Kooskõlastamiseks:
Rahandusministeerium
Siseministeerium 29.01.2019 nr 8-1/19/441
Kultuuriministeerium
Riigi Tugiteenuste Keskus
Riigikantselei
Arvamuse avaldamiseks:
SA Archimedes
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu esitamine
kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 10. juuni 2016.
a korralduse nr 204 „“Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ prioriteetse
suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja
arendustegevus“ meetme „Eesti TA rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja
osalemine üleeuroopalistes teadusalgatustes“ tegevuse „Institutsionaalne arendusprogramm
teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele“ investeeringute kava kinnitamine“ muutmine“
muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS)
aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude
infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt)
minister Mart Laidmets
kantsler
Lisad:
1. Korralduse eelnõu_29012019.pdf;
2. Korralduse lisa_ASTRA.pdf;
3. Seletuskiri_ASTRA.pdf.
Pille Pikker 735 0215
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
EELNÕU
29.01.2019
VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS
Tallinn, Toompea ………veebruar 2019 nr………
Vabariigi Valitsuse 10. juuni 2016. a korralduse
nr 204 „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
2014–2020“ prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline
ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline
teadus- ja arendustegevus“ meetme „Eesti TA
rahvusvahelise konkurentsivõimesuurendamine ja
osalemine üleeuroopalistes teadusalgatustes“ tegevuse
„Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja
arendusasutustele ja kõrgkoolidele“ investeeringute
kava kinnitamine“ muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 4 alusel kinnitada
“Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline
ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme „Eesti
TA rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üleeuroopalistes
teadusalgatustes“ tegevuse „Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja
kõrgkoolidele“ investeeringute kava muudatus (lisatud).
Käesolevat korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.
Jüri Ratas
peaminister Taimar Peterkop
riigisekretär
Lisa
Vabariigi Valitsuse…….2019. a korralduse nr….. juurde
Perioodi 2014-2020 ASTRA investeeringute kava muutmine
Jrk Toetuse Projekti Projekti Projekti Projekti Algne Projekti Projektile Toetu- Vastavalt
nr taotleja nimetus eesmärk tulemused rakendami projekti eeldatav eraldatav se perioodi
se eeldatav maksumus toetuse suurim 2014-2020
eeldatav maksumus koos suurim osa- Struktuuri-
tähtaeg kallinemise summa kaal toetuse
ga1 (sisaldab abi- seaduse §
EL toetust kõlb- 15 lg 4 p 92
ja riiklikku likest
kaasfinantse kulu-
eringut) dest
1 Eesti Kunsti- EKA Õppe- ja Valmib I pa 2014- 27 503 693 30 051 993 16 900 000 95% Püsikulud
akadeemia LOOVKÄRG teadus- õppe- ja II pa 2020 kaetakse
– Eesti tingimuste teadus-hoone EKA
visuaal- ja loomine eelarvest
ruumikultuuri
õppe- ja
teaduskeskus
(investeeringut
e jätkuprojekt)
2 Eesti Muusi- EMTA Õppe ja Valmib I pa 2016- 11 761 572 16 254 047 5 900 000 95% Püsikulud
ka- ja Teatri- institutsionaal praktika- saalikomplek II pa 2019 kaetakse
akadeemia ne arendamine tingimuste s EMTA
perioodil parandami- (kontsertsaal eelarvest
2016-2022: ne ja black box)
saalikompleksi
väljaarendami
ne
(EMTASTRA)
II etapp
1
Toetuse saajad esitavad lõpptaotluse esitamisel rakendusüksusele kirjaliku kinnituse omafinantseeringu kohustuse täitmise võimekuse kohta perioodi 2014-2020
struktuuritoetuste seaduse § 24 kohaselt.
2
Projektis nimetatud investeeringuobjekti edasise kasutuse täiendavate püsikulude suurus ja nende katmise allikad aastate lõikes alates projekti abikõlblikkuse
perioodi algusest kuni perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktis 14 nimetatud kohustuse täitmiseni
3 Sisekaitse- Haridusinveste Töö ja Valmib II pa 15 936 746 17 736 746 15 210 000 95% Püsikulud
akadeemia ering õpetamise õppe- ja 2015-II pa kaetakse
siseturvalisuse tingimuste teadus-hoone 2019 SKA
valdkonda - parandami- kõrgharidus- eelarvest
õppehoone ne õppe
läbiviimiseks
.
KOKKU 55 202 011 64 042 786 38 010 000 95%
Mailis Reps
minister Mart Laidmets
kantsler
Seletuskiri
Vabariigi Valitsuse 10. juuni 2016. a korralduse nr 204
„“Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ prioriteetse suuna
„Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja
arendustegevus“ meetme „Eesti TA rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja
osalemine üleeuroopalistes teadusalgatustes“ tegevuse „Institutsionaalne
arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele“ investeeringute kava
kinnitamine“ muutmine“ juurde
1. Sissejuhatus ja eesmärk
Vabariigi Valitsuse korraldusega muudetakse investeeringute kava teadus- ja arendusasutuste
toetamise meetme „Eesti TA rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine
üleeuroopalistes teadusalgatustes“ tegevuse „Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja
arendusasutustele ja kõrgkoolidele“ (edaspidi ASTRA) meetmest taotletud toetuste osas, et viia
lõpule kolme teadus- ja õppehoone ehitamine.
Eelnõu koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi rahandusosakonna asejuhataja Kristjan
Sahtel (tel 7354 064, e-post:
[email protected]), teadusosakonna peaekspert Pille Pikker
(tel 7350 215, e-post:
[email protected]), õigusosakonna jurist Kadi Mölder (tel 7350 234,
e-post:
[email protected]) ja rahandusosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (tel 735
0279, e-post:
[email protected]).
Korraldus kehtestatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi
struktuuritoetuse seadus) § 15 lõike 4 alusel. Eelnõu on kooskõlas Vabariigi Valitsuse seaduse
§-ga 30 ning haridus- ja teadusministri 8. aprilli 2015. a määrusega nr 17 "Institutsionaalne
arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele" (edaspidi määrus).
2. Eelnõu sisu
Käesoleva korralduse eelnõuga muudetakse ASTRA investeeringute kava (kinnitatud Vabariigi
Valitsuse 10 juuni 2016.a korraldusega nr 204). Kava muutmisel esitatakse struktuuritoetuse
seaduse § 15 lõikes 4 nõutud andmed. ASTRA meetme tegevusi rakendatakse
“Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020″ prioriteetse suuna
“Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja
arendustegevus” meetme “Eesti TA rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja
osalemine üleeuroopalistes teadusalgatustes” raames.
Investeeringute kava muutmise raames rahastatavad projektid toetavad Ühtekuuluvuspoliitika
rakenduskava prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt
konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ eesmärgi „TA on kõrgetasemeline ja Eesti on
rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav“ saavutamist. Tegevust toetatakse
Euroopa Regionaalarengu Fondist.
Eesmärgid ja oodatavad tulemused
ASTRA meetme eesmärk on toetada teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide struktuursete
muudatuste läbiviimist, asutuste vastutusvaldkondade arendamist ja keskendumist
põhitegevusele ning selle kaudu panustada Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni
strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014-2020“ ja „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“
kõrgharidusprogrammi eesmärkide täitmisse. Toetuse andmise tulemusena:
1
suureneb teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide võrguefektiivsus ja ressursikasutuse
tõhusus;
kaasajastatud hoonetes paranevad õppe- ja teadustöö läbiviimise tingimused ning tõuseb
õppe- ja teadustöö kvaliteet asutuste vastutusvaldkondades;
suureneb õppe- ja teadustööks vajaliku kaasajastatud infrastruktuuri abil teadus- ja
arendusasutuste ning kõrgkoolide konkurentsivõime.
Toetatavad projektid väljendavad asutuste terviklikke institutsionaalseid arendusplaane ning
seoseid infrastruktuuri arendamise ja teiste toetatavate tegevuste vahel. Projektid on seostatud
riiklike ja asutuste arengukavade või strateegiatega ning on suunatud arenguhüppele ja
muudatuste läbiviimisele. Eesmärgi saavutamiseks kaasajastatakse infrastruktuuri, luuakse
õppe- ja teadustööks optimaalne ruumiprogramm.
2018. a. aprillis toimunud RES läbirääkimistel tegi Vabariigi Valitsus ettepaneku rahastada
Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Sisekaitseakadeemia
investeeringute lisataotlusi struktuurifondides olevate vabade vahendite arvelt kogusummas
kuni 5,8 miljonit eurot sh toetus 5,51 mln eurot. Nende ja muude vahendite kasutamine eeldas
ÜKP fondide rakenduskava muutmist, muudatusettepanekud kiideti 21.12.2018 Euroopa
Komisjoni poolt heaks.
Projektid, mille raames rajatakse teadus- ja õppehooneid, kinnitatakse Vabariigi Valitsuse
investeeringute kavaga.
Vastavalt ASTRA määrusele koostab investeeringute kava muutmise eelnõu rakendusasutus.
Rakendusasutus võtab käesoleva eelnõu koostamisel aluseks 19.04.2018 valitsuskabineti
protokollis märgitud otsuses nimetatud 3 objekti (Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja
Teatriakadeemia ja Sisekaitseakadeemia) laekunud taotlused investeeringute kavas toetuse
summa suurendamiseks, hinnates taotluste vastavust hindamiskriteeriumitele, kuulates ära ka
meetme juhtkomisjoni arvamuse.
HTM koondettepanek Vabariigi Valitsusele: Täiendavalt rahastada 3 ülalnimetatud
kõrgkooli projekti vastavalt allpool toodud kirjeldustele summas kokku kuni 5 510 000 eurot.
See summa sisaldab EL toetust ja riiklikku kaasfinantseeringut ja moodustab kuni 95%
abikõlblikest kuludest, millele lisandub taotlejate omafinantseering vähemalt 5%. VV
korralduse eelnõus kajastatud „Projekti eeldatav maksumus koos kallinemisega“ on
hinnanguline ja sisaldab kõiki projektiga seotud võimalikke kulusid, sh ka abikõlbmatuid
kulusid, mida ei saa katta struktuuritoetusest, kuid milleks kasutatakse teisi allikaid. Toetuse
saajad peavad tegema oma investeeringud võimalikult säästlikult. Investeeringute kava
muutmisega ei pane riik asutusele kohustust teha kulusid kogu eeldatava maksumuse osas.
Projekti elluviimise käigus on toetuse saajatel võimalik projekti eeldatavat maksumust
vähendada, kuid toetuse summat ega maksimaalse toetuse määra ei suurendata. Investeeringute
kava muutmine on koostatud eeldusel, et täiendavaid lisataotlusi ülalnimetatud objektide
ehitamiseks riigieelarvesse ei esitata.
Vastavalt RES läbirääkimistele ning asutuste poolt esitatud täiendavatele taotlustele esitatakse
Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks investeeringute kava muutmiseks järgmised objektid:
Eesti Kunstiakadeemia (edaspidi EKA LOOVKÄRG) - Eesti visuaal- ja
ruumikultuuri õppe- ja teaduskeskus (investeeringute jätkuprojekt)
2
Projekt panustab Eesti kõrgharidussüsteemi efektiivsuse suurendamisesse, tuues rajatavasse
kuluefektiivsesse ja integreeritud ruumiprogrammiga teadus- ja õppehoonete kompleksi kokku
kõik EKA struktuuriüksused koos vajaliku infrastruktuuriga. Erinevate valdkondade
sidusgruppe kaasates luuakse kultuuriruumi ning elukeskkonda kujundavates valdkondades
võimalused õppe-, täiendõppe-, teadus- ja arendustöö efektiivsemaks ja kvaliteetsemaks
toimimiseks.
Projekti tulemus on kaasaegne visuaalkunstide kompetentsikeskus Tallinnas, mis teenindab nii
üliõpilasi, teadlasi kui ühiskonda laiemalt. Keskuse füüsilise keskkonna loob EKA
LOOVKÄRG projekti raames rajatav EKA uus teadus- ja õppehoone aadressidel Kotzebue
1/Põhja pst 7, Kotzebue 6, 6A ja 10.
EKA uus peahoone (Kotzebue1/Põhja pst 7) ja kõrvalhoone kinnistul Kotzebue 10 ning
Kotzebue 6 ja 6A välialad koondavad ühtsesse linnakusse EKA õppe- ja teadustööks vajalikud
ja avalikkust teenindavad ruumid koos kaasajastatud infrastruktuuriga ning sellele vastava
kõrgkooli struktuuriga.
Uues keskkonnas saab EKA pakkuda kõigi kaasaegsete loomevaldkondade kõrghariduse ning
arendustegevuse nõuetele vastavat ja rahvusvaheliselt tunnustatud õppeteenust visuaal- ja
ruumikultuuri valdkonnas (sh efektiivne, kvaliteetne ja tööturuvajadustele vastav doktoriõpe)
ning viia läbi TA projekte koostöös ettevõtete ja teiste partneritega nii EKA
vastutusvaldkondades kui ka teistes nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades. Projekti
terviklahendusena kasvab EKA võimekus teenida tulu oma kompetentside rakendamisest (sh
TA projektid, täienduskoolitus jms).
“EKA LOOVKÄRG - Eesti visuaal- ja ruumikultuuri õppe- ja teaduskeskus” põhiprojektiga
rajatakse EKA uus õppe- ja teadushoone. Kokku hakkab EKA õppelinnak koosnema neljast
üksteisega külgnevast kinnistust:
1) Kotzebue 1-peamaja
2) Kotzebue 6a - parkimine
3) Kotzebue 6- parkimine ja tudengite välitööde ala
4) Kotzebue 10 - kõrvalõppehoone, mille keskmeks saavad olema tehnoloogilise labori ja
suuremahuliste tööde õpperuumid.
2016 aastal EKA LOOVKÄRG projekti rahastuse otsuse ajal oli projekt planeeritud vaid
Kotzebue 1 kinnistule. Projekti ellu viies on ilmnenud, et antud kinnistu ei võimalda tagada
kõiki õppe- ja teadustöö ruumivajadusi ning Tallinna linna poolt nõutud parkimiskohti
ühiskondliku hoone jaoks. Seetõttu on EKA omandanud kolm lisakinnistut oma vahenditest.
Projekti kallinemise raames toetatakse järgmisi tegevusi:
Projekti kallinemine:
o Kotzebue 1/Põhja pst 7 õppe- ja teadushoone ehitamise ja sisustamisega
tekkinud projekti kallinemine (prototüüpimise labori sisseseade, hoone
aknakatted, metallitöökoja sisseseade);
Projekti tegevuste laiendamine:
o Kotzebue 6 ja 6a välialade ehituskulud;
o Kotzebue 10 kinnistul hoone projekteerimine;
o Kotzebue 10 kinnistul hoone ehitamine ning sisustamine mööbli ja koht-kindla
sisseseadega (CNC puidu freespink koos abitehnoloogiaga ja tööstuslik
robotkäpp);
3
o muud tegevuste elluviimiseks vajalikud tegevused ja kulud (omanikujärelevalve
ja ehituse projektijuhtimine, hangete läbiviimine, projekti administratiivne
juhtimine ja üldkulud.
EKA õppelinnaku lisanduvate hoonete kirjeldused:
Kotzebue 6 ja 6A välialad parkimise ja tudengite välitööde jaoks
Kotzebue 10 planeeritav hoone üldpind on 400 m2. Hoone südameks on 130 m2 ja 4
meetri kõrgune tehnoloogiline ruum, kuhu paigutatakse 3-teljeline suur puidu CNC-
pink. Ruumi on kavas soetada suur tööstuslik robotkäpp, mis on osaliselt mõeldud ka
suuremate 3D printimistööde jaoks nagu 3D- keraamika printimine. Õppehoonesse on
planeeritud umbes 110 õppekohta. Hoone on mõeldud kasutamiseks kõigile EKA
tudengitele ja teadlastele ning hoones asuvad ruumid ja seadmed on kaasatud nii teadus-
ja arendusprojektidesse kui täiendusõppesse läbi Avatud Akadeemia. Hoone
kasutustihedus on sõltuv EKA uue peahoone kasutamisega, päevasel ajal toimuvad
õppe- ja teadustöö ning teadus- ja arendusprojektid, õhtul ja nädalavahetusel
täienduskoolitused.
Investeerimisettepaneku esitamise ajaks on valminud EKA uus õppe- ja teadushoone aadressil
Kotzebue 1/Põhja pst 7, mille avamine toimus 27.08.2018. Hoone on avamise ajaks valmis
õppe- ja teadustöö läbiviimiseks, osad seadmed soetatakse õppeaasta jooksul, sh projekti
kallinemisega seotud seadmed.
Kinnistud on EKA omanduses ja läbi on viidud antud kinnistute kasutamise analüüs, läbi on
mõeldud Kotzebue 10 planeeritavasse lisahoonesse paigutatavad töökojad ja ruumid.
Tegevuste rakendamise tähtaeg on 2014. aasta I poolaasta kuni 2020. aasta lõpp. Algne projekti
maksumus oli 27 503 693 eurot, koos projekti kallinemisega (projekti tegevuste laiendamisega)
kujuneb projekti eeldatavaks maksumuseks 30 051 993 eurot. Projektile eraldatav toetuse
maksimaalne summa on 16 900 000, millest täiendavaks investeeringuks eraldatav summa on 1
900 000 eurot. Toetuse suurim osakaal abikõlblikest kuludest on 95%. Investeeringu ülejäänud
kulude katteallikaks on EKA omafinantseering.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (edaspidi EMTA) institutsionaalne
arendamine perioodil 2016 – 2022: saalikompleksi väljaarendamine
(EMTASTRA), II etapp.
Projekti terviklahenduse elluviimisega paranevad EMTA-s õppe- ja teadustöö läbiviimise
tingimused asutuse vastutusvaldkondades, suureneb EMTA ressursikasutuse tõhusus, tõuseb
õppe- ja teadustöö kvaliteet asutuse vastutusvaldkondades ning suureneb kõrgkooli
rahvusvaheline ning siseriiklik konkurentsivõime.
Projekti eesmärgiks on EMTA õppehoone juurdeehituse valmimine ja sisustamine vastavalt
kõrgkooli vajadustele. Projekti tulemused saavutatakse terviklahenduse elluviimise kaudu.
Käesoleva lisataotluse kaudu rahastatakse projekti kallinemisel peamiselt juurdeehituse
sisustamist. Osaliselt on taotlusesse lülitatud ka ehitustegevusega seonduvaid kulusid
(liitumistasud, ehituskulud, omanikujärelevalve).
EMTA õppekeskkond on nüüdisaegne ja õppehooned üldiselt heas seisukorras, kuid suureks
probleemiks on juba pikemat aega olnud oma kontserdi- ja teatrisaali puudumine.
4
EMTA praegune õppehoone avati 1999. aastal sisuliselt poolikul kujul, sest rahapuudusel jäid
välja ehitamata algselt planeeritud suuremad esinemisruumid. EMTA peahoones
täismõõtmetes kontserdisaali ei ole. Praeguse 177 m2 suuruse kammersaali kasutusvõimalused
on piiratud. See ei ole liiga väike mitte ainult avalike kontsertide andmiseks, vaid ka näiteks
EMTA sümfooniaorkestri proovideks. Maailmas on raske leida teist esituskunstidele
spetsialiseerunud kõrgkooli, milles harjutus- ja esinemispaigad praktiliselt puuduvad.
EMTA-l on puudus vajalikest õppe- ning harjutusruumidest, saalikompleksi väljaehitamise
järgselt on võimalik ka õppe- ja harjutusruume optimaalsemalt paigutada. Seega on projekt
vajalik, et lahendada oluline probleem – EMTA õppe-, harjutus- ja esinemisruumide
puudumine.
Projekti lõppedes on EMTA kasutuses senisest enam vajalikku pinda, et pakkuda üliõpilastele
ning õppejõududele võimalusi praktiseerimiseks ning enesetäiendamiseks. Saalikompleksi saab
kasutada nii õppetööks kui ka erinevate koostöös korraldatavate loomeprojektide läbiviimiseks
(etendus- ja kontserdiprojektid, etenduskunstide võrgustiku tegevused, doktorikooli tegevused
jms), mis omakorda suurendab kõrgkoolide võrguefektiivsuse suurenemist.
Saalikompleksi valmimine loob akadeemiale ning kogu Eesti muusika- ja teatrihariduse
arengule täiesti uued võimalused. Akadeemia seostab saalikompleksi kasutuselevõtu üliõpilaste
loomingulise praktika korraldusega, kasutab kontserdisaali ning black-boxi koostöö
edendamiseks ning kujundab kompleksist kõigi etenduskunstidega tegelevate Eesti ülikoolide
keskse õppelava.
Õppekeskkonna väljaarendamise kõrval on EMTA saalikompleksil ka laiem ühiskondlik
eesmärk. Saalikompleksi väljaehitamine avardab oluliselt EMTA ühiskondlikku väljundit, loob
uusi võimalusi erinevatele sihtgruppidele suunatud kontsertide, teatrietenduste, hariduslike
programmide korraldamiseks ja inkubatsiooniteenuse arendamiseks, sh koostöös teiste
kõrgkoolide ja kultuuriasutustega Eestis ja välismaal. Tiheneb ka koostöö alg- ja keskastme
muusikakoolidega (EMTA saalikompleksi saaks kasutada ka rajatava Kaunite Kunstide Kooli
õpilased).
Toetatakse järgmisi tegevusi:
Ehitustööd
Omanikujärelevalve
Sisustamine – mööbli hankimine ja paigaldamine
Sisustamine – kontserdisaali toolide hankimine ja paigaldamine
Sisustamine – black-boxi toolide hankimine ja paigaldamine
Hoonele paigutatavate LED-ekraanide ja valgusmärkide hankimine ja paigaldamine
Akustiliste kardinate hankimine ja paigaldamine
Liitumistasud (vesi- ja kanalisatsioon ning elekter)
Ehitustööde käigus rajatakse teadus- ja õppehoone juurdeehitus, nn EMTA saalikompleks.
Hoonet kasutatakse nii õppe- ja teadustööks kui ka erinevateks avalikeks üritusteks (peamiselt
kontserdid ja erinevad etendused). Tegemist on sama tegevusega, mille jaoks eraldati vahendeid
ka ASTRA esimese vooru toetusotsusega.
5
Omanikujärelevalve teenus tähendab kõige üldisemalt ehitustegevuse nõuetele vastavuse ja
kvaliteedi kontrolli. Saalikompleksi ehituse juures teostab omanikujärelevalve teenust vastavalt
hankele nr 188080 Tallinna Linnaehituse Aktsiaselts. Tegevusega alustati 2017. aasta
septembris.
Sisustamine - mööbli hankimine ja paigaldamine: tegemist on uue saalikompleksi
sisustamiseks vajaliku mööbli hankimisega, sh toolid, lauad, kapid, aknakatted, pingid, riiulid
jms
Sisustamine – kontserdisaali ja black-boxi toolide hankimine ja paigaldamine: tegemist on uue
kontserdisaali ning black-boxi jaoks vajalike toolide hankimise ning paigaldamisega. Toolide
tarnimine ei sisaldu ehitustööde lepingus. Saalitoolide koguarv on suurusjärgus 490 tooli ning
black-boxis 120 tooli.
Hoonele paigutatavate LED-ekraanide ja valgusmärkide hankimine ja paigaldamine: tegemist
on hoone fassaadile kinnitatava sildiga (või eraldi tähtedega), kus kuvatakse uue saalikompleksi
nimi „Kontserdi- ja teatrimaja“. Samuti paigutatakse hoonele LED-ekraanid, millel hakatakse
kuvama tulevaste ürituste ja kontsertide infot. Nimetatu ei kajastu ehitustööde lepingus, ent on
hoone välise kuvandi loomise ning nähtavuse seisukohalt oluline.
Akustiliste kardinate hankimine ja paigaldamine: tegemist on kardinaga, mis paigutatakse saali
ning mille funktsiooniks on sobilike akustiliste tingimuste loomine.
Liitumistasud: tegemist on vee- ja kanalisatsiooni ning elektri liitumiskuludega. Vastavad
lepingud on varasemalt sõlmitud ning arved tasutud.
Pillide (tiibklaverid ja pianiinod) soetamine: pillid soetatakse uue saalikompleksi tarbeks ning
paigutatakse erinevatesse õppe- ja harjutusklassidesse. Klaverite vajalikkus õppeklassides on
tulenev EMTA tegevusvaldkonna spetsiifikast. Kokku on plaanis soetada 21
tiibklaverit/pianiinot.
Tänapäevase muusika- ja teatrikunsti-alase kvaliteetse hariduse pakkumisel ning teadustöö
teostamisel on hädavajalik, et kõrgkoolil oleks olemas kaasaegne praktikabaas. Muusika ja
teatrikunsti valdkonnas on selleks hädavajalikuks baasiks harjutus- ja esinemisruumid, mida
saab kasutada nii õppetööks kui ka erinevate koostöös korraldatavate loomeprojektide
läbiviimiseks. Saalikompleksi koosseisus on oluline kohta ka tehnilistel ruumidel ning
õpperuumidel - saalikompleksi ei ole võimalik ehitada selliselt, et saaliruumi seinad on ühtlasi
ka hoone välisseinteks (akustilised kaalutlused), seetõttu on ka EMTA saalikompleksi hoonesse
paigutatud mitmeid tehnilisi ruume, õpperuume ning abiruume, mida kõrgkool oma
igapäevases tegevuses vältimatult vajab.
Saalikompleksi olemasolu on otseselt seotud nii ühiskonna teenimise võimekusega (eesti
kultuuri säilimine, teadustöö, avalikud kontserdid ja etendused) kui ka kõrgkooli
rahvusvahelise konkurentsivõimega. Seega on ilma saalikompleksi rajamiseta ning sellega
seotud sisutegevuste teostamiseta EMTA-l tulevikus keeruline kasvatada kõrgkooli
konkurentsivõimet ning ühiskonna teenimise võimekust. Kuigi EMTA annab oma parima, et
vastutusvaldkonnas talle riigi poolt antud rolli täita, on täiendavate investeeringute vajadus täna
6
ilmselge. Kui varasemalt keskenduti taotluses vahendite puudusel vaid ehituskuludeks toetuse
taotlemisele, siis hoone valmides on üha olulisem ka selle kvaliteetne ning kaasaegne
sisustamine. Seega on projekti tegevused ASTRA programmi eesmärgiga tugevalt seotud ning
toetusraha aitaks oluliselt leevendada EMTA finantskoormust.
Saalikompleksi kirjeldus: saalikompleksi all on käesolevas taotluses silmas peetud EMTA
praeguse peahoone juurdeehitust, mis hõlmab lisaks kontserdisaalile ning black-boxile ka
õppetöö ja saali tegevuseks vajalikke tehnilisi ruume, ruume õppetegevuseks ning muid
vajalikke ruume (WC-d, koridorid jms).
Hoone üldpind: 5980 m2
Hoone kasulik pind: 5980 m2
Hoone aadress: Tatari 13, Tallinn
Hoonet kasutavate üliõpilaste ja teadlaste arv m2 kohta: 0,24
Saalikompleksi ehitusleping allkirjastati 2017. aasta augustis ja ehitustegevuseks on planeeritud
kokku 24 kuud. Lisainvesteeringute taotluse esitamise hetkel toimuvad objektil ehitustööd.
Loodavat saalikompleksi hakatakse kasutama kahel otstarbel:
EMTA-s läbiviidavaks õppe-, loome- ja teadustööks;
Avalikeks kontsertideks ning üritusteks (sh õppetööga otseselt seotud kontserdid ja
loomeprojektid).
Uue saalikompleksi ruumid võib tinglikult jaotada 6 suuremasse gruppi: admin. ja
personaliruumid, õppe- ja harjutusruumid, tehnilised ruumid, kontserdisaal, black-box ning
üldkasutatavad ja abiruumid. Admin. ja personaliruume, õppe- ja harjutusruume ning tehnilisi
ruume kasutab EMTA 100% õppe- ja teadustööks. Saale kasutab osaliselt EMTA ning osaliselt
on ruumid kasutusel muudeks avalikeks üritusteks (avalikkusele suunatud kontserdid,
etendused, konverentsid).
Kontserdisaal ja black-box koos kaasnevate ruumidega on kasutuses 90% ajast
(kasutussagedus) ja mitteväljarenditavad ruumid on kasutuses 95% ajast. Kogu hoonet kasutab
EMTA 82,8% koguajast ning hoonet renditakse välja 10,5% kasutuse koguajast.
Algne projekti maksumus oli 11 761 572 eurot, koos kallinemisega kujuneb projekti
eeldatavaks maksumuseks 16 254 047,11 eurot. Lisataotlusega rahastab EMTA saalikompleksi
sisustamist, mis jäi vahendite puudusel esialgsest taotlusest välja. Lisatud on ka
ehitustegevusega seonduvaid kulusid (liitumistasud, ehituskulud, omanikujärelevalve).
Projektile eraldatav toetuse maksimaalne summa on 5 900 000, millest täiendavaks
investeeringuks kujunes 1 900 000 eurot. Projekti rakendamise eeldatav tähtaeg on 2016. aasta
I poolaasta kuni 2019. aasta lõpp.
Sisekaitseakadeemia (edaspidi SKA) Tallinna õppekompleksi (Kase tn 61)
rajamine. Haridusinvesteering siseturvalisuse valdkonda (lühend SKAI) –
õppehoone
7
Tegevuse raames on kavandatud teadus- ja õppehoone rajamine, mille kaudu saavutatakse
SKA konkurentsivõime ja ühiskonna teenimise võimekuse kasv ning ressursside
efektiivsem kasutamine.
Projekti eesmärk on kaasajastada siseturvalisuse hariduse pakkumise tingimusi SKAs.
Investeering tehakse valdkonna ainsasse rakenduskõrgkooli.
Projekti elluviimise kõige olulisem tulemus on kaasaegne, spetsiaalselt akadeemia õppetöö
eripära ja siseturvalisuse valdkonna arengueesmärke arvestav õpi- ja töökeskkond.
Viimane on hädavajalik õppekorralduse ja –kvaliteedi edendamiseks ja ühiskonna
teenimise võimekuse kasvu tagamiseks.
Kaasajastatud ja innovaatiline infrastruktuur loob eeldused luua ja toetada võimekust
toimetulekul ühiskonna julgeoleku ja turvalisuse kasvavate väljakutsetega, propageerides
ühtlasi Eestit kui innovaatilist riiki ka siseturvalisuse valdkonnas.
Projekti tulemuseks on tingimused kaasaegse siseturvalisuse hariduse pakkumiseks.
Projekti raames on kavas Tallinnas Kase tänava kompleksi amortiseerunud hoonete
lammutamine ja uue hoone rajamine, simulatsiooni- ja nutiklasside rajamine ning
laboratooriumite avamine ning spordisaali ja lasketiiru ehitamine. Samuti loob
arendustegevus eeldused efektiivsemaks hariduskorralduseks, mis võimaldab Kase tänava
kompleksis kokku hoida ehitiste netopinda ca 24%. Projekti tulemuseks on Kase tänava
kaasaegne erialaspetsiifiline õppe- ja teadushoone kõrgharidusõppe tulemuslikuks
läbiviimiseks.
Projekteerimise aluseks on 20.01.2016-20.04.2016 koostöös Eesti Arhitektide Liiduga läbi
viidud avaliku arhitektuurivõistluse võidutöö. Projekteerimisleping sõlmitud 21.06.2016
ning sellest tulenevad sammud on: 1) eskiisprojekti koostamine, 01.07.2016-15.09.2016;
2) eelprojekti koostamine, 15.09.2016-15.11.2016; 3) eelprojekti ekspertiis, ekspertiisist
tulenevate täienduste sisseviimine projekti, lubade taotluste täitmine, 15.11.2016-
19.12.2016; 4) lammutus- ja ehituslubade taotlemine, 20.12.2016-31.03.2017; 5)
põhiprojekti ja sisearhitektuurse tööprojekti koostamine, 20.12.2016-04.04.2017. 6)
projekti autorijärelevalve, 01.07.2017-31.01.2019.
Lammutus- ja ehitustööde aluseks võeti tegevuse 1 raames koostatud ehitusprojekt ning
nende teostaja leidmiseks viidi läbi rahvusvaheline avatud hankemenetlusega riigihange.
Ehitamine on kavandatud järgmiste sammudena: 1) ehitushanke läbiviimine, 10.04.2017-
30.06.2017; 2) lammutus- ja ehitustööd, 01.07.2017-31.01.2019; 3) kasutuslubade
taotlemine, 01.02.2019-31.03.2019.
Projekti tulemusena rajatakse SKA uus kaasaegne õppehoone koos kaasaegsete õppe- ja
teadustööks vajalike vahenditega.
Optimaalsete suurustega auditooriumite jt tavakasutusega ruumide kõrval rajatakse SKA
õppetöös spetsiifilised ruumid virtuaalsimulatsioonivahendite kasutamiseks, tuleohutus-
jm laboratooriumid, spordisaalid, siselasketiir jne.
SKA Tallinna kompleksis kavandatakse olemasoleva administratiivkorpuse, õppekorpuse
ja spordihoone asendamist ühe uue hoonega, mis sisaldab ka täna üldse puuduvaid
õppetööks vajalikke ruume. Uue hoone rajamisel nähakse ette hoonete energiatõhususe
oluline suurendamine, uue senistest väiksema hoone optimaalne ärakasutamine kõigi
8
kaasaegseks õppetööks vajalike auditooriumite, laboratooriumite, simulatsiooniruumide,
raamatukogu jms tarbeks. Hoonesse rajatakse seni õppekompleksis puuduvad söökla ja
köök abiruumidega, suure kogunemisruumina kasutatav spordisaal täismõõdus
korvpalliplatsi, teisaldatavate tribüünide jms ning siselasketiir abiruumidega. Ehituse
käigus rekonstrueeritakse kinnistul hoonet teenindavad välisvõrgud ning territooriumi osa.
Tegevuste tulemusena paranevad õppe läbiviimise tingimused ja õpikeskkond muutub
atraktiivsemaks, mis võib olla potentsiaalse sisseastuja jaoks üks kõrgkooli valimist
mõjutavaid tegureid. Langeva demograafia tingimustes, kus teistel kõrgkoolidel on juba
atraktiivsed ning kaasajastatud õppetingimused, on see faktor väga oluline tagamaks
siseturvalisuse valdkonnale vajalik inimressurss ka tulevikus.
Projekti elluviimise käigus on SKA alustanud põhitegevuse kulude optimeerimist, et
suunata selle käigus vabanevad vahendid õppe- ja teadustöö taseme tõstmisse. Sh on
õppeasutuse üldise killustatuse (üksuste paiknemine neljas erinevas asukohas) ja politsei
valdkonna kõrghariduse killustatuse vähendamiseks on otsustatud loobuda SKA Muraste
õppekompleksi kasutamisest (Siseministri vastavasisuline koosolek 12.08.2015). Samuti
on SKA õppekomplekside suurte kinnistute välisvalgustuses alustatud üleminekut LED-
tehnoloogia kasutamisele jms. Ressursside efektiivsem kasutamine võimaldab suunata
vabanevad vahendid projektist mittetoetatavate hoonete (nt ühiselamud) ja rajatiste (nt
välitiir, autodroom) kaasajastamisse. Akadeemia senised ülalpidamiskulud on olnud
ebamõistlikult kõrged, mis on teinud õppe võrreldes teiste kõrgkoolidega kalliks. Projekti
elluviimise ja juba alanud kulude optimeerimise koosmõjuna väheneb akadeemia töötajate
üldarv, kasutatavate hoonete pindala ja halduskulud ning tõuseb õppe- ja teadustöö tase.
Uude õppehoonesse rajatakse simulatsioonikeskus ja nutiklass ning
tuleohutuslaboratoorium, millesse kaasaegseid õppevahendeid soetatakse projekti
"Haridusinvesteering siseturvalisuse valdkonda (lühend SKAI) - sisutegevused" käigus.
Akadeemia kogu tegevus on suunatud ühiskonna teenimisele, ka ennetustööle, oma
valdkonna - siseturvalisuse, edendamisele koos siseturvalisuse valdkonna teiste asutustega
Eestis. Projekt toetab akadeemia kujunemist oma valdkonna kompetentsikeskuseks ning
on muuhulgas seotud ühe Eesti Arengufondi poolt määratletud nutika spetsialiseerumise
valdkonnaga - innovaatiliste puithoonete rajamisega. Akadeemia päästekolledž tegeleb
koostöös Päästeameti, TTÜ ja Eesti Puitmajade Liiduga puitmajade tuleohutuse
küsimustega. Tänase amortiseerunud ning valdkonna õppetöö nõuetele mittevastava taristu
ning kesise infotehnoloogilise baasiga ei ole akadeemia kahjuks suuteline täitma
siseturvalisuse valdkonna ees seisvaid eesmärke, sh viima läbi suures mahus
rakendusuuringuid.
Tänase taristuga ei ole SKA tegevus tööandjate ootustele vastava tööjõu koolitamisel
jätkusuutlik, mistõttu kannatab ühiskonna teenimise võimekus tervikuna. Investeeringute
toel panustab SKA Eesti-siseses konkurentsis kogemus- ja praktikapõhise õppe
edendamisele ja digipädevuste arendamisele, mis ühtlasi muudab õppe atraktiivsemaks.
Lisaks kaasab SKA oma ressursse pädevuspõhise õppe edendamisele, eelkõige politsei- ja
piirivalve koolituse arendamisse rakenduskõrghariduse tasemel. Viimane on ühtlasi
akadeemia kõige populaarsem eriala. Kahaneva noorte arvu tingimustes on oluline
kujundada õppijate huvides paindlikud õpiteed, täiskasvanud õppijatele on plaanis
käivitada õpipoisiõpe, seda ka rakenduskõrghariduse tasemel. Uus õpikeskkond ja
investeeringuga loodud võimalused toetavad tugevalt ka rahvusvahelist koostööd. SKA
osaleb valdkonna rahvusvahelistes võrgustikes, panustab Frontexi rahvusvahelise
magistriõppe õppekava läbiviimisesse ning on aktiivne Erasmus üliõpilasvahetuses. SKA
9
õppeprotsess, selle arendamine ja läbiviimine tugineb koostööl siseturvalisuse ametitega
ning ametite töötajate kaasamisel õppetöösse roteerumise korras.
Üha suurem väljakutse on akadeemiale osalemine vabatahtlike koolituses ja valdkonna
ennetustegevuses, mis on siseturvalisuse valdkonna arengustrateegia oluline märksõna,
SKA keskendub selles osas kasvavas mahus koostööle üldhariduskoolidega. Loodud on
sisekaitselise eelkoolituse süsteem, mida rakendatakse viies maakonnas, edasistes
arengutes tehakse koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Kaitseministeeriumiga.
Akadeemia näeb oma arengukavas väljakutsena areneda valdkonna kompetentsikeskuseks,
seda lisaks õppetööle ka rakendusuuringute kaudu. Välja on töötatud vastav strateegia ja
toetusmehhanism teadus- ja arendustegevuse edendamiseks.
Läbi oma eelarve ja selle kokkuhoiumehhanismide on akadeemial olemas vajalik ressurss
jätkusuutlikkuse tagamiseks ning tehtud investeeringute ülalpidamiseks pärast projekti
lõppu.
Tegevuste rakendamise tähtaeg on 2015. aasta II poolaasta kuni 2019. aasta lõpp. Projekti
algne maksumus oli 15 936 746, koos kallinemisega kujuneb projekti eeldatavaks
maksumuseks 17 736 746 eurot. Projekt on kallinenud seoses ehituse kallinemisega.
Projektile eraldatavaks toetuse maksimaalseks summaks kujuneb 15 210 000, millest
täiendav investeering on 1 710 000 eurot.
Täiendavad püsikulud kaetakse SKA eelarvest.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, struktuuritoetuse seaduse §-ga 15 ning haridus-
ja teadusministri haridus- ja teadusministri 8. aprilli 2015. a määruse nr 17 „Institutsionaalne
arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele“ §-ga 1. Eelnõu on kooskõlas
struktuuritoetuste rakenduskava 2014-2020 eesmärkidega ning Euroopa Regionaalarengu
Fondi finantseerimisprioriteetidega.
4. Eelnõu mõju
Eelnõuga kinnitatava kava alusel toetatavad projektid aitavad täita „Eesti teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias“, „Eesti ettevõtluse kasvustrateegias“ ning
„Eesti elukestva õppe strateegias“ ja „Konkurentsivõime kavas“ seatud eesmärke. Toetust
saavad projektid panustavad väljundnäitaja „Toetust saavate teadusasutustega koostööd
tegevate ettevõtete arv“ sihttaseme saavutamisse.
ASTRA ja selle raames rahastatavate projektide eeldatav mõju läbivatele teemadele on
positiivne või vähemalt neutraalne. Tegelik mõju sõltub paljuski rahastatavatest projektidest,
alljärgnevalt on kirjeldatud võimalikke kokkupuutekohti.
Võrdsed võimalused
Mõju on positiivne. Kuna kõigile ehitusprojektidele laienevad seadusest tulenevad kohustused
ligipääsu võimaldamiseks liikumispuudega inimestele, siis on ka rajatavate ning
renoveeritavate teadus- ja õppehoonete puhul tagatud juurdepääs puudega inimestele. ASTRA
raames toetatavate teadust ja kõrgharidust puudutavate tegevuste puhul ei ole piiratud
juurdepääsu erinevatele sotsiaalsetele rühmadele tulenevalt soost, vanusest või rahvusest (nt
koolituste, järelkasvu toetamise, karjäärimudeli ja õpioskuste arendamise puhul). ASTRAst
10
toetatavate tegevuste puhul on võimalik mõjutada naiste ja meeste võrdsemaid võimalusi
hariduses ja teaduses.
Infoühiskond
Mõju on positiivne. Üks ASTRA toetatavaid sisutegevusi on teadus- ja arendusasutuste,
kõrgkoolide ja ettevõtete vahelise koostöö tugevdamine, sh sisendi ja teenuste pakkumise
kaudu ettevõtetele (nt rakendusuuringute läbiviimise võimekuse kasvatamine, teadustaristu
ühiskasutuse võimaldamine jm). Teenuste osutamise korraldamisel on olemas puutumus IKT
lahenduste kasutusega. Lisaks on ASTRA üheks fookuseks nutika spetsialiseerumise
kasvuvaldkondade arenguvajadustega arvestamine. Nutika spetsialiseerumise
kasvuvaldkondade hulka kuulub IKT (horisontaalselt läbi teiste sektorite), aidates seega kaasa
IKT-sektori lisandväärtuse ja uuenduslikkuse kasvule.
Regionaalareng
Mõju on neutraalne. Teadus- ja arendusasutused ning kõrgkoolid paiknevad peamiselt Tallinnas
ja Tartus. Selle tõttu võib esile tuua kokkupuutepunkte suuremate linnapiirkondade
arengueelduste parema ärakasutamisega, aidates kaasa linnapiirkondade omase potentsiaali
ärakasutamisele kõrghariduse ja teadus- ja arendustegevuse ning sellega seotud
teadmismahukama majanduse konkurentsivõime kasvatamisel.
Riigivalitsemine
Mõju on positiivne. Investeeringud aitavad saavutada energiasäästu ja kulude kokkuhoidu -
mitmel juhul vanade pindade kaasajastamisega väheneb asutuste ruumivajadus ning taristu
ristkasutuse teel paraneb ruumikasutuse efektiivsus, mis aitab saavutada kõrgharidus- ja
teadusinvesteeringute efektiivsema kasutuse. Erinevate kõrgkoolide ning T&A asutuste õppe-
ning teadustööks oluliste ruumide ehitamine või renoveerimine aitab kaasa õppe- ja
töötingimuste paranemisele, mille tulemusel paraneb hoonetes läbiviidava õppe- ja teadustöö
kvaliteet, mis on riiklike poliitikate eesmärgiks.
5. Korralduse jõustumine
Korraldus jõustub üldises korras.
6. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile,
Kultuuriministeeriumile, Riigikantseleile, Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse
avaldamiseks SA-le Archimedes.
Mailis Reps
minister Mart Laidmets
kantsler
11
EELNÕU
29.01.2019
VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS
Tallinn, Toompea ………veebruar 2019 nr………
Vabariigi Valitsuse 10. juuni 2016. a korralduse
nr 204 „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
2014–2020“ prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline
ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline
teadus- ja arendustegevus“ meetme „Eesti TA
rahvusvahelise konkurentsivõimesuurendamine ja
osalemine üleeuroopalistes teadusalgatustes“ tegevuse
„Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja
arendusasutustele ja kõrgkoolidele“ investeeringute
kava kinnitamine“ muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 4 alusel kinnitada
“Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline
ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme „Eesti
TA rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üleeuroopalistes
teadusalgatustes“ tegevuse „Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja
kõrgkoolidele“ investeeringute kava muudatus (lisatud).
Käesolevat korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.
Jüri Ratas
peaminister Taimar Peterkop
riigisekretär
Lisa
Vabariigi Valitsuse…….2019. a korralduse nr….. juurde
Perioodi 2014-2020 ASTRA investeeringute kava muutmine
Jrk Toetuse Projekti Projekti Projekti Projekti Algne Projekti Projektile Toetu- Vastavalt
nr taotleja nimetus eesmärk tulemused rakendami projekti eeldatav eraldatav se perioodi
se eeldatav maksumus toetuse suurim 2014-2020
eeldatav maksumus koos suurim osa- Struktuuri-
tähtaeg kallinemise summa kaal toetuse
ga1 (sisaldab abi- seaduse §
EL toetust kõlb- 15 lg 4 p 92
ja riiklikku likest
kaasfinantse kulu-
eringut) dest
1 Eesti Kunsti- EKA Õppe- ja Valmib I pa 2014- 27 503 693 30 051 993 16 900 000 95% Püsikulud
akadeemia LOOVKÄRG teadus- õppe- ja II pa 2020 kaetakse
– Eesti tingimuste teadus-hoone EKA
visuaal- ja loomine eelarvest
ruumikultuuri
õppe- ja
teaduskeskus
(investeeringut
e jätkuprojekt)
2 Eesti Muusi- EMTA Õppe ja Valmib I pa 2016- 11 761 572 16 254 047 5 900 000 95% Püsikulud
ka- ja Teatri- institutsionaal praktika- saalikomplek II pa 2019 kaetakse
akadeemia ne arendamine tingimuste s EMTA
perioodil parandami- (kontsertsaal eelarvest
2016-2022: ne ja black box)
saalikompleksi
väljaarendami
ne
(EMTASTRA)
II etapp
1
Toetuse saajad esitavad lõpptaotluse esitamisel rakendusüksusele kirjaliku kinnituse omafinantseeringu kohustuse täitmise võimekuse kohta perioodi 2014-2020
struktuuritoetuste seaduse § 24 kohaselt.
2
Projektis nimetatud investeeringuobjekti edasise kasutuse täiendavate püsikulude suurus ja nende katmise allikad aastate lõikes alates projekti abikõlblikkuse
perioodi algusest kuni perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktis 14 nimetatud kohustuse täitmiseni
3 Sisekaitse- Haridusinveste Töö ja Valmib II pa 15 936 746 17 736 746 15 210 000 95% Püsikulud
akadeemia ering õpetamise õppe- ja 2015-II pa kaetakse
siseturvalisuse tingimuste teadus-hoone 2019 SKA
valdkonda - parandami- kõrgharidus- eelarvest
õppehoone ne õppe
läbiviimiseks
.
KOKKU 55 202 011 64 042 786 38 010 000 95%
Mailis Reps
minister Mart Laidmets
kantsler
Seletuskiri
Vabariigi Valitsuse 10. juuni 2016. a korralduse nr 204
„“Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ prioriteetse suuna
„Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja
arendustegevus“ meetme „Eesti TA rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja
osalemine üleeuroopalistes teadusalgatustes“ tegevuse „Institutsionaalne
arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele“ investeeringute kava
kinnitamine“ muutmine“ juurde
1. Sissejuhatus ja eesmärk
Vabariigi Valitsuse korraldusega muudetakse investeeringute kava teadus- ja arendusasutuste
toetamise meetme „Eesti TA rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine
üleeuroopalistes teadusalgatustes“ tegevuse „Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja
arendusasutustele ja kõrgkoolidele“ (edaspidi ASTRA) meetmest taotletud toetuste osas, et viia
lõpule kolme teadus- ja õppehoone ehitamine.
Eelnõu koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi rahandusosakonna asejuhataja Kristjan
Sahtel (tel 7354 064, e-post:
[email protected]), teadusosakonna peaekspert Pille Pikker
(tel 7350 215, e-post:
[email protected]), õigusosakonna jurist Kadi Mölder (tel 7350 234,
e-post:
[email protected]) ja rahandusosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (tel 735
0279, e-post:
[email protected]).
Korraldus kehtestatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi
struktuuritoetuse seadus) § 15 lõike 4 alusel. Eelnõu on kooskõlas Vabariigi Valitsuse seaduse
§-ga 30 ning haridus- ja teadusministri 8. aprilli 2015. a määrusega nr 17 "Institutsionaalne
arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele" (edaspidi määrus).
2. Eelnõu sisu
Käesoleva korralduse eelnõuga muudetakse ASTRA investeeringute kava (kinnitatud Vabariigi
Valitsuse 10 juuni 2016.a korraldusega nr 204). Kava muutmisel esitatakse struktuuritoetuse
seaduse § 15 lõikes 4 nõutud andmed. ASTRA meetme tegevusi rakendatakse
“Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020″ prioriteetse suuna
“Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja
arendustegevus” meetme “Eesti TA rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja
osalemine üleeuroopalistes teadusalgatustes” raames.
Investeeringute kava muutmise raames rahastatavad projektid toetavad Ühtekuuluvuspoliitika
rakenduskava prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt
konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ eesmärgi „TA on kõrgetasemeline ja Eesti on
rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav“ saavutamist. Tegevust toetatakse
Euroopa Regionaalarengu Fondist.
Eesmärgid ja oodatavad tulemused
ASTRA meetme eesmärk on toetada teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide struktuursete
muudatuste läbiviimist, asutuste vastutusvaldkondade arendamist ja keskendumist
põhitegevusele ning selle kaudu panustada Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni
strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014-2020“ ja „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“
kõrgharidusprogrammi eesmärkide täitmisse. Toetuse andmise tulemusena:
1
suureneb teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide võrguefektiivsus ja ressursikasutuse
tõhusus;
kaasajastatud hoonetes paranevad õppe- ja teadustöö läbiviimise tingimused ning tõuseb
õppe- ja teadustöö kvaliteet asutuste vastutusvaldkondades;
suureneb õppe- ja teadustööks vajaliku kaasajastatud infrastruktuuri abil teadus- ja
arendusasutuste ning kõrgkoolide konkurentsivõime.
Toetatavad projektid väljendavad asutuste terviklikke institutsionaalseid arendusplaane ning
seoseid infrastruktuuri arendamise ja teiste toetatavate tegevuste vahel. Projektid on seostatud
riiklike ja asutuste arengukavade või strateegiatega ning on suunatud arenguhüppele ja
muudatuste läbiviimisele. Eesmärgi saavutamiseks kaasajastatakse infrastruktuuri, luuakse
õppe- ja teadustööks optimaalne ruumiprogramm.
2018. a. aprillis toimunud RES läbirääkimistel tegi Vabariigi Valitsus ettepaneku rahastada
Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Sisekaitseakadeemia
investeeringute lisataotlusi struktuurifondides olevate vabade vahendite arvelt kogusummas
kuni 5,8 miljonit eurot sh toetus 5,51 mln eurot. Nende ja muude vahendite kasutamine eeldas
ÜKP fondide rakenduskava muutmist, muudatusettepanekud kiideti 21.12.2018 Euroopa
Komisjoni poolt heaks.
Projektid, mille raames rajatakse teadus- ja õppehooneid, kinnitatakse Vabariigi Valitsuse
investeeringute kavaga.
Vastavalt ASTRA määrusele koostab investeeringute kava muutmise eelnõu rakendusasutus.
Rakendusasutus võtab käesoleva eelnõu koostamisel aluseks 19.04.2018 valitsuskabineti
protokollis märgitud otsuses nimetatud 3 objekti (Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja
Teatriakadeemia ja Sisekaitseakadeemia) laekunud taotlused investeeringute kavas toetuse
summa suurendamiseks, hinnates taotluste vastavust hindamiskriteeriumitele, kuulates ära ka
meetme juhtkomisjoni arvamuse.
HTM koondettepanek Vabariigi Valitsusele: Täiendavalt rahastada 3 ülalnimetatud
kõrgkooli projekti vastavalt allpool toodud kirjeldustele summas kokku kuni 5 510 000 eurot.
See summa sisaldab EL toetust ja riiklikku kaasfinantseeringut ja moodustab kuni 95%
abikõlblikest kuludest, millele lisandub taotlejate omafinantseering vähemalt 5%. VV
korralduse eelnõus kajastatud „Projekti eeldatav maksumus koos kallinemisega“ on
hinnanguline ja sisaldab kõiki projektiga seotud võimalikke kulusid, sh ka abikõlbmatuid
kulusid, mida ei saa katta struktuuritoetusest, kuid milleks kasutatakse teisi allikaid. Toetuse
saajad peavad tegema oma investeeringud võimalikult säästlikult. Investeeringute kava
muutmisega ei pane riik asutusele kohustust teha kulusid kogu eeldatava maksumuse osas.
Projekti elluviimise käigus on toetuse saajatel võimalik projekti eeldatavat maksumust
vähendada, kuid toetuse summat ega maksimaalse toetuse määra ei suurendata. Investeeringute
kava muutmine on koostatud eeldusel, et täiendavaid lisataotlusi ülalnimetatud objektide
ehitamiseks riigieelarvesse ei esitata.
Vastavalt RES läbirääkimistele ning asutuste poolt esitatud täiendavatele taotlustele esitatakse
Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks investeeringute kava muutmiseks järgmised objektid:
Eesti Kunstiakadeemia (edaspidi EKA LOOVKÄRG) - Eesti visuaal- ja
ruumikultuuri õppe- ja teaduskeskus (investeeringute jätkuprojekt)
2
Projekt panustab Eesti kõrgharidussüsteemi efektiivsuse suurendamisesse, tuues rajatavasse
kuluefektiivsesse ja integreeritud ruumiprogrammiga teadus- ja õppehoonete kompleksi kokku
kõik EKA struktuuriüksused koos vajaliku infrastruktuuriga. Erinevate valdkondade
sidusgruppe kaasates luuakse kultuuriruumi ning elukeskkonda kujundavates valdkondades
võimalused õppe-, täiendõppe-, teadus- ja arendustöö efektiivsemaks ja kvaliteetsemaks
toimimiseks.
Projekti tulemus on kaasaegne visuaalkunstide kompetentsikeskus Tallinnas, mis teenindab nii
üliõpilasi, teadlasi kui ühiskonda laiemalt. Keskuse füüsilise keskkonna loob EKA
LOOVKÄRG projekti raames rajatav EKA uus teadus- ja õppehoone aadressidel Kotzebue
1/Põhja pst 7, Kotzebue 6, 6A ja 10.
EKA uus peahoone (Kotzebue1/Põhja pst 7) ja kõrvalhoone kinnistul Kotzebue 10 ning
Kotzebue 6 ja 6A välialad koondavad ühtsesse linnakusse EKA õppe- ja teadustööks vajalikud
ja avalikkust teenindavad ruumid koos kaasajastatud infrastruktuuriga ning sellele vastava
kõrgkooli struktuuriga.
Uues keskkonnas saab EKA pakkuda kõigi kaasaegsete loomevaldkondade kõrghariduse ning
arendustegevuse nõuetele vastavat ja rahvusvaheliselt tunnustatud õppeteenust visuaal- ja
ruumikultuuri valdkonnas (sh efektiivne, kvaliteetne ja tööturuvajadustele vastav doktoriõpe)
ning viia läbi TA projekte koostöös ettevõtete ja teiste partneritega nii EKA
vastutusvaldkondades kui ka teistes nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades. Projekti
terviklahendusena kasvab EKA võimekus teenida tulu oma kompetentside rakendamisest (sh
TA projektid, täienduskoolitus jms).
“EKA LOOVKÄRG - Eesti visuaal- ja ruumikultuuri õppe- ja teaduskeskus” põhiprojektiga
rajatakse EKA uus õppe- ja teadushoone. Kokku hakkab EKA õppelinnak koosnema neljast
üksteisega külgnevast kinnistust:
1) Kotzebue 1-peamaja
2) Kotzebue 6a - parkimine
3) Kotzebue 6- parkimine ja tudengite välitööde ala
4) Kotzebue 10 - kõrvalõppehoone, mille keskmeks saavad olema tehnoloogilise labori ja
suuremahuliste tööde õpperuumid.
2016 aastal EKA LOOVKÄRG projekti rahastuse otsuse ajal oli projekt planeeritud vaid
Kotzebue 1 kinnistule. Projekti ellu viies on ilmnenud, et antud kinnistu ei võimalda tagada
kõiki õppe- ja teadustöö ruumivajadusi ning Tallinna linna poolt nõutud parkimiskohti
ühiskondliku hoone jaoks. Seetõttu on EKA omandanud kolm lisakinnistut oma vahenditest.
Projekti kallinemise raames toetatakse järgmisi tegevusi:
Projekti kallinemine:
o Kotzebue 1/Põhja pst 7 õppe- ja teadushoone ehitamise ja sisustamisega
tekkinud projekti kallinemine (prototüüpimise labori sisseseade, hoone
aknakatted, metallitöökoja sisseseade);
Projekti tegevuste laiendamine:
o Kotzebue 6 ja 6a välialade ehituskulud;
o Kotzebue 10 kinnistul hoone projekteerimine;
o Kotzebue 10 kinnistul hoone ehitamine ning sisustamine mööbli ja koht-kindla
sisseseadega (CNC puidu freespink koos abitehnoloogiaga ja tööstuslik
robotkäpp);
3
o muud tegevuste elluviimiseks vajalikud tegevused ja kulud (omanikujärelevalve
ja ehituse projektijuhtimine, hangete läbiviimine, projekti administratiivne
juhtimine ja üldkulud.
EKA õppelinnaku lisanduvate hoonete kirjeldused:
Kotzebue 6 ja 6A välialad parkimise ja tudengite välitööde jaoks
Kotzebue 10 planeeritav hoone üldpind on 400 m2. Hoone südameks on 130 m2 ja 4
meetri kõrgune tehnoloogiline ruum, kuhu paigutatakse 3-teljeline suur puidu CNC-
pink. Ruumi on kavas soetada suur tööstuslik robotkäpp, mis on osaliselt mõeldud ka
suuremate 3D printimistööde jaoks nagu 3D- keraamika printimine. Õppehoonesse on
planeeritud umbes 110 õppekohta. Hoone on mõeldud kasutamiseks kõigile EKA
tudengitele ja teadlastele ning hoones asuvad ruumid ja seadmed on kaasatud nii teadus-
ja arendusprojektidesse kui täiendusõppesse läbi Avatud Akadeemia. Hoone
kasutustihedus on sõltuv EKA uue peahoone kasutamisega, päevasel ajal toimuvad
õppe- ja teadustöö ning teadus- ja arendusprojektid, õhtul ja nädalavahetusel
täienduskoolitused.
Investeerimisettepaneku esitamise ajaks on valminud EKA uus õppe- ja teadushoone aadressil
Kotzebue 1/Põhja pst 7, mille avamine toimus 27.08.2018. Hoone on avamise ajaks valmis
õppe- ja teadustöö läbiviimiseks, osad seadmed soetatakse õppeaasta jooksul, sh projekti
kallinemisega seotud seadmed.
Kinnistud on EKA omanduses ja läbi on viidud antud kinnistute kasutamise analüüs, läbi on
mõeldud Kotzebue 10 planeeritavasse lisahoonesse paigutatavad töökojad ja ruumid.
Tegevuste rakendamise tähtaeg on 2014. aasta I poolaasta kuni 2020. aasta lõpp. Algne projekti
maksumus oli 27 503 693 eurot, koos projekti kallinemisega (projekti tegevuste laiendamisega)
kujuneb projekti eeldatavaks maksumuseks 30 051 993 eurot. Projektile eraldatav toetuse
maksimaalne summa on 16 900 000, millest täiendavaks investeeringuks eraldatav summa on 1
900 000 eurot. Toetuse suurim osakaal abikõlblikest kuludest on 95%. Investeeringu ülejäänud
kulude katteallikaks on EKA omafinantseering.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (edaspidi EMTA) institutsionaalne
arendamine perioodil 2016 – 2022: saalikompleksi väljaarendamine
(EMTASTRA), II etapp.
Projekti terviklahenduse elluviimisega paranevad EMTA-s õppe- ja teadustöö läbiviimise
tingimused asutuse vastutusvaldkondades, suureneb EMTA ressursikasutuse tõhusus, tõuseb
õppe- ja teadustöö kvaliteet asutuse vastutusvaldkondades ning suureneb kõrgkooli
rahvusvaheline ning siseriiklik konkurentsivõime.
Projekti eesmärgiks on EMTA õppehoone juurdeehituse valmimine ja sisustamine vastavalt
kõrgkooli vajadustele. Projekti tulemused saavutatakse terviklahenduse elluviimise kaudu.
Käesoleva lisataotluse kaudu rahastatakse projekti kallinemisel peamiselt juurdeehituse
sisustamist. Osaliselt on taotlusesse lülitatud ka ehitustegevusega seonduvaid kulusid
(liitumistasud, ehituskulud, omanikujärelevalve).
EMTA õppekeskkond on nüüdisaegne ja õppehooned üldiselt heas seisukorras, kuid suureks
probleemiks on juba pikemat aega olnud oma kontserdi- ja teatrisaali puudumine.
4
EMTA praegune õppehoone avati 1999. aastal sisuliselt poolikul kujul, sest rahapuudusel jäid
välja ehitamata algselt planeeritud suuremad esinemisruumid. EMTA peahoones
täismõõtmetes kontserdisaali ei ole. Praeguse 177 m2 suuruse kammersaali kasutusvõimalused
on piiratud. See ei ole liiga väike mitte ainult avalike kontsertide andmiseks, vaid ka näiteks
EMTA sümfooniaorkestri proovideks. Maailmas on raske leida teist esituskunstidele
spetsialiseerunud kõrgkooli, milles harjutus- ja esinemispaigad praktiliselt puuduvad.
EMTA-l on puudus vajalikest õppe- ning harjutusruumidest, saalikompleksi väljaehitamise
järgselt on võimalik ka õppe- ja harjutusruume optimaalsemalt paigutada. Seega on projekt
vajalik, et lahendada oluline probleem – EMTA õppe-, harjutus- ja esinemisruumide
puudumine.
Projekti lõppedes on EMTA kasutuses senisest enam vajalikku pinda, et pakkuda üliõpilastele
ning õppejõududele võimalusi praktiseerimiseks ning enesetäiendamiseks. Saalikompleksi saab
kasutada nii õppetööks kui ka erinevate koostöös korraldatavate loomeprojektide läbiviimiseks
(etendus- ja kontserdiprojektid, etenduskunstide võrgustiku tegevused, doktorikooli tegevused
jms), mis omakorda suurendab kõrgkoolide võrguefektiivsuse suurenemist.
Saalikompleksi valmimine loob akadeemiale ning kogu Eesti muusika- ja teatrihariduse
arengule täiesti uued võimalused. Akadeemia seostab saalikompleksi kasutuselevõtu üliõpilaste
loomingulise praktika korraldusega, kasutab kontserdisaali ning black-boxi koostöö
edendamiseks ning kujundab kompleksist kõigi etenduskunstidega tegelevate Eesti ülikoolide
keskse õppelava.
Õppekeskkonna väljaarendamise kõrval on EMTA saalikompleksil ka laiem ühiskondlik
eesmärk. Saalikompleksi väljaehitamine avardab oluliselt EMTA ühiskondlikku väljundit, loob
uusi võimalusi erinevatele sihtgruppidele suunatud kontsertide, teatrietenduste, hariduslike
programmide korraldamiseks ja inkubatsiooniteenuse arendamiseks, sh koostöös teiste
kõrgkoolide ja kultuuriasutustega Eestis ja välismaal. Tiheneb ka koostöö alg- ja keskastme
muusikakoolidega (EMTA saalikompleksi saaks kasutada ka rajatava Kaunite Kunstide Kooli
õpilased).
Toetatakse järgmisi tegevusi:
Ehitustööd
Omanikujärelevalve
Sisustamine – mööbli hankimine ja paigaldamine
Sisustamine – kontserdisaali toolide hankimine ja paigaldamine
Sisustamine – black-boxi toolide hankimine ja paigaldamine
Hoonele paigutatavate LED-ekraanide ja valgusmärkide hankimine ja paigaldamine
Akustiliste kardinate hankimine ja paigaldamine
Liitumistasud (vesi- ja kanalisatsioon ning elekter)
Ehitustööde käigus rajatakse teadus- ja õppehoone juurdeehitus, nn EMTA saalikompleks.
Hoonet kasutatakse nii õppe- ja teadustööks kui ka erinevateks avalikeks üritusteks (peamiselt
kontserdid ja erinevad etendused). Tegemist on sama tegevusega, mille jaoks eraldati vahendeid
ka ASTRA esimese vooru toetusotsusega.
5
Omanikujärelevalve teenus tähendab kõige üldisemalt ehitustegevuse nõuetele vastavuse ja
kvaliteedi kontrolli. Saalikompleksi ehituse juures teostab omanikujärelevalve teenust vastavalt
hankele nr 188080 Tallinna Linnaehituse Aktsiaselts. Tegevusega alustati 2017. aasta
septembris.
Sisustamine - mööbli hankimine ja paigaldamine: tegemist on uue saalikompleksi
sisustamiseks vajaliku mööbli hankimisega, sh toolid, lauad, kapid, aknakatted, pingid, riiulid
jms
Sisustamine – kontserdisaali ja black-boxi toolide hankimine ja paigaldamine: tegemist on uue
kontserdisaali ning black-boxi jaoks vajalike toolide hankimise ning paigaldamisega. Toolide
tarnimine ei sisaldu ehitustööde lepingus. Saalitoolide koguarv on suurusjärgus 490 tooli ning
black-boxis 120 tooli.
Hoonele paigutatavate LED-ekraanide ja valgusmärkide hankimine ja paigaldamine: tegemist
on hoone fassaadile kinnitatava sildiga (või eraldi tähtedega), kus kuvatakse uue saalikompleksi
nimi „Kontserdi- ja teatrimaja“. Samuti paigutatakse hoonele LED-ekraanid, millel hakatakse
kuvama tulevaste ürituste ja kontsertide infot. Nimetatu ei kajastu ehitustööde lepingus, ent on
hoone välise kuvandi loomise ning nähtavuse seisukohalt oluline.
Akustiliste kardinate hankimine ja paigaldamine: tegemist on kardinaga, mis paigutatakse saali
ning mille funktsiooniks on sobilike akustiliste tingimuste loomine.
Liitumistasud: tegemist on vee- ja kanalisatsiooni ning elektri liitumiskuludega. Vastavad
lepingud on varasemalt sõlmitud ning arved tasutud.
Pillide (tiibklaverid ja pianiinod) soetamine: pillid soetatakse uue saalikompleksi tarbeks ning
paigutatakse erinevatesse õppe- ja harjutusklassidesse. Klaverite vajalikkus õppeklassides on
tulenev EMTA tegevusvaldkonna spetsiifikast. Kokku on plaanis soetada 21
tiibklaverit/pianiinot.
Tänapäevase muusika- ja teatrikunsti-alase kvaliteetse hariduse pakkumisel ning teadustöö
teostamisel on hädavajalik, et kõrgkoolil oleks olemas kaasaegne praktikabaas. Muusika ja
teatrikunsti valdkonnas on selleks hädavajalikuks baasiks harjutus- ja esinemisruumid, mida
saab kasutada nii õppetööks kui ka erinevate koostöös korraldatavate loomeprojektide
läbiviimiseks. Saalikompleksi koosseisus on oluline kohta ka tehnilistel ruumidel ning
õpperuumidel - saalikompleksi ei ole võimalik ehitada selliselt, et saaliruumi seinad on ühtlasi
ka hoone välisseinteks (akustilised kaalutlused), seetõttu on ka EMTA saalikompleksi hoonesse
paigutatud mitmeid tehnilisi ruume, õpperuume ning abiruume, mida kõrgkool oma
igapäevases tegevuses vältimatult vajab.
Saalikompleksi olemasolu on otseselt seotud nii ühiskonna teenimise võimekusega (eesti
kultuuri säilimine, teadustöö, avalikud kontserdid ja etendused) kui ka kõrgkooli
rahvusvahelise konkurentsivõimega. Seega on ilma saalikompleksi rajamiseta ning sellega
seotud sisutegevuste teostamiseta EMTA-l tulevikus keeruline kasvatada kõrgkooli
konkurentsivõimet ning ühiskonna teenimise võimekust. Kuigi EMTA annab oma parima, et
vastutusvaldkonnas talle riigi poolt antud rolli täita, on täiendavate investeeringute vajadus täna
6
ilmselge. Kui varasemalt keskenduti taotluses vahendite puudusel vaid ehituskuludeks toetuse
taotlemisele, siis hoone valmides on üha olulisem ka selle kvaliteetne ning kaasaegne
sisustamine. Seega on projekti tegevused ASTRA programmi eesmärgiga tugevalt seotud ning
toetusraha aitaks oluliselt leevendada EMTA finantskoormust.
Saalikompleksi kirjeldus: saalikompleksi all on käesolevas taotluses silmas peetud EMTA
praeguse peahoone juurdeehitust, mis hõlmab lisaks kontserdisaalile ning black-boxile ka
õppetöö ja saali tegevuseks vajalikke tehnilisi ruume, ruume õppetegevuseks ning muid
vajalikke ruume (WC-d, koridorid jms).
Hoone üldpind: 5980 m2
Hoone kasulik pind: 5980 m2
Hoone aadress: Tatari 13, Tallinn
Hoonet kasutavate üliõpilaste ja teadlaste arv m2 kohta: 0,24
Saalikompleksi ehitusleping allkirjastati 2017. aasta augustis ja ehitustegevuseks on planeeritud
kokku 24 kuud. Lisainvesteeringute taotluse esitamise hetkel toimuvad objektil ehitustööd.
Loodavat saalikompleksi hakatakse kasutama kahel otstarbel:
EMTA-s läbiviidavaks õppe-, loome- ja teadustööks;
Avalikeks kontsertideks ning üritusteks (sh õppetööga otseselt seotud kontserdid ja
loomeprojektid).
Uue saalikompleksi ruumid võib tinglikult jaotada 6 suuremasse gruppi: admin. ja
personaliruumid, õppe- ja harjutusruumid, tehnilised ruumid, kontserdisaal, black-box ning
üldkasutatavad ja abiruumid. Admin. ja personaliruume, õppe- ja harjutusruume ning tehnilisi
ruume kasutab EMTA 100% õppe- ja teadustööks. Saale kasutab osaliselt EMTA ning osaliselt
on ruumid kasutusel muudeks avalikeks üritusteks (avalikkusele suunatud kontserdid,
etendused, konverentsid).
Kontserdisaal ja black-box koos kaasnevate ruumidega on kasutuses 90% ajast
(kasutussagedus) ja mitteväljarenditavad ruumid on kasutuses 95% ajast. Kogu hoonet kasutab
EMTA 82,8% koguajast ning hoonet renditakse välja 10,5% kasutuse koguajast.
Algne projekti maksumus oli 11 761 572 eurot, koos kallinemisega kujuneb projekti
eeldatavaks maksumuseks 16 254 047,11 eurot. Lisataotlusega rahastab EMTA saalikompleksi
sisustamist, mis jäi vahendite puudusel esialgsest taotlusest välja. Lisatud on ka
ehitustegevusega seonduvaid kulusid (liitumistasud, ehituskulud, omanikujärelevalve).
Projektile eraldatav toetuse maksimaalne summa on 5 900 000, millest täiendavaks
investeeringuks kujunes 1 900 000 eurot. Projekti rakendamise eeldatav tähtaeg on 2016. aasta
I poolaasta kuni 2019. aasta lõpp.
Sisekaitseakadeemia (edaspidi SKA) Tallinna õppekompleksi (Kase tn 61)
rajamine. Haridusinvesteering siseturvalisuse valdkonda (lühend SKAI) –
õppehoone
7
Tegevuse raames on kavandatud teadus- ja õppehoone rajamine, mille kaudu saavutatakse
SKA konkurentsivõime ja ühiskonna teenimise võimekuse kasv ning ressursside
efektiivsem kasutamine.
Projekti eesmärk on kaasajastada siseturvalisuse hariduse pakkumise tingimusi SKAs.
Investeering tehakse valdkonna ainsasse rakenduskõrgkooli.
Projekti elluviimise kõige olulisem tulemus on kaasaegne, spetsiaalselt akadeemia õppetöö
eripära ja siseturvalisuse valdkonna arengueesmärke arvestav õpi- ja töökeskkond.
Viimane on hädavajalik õppekorralduse ja –kvaliteedi edendamiseks ja ühiskonna
teenimise võimekuse kasvu tagamiseks.
Kaasajastatud ja innovaatiline infrastruktuur loob eeldused luua ja toetada võimekust
toimetulekul ühiskonna julgeoleku ja turvalisuse kasvavate väljakutsetega, propageerides
ühtlasi Eestit kui innovaatilist riiki ka siseturvalisuse valdkonnas.
Projekti tulemuseks on tingimused kaasaegse siseturvalisuse hariduse pakkumiseks.
Projekti raames on kavas Tallinnas Kase tänava kompleksi amortiseerunud hoonete
lammutamine ja uue hoone rajamine, simulatsiooni- ja nutiklasside rajamine ning
laboratooriumite avamine ning spordisaali ja lasketiiru ehitamine. Samuti loob
arendustegevus eeldused efektiivsemaks hariduskorralduseks, mis võimaldab Kase tänava
kompleksis kokku hoida ehitiste netopinda ca 24%. Projekti tulemuseks on Kase tänava
kaasaegne erialaspetsiifiline õppe- ja teadushoone kõrgharidusõppe tulemuslikuks
läbiviimiseks.
Projekteerimise aluseks on 20.01.2016-20.04.2016 koostöös Eesti Arhitektide Liiduga läbi
viidud avaliku arhitektuurivõistluse võidutöö. Projekteerimisleping sõlmitud 21.06.2016
ning sellest tulenevad sammud on: 1) eskiisprojekti koostamine, 01.07.2016-15.09.2016;
2) eelprojekti koostamine, 15.09.2016-15.11.2016; 3) eelprojekti ekspertiis, ekspertiisist
tulenevate täienduste sisseviimine projekti, lubade taotluste täitmine, 15.11.2016-
19.12.2016; 4) lammutus- ja ehituslubade taotlemine, 20.12.2016-31.03.2017; 5)
põhiprojekti ja sisearhitektuurse tööprojekti koostamine, 20.12.2016-04.04.2017. 6)
projekti autorijärelevalve, 01.07.2017-31.01.2019.
Lammutus- ja ehitustööde aluseks võeti tegevuse 1 raames koostatud ehitusprojekt ning
nende teostaja leidmiseks viidi läbi rahvusvaheline avatud hankemenetlusega riigihange.
Ehitamine on kavandatud järgmiste sammudena: 1) ehitushanke läbiviimine, 10.04.2017-
30.06.2017; 2) lammutus- ja ehitustööd, 01.07.2017-31.01.2019; 3) kasutuslubade
taotlemine, 01.02.2019-31.03.2019.
Projekti tulemusena rajatakse SKA uus kaasaegne õppehoone koos kaasaegsete õppe- ja
teadustööks vajalike vahenditega.
Optimaalsete suurustega auditooriumite jt tavakasutusega ruumide kõrval rajatakse SKA
õppetöös spetsiifilised ruumid virtuaalsimulatsioonivahendite kasutamiseks, tuleohutus-
jm laboratooriumid, spordisaalid, siselasketiir jne.
SKA Tallinna kompleksis kavandatakse olemasoleva administratiivkorpuse, õppekorpuse
ja spordihoone asendamist ühe uue hoonega, mis sisaldab ka täna üldse puuduvaid
õppetööks vajalikke ruume. Uue hoone rajamisel nähakse ette hoonete energiatõhususe
oluline suurendamine, uue senistest väiksema hoone optimaalne ärakasutamine kõigi
8
kaasaegseks õppetööks vajalike auditooriumite, laboratooriumite, simulatsiooniruumide,
raamatukogu jms tarbeks. Hoonesse rajatakse seni õppekompleksis puuduvad söökla ja
köök abiruumidega, suure kogunemisruumina kasutatav spordisaal täismõõdus
korvpalliplatsi, teisaldatavate tribüünide jms ning siselasketiir abiruumidega. Ehituse
käigus rekonstrueeritakse kinnistul hoonet teenindavad välisvõrgud ning territooriumi osa.
Tegevuste tulemusena paranevad õppe läbiviimise tingimused ja õpikeskkond muutub
atraktiivsemaks, mis võib olla potentsiaalse sisseastuja jaoks üks kõrgkooli valimist
mõjutavaid tegureid. Langeva demograafia tingimustes, kus teistel kõrgkoolidel on juba
atraktiivsed ning kaasajastatud õppetingimused, on see faktor väga oluline tagamaks
siseturvalisuse valdkonnale vajalik inimressurss ka tulevikus.
Projekti elluviimise käigus on SKA alustanud põhitegevuse kulude optimeerimist, et
suunata selle käigus vabanevad vahendid õppe- ja teadustöö taseme tõstmisse. Sh on
õppeasutuse üldise killustatuse (üksuste paiknemine neljas erinevas asukohas) ja politsei
valdkonna kõrghariduse killustatuse vähendamiseks on otsustatud loobuda SKA Muraste
õppekompleksi kasutamisest (Siseministri vastavasisuline koosolek 12.08.2015). Samuti
on SKA õppekomplekside suurte kinnistute välisvalgustuses alustatud üleminekut LED-
tehnoloogia kasutamisele jms. Ressursside efektiivsem kasutamine võimaldab suunata
vabanevad vahendid projektist mittetoetatavate hoonete (nt ühiselamud) ja rajatiste (nt
välitiir, autodroom) kaasajastamisse. Akadeemia senised ülalpidamiskulud on olnud
ebamõistlikult kõrged, mis on teinud õppe võrreldes teiste kõrgkoolidega kalliks. Projekti
elluviimise ja juba alanud kulude optimeerimise koosmõjuna väheneb akadeemia töötajate
üldarv, kasutatavate hoonete pindala ja halduskulud ning tõuseb õppe- ja teadustöö tase.
Uude õppehoonesse rajatakse simulatsioonikeskus ja nutiklass ning
tuleohutuslaboratoorium, millesse kaasaegseid õppevahendeid soetatakse projekti
"Haridusinvesteering siseturvalisuse valdkonda (lühend SKAI) - sisutegevused" käigus.
Akadeemia kogu tegevus on suunatud ühiskonna teenimisele, ka ennetustööle, oma
valdkonna - siseturvalisuse, edendamisele koos siseturvalisuse valdkonna teiste asutustega
Eestis. Projekt toetab akadeemia kujunemist oma valdkonna kompetentsikeskuseks ning
on muuhulgas seotud ühe Eesti Arengufondi poolt määratletud nutika spetsialiseerumise
valdkonnaga - innovaatiliste puithoonete rajamisega. Akadeemia päästekolledž tegeleb
koostöös Päästeameti, TTÜ ja Eesti Puitmajade Liiduga puitmajade tuleohutuse
küsimustega. Tänase amortiseerunud ning valdkonna õppetöö nõuetele mittevastava taristu
ning kesise infotehnoloogilise baasiga ei ole akadeemia kahjuks suuteline täitma
siseturvalisuse valdkonna ees seisvaid eesmärke, sh viima läbi suures mahus
rakendusuuringuid.
Tänase taristuga ei ole SKA tegevus tööandjate ootustele vastava tööjõu koolitamisel
jätkusuutlik, mistõttu kannatab ühiskonna teenimise võimekus tervikuna. Investeeringute
toel panustab SKA Eesti-siseses konkurentsis kogemus- ja praktikapõhise õppe
edendamisele ja digipädevuste arendamisele, mis ühtlasi muudab õppe atraktiivsemaks.
Lisaks kaasab SKA oma ressursse pädevuspõhise õppe edendamisele, eelkõige politsei- ja
piirivalve koolituse arendamisse rakenduskõrghariduse tasemel. Viimane on ühtlasi
akadeemia kõige populaarsem eriala. Kahaneva noorte arvu tingimustes on oluline
kujundada õppijate huvides paindlikud õpiteed, täiskasvanud õppijatele on plaanis
käivitada õpipoisiõpe, seda ka rakenduskõrghariduse tasemel. Uus õpikeskkond ja
investeeringuga loodud võimalused toetavad tugevalt ka rahvusvahelist koostööd. SKA
osaleb valdkonna rahvusvahelistes võrgustikes, panustab Frontexi rahvusvahelise
magistriõppe õppekava läbiviimisesse ning on aktiivne Erasmus üliõpilasvahetuses. SKA
9
õppeprotsess, selle arendamine ja läbiviimine tugineb koostööl siseturvalisuse ametitega
ning ametite töötajate kaasamisel õppetöösse roteerumise korras.
Üha suurem väljakutse on akadeemiale osalemine vabatahtlike koolituses ja valdkonna
ennetustegevuses, mis on siseturvalisuse valdkonna arengustrateegia oluline märksõna,
SKA keskendub selles osas kasvavas mahus koostööle üldhariduskoolidega. Loodud on
sisekaitselise eelkoolituse süsteem, mida rakendatakse viies maakonnas, edasistes
arengutes tehakse koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Kaitseministeeriumiga.
Akadeemia näeb oma arengukavas väljakutsena areneda valdkonna kompetentsikeskuseks,
seda lisaks õppetööle ka rakendusuuringute kaudu. Välja on töötatud vastav strateegia ja
toetusmehhanism teadus- ja arendustegevuse edendamiseks.
Läbi oma eelarve ja selle kokkuhoiumehhanismide on akadeemial olemas vajalik ressurss
jätkusuutlikkuse tagamiseks ning tehtud investeeringute ülalpidamiseks pärast projekti
lõppu.
Tegevuste rakendamise tähtaeg on 2015. aasta II poolaasta kuni 2019. aasta lõpp. Projekti
algne maksumus oli 15 936 746, koos kallinemisega kujuneb projekti eeldatavaks
maksumuseks 17 736 746 eurot. Projekt on kallinenud seoses ehituse kallinemisega.
Projektile eraldatavaks toetuse maksimaalseks summaks kujuneb 15 210 000, millest
täiendav investeering on 1 710 000 eurot.
Täiendavad püsikulud kaetakse SKA eelarvest.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, struktuuritoetuse seaduse §-ga 15 ning haridus-
ja teadusministri haridus- ja teadusministri 8. aprilli 2015. a määruse nr 17 „Institutsionaalne
arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele“ §-ga 1. Eelnõu on kooskõlas
struktuuritoetuste rakenduskava 2014-2020 eesmärkidega ning Euroopa Regionaalarengu
Fondi finantseerimisprioriteetidega.
4. Eelnõu mõju
Eelnõuga kinnitatava kava alusel toetatavad projektid aitavad täita „Eesti teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias“, „Eesti ettevõtluse kasvustrateegias“ ning
„Eesti elukestva õppe strateegias“ ja „Konkurentsivõime kavas“ seatud eesmärke. Toetust
saavad projektid panustavad väljundnäitaja „Toetust saavate teadusasutustega koostööd
tegevate ettevõtete arv“ sihttaseme saavutamisse.
ASTRA ja selle raames rahastatavate projektide eeldatav mõju läbivatele teemadele on
positiivne või vähemalt neutraalne. Tegelik mõju sõltub paljuski rahastatavatest projektidest,
alljärgnevalt on kirjeldatud võimalikke kokkupuutekohti.
Võrdsed võimalused
Mõju on positiivne. Kuna kõigile ehitusprojektidele laienevad seadusest tulenevad kohustused
ligipääsu võimaldamiseks liikumispuudega inimestele, siis on ka rajatavate ning
renoveeritavate teadus- ja õppehoonete puhul tagatud juurdepääs puudega inimestele. ASTRA
raames toetatavate teadust ja kõrgharidust puudutavate tegevuste puhul ei ole piiratud
juurdepääsu erinevatele sotsiaalsetele rühmadele tulenevalt soost, vanusest või rahvusest (nt
koolituste, järelkasvu toetamise, karjäärimudeli ja õpioskuste arendamise puhul). ASTRAst
10
toetatavate tegevuste puhul on võimalik mõjutada naiste ja meeste võrdsemaid võimalusi
hariduses ja teaduses.
Infoühiskond
Mõju on positiivne. Üks ASTRA toetatavaid sisutegevusi on teadus- ja arendusasutuste,
kõrgkoolide ja ettevõtete vahelise koostöö tugevdamine, sh sisendi ja teenuste pakkumise
kaudu ettevõtetele (nt rakendusuuringute läbiviimise võimekuse kasvatamine, teadustaristu
ühiskasutuse võimaldamine jm). Teenuste osutamise korraldamisel on olemas puutumus IKT
lahenduste kasutusega. Lisaks on ASTRA üheks fookuseks nutika spetsialiseerumise
kasvuvaldkondade arenguvajadustega arvestamine. Nutika spetsialiseerumise
kasvuvaldkondade hulka kuulub IKT (horisontaalselt läbi teiste sektorite), aidates seega kaasa
IKT-sektori lisandväärtuse ja uuenduslikkuse kasvule.
Regionaalareng
Mõju on neutraalne. Teadus- ja arendusasutused ning kõrgkoolid paiknevad peamiselt Tallinnas
ja Tartus. Selle tõttu võib esile tuua kokkupuutepunkte suuremate linnapiirkondade
arengueelduste parema ärakasutamisega, aidates kaasa linnapiirkondade omase potentsiaali
ärakasutamisele kõrghariduse ja teadus- ja arendustegevuse ning sellega seotud
teadmismahukama majanduse konkurentsivõime kasvatamisel.
Riigivalitsemine
Mõju on positiivne. Investeeringud aitavad saavutada energiasäästu ja kulude kokkuhoidu -
mitmel juhul vanade pindade kaasajastamisega väheneb asutuste ruumivajadus ning taristu
ristkasutuse teel paraneb ruumikasutuse efektiivsus, mis aitab saavutada kõrgharidus- ja
teadusinvesteeringute efektiivsema kasutuse. Erinevate kõrgkoolide ning T&A asutuste õppe-
ning teadustööks oluliste ruumide ehitamine või renoveerimine aitab kaasa õppe- ja
töötingimuste paranemisele, mille tulemusel paraneb hoonetes läbiviidava õppe- ja teadustöö
kvaliteet, mis on riiklike poliitikate eesmärgiks.
5. Korralduse jõustumine
Korraldus jõustub üldises korras.
6. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile,
Kultuuriministeeriumile, Riigikantseleile, Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse
avaldamiseks SA-le Archimedes.
Mailis Reps
minister Mart Laidmets
kantsler
11
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/19-0091 - Vabariigi Valitsuse 10. juuni 2016. a korralduse nr 204 „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme „Eesti TA rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üleeuroopalistes teadusalgatustes“ tegevuse „Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele“ investeeringute kava kinnitamine“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Siseministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 20.02.2019 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/452876ff-6ef8-4cd0-9709-a35080cc76b0
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/452876ff-6ef8-4cd0-9709-a35080cc76b0?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main