Kriminaalmenetluse 11210000064 lõpetamise määrus

LÄÄNE RINGKONNAPROKURATUUR Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 29.07.2013.a, Pärnus Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Elle Keeman Kriminaalasja number: 11210000064 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 291 - § 22 lg 3 Kahtlustatava nimi: U.N Käesolevas kriminaalasjas alustati menetlust selle kohta, et BBB töötades Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseiniku ametikohal, olles seega ametiisikuks KarS § 288 lg 1 järgi, kellel on ametiseisund riigi asutuses ja kellele on tema ametijuhendist tulenevalt pandud võimuesindaja ülesanded, pani toime võimuliialduse. Kriminaalmenetluse käigus tuvastati, et BBB ja U.N olles 27.09.2011.a kella 22:50 paiku graafikujärgses teenistuses ning toimetades AAA kainenema, väänasid AAA transportimiseks tema käeraudades käed sellises ulatuses selja taha, mis tekitas valu. Kuna puudus alus AAA kinnipidamiseks, ei olnud õiguspärane ka tema suhtes sunni kasutamine. Lähtudes eeltoodust, esitati U.Nile kahtlustus KarS § 291 - § 22 lg 3 järgi, mis on teise astme kuritegu, mille eest on ette nähtud rahaline karistus või ühe kuni viieaastane vangistus. Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on toime pannud kuriteo ning sellest lähtuvalt otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata. Lõpetades menetluse just viimasest lähtuvalt KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et kahtlustatava käitumises on olemas süüteo tunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, lihtsalt selle väljendamiseks ning kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend. Tegemist on kaalutlusõiguse kohaldamisega, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas. KrMS § 202 kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis kirjeldatud elemendi täitmine - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Viimane on reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. Teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust, st väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle. 1 Kohtueelses uurimises on kindlaks tehtud, et BBB pani toime võimuliialduse viiel erineval korral ning ühel juhul neist oli temaga patrullis kaasas piirivalvebüroo Pärnu kordoni piirivalvur U.N. Viimane aitas pärast BBB poolt AAA kinnipidamist kannatanut toimetada Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Pärnu kambrisse, sh hoides koos BBBga isiku käeraudades käsi valu tekitavalt. Eeltoodut arvestades ja hinnates U.Ni teopanust AAA kinnipidamise käigus talle valu põhjustamisel, samuti tuginedes asjaolule, et sanktsiooniks KarS § 291 järgi on ka rahaline karistus, leian, et U.Ni süü ei ole nimetatud kuriteo puhul suur. Kahjunõude väljenduseks kriminaalmenetluses on konkreetse kahjunõude esitamine tsiviilhagi kujul. Süüteoga tekitatud kahju võib olla kas varaline, füüsiline või moraalne. Käesolevas kriminaalasjas on esitatud tsiviilhagi, mille menetlusse võtmise otsustamine toimub kohtus KrMS § 263´1 järgi BBB kohtu alla andmisel. Samuti esinevad kriminaalmenetluse kuluna KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 5 järgi kaitsjale määratud tasu 38.40 eurot ning toimiku koopia tegemise kulu 0.45 eurot. U.N ei ole kriminaalkorras karistatud ning puuduvad kehtivad väärteod, mistõttu on antud kuriteo tehiolusid arvestades isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Samuti arvestades, et käesoleva kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, milles kahtlustatava isiku süü ei ole suur, võib käesoleva kriminaalmenetluse lõpetada avaliku huvi puudumise tõttu, kuna isikule kohustuse panemisega on riik antud juhul piisavalt täitnud karistuslikke volitusi. Samuti ei ole eripreventiivsest vajadusest lähtuvalt menetluse jätkamine vajalik, kuna karistusõiguslik eesmärk on saavutatud. Lähtuvalt eeltoodust ja arvestades, et kriminaalmenetluse jätkamiseks U.Ni suhtes puudub avalik menetlushuvi ja kahtlustatav on nõus täitma talle pandud kohustusi ning juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 11210000064 menetlus U.Ni suhtes. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: maksta riigituludesse Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 viitenumbriga 2800049780 selgitusega käesolevale määrusele 500 eurot ning menetluskulu 38.85 eurot tähtajaga 10.09.2013.a. 3. Tõkendit kohaldatud ei ole. 4. Asitõendid jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 206 lg 2 kohaselt anda käesoleva määruse koopia kahtlustatavale ning saata tema kaitsjale ning kannatanule AAAle. Elle Keeman Minule on selgitatud kuriteo tunnustega teo olemus ja kriminaalmenetluse lõpetamise alus. Olen määruse kätte saanud, olen kohustusega nõus ja kohustun selle täitma hiljemalt 10.09.2013.a. ___________________ / nimi ja allkiri/ 2 3