Kriminaalmenetluse 11940000015 (1) lõpetamise määrus

LÄÄNE RINGKONNAPROKURATUUR Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 23.04.2013 Lääne Ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonnas Haapsalus, Sadama 21 Koostaja ametinimetus ja nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonna Haapsalu ringkonnaprokurör Indrek Kalda Kriminaalasja number: nr 11940000015 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 357 lg 1 Kahtlustatava nimi: A.K A.Ke kahtlustatakse KarS § 357 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb kokkuvõtlikult selles, et, A.K, kes tegutses OÜ W (nnnnnnnn) huvides ja kes vastavalt Äriseadustiku (ÄS) § 187 oli kohustatud juhtima osaühingu igapäevast majandustegevust, sealhulgas tagama OÜ W tegevuse seadustele vastavuse ning vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 täitma oma kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ning olles reaalselt OÜ W juhatuse liige alates 31.03.2008. a kuni käesoleva ajani, olles OÜ W juhatuse liikmena kohustatud taotlema Hanila Vallavalitsuselt ehitusseaduse § 12 lg 2 alusel nõutavat ehitusluba OÜ-le W kuuluval XXX maaüksusel Läänemaal Hanila vallas Pivarootsi külas QQQ hoiualal asuva lambalauda ehitamiseks, mis looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 8 kohaselt tuleb kooskõlastada hoiuala valitsejaga, võimaldas 2011. a, kohtueelse uurimisega täpselt tuvastamata ajal, OÜ W omandis oleval XXX kinnistul lambalauda ehitusloata ehitamise ja rikkus 2605 m2 pinnase kahjustamisega ebaseadusliku ehitustegevuse käigus hoiuala kaitsenõudeid. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 08.04.2005 määrusega nr 69 kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitise määradest, tekitasid A.K ja OÜ W hoiualal pinnase kahjustamisega 2605 m2 suurusel pinnal keskkonnakahju kokku 4168,00 euro ulatuses. Kuna A.K, OÜ W juhatuse liikmena, jättis teadvalt enne ehitustööde alustamist taotlemata ehitusloa, siis ei saanud ka hoiuala valitseja ehitusluba ja kirjalikku nõusolekut kooskõlastada, sellest keelduda või tingimusi seada. Seega pani A.K OÜ W juhatuse liikmena eelpool kirjeldatud teo toime kavatsetult. A.K süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, kuna toime on pandud üks teise astme kuritegu, mille eest seadusandja on näinud ette karistusena ka kõige kergemaliigilise karistuse- rahalise karistuse ning vangistuse kuni viis aastat, kusjuures ühekuulisest minimaalsest vangistuse alammäärast kõrgemat sanktsiooni alammäära pole seadusandja kehtestanud. Süü suuruse hindamisel tuleb võtta arvesse ka seda, et maa omanikule kuriteoga kahju ei ole tekitatud, kuna lambalauda ehitamine toimus maa omaniku OÜ W huvides. Ka keskkonnale kuriteoga tekitatud kahju ei ole suur ja jääb kriminaalkorras karistatava teo ühe tunnuse- olulise kahju alammäära lähedale, milleks oli 2011 aastal 2708 eurot. Tuleb võtta arvesse ka seda, et OÜ W poolt oli esitatud Hanila vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotlus lambalauda ehitamiseks koos lambalauda projektiga, kuid ehitama asuti enne Keskkonnaametilt kui kaitseala valitsejalt loa saamist. Samas on hiljem, 12.08.2011 kaitseala valitseja kooskõlastanud kaitsealale ehitatud lambalauda projekteerimistingimused ja ehitusprojekti. Põhjenduseks on toodud ka see, et arvestades elupaigatüübi madalat väärtust ja asjaolu, et puiskarjamaa elupaigatüüpi ei ole QQQ hoiuala kaitse-eesmärkides nimetatud, ei ole XXX kinnistule püstitatud lambalaut oluliselt kahjustanud QQQ hoiuala kaitse-eesmärke. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. A.K on kasutanud oma seaduslikku õigust mitte anda ütlusi kahtlustatavana ülekuulamisel. Tegemist on varem kriminaalkorras ja ka väärtegude eest karistamata isikuga, kelle poolt pandi toime esimene kuritegu. Kahtlustatav A.K töötab OÜ-s W juhatuse liikmena ning omab igakuist sissetulekut. Tegemist on kõrgharidusega isikuga, kellel on kaks ülalpeetavat. Uute kuritegude toimepanemise oht on tema puhul väike. Seetõttu puudub kriminaalasjas avalik menetlushuvi ja vajadus kriminaalkorras A.K karistamiseks, vaid teda on võimalik positiivselt mõjutada ka riigituludesse teatud rahasumma maksmise kohustuse määramisega. Kriminaalasjas menetluskulu puudub. Kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu 4168 euro suuruses summas A.K ja OÜ W vastu, mille hüvitamise kohustuse võtab endale KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamisega OÜ W. Keskkonnavastaste kuritegude puhul tuleb reeglina määrata süüdlasele rahaliseks kohustuseks vähemalt 10 % tekitatud kahjust. A.Kle on selgitatud, et kui ta ei täida temale pandud kohustusi, uuendab prokurör käesoleva kriminaalasja menetluse ning seda jätkatakse üldises korras Pärnu Maakohtusse saadetuna. Arvestades seda, et isiku süü ei ole suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 ja 206, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada menetlus A.K suhtes, kuna puudub avalik menetlushuvi. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: määrata A.Kle kohustuseks 22.juuniks 2013 maksta 320 eurot riigituludesse, 3. Käesoleva määruse koopia saata kannatanule Keskkonnaametile, kellel on õigus kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest kümne päeva jooksul tutvuda kriminaaltoimikuga Lääne Ringkonnaprokuratuuris aadressil Haapsalu, Sadama 21. Määruse koopia saata kahtlustatava kaitsjale. 4. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 võib kannatanu kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188. Indrek Kalda ringkonnaprokurör Olen määruse kätte saanud, sellega tutvunud ja määratud kohustustega nõus: A.K___________________ (allkirjastatud digitaalselt) A.K kaitsja ___________________ (allkirjastatud digitaalselt)