Arvamus

Teie 18.12.2019 nr Justiitsministeerium [email protected] Meie 27.01.2020 nr 10-3/187 Arvamus kohtute seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu osas Eelnõus kavandatu kohaselt antakse kohtute seaduse muutmisega ringkonnakohtute esimeestele õigus kaasata ühise otsusega ajutiselt maa- või halduskohtu koosseisu teise sama astme kohtu kohtunikke juhul, kui see on vajalik õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks. Paralleelselt kohtunike kaasamisega nähakse eelnõuga kohtunikele ette õigus arutada kohtu esimeeste nõusolekul vabatahtlikus korras asju ka teiste sama ja madalama astme kohtute juures. Kohtute seaduse muutmist puudutavalt antakse eelnõuga lisaks ka Riigikohtu üldkogule õigus kohtuniku nõusolekul ning kohtu esimehe ettepanekul erandjuhul säilitada või taastada sellise kohtuniku õigusemõistmise volitused, kes on omal soovil või vanuse tõttu ametist vabastatud, kui see on vajalik kohtus korrakohase õigusemõistmise tagamiseks. Eelnõuga kavandatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatusega viiakse kõigi registriasjade määruskaebuste lahendamine Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtu erialluvusse. Tallinna Ringkonnakohus üldiselt toetab eelnõus toodud muudatusettepanekuid. Kuivõrd kavandatav menetluslähetus saab toimuma üksnes kohtuniku nõusolekul, s.o vabatahtlikult, siis vastuväiteid menetluslähetuse regulatsioonile ringkonnakohtul ei ole. Samuti toetame registriasjades esitatud määruskaebuste viimist Tartu Ringkonnakohtu erialluvusse, mis on alalise iseloomuga lahendus ülekoormatud kohtute töökoormuse leevendamiseks. Vastuväiteid ei ole ka regulatsioonile, mis võimaldab teatud juhtudel säilitada või taastada pensioneeruva või pensioneerunud kohtuniku õigusemõistmise volitused. Kohtuniku teise kohtu koosseisu kohustuslikus korras kaasamise osas märgime, et see normistik peaks kohalduma vaid erandolukordades ning üksnes juhul, kui teised abinõud ülekoormatud kohtu töökoormuse leevendamiseks puuduvad. Näiteks ühes või teises kohtus kohtuasjade arvu olulise kasvu olukorras, kuid mis on siiski ajutise iseloomuga. Kuna eelnõu järgi on tegemist kohtuniku kohustusliku kaasamisega, siis ei ole see meede kohane juhtudel, kui tegemist on kohtu koormuse tõusuga, mis ei ole ajutise iseloomuga. Sel juhul oleks kohasem meede uute kohtunikukohtade loomine ülekoormuse likvideerimiseks. Samuti tuleks selguse huvides täpsemini sätestada, et kaasata saab maakohtu kohtunikke maakohtusse ja halduskohtu kohtunikke teise halduskohtusse. Pärnu mnt 7, 15084 TALLINN. Registrikood 74001943. Telefon 628 2784, faks 628 2790, e-post [email protected] www.kohus.ee Lisaks oleks ringkonnakohtu arvates eelistatum, kui ringkonnakohtu esimeeste asemel teeks otsuse kohtunike teise kohtu koosseisu kaasamise kohta mõni kõrgem kohtuhaldusorgan, nt KHN, kus kõik huvitatud osapooled on koos ning otsus oleks vaieldamatult objektiivne. Kaks ringkonnakohtu esimeest ei tarvitse saavutada alati üksmeelt, mistõttu võib kohtunike kaasamise otsuse tegemiseks vajaliku kokkuleppe saavutamine olla vahel keeruline. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa 2(2)