EELNÕU
18.01.2019
MINISTRI MÄÄRUS
Väliseesti kultuuriseltside toetamise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Määrusega kehtestatakse taotlusvoorust „Väliseesti kultuuriseltside toetus“ (edaspidi
taotlusvoor) vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks tingimused ja kord.
(2) Väliseesti kultuuriseltside toetamise tingimused ja kord kehtestatakse „Rahvuskaaslaste
programmi 2014–2020“ 2018–2020. aasta rakendusplaani eesmärkide elluviimiseks.
(3) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.
(4) Määruse rakendamise eest vastutab Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi toetuse andja).
§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on aidata välismaal tegutsevate eesti kultuuriseltside tegevuse
kaudu kaasa eesti keele ja kultuuri hoidmisele ja arengule, Eesti kultuurisündmuste
vahendamisele ning Eesti riigiga ühtekuuluvustunde kujundamisele väliseesti
kogukondades.
(2) Oodatavad tulemused:
1) eesti keele ja kultuuripärandiga seotud traditsioonid on väliseestlaskonna seas
elujõulised;
2) väliseestlaskonna kultuurisündmuste korraldamise tulemusel on tugevnenud
ühtekuuluvustunne Eesti riigiga;
3) toimuvad eesti kultuuripärandiga seotud õppepäevad erinevatele vanuserühmadele;
4) toimub Eesti kultuurikollektiivide ja loomeinimeste kultuurivahetus väliseesti
kogukondadega;
5 ) väliseesti kultuurikollektiivid osalevad Eestis toimuvatel kultuurisündmustel;
6) väliseesti koore, orkestreid, rahvatantsurühmi ja näiteringe on juhendanud Eesti
laulu- ja tantsupeo protsessis osalevad professionaalsed juhendajad;
7) väliseesti koori- ja tantsujuhid saavad täiendusõpet Eestis;
8) toimuvad kaasaegset eesti kultuuri tutvustavad sündmused ja eesti kultuuripäevad
väliseesti kogukondades kodu-eesti esinejate ja kollektiivide osavõtul;
9) korraldatakse väliseestlaste kontakt- ja teabeseminare;
10) toimub infovahetus Eesti ning välismaal elavate eestlaste vahel;
11) koostatakse ja trükitakse väliseesti kogukondadele suunatud teabematerjale.
(3) Mõõdetavad tulemused:
1) esitatud ja rahastatud projektide arv;
2) väliseesti kultuurisündmuste ning kontakt- ja teabeseminaride arv;
3) lähetatud väliseesti kultuurikollektiivide juhendajate arv;
4) Eestis väliseesti koori- ja tantsujuhtide täiendusõppe läbinute arv;
5) koostatud ja välja antud väliseestlaskonnale suunatud teabematerjalide arv;
6) Eesti kultuurisündmustel, piirkondlikel laulupäevadel ja folkloorifestivalidel osalenud
väliseesti kultuurikollektiivide arv.
§ 3. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 2 nimetatud
eesmärkide ja tulemuste saavutamisse ja mille raames
1) korraldatakse kultuurisündmusi väliseesti kogukondades;
2) korraldatakse Eesti kultuurikollektiivide ja loomeinimeste kultuurivahetust väliseesti
kogukondadega;
3) korraldatakse eesti kultuuripärandi ja pärimuskultuuriga seotud õppepäevi
erinevatele vanuserühmadele;
4) korraldatakse kontakt- ja teabeseminare väliseesti keskuste ja ühenduste ja Eesti riigi,
omavalitsuste, kultuuriorganisatsioonide ja vabaühenduste tasandil;
5) osaletakse Eesti kultuuri suursündmustel, piirkondlikel laulupäevadel ja
folkloorifestivalidel;
6) viiakse ellu väliseesti koori- ja tantsujuhtide ja liikmete täiendõpet;
7) korraldatakse teabevahetust väliseesti kultuurikollektiivide ja –sündmuste kohta,
sealhulgas koostatakse ja trükitakse teabematerjale.
(2) Toetust ei anta projektile, mille käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevused on
lõpetatud või täielikult ellu viidud enne taotluse esitamist.
2. peatükk
Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine
§ 4. Nõuded taotlejale
(1) Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, äriregistrisse kantud
füüsilisest isikust ettevõtja või välisriigis asukohamaa reeglite kohaselt registreeritud
eraõiguslik juriidiline isik.
(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) tema põhikirjajärgne või asukohariigi vastava registri järgne tegevusala on eesti
keele ja kultuuri säilitamine;
2) tal ei ole maksu- või maksevõlga asukohariigi ees või see on ajatatud;
3) ta ei ole asukohariigi õiguse kohaselt pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel;
4) juhul kui toetuse andja on teinud talle varasemalt toetuse tagasinõudmise otsuse, ei
tohi tal olla otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi
maksmata;
5) tal ei ole aruande esitamise võlga ja muid täitmata kohustusi toetuse andja ees.
§ 5. Nõuded taotlusele
(1) Taotluses kirjeldatud projekt peab panustama käesoleva määruse §-s 2 nimetatud
eesmärgi ja tulemuste saavutamisse.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood peab vastama käesoleva määruse §-s 9 sätestatud
tingimustele ja taotletud toetuse suurus peab jääma käesoleva määruse §-s 10 nimetatud
summa piiridesse.
(3) Taotlus peab muuhulgas sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
1) andmed taotleja kohta;
2) andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimetus, eesmärk, tegevuste kirjeldus,
oodatavad tulemused, elluviimise aeg ning koht, sihtrühm, aja- ja tegevuskava,
eelarve, taotletava toetuse summa;
3) põhikirja või asukohariigi vastava registri väljavõtte koopia kui taotleja on välisriigis
asukohamaa reeglite kohaselt registreeritud eraõiguslik juriidiline isik;
4) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
5) kinnituskiri käesoleva määruse § 4 lõige 2 punktis 2 ja 3 toodud nõuetele vastamise
kohta kui taotleja on välisriigis asukohamaa reeglite kohaselt registreeritud eraõiguslik
juriidiline isik.
(4) Kui taotleja on taotlenud projektile või projekti osadele tegevustele toetust samal ajal
mitmest meetmest või muudest Eesti riigi eelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi
vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave.
§ 6. Taotlusvooru avamine
(1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala
eelarve käskkirjaga.
(2) Taotluse esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab toetuse andja oma
veebilehel vähemalt kümme kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
§ 7. Taotluse esitamine
(1) Taotlus tuleb esitada käesoleva määruse § 6 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul.
(2) Taotlus tuleb esitada esindusõigusliku isiku poolt elektrooniliselt digitaalselt
allkirjastatuna või paberkandjal.
(3) Kui taotluse esitamisel elektrooniliselt esineb toetuse andja infosüsteemis tehniline viga,
mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks
järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.
(4) Ühes taotlusvoorus saab taotleja esitada ühe taotluse.
3. peatükk
Kulude abikõlblikkus
§ 8. Kulude abikõlblikkus
(1) Kulu on abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib projekti
abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus, tasutakse toetuse saaja
poolt ning on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas
1) on tõendatud algdokumendiga;
2) on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab asukohariigi
finantsaruandluse standardile.
(2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus käesoleva määruse §-s 2
nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks ning see tekib toetatavate tegevuste
käigus.
(3) Abikõlblik kulu on
1) personalikulu kuni 30% projekti abikõlblikest kuludest;
2) ruumi, inventari ja tehnika rendi kulu;
3) töövahendi ja materjali ostmise kulu;
4) transpordikulu;
5) esineja tasu.
(4) Mitteabikõlblik kulu on
1) organisatsiooni liikmemaks;
2) trahv, kohtukulu, viivis;
3) käibemaks, välja arvatud kui käibemaks ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi
saadav;
4) kinnisvara soetamise ja renoveerimisega seotud kulu;
5) kulu, mis on toetuse saajal hüvitatud teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku
sektori või välisabi vahenditest.
§ 9. Abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluses määratud ajavahemik, millal tegevused
algavad ja lõpevad ning tegevuste teostamiseks vajalikud kulud tekivad.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood võib alata taotlusvooru toimumise kalendriaasta 1.
jaanuarist, kuid ei või olla pikem kui taotlusvooru toimumise kalendriaasta 31.
detsember.
(3) Toetuse andja loeb projekti lõppenuks pärast aruande kinnitamist ning sellest teavitatakse
toetuse saajat e-kirja teel.
(4) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist järgmistel
tingimustel:
1) tegevuste elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed ja/või
ettenägematud asjaolud;
2) taotluse projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks on toetuse saaja esitanud
enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.
(5) Taotluse projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks esitab toetuse saaja
esindusõiguslik isik.
(6) Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse rahuldamisest või
mitterahuldamisest teavitab toetuse andja toetuse saajat e-kirja teel kümne tööpäeva
jooksul taotluse esitamisest arvates.
(7) Kui projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse
abikõlblikkuse perioodi kestuse lõpuks muudatustaotluses sätestatud kuupäev.
§ 10. Toetuse summa
Taotletava toetuse maksimaalne summa on 4000 eurot taotluse kohta.
4. peatükk
Taotluse menetlemine
§ 11. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.
(2) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel jäetakse taotlus läbi vaatamata.
(3) Kui taotluse esitamise tähtaja on taotleja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja
oma algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s
34 sätestatud korras.
(4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi,
lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole
piisavalt selge, selles esinevad puudused ja/või taotluses esitatud informatsiooni alusel ei
ole võimalik taotlust hinnata.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks annab toetuse andja
taotlejale kuni kümme tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg.
(6) Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole
tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat kümne tööpäeva
jooksul alates käesoleva paragrahvi lõikes 5 toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus
tähtaegselt kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.
(7) Toetuse andjal on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja projektis
kavandatud tegevusi tingimusel, et taotletav toetuse summa ei suurene ning projekti
eesmärgid ei muutu.
(8) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik
käesoleva määruse §-s 4 ja 5 sätestatud nõuded.
§ 12. Taotluse hindamine
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluseid hindab toetuse andja moodustatud komisjon.
(2) Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:
1) projekti vastavus taotlusvooru eesmärkidele - 20% maksimaalsest koondhindest;
2) planeeritavate kulutuste põhjendatus, selgitus ja vastavus taotlusvooru eesmärkidele -
20% maksimaalsest koondhindest;
3) tegevuste mõju väliseesti kogukonna jätkusuutlikkusele- - 30% maksimaalsest
koondhindest;
4) tegevuste mõju eesti kultuuri edendamisele väliseesti kogukonna asukohariigis - 30%
maksimaalsest koondhindest.
(3) Komisjoni liikmed peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama oma
erapooletust ja sõltumatust hinnatavast taotlusest ning taotlejast. Seotuse olemasolul on
komisjoni liige kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja
korras taandama.
(4) Komisjon teeb toetuse andjale ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel
osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.
§ 13. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb komisjoni
ettepanekul toetuse andja.
(2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas
määruses nimetatud nõuetele ja taotlus kuulub hindamistulemuste põhjal rahuldamisele.
(3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik
taotlusvooru eelarve mahu tõttu ja/või kui taotluses täielik rahuldamine ei ole
põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega
saavutatavaid tulemusi. Osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud
toetuse vähendamiseks või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks.
Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus. Taotleja võib
nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on
taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses
kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub
või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse
seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel
vormistatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.
(5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse
maksele. Õigus toetusega seotud maksele tekib toetuse saajal pärast seda, kui toetuse
andja on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal,
välja arvatud siis, kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada infosüsteemi vm
registrist või andmeallikast.
(6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui
1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 4 ja 5 või teistele
käesolevas määruses nimetatud nõuetele;
2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse
menetlemist;
3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;
4) komisjoni hindamistulemuste põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;
5) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;
6) taotleja ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõike 3 kohase taotluse osalise rahuldamise
ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud tegevuste muutmise
kohta.
(7) Toetuse andja võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse
menetlemise raames kogutud teabe põhjal ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad
ilma toetuseta.
(8) Toetuse andja saadab taotlejale tema taotluse kohta tehtud otsuse e-kirja teel.
§ 14. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine
(1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne
1) taotluse osalist rahuldamist;
2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud, kui otsus põhineb taotluses esitatud
andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.
(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne
1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud, kui
toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.
(3) Toetuse andja võib teha käesoleva paragrahvi lõikest 1 erandi juhul, kui taotlusvooru
taotluse esitanud taotlejate arv on suurem kui 50 ning muudel haldusmenetluse seaduse §-
s 40 sätestatud juhtudel.
§ 15. Vaide esitamine
(1) Vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada toetuse andjale 30 kalendripäeva jooksul
arvates päevast, millal taotleja või toetuse saaja vaidlustatavast haldusaktist või
toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.
(2) Taotleja või toetuse saaja, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi
on vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Halduskohtusse võib
pöörduda ka vaiet esitamata.
5. peatükk
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 16. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja
sellekohase kirjaliku avalduse alusel.
(2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni,
kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist, või tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse
esitamise kuupäevast, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus
on põhjendatud.
(3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui
soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või
projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja 14 tööpäeva jooksul pärast
vastavasisulise avalduse saamist ja teavitab sellest toetuse saajat e-kirja teel.
§ 17. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel
juhtudel:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud
osaliselt;
2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku
teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata;
3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või
kõrvaltingimust ei suudeta täita;
4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse
saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.
(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult
kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada.
6. peatükk
Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine
§ 18. Toetuse maksmise tingimused
(1)Toetus makstakse toetuse saajale välja ettemaksena 14 kalendripäeva jooksul pärast
taotluse rahuldamise otsuse tegemist.
(2) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast
kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.
§ 19. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine
(1) Toetuse saaja esitab projekti aruande toetuse andjale elektrooniliselt, toetuse andja vormil
20 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi.
(2) Toetuse andja menetleb aruannet kuni 60 tööpäeva selle esitamisest arvates.
(3) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel
pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise avalduse enne käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja saabumist.
(4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni 14 kalendripäeva
puuduste kõrvaldamiseks, mil peatub käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud aruande
menetlemise aeg.
(5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase
tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud rikkumist ning
toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.
7. peatükk
Toetuse tagasinõudmine
§ 20. Toetuse tagasinõudmine ja –maksmine
(1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja
kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel:
1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;
2) käesoleva määruse §-s 2 toodud eesmärki ja tulemust ei saavutatud ja/või ei viidud
ellu taotluses ettenähtud tegevusi;
3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks;
4) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina;
5) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on
mõjutanud kulu abikõlblikkust;
6) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud;
7) aruanne ei ole esitatud tähtajaks;
8) toetuse saaja suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus;
9) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.
(2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta:
1) kui puudus kõrvaldatakse või kohustus ja nõue täidetakse;
2) kui toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on
hüvitatud mitteabikõlblik kulu ning tagastas toetuse.
(3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase
kohustuse täitmise lõppemisest arvates.
(4) Toetuse saaja peab maksma tagasi toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse 30
kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.
(5) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja
rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju
suurust hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja
mõjust kulu abikõlblikkusele.
(6) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel,
kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.
(7) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt kümne
tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates kirjaliku taotluse,
milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava.
Ajatamise taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida
toetuse andja nõuab.
(8) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse
kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib
otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.
(9) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja võttes arvesse toetuse
saaja ajatamise taotluses toodut.
(10) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse
tagasinõudmise otsusega. Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus
saadetakse toetuse saajale e-kirja teel või tähtkirjaga posti teel.
(11) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse
tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja
maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise
otsuse kehtima hakkamisest arvates.
(12) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta nõuab toetuse
andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta
kehtivate sätete kohaselt. Kui toetuse saaja on välisriigis asukohamaa reeglite kohaselt
registreeritud eraõiguslik juriidiline isik kohaldatakse toetuse tagasinõudmisele Eesti
õigust.
8. peatükk
Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused
§ 21. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja tagab käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise, projekti eduka
elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt,
sealhulgas
1) kasutab toetust vastavalt taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas
määruses sätestatule;
2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande;
3) säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud
tõendid seitsme aasta jooksul peale projekti aruande kinnitamist;
4) annab toetuse andjale projekti elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta
suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid
raamatupidamisprogrammist ja pangakontost kolme tööpäeva jooksul alates
sellekohasest nõudmisest;
5) peab projekti abikõlblike kulude, mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi
raamatupidamisarvestust;
6) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis taotluses esitatud või projekti elluviimisega seotud andmete muutumisest või
projekti elluviimist takistavast asjaolust;
7) tagastab toetuse kasutamata jäägi koos aruandega;
8) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude;
9) eksponeerib toetuse andja ja Kultuuriministeeriumi logo kõigil toetuse abil
korraldatud sündmustel, sealhulgas nende reklaamil ja trükisel.
§ 22. Toetuse saaja õigused
Toetuse saajal on õigus
1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides,
käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse
saaja kohustustega;
2) esitada oma seisukohad käesoleva määruse § 14 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja
puuduste kõrvaldamise raames;
3) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud
teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras;
4) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses;
5) muuta toetuse andjat teavitamata taotluses toodud eelarve kuluridasid kumulatiivselt
kuni 30% ulatuses;
6) taotleda tingimusel, et toetuse summa ei muutu, taotluses toodud eelarve kuluridade
muutmist kui muudatus on käesoleva paragrahvi punktis 5 sätestatust suuremas
mahus.
§ 23. Toetuse andja kohustused
Toetuse andja on kohustatud
1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused
käesolevas määruses sätestatud aja jooksul;
2) säilitama toetuse taotlemise, andmise, kulu abikõlblikkust tõendavate ja muude
dokumentide ning teabega seotud dokumente raamatupidamisseaduses sätestatud
tähtaegade järgi;
3) kontrollima projekti elluviimist;
4) tegema taotluse ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks
oma kodulehel;
5) teavitama toetuse saajat viivitamatult käesolevas määruses ja muudes toetuse
kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
6) tegema muid käesolevas määruses, kohalduvates õigusaktides või taotluse rahuldamise
otsuses sätestatud toiminguid.
§ 24. Toetuse andja õigused
Toetuse andjal on õigus
1) kontrollida toetuse saaja juures projektiga seotud kuludokumente ja projekti
elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust käesolevale määrusele ning
taotluse rahuldamise otsusele;
2) nõuda projekti eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja
dokumentide esitamist, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast teostamist ning
toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
3) jätta toetus välja maksmata ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui
toetuse saaja rikub käesolevas määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses
sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise
otsuses või käesolevas määruses sätestatust;
4) kontrollida taotleja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;
5) otsustada kaalutlusõigusele tuginedes käesoleva määruse § 20 kohane toetuse
tagasinõudmise ulatus;
6) pikendada toetuse saajast mitteolenevate asjaolude ilmnemisel projekti abikõlblikkuse
perioodi.
kultuuriminister kantsler
Indrek Saar Tarvi Sits
18.01.2019
Kultuuriministri määruse „Väliseesti kultuuriseltside toetamise tingimused ja kord“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus ja eesmärk
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 alusel.
Kultuuriministri määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) reguleeritakse taotlusvoorust „Väliseesti
kultuuriseltside toetus“ toetuste jagamise korda.
Eelnõuga toetatakse „Rahvuskaaslaste programmi 2014–2020“ 2018–2020. aasta
rakendusplaani (edaspidi programm) eesmärkide elluviimist.
Programmi raames on tegevusi rakendatud alates 2004. aastast. Programmi üldeesmärk on, et
välismaal elavatel eestlastel oleks side Eesti ja eesti kultuuriga, nende võimalik naasmine
oleks lihtne ning et kasvaksid võimalused levitada välismaal Eesti kohta objektiivset infot ja
talletada välismaist eesti kultuuripärandit. Programmi osa, mida rahastab
Kultuuriministeerium, toetab välismaal eesti kultuuri säilitamise ja eestlaste
ühtekuuluvustunde kujundamist. Selleks toetatakse rahvuskaaslaste kultuuriprojekte, mis
soodustavad väliseesti keskuste ja ühenduste kontakte Eestiga riigi, omavalitsuste,
kultuuriorganisatsioonide ja vabaühenduste tasandil. Programm tervikuna on oluline eestlust
ja ühtekuuluvustunde teket toetav, eesti keelt ja kultuuri alalhoidev tegevuste-meetmete
kogum.
Eelnõuga kehtestatakse esmakordselt väliseesti kultuuriseltsidele toetuse andmise tingimused
terviktekstina kultuuriministri määrusega. Toetusskeemi rakendajaks jääb Integratsiooni
Sihtasutus.
Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi lõimumisvaldkonna
rahvusvaheliste suhete juht Anne-Ly Reimaa (e-post
[email protected], telefon 628
2217), Integratsiooni Sihtasutuse administratiivdirektor Eda Silberg (e-post
[email protected], tel 659 9038) Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete
valdkonnajuht Kristina Pirgop (e-post
[email protected], telefon 6 599 024) ja
Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post
[email protected], telefon 628 2224), kes teostas eelnõu juriidilise ekspertiisi.
Eelnõu ei ole seotud ühegi praegu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse
rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 8 peatükist ja 24 paragrahvist.
1. peatükk
Üldsätted
Paragrahviga 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimis- ja kohaldamisala.
Lõike 1 kohaselt kehtestatakse eelnõuga taotlusvoorust „Väliseesti kultuuriseltside toetus“
vahendite saamise ning vahendite kasutamise tingimused ja kord.
Lõike 2 kohaselt kehtestatakse eelnõu programmi rakenduskava eesmärkide ja tulemuste
elluviimiseks.
Lõike 3 kohaselt tuleb määrusega reguleerimata küsimustele kohaldada haldusmenetluse
seadust. Haldusmenetlusele tuleb kohaldada haldusmenetluse seaduse sätted kooskõlas
eelnõus sätestatud korra ja erisustega.
Lõike 4 kohaselt on toetuse andja Integratsiooni Sihtasutus, kes vastutab taotlusvooru
väljakuulutamise ja koordineerimise eest ehk teavitab taotlejaid ja avalikkust toetuse saamise
võimalusest, menetleb taotlust ja otsustab, kas taotlus rahuldada või mitte jne. Toetuse andja
täpsem õiguste ja kohustuste loend on toodud seletuskirja § 23 ja § 24 sisukirjelduse juures.
Paragrahviga 2 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus.
Lõike 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärk aidata kaasa välismaal tegutsevate eesti
kultuuriseltside tegevusele ja Eesti kultuurisündmuste vahendamisele ning Eesti riigiga
ühtekuuluvustunde kujundamisele väliseesti kogukondades.
Lõigetes 2 ja 3 kirjeldatakse toetuse andmise ja kasutamise oodatavaid tulemusi ja mõju.
Toetuse andmisega aidatakse kaasa eesti keele ja kultuuripärandiga seotud traditsioonide
elujõulisusele ja jätkusuutlikkusele väliseestlaskonna seas. Selleks toetatakse Eesti
kultuurikollektiivide ja loomeinimeste kultuurivahetust väliseesti kogukondadega, väliseesti
kultuurikollektiivide osalust Eestis toimuvatel kultuurisündmustel, väliseesti
kultuurikollektiivide juhendamist Eesti laulu- ja tantsupeo protsessis osalemiseks, väliseesti
kooride- ja tantsujuhtide täiendusõpet Eestis, kontakt- ja teabeseminare ja infovahetust.
Paragrahviga 3 kehtestatakse toetatavad tegevused.
Lõike 1 kohaselt toetatakse toetuse eesmärgi ja tulemuse saavutamisele suunatud erinevaid
tegevusi. Toetusi antakse projektidele, mis aitavad kaasa Eesti kultuurikollektiivide ja
loomeinimeste kultuurivahetusele väliseesti kogukondadega – osalemist Eesti kultuuri
suursündmustel, piirkondlikel laulupäevadel ja folkloorifestivalidel ja väliseesti
kogukondades, eesti kultuuripärandi ja pärimuskultuuriga seotud õppepäevade korraldamist,
teabevahetust väliseesti kultuurikollektiivide ja –sündmuste kohta, kultuurisündmuste
toimumist väliseesti kogukondades. Näitena võib esile tõsta väliseesti ja kodu-Eesti
kultuurikollektiivide koostoimes elluviidavaid Lääneranniku Eesti Päevi USA-s ja Kanadas,
Ülemaailmseid Eesti Päevi (ESTOsid), New York`i Eesti Päevi, tantsujuhtide õppeseminare
Eestis ja Eesti koorijuhtide lähetamist väliseesti kogukondadesse, väliseesti
pühapäevakoolides toimuvaid kohtumisi Eesti loomeinimestega, väliseesti kogukondade
kultuuriüritusi jm.
Lõike 2 kohaselt ei tohi toetatavad tegevused olla tehtud enne taotluse esitamist. Oluline on,
et toetatavad tegevused ei ole enne taotluse esitamist lõpetatud või täielikult ellu viidud.
Nõude kohaselt ei toetata projekti, mis on ellu viidud enne toetuse taotluse esitamist ehk kui
kõik projekti toetatavad tegevused on juba ellu viidud, olenemata sellest, kas kulud on
tasutud, on tõendatud taotleja võimekus viia projekt ellu omavahendite arvel, mistõttu puudub
vajadus toetuseks. Sõna „tegevus“ on mitmuses. Seega nõue ei ole täidetud, kui kõik
tegevused on ellu viidud. Näiteks kui projektis toetatakse õpitoa läbiviimist, siis nõue ei ole
täidetud, kui õpituba on läbi viidud enne taotluse esitamist. Kui projekti kontrollimisel selgub,
et taotluse rahuldamise otsus on tehtud enne taotluse esitamist elluviidud projektile, tehakse
toetuse tagasinõudmise otsus ning nõutakse väljamakstud toetus tagasi.
2. peatükk
Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine
Paragrahviga 4 kehtestatakse nõuded taotlejale.
Lõikes 1 kehtestatakse subjektide ring, kellele toetus suunatud on. Lõike 1 kohaselt saab
taotleja olla Eestis või välisriigis asukohamaa reeglite kohaselt registreeritud eraõiguslik
juriidiline isik või äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes vastab eelnõus
sätestatud tingimustele. Toetusi ei anta füüsilistele isikutele. Väliseesti kogukondi esindavate
juriidiliste isikute põhikirjas või asukohariigi vastavas registris peab olema sätestatud
tegevusalana eesti kultuuri ja eesti keele säilitamisega seotud tegevused.
Lõikes 2 kehtestatakse täpsustavad nõuded taotlejale. Nimetatud nõuete alusel tuvastatakse,
kas taotlejal on olemas projekti elluviimiseks vajalik võimekus, sealhulgas suutlikkus tasuda
mitteabikõlblikud kulud.
Paragrahv 5 kehtestab üksikasjalikud nõuded taotlusele.
Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse, et taotlusest peab olema välja loetav, et projekt panustab meetme
eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning projektis toetatavate tegevuste elluviimine vastab
eelnõu §-s 9 ja 10 sätestatud tingimustele. Taotleja määratleb oma projekti abikõlblikkuse
perioodi kavandatava tegevuste elluviimise ajakava järgi.
Lõikes 3 sätestatakse, milliseid andmeid ja dokumente peab taotlus sisaldama.
Lõikes 4 sätestatakse taotlejale täiendav teabe esitamise kohustus. Selleks et vältida samade
tegevuste ning sarnaste eesmärkide ja tulemuste saavutamise topeltfinantseerimist, kohustub
taotleja esitama toetuse andjale teabe, kui ta on projektile või projekti osadele tegevustele
taotlenud samal ajal toetust mõnest teisest meetmest või Eesti riigi sisestest või muudest
välisabi vahenditest. Toetust ei tohi taotleda kulule, millele on toetus juba eraldatud. Igal
juhul ei tohi projektis toetatavaid tegevusi ehk kulusid topelt finantseerida.
Paragrahviga 6 sätestatakse taotlusvooru avamise regulatsioon.
Lõike 1 kohaselt kinnitab taotlusvooru eelarve kultuuriminister Kultuuriministeeriumi
valitsemisala eelarve käskkirjaga. Toetuse taotlemine toimub voorudena.
Lõike 2 kohaselt teavitab toetuse andja taotlusvooru avamisest, taotluste esitamise tähtajast ja
taotlusvooru eelarvest oma veebilehel vähemalt kümme kalendripäeva enne taotlusvooru
avamise päeva.
Paragrahviga 7 sätestatakse taotluse esitamise regulatsioon.
Lõigetes 1–3 sätestatakse, et taotlus tuleb esitada eelnõu § 6 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja
jooksul. Kõiki ühte taotlusvooru esitatud taotlusi menetletakse samal ajal. Tähtajaks esitatud
taotlus peab olema esitatud ettenähtud viisil ja vormil koos nõutud dokumentidega.
Taotlemine toimub esindusõigusliku isiku poolt elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna või
paberkandjal. Digitaalselt allkirjastatud taotlus koos lisadega esitatakse e-kirjana aadressile
[email protected]. Kui taotlust koos lisadega ei ole võimalik digitaalselt allkirjastada,
saab taotluse esitada ka e-kirja teel aadressile
[email protected] (hiljemalt taotluste
esitamise tähtajaks) ning saata originaalallkirjaga paberkandjal taotlusvorm posti teel. Postiga
saadetud originaalallkirjaga paberkandjal taotlusvorm peab laekuma sihtasutusse hiljemalt
kümne päeva jooksul alates taotluse esitamise tähtajale järgnevast kalendripäevast. Toetuse
andja saadab taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise kohta. Kui taotluse esitamisel esineb
infosüsteemis tehniline viga ja selle tõttu ei ole võimalik taotlust tähtpäevaks esitada, loetakse
taotlus siiski tähtpäevaks esitatuks, kui see on toetuse andjale saadetud tehnilise vea
likvideerimise järgsel tööpäeval.
Lõike 4 kohaselt võib taotleja esitada taotlusvooru ühe taotluse.
3. peatükk
Kulude abikõlblikkus ja toetuse summa
Paragrahviga 8 kehtestatakse kulude abikõlblikkuse reeglid.
Lõike 1 kohaselt on kulu abikõlblik, kui ta on tegevuste elluviimiseks vajalik ja põhjendatud,
tekib abikõlblikkuse perioodil, tasutakse toetuse saaja poolt ning on kooskõlas õigusaktidega.
Tegemist on kulu abikõlblikuks lugemise üldpõhimõttega. Kulu peab olema toetuse saaja
makstud. Kulu peab olema tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil, kuid ei pea olema
tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil. Majandustehinguid (näiteks kaupade ja teenuste
saamine) tuleb kajastada projekti abikõlblikkuse perioodil sõltumata sellest, millal toimub
arveldamine.
Lõikes 2 kirjeldatakse, milliste tunnuste esinemisel loetakse kulu põhjendatuks. Kulu on
põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste
saavutamiseks ning tekib toetatavate tegevuste käigus. See avaldub läbi põhjendatuse nõude
ehk peab olema tuvastatav põhjuslik seos, millest saab järeldada, et nimetatud kulu on
tekkinud asjakohaste toetatavate tegevuste käigus.
Lõigetega 3 ja 4 kehtestatakse abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude loend.
Paragrahviga 9 kehtestatakse toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood.
Lõike 1 kohaselt on abikõlblikkuse periood taotleja poolt taotluses määratud ajavahemik,
millal tegevused algavad ja lõpevad ning vajalikud kulud tekivad. Projekti elluviimise
perioodi kavandamisel peab taotleja lähtuma eelnõus projekti abikõlblikkuse perioodi kohta
sätestatud tingimustest, millest lähtuvalt tuleb taotlusesse märkida projekti algus- ja
lõppkuupäev.
Lõike 2 kohaselt ei saa projekti abikõlblikkuse periood, sealhulgas kulude tegemine, alata
varem kui taotlusvooru toimumise kalendriaasta 1. jaanuarist või taotluses märgitud
hilisemast kuupäevast. Abikõlblikkuse periood lõpeb taotluses märgitud kuupäeval, kuid mitte
hiljem kui taotlusvooru toimumise kalendriaasta 31. detsembril. Kui taotleja alustab projekti
elluviimist enne, kui toetuse andja on teinud taotluse kohta otsuse, peab ta arvestama riskiga,
et toetuse andja jätab taotluse rahuldamata ja taotleja peab projekti elluviimisega seotud ja
juba tehtud kulud täies mahus ise hüvitama.
Lõike 3 kohaselt loeb toetuse andja projekti lõppenuks pärast aruande kinnitamist. Toetuse
saajat teavitatakse sellest e-kirja teel.
Lõike 4 kohaselt on ette nähtud võimalus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada. Toetuse
saaja saab projekti elluviimise käigus taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist
tingimusel, et projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud, erakordsed ja/või
ettenägematud asjaolud. Projektiperioodi muutmise algatab reeglina toetuse saaja, esitades
selleks abikõlblikkuse perioodi jooksul vastavasisulise avalduse, milles on muuhulgas välja
toodud ka perioodi muutmise põhjendused. Abikõlblikkuse perioodi võib muuta kuni projekti
abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte tagantjärele pärast projekti tegevuste lõppemist.
Lõigetega 5–7 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse esitamise,
rahuldamise või mitterahuldamise täpsustatud kord.
Paragrahviga 10 kehtestatakse toetuse summa ülempiir.
Taotletava toetuse maksimaalne summa sõltub tegevuste sisust. Maksimaalne lubatud toetuse
summa on 4000 eurot taotluse kohta.
4. peatükk
Taotluse menetlemine
Paragrahviga 11 kehtestatakse taotluse menetlemise kord.
Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse andja menetleb taotlust kuni 60 tööpäeva taotlusvooru
sulgemisest arvates. Haldusmenetluse seaduse § 41 järgi tuleb haldusorganil juhul, kui tal ei
ole võimalik haldusakti anda või toimingut sooritada ettenähtud aja jooksul, teha viivituseta
teatavaks tõenäoline aeg ning näidata tähtajast mittekinnipidamise põhjus.
Lõike 2 kohaselt jäetakse taotlus haldusorgani poolt läbi vaatamata, kui seda ei ole tähtajaks
esitatud.
Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja taotluse esitamise tähtaja ennistada. Tähtaega võib
ennistada toetuse andja omal initsiatiivil või taotleja taotlusel. Mõlemal juhul peab
ennistamiseks olema mõjuv põhjus.
Lõigete 4-6 kohaselt võib toetuse andja juhul, kui taotluse läbi vaatamise käigus selgub, et
taotlus ei ole piisavalt selge ja/või selles esinevad puudused, küsida taotlejalt selgitusi ja
lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta või nõuda taotluse täiendamist või muutmist.
Taotlejale edastatakse vastavasisuline teade, milles on kirjeldatud asjaolud, mis vajavad
täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet, ning märgitud tähtaeg puuduste
kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni kümme
tööpäeva, mil peatub eelnõu § 11 lõikes 1 toodud taotluse menetlemise aeg. Kui puudus
kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.
Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole eelnõu §
11 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud või kui puuduste kõrvaldamise
raames esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõuet täidetuks. Teave taotluse läbi
vaatamata jätmise kohta edastatakse taotlejale kümne tööpäeva jooksul tähtaja saabumisest
arvates.
Lõike 7 kohaselt on toetuse andjal õigus teha taotlejale ettepanek muuta projekti eelarvet ja
tegevusi nii, et toetuse summa ei suurene ja projekti eesmärgid ei muutu.
Lõike 8 kohaselt saab toetuse andja tunnistada taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks ainult
juhul, kui on täidetud kõik eelnõu §-des 4 ja 5 sätestatud nõuded.
Paragrahvis 12 reguleeritakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste sisulist hindamist.
Lõike 1 kohaselt hindab taotluseid toetuse andja moodustatud komisjon. Komisjoni kuuluvad
programmi nõukogu esindajad, toetuse andja esindaja ja valdkonna ekspert/eksperdid.
Lõikega 2 kehtestatakse kriteeriumid, mille alusel taotluseid hinnatakse. Kriteeriumite selge
lahtimõtestamine, sealhulgas asjaolude kirjeldus, on oluline selleks, et taotlejale oleks
arusaadav, mille järgi taotlusi hinnatakse. Samuti on läbipaistvad ja selgelt kirjeldatud
kriteeriumid taotlejale abiks taotluse koostamisel ning projekti tegevuste ja tulemuste
kirjeldamisel. Ühtlasi on selgelt kirjapandud asjaolud juhendiks taotluste hindajatele ja otsuse
tegijatele.
Punkti 1 kohaselt hinnatakse projekti vastavust taotlusvooru eesmärkidele. Komisjon kaalub,
kas projekt vastab programmi ja taotlusvooru eesmärkidele. Hinnang antakse taotluses
kirjeldatud tegevuste ja projekti eesmärkide alusel. Komisjon hindab sealjuures ka taotletavate
tulemuste saavutamise realistlikkust.
Punkti 2 kohaselt hinnatakse planeeritavate kulutuste põhjendatust, selgitust ja vastavust
eesmärkidele. Kulud peavad olema põhjendatud ja lahti kirjutatud nii taotlusvormi eelarves
kui ka sisus. Eelarvet kaalub komisjon puhtalt projekti eesmärkide kontekstis, aga ka
võrreldes seda teiste taotlustega. Eelarve realistlikkust hinnatakse nii piisavuse kui ka liiasuse
kriteeriumi alusel.
Punkti 3 kohaselt hinnatakse projektide mõju väliseesti kogukonna jätkusuutlikkusele.
Hindamisel võrreldakse projekti tegevusi ja taotletavaid tulemusi komisjoni liikmete
tunnetuslike mõõdikutega.
Punkti 4 kohaselt hinnatakse tegevuste mõju eesti kultuuri edendamisele väliseesti kogukonna
asukohariigis eelnõu § 2 lõikes 3 sätestatud mõõdikute põhjal.
Lõike 3 kohaselt peavad hindamiskomisjoni liikmed kooskõlas korruptsioonivastase seaduse
ja haldusmenetluse seadusega kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust. Erapooletuse nõue
rakendub kõikidele hindajatele. Seotuse olemasolul tuleb hindajal end taandada
haldusmenetluse seaduse § 10 korras. Taandamise korral tehakse vastav märge
hindamiskomisjoni protokolli. Erapooletuse ja sõltumatuse kinnitamine hinnatavatest
taotlustest ei tähenda tingimata kirjalikku kinnitamist.
Lõikega 4 nähakse ette, kellele teeb komisjon ettepaneku otsuse tegemiseks.
Paragrahvis 13 nähakse ette taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord
ning üldised alused.
Lõikes 1 sätestatakse, kes teeb taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse.
Lõike 2 kohaselt rahuldatakse taotlus juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad eelnõus nimetatud
nõuetele ning taotlus kuulub komisjoni hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.
Lõike 3 kohaselt võib taotluse rahuldada osaliselt. Osaline rahuldamine tähendab, et mõnda
algse taotluse põhiesemeks olevat asjaolu, näiteks toetuse summat, projekti tegevusi ja
tulemusi, ei toetata algses taotluses nimetatud ulatuses või kujul. Osaline taotluse rahuldamise
otsus tehakse taotlejaga eelnevalt kooskõlastatult ning selles fikseeritakse, millises ulatuses
taotlus rahuldatakse.
Muutmisettepanek on põhjendatud näiteks juhul, kui projekti tegevused pole taotletavas
mahus sobivad, vajalikud või piisavad ning kui taotluses nimetatud asjaolu muutmise
tulemusel on projekti mõju meetme või selle tegevuse tulemusse põhjendatum.
Muutmisettepanek võib olla ajendatud ka asjaolust, et taotluste rahuldamiseks kavandatud
eelarve ei võimalda taotletud toetuse summat täielikult katta. Sellisel juhul pakutakse
taotlejale võimalust kaaluda, kas ta on nõus viima projekti ellu ka väiksema toetussummaga
või vajadusel projekti muutma. Muudatusettepaneku tegemisel on toetuse andjal kohustus
taotleja ära kuulata. Juhul kui taotleja on nõus projekti muutma, tuleb toetuse andjal
veenduda, et muudetud taotlus vastab nõuetele ja kriteeriumidele. Selleks võib olla vajalik
veel kord kontrollida taotluse nõuetele vastavust ning muudetud mahus projekti. Kui taotleja
ei ole nõus projekti muutma ehk kokkulepet ei saavutata, jäetakse taotlus rahuldamata.
Lõike 4 kohaselt võib taotluse rahuldada ka kõrvaltingimusega. Juhul kui mõni nõue ei ole
taotluse menetlemise ajal täidetud ja selle mittetäidetus ei takista taotluse menetlemist ning
kui on tõenäoline, et see nõue on mõistliku aja jooksul ja igal juhul enne projekti lõpetamist
täidetav, võib taotluse rahuldada kõrvaltingimusega. Kõrvaltingimuse seadmisel näeb toetuse
andja ette, mida toetuse saaja peab tegema või milline asjaolu peab olema tõendatud ja millise
aja jooksul. Nõuetekohase kõrvaltingimuse saabumisel lisatakse sellekohane teave taotluse
rahuldamise otsuse juurde.
Kui taotluse rahuldamise otsus on tingimuslik, menetletakse taotlust tavalises korras. Erisus
on vaid selles, et toetust ei või välja maksta enne kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.
Lõike 5 kohaselt ei teki toetuse saajal taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal
õigust toetuse maksele. Makse saab teha siis, kui toetuse saaja on esitanud toetuse andjale
teabe tingimuse saabumise või täitmise kohta. Toetuse saaja ei pea vastavasisulist teavet
esitama juhul, kui toetuse andja saab selle ise tuvastada.
Lõike 6 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja ja/või taotlus ei vasta
kas või ühele eelnõus sätestatud nõudele, kui taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või
ähvardusega või muul õigusvastasel viisil, taotleja ei võimalda teha taotluse nõuetele
vastavuse kontrolli, taotlus ei kuulu hindamistulemuse põhjal rahuldamisele, taotlusvooru
eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada või taotleja ei ole nõus taotluse osalise
rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste
muutmise kohta.
Lõike 7 kohaselt võib toetuse andja jätta taotluse rahuldamata ka siis, kui taotluses esitatud ja
taotluse menetlemisel kogutud teavet tervikuna hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on
saavutatavad ilma toetuseta. Näiteks võib menetlemise käigus kogutud lisateabe põhjal
selguda, et taotlejal on võimalik projekt ellu viia ja samad eesmärgid saavutada alternatiivsete
rahaliste vahenditega või oleks taotleja teostanud projekti ka ilma toetuseta.
Lõike 8 kohaselt saadetakse taotlejale tema kohta tehtud otsus e-kirja teel.
Paragrahviga 14 sätestatakse taotleja/toetuse saaja ärakuulamisega seotud regulatsioon.
Taotlejale antakse haldusmenetluse seaduse § 40 tähenduses ärakuulamisõigus.
Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et vastaval isikul oleks võimalik enda arvamust
asjassepuutuvas küsimuses piisavalt selgitada ja vajadusel võtta seisukoht dokumentide
suhtes, mille haldusorgan on tema asja menetlemisel esitanud.
Lõigetega 1-3 nimetatakse, millisel juhul tuleb, arvestades eelnõu kohaseid
menetlustermineid, enne otsuse tegemist anda taotlejale ja toetuse saajale võimalus esitada
selgitused otsuse põhimotiividele ja põhjendustele. Ära ei kuulata, kui haldusmenetluse
seaduse § 40 lõike 3 punkti 4 kohaselt tehakse otsus toetuse saaja või taotleja kasuks ja ka
näiteks juhul kui taotlusvooru taotluse esitanud taotlejate arv on suurem kui 50. Lõike 1
punktis 2 korratakse üle sisuliselt haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 3 punkt 2, mille
kohaselt võib menetlusosalise jätta ära kuulamata, kui andmetest, mida menetlusosaline on
taotluses või seletuses esitanud, ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete
saamiseks. Nimelt, kui taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb vaid taotlusel ja selle
menetlemisel puuduste kõrvaldamise raames esitatud andmetel, siis sellise korra läbi saab
öelda, et taotleja on ära kuulatud.
Paragrahviga 15 sätestatakse vaide esitamise õigus. Vaideid lahendatakse tuginedes
haldusmenetluse seadusele.
5. peatükk
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
Paragrahviga 16 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmisega seonduvad tingimused.
Lõikes 1 sätestatakse, millistel tingimustel saab taotluse rahuldamise otsust muuta ja kelle
algatusel.
Toetuse andja peab iga teavet hindama, sest olenemata toetuse saaja taotluse sõnastusest võib
teave olla käsitletav sisuliselt taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse või teatena. Kui
sisuliselt on tegemist olukorraga, kus otsust peaks muutma otsusega, tuleb toetuse andjal
otsustada, kas seda teha või mitte. Muutmine toimub reeglina toetuse saaja algatusel, näiteks
juhul kui toetuse saaja peab möödapääsmatuks muuta projekti (toetatavat tegevust või selle
ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus). Muutmise võimaldamine on
sobiv ja vajalik, sest toetuse taotlemisel ei pruugita kõiki tulemuse saavutamiseks
vajaminevaid tegevusi või tegevuste ulatust ette näha. Seega ei ole põhjendatud nõuda algsest
kavandatud tegevusplaanist detailselt ja jäigalt kinnihoidmist. Muutuda ei tohi projekti
eesmärk ja projekti tegevustega saavutatav tulemus. Kui tahetakse muuta projekti algset
eesmärki ja tulemust, on tegemist sisuliselt uue projektiga.
Lõike 2 kohaselt saab taotluse rahuldamise otsust muuta, kuni see ei ole kehtivust kaotanud.
Haldusakt kehtib kuni haldusaktiga antud õiguse või kohustuse lõpliku realiseerimiseni.
Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid
mitte pärast projekti tegevuste lõppemist.
Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui
muutunud asjaolude tõttu ei ole projekt kooskõlas eelnõus sätestatud tingimustega, soovitud
muudatuse korral on oodatavate tulemuste saavutamine kaheldav või projekti tegevuste
lõpetamine projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul ei ole tõenäoline. Sellisel juhul toetuse
saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole
toetuse kasutamist ette nähtud tingimustel võimalik jätkata ning taotluse rahuldamise otsus
tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks.
Lõige 4 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse läbivaatamise tähtaja ja
taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse jõustumise ajavahemiku. Toetuse saaja peab
viivitamatult teavitama toetuse andjat projekti muudatustest nende ilmnemisel kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse võib
jõustada varasema kuupäevaga kui toetuse andja vastava otsuse tegemise kuupäev, juhul kui
see aitab kaasa projekti tegevuskava katkematule elluviimisele ja tulemuste saavutamisele.
Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse jõustumise kuupäev ei saa olla varasem kui
selle muutmise avalduse toetuse andjale esitamise kuupäev.
Paragrahviga 17 kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused.
Lõikes 1 viidatakse, millistel juhtudel taotluse rahuldamise otsus osaliselt või täielikult
kehtetuks tunnistatakse. Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt
kehtetuks, kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks
osaliselt rahuldatud, taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või
mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata, kõrvaltingimusega taotluse
rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või ei suudeta seda täita, toetuse saaja
avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse kasutamist ei ole ette
nähtud tingimustel võimalik jätkata ning toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest
loobumise kohta. Samuti tunnistatakse kogu taotluse rahuldamise otsus kehtetuks, kui see
tühistatakse toetuse tagasinõudmise otsusega.
Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel peab järgima proportsionaalsuse ja
ärakuulamise nõudeid, kuid arvestusega, et taotluse rahuldamise otsus ei tohiks jääda kehtima
selliselt, et see oleks vastuolus eelnõus sätestatuga. Tahtlikult valeandmete esitamise
avastamisel tolerants puudub, mis tähendab, et sellise asjaolu avastamisel tuleb taotluse
rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada.
Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja eelnõu § 20 kohase toetuse
tagasinõudmise otsuse tegemise vahe seisneb selles, et kehtetuks tunnistatakse see siis, kui
taotlust ei oleks pidanud rahuldama või pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist ilmneb
asjaolu, mille tulemusel ei ole projekti võimalik või vajalik esialgu kavandatud mahus või
viisil ellu viia, sealhulgas kui toetuse saaja ei taha enam projektile toetust. Kehtetuks
tunnistamisega ei ole tegemist siis, kui toetuse kasutamise tingimuste, nõuete või kohustuste
rikkumise tõttu tehakse toetuse tagasinõudmise otsus. Siiski on nendel otsustel ühine tagajärg
– saadavat toetust vähendatakse kuni nullini. Kui on selge, et toetust ei kasutata ära algses
taotluse rahuldamise otsuses nimetatud mahus, vormistatakse pigem otsuse muutmise otsus,
kuid võib vormistada ka osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse. Kui esialgu määratud toetus
jääb kasutamata, tuleks määratud toetuse summat selle võrra vähendada juba projekti
elluviimise ajal. Nii saab ühes projektis kasutamata jääva toetuse määrata näiteks teisele
projektile.
Lõige 2 sätestab, et taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise tõttu tuleb õigusliku
aluseta saadud toetus toetuse saajal toetuse andjale tagastada.
6. peatükk
Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine
Paragrahviga 18 sätestatakse toetuse maksmise tingimused.
Lõike 1 kohaselt makstakse toetuse saajale toetus ettemaksena eelnõus ja taotluse rahuldamise
otsuses sätestatud tingimuste järgi 14 kalendripäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse
tegemisest. Kui taotluse rahuldamise otsus jõustub hilisemal kuupäeval kui otsus on tehtud,
siis makstakse toetus välja 14 kalendripäeva jooksul peale otsuse jõustumist.
Lõikega 2 piiratakse toetuse andjal kohustuse võtmist, kui taotluse rahuldamise otsus tehakse
kõrvaltingimusega. Toetus makstakse välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.
Paragrahviga 19 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruande esitamise põhimõtted.
Lõikes 1 sätestatakse toetuse saajale aruande esitamise kohustus. Aruanne tuleb toetuse
saajale esitada 20 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi. Aruanne
esitatakse elektrooniliselt toetuse andja poolt kehtestatud vormil, mis on avaldatud
Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel www.integratsioon.ee.
Lõikes 2 sätestatakse toetuse andjale aruande menetlustähtaeg.
Lõikega 3 antakse toetuse saajale võimalus aruande esitamise tähtaega põhjendatud juhtudel
avalduse alusel pikendada.
Lõikes 4 sätestatakse, et toetuse andja võib juhul, kui aruande läbi vaatamise käigus selgub, et
aruandes esinevad puudused, küsida toetuse saajalt selgitusi ja lisadokumente aruandes
esitatud andmete kohta või nõuda aruande täiendamist ehk puuduste kõrvaldamist. Puuduste
kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni 14 kalendripäeva, mil peatub
eelnõu § 19 lõikes 2 toodud aruande menetlemise aeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse
puudusega seotud nõue täidetuks.
Lõikes 5 sätestatakse aruande kinnitamise tingimused. Projekt loetakse lõppenuks, kui toetuse
andja on kinnitanud aruande. Vastavasisuline teave saadetakse toetuse saajale e-kirja teel.
7. peatükk
Toetuse tagasinõudmine
Paragrahviga 20 reguleeritakse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse tegemist ja
toetuse tagasimaksmist nimetatud otsuse alusel. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse
eraldamise tingimustega, sealhulgas kohustusega maksta toetus tagasi, kui toetust on saadud
mitteabikõlbliku kulu katteks või muul toetuse tagasinõudmise aluse esinemisel. Toetuse
tagasinõudmise otsuse puhul on tegemist haldusmenetluse seaduse tähenduses haldusaktiga.
Lõikes 1 sätestatakse, millal tehakse otsus toetuse tagasinõudmise kohta.
Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks siis, kui hüvitamiseks esitatud kulu osutub
mitteabikõlblikuks. Näiteks sama kulusumma on hüvitamise aluseks juba olnud, kulu liik ei
ole abikõlblik, kulu liik on abikõlblik, kuid see ei ole seotud toetatava tegevusega. Kulu võib
lugeda mitteabikõlblikuks puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmiseta, kui on
ilmselge, et puudusi kõrvaldada ei saa.
Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks ka siis, kui selgub, et toetust on välja
makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks. Sellisel juhul kaalutlusõigus, kas teha toetuse
tagasinõudmise otsus või mitte, puudub. Kaalutlusõigus puudub ka juhul, kui toetuse andmine
ei ole kooskõlas vähese tähtsusega abi andmise regulatsiooniga.
Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse kaalutlusõiguse alusel, kui toetuse saaja on rikkunud
toetuse saaja kohustust või jätnud täitmata nõude, mis on mõjutanud või võib mõjutada
kulude abikõlblikkust. Siin peetakse silmas olukorda, kus toetuse saaja ei järgi menetluskorda
või ei täida kohustust või nõuet ning täitmata jätmisega kaasnevat kahjusummat ei ole
võimalik üheselt võlaõigusseaduse tähenduses tuvastada. Näiteks on kahjustatud rahaliste
vahendite säästliku kasutamise põhimõtet.
Kui toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, ei tekita see fakt
üksi veel iseenesest alust teha otsus toetus tagasi nõuda, kuid on toetuse andjale ajendiks, et
hinnata, kas toetatav tegevus jääb sealjuures pooleli või toetatava tegevuse sihipärane
kasutamine katkeb kohustuslikul ajaperioodil.
Lõike 2 kohaselt ei tehta toetuse tagasinõudmise otsust, kui puudus kõrvaldatakse või
kohustus või nõue täidetakse või kui toetuse saaja ise avastas ja teatas toetuse andjale, et talle
on hüvitatud mitteabikõlblik kulu ning tagastas selle toetuse andjale ehk täidetud on kõik
toetuse vabatahtliku tagastamise tingimused.
Lõike 3 kohaselt võib toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise otsustamiseks ja
vormistamiseks jätta kolme aasta pikkuse varuaja ehk toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha
kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest.
Lõike 4 kohaselt tuleb toetus tagastada toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise
päevast arvestades 30 kalendripäeva jooksul. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt
hakkab haldusmenetluse seaduse § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle teatavaks tegemisest
või kättetoimetamisest koostoimes haldusmenetluse seaduse § 62 lõike 2 punktiga 2, mille
kohaselt tuleb haldusakt teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem
haldusakt tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse.
Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma toetuse tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja
tähtajaks. Kui toetuse tagasinõudmise otsuse sisuks on kogu toetus tühistada, tuleb toetuse
tagasinõudmise otsus tunnistada kehtetuks. Seda ka seetõttu, et kui määratud toetust toetuse
tagasinõudmise otsuse tõttu saada ei ole, lõpevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks
tunnistamisel ka toetuse saaja muud kohustused, näiteks viia toetatavad tegevused lõpuni.
Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid
selgitada ehk ta eelnõu § 14 kohaselt ära kuulata. Sellega tagatakse, et toetuse saaja on tema
suhtes käimas olevast menetlusest teadlik ning ta on saanud otsustamisel teada olevaid
asjaolusid selgitada ja toetuse andja on saanud neid otsuse tegemisel arvesse võtta.
Lõike 5 kohaselt, kui toetuse andjal ei ole võimalik rikkumise rahalise mõju suurust hinnata,
võib ta kaalutlusõigusele tuginedes vähendada toetust protsentuaalselt rikkumise raskusega.
Lõigetega 6 ja 7 sätestatakse, et põhjendatud juhul võib toetuse saaja taotleda toetuse
tagasimaksmise ajatamist, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral
makseraskustesse. Toetuse saaja võib taotleda tagasinõude ajatamist kümne tööpäeva jooksul
toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates. Ajatamise taotluses tuleb esitada
ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud ajatamise kava.
Lõigete 8 ja 9 kohaselt on toetuse andjal ajatamise taotluse menetluseks ette nähtud kümme
tööpäeva, kuid põhjendatud juhul võib ajatamise taotluse menetlust pikendada mõistliku aja
võrra, teavitades sellest toetuse saajat. Tagasimaksmise perioodi määrab toetuse andja.
Lõike 10 kohaselt võib toetuse andja ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise
otsuse teha ka koos toetuse tagasinõudmise otsusega ning otsusest teavitatakse toetuse saajat
e-kirja teel või tähtkirjana posti teel.
Lõike 11 kohaselt on toetuse andjal õigus tühistada toetuse osadena tagasimaksmise
võimaldamise otsus ehk ajatamisotsus, kui toetuse saaja ei pea kinni tagasimaksmise
ajakavast. Toetuse saaja peab toetuse tagastama 30 kalendripäeva jooksul ajatamisotsuse
kehtetuks tunnistamisest.
Lõike 12 kohaselt, kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi ei maksta, võib toetuse andja
nõuda üleantud rahalisi vahendeid tagasi haldusmenetluse seaduse § 69 lõike 1 ja
võlaõigusseaduse § 1028 alusel (alusetu rikastumise sätete alusel). See tähendab, et toetuse
tagasinõudmise otsus on täidetav üksnes tsiviilkohtu kaudu. Kui toetuse saaja on välisriigis
asukohamaa reeglite kohaselt registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, kohaldatakse toetuse
tagasinõudmisele Eesti õigust ja vaidlused lahendatakse Eesti kohtus.
8. peatükk
Toetuse saaja ning toetuse andja õigused ja kohustused
Paragrahviga 21 kehtestatakse toetuse saaja kohustused, mis rakenduvad alates taotluse
rahuldamise otsuse jõustumisest.
Toetuse saaja peab tagama eelnõus sätestatud kohustuste täitmise ja eduka elluviimise taotluse
rahuldamise otsuses ja eelnõus fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt. Toetuse saaja
kohustuste tagamine tähendab seda, et kohustus peab olema täidetud tema enda poolt.
Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja viima projekti ellu heaks kiidetud taotluse kohaselt ehk
seal nimetatud eesmärkidel kavandatud tegevuste abil ning saavutama tema enda kavandatud
tulemused. Projekti eesmärgid ja tulemused ning nende saavutamiseks kavandatavad
tegevused peavad olema kooskõlas eelnõus määratletud võimalustega.
Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal kohustus, mis hõlmab üldist korrektsust teabe ja aruannete
esitamisel, sealhulgas ette nähtud vorminõuete järgimist, arusaadavate selgituste andmist,
õigete andmete ja nõutud dokumentide tähtaegset esitamist.
Punkti 3 kohaselt on toetuse saajal kohustus säilitada kulu abikõlblikkust tõendavad
dokumendid ja muud tõendid seitse aastat alates aruande kinnitamisest toetuse andja poolt.
Punkti 4 kohaselt peab toetuse saaja tagama, et lähtutakse usaldusväärse finantsjuhtimise
põhimõttest, mida tuleb rakendada ka projekti elluviimisega seotud finantsandmete
kajastamisel. Projekti finantsandmed, st projektiga seotud kulud ja nende maksumus ning
tulud peavad olema üheselt eristatavad, sealjuures see, millised neist on käsitletavad
abikõlblikena. Nimetatud kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse tagasinõudmise otsuse,
kuna võib tekkida kahtlus, et kogu projektiga seotud finantsteave ei ole tuvastatav ehk ei ole
usaldusväärne.
Punktide 5 kohaselt peab toetuse saaja aitama kaasa toetuse andja kontrollitegevusele, sest
eelkõige on toetuse saaja kohustatud tõendama kulude abikõlblikkust ning esitatud teabe
õigsust või paikapidavust, sealhulgas peab toetuse saaja esitama asjakohased raamatupidamis-
ja pangadokumendid, lepingud ja juhtimisotsused, et veenda toetuse andjat, et tegemist ei ole
pettuse ega topeltfinantseerimisega ning täiendavat tuluallikat ei ole tekkinud. Nimetatud
kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse vähendamise ja toetuse tagasinõudmise eelkõige
seetõttu, et kulu abikõlblikkuses või kohustuste täitmises ei saa veenduda.
Punkti 6 kohaselt peab toetuse saaja teavitama viivitamata kirjalikult toetuse andjat taotluses
esitatud või projekti elluviimisega seotud andmete muutumisest. Toetuse andja hindab saadud
teabe alusel, kas projekti rakendamistingimused või toetuse andmise eeldused on endised või
vajab taotluse rahuldamise otsus muutmist. Toetuse saaja peab taotlema nõusolekut toetuse
kasutamise tingimuste, sealhulgas projekti tegevuste, tulemuste, eelarve ja tähtaegade
muutmiseks, kui muudatus eeldab taotluse rahuldamise otsuse muutmist.
Punktide 7 ja 8 kohaselt peab toetuse saaja tagastama koos aruandega toetuse kasutamata
jäägi ja toetuse tagasinõudmise otsuse kohase toetuse.
Punkti 9 kohaselt peab toetuse saaja eksponeerima toetuse andja ja Kultuuriministeeriumi
logo (võimalusel ka viidet Rahvuskaaslaste programmile 2014–2020) kõigil toetuse abil
korraldatud sündmustel, sealhulgas nende reklaamides ja trükistel.
Paragrahviga 22 kehtestatakse toetuse saaja õigused.
Punkti 1 kohaselt on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on
seotud toetuse kasutamist puudutavates õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja
kohustustega. Toetuse saaja võib pöörduda toetuse andja poole saamaks juhiseid projekti
nõuetekohaseks elluviimiseks, sealhulgas eelhinnangut projektis kavandatavatele
muudatustele, selgitusi kulude abikõlblikkuse ja muude eelnõus sätestatud tingimuste kohta
jms.
Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal õigus esitada eelnõu § 14 kohaselt oma seisukohad.
Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et puudutatud isikul oleks võimalik oma
arvamust asjassepuutuvas küsimuses piisavalt selgitada ja vajadusel võtta seisukoht
haldusorgani poolt tema asja menetlemisel esitatud dokumentide suhtes.
Punkti 3 kohaselt on toetuse saajal õigus tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva
või sellega lahutamatult seotud teabega. Üle korratakse toetuse saaja õigus tutvuda
dokumendis tema kohta käiva teabega, saada väljavõtteid, kui dokument sisaldab andmeid,
millele juurdepääs on piiratud. Avalikustamisele ei kuulu teave, mis võimaldab seostada,
millise hinnangu andis toetuse andja konkreetne ametnik või töötaja või kaasatud hindaja.
Hindaja kaitse on oluline, et tagada julgelt antud hinnang ning selleks et seda ei oleks
võimalik seostada konkreetse hindajaga ja viia minimaalseks hindamisjärgne hinnangute
andmine hindajale endale.
Punktis 4 rõhutatakse üle toetuse saaja õigus toetusest igal ajal loobuda ja toetus tagastada.
Punktidega 5 ja 6 sätestatakse toetuse saaja õigus muuta teatud ulatuses ilma toetuse andjalt
nõusolekut küsimata eelarves toodud kuluridasid ning, kui muudatus on lubatust suuremas
mahus, õigus taotleda muutmiseks toetuse andja nõusolekut.
Paragrahviga 23 kehtestatakse toetuse andja kohustused.
Toetuse andja peamine ülesanne on valida rahastamiseks sobilikud projektid, sealhulgas
menetleda taotlused ning maksta rahuldatud taotluse alusel toetust, kontrollida kulude
abikõlblikkust ja teha vajadusel toetuse tagasinõudmise otsus.
Punktiga 1 kehtestatakse toetuse andjale kohustus järgida eelnõus sätestatud menetluse ja
otsuste teatavaks tegemise tähtaegu.
Punkti 2 kohaselt on toetuse andjal kohustus säilitada kulu abikõlblikkust tõendavad
dokumendid ja muud tõendid raamatupidamisseaduse sätestatud tähtaegade järgi.
Punktide 3–6 kohaselt on toetuse andjal kohustus teostada projektide elluviimise üle kontrolli,
sealhulgas kontrollida aruandeid ning kehtestada asjakohased juhendmaterjalid, taotlus- ja
aruandevormid ja teha need taotlejale/toetuse saajale kättesaadavaks. Toetuse andja peab, kas
omal või toetuse saaja algatusel, selgitama toetuse andmist ja kasutamist puudutavaid reegleid
ning teavitama toetuse saajat viivitamatult reeglites toimunud muudatustest.
Paragrahviga 24 kehtestatakse toetuse andja õigused.
Punktidega 1–2 sätestatakse toetuse andja õigused kontrollida projekti elluviimist ning nõuda
asjakohaste täiendavate andmete esitamist. Ühtlasi antakse toetuse andjale õigus teha
abikõlblike kulude kontrolli toetuse saaja juures kohapeal. Kohapealse kontrolli käigus saab
tuvastada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas projekti tegevuste toimumist ja
edenemist ehk toetuse andmise aluseks olevate tulemuste saavutamist, projekti kulude ja
tulude kohta eraldi arvepidamise olemasolu ning tehingute kajastamist raamatupidamises.
Kohapealse kontrolli käigus saab kontrollida ka toetuse andjale abikõlblike kulude kohta
esitatud dokumentide vastavust originaalile.
Punkti 3–6 kohaselt on toetuse andjal õigus tunnistada taotluse rahuldamise otsus või selle osa
kehtetuks ning teha toetuse tagasinõudmise otsus (sisuliselt toetuse vähendamise või
tühistamise otsuseid) ning teha teisi eelnõus sätestatud otsuseid.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu alusel ei anta vähese tähtsusega abi ja grupierandiga hõlmatud riigiabi.
4. Eelnõu mõju
Väliseesti kultuuriseltside toetamist on kuni eelnõu jõustumiseni rakendatud Integratsiooni
Sihtasutuse juhataja käskkirjade alusel. Kuna alates 17. juulist 2017 kehtima hakanud
riigieelarve seaduse § 531 näeb ette volitusnormi riigisisese toetusprogrammi tingimuste ja
korra kehtestamiseks ministri määrusega, sätestatakse nimetatud toetuse andmise kord
kultuuriministri määrusega. Tingimused, rakendaja ja sihtrühm jääb määruse vastuvõtmisel
samaks. Samaks jäävad ka toetatavad tegevused.
Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.
5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused
Eelnõu alusel toetuse andmist rahastatakse riigieelarvest ja iga-aastane eelarve kinnitatakse
Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. 2018 kalendriaasta väljamaksete
summa oli 40 000 eurot.
Eelnõu rakendamisega täiendavaid kulusid ei kaasne.
6. Eelnõu rakendamine ja jõustumine
Eelnõu jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemi EIS kaudu
Haridus- ja Teadusministeeriumile, Siseministeeriumile ja Välisministeeriumile.
Välisministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Siseministeerium 25.01.2019 nr 1-12/321-1
Kultuuriministri määruse eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Kultuuriministeerium esitab kooskõlastamiseks kultuuriministri määruse „Väliseesti
kultuuriseltside toetamise tingimused ja kord“ eelnõu.
Palume kooskõlastust seitsme kalendripäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Saar
minister
Lisad: 1. Eelnõu 12 lehel
2. Seletuskiri 14 lehel
Anne-Ly Reimaa 628 2217
[email protected]
Kadri Kilvet 628 2224
[email protected]
Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/
[email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941