juhendajalt doktorikraadi, et mitte kes suhtleb nii doktorandi kui ka ülikoolis töötava piirata ettevõtete ringi, keda võiks juhendajaga ning vajadusel abistab kas erialastes või meetmesse kaasata. Juhendajatele, administratiivküsimustes. kaasjuhendajatele ja konsultantidele seatavad nõuded on ülikooli pädevuses. Ettevõtlusdoktorite kohti võiks võimaldada riiklikele Meede ei reguleeri, kas tegemist on kohtadele ka lisaks avada. Kui ettevõte avaldab selleks riikliku tellimusega või mitte. soovi, doktorant on olemas, siis ei peaks teda eemale Ettevõtlusdoktorantuuri puhul on 5  tõrjuma, kui riiklikke kohti napib. Toetuse summa eesmärk, et ettevõttes tehtav töö on võiks olla sama suur nagu riiklik toetus, eeldusel, et seotud ja toetab doktoriõpet ja ettevõte maksab doktorandile ka palka. Küsimused, doktoritöö valmimist ning ettevõttes mis lahendada: Kui lubada ettevõtlusdoktorandile 6 a tehtav töö ei ole täiendav koormus, mis õppeaega, siis kas see on osaline koormus? Kas peaks pikendama nominaalajal toetuse summa tuleks ka jagada 6 a peale ehk siis õppimist. Ettevõttes tehtava töö igakuine summa väheneb? koormus ja aeg on ülikooli ja ettevõtte (ja doktorandi) vaheline kokkulepe, lähtudes iga individuaalse ettevõtlusdoktorantuuri projektist (doktoritöö eripäradest). Lahendada tuleb doktoritöö raames tehtavate Ülikool vastutab doktoriõppe eest uuringute kulude küsimus. Kas ettevõte on valmis tagades selle edukaks läbiviimiseks need 100% katma? Kas peaks ülikool leidma vahendid. Ettevõtlusdoktorantuuri lisavahendeid (ei saa eeldada, et ülikoolipoolsel puhul saab ülikool seda teha koostöös juhendajal on teemaga sobiv projekt käimas, mille ettevõttega. Antud juhul ei ole rahadega osa uuringuid teha) või saaks neid nutika meetmest võimalik katta doktorandi spetsialiseerumise meetmest taotleda? teadustöö kulusid. Kuid kaalume, milliste täiendavate kulude katmine on meetmest võimalik ja otstarbekas. Tartu *Kitsaskoht: Ettevõtlusdoktorantuur on Nutika spetsialiseerumise meetme Ülikool piiritletud vaid NS kasvuvaldkondadega. eesmärk on toetada majanduse Võimalik lahendus: kasvuvaldkondades teadustööd Leevendada piiritletust nutika spetsialiseerumise tegevaid doktorante. kasvuvaldkondadega ning teatud mahus lubada Teiste valdkondade doktorante on tegevusse doktorante ka teistest valdkondadest, kus on võimalik toetada ASTRA raames, mille ettevõtlusega tihedam side (st ka doktoritöö teema ei üheks eesmärgiks on parandada peaks olema kindlasti seotud mõne NS doktoriõppe efektiivsust, doktorantide kasvuvaldkonnaga). juhendamise kvaliteeti ning doktoriõppe vastavust tööturu vajadustele. ASTRAs (seletuskirja kohaselt) on lubatud maksta doktorandistipendiumi, et toetada doktorantide vastuvõtmist doktoriõpet toetavate meetmete raames nagu doktorantuur ülikoolide ja ettevõtete koostöös. NS meetmes on piirangud nii toetatavatele valdkondadele kui ka doktorantide arvule, ASTRA kaudu võimaldatakse ülikoolidel määrata doktorandistipendiume enamatele doktorantidele, et arendada ettevõtetega koostööd nutika spetsialiseerumise valdkondade väliselt, kuna ettevõtlusega koostööd tuleks soodustada kõigis valdkondades, laiendades doktorantide tulevikus tehtavaid karjäärivalikuid väljaspool akadeemilist sektorit ning soodustades teadmiste ja teaduspõhiste töökohtade loomist. *Kitsaskoht: Ei toetata koostööd tehnoloogia arenduskeskuste, avaliku sektori, TA asutuste või Antud meetme eesmärk on toetada haiglate ja kliinikutega (piirab võimalike huviliste doktorante ja doktorikraadiga töötajate ringi). juurdekasvu just ettevõtlussektoris. NS Sh võiks kehtivas juhendis rahastaja poolt juhtkomitee seisukoht on, et piiratud täpsemalt olla määratletud ja kinnitatud, millised ressursside tingimustes tuleb meetme ettevõtted on käsitletavad tehnoloogia raames säilitada eesmärk ja fookus arenduskeskustena (hetkel ei eristata ainult nime ettevõtetel. Ülikoolidel ei ole keelatud 6 põhjal, vaid ülikoolil endal tuleb veenduda, kas on doktoriõppe raames koostöö ka teiste tegu tehnoloogia arenduskeskusega või mitte – on sektorite ja valdkondadega väljaspool öeldud ainult, et ei kvalifitseeru EASi tehnoloogia antud meedet. arenduskeskuse toetust saanud arenduskeskused, teised arenduskeskused struktuurivahendite mõistes justkui sobiksid). Võimalik lahendus: Lisaks ettevõtetele võiksid olla kaasatud ka avaliku sektori asutused, st et ettevõtlust ja innovatsiooni ei käsitletaks vaid erasektori piires. Avaliku sektori organisatsioonide kaasamisel on vajalik kindlasti näidata, kuidas antud institutsiooniga koostöö doktoritöö raames nii ühiskonda kui eeskätt ettevõtteid toetab (nt efektiivsem riiklike teenuste osutamine ettevõtetele). Näiteks: mujal maailmas teevad doktorandid linnadele transpordi arengukavasid jms ning doktorikoolid on näiteks linnavalitsuste partnerid. Eestis on piisavalt teemasid nii meditsiinis ja mujal, kus võiks paremad süsteemid anda nii rahalist kokkuhoidu kui siis ka teenuste oluliselt paremat kättesaadavust ja kvaliteeti. *Kitsaskoht: Makstakse vaid stipendiume, muid kulusid ei kaeta. Otsest lisatoetust ei saa ülikool ega Eelmine ja käesolev SF periood on ettevõte. Vajalike finantside puudumine erinevate raamtingimustega ning antud uurimistöö tegemiseks ja läbiviimiseks. juhul on püütud leida optimaalseim viis Võimalik lahendus: toetuse andmiseks, et tagada kulude Rahastamisskeemi muutmine – võimalik muude abikõlblikkus ning proportsionaalne kulude katmine. administratiivne koormus, sh Ehk oleks skeem kõigi osapoolte jaoks atraktiivsem, ülikoolidele ja ettevõtetele. SF kui oleks võimalik kasutada vahendeid teadustöö meetmete eesmärk ei ole katta kõiki läbiviimise toetamiseks (nt tehnoloogia, kaasnevaid kulusid, vaid toetada materjalikulud, seadmete kasutamine jmt). tegevuste elluviimist. Tihti ei ole vajalik aparatuur, kemikaalid, materjalid Ettevõtlusdoktorantuur vajab jmt ettevõttes või ülikoolis kättesaadavad ning nende pikaajalisemat ja SF meetmete välist hankimine nõuab lisakulutusi. Samuti võivad uued toimimisskeemi ning peaks olema tehnoloogiad olla niivõrd uued ja kulukad, et loomulik osa Eestis pakutavast tavapärane teadustöö protsess saab takistatud. doktoriõppest. Mis vormis (nt kindlasummaline makse, ühikuhind, õppe- ja teadustöö grant) nimetatud kulusid tõukefondide raamistikus katta, on muidugi juba arutelu koht. Samas, tehniliselt ei saa toetust maksta otse ettevõttele, vaid see peaks tõenäoliselt käima läbi ülikooli, sest toetuse saajateks on ülikoolid. Eelmisel perioodil, DoRa raames, sai maksta ettevõttepoolsele juhendajale tasu juhendamise eest (käsunduslepingu alusel), kuid käesolevas tegevuses seda me pigem ei toeta. Lahenduse miinused ja nõrgad kohad:  Ülikool muutub toetuse vahendajaks ettevõttele, mis toob kaasa suure administreerimiskoormuse ning pole seetõttu mõistlik.  Ühikuhinna, kindlasummalise makse jmt kujundamine on väga aeganõudev.  Pidevalt tuleb hinnata, mis muudest kuludest on abikõlblik, mis mitte – võimalik topeltfinantseerimine (baasfinantseerimine versus struktuurivahendid). 7  *Kitsaskoht: Doktorandistipendiumi tõus ei olnud samas suurusjärgus doktoranditoetuse tõusuga. Võimalik lahendus: Doktorandistipendiumi määra Praegusel hetkel ei nähta ette tõstmine? doktorandistipendiumi määra tõstmist. Stipendiumi määr on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega ja *Kitsaskoht (ettevõtete jaoks): Doktorandile hõlmab laialdasemalt kui ainult NS töötasu maksmine (ettevõttel vahendite leidmine). erialastipendiumite meede. Võimalik lahendus: ? (ettevõtete lahendada) Peame antud ettepanekut ääretult keeruliselt teostatavaks ja segadust tekitavaks, kus ühe skeemi raames makstakse ühele isikule samal ajal sarnaste tegevuste eest (doktoriõppe ja doktoritööga seotud tegevused) nii riiklikku doktoranditoetust, doktorandistipendiumi kui ka ettevõtja poolt palka. Samuti kaalus HTM, kas stipendiumi asemel oleks võimalik doktorantidele Muud kommentaarid: maksta nooremteaduri palka, kuid Kvoodi kasutamise paindlikumaks muutmine (hetkel antud muudatus ei ole SF meetme ei saa näiteks ettevõtlusdoktorantuuri kasutamata raames tänaste doktoriõppe tingimuste kvooti kasutada interdistsiplinaarsete doktorantide juures võimalik. tarbeks). Samas ei soodusta selline lahendus ettevõtlusdoktorantuuri arengut – pigem aitaks lihtsalt täita tegevuse kvooti interdistsiplinaarsete Vastavalt NS juhtkomitee arutelule doktorantuurikohtade arvelt. tuleb hoida fookus koostööl Tihedam koostöö erinevate osapoolte vahel ettevõtetega ning praeguse seisuga jääb (ülikoolid, ettevõtted, rahastaja, ministeeriumid – kehtestatud kvoot (50-50) kehtima. HTM, MKM). Nt viia kokku NUTIKAS tegevuse raames taotlevad ettevõtted ja doktorandid/juhendajad Dora Pluss raames on HTM teinud – meetmete vahel sümbioosi tekitamine? ettepaneku maksta välisdoktorantidele Võimalike muudatuste sisseviimisel soovitav jälgida doktorandistipendiumit, mida tõukefondide tegevustes sarnast loogikat, st kui Dora ettevõtlusdoktorantidele juba Pluss välisdoktorantide puhul on HTM ja Archimedes makstakse. otsinud võimalusi doktoriõppe lisarahastamiseks ning on jõutud järelduseni, milliseid kululiike on mõistlik Täiendavad toetavad tegevused on tõukefondidest katta ja milliseid mitte, siis rakendada mõistlikud, sh osapoolte kokku sama loogikat ka NS erialastipendiumide puhul (kui toomine pikemaajalise lahenduse see on võimalik). Samas, kui Dora Plussis oleks väljatöötamiseks võimalik välisdoktorantide puhul maksta ülikoolidele ettevõtlusdoktorantuuriks. Leiame, et teadus- ja õppetöö raha (tegu tegevustoetusväliste see peaks olema osa doktoriõppe õppekohtadega), siis NS stipendiumide puhul see laialdasemast korraldusest, mitte jällegi otseselt ei toimiks, sest tegu reeglina üksnes SF meetmete põhine algatus. riigieelarveliste õppekohtadega (st tegu oleks Kuid kutsume üles ülikoole ise topeltfinantseerimisega). korraldama vastavalt oma doktoriõppe Kutsuda seotud osapooled (ülikoolide ja ettevõtete valdkondadele koostööseminare esindajad) ühise laua taha kokku, et võimalikud ettevõtetega, et ettevõtlusdoktorantuuri muudatused läbi arutada. alaseid koostöövõimalusi arutada ja Pikemas perspektiivis: ehk oleks aeg ja vajadus arendada. defineerida riiklikul tasandil ettevõtlusdoktorantuur, vastava raamistiku loomine doktoriõppe raames, et nimetatud tegevus oleks jätkusuutlik, mitte pelgalt toetusrahadel toimiv ajutine lahendus. Tallinna Tallinna Ülikoolil ei ole veel kogemust NS meede on paratamatult Ülikool ettevõtlusdoktorantuuriga seoses. Näeme sektoreid valdkondlikult piiratud. Samas juhime laiemalt kui seda määrus sätestab, sest ülikool on tähelepanu, et ettevõtlusdoktorantuuri teinud koostööd pigem avaliku sektori ja teadus- puhul ei ole piiranguks õppekava arendusasutustega. Äriettevõtetega ei ole ülikoolil kuulumine NS valdkonda, vaid 8  olnud seni suuremat haakuvust. Samuti kitsendab NS lähtutakse doktoritöö puutumusest NS valdkond ettevõtlusdoktorantuuri puhul võimalike kasvuvaldkondadega. NS juhtkomitee kandidaatide valikut. seisukoha alusel ettevõtete ringi ei Tallinna Ülikool on motiveeritud laiendata. Antud meetmes on fookus ettevõtlusdoktorantuuri stipendiume kasutama, kuid toetamaks koostööd ettevõtetega ning saab seda teha ainult juhul, kui vähendatakse lähtudes NS juhtkomitee seisukohast ei piiranguid, mis tulenevad kas valdkonnast või nähta hetkel põhjust, et toetada sektorist. meetmest mitteettevõtlusdoktorante Juhul kui ettevõtlusdoktorantuuri puhul piiranguid ei rohkema kui 50% ulatuses. vähendata, oleks Tallinna Ülikooli jaoks oluline muudatus see, kui stipendiumi kvooti saaks kasutada interdistsiplinaarsete teemade jaoks. TTÜ Defineerida riiklikus seadusandluses Tegemist on laiema doktoriõpet ettevõtlusdoktorantuuri mõiste. TTÜ ettepanek on puudutava teemaga ning väljub antud kasutada mõistet „tööstusdoktorantuur“, mille meetme raamidest. Eesti konteksti rahvusvaheliseks vasteks on „Industrial PhD“. arvestades oleks tsentraalselt korraldatud skeemi puhul „tööstusega“ piiritlemine piirava iseloomu või väära sõnumi edastamisega, kuna oluline on laiemalt ettevõtlussektoriga koostöö, kui üksnes tööstusega. Laiendada ettevõtete/asutuste ringi. TTÜ-s oleme Ettevõtete ringi TAKidega ei laiendata käivitanud tööstusdoktorantuuri mudeli, kus ning fookus hoitakse nö „puhastel“ välispartneriteks võivad olla ka muud teadus- ettevõtetel. Ülikoolid võivad meetme arendusasutused (TAK), haiglad ning avaliku sektori väliselt koostööd teha ka TAKidega. asutused. Lisaks doktorantide toetamisele toetada ka ettevõtte Kaalume täiendavate rahaliste poolset juhendamist ning ülikoolis tehtavat vahenditega toetamise võimalust. Ei teadustööd. Oluliseks motivatsiooni suunavaks nõustu ettepanekuga, et teguriks ülikooli poolt oleks see, et uurimisrühmale ettevõtlusdoktorandid ei peaks saama tekiks tööstusdoktorandi vastuvõtmisel täiendav riiklikku doktoranditoetust ning rahaline vahend, mille kasutuse eesmärk ei oleks doktorandistipendiumi maksmine oleks väga jäigalt fikseeritud. Seda peaks saama kasutada samuti ebaselge. Kehtiva doktoriõppe doktorandile stipendiumi maksmiseks või ka muude tingimuste raames ja antud meetmes teaduskulude katmiseks. Antud võimalus vastuvõetud doktorantidele tuleb stimuleeriks uurimisrühma muutma TA tegevuse tagada nii toetus kui ka stipendium. fookust selles suunas, mida vajab ettevõte. Kaaluda võimalust loobuda tööstusdoktorantidele riikliku õppetoetuse maksmise kohustusest. Stipendiumi maksmise võimalus ja selle maksmise otstarbekuse hindamine peaks olema ülikooli pädevuses. Tööstusdoktorantuuril põhineval koostöömudelil on Kommunikatsioonitegevused ja väga suur potentsiaal Eesti teadus-, arendus-ja teadlikkuse tõstmine on olulised ning innovatsioonitegevuse ressursi kasutamiseks tulemuslikud osapoolte koostöös. Mitte majanduse, tööstuse ja ühiskondlike väljakutsete ainult elluviija, vaid ka ülikoolide ja lahendamisel. Soovitame senisest rohkem tähelepanu ettevõtete vaheline kommunikatsioon pöörata rakendusüksuse poolt koostöös ülikoolidega on väga oluline. tehtavale kommunikatsioonitegevustele, püstitades HTM koostöös elluviijaga valmistab ambitsioonikad eesmärgid teadlikkuse arendamise ette lühikese kirjaliku materjali NS kohta. meetme võimaluste kohta, mida on võimalik kasutada ka ülikooli siseselt teadlikkuse tõstmiseks. 9 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/19-0055 - Haridus- ja teadusministri 24. novembri 2015. a käskkirja nr 441 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades" elluviimiseks" muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 07.02.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/03ff3dfa-0e96-47cf-a506-94a69280675d Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/03ff3dfa-0e96-47cf-a506-94a69280675d?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main