Kiri

Lp Toomas Tõniste Teie 16.01.2019 nr 1.1-11/9647-2 Rahandusministeerium [email protected] Meie 29.01.2019 nr 1-11/2504-4 Täiendav vastus volituse andmise Sihtasutuse Kuressaare Teater asutamiseks ja nõukogu liikme määramise kohta Täname arvamuse avaldamise eest Vabariigi Valitsuse korralduse „Volituse andmine Sihtasutuse Kuressaare Teater asutamiseks“ eelnõu kohta. Oleme jätkuvalt seisukohal, et uue ühise sihtasutuse loomine on põhjendatud ning esitame oma täiendavad argumendid. Viitate oma vastukirjas, et „Puudub objektiivne põhjendus, milliste üleriigiliste kultuuripoliitika eesmärkide täitmiseks riik peaks osalema kavandatavas sihtasutuses“. Juhime teie tähelepanu, et Riigikogu heakskiidetud „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ ütleb, et „Riik võtab regionaalses kultuurikorralduses suuna ülesannete ja vastutuse selgemaks määratlemiseks koostöös kohalike omavalitsuste, omavalitsusliitude ning kolmanda sektori organisatsioonidega“. Sellest põhimõttest lähtudes leiame, et Saaremaa vallaga ühise sihtasutuse loomisega soovime astuda sammu mitte ainult koostöö määratlemise suunas, vaid koos teha ka reaalselt regionaalset kultuuripoliitikat. Kuressaare Teatri loomine toetab kindlasti Rahandusministeeriumi veetavat riigireformi ideed, kus on soov, et kõik kõrgelt kvalifitseeritud riigipalgalised ei pea töötama ja ennast teostama Tallinnas. Etenduskunstide valdkonna arendamiseks on 2012. aastal koostatud „Eesti etenduskunstide arengukava aastateks 2013–2020“. Dokument koostati etendusasutuste ja valdkonna eestkosteorganisatsioonide arengukavade ning avalike arutelude põhjal. Arengukava koondab teatri- ja tantsuvaldkonnas tegutsevate institutsioonide ja loovisikute eesmärgid strateegiaks, mis on juhiseks ja ettepanekuteks nii valdkonnas tegutsejatele kui ka avalikule sektorile. Kultuuripoliitika lähtub veendumusest, et kultuur on üheks võtmeteguriks riiklike ja kohaliku tasandi eesmärkide saavutamisel. Riigi ja kohalike omavalitsuste ülesanne on tingimuste ja eelduste loomine. Selle sama arengukava eesmärk 4 soovib, et etenduskunstide kättesaadavus oleks tagatud üle Eesti kõigile vaatajarühmadele ning selleks tuleb tihendada koostööd kohalike omavalituste ja nende katusorganisatsioonidega, et senisest enam tähtsustada etenduskunstide rolli kogukonna identiteedi looja ning piirkonnale lisaväärtuse andjana. Viitate, et puudub „eelnevalt Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud etendusasutuste võrgu kujundamise strateegia, (sarnaselt muuseumidega)“. Rahandusministeeriumi koordineeritav riigi strateegilise planeerimise süsteem on viimasel ajal suunatud arengukavade vähendamisele ning Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu tasemel tegevuste planeerimisel suurema üldistustaseme poole. 2020. aastast üleminek tegevuspõhisele eelarvestamisele ja tulemuslikkuse juhtimisele annab just valdkonna ministrile poliitika kujundamiseks ja valitsemisala eelarve kasutamisel vabamad käed, suurendades vastutust eesmärkide saavutamisel. Kultuuriministeeriumi haldusalas on 34 sihtasutust. Nagu teada, on Kultuuriministeerium ka etenduskunstide valdkonnas alates 2003. aastast teatritena tegutsenud riigiasutusi ümber korraldanud sihtasutusteks. See oli teadlik ja Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941 järjepidev tegevus, mis lõppes Vanemuise, NUKU ja Teater NO99 sihtasutuse loomisega, NO99 sihtasutus on nüüdseks aga juba likvideerimisel. Kaks sihtasutust – Rakvere Teatrimaja ja Endla Teater – on loodud koos kohalike omavalitsustega. Kuna toimiva loomingulise kooslusega ja püsirepertuaariga teatri loomine võtab aega aastaid, ei ole kunagi mõistlik väita, et saame Eesti teatrivõrgu lõplikult valmis kujundada ja midagi enam ei muudeta. Kultuuriministeerium ei pea mõistlikuks hakata nüüd, 15 aastat hiljem, eraldiseisvana koostama teatrivõrgu arendamise riiklikku strateegiat. Seda enam, et riik ei saa planeerida Vabariigi Valituse tasemel kohalike omavalitsuste ametiasutuste hallatavate asutuste strateegilist planeerimist, vaid see toimub aasta- aastalt toimuva dialoogina omavalitsuste ja kultuuri valdkonna vahel. Arvestades Eesti suurust, kultuurile suunatud rahaliste vahendite tõhusamat kasutamist ning omavalitsuste piiratud tulubaasi ja ülesandeid, võibki olla üleriigiliste või kesksete kultuuriasutuste kõige parem tuleviku omandivorm riigi ja kohaliku omavalitsuse või erasektoriga koos loodavad ühised asutused. Rahandusministeerium võiks lähtuda Kuressaare Teatri loomise kooskõlastamisel sarnastest põhimõtetest kui Tallinna Kunstihoone asutamisel 2017. aastal. Ka tookord ei nõutud üle-eestilist galeriide või näituseasutuste võrgu strateegia olemasolu. Seega nendime, et aja jooksul võib kultuuri valdkonda lisanduda üksikuid sihtasutusi, mis täidavad valdkonna, regionaalpoliitilisi vm eesmärke, mis on suunatud kultuuri kättesaadavuse, säilitamise või arendamise tagamisele. Kultuuriministeeriumile teadaolevalt ei ole ka teie viidatud muuseumivõrgu korrastamise kava eraldiseisvana detailselt asutuste kaupa kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt strateegilise arengudokumendina, vaid üldise tegevuspõhimõttena Kultuur 2020s. Kultuuriministeerium on oma haldusala riigiasutuste ümberkorraldusi muuseumide valdkonnas kirjeldanud ka erinevates Vabariigi Valitsuse tasemel dokumentides (nt Riigireformi tegevuskava). Ümberkorraldatavad asutused leiavad Vabariigi Valitsuses kinnitamist üksikotsustena. Kultuuriministeerium lähtub oma tegevuste planeerimisel ka riiklikus „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ läbivatest põhimõtetest regionaalarengu suunamisel, mille punkt 41 (Teenuste hea ruumiline kättesaadavus) sätestab: „Riigi ja omavalitsuste tegevustes tuleb lähtuda põhimõttest tagada piisav ja ühtlane kvaliteetsete teenuste kättesaadavus kõigis toimepiirkondades nii ruumilises, finantsilises kui eri sotsiaalsete gruppide ligipääsetavuse mõistes.“ Riigi toetatavate etenduskunstide valdkonna sihtasutuste võrguga, millel on tagatud stabiilne tegevus ning seeläbi regiooni kultuuriteenuse kättesaadavus, on kaetud praegu pea kõik maakonnad. Eesti suurim saar Saaremaa on üks stabiilse riiklikku toetusega teatrita piirkond. Arvestades merelist piiratust on Saaremaa elanike ühendus teistes maakondades paiknevate kultuuriteenuste kättesaadavusega palju halvem, mistõttu täidab Kuressaare Teater ka riigi regionaalpoliitilist kultuuri kättesaadavuse tagamise rolli. Olete oma kirjas märkinud, et 2019. aasta riigieelarve seletuskiri ei kajasta eelnõu seletuskirjas esitatud finantsplaanis näidatud kulutusi Kuressaare Teatrile. Juhime tähelepanu, et loodava sihtasutuse näol on tegemist praegu töötava teatri sisulise õiglusjärglasena ning seni, kuni sihtasutust loodud ei ole, ei ole me pidanud õigeks seda uue omandivormina kirjeldada. Kultuuriministeeriumi antava tegevustoetuse summa uuele sihtasutusele on meie kululagedes olemas. Me ei mõista teie põhjendust ka seetõttu, et valdkonna ministril on eelarveaastal õigus oma valitsemisala eelarve kasutamises limiitide piires muudatusi teha ning pöörduda erakorralistel juhtudel ettepanekutega Vabariigi Valitsuse poole. Küsite: „milline on kinnistu seisukord ja sobivus tänapäeva etenduste jaoks ning milliseid muinsuskaitse tingimusi on kohustuslik järgida ning vajalik on lisada hinnang tulevaste võimalike investeeringute vajaduste kohta“. Hoone ei kuulu muinsuskaitse alla. Kogu vara (sh hoone) on inventeerinud ja hinnanud Saaremaa vallavalitsus. Hoone seisukord on rahuldav ning suures mahus investeeringuid kohe ei vaja. Ütlete, et „kavandatava sihtasutuse põhikirja projekti puhul jääb ebaselgeks, miks on põhikirja punktis 7 ettenähtud loomenõukogu koosseisu kinnitamine nõukogu poolt. Tavapäraselt täidab teatri loomenõukogu igapäevaseid tööülesandeid sihtasutuses, mida juhib juhatus“. Erinevate etendusasutustest sihtasutuste põhikirjades on see tõesti erinevalt määratletud – osades määrab koosseisu juhatuse ettepanekul nõukogu, osades juhatus ise. Nõustume, et teatritele on parem variant see, kui nõukogu loomenõukogu määramisse mingil moel ei sekku. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar minister Hillar Sein 628 2221 [email protected]