Kiri

Kultuuriministeeriumi tegevused Eesti re gionaalarengu strateegia 201 8-20 . a rakendusplaani elluviimisel Alategevus Vastutaja(d) Märkused tegevuse kohta rakendusplaanis Eesmärk 1: Toimepiirkondade terviklikkust ja konkurentsivõimet soosiv elu- ja ettevõtluskeskkond T1.2.6. Riigiasutuste ja nende ametikohtade terviklik või osaline viimine pealinnaregioonist väljapoole Kõik ministeeriumid Riigiasutuste töökohtade pealinnast väljaviimine toimub vastava VV tegevus- ja ajakava alusel (2018-20 RESi alusel kavandatud u. 2 MEUR) T1.3.1. Toimepiirkondade keskustes toimepiirkonna üleselt osutavate teenuste taristu arendamine RaM , HTM, SOM Kas ka Kultuuriministeeriumi valdkonnas olnud tegevusi toimepiirkonna üleselt osutavate teenuste ja taristu arendamisel? T1.3.2. Toimepiirkondade keskuste linnasüdamete ja muu avaliku linnaruumi atraktiivsuse suurendamine RaM Kas Kultuuriministeeriumil olnud samuti toetavaid tegevusi selles tegevussuunas? T1.5.4. Regionaalse kinovõrgu arendamine ja teatrikunsti viimine maapiirkondadesse KuM Tänaseks on kõigis maakondades, enamasti maakonnakeskustes, vähemalt üks digitaalne kinoprojektor, kuid toetust plaanitakse laiendada ka muudele kohtadele, sh Põltsamaa, Elva, Tõrva, Rapla, Järva-Jaani ja Vändra. Lisaks viiakse ellu programmi "Teater maal" eesmärgiga muuta professionaalne teatrikunst kättesaadavamaks Eesti maapiirkondades. Tegevuse rahastamine KuMi eelarvest. Eesmärk 2: Suuremate linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja keskkonnasõbralik elukeskkond Eesmärk 3 : Piirkonnaspetsiifiliste ressursside oskuslikum ärakasutus T3.2.3. Piirkondlikku eripära rõhutavate turismiobjektide ja -teenuste arendamise ning kohaturunduse toetamine RaM ; kaastäitjatena KuM , MeM , KeM , MKM, RMK Kas Kultuuriministeeriumi l olnud samuti tegevussuunda toetavaid tegevusi 2018. a jooksul? T3.2.1. Omanäolise kultuurilis -ajaloolise pärandiga piirkondade kultuuri- ja regionaalarengu programmide rakendamine MEM, KUM Tegevus hõlmab mh Kultuuriministeeriumi piirkondlike kultuuriprogrammide elluviimine, mille eeldatav toetuste maht 2018-20. a on u. 1,8 milj eurot. T3.2.2. Väikelinnade kultuuripärandile suunatud meetme rakendamine KuM ; kaastäitjana Muinsuskaitseamet Aastatel 2019-21 rakendatakse EMPi ja Norra Finantsmehhanismi toel programmist Local Development and Poverty Reduction väikelinnade kultuuripärandi väärtustamist, restaureerimist ja strateegilist. Toetusskeemi on plaanis rakendada Võru, Valga, Rakvere, Viljandi, Kuressaare, Haapsalu, Lihula ja Paide linnas. T3.2.3. Piirkondlikku eripära rõhutavate turismiobjektide ja - t eenuste arendamise ning kohaturunduse toetamine RaM . Kaastäitjatena KuM , MeM , KeM , MKM, RMK Tegevus hõlmab mh üle-Eestiliste ja rahvusvahelise ulatusega kultuuri- ja spordisündmuste käivitamise toetami st, samuti Kääriku spordikeskuse väljaarendami st kaasaegseks treeningkeskuseks . Eesmärk 4: Piirkondade paremasse sidustatusse ja arendusvõimekuse kasv T4.1.1. Kohalike omavalitsuste, KOV-liitude ja maakondlike arenduskeskuste planeerimis- ja arendusvõimekuse edendamisele suunatud koolituste jm tugitegevuste korraldamine RAM; k aastäitjatena muud ministeeriumid Kas Kultuuriministeeriumil olnud samuti sihtgrupile suunatud koolitusi nende arendusvõimekuse tõstmiseks? KÄSKKIRI Kuupäev digiallkirjas nr 252 Eesti regionaalarengu strateegia elluviimist koordineeriva töörühma moodustamine Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a määruse nr 177 „Rahandusministeeriumi põhimäärus“ § 13 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse 20.03.2014. a korraldusega nr 107 heaks kiidetud „„Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ ja selle rakendusplaani aastateks 2014–2017 heakskiitmine“ punkti 2 alusel. 1. Moodustan Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020 ja selle rakendusplaani aastateks 2014–2017 (edaspidi strateegia) elluviimist koordineeriva töörühma järgmises koosseisus: 1.1 Töörühma esimees Kaia Sarnet Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna asekantsler 1.2 Töörühma liikmed: Priidu Ristkok Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna juhataja Tavo Kikas Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna nõunik Ave Viks Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik Kaupo Sempelson Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna peaspetsialist Kalle Küttis Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgu juht Eduard Odinets Kultuuriministeeriumi finantsosakonna välisvahendite ekspert Kätlin Mandel Keskkonnaministeeriumi analüüsi- ja planeerimisosakonna juhataja Ülle-Triin Enden Keskkonnaministeeriumi välisfinantseerimise osakonna juhataja Priit Kama Justiitsministeeriumi vanglate valdkonna asekantsler Anneli Kimmel Maaeluministeeriumi kohaliku algatuse ja elukeskkonna büroo juhataja Marit Raist Sotsiaalministeeriumi tööturupoliitika juht Maia Eskla Siseministeeriumi strateegiaosakonna nõunik Merilin Truuväärt Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Mati Jõgi Lääne-Viru Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Sille Talvet-Unt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse liige Jüri Võigemast Eesti Linnade Liidu tegevdirektor Märt Moll Eesti Maaomavalitsuste Liidu finantsnõunik  2 Silja Talviste SA Järvamaa Arenduskeskus Reet Kokovkin Eesti Leader Liit 1.3 Töörühma asendusliikmed: Kaire Ööbik Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna regionaalpoliitika talituse juhataja (Priidu Ristkoki asendusliige) Tiit Oidjärv Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja (Tavo Kikase asendusliige) Mart Uusjärv Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik (Ave Viksi asendusliige Kaupo Reede Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja (Kaupo Sempelsoni asendusliige) Monica Hankov Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse regionaalarengu keskuse direktor (Sille Talvet-Unti asendusliige) Teet Tiko Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna asejuhataja (Kalle Küttise asendusliige) Raimo Saadi Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna eakate ja puuetega inimeste teenuste juht (Marit Raisti asendusliige) Tiit Kirss Eesti Linnade Liidu nõunik (Jüri Võigemasti asendusliige) Merle Männik Kultuuriministeeriumi finantsosakonna arendusjuht (Eduard Odinetsi asendusliige) Kristiina Kase Keskkonnaministeeriumi analüüsi- ja planeerimisosakonna peaspetsialisti (Kätlin Mandeli asendusliige) Hannes Aarma Keskkonnaministeeriumi välisfinantseerimise osakonna peaspetsialist (Ülle-Triin Endeni asendusliige) Allan Pilviste Siseministeeriumi strateegiaosakonna nõunik (Maia Eskla asendusliige) Kaire Tamm Justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõunik (Priit Kama asendusliige) Piret Leskova Eesti Leader Liit (Reet Kokovkini asendusliige) Merle Mäesalu Lääne Maavalitsuse arendus- ja planeerimisosakonna juhataja (Mati Jõgi asendusliige) Maarja Männiste Maaeluministeeriumi kohaliku algatuse ja elukeskkonna büroo peaspetsialist (Anneli Kimmeli asendusliige) Katrin Puusepp SA Järvamaa Arenduskeskuse juhataja (Silja Talviste asendusliige) 2. Töörühma ülesanneteks on: 2.1 Strateegia ja selle rakendusplaani elluviimise koordineerimine, sealhulgas: 2.1.1 iga-aastaselt ülevaate koostamine Vabariigi Valitsusele strateegia täitmise, strateegias ja  3 rakendusplaanis esitatud eesmärkide saavutamise ning meetmete elluviimise kohta (strateegia elluviimise seiret ja aruandlust koordineerib Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakond); 2.1.2 strateegia elluviimise ülevaate koostamiseks vajaliku info edastamine Rahandusministeeriumile strateegia indikaatorite ning strateegia rakendusplaanis toodud tegevuste tähtaegse ja tulemusliku elluviimise jälgimiseks (info koondab Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakond); 2.1.3 vajadusel ettepanekute tegemine strateegia või selle rakendusplaani täiendamiseks. 2.2 „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ (edaspidi rakenduskava) meetmete regionaalarengu valdkondliku komisjoni ülesannete täitmine, sealhulgas: 2.2.1 rakenduskava meetmete toetuse andmise tingimuste eelnõudes regionaalarengu mõjude arvestamise jälgimine (ministeeriumite esindajad töörühmas), tuginedes strateegiale ja Rahandusministeeriumi koondatud läbivate teemadega arvestamise juhendile; 2.2.2 regionaalarengu valdkonna meetmete tulemuste saavutamise jälgimine ning vajadusel soovituste andmine nende meetmete täiendamiseks ja paremaks rakendamiseks; 2.2.3 vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 33 arvamuse andmine “Partnerlusleppe Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamiseks 2014-2020“ ja rakenduskava muudatuste, regionaalarengu valdkonna meetmete toetuse andmise tingimuste, rahastamisvahendi ja hindamise kavatsuste kohta; 2.2.4 rakenduskava meetmete ja nende tegevuste jälgimine, et ei esineks põhjendamatut dubleerimist, muuhulgas toetatavate projektide rahastamise osas. 2.3 Osalemine Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti 2015-2020 tegevuskavade elluviimise aruannete koostamisel ning selleks vajaliku info koondamisel tegevuste elluviimise ja tulemuste kohta. 3. Töörühma teenindavaks osakonnaks on Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakond. 4. Töörühmal on õigus kaasata töörühma töösse eksperte. 5. Töörühma töövormiks on koosolek ja elektrooniline infovahetus. Töörühma esimees kutsub töörühma kokku vastavalt vajadusele. 6. Tunnistan kehtetuks riigihalduse ministri 29.09.2015. a käskkirja nr 1.1-4.140 “Eesti regionaalarengu strateegia elluviimist koordineeriva töörühma moodustamine“. (allkirjastatud digitaalselt) Mihhail Korb Riigihalduse minister  Kultuuriministeerium Meie 25.01.2019 nr 14-6/632-1 [email protected] Eesti regionaalarengu strateegia 2018. a seirearuande koostamine Oleme alustanud Eesti regionaalarengu strateegia 2014–20 (edaspidi strateegia) elluviimise ning sellega seotud Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavade 2018. a seirearuannete koostamist1. Selleks palume infot Teie ministeeriumi ja haldusala senise panuse kohta Eesti regionaalarengu strateegia eesmärkide saavutamisel ja rakendusplaanis kajastuvate tegevuste elluviimisel. Teie ministeeriumi sisend on väga oluline, et seirearuanne kujuneks võimalikult sisukaks (tuues välja nii tugevaid külgi kui kitsaskohti senistes tegevustes strateegia elluviimisel), mis aitaks vajadusel riiklikke tegevusi regionaalarengu suunamisel võimalike puuduste osas tõhustada ja korrigeerida. Jälgides arenguid Eesti regionaalarengu strateegia eesmärkide mõõdikute osas on peamiste kitsaskohtadena ilmnenud, et: - regionaalsed arenguerinevused tervikuna on Eestis endistviisi suured ja olulist nihet ühtlasema territoriaalse arengu suunas viimaste aastatega aset leidnud ei ole; - majanduse kasvutempo erinevus Tallinna ja Tartu linnapiirkondade ning Eesti muude toimepiirkondade on paaril viimasel aastal pidurdunud kuid tervikuna jääb väljaspool kaht suuremat linnaregiooni loodav sisemajanduse kogutoodang 25,6%-ga loodetust selgelt väiksemaks. Eriti väheseks on viimastel aastatel jäänud Jõgeva-, Põlva,- ja Võrumaa panus majanduskasvu (elaniku kohta alla 50% riigi keskmisest) ja kõige kiiremini kahanenud on Ida-Virumaa osatähtsus riigi SKP-s; - kuigi ettevõtlusaktiivsuse erinevused kahe peamise tõmbekeskuse ja muu Eesti vahel on tervikuna vähenenud, jääb mitmes varasemaltki madalama ettevõtlusaktiivsusega maakonnas uute ettevõtete juurdekasvu tempo keskmisest tublisti aeglasemaks (nt Ida- Virumaa, Valgamaa ja Jõgevamaa). Need arengud osutavad seni kasutamata potentsiaalile ja võimalikele piirkonnaspetsiifilistele takistustele ettevõtluse arendamisel väljaspool suuremaid linnapiirkondi; - vaatamata tööhõive ja tööturu olukorra üldisele paranemisele on mõnes piirkonnas jäänud tööealise elanikkonna hõives osalemine ja panus majanduskasvu võrdlemisi tagasihoidlikuks ja püsinud keskmisest kõrgem tööpuudus. Nii on nt Jõgeva-, Võru-, Järva- ja Raplamaal olnud tööhõive määr viimastel aastatel langustrendis ja töötuse määr Ida-Virumaal püsinud tublisti üle 10% taseme. Kesisemad töövõimalused ja samaaegselt 1 Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavade 2018.a seirearuannete koostamiseks vajalikku info küsimiseks saadetakse ministeeriumitele eraldi kiri. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  madalam palgatase mitmetes piirkondades väljaspool suuremaid linnaregioone on ühtlasi üheks peamiseks põhjuseks, mis soodustab nendest piirkondadest väljarännet ja takistab sinna naasmist viimastel aastatel hoogustunud tagasirände käigus; - piirkondade eripäraste arengueeldustega seotud tegevusalade areng on jäänud oodatust tagasihoidlikumaks. Riigipoolsete tegevuste tugi piirkondlike eelduste ärakasutamisele riigi majandusarengus on jäänud siiani tervikuna väheseks; - säästvate liikumisviiside kasutamise aktiivsus töölkäimiseks suuremates linnapiirkondades on vastupidiselt strateegia eesmärkidele pigem vähenenud, mis näitab, et säästva linnaruumi ja liikuvuskeskkonna arendamine pole olnud siiani piisavalt tulemuslik või ei ole kavandatud tegevuste mõju veel avaldunud; - riigi valdkonnapoliitikate kavandamisel ja elluviimisel on mõju regionaalsele arengule ja riigi regionaalpoliitika eesmärkidele jäänud sageli läbi mõtlemata ja teadlikult suunamata. Seejuures on mitmete regionaalse arengu seisukohast oluliste valdkondlike toetusmeetmete2 koondmõju jõudmas eelkõige kiiremini arenevatesse kasvukeskustesse, mistõttu on nende koosmõju Eesti siseseid arenguerisusi omakorda võimendamas; - jätkuvalt on arenguruumi ka parema ja ühtlasema kohaliku tasandi haldus- ja arendusvõimekuse saavutamisel. Tuginedes eeltoodule palume sisendina 2018. a seirearuandesse vastata järgmistele küsimustele: 1. Palume tuua välja koos selgitustega, millised Kultuuriministeeriumi ja haldusala 2018. aastal ellu viidud tegevused3 on enim panustanud järgnevate Eesti regionaalarengu strateegia eesmärkide4 saavutamisse: 1.1 toimepiirkondade konkurentsivõimet soosiva elu- ja ettevõtluskeskkonna areng väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi; 1.2 suuremate linnapiirkondade5 rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiva ja keskkonnasõbraliku elukeskkonna areng; 1.3 piirkonnaspetsiifiliste ressursside (sh kultuuripärand, kindel valdkondlik oskusteave) oskuslikum ärakasutus arengus; 1.4 piirkondade parem sidustatus ja arendusvõimekuse kasv. 2. Mil moel on Kultuuriministeeriumi haldusala toetusmeetmete jm tegevuste ellu viimisel lähtutud piirkonniti erinevatest arenguvajadustest ning teenuste piirkonniti ühtlasema kättesaadavuse tagamise eesmärgist? Milliseid uusi algatusi on selles osas olnud 2018. aastal? 2 Valitud EL-i struktuurifondidest rahastatavate ettevõtlusarengu ja tööturu meetmete ning transpordi- ja sidetaristu arendamise meetmete puhul on SFOS-s maakondliku täpsusega määratletud projektide toetusotsustest 2018. a lõpu seisuga jõudnud väljapoole Harju- ja Tartumaad ligikaudu 1/3. 3 Võttes arvesse nii Teie ministeeriumi haldusala tegevusi regionaalarengu strateegia 2018-20.a rakendusplaanis (vt kirja Lisa 1), kui ka muid rakendusplaani väliseid tegevusi, millel on olnud oluline mõju vastavatele strateegia eesmärkidele. 4 Täpsemad eesmärkide ja tegevustike kirjeldused Eesti regionaalarengu strateegia lk. 23-27 (https://www.rahandusministeerium.ee/et/regionaalareng-ja-poliitika). 5 Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva, Jõhvi/Kohtla-Järve linnapiirkonnad. Eesti regionaalarengu strateegia 2014-20 lk. 6; 24-25. 2 3. Kas ja milliste valdkondlike strateegiadokumentide, õigusaktide ja toetusmeetmete eelnõude vm tegevuste kavandamisel olete 2018. aastal põhjalikumalt hinnanud ja arvestanud nende mõju regionaalsele arengule? 4. Milliseid näiteid oskate tuua oma ministeeriumi ja haldusala 2018. aasta tegevustest ja otsustest, mis on selgelt toetanud regionaalarengu strateegia peatükis 6 määratletud regioonispetsiifilisi arendusfookuseid Ida-Virumaa, Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti ja Lääne- Eesti arendusregioonide lõikes, sh:  Ida-Viru arendusregioonis (AR) ettevõtluse mitmekesistamist; piirkonna venekeelse inimressurssi oskuslikku ärakasutust kultuuri- ja ettevõtluskoostöös ning kohaturunduses Venemaa suunal; Ida-Virumaa turismipotentsiaali ärakasutamist kohaturunduse ja kultuuriteenuste osutamise kaudu; venekeelsete rahvusgruppide integreerimist kogu Eesti ühiskonda sh kohalike kogukondade koostöö toetamise kaudu.  Põhja-Eesti AR-s pealinnapiirkonna kaugemas mõjualas paiknevate keskuste ja toimepiirkondade kultuuri- ja vabaaja teenuste/ürituste arendamist; Tallinna- Helsingi linnaregioonide tervikliku arengupotentsiaali paremat ärakasutamist vastastikuses arenduskoostöös (sh kultuuri valdkonnas); välismaise oskustööjõu, investorite, teadlaste ja tudengite tuleku ja kohanemise soodustamist.  Lääne-Eesti AR-s Pärnu linnapiirkonna keskusfunktsioonide tugevdamisel (sh kultuurikeskkonna näol) kogu arendusregiooni arengus; Lääne-Eesti väikesaarte traditsioonilise kultuuri- ja looduspärandit (sh Kihnu kultuuriruum) hoidva ja väärindava arendustegevuse toetamist ning saarelisusest tulenevate erivajaduste rahuldamisel teenuste kättesaadavuse tagamisel.  Lõuna-Eesti AR-s teenuste uuenduslikku osutamist piirkonna keskuste tagamaal; piirkonnaspetsiifiliste kompetentsi- ja ettevõtlusvaldkondade arendamist (sh rahvakultuurile tuginev loomemajandus Viljandi piirkonnas); Lõuna-Eesti eripärase kultuuripärandiga piirkondade (Peipsiveere, Setomaa, Vana-Võromaa, Mulgimaa) eripära kasutuselevõtu toetamist töökohtade ja uue ettevõtluse loomisel ning välismaise oskustööjõu, investorite, teadlaste ja tudengite tuleku ja kohanemise soodustamist Tartu linnapiirkonnas. 5. Millised on Teie hinnangul järgneva 5-10 aasta suurimad arenguvajadused ja - võimalused teie valitsemisalas (eelkõige kultuuri- ja spordivaldkonnas), mille puhul näete selgeid piirkondlikke erisusi (võimendunud või iseloomulikud vaid teatud piirkondades, vajadus erinevate sekkumiste järele sõltuvalt piirkonnast vms) või millega tegelemisel on oluline roll kohalikul või piirkondlikul tasandil? Palume edastada info eeltoodud küsimuste põhjal hiljemalt 20. veebruariks 2019. a. Juhul kui Teil on esitatud küsimuste ja soovitud sisendi osas täpsustavaid küsimusi, palume pöörduda kontaktil [email protected], tel. 611 3101. Oleme vajadusel valmis ka Teiega kohtumiseks, et tekkinud küsimusi arutada. Juhul, kui olete 2019. aastal välja töötamas olulise regionaalse mõjuga õigusakte või arengudokumente, oleme rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna poolelt valmis vastavate dokumentide ettevalmistamise protsessis osalema (nt kaasatuna arengukavade koostamise töörühmadesse). Kehtiva Eesti regionaalarengu strateegia ja rakendusplaani terviktekstid on kättesaadavad aadressil http://www.fin.ee/regionaalareng-ja-poliitika. 3 Palun andke meile samuti teada kui teie ministeeriumi esindajate osas regionaalarengu strateegia elluviimise koordineerimise töörühmas on vaja teha muudatusi (vt töörühma käskkiri Lisas 2). Andke palun teada uue esindaja või asendajaliikme nimi, ametikoha nimetus ja kontaktandmed. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Eedi Sepp 611 3101 [email protected] 4