Kriminaalmenetluse 12250102475 lõpetamise määrus

LÄÄNE RINGKONNAP R O K U R A T U U R Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 19.08.2013, Pärnu Koostaja ametinimetus ja nimi: prokuröri abi Kaido Tuulemäe Kriminaalasja number: 12250102475 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 385¹, § 381¹ Kahtlustatava nimi: R.P Eeluurimisel kogutud tõendid annavad aluse R.Pd kahtlustada KarS § 385¹ järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises s.o seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest, mis seisneb selles, et R.P olles vastavalt äriregistri andmetel alates 28.10.2011 OÜ XXX juhatuse liige, kes vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-le 35 pidi täitma oma kohustusi juhtorgani liikmelt oodatava hoolega, ei täitnud seaduses sätestatud kohustust esitada pankrotiavaldus, kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 1 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Äriseadustiku § 180 lg 5¹ sätestab, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. 03.06.2010 mõistis Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjon OÜ-lt XXX oma otsusega töövaidlusasjas nr xxxxx AAA kasuks välja 68098,87 krooni. 07.12.2010 mõistis Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjon OÜ-lt XXX oma otsusega töövaidlusasjas nr xxxx BBB kasuks välja 119242 krooni. 02.11.2010 mõistis Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjon OÜ-lt XXX oma otsusega töövaidlusasjas nr xxxx CCC kasuks välja 18683,62 krooni. 28.12.2010 mõistis Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjon OÜ-lt XXX oma otsusega töövaidlusasjas nr xxxxx DDD kasuks välja 26748,75 krooni. 26.05.2011 mõistis Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjon OÜ-lt XXX oma otsusega töövaidlusasjas nr xxxxx DDD kasuks välja 2749,66 eurot. 26.07.2011 mõistis Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjon OÜ-lt XXX oma otsusega töövaidlusasjas nr xxxx EEE kasuks välja 9663,92 eurot. 21.09.2011 mõistis Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjon OÜ-lt XXX oma otsusega töövaidlusasjas nr xxxx FFF kasuks välja 9576,12 eurot. 06.10.2011 sõlmiti WWW notaribüroos osaühingu osa müügileping, mille alusel FFF müüs DDD OÜ-le OÜ XXX osa, mis moodustas 100% osaühingu kapitalist. Eelnimetatud lepingu punktis 1.4.1 kinnitas DDD esindaja R.P, et on tutvunud OÜ XXX põhikirjaga ning müüja poolt talle esitatud dokumentatsiooniga ning teab tuginedes dokumentatsioonile ja müüja poolt eelnimetatud lepingus esitatud kinnitustele osaühingu majanduslikku olukorda. 21.10.2011 mõistis Töövaidluskomisjoni Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjon OÜ-lt XXX oma otsusega töövaidlusasjas nr xxxx GGG Kasuks välja 7596,20 eurot. 27.03.2012 esitas OÜ XXX pankrotiavalduse Pärnu Maakohtule võlausaldaja DDD ning 25.09.2012 lõpetas Pärnu Maakohus OÜ XXX pankrotimenetluse pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu. Kriminaalmenetlusega on ilmsiks tulnud, et ettevõtte arvelduskontodel ei toimunud peale 29.09.2011 rahalisi liikumisi. Samuti on OÜ XXX arvestanud oma töötajatele tehtud väljamaksetelt tulu- ja sotsiaalmaksu kuni 2011 augustikuuni. OÜ XXX ei ole peale 17.08.2011 teinud väljamakseid oma töötajatele. Eelnevast lähtuvalt on alus kahtlustada, et OÜ XXX muutus püsivalt maksejõuetuks hiljemalt 17.08.2011 ning R.P on rikkunud ÄS § 180 lg-s 5¹ sätestatut, millest tulenevalt oleks R.P pidanud esitama kohtule OÜ XXX pankrotiavalduse mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest. Samuti on alus R.P kahtlustada KarS § 381¹ lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises s.o raamatupidamise kohustuse rikkumises, mis seisneb selles, et R.P varjas OÜ XXX (registrikood nnnn) raamatupidamisdokumente, millega on oluliselt raskendatud ülevaate saamist raamatupidamiskohutuslase varalisest seisundist. KarS § 3811 lg 2 sätestatud süüteokoosseis näeb ette vastutuse raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist ja kui kohus on välja kuulutanud raamatupidamiskohustuslase pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu. Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et 05.10.2011. a on DDDs OÜ juhatuse liikme R.P ning OÜ XXX juhatuse liikme FFF vahel sõlmitud raamatupidamisdokumentide üleandmise- vastuvõtmisakt. Eelnimetatud akti alusel on DDDs OÜ juhatuse liige R.P üle vaadanud ja vastu võtnud OÜ XXX raamatupidamise dokumendid. 06.10.2011 sõlmiti WWW notaribüroos osaühingu osa müügileping, mille alusel FFF müüs DDD OÜ-le OÜ XXX osa, mis moodustas 100 % osaühingu kapitalist. Eelnimetatud lepingu punktis 1.4.1 kinnitas DDD esindaja R.P, et on tutvunud OÜ XXX põhikirjaga ning müüja poolt talle esitatud dokumentatsiooniga ning teab tuginedes dokumentatsioonile ja müüja poolt eelnimetatud lepingus esitatud kinnitustele osaühingu majanduslikku olukorda. 16.04.2012 võeti menetlusse OÜ XXX pankrotiavaldus ning 18.06.2012 määrusega määras kohus ajutiseks pankrotihalduriks HHH. OÜ XXX juhatuse liige R.P ei ole esitanud ajutisele pankrotihaldurile OÜ XXX raamatupidamisdokumente ja muid ettevõtte kohta käivaid andmeid, kuigi ajutine pankrotihaldur on sellekohast soovi R.P’le avaldanud, mistõttu on R.P oluliselt raskendanud ülevaate saamist raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist. Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Tegemist on kaalutlusõiguse kohaldamisega, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas. R.P on toime pannud teise astme kuriteo ja tema süü ei ole suur, kuna ei esine koosseisuväliseid karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Kuriteoga ei ole tekitatud varalist kahju. KarS § 3851 eest ei näe karistusseadustik ette vangistuse alammäära ja näeb karistusena ette esmaselt rahalise karistuse. Sanktsiooni maksimummääraks on kuni üks aasta vangistust. KarS § 381¹ lg 2 karistuse ülemmääraks on kolm aastat vangistust. Käesoleval hetkel on justiitsministeeriumi poolt koostatud karistusseadustiku seaduseelnõu, milles soovitakse dekriminaliseerida KarS § 3851. Eelnõu seletuskirjas põhjendatakse, et Riigikohtu lahendite 3-1-1-85-11 ja 3-1-1-49-11 valguses on 3851 tõendamine nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses muutunud ülimalt keeruliseks. Kujunenud kohtupraktika on ehe näide sellest, et olemuselt ei pea pankrotiavalduse mitteõigeaegne esitamine olema karistatav, niikuinii tekib mitteõigeaegsel pankrotiavalduse esitamisel juhatuse liikme otsevastutus. Seetõttu on täiendav kriminaalvastutus ülemäärane. Seda enam, et maksejõuetuse tekkimise hetke tuvastamine eeldab kriminaalmenetluslikult oluliselt kõrgemat tõendamiskoormist kui pankrotimenetluses. Ülaltoodust lähtudes ei ole R.P süü etteheidetavas süüteos piisavalt suur, õigustamaks tema suhtes kohest kriminaalrepressiooni kohaldamist. Lähtudes eripreventiivsest kaalutlustest puudub vajadus tema suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks ja tema kriminaalkorras karistamiseks. Kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, kuna R.Ple etteheidetava süüteo kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2, 3, 6 ja 7 ja 206 prokuröri abi määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 12250102475 menetlus R.P suhtes. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: A. maksta riigituludesse 350 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole 10220034796011 Ühispangas, viitenumber 2800049780 (selgitus: 19.08.2013 määrus kriminaalasjas nr 12250102475). B. kohustuse täitmise lõpptähtajaks määrata 19.12.2013. 3. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 4. Tõkendi tühistamine: ei kohaldatud. 5. Asitõendid või äravõetud asjad: puudub. 6. Vahistuse andmed: kahtlustatav vahistuses ei viibinud. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata kuriteoteate esitanud isikule so Pärnu Maakohtule. Kaido Tuulemäe Olen kohustustega nõus. Minule on selgitatud kuriteo tunnustega teo olemus ja kriminaalmenetluse lõpetamise alus. Määruse koopia olen kätte saanud. ______________ R.P